E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 32 (101) 29. aprill 2016

Romaanivõistluse tähtaeg on 2. mailLähenemas on kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse tähtaeg. Töid ooda-takse 2. maini. Käsikirjad tuleb saata või tuua kirjastusse kahes eksempla- ris. Auhinnafond on 9000 eurot ning tulemusi on loota suve lõpus.

Uus gümnaasiumi kirjandusõpikKoolibri kirjastuselt on ilmunud Meelis Lainvoo kirjandusõpik „Kirju-tatud maailmad”. Õpik on koostatud, arvestades riiklikus õppekavas kirjel-datud valikkursuse „Kirjandus ja ühiskond“ ainesisu ja eesmärke. Autor avab ühiskonna ja kirjanduse seoseid ning vaatleb kirjandusteo-seid nende sünniaja ja olude kon-tekstis. Õppimist toetab atraktiivne kujundus: selgesti on esile toodud asjakohased mõisted ja tööülesan-ded, veerisel välja pakutud teemaga haakuvaid teoseid, teksti aitavad mõtestada Andrei Kedrini illustrat-sioonid.

Audrey Magee tõsieluline „Avantüür”Aprilli lõpus avaldab Petrone Print Iiri kirjaniku Audrey Magee teose „Avan-tüür”. Tegu on ebatavalise ilukirjan-dusliku looga, millel on tugev tõsi-eluline taust. Autor avab akna Teise maailmasõja aegse Saksa sõduri ja lihtinimese ellu. See on lugu armas-tuse võimalikkusest ja võimatusest ränkrasketes sõjaoludes, sõja ette-käändel tehtud moraalitutest valiku-test ja nende tagajärgedest. Raamatu autor esineb 6. mail kl 16 Tartu linna-raamatukogu saalis Prima Vista kirjandusfestivali raames. Autoriga vestleb kirjanik Kätlin Kaldmaa.

Sofi Oksase uus teos „Norma”Raamatulettidele on jõudmas eest-laste poolt armastatud Sofi Oksase uus romaan „Norma”. Tegemist on sünge perekonnadraamaga, kus reaalsus on uskumatum kui fantaa-sia. Kui ema kahtlastel asjaoludel ootamatult sureb, jääb Norma ihu-üksi maailma. Tänu looduse vinger-pussile on teda õnnistatud ja neetud üleloomulike võimetega. Romaani on tõlkinud Kadri Jaanits ja selle annab välja kirjastus Varrak. Sofi Oksanen on külaline tänavusel kirjandusfesti-valil HeadRead.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2016

uudiseduudised

Soome kalale! Raamatu autorid jagavad oma kogemu-si Eesti kalamehele enam huvi pakkuva-mate kalade püügist meie põhjanaabrite juures. Väljaandja Ajakirjade Kirjastus.Vt lk 7

Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 18. mail

Kai Aareleid esitleb romaani „Linnade põletamine”12. mail kell 17 ootame kõiki eesti kirjanduse sõpru Rahva Raamatu kauplusse Viru keskuses, kus Kai Aareleid esitleb oma romaani „Linna-de põletamine”. Tegemist on meister-liku teosega, mis maalib tundliku pildi elust 1950. ja 1960. aastate Tartus. Autoriga vestleb Jan Kaus, musitseerib Jaak Sooäär. Romaani andis välja kirjastus Varrak.

Pahur Rootsi vanamees vallutab maailmaAprilli lõpus ilmub eesti keeles Fredrik Backmani südantsoojendav tragikoo-miline raamat „Mees nimega Ove”, millest on saanud tõeline üllatus-bestseller üle maailma. Raamatu pea-tegelane on eeslinna majakeses elav pahur 59-aastane härra Ove, kes pi-devalt tõreleb oma naabritega. Raa-matu tõlkeõigused on müüdud juba pea 40 keelde, ühe rootsi romaani kohta ebaharilikult on see ka USA edetabelites tipus ning hiljuti linastu-nud filmiversiooni on Rootsis vaada-nud juba umbes 1,7 miljonit inimest. Raamatu avaldab Tänapäev, film jõuab meie kinodesse mais.

Ilmunud on Michel Houellebecqi „Platvorm” Eesti keeles on ilmunud tänapäeva Euroopa ühe tuntuma, hinnatuma ja samas skandaalseima kirjaniku Michel Houellebecqi romaan „Plat-vorm”. Romaani peategelane, blasee-runud riigiametnik, kel pole inimkon-na suhtes enam mingeid illusioone, avastab, et õnn võib siiski võimalik olla. Houellebecq pakub turuseaduste ja kõikehõlmava tarbimise käes kalestunud lääne inimesele oma kummalise, äraspidise optimismiga õnnestavat lohutust. Romaani on tõlkinud Indrek Koff ja selle andis välja Varrak.

Eesti reisi- raamatute sariNüüd, mil pool Eestit on Egiptuses ja Mallorcal ära käinud, on taas aeg kodumaa paiku avastada. Tänapäev alustas märtsis reisiraamatute sarja-ga „Avasta”, kus esimesed kaks raa-matut on Soomaa ning Ida-Virumaa kohta. Raamatute autor on reisi- entusiast Marko Kaldur.

Palju õnne Margus Tammele!Traditsioon valida kolme riigi kaunei-mate raamatute seast kauneimad sai alguse 2001. aastal. Selle-aastane konkurss toimus Tallinna raamatu-messil ja Läti ja Leedu ekspertide hin-nangul tunnistati Eesti 2015. aasta kauneimate raamatute hulgast võidu-raamatuks Margus Tamme kujunda-tud „Hopeless Youth!” Palju õnne!

r Vestlusring kirjanduskonkursi „Bestseller 2015” ilukirjanduse žanri võitjatega. Pildil vasakult: vestlust juhib Priit Hõbemägi, keskel võitjad Marek Kahro ja Reelika Lootus, paremal Herdis Ojasu.

r 1.-7.aprillini oli Rahvusraamatukogu fuajee täidetud raamatutega.

p Anne Kõrge Eesti Lastekirianduse Keskusest viis lapsed raamatutega rändama. Lapsed „reisisid” mööda Euroopat ja kontrollisid oma teadmisi erinevatelt maadelt pärit tuntud laste-raamatute ja nende autorite kohta.

FOTO

D: T

EET

MA

LSR

OO

S

r Maailma ajaloo teemadel vestlesid David Vseviov ja raamatu „Maailma ajalugu” koostaja Seppo Zetterberg.

r Messikülastaja sai oma lemmik- raamatut ka teistele soovitada.

Meenutusi Tallinna raamatumessist

Nr 3 (101) 29. aprill 2016 2

Üks tavaline eriline mees

Mees nimega OveFredrik Backman tõlkinud Ene Mäe320 lkkõva köide

ilmunud

HELJAR HELK

Ovel on kõrini. Nii kõrini, et ta kavatseb kogu selle jama ära lõpetada.

Ometi peavad tema jõu-pingutused heita endalt maise elu taak ikka ja jälle luhta minema, sest Ove on lihtsalt liiga vajalik inimene. Tema suu-reks meelehärmiks on ta alati just see, kellele teised inimesed loodavad, isegi kui ta teeb täiesti selgeks, et tal ei ole mingit huvi uusi sõpru leida ega kogu-konna elus aktiivselt osaleda.

Tema misantroopia on iseenesest vä-ga naljakas. Ta klaas on alati pooltühi, inimesed valmistavad alati pettumuse, ta peab ühemehesõda liiklusrikkumiste vastu ja trotsib bürokraate, neid valge-tes särkides mehi.

IGAVA, AUSA JA KORRALIKU INIMESE VÕRDKUJUJääb mulje, nagu kõneleks Ove kõigi nende nimel, kes elavad ausat ja igavat elu, teevad kõike korralikult ja täpselt nii, nagu peab, ent langevad ikka alata-sa karjuva ebaõigluse, kurja saatuse ja halva õnne ohvriks. Ning Ove on oma kurbuseportsu elult kuhjaga kätte saa-nud. Aastate jooksul on teda tüssatud, paljaks tehtud ja ahistatud. Ning kõige kurvem juhtum ta elus on loomulikult liiklusõnnetus, milles ta jumaldatud abikaasa Sonja jäi halvatuks ja nende sündimata laps hukkus.

Kui linnavalitsus otsustab mitte ehi-tada invarampi kooli, kus Sonja õpeta-jana töötab, läheb Ove kooli ja ehitab selle puhta raevu jõul oma kätega. Nai-se surm mõni aasta hiljem mõjub talle aga nii rängalt, et ta hakkab ka ise sur-ma ihkama.

TORISEVA PEALISPINNA ALL ÕIGET ASJA AJAV MEESOve loo edenedes selgub, et toriseva ja nurgelise pealispinna all ootab äratust lahke ja õiget asja ajav mees. Ove pa-hura jäisuse sulatamiseks läheb tarvis ta naabri Parvaneh’ kaootilist, kuid väga elavat perekonnaelu ning näiliselt paksu nahka. Ning muidugi täiesti era-kordselt spontaanset jäämurdmistehni-kat järelkäruga postkastide maha ta-gurdamise näol.

Ove päästab rongirööbastele kukku-nud mehe elu, lubab noorel geimehel enda juures elada, kui tolle homovih-

kajast isa ta kodust välja kihutab, ning päästab vana sõbra vanadekodusse mi-nemisest. Ning need on vaid mõned paljudest lahketest tegudest, mille Ove justkui poolkogemata korda saadab.

Ovest kõneledes ei saa kindlasti mööda minna tema autost, see on ni-melt läbinud tema elu (ja kui päris täp-ne olla, siis ka tüki tema isa elu) puna-se joonena. Ta sõidab Saabiga, sest ot-sustas juba kaheksa-aastase poisina, et just see on tema mark ja ta ei sõida ku-nagi ühegi teise autoga. See ei olegi õi-gupoolest auto, see on tiibadeta len-nuk. Ilma naljata, sest selle auto nimigi on lahti kirjutatult Svenska Aeroplan AB. Ja ainult sellega on Ove nõus sõit-ma. Niisugune mees.

