ÕPPEÜLESANNETE KOOSTAMINE JUHTUMIANALÜÜSI METOODIKAGA17.august, 2010

Einike Pilli, PhD

Tartu Ülikool

SISSEJUHATUS: VESTLUS NAABRIGA

Mida te juba teate juhtumianalüüsist? Millised on teie kogemused

juhtumianalüüsiga? Millele tahaksite kindlasti tähelepanu

pöörata? Mida tahaksite vältida?

SEMINARI ÕPIVÄLJUNDID

Seminari lõpuks osalejad Tunnevad juhtumianalüüsi metoodikat Oskavad koostada õpiväljunditega kooskõlas

olevad juhtumeid oma õppekavarühmas Analüüsivad üksteise juhtumeid ja on

õppinud üksteise abil paremaid juhtumeid kirjutama

SEMINARI SISU

Juhtumianalüüsi metoodika tutvustus Juhtumite analüüsimine Juhtumite koostamine õppekavarühmades Juhtumite analüüsimine ja kohendamine Kokkuvõte

MEETODI TUTVUSTUS

Juhtumipõhine õpe on õpetamise meetod, mis nõuab õppijatelt oma kogemuste analüüsimist, praktilist mõtlemist, otsuste tegemist ning probleemide lahendamist (Paulsen, 2001).

Tavaliselt kirjeldab juhtum reaalset asjakohast olukorda või probleemi, mis on õppijatele huvipakkuv, nende kogemustele ja õpieesmärkidele vastav ning küllalt keeruline, et analüüsi õigustada.

SAAMATUD PRAKTIKANDID?

Mart oli praktikajuhendaja edukas logistikaettevõttes, mis võttis igal kevadel vastu vähemalt kolm teise aasta logistikaõpilast kohalikust kutsehariduskeskusest. Marti oli kaua häirinud see, et praktikandid ei saanud tööle tulles hakkama ka kõige lihtsamate tööülesannetega ja ta pidi neile kõike uuesti õpetama. Samal ajal teadsin nad töö kohta üksikuid asju nimetada.

Viimaks otsustas ta sellest kooli praktikakoordinaatori Andresega rääkida. Ilmnes, et Mardi ettevõttesse saadetakse kursuse kõige paremate õppetulemustega õpilased.

Kuidas sai selline asi juhtuda ja kuidas seda lahendada?

JUHTUMIANALÜÜSI METOODIKA TUGEVUSED Imiteerib reaalse elu situatsiooni (või on selle

kirjeldus) Seostab teooria ja praktika Seostab varem kogetu uuega Ühendab erinevaid õppeaineid Arendab analüüsioskust Aitab hinnata lahendusi ja nende

teostatavust

Juhtumianalüüsi metoodika on väga sarnane probleemilahenduse meetodiga.

Seda võib kasutada nii õppe- kui hindamismeetodina.

MILLISED ON JUHTUMIANALÜÜSI NÕRGAD KÜLJED? KUIDAS NEID ÜLETADA?

JUHTUMIPÕHISE ÕPPE PROTSESS SISALDAB KOLME OMAVAHEL SEOTUD KOMPONENTI (PILT, 2008): juhtumi kirjeldus - probleemi esitamine ja

defineerimine (kirjeldamine), taustinformatsiooni esitamine ning lähteandmete ja eesmärgiks oleva lõppseisu määratlemine, arvestades lahendamisviisile esitatavaid nõudeid;

juhtumi analüüs - probleemi definitsioonist ja lahendamise tingimustest lähtudes pakutakse välja võimalikke lähenemisviise selle lahendamiseks ja analüüsitakse iga lahendusvariandiga kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid jooni;

juhtumi arutelu – valitakse välja lahendusvariant, millel on kõige rohkem positiivseid ja kõige vähem negatiivseid külgi.

