ÄREVUSSEISUNDIDÄREVUSSEISUNDID

• “ “ NORMAALNE HIRM”NORMAALNE HIRM”

• FOOBIADFOOBIAD

• PAANIKAHÄIREPAANIKAHÄIRE

ÄREVUSSEISUNDIDÄREVUSSEISUNDID

Välised stiimulid(oht)

Sisemised stiimulid(mõtted, füüsilisedaistingud)

Emots.seisund

Käitumine Soovitudtulemus

Kontrollitavinimese poolt

Kontrollitavinimese poolt

FOOBIADFOOBIAD

FOOBIA on kestev või ulatuslik hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik.

Selliste hirmude tagajärjeks on tugev soov vältida foobiat esilekutsuvaid olukordi.

• LIHTFOOBIA

• SOTSIAALNE FOOBIA

• AGORAFOOBIA

agorafoobia > sotsiaalfoobia > lihtfoobia

LIHTFOOBIADLIHTFOOBIAD• Lihtfoobia puhul tekib hirm ja ärevus väga

spetsiifiliste situatsioonidega nagu- teatavad loomad, - kõrgus, - piksemürin, - pimedus, - lendamine, - eksam, - suletud ruum, - urineerimine avalikus käimlas, - teatavate toitude söömine, - hambaarsti külastamine, - vigastuse või vere nägemine.

• Ärevus võib olla paanikahoo tugevusega.

SOTSIAALNE FOOBIASOTSIAALNE FOOBIA

• Sotsiaalfoobia on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste inimeste tähelepanu keskpunkti.

• Hirm negatiivsete hinnangute, kriitika ja tõrjutuse ees

• Sotsiaalfoobia tagajärjeks on tavaliselt teatud sotsiaalsete situatsioonide vältimine.

• Esineb võrdselt nii meestel kui naistel (M=N) • Sotsiaalfoobiad on tavaliselt seotud madala

enesehinnanguga ja kriitikakartusega.

AGORAFOOBIAAGORAFOOBIA

• Agorafoobia sisaldab nii avatud ruumi kartust kui ka sellega seotud asjaolusid, nagu olukorrad, kust on raske kiiresti ja takistusteta ohutusse kohta (tavaliselt koju) põgeneda. Kohese lahkumise võimaluse puudumine on agorafoobsete situatsioonide üks kesksemaid tunnusjooni.

• Mõiste agorafoobia hõlmab ka avatud ruumi kartusega otseselt mitte seoses olevaid situatsioone nagu - poodiminek, - rahvahulgad- avalikud kohad- üksinda liikumine, - rongi, bussi või lennukiga sõitmine (enamasti kartusest, et nende tervisega võib midagi juhutuda).

• Paljusid võib agorafoobia korral hirmutada mõte, et nad võiksid minestada või muul viisil teiste inimeste ees abitusse (piinlikkust tekitavasse) olukorda sattuda.

• Enamus agorafoobiapatsientidest on naised (N > M).

PAANIKAHÄIREPAANIKAHÄIRE• Paanikahood ei ole seotud kindla situatsiooni või muude

välistingimustega ning seetõttu on subjektile ootamatud ja prognoosimatud.

• Paanikaga tegemist siis, kui inimesel on vähemalt neli tunnust järgnevalt toodud 13st: kiire hingamine, hingeldamine; peapööritus, jõuetus, rammetus; võbisemine, südamepekslemine; värisemine; higistamine; lämbumine; iiveldus; reaalsuse kadumine, isiksuse kadumine; tuimus, kangestus; külmajudinad; valuhood südames; suremise hirm; hirm minna hulluks või teha midagi kontrollimatut.

• Sümptomid võivad varieeruda, tavalised on ootamatu algusega südamekloppimine, valu rindkeres, lämbumistunne, nõrkus- ja ebareaalsustunne (depersonalisatsioon või derealisatsioon). Peaaegu alati on surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna.

PAANIKAHÄIREPAANIKAHÄIRE

• Paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja vegetatiivsed sümptomid sedavõrd, et inimene katkestab käimasoleva tegevuse ja lahkub situatsioonist sageli kiirustades või põgenedes, sõltumata sellest, kus ta parasjagu viibib.

• Paanikahoogusid esineb kõige rohkem 24.–44. eluaasta vahel

• Sotsiaalne paanika• Gustave Le Bon (1841 – 1931) oli esimene psühholoog, kes

kirjeldas, kuidas üksikisik läheb suures rahvamassis hulluks, laseb valla primitiivsed impulsid. Kaasaegsed psühholoogid nimetavad seda de-individuatsiooniks, seisundiks, kus inimene kaotab oma näo, muutub ei kellekski ja hakkab alluma teiste seisunditele.

• Paanika leiabki aset seal, kus on suur anonüümsus ja/või infopuudus. Kognitiivne teooria ütleb, et kabuhirm tekib siis, kui ei nähta väljapääsu. Paanika tekib ikka pimeduses.

Ärevuse päritoluÄrevuse päritolu

Üldjuhul õpitud hirmud

• Otsene tingitus (varasem kokkupuude)

• Kaudne tingitus (hirm omandatakse teiste hirmu jälgides)

• Info edastamise ja/või õpetuste kaudu

Foobia “nõiaring” muudab hirmu Foobia “nõiaring” muudab hirmu püsivakspüsivaks

SITUATSIOONI KÄIVITAJA

FÜSIOLOOGILISEDSüdamepekslemineHigistamine etc

KÄITUMUSLIKUDPõgenemineAppi karjumine “tardumine”

SU

SUBJEKTIIVSEDMa võin kukkudaHirm, ebamugavus

SÜMPTOMID

REAKTSIOON

FÜSIOLOOGILISEDVäsimussüdamepekslemine

KÄITUMUSLIKUDVältimineloobumine

SUBJEKTIIVSEDMa ei saa hakkamaMa pean minema pääsema

ÄREVUSE KONTROLLIMISE TEHNIKADÄREVUSE KONTROLLIMISE TEHNIKAD

• Lõdvestumine (1..3 sügavat sissehingamist, sügavalt väljahingates “Lõdvestu!”)

• Rakenduspinge (sügavalt sissehingates lihaste tugev pingutamine 4..5 sek, väljahingates “Lõdvestu!”)

• Mõtete kõrvalejuhtimineKeskendumine esemele (kus see asub? Mis värvi? Millest see

tehtud on?....)Mõtteharjutused (tuhandest alates seitsmekaupa tagurpidi

lugemine…)Keskendumine sündmuseleLoetelu avatud…

• Mõtetele vastamine (kirjelda võimalikult täpselt mis juhtub kui…)

EELTÖÖDEELTÖÖD

• Kui vaja kasutage hindamiseks küsimustikke, Kui vaja kasutage hindamiseks küsimustikke, pilte…pilte…

Kokku leppidaKokku leppida• NormidNormid• Reeglid (kui juhtub nii siis…)Reeglid (kui juhtub nii siis…)• võimalikult palju infot (ärevus tekib võimalikult palju infot (ärevus tekib

pimeduses)pimeduses)• •

Mõju põhineb kognitiivsel dissonantsil (ajupesu). Mõju põhineb kognitiivsel dissonantsil (ajupesu).