ALGSELT OLI OVE BLOGI PEATEGELANEFredrik Backman on Rootsis tuntud blogija ja kolumnist, temalt on ilmu-nud juba mitu raamatut, „Mida minu poeg peaks maailmast teadma” ka 2014. aastal eesti keeles. Rootsis on ülimenukaks saanud ka Backmani raa-mat „Mu vanaema palus sulle öelda, et ta vabandab” (2013). Ove ilmus kõige-pealt korduva tegelasena tema blogis-se, ja kui lugejad hakkasid tolle mehe kohta rohkem küsima, sündiski autori esimene raamat „Mees nimega Ove”.

Sellest sai Rootsis otsekohe ülisuur bestseller ning see on olnud menukas kõikjal Euroopas ning ilmunud hiljuti edukalt ka USA-s. Viimastel andmetel on raamatut üle maailma müüdud ko-guni üle kahe miljoni eksemplari. Nii-suguse edu puhul pole ka üllatav, et ju-ba sel kevadel raamatu põhjal valmiva-le ja ka Eestis linastuvale filmile ennus-tatakse suurt tulevikku juba praegu.

Iga selle raamatu lühike peatükk võiks olla ka omaette tore ja tihtipeale liigutav jutuke. Kui need aga kokku panna, tekib täiesti ootamatu, rabavalt innustav, elujaatav kooslus, tragikoo-miline lugu sellest, kuidas lahkus, armas- tus ja õnn võivad leiduda kõige ootama- tumas kohas.

See on raamat, millel on suur oht stereotüüpidesse kalduda, ja seda ohtu on kõige elegantsemal moel välditud just ridamisi stereotüüpsete tegelaste ja olukordade loomisega. Selline nn ku-radiga kuradi väljaajamine on autoril õnnestunud lausa imepäraselt ja luge-jal on oodata parimal moel ootamatut lugemiskogemust.

Fredrik Backman

PRIIT PÕHJALA

„Punase raamatu” sarja lu-gejale on küllap juba tea-da David Foenkinos – üks viimaste aastate armasta-

tumaid prantsuse kirjanikke, kelle ro-maanid „Delikaatsus” ja „Mälestused” olid populaarsed ka kinolinal. Järgmi-ne praegusaja prantsuse menukirjanik, keda raamatusarjas tutvustame, on Jean-Paul Didierlaurent romaaniga „Ettelugeja 6.27-ses rongis”.

Kuni viimase ajani oli Didierlaurent tuntud novellikirjanikuna, kellena ta on kaks korda pälvinud rahvusvahelise Hemingway auhinna ja hulga muid tunnustusi. „Ettelugeja 6.27-ses ron-

Lugu kirjanduse jõustgis”, tema esimene romaan, ilmus Prantsusmaal aastal 2014 ja kujunes kohe kirjandussensatsiooniks. Nüüd-seks on teost tõlgitud juba enam kui 25 keelde ja sellegi põhjal valmib film.

Populaarne romaan jutustab Guylain Vignollesi nimelisest noormehest, kes töötab tehases, kus valmistatakse raama-tutest paberimössi. Mees vihkab oma tööd ja elu, kus on ainult üks nauding: istuda iga päev kell 6.27 rongi ja lugeda seal kõva häälega ette koletisliku tehase- masina lõugade vahelt päästetud lehe-külgi. Just sellest harjumusest, hävingust säästetud sõnade paiskamisest maailma, saab alguse Guylaini seiklus, mis annab ta elule viimaks tähenduse. Sest ühel päeval on Guylainil rongis kaasas Julie-nimelise üksildase noore naise päevik ja

Kass kuumal kivikatuselAnna Nicholastõlkinud Maria Lepik340 lk, kõva köideAnna, Alan ja Ollie on end viimaks ometi Mallorca mägede õdu-sas maamajas kenasti sisse seadnud ja leppinud tõsiasjaga, et siin saarel käib kõik poc a poc, ärritava aegluse-ga. Kuid oodatud rahu pole saabunud. Idülli rikuvad nii inim- kui ka lamba-soost tülikad külalised, sekeldused äsja soetatud kanade ja vihmaussi-kasvandusega ning üks hullumeelne festa teise järel. „Kass kuumal kivi- katusel” on raamatu „Sisalik pagasis” (Tänapäev, 2014) järg.

Frida ja Lonni üksinda kodusJana Maasikillustreerinud Anni Mäger160 lk, kõva köidevärvitrükkFrida ja Lonni elavad Sütiste tee kollas-te rõdudega maja kõige ülemisel kor-rusel. Nende ema töötab haiglas ja isa välismaal. Nad on tihtipeale üksi kodus ja siis juhtub nendega ebatavalisi asju. Jana Maasik (snd 1970) on varem aval-danud lasteraamatud „Hanna ja Aleksi lood. Kevad ja suvi” ning „Hanna ja Aleksi lood. Sügis ja talv”. Peale selle on ta kirjutanud romaanid „Vihma-saatjad” ning „Seotus”. Raamat oli äramärgitud töö lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat”.

Natuke napakad loodPiret Raudautori illustratsioonid92 lk, kõva köideLood selles raamatus on natuke napakad. Ka lugude tegelased on tiba tobedavõitu, kuid see-eest vä-ga armsad ja head. Siit leiab näiteks muna, kellele meeldib seista pea peal, ja õunapuu, kes kasvatab oma okste küljes ordeneid, ning porgandi, kes ei tea isegi õieti, kes ta selline on. Veel räägitakse siin onu Vello nööbikogu-miskirest ja kampsuni kallistamis- kirest ja kalade kirest juua maitsvat teed. Pildid raamatule on teinud autor ise, sest kes teine võikski teada, kui-das too kummaline seltskond täpselt välja näeb.

SundsuvitajaEet Tuule248 lk, pehme köidesari „Tänapäeva noorsooromaan”Tanel satub ootamatult kriminaalsete sündmuste keerisesse ja peab jälitatavana kodust lahkuma. Maal sundsuvitaja elu elades kohaneb enesekeskne Tanel uute tingimustega ja avastab enda jaoks hoopis teist- suguse, palju avarama maailma. Tanel aga ei tea, et tegelikult toimub kõik politsei kontrolli all. Seni, kuni pole välja selgitatud, miks poissi jälitatak-se, tuleb teda tagaajajate eest peita ja teda ennast teadmatuses hoida.

Öö perihveerijasIvi Lepskujundanud Angelika Schneider184 lk, kõva köideMõnikord annab Eesti tava- line külaelu ka kõige pöörasemale seebiseriaalile silmad ette. Mõnikord saab hing haiget, mõnikord tehakse teistele haiget. Mõnikord teeb keegi kellegi õnnelikuks.

Nii nagu Ivi Lepsi Tänapäeva 2011. aasta romaanivõistlusel äramärgitud romaanis „Perihveerija päev” ristu-vad, sõlmuvad ja lõikuvad sealt tutta-vate Keete, Kenka, Marge, Härmo ja paljude teiste elud.

Kolmanda miili saladusColin Dextertõlkinud Nele Sillaots216 lk, pehme köideInspektor Morse ei tea kohe, mida arvata Oxfordi kanalisse visatud pea ja jäsemeteta laibast, aga ta kahtlustab, et see võib olla kõik, mis on jäänud järele vanaldasest õppe- jõust, keda nähti viimati mitu päeva varem Londoni rongi peale minemas. Käies mööda professor Browne-Smithi jälgi läbi Londoni poolilma topless-baaride ja nooblite bordellide, saab tema veendumus kinnitust.

Haige kogu raha eestAnekdoote arstidest ja nende patsientidestkoostanud Erkki Kõlukujundanud Tõnis Kipper416 lk, pehme köideErkki Kõlu hakkas anekdoote koguma juba 1982. aastal. Ühtekokku on temalt ilmunud 13 anekdoodiraama-tut, viimane neist, „Eestlane ja teised rahvad”, 2015. aasta sügisel. Käes-olevasse kogumikku on Erkki Kõlu am-mendamatust anekdootide varamust valitud need, mis räägivad arstidest, apteekritest, sanitaridest, medõde-dest ja muidugi nende patsientidest. Hoiatuseks peab ütlema, et sugugi mitte alati ei ole selge, kelle üle siis parajasti ikkagi naerdakse.

PohmakasJ. A. Hazeley, J. P. Morristõlkinud Katrin Kaarep54 lk, kõva köidevärvitrükkSee tore raamatuke on järjekordne teos „Lühhikese öppetuse” käsiraamatute sarjast, mis aitavad täiskasvanutel suures maa- ilmas paremini hakkama saada. Sarnaselt sarja teiste raamatutega te-kitavad ka käesoleva teose suures ja hõlpsastiloetavas šriftis ning kõigile arusaadavas sõnastuses tekstid koos mõtlemapanevate illustratsioonidega täiskasvanutes tunde, nagu nad olek-sid endale midagi õpetanud. Raamatu teema on täiskasvanutele kangesti meele järele.

NaineJ. A. Hazeley, J. P. Morristõlkinud Mihkel Mõisnik54 lk, kõva köidevärvitrükkSee tore raamatuke on järjekordne teos „Lühhikese öppetuse” käsiraamatute sarjast, mis aitavad täiskasvanutel suures maail-mas paremini hakkama saada. See suures ja hõlpsastiloetavas šriftis ning kõigile arusaadavas sõnastuses roh-kelt illustreeritud käsiraamat võib teki-tada täiskasvanutes meeldiva tunde, nagu nad oleksid endale midagi õpe-tanud, võib-olla isegi mõistnud, kui-das naisinimene tegelikult funktsio-neerib.

MeesJ. A. Hazeley, J. P. Morristõlkinud Sash Uusjärv54 lk, kõva köidevärvitrükkSee tore raamatuke on järjekordne teos „Lühhikese öppetuse” käsiraamatute sarjast, mis aitavad täiskasvanutel suures maail-mas paremini hakkama saada. See suures ja hõlpsastiloetavas šriftis ning kõigile arusaadavas sõnastuses roh-kelt illustreeritud käsiraamat annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas meheks nimetatud olevus ühis- ja perekonnas funktsioneerib ja aitab kaasa tema tõhusamale ja säästlikumale kasutamisele.