Õppija peab tegema kokkuvõtte, pakkuma probleemile lahendusi ning võrdlema tulemusi tegeliku otsusega, mida probleemi lahendamiseks kasutati.

JUHTUMIANALÜÜSI STRUKTUUR Juhtumi ülevaade (lisada enda mõtteid nn

tühjadele kohtadele) Probleemide määratlus ja analüüs (nii

põhjused kui sümptomid, seos teooriaga) Peamiste probleemide määratlemine Alternatiivsete lahenduste genereerimine ja

hindamine (soovitused) Rakendamise võimalikkuse analüüs Viidatud kirjandus

Juhtumianalüüsi tasub teadlikult seostada õpitud teooriaga

JUHTUMEID/PROBLEEME VÕIB ERINEVALT LIIGITADA:

Näiteks võib liigitamisel aluseks võtta õppijatelt oodatava tegevuse liigi (Mikk, Asser, 2000):

Fakti leidmine Nähtuse mõistmine, selgitamine Tegevuse valik, kavandamine Eetilised otsustused

KUIDAS KIRJUTADA HEAD JUHTUMIT?See peab ..koosnema äratuntavast selgitamist

vajava fenomeni neutraalsest kirjeldusest …olema formuleeritud konkreetsetes

terminites, olema pigem lühem kui pikem …suunama õppima just seda, mida selle

kaudu tahetakse õpetada (õpiväljund) …võimaldama eelteadmiste põhjal

hüpoteetiliste lahenduste püstitamist …olema etteantud ajaga lahendatav … olema seotud õpetatava eriala/kutse

keskse temaatikaga;

JOHNSTON LISAB HEA JUHTUMI/PROBLEEMI OMADUSI:

See seostub erinevate moodulite ja teemadega ning integreerib neid lahendustes;

See tõstatab küsimusi, mis tekitavad arutelu; See eeldab uue teadmise omandamist, sest pole

kergesti lahendatavad;

JUHTUMI/ PROBLEEMI KIRJUTAMISE PROTSESS Kaardista kõik erinevate distsipliinide

kontseptsioonid, k.a. teadmine ja oskused, mida on vaja situatsiooni lahendamiseks.

Kirjuta õppeväljundid. Milline peaks olema õppimise tulemus teadmiste, oskuste ja hoiakute keeles?

Identifitseeri tegeliku elu tegelik probleem, mis on õppijatele oluline ja potentsiaalselt seotud nende tulevase elukutsega.

Korda 3. sammu kuni kõik õpitulemused on kaetud.

JUHTUMI/PROBLEEMI KIRJUTAMISE PROTSESS (2)

Juhtumit kirjutades jälgi, et: Kasutad oleviku vormi Kirjeldad konteksti ja tegutseja rolli: mis, millal ja

kus Pakud võimalikult konkreetset informatsiooni Annad suuna, mis selle juhtumiga peaks tegema Eeldad, et tudengid vormistavad kas otsuse või

raporti

Juhtumi kvaliteet selgub proovimise käigus

MIS VÕIB MINNA VALESTI?

Liiga palju mitterelevantset informatsiooni Liiga lai (eeldab liiga pikka õppimisaega) Liiga suunav Liiga üldine Ei vii välja kavandatud õpiväljundite

omandamiseni

LISALUGEMIST Jonassen, D.H. (2004) Learning to Solve

Problems. An Instructional Design Guide Mikk, J., Asser, H. (2000). Probleemõpe

kõrgkoolis. Maastrichti kogemus. http://raud.ut.ee/~jaanm/probleemope.htm

Pilli, E. (2008). Hindamine kõrgkoolis ja Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis (2010). Olemas elektrooniliselt.

Pilt. L. (2008). Juhtumianalüüsi kasutamine e-õppes. http://dspace.utlib.ee/dspace/html/10062/8584/index.html

Valgmaa, R. (2005) Juhtumi analüüs. Raamatus “Õppimine ja õpetamine avatud ülikoolis”, lk 300-305