Ettelugeja 6.27-ses rongis Jean-Paul Didierlaurenttõlkinud Pille Kruus116 lk kõva köide

ilmunud

tänapäev WWW.TNP.EE

seda võlutud publikule deklameerides armub ta Juliesse lootusetult.

Rääkides sõnade ja kirjanduse jõust nende inimeste elude kaudu, kelle see jõud on päästnud – ning tehes seda nauditavas vormis ja värvikates karak-terites –, kujutab Didierlaurenti „Ette-lugeja 6.27-ses rongis” endast väärt meelelahutust igale raamatu- ja luge-missõbrale.

FOTO

© H

ENR

IC L

IND

STE

N

3 Nr 3 (101) 29. aprill 2016 WWW.KOOLIBRI.EE koolibri

JAANUS VAIKSOO kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik

Ei mäletagi täpselt enam neid aegu, mil maailma poliitiline elu oleks pannud end nii ping-salt jälgima kui praegu. Ajaleh-

tede välispoliitika veerud, arvamusartik-lid, jooksvad netiuudised, sotsiaalmee-dia kommentaarid ja jagamised… „Õhk täis on kirge!” tahaks iseloomustada praegust aega Tulgase 1920. aastal kir-jutatud novelli pealkirjaga, ent see kirg on hoopis midagi muud, kui selles saja aasta eest kirja pandud tulgaslikult säravaks lihvitud novellis.

Tunnen, kuidas praegu pole aeg klaaspärlimängudeks. Õpetajana klassi ees seistes ja vanemast kirjandusest rääkides eksin ikka sagedamini sajan- di(te)tagusest maailmast tänapäeva, et tuua õpilastele paralleele ajaloo kordu-misest, sellest, et inimene pole paraku ajaloost ega enda vigadest õppinud, sellest, et inimene on… Jah, kes ta on?

Kooli kirjandusõpetus on vahetu ühiskonnaeluga tihedamalt seotud kui ükski teine õppeaine koolis, loomuli-kult peale ajaloo ja ühiskonnaõpetuse. Viimased aastad on gümnaasiumi riik-likus õppekavas valikkursusena sees ka samanimeline kursus: „Kirjandus ja ühiskond”. Nüüd ilmus lõpuks kaua-oodatud õpik „Kirjutatud maailmad”.

SAATJAKS AUTORI AVAR JA SALLIV PILKÕpiku autor Meelis Lainvoo (1963-2016) oli kirjandustoimetaja, õpetaja, tõlkija, ajakirjanik – mees, kelle elust täitis suure osa kirjandus, kuid kes läbi sellesama kirjanduse oskas mõtestada, vahendada ja sõnastada elu harulda-selt lihtsalt, arusaadavalt ja loomuli-kult. Vahendamine on suur oskus – muuta kirjasõna elavaks, anda trükitud tekstile mõte ja tähendus. „Kirjutatud maailmades” peegeldub Meelise avar ja salliv maailmapilt – humanism. Meelis oli humanist. Kahjuks ei näinud

ta enam oma õpiku ilmumist. Kujun-datud õpiku väljatrüki viisid head kol-leegid haiglasse tema öökapile.

Tundlik keelevaist ja vahendamis-rõõm avaldusid ka Meelis Lainvoo vii-maste aastate meisterlikes tõlgetes, milleks olid näiteks Mihhail Šiškini „Izmaili vallutamine” ja Christine Nöst-lingeri „Tulipunane Frederike”.

Kirjanduse võlu peitub sageli just selles, et seal pole õigeid ega valesid vastuseid, on vaid erinevad lugemised ja tõlgendusviisid. Kirjandus on suure-pärane vahend, mis võimaldab noorel inimesel hakata proovima ennast väl-jendada, pelgamata sealjuures eksida. Kirjandus lubab lõputult arutada, diskuteerida, vaielda, otsida oma tõde ja õigust, eksida teelt ja käia tund- matuid radu. „Kirjutatud maailmad” on valik tekste maailma ja eesti väärt-kirjandusest, mis ühel või teisel moel avavad ühiskonna olemust meie üm-ber, ehk siis aitavad „asetada teosed konkreetsesse ühiskondlikku konteks-ti”, nagu ütleb autor eessõnas.

LUULETAJAD LUULETAGUÕpik algab Jaan Kaplinski luuletusega „Luuletajad luuletagu”. Pole vist eesti kirjanduses sobivamat autorit, kellega alustada kirjanduse ja ühiskonna kur-sust. Kaplinski oma poleemilisuses on kirjandustundide maiuspala. Kaplinski – tänastele kooliõpilastele kassetipõlv-konna üks esiluuletaja ja 40-kirja-mees – ei jäta oma irriteerivate seisukohtadega kedagi külmaks. Ta ärgitab sõna võtma ka „kõige tuimema inimeselooma”, kui tsiteerida meie legendaarset klassikut.

On nauditav lugeda, kuivõrd ajastu-tundlikult on õpik koostatud. Kõik va-nad tekstid ja autorid hakkavad kaas-aja kontekstis kaasa helisema. On märksa lihtsam selgitada ja avada õpi-lastele tänase poliitilise korrektsuse võltsmoraali, kui meil on kasutada val-gustusajast pärit Jonathan Swifti gro-teskne satiir „Tagasihoidlik ettepanek”. Stefan Zweigi „Eilne maailm” kõlab täna kui hoiatus, mida inimkond koges täpselt saja aasta eest.

Õpime üheskoos reaalaineid Carol Vordermantõlkinud Olavi Teppan256 lkpehme köideKäsiraamat kõigile neile, kes soovivad värskendada oma teadmisi reaalaine-test või kedagi õppimisel aidata. Kas sinu lapsele valmistavad reaalained peavalu? Kas jääd jänni lapse küsi-mustele vastamisega? Raamat pakub lühikest ja loogilist ülevaadet kooli-lapsele vajalikest bioloogia-, keemia- ja füüsikateadmistest.

Nähtusi, seaduspärasusi ja prot-sesse illustreerivad lihtsad joonised. Viited juhatavad teema mõistmiseks vajalike eelteadmisteni ning aitavad mõista seoseid eri teadusharude va-hel.Pärast iga paarislehekülje läbi töötamist mõistad pisut paremini looduses ja Universumis toimuvat.

Tead, mis meil juhtus?Davide Boosta Dileotõlkinud Kadri Viin40 lk kõva köideMaailmas on palju erinevaid kodusid. Aga kõik need kodud, kus elab mõni laps, sarnanevad üksteisega selle poo- lest, et seal juhtub iga päev midagi imelist. Selle raamatu neli lugu saa-vad alguse tavalistest asjadest: Ritale ei maitse ükski söök, Elenal on pala-vik, Mirjam ei taha kooli minna ja Martinile ei meeldi end pesta. Kui aga tegevusse asuvad Rääkiv Röster, Suur Sulps, Võludiivan ja teised, võtavad need lood täiesti uskumatu pöörde.Toredate piltidega raamat kodustest imelugudest teeb heaks ka kõige väänikuma tuju.

Miinus läheb laia ilmaSven Nordqvisttõlkinud Ülle Kiivet24 lkkõva köideKui Miinus läheb laia ilma, et seal veidike ringi vaadata, kohtab ta hul-ganisti iseäralikke tegelasi. Ta saab tuttavaks neljapäise latataralohe, lipuvabrikant Lippsoni, nõia, hiiglase, maailma kõige väiksema maadeavas-tajaga ja paljude teistega, kes kõik teda omal kombel aitavad, ja Miinus omakorda aitab neid. Lugu pakub rohkesti head põhjamaist nalja ja mõtisklemist maailma asjade üle. Põnevate seikluste kõrval õpetab raamat nagu möödaminnes ka ühest kümneni lugema. Pildid on värvi- rikkad ning neis on rohkesti tegevust ja vahvaid pisidetaile.

„Miinuse” teksti ja piltide autor Sven Nordqvist on lugejale tuttav Pettsoni-taadi ja kass Finduse lugude loojana ning tema raamatud sobivad igas vanuses lugejale.

Minu enda loodud päikesesüsteemDavor Pavelictõlkinud Ruth Porila32 lkpehme köideRaamatust leiab põnevaid fakte Päikesesüsteemi planeetide kohta.Selgitatakse, kuidas tekkis hiiglaslik Universum ja mis on Suur Pauk. Kuidas sünnivad tähed ja planeedid ja mis on Päikesesüsteem. Põhja- likumalt on vaadeldud Päikese- süsteemi kaheksat planeeti ja Päikest, Kuud ja tema mõju Maale.

Osa lehti selles raamatus on välja- rebitavad, nii saab piltide ja juhiste järgi ehitada Päikesesüsteemi liikuva mudeli.

ilmunud

Õhk täis on kirge!

Kirjutatud maailmad.Gümnaasiumi-õpik Meelis Lainvooillustreerinud Andrei Kedrin136 lkpehme köide

Tragide tüdrukute jutudMaja von Vogel, Tina Schultetõlkinud Kadi Eslon40 lkkõva köide

Illustratsioon õpikust „Kirjutatud maailmad”.

MARGIT ROSS

Ellen Niidu omaaegne lustakas luuletus näib olevat aktuaalne praegugi. Seda on mitut puhku viisistatud, seda on parafrasee-

ritud ja muul moel tsiteeritud, aga sisu poolest kajab ta vastu siiamaani, kajab häälekalt ja kõikide kõrvus. Igaüks teab, missugusest luuletusest jutt käib, ja võib pikemalt mõtlemata enam-vä-hem täpselt luuletaja enda sõnadega vastata, millest on tehtud väikesed tüd-rukud ja millest väikesed poisid.

Ühiskonnas laiemalt levinud hoia-kud ja väärtushinnangud avalduvad ehedal kujul lastekirjanduses. Tradit-siooniliselt on väärt lastekirjanduse pä-risosa olnud didaktilisus: heaks on ik-ka hinnatud lugusid, kus mingi õpetus- või tarkusiva sees, mitte otsesõnu ma-nitsev, vaid kaude suunav ja õigele tee-le juhatav, kindlasti oma ajas ja oludes n-ö normikohane. Hinnatud lugu ise peaks olema vahva ja põnev, iseenesest mõista hea sõnaseadmisega, niisugu-

ne, mida on tore lugeda nii lapsel, kel-lele see ongi mõeldud, kui ka emal-isal. Hinnangukriteeriumina ei saa nimeta-mata jätta ka eale sobivat teemaringi-valikut.

Kõiki loetletud kriteeriume arvestab äsja ilmunud Maja von Vogeli juttude ja Tina Schulte piltidega lasteraamat „Tragide tüdrukute jutud”. Eesti lugeja-ni jõuab see Kadi Esloni leidlikus tõl-kes. Raamatus on kuraditosin lugu, milles juhtrollis on tüdrukud, ja suhk-rust-jahust-maasikavahust nad kindlas-ti tehtud ei ole. Vastupidi, igas loos on tüdruk-peategelane asetatud olukorda, kus tal tuleb üles näidata söakust ja meelekindlust, olla lihtsalt tragi ja hak-kaja, täita rolli, mida on omaseks pee-tud pigem poistele.

Viimase aja laste-, iseäranis tõlkekir-janduse fantaasialembust silmas pida-des polekski selles midagi ebaharilik-ku. Võlumaailmas seiklevad lapsed soost sõltumata, kurja võidavad ja hea eest seisavad nii poisid kui ka tüdru-kud võrdväärselt. Vastuvoolu liikumise tunde annab selle raamatu puhul aga

Lood, kus maasikavahu sees leidub ka tiigrit ja konna

näib olevat paratamatu ja käib rööbiti ühiskonnas laiemalt valitsevate hoia-kutega. Nii nagu ajapikku muutuvad kultuurilised väärtushinnangud, muu-tuvad ka rollisuhted. Seda protsessi kuidagi teadlikult suunata või mõjuta-da pole ilmselt lihtne ja kas seda peab-ki kuidagi suunama? Küllap liiguvad asjad ikka omasoodu ja kui millalgi ta-gasi vaadata, siis saab ühtäkki tähelda-da, et kae, kuidas elu on pöördunud. Terane vaatleja võib tükikest tiigrit ja konna ses maasikavahus ehk juba mär-gata.

teemavalik. Enamik lugusid on ainet ammutanud laste igapäevaelust ja mänguolukorrast: väike Emma pääs-tab oma kooliealise sõbra Emili kiusa-jate käest, lasteaias teeb Sofia poistele piraadivõistluses silmad ette ja tüdru-kute detektiiviklubi lahendab edukalt kadunud plüüskoera juhtumi.

Arukaid lahendusi on autor pakku-nud (häda)olukordadele, millega lap-sed võivad kokku puutuda. Mida teha, kui oled koduteel eksinud? Kuidas sõbraga erimeelsusi siluda? Kas hir-must võib jagu saada või lihtsalt halva päeva tusatuju teistpidi pöörata? Sel-les pole midagi ületamatult keerulist, näitab autor oma lugudega, ja annab sedakaudu head nõu ka lapsevanema-le. Päris ilma fantaasiategelasteta tun-dub, et nüüdsel ajal siiski ei saa, ja nii leidub selleski raamatus mõni kummi-tus, paar vampiiri ja merineitsid. Tegut-sevad nad aga ikkagi lastele tuttavates raamides ja lahendavad päris harilikke olukordi.

Sooline vastandamine ja stereotüüpi-de kujunemine (või kujundamine?)

Meelis Lainvoo vahendab Zweigi: „Järjest rohkem vabadusi said seni alla-surutud rahvad ja näis, et riigivalitseja-te suurem valgustatus lubab nende ala-mail järk-järgult paremale järjele tõus-ta. Valitses usk, et progressiga koos saab paremaks ja humaansemaks iga inimene üksikult võetuna ning sellest tulenevalt kogu inimühiskond. Esime-ne maailmasõda tõmbas sellele unistu-sele ja usule jõhkralt joone peale.”

Selliseid kirjandusklassikast pärit lõi-kavalt täpseid tekste on õpik täis, olgu näiteks siis autoritaarse diktatuuri eest hoiatav George Orwelli satiiriline alle-gooria „1984”, absurditunnetust avav Albert Camus` „Sisyphose müüt” või eestlaste ainuomast ja haruldast maail- mapilti tutvustav Valdur Mikita „Ling-vistiline mets”.

Tajudes päevast päeva kõike seda, milline kohutav segadus ja kaos meie ümber maailmas toimub, millised ohud meid tegelikult vägagi reaalselt ähvar-davad, tuleb hetkeks tahtmine kehastu-da suureks idealistiks, tõsta käsi kõrgele maailma kohale ja hüüda: „Aitab ja-mast! Lõpetage ära, poisid! Lugege Meelise raamatut „Kirjutatud maail-

mad”” Aga nad ei lõpeta ja nad ei loe. Loeme siis vähemalt meie, siin, väike-

ses Eestis. Igal juhul oli Meelis veendu-nud, et lugemine muudab inimese pare-maks. Nii et luuletajad luuletagu, nagu ütleb Kaplinski, sest „meie läbi saab mälust tulevik meis meie sõnades on / tulevaste põlvede tiivad / meis on süü-distus meie eneste vastu lastelastelaste / kurjad sõnad ja sajatused kelle suu läbi me küsime endalt / kus me olime mis me tegime mis me ei teinud mis me / ei öelnud miks me ei teinud midagi ei öel-nud midagi / kui vaalapüüdjad jagasid viimased mered ja piprakaupmehed / viimased saarismaad”.

ILLU

STR

ATS

IOO

N A

ND

REI

KED

RIN

Nr 3 (101) 29. aprill 2016 4

SigmundDavid Messertõlkinud Margus Leemets264 lkpehme köideSee omapärase ülesehitusega romaan räägib Sigmund Freudist, kes on vana mehena sattunud tänapäeva Londo-nisse. Tuleb välja, et Freud suri 13 päeva varem, kui saatus talle elupäevi määranud oli, ja nii peab ta nüüd inkarneeruma nüüdisaega, et ette- nähtud päevad ikkagi ära elada. Noore Londoni psühhiaatri abiga püüab ta leida vastused küsimustele, mis teda enne surma piinama olid jäänud. David Messer on Tartu ülikooli professori Eduard Maroni pseudonüüm. 2015. aastal ilmunud „Sigmund” pälvis Venemaal positiivset vastukaja.

Ross Poldark Esimene Poldarki raamatWinston Grahamtõlkinud Krista Suits392 lkpehme köideMenuka Poldarki sarja esimeses osas pöördub Ameerika iseseisvussõjas käinud Ross Poldark Inglismaale taga-si. Kohale jõudes leiab ta eest lagasta-tud kodu, kus elavad kanad ja purjus teenijad, lisaks saab ta teada, et ta isa on surnud ja Elizabeth – uskudes, et Ross on hukkunud – on kihlatud tema onupojaga. Rossil ei jää üle muud, kui alustada oma elu otsast peale. „Ross Poldark” on esimene osa Winston Grahami 12-osalisest ajalooliste romaanide sarjast. Sarja esimeste osade põhjal on valminud populaarne BBC telesari.

Otsi, leia ja värvi meid ära!tõlkinud Reesi-Lii Alas96 lkpehme köideSelles vahvate joonistustega raama-tus on palju otsida ja leida ja värvida. Mustvalged joonistused pakuvad hul-ganisti värvimisvõimalusi ja arenda-vad lapse tähelepanuvõimet. Vanusele alates 4. eluaastast.

Ütle mulle, kui paljuEmilie Gillettõlkinud Pille Kruus112 lkkõva köideKui palju kaalub pilv? Kui palju meteo-riite päevas Maale kukub? Kui palju tähti on taevas? Need on vaid üksikud küsimused, mis panevad aeg-ajalt elu üle pead murdma nii suuri kui väike-seid. See raamat vastab rohkem kui kahesajale harivale ja üllatavale küsimusele, mida lapsed küsivad ja millele täiskasvanud alati vastata ei oskagi. Raamatus on viis kleepimis-lehtedega eraldatud teemat: loomad, inimkeha, loodus, tsivilisatsioon ja maailm. Vanusele alates 4. eluaastast.

365 toredat tegevust õuestõlkinud Piret Frey ja Laura Valli192 lkpehme köideSellest rikkalikult illustreeritud raama-tust leiab põnevaid ideid igaks päe-vaks, näiteks kuidas valmistada ise putukahotelli või ennustada ilma. Sel-ged üksikasjalikud juhised ja fotod selgitavad, mida iga tegevuse jaoks vaja läheb. Piltidelt näed, milline on lõpptulemus, kuhu võiksid jõuda. Raa-matust leiad nii mõnegi eluks vajaliku oskuse, samuti õpid selle abil ümbrit-sevat loodust paremini tundma. Sa ei tea, kuidas puhuda heinapilli või meisterdada tuulelohet? Uuri raamatust järele ja tee proovi!

NormaSofi Oksanentõlkinud Kadri Jaanits296 lk kõva köideKui ema kahtlastel asjaoludel oota- matult sureb, jääb Norma ihuüksi maailma. Kogu elu on neid sugulus- sidemetest tihedamalt sidunud usku-matu saladus. Tänu looduse vinger-pussile on Normat õnnistatud ja nee-tud üleloomulike võimetega, mis aval-duvad eelkõige ebaloomulikult kiires juuksekasvus. Norma juuksed reagee-rivad väikseimalegi meeleolumuutu-sele ning ema arvab, et enesekaitseks on nad võimelised kõigeks, ka mõr-vaks. Sofi Oksase „Norma” on sünge perekonnadraama, kus reaalsus on uskumatum kui fantaasia.

Elu muusika. Bioloogia teispool geeneDenis Nobletõlkinud Lauri Laanisto224 lk kõva köide sari „Roheline raamat”Mis on elu? Tunnustatud füsioloog ja üks süsteemibioloogia rajajatest Denis Noble püüab selles väga isiklikus ja kohati sügavalt poeetilises raamatus vastata just sellele küsimusele. Autor väidab, et elu alusküsimustele vastuste saamiseks tuleb meil vaadata kaugemale, kui võimaldab pelgalt geenikeskne vaade bioloogiale. Mõistmaks elu olemust, tuleb meil uurida elu paljudel tasanditel korraga. Sel juhul avaldub elu protsessina, mis tuksleb kõiki neid tasandeid siduvas võrgustikus. Just see, väidab Noble, on elu muusika.

Laulis, kuni kõik lõppesP. I. Filimonovtõlkinud Ingrid Velbaum-Staub312 lk pehme köideSaatuse tahtel unustab kummalise nimega noormees Olimpi oma elu ja veedab päevi, nädalaid ja kuid oma vanaema surivoodi juures, teadvusta-mata, et on sattunud valel ajal valesse kohta. Kõik võib varsti lõppeda, muu-tuda lõputuks küünlapäevaks, ainult et ilma küünaldeta, ilma päevata, ilma selle inimeseta, kes on võimeline seda päeva tajuma. See on raamat Tallin-nast, millist ei ole, elust, mis oleks või-nud olla, kuid mida ei ole, ning ajast, millega on lood veelgi hullemad.

Millie’ armuseiklusedJill Manselltõlkinud Krista Suits392 lkkõva köide sari „Varraku ajaviiteromaan”Kui Millie Bradyl õnnestub takistada kaunil menukirjanikul Orlal enese- tappu sooritamast, toob see kaasa ootamatud tagajärjed. Millie elu muu-tub kardinaalselt. Alustades sellest, et kallim, kes oli äsja palunud tal enda juurde kolida, tormab tagasi vaata- mata minema.Tõtt-öelda on Millie asjade niisuguse käiguga rahul. Ta veedaks hea meele-ga Cornwallis mõnusa meestevaba suve. Aga Orlal on sootuks teised plaanid. Vaid talle endale teadaoleva-tel põhjustel on ta võtnud pähe viia Millie’i kokku unelmate mehega. Suvi tuleb nii kirev, et ei Millie ega Orla suuda seda iial unustada.Eesti keeles on varem ilmunud Jill Manselli romaanid „Üleannetus” (2008) ja „Paarismäng” (2003).

ilmunud ilmunud

varrak WWW.VARRAK.EE

ALL

IKA

S R

EX F

EATU

RES

TRIINU TAMM

Ajaloolised teemad on romaa-nidele ainest pakkunud läbi aegade, paar viimast aasta-kümmet on aga Prantsusmaal

selles osas olnud eriti viljakad: ilmu-nud on suur hulk nimelt kahe maail-masõja teemalisi ilukirjanduslikke teo-seid. Teisest maailmasõjast ja fiktiivse SS-ohvitseri Maximilian Aue tegemis-test räägib ka kahtlemata üks võimsa-maid viimasel ajal ilmunud prantsuse romaane, Jonathan Littelli „Heasoovi-jannad” (Les Bienveillantes, 2006).

Niisamuti on Prantsusmaal 1990. aastatest saadik aina jõudsamalt voha-ma hakanud žanr nimega autofikt-sioon, mis tähendab, et raamat räägib autori (ja muidugi ka teiste inimeste) elust pärisnimesid kasutades, jutusta-miseks kasutatakse aga narratiivseid tehnikaid. Selline „laulu sisse panemi-ne” ei ole prototüüpidele sageli meele-pärane, sest seosed, milles neid kujuta-takse, ja sõnad, mis neile suhu pannak-se, on siiski autori loomingulise vaba-duse ja kujutlusvõime vili.

Nii on viimasel ajal Prantsusmaal ai-na sagedasemad kohtuprotsessid, kus n-ö tegelased oma autori kohtusse kae-bavad. Isegi kui tegemist ei ole puhta-kujulise omaelulise jutustusega, siis ai-na sagedamini võib täheldada, et min-gil moel autor oma teksti trügib. Jutus-taja rollist talle enam ei piisa, ta tahab olla kohal ka tegelasena, vähemasti kõr-valtegelase või kommentaatorina.

OPERATSIOON ANTROPOIDNeed kaks suundumust – ajalooline ai-nes ja autori enda lugu – põimuvad ka Laurent Binet’ romaanis „HHhH”, mi-da eestikeelse väljaande kaanel tutvus-tatakse kui dokumentaalromaani. Tege-mist on debüütromaaniga, mis 2010. aastal ilmudes sai kohe palju tähelepa-nu ja häid arvustusi, samuti Goncourt’i debüütromaani auhinna, ning kui ilmus inglise tõlge, siis ka National Book Cri-tics Circle’i auhinna (2012).

Romaani ilmumise ajal 37-aastane prantsuse keele ja kirjanduse õppejõud oli nooruses sõjaväe asendusteenistu-sena Tšehhoslovakkias prantsuse keelt õpetanud, armunud tšehhi kaunitari ja Prahasse. Ning juba lapsena oli isa tal-le jutustanud operatsioonist Antropoid ja kahest vaprast langevarjurist, slo-vakk Jozef Gabčíkust ja tšehh Jan Kubi-šist, kes pidid selle operatsiooni käigus kõrvaldama Böömimaa ja Määrimaa protektoraadi juhataja Reinhard Heyd-richi. Viimast kutsuti tema julmuse tõt-tu Praha timukaks ning ta oli ka üks Lõpliku Lahenduse ideolooge ja läbi-viijaid.

Romaani esialgne pealkiri oligi „Ope- ratsioon Antropoid”, kuna aga kirjasta-ja kartis sellise pealkirjaga raamatu sat-tumist ulmekirjanduse riiulisse (mis Prantsusmaal ei ole väga kõrgelt hinna-tud), sai pealkirjaks krüptiline „HHhH” – seegi oli Heydrichi omaaegne hüüdni-mi, akronüüm sõnadest Himmlers Hirn heißt Heydrich ehk „Himmleri aju nimi on Heydrich”. Just Heydrichi tegemis-test, operatsioon Antropoidi etteval-mistusest, läbiviimisest ja tagajärge-dest Binet’ romaan üksikasjalikult ju-tustabki.

PAREERIDES LUISKAMISKAHTLUSTUSIErinevalt traditsioonilisest ajaloolisest romaanist on aga kohe esimestest lehe-külgedest kohal ka romaani kirjutav autor. Õigemini algabki ajalooline osa alles üsna ettevaatlikult 20. leheküljel, sellele eelneb selgitus, millised on au-tori isiklikud seosed romaani ainesega. Ka edaspidi jagab ta lugejaga teavet selle kohta, kuidas ta romaani kirjutas, kuidas kogus materjale ja millised on küsimused, mis ühe ajaloolise romaani kirjutaja ees seisavad.

„Ajastu vaimu tabamiseks tuleb sel-lesse sisse elada. Kirjutan kaks lehekül-ge, loen aga tuhat,” tunnistab ta. Ja nendib, et kui ta samas tempos jätkab, siis sureb ta enne ära, kui jõuab kirjel-dada isegi atentaadi eellugu. Ja kuidas siis ikkagi teha nii, et tegelane ja tekst

Ajalooline romaan isikliku kogemusega

HHhHLaurent Binettõlkinud Anti Saar 292 lkkõva köide

ellu ärkaksid, kuigi ajaloolised andmed on sageli puudulikud? Võimalikke luis-kamiskahtlustusi ennetavalt pareerides pikib ta teksti väljendeid, nagu „kujut-len seda stseeni”, „ma ei tea seda, aga tean seda...”, „võiksin seda täpsustada, aga see ei tundu mulle oluline”.

Tõstatub ka küsimus, milliseid sõnu tegelastele suhu panna. „Pole midagi kunstlikumat ajaloolises jutustuses kui dialoogid, mis on rajatud otsesemast või kaudsemast allikast pärinevatele andmetele, eesmärgiga mineviku sur-nud lehekülgedele elu sisse puhuda.” Ja tunnistab siis, et tema dialoogid on väljamõeldis. Ühtlasi polemiseerib Bi-net mitmete ajalooliste romaanide au-toritega, neist kõige ägedamalt Jonat-han Littelliga. Kuuldavasti nõudis kir-jastaja lausa paari eriti kriitilise lehe-külje eemaldamist.

Kuigi operatsioon Antropoidi lõpp on romaani alguses laias laastus ette ära öeldud, suudab Binet siiski põne-vust terve loo jooksul üleval hoida. Ka autori isiklikes sekkumistes on õnneks piisav annus huumorit ja eneseiroo-niat, nii et need vahepalad ei muutu liialt koormavaks.

Kohe raamatu alguses ütleb Binet: „Loodan lihtsalt, et läbi paksu ja ilusta-va võõbakorra, millega näen seda mui-nasjutulist lugu kattuvat, jääb paistma ka ajaloolise tõe kirgas valgus.” Lasku-mata siinkohal arutlusse „ajaloolise tõe kirka valguse” üle, võib öelda, et „HHhH” lugejal on võimalus nii mõndagi teada saada ühest 20. sajandi ajaloo dramaa-tilisest perioodist ja piiluda samal ajal ajaloolise romaani kirjutamise köögi-poolele.

Kirjanik Laurent Binet.

5 Nr 3 (101) 29. aprill 2016 WWW.VARRAK.EE varrak

Me kõik oleme täiesti endast väljasKaren Joy Fowler tõlkinud Helen Rohtmets368 lkkõva köide

ALL

IKA

S: K

AA

DER

FIL

MIS

T

MARRI AMON tõlkija

Samba viga on see, et ta on sün-dinud vales kohas. Muidugi, kõige lihtsam olnuks sinna va-lesse kohta jäädagi, nii jäänuks

hulk probleeme olemata ja see raamat kirjutamata. Kuid nagu paljudel teistel, on ka Sambal unistus minna Prantsus-maale, leida seal tööd, aidata oma pe-ret, kes pärast isa surma on kaotanud kõik sissetulekuallikad ja üksnes tema-le loodab. Ainsa pojana ei tohi ta ema ja õdede lootusi petta. Et ta on ettevõt-lik noormees, asubki ta ühel varahom-mikul õdesid äratamata teele, et neid kurbadest lahkumishetkedest säästa.

Teekond on ränk, sest paraku ei saa Samba otse Bamakost lennukiga Parii-si sõita. Rännaku ühe tagajärjena jääb teda eluks ajaks painama Prantsusmaa-le jõudmise hind – oma hea sõbra surm. Sellel reisil jäävad ellu need, kel-le elutahe on kõige tugevam ja kellel on kõige rohkem õnne.

Kui ta viimaks Pariisi onu korterisse jõuab, arvab ta, et kõige raskem on sel-jataga. Mõneks ajaks ongi, ehkki mitte miski pole päris nii, nagu ta ootas. Onu elab hallitavas keldripugerikus, teeb lihtsat, aga ausat tööd ning on esi-otsa päris õnnelik, et tal on nüüd kee-gi, kellega koos unistada. Onu lemmik-tegevus on viimistleda kõigi üksikasja-deni kujutlusi suurest sinisest majast, mille ta koju naastes ehitab.

KUIDAS JÄÄDA INIMESEKSÜsna kohe saab aga selgeks, et Aaf- rikast vaadatuna paistab Prantsusmaa hoopis teistsugune: seal arvatakse, et piisab sellest, kui sul on kaks kätt otsas ja kõik muu tuleb iseenesest – sa leiad kiirelt tööd ning teenid sellega kõvasti raha. Ajapikku peavad Samba ja ta onu endale tunnistama, et nad ei ole Prantsusmaal õnnelikud, kuid nad ei taha ka koduste illusioone päriselt pu-rustada. Nii nad rabavadki tööd teha, et perele võimalikult palju raha saata ja pajatavad õhtuti teineteisele järjekord-set versiooni oma helesinistest maja-

dest, kus „keegi end kunagi üksi ei peaks tundma”.

Ent Samba tõeline odüsseia algab siis, kui ta läheb pärast kümmet aastat Prantsusmaal elamist ja töötamist ela-misluba taotlema. Ootamatult leiab ta end trellide tagant ning teda ähvardab väljasaatmine päritoluriiki. Sellest het-kest alates avastab ta oma senise maa-ilma sees hoopis teistsuguse, kafkaliku maailma, kus inimesed jagunevad pä-ritoluriikide järgi, kus nende elu tuleb tõlkida tavalisest prantsuse keelest ju-riidilis-bürokraatlikku prantsuse keelde ja kus kõige olulisemad on „tõendid elamise kohta”. Kõige iroonilisem on see, et nendel n-ö dokumentideta ini-mestel on tegelikult virnade viisi doku-mente, mida nad ametnikele peavad esitama, et „elamise” kohta võimalikult palju tõendeid tuua. Neil puudub ai-nult see kõige olulisem – elamisluba.

Samba saab abi ühingust Cimade, mis väljasaatmiskeskuses kinnipeetuid abistab, ning ta saab teise võimaluse. Kuid tal ei ole enam kehtivat doku-menti ning illegaalide ja marginaalide Pariisis muutub ellujäämine järjest kee-rulisemaks, pealegi haarab ta oma alla-käiguspiraali tahtmatult kaasa onu, kes aga ei ole sama tugev kui ta ise.

Autor Delphine Coulin sai selle poo-leldi tõsielul rajaneva romaani kirjuta-miseks inspiratsiooni vabatahtliku

Karjase kroon Terry Pratchetttõlkinud Krista Kaer320 lkkõva köideSee on mõnes mõttes sümboolne, et Pratchetti viimaseks Kettamaailma raamatuks jäi just Tiffany Achingu ja tillude vabameeste lugu. Pratchett on korduvalt öelnud, et Tiffany kaudu väljendab ta paljusid oma seisukohti ning Tiffany on ka oma suhtumisega üks maailma alus-sambaid, see, kes vaatab, et kõik toimiks, et nõrgematele ei tehtaks liiga ja et tasakaal püsiks. Just tasakaaluga on „Karjase kroonis” aga pahad lood, sest nõidade seatud piirid on korraks vankuma löönud ja haldjad näevad võimalust sisse tungi-da ja oma julmi tunge inimeste peal välja elada. Seega tuleb neile vastu astuda ja koondada selleks kõik, kes vähegi aidata tahavad.

Abistav MõõkAnn Leckietõlkinud Juhan Habicht264 lkpehme köide Radchi kosmilise impee-riumi valitseja on andnud Breqi käsutusse sõjalaeva Kalri Halastus ja saatnud ta ainsasse kohta, kuhu Breq oli nõus minema, et impeeriumis möllava kodusõja ajal sealsete elani-ke rahu ja turvalisust kaitsta. See on Athoeki tähesüsteemi orbitaaljaam, kus töötab aiakorraldajana leitnant Awni noorem õde. Athoek annekteeri-ti kuuesaja aasta eest ja nüüdseks on kõik elanikud tsiviliseeritud – või peaksid olema. Ent kõik pole nii rahu-lik, kui pealtnäha paistab. „Abistav Mõõk” on romaani „Abistav Õiglus” (e.k 2015) järg.

Surnud enne surmaDeon Meyertõlkinud Peeter Villmann368 lkpehme köideKaplinnas on keegi valinud mõrvarel-vaks iseäraliku sajandivanuse Saksa sõjaväepüstoli, mille igivanad kuulid lömastavad liha ja luid. Tapetuna leitakse kolm meest, kellel pole üks-teisega pealtnäha midagi ühist, ja jõhkrate mõrvade jätkuv ahel viib kogu linna kabuhirmu äärele. Lisaks on keegi hakanud linnas röövima panku. Kas nende mõrvade ja röövide taga on sama inimene? Vastuseid asub teadmatuses kobades otsima alkoholilembene, ülekaaluline ja depressiivne kapten Mat Joubert.Deon Meyer on ilmutanud üle kümne raamatu. Need on pälvinud arvustaja-te kiituse kogu maailmas ning kogu-nud enda ümber paljurahvuselise austajaskonna.

PealuutroonPeter V. Bretttõlkinud Lauri Saaber640 lkpehme köideKrasia Pealuutroon seisab tühjana ja inimkond on paisatud kaosesse. Langenud väejuhtide ja deemonivürs-tide kolpadest ehitatud istmes peitub võlujõud, mis hoiab eemal maa-alu-sed deemonid. Sel troonil istudes oli Ahmann Jardir määratud vallutama kogu teadaoleva maailma ja tegema igavese lõpu deemonisõjale. Säärasele asjakäigule seisis aga vastu Arlen Põldaja, kes kutsus Jardiri duellile. „Pealuutroon” on Peter V. Bretti viieosalisena kavandatud Deemonite sarja neljas raamat, järg raamatutele „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda” ja „Päise päeva sõda”.

ilmunudSisserändaja kafkalik maailm

Samba PrantsusmaalDelphine Coulintõlkinud Marri Amon232 lkpehme köide

tööst, mida ta tegi sellessamas illegaa-le abistavas organisatsioonis. Autor ju-tustab Samba looga põimituna paar muudki hingekriipivat lugu, kuid ta ei tee seda haledas võtmes. Raamat avab ka mitu Prantsuse ühiskonna tahku, millest nii mõnigi võib eesti keeles lu-gedes kummaline tunduda. Võib-olla ka see, et on tõepoolest hulk inimesi, kes otsustavad kasutada oma teadmisi ja vaba aega väga täbarasse olukorda sattunud inimeste abistamiseks – kas on nende sünnikoht vale või on nad üle elanud massimõrva.

Raamatu põhjal vändati ka film pealkirjaga „Samba”, milles peaosa mängis kaanepildil figureeriv Omar Sy, keda kinohuviline kindlasti mäletab pea ülemaailmset edu pälvinud lina-teosest „1+1“ („Intouchables”). Samba loo ekraniseering on mõnevõrra vä-hem dramaatiline kui raamat, kuid siis-ki raskemeelsem kui kahe mehe sü-dantsoojendava sõpruse lugu.

Kaader filmist „Samba“. Pildil näitlejad Omar Sy ja Tahar Rahim.

Kui lapsepõlvest saab teaduslik eksperimentHELEN ROHTMETS tõlkija

Ameerika kirjaniku Karen Joy Fowleri sulest on ilmunud mitmeid romaane ja novelli-kogumikke, mis on pälvinud

nimekaid kirjandusauhindu. Fowleri viimane romaan „Me oleme kõik täiesti endast väljas” tunnistati 2014. aastal PEN/Faulkneri kirjanduspreemia vää-riliseks ning valiti Man Bookeri auhin-na lühinimekirja.

Mina selle raamatu tõlkijana tean, mis Fowleri kõrgelt tunnustatud romaa- ni sündmustiku nii omapäraseks ja võluvaks teeb, aga ei saa kahjuks ilma publiku lugemisrõõmu rikkumata selle kohta kuigi palju ette ära öelda – ses mõttes võib Fowleri viimast romaani võrrelda hea kriminulliga. Tegemist on

erakordselt liigutava looga sellest, kui-das üks teaduslembeste vanemate hea-dest kavatsustest lähtuv samm hoopis ettenägematute tagajärgedeni jõuab, mis nii nende laste kui ka nende endi elud pea peale pöörab.

See on lugu ühest küllaltki ebatavali-sest perekonnast, mida hakatakse ju-tustama keskelt ja mida autor siis aega-mööda nagu lapitekki üheks põnevaks, üllatusrohkeks, naljakaks ja samas pi-sarateni liigutavaks tervikuks seob.

Nagu Fowler on öelnud, andis selle raamatu mõtte talle tema teadlasest tü-tar ja ta mõistis silmapilk, kui hea see mõte on. Mõte on tõesti hea, aga sel-lest üksi jääks väheks, kui ei oleks tund-liku meele, hea huumorisoone ja lobe-da sulega kirjanikku, kes sellest kaasa-kiskuva jutustuse teeb.

Fowler saab sellega suurepäraselt hakkama ja põimib loosse sedavõrd

palju isiklikku – sarnaselt raamatu pea-tegelasele Rosemary Cooke’ile kasvas temagi üles Bloomingtonis, oli psüh-holoogiaprofessori tütar ja õppis hil-jem California Davise ülikoolis –, et võib tekkida petlik mulje, nagu oleks ta kirjapandut Rosemary kombel ise läbi elanud – nagu oleks temagi lapsepõlv olnud üks teaduslik eksperiment.

ilmunudPolitseiniku tütar. Saaremaa põnevik Katrin Pauts312 lkkõva köideOma töös ja eraelus pettunud ajakirja-nik Eva sõidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab soov välja selgitada, mis õieti juhtus aas-taid tagasi tema perekonnaga. Eva aimab, et kuidagi on see seotud küla-keses elanud kolme tütarlapsega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tüdrukutega tookord juhtus?Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püü-takse välja selgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab.

Pobeda 1946Ilmar Taska308 lkkõva köideJohanna kuulab mehe häält BBC kanalil ja Alan saadab naisele teateid eetris kõlavate heliplaatide kaudu. Reaalsuse kiuste hakkavad nad planeerima kohtumist Moskvas. Johanna õde varjab samal ajal oma meest – endist iseseisvuse eest võitlejat – juba teist aastat taga-toas suletud kardinate taga. Tänaval mängib vaid nende kuueaastane poeg, keda köidab uhiuus auto Pobe-da ja selle juht – salapärane onu, kes laseb tal autorooli keerata. Sõprus onu ja poisi vahel mõjutab kõigi pereliikmete saatust.

PlatvormMichel Houellebecqtõlkinud Indrek Koff264 lkkõva köideHouellebecqi kolmanda romaani peategelane, blaseerunud riigiametnik, kel pole inimkonna suh-tes enam mingeid illusioone, avastab, et õnn võib siiski võimalik olla. Ana-lüüsides turismi ja kapitalistlikku süs-teemi laiemalt, pakub Houellebecq tu-ruseaduste ja kõikehõlmava tarbimise käes kalestunud lääne inimesele oma kummalise, äraspidise „optimismiga” õnnestavat lohutust, olgu või ajutist kergendust – võib vist öelda, et selle võimalikkus (või hoopis võimatus?) ongi romaani peateema. Avalikkuses tekitas ägedat vastukaja ennekõike raamatu n-ö poliitiline ebakorrektsus – peategelase äge islamivastasus, mida on paratamatult kiusatus üle kanda autorile endale, seksiturismi õigustamine ja Läänemaailma alla-käigu ilustamata kirjeldamine.

Vennad Karamazovid IIFjodor Dostojevskitõlkinud Virve Krimm568 lkkõva köide„Vennad Karamazovid” on justkui tihendatud kokkuvõte kõigist idee-dest, millega Dostojevski oma loomin-gus tegeles. Läbivateks teemadeks on karistus ja lunastus, ohjeldamatu kirg ja kõlvatus, usk, vabadus ja armastus. Romaani uue tõlke eesti keelde on tei-nud kogenud ja tunnustatud tõlkija Virve Krimm (1938), kes on eestinda-nud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassi-kute, nagu ka Dostojevski teoseid. Romaani „Vennad Karamazovid” teisele köitele on kirjutanud saate- sõna Tartu ülikooli kultuurisemiootika professor Peeter Torop.

varrak WWW.VARRAK.EE Nr 3 (101) 29. aprill 2016 6IlmunudKapsaroad Põnevaid toite erinevatest kapsastestTuuli Mathisen192 lkkõva köideSiia raamatusse on jõudnud võrdselt nii vanu tuntud kapsamaailma diiva-sid kui ka uusi tähti kapsataevas. Unustatud ei ole meie oma imelist ha-pukapsast, mis on eestimaise toidu-laua üks sümboleid. Nüüdsel ajal on kapsas koos oma arvukate sugulaste-ga taas võidukäiku tegemas: et tasa-kaalustada võõramaiste troopiliste vil-jade laia valikut, on hakatud ka vanu häid tuttavaid kapsaid menüüs auko-hale tõstma. Sööge kapsaid, siis olete terved ja rõõmsad!

Inimene ühis- konna ja looduse kuningriigi vahelKuanyshbay Rakhimzhanov tõlkinud Ruudi Alba384 lk, kõva köideDr Rakhimzhanov on neuroloog ja Hiina meditsiini spetsialist, kes töötas pikka aega Nõmme haigla Mustamäe polikliinikus. 1984. aastal avas ta Ees-ti esimese nõelravi kabineti. Seniajani käib ta igal kevadel ja sügisel Eestis, et patsiente nõustada ja aidata. Käes- olevas raamatus jagab doktor ida me-ditsiini põhimõtetel ja filosoofial põhi-nevaid ning aastakümnete jooksul ko-gutud teadmisi tervisekäitumise koh-ta. Suure osa raamatust moodustavad põhjalikud joogaharjutuste kirjeldu-sed koos seletusega, millist mõju need avaldavad siseelunditele.

Võluv soolestik. Kogu tõde ühe alahinnatud elundi kohtaGiulia Enders tõlkinud Kadri Metsma 264 lkpehme köide

Igaühel on soolestik, mõtleb ta siis sellele või mitte. Selgub, et parem oleks siiski mõelda. Perearst Le Vallikivi luges Giulia Endersi raa-

matut „Võluv soolestik” ning jagas Suu-re Eesti Raamatuklubi toimetaja Mall Paasiga oma mõtteid.

On võrdlemisi üllatav, et rahvusvahe-liste edetabelite tipus troonib raamat soolestikust. Kas arstina rõõmustab teid selline särtsaka ja lõbusa lähene-misega raamat tõsisel meditsiinilisel teemal?Arstina rõõmustab mind iga raamat, mille on kirjutanud inimene, kes oma teemat põhjalikult valdab, tugineb tea-duspõhistele faktidele, suudab oma mõ-tet lihtsas ja arusaadavas keeles teisteni viia ja teeb seda lisaks ka erakordselt paeluval ja huvitaval moel. Antud raa-matus on kõik eelmainitu olemas. Lisaks on tavaliselt peenutsemist põhjustaval teemal kirjutatud keerutamata ja pealegi ehtsaksaliku põhjalikkusega, olemata seejuures hetkekski igav.

Kehaga ja eriti sellega, mis kehast väljub, on seotud palju valehäbi. Kas inimesed ikka saavad oma mured ars-tile kurdetud? Kui heas korras on eest-laste seedetervis?Õnneks inimesed julgevad oma pere-

arstiga suhteliselt avameelselt rääkida, kuigi võiksid veel julgemad olla. Eest-laste kõhud on veel suhteliselt rikku-mata – meil on juba ajalooliselt tulnud suur osa toorainet ikka oma aiast ja põllult ning seda on keedetud ja küpse-tatud ise. Samas laste pärast on küll põhjust muret tunda – hammaste halb seisukord, ülekaal, kõhukinnisus on Eesti laste hulgas kahjuks süvenevad trendid.

Kas nõustute Giulia Endersiga, et rohkem kui me arvata oskame, on paljude tänapäevaste haiguste põhju-sed just soolestiku mikrofloora tasa-kaalu häiretes? Jah, kindlasti. Siinkohal tahaks tsiteeri-da eesti vana rahvaütlust, et keel on kõhu peegel. Või siis autori emakeeles: „Der Mensch ist, was er isst” – ehk siis inimene on see, mida ta sööb. Arstina saan öelda, et regulaarne tasakaalusta-

Valehäbita olulisest terviseteemast

FOTO

ACT

ION

PR

ESS

KRISTA KUMBERG

Mäletate filmi Šuriku seiklus-test, kus kolm suli kavanda-sid sissemurdmist kaubalat-tu? Üks neist harjutas kaas-

laste peal valvuri uimastamise võtteid. Nood osutasid kipsist kassidele ja käs-kisid: „Harjuta kasside peal!”

VÄLTIMATU VAJAB SELGITAMISTTriinu Laane raamat laseb „kassi peal harjutada“ teemat, mida on kaunikesti ebamugav käsitleda, eriti just lastekir-janduses – see on vanadus, väetiks jää-mine ja surm. Isegi mitmendal korral raamatut lugedes läheb lõpuni jõudes kurgus kitsaks. Mitte niivõrd kurbu-sest, kuivõrd… kuidas nüüd öeldagi, pühalikkusest. Sest oled puutumisi Elu Suure Ringkäiguga ja saanud selgitust ning lohutust.

Lähedase kaotusega seotud lein, süü-tunne, hirm kaotada järgmine armas inimene, enese surelikkuse adumine – need on tunded, millega täiskasvanulgi keeruline toime tulla, saati siis lapsel. Tänapäeva lastele on surm võõram kui varasemate sugupõlvede lastele, kes kodus olid tunnistajateks nii vanavane-mate kui õdede-vendade kustumisele ja surmale, tegid kaasa kõik sinna juur-de kuuluvad rituaalid.

Nüüd surrakse enamasti haiglas, pa-hatihti ei viibi juures omaksed ja eriti

Kui noorusest, ilust ja tarkusest on alles ainult tarkus

mitte lapsed. Olen kuulnud arvamust, et mis ma vean seda last matustele, pa-rem säästan tema tundeid, ta ei taipa niikuinii sellest midagi. Lapse säästmise sildi taha pugemises näen pigem suut-matust-oskamatust väikesele inimesele suuri, kurbust tekitavaid, samas välti-matuid teemasid selgitada. Oleme ise abitud ja leinas. Ei leia õigeid sõnu, aru-

päike ja pilv WWW.PAIKEJAPILV.EE

saadavaid seletusi, sobilikku lohutust. Lapse hinge aga jäävad püsti küsimu-sed, mida ta sõnutsi küsida ei mõistagi.

KUIDAS JÄÄDAKSE VANAKSTriinu Laane raamatu lugemisest võib abi olla. See jutustab, kuidas jäädakse vanaks. Perekond arvestab vana inime-se, vabandust, vana kassi eripäradega,

püüab tema elu võimalikult mugavaks teha. Nii saab hambad kaotanud loom pasteeti ja talle hakitakse toit peeneks, ei pahandata, kui kass õigeks ajaks lii-vakasti ei jõua. Autor ütleb: „Aga vana-dus ei ole katkist kassi õnnetuks tei-nud. Tema vaim on ergas ja kui vaja, siis sööb ta liha olematute hammaste-ga, kakleb noorte kasside ja rebastega, näeb ja kuuleb küllalt, kui on vaja ette võtta hädapärane nädalapikkune retk metsa.”

Võõrad soovitavad kass magama panna. Kassi inimesed mõtlevad teisi-ti: „Kes meie sellised oleme, et võime otsustada, kuna kass surema peab? Inimesi ei panda ju magama, kui nad lonkavad, ei näe või ei kuule või häda potist mööda teevad – miks siis kassiga teisiti peaks olema?“ Sujuv üleminek inimese elukaare juurde jätkub vana katkise kassi matustel. See sündmus paneb väikese tüdruku oma vanaksjää-mise ja lahkumise peale mõtlema. Nendes mõtetes ei ole kübetki muret või hirmu.

ME SAAME VEEL KOKKUMis on siis võti niisuguse rahumeelsu-se juurde? Eks ikka see, et surm ja ma-ha matmine pole lõpp. „Inimestele meeldib uskuda, et kusagil siinsamas, selle metsa ja kodu ja püstkoja lähedal on üks teine ilm, kus on olemas kõik kassile tähtsad asjad.” Väike Kristel teab, et kui temale kunagi auk kaeva-

takse, mängib ta selle teise maailma püstkoja juures vana katkise kassiga ja vanaema Linda ning suur must koer on ka seal.

See on nii rahumeelne, tundeküllane, aga mitte sentimentaalsusest nõretav lohutus – surm ei ole lõpp, lähedased ei kao jäädavalt, me saame veel kokku. Lohutus, milletaolist pruugib ühel või teisel kujul enamik maailma usunditest. Triinu Laane käsitluses tundub see ürg-selt-üdini oma ja omane olevat.

Võrukeelne paralleeltekst on lisa-väärtus ja mitte üksnes Lõuna-Eesti las-tele. Põhja- ja läänepoolsetel on hea teada, kuidas mujal kõneldakse ning millise meki see loole annab. Omaette vägitükk on see, kuidas kunstnik Anne Pikkov kujutab vana katkist kassi. See ei ole mingi ilus loom, ei saa ollagi. Aga ta on nii õige ja südamlikult kuju-tatud, et teeb silmad ette kõigile „kiisu-piltidele”.

Giulia Endersi raamat ilmus Saksamaal 2014. aastal ja tekitas kohe märkimis-väärset kõmu.

tud toitumine, mis toimub rahulikus keskkonnas, heas seltskonnas, iga päev samal ajal, vähemalt 3–4 korda päevas, võiks ennetada terve pinu äärmiselt vastikuid ja tülikaid haigusi.

Lugeja saab sellest raamatust tead-misi, kuidas on seedetrakt üles ehita-tud, kust see algab ja kus lõppeb (ehk siis anatoomiast), kuidas saab toidust väljaheide ja mis vahepeal juhtub (ehk siis füsioloogiast), ning millised kasuli-kud ja kahjulikud elusorganismid või-vad inimese soolestikus pesitseda. Põ-nev on teada saada, millised haigused tekkida võivad, kui soolestikus on kaaslasi liiga palju või liiga vähe või valet sorti.

Need teadmised on ajatud ja võimal-davad inimesel endal erinevatest prot-sessidest aru saada, nii et need on ka näiteks lastele lihtsasti seletatavad.

Vana katkine kass.Vana katskinõ kassTriinu Laanpildid joonistanud Anne Pikkov32 lkkõva köide

Vana katkine kass.

AN

NE

PIKK

OV

I ILL

US

TRAT

SIO

ON

RA

AM

ATU

ST.

7 Nr 3 (101) 29. aprill 2016 WWW.RAAMAT24.EE ajakirjade kirjastus

Ninja Timmy ja varastatud naerHenrik Tammtõlkinud Aive Siitan 208 lkkõva köide

Värvikad juurikadToidud porgandist, peedist, kaalikast, pastinaagist, juur- sellerist ja naeristEpp Mihkels112 lk, kõva köideAutor tõestab, et porgand, peet ja kaalikas ning vähemtuntud juurseller, naeris ja pastinaak sobivad mis tahes kujul väga erinevatesse roogadesse. Riivitud salat võib mõne maitseaine või nõksuga muutuda hoopis uueks ja huvitavaks ning mõni juurikas passib lisaks supile veel ka näiteks šokolaa-dikoogi sisse. Leidke raamatu abil oma tee värvikate juurikate maitsete maailma.

Hõrgud road rupskitestSabast ja südamest linnukeelte ja pullimunadeniEpp Mihkels120 lk, kõva köideRupskite maailm on põnev ning avas-tamist väärt. Esialgne emotsioon on ehk võõristus, kuid asjasse süvene-des võib valmistada peaaegu igast siseelundist või teistest subprodukti-dest mõne toidu, mis meeldima hak-kab. Käesolev raamat on sellel avasta-misretkel hea abiline – retsepte leidub nii linnukeeltest kui ka pullimuna- dest, vanast hääst süldist rääkimata.

Jamaica LaneSamantha Youngtõlkinud Eva Finch364 lk, pehme köideSeltskondlikule olekule vaatamata on Olivia vas-tassoo esindajatega piinavalt ebakin-del — enamasti ta lihtsalt ei söanda huvipakkuvale kutile läheneda. Edin-burghi kolimine on uus algus – seksi-kasse Nate’i armudes otsustab ta hir-mud ületada ning teha nii, nagu käsib süda. Nate Sawyer on fantastiline mängur, kes ei võta endale eales kohustusi. Pärast seda, kui Olivia kaebab talle oma suhtehädasid, pakub Nate end flirtimiskunsti õpetajaks ja lubab treenida neiu seksuaalset enesekindlust. Nende sõbralikust võrgutuskursusest saab peagi hoog-ne armulugu.Nate’i minevik ja pühen-dumisprobleemid viivad aga suhte ummikusse.

Kalapüük SoomesRain Erala, Koit Kikas, Margo Pajuste, Marek Rebanekoostanud Margo Pajuste84 lk, pehme köideMeie põhjanaaber Soome on Eesti kalamehe jaoks tõeline kalapüügi Meka, kus vee-elukad palju suuremad kui kodus ja neid on seal nii palju, et käsi väsib ära nende väljasikutami-sest. Hoolimata sellistest müütidest tuleb ka Soomes kala kättesaamiseks mõnevõrra vaeva näha: kasvõi ennast kurssi viia, kus, millal ja kuidas mis-sugust kala püüda. Raamatus „Kala-püük Soomes” annab ülevaate meie põhjanaabrite enamlevinud püügika-ladest ajakirja Kalale! peatoimetaja Margo Pajuste. Aastaid Soomes püüdnud kalamehed Rain Erala, Koit Kikas ja Marek Rebane jagavad oma kogemusi Eesti kalamehele enam huvi pakkuvamate kalade püügist meie põhjanaabrite juures: rekordhaugid, -kohad ja aukartustäratavad 10+ kilo-sed lõhed. Raamat annab ka lühikese ülevaate, milliseid lube-litsentse on va-ja Soomes kalastamiseks. „Kalapüük Soomes” on üheksas raamat Kalale! populaarsest kalaraamatute sarjast.

LCHF. Hea enesetunne rasvarikkast ja süsivesiku- vaesest toidustKadi Kõiv 148 lk, kõva köideKui raamatu autor Kadi Kõiv hakkas järgima LCHF-toitumisviisi, kaotas ta esimese aastaga 33 kilo. Need kilod pole tagasi tulnud – uut kergemat kehakaalu hoiab Kadi erilise pingutu-seta. Täherida LCHF − Low Carb High Fat – tähendab vähe süsivesikuid ja palju häid rasvu. LCHFis süüakse liht-sat päris toitu. Neis mõnusates toitu-des on muna, liha, kala ja kana, palju erinevaid köögivilju, ehtsat võid, koo-kosõli, täisrasvaseid piimatooteid, pähkleid ja marju. Kaal langeb, aga enesetunne on hea. Kõht püsib pikalt täis ja magusaisu ei piina.Raamatust leiad 65 lihtsat, aga ime-head retsepti terveks päevaks, prakti-lisi nõuandeid ja vastused küsimuste-le, mis LCHFiga alustades tihti tekivad.

Riis maailma köögis Kristel Vokk , Kadri Tran128 lk, kõva köideRaamatus on nii riisisorti-de keetmise õpetusi kui ka eri riisitoo-dete selgitused, mis aitavad kirjus kaubavalikus paremini orienteeruda ning annavad värskeid ja huvitavaid ideid nende igapäevaseks kasutami-seks. Kaante vahelt leiad 50 põnevat retsepti – nii lihtsamaid kui ka pisut keerulisemaid roogi. Hõlpsasti aru-saadavate valmistamisjuhendite ja kaunite toidufotodega riisiraamat si-saldab Aasiast pärit suppe, kergeid ja lihtsalt valmistatavaid eelrooge, ter-vislikke salateid, maailma eri piirkon-dadest pärit toitvaid pearoogi ning ka hõrke magusroogade retsepte.

Hiina toidudTuuli Mathisen84 lk, pehme köideHiina toidud on paljude lemmikud ja kindlasti ei peaks Hiina köögi parimatele palade-le jääma vaid restoranis söömise või karbis kaasahaaramise roll. Hiina toitude valmistamine kodustes tingi-mustes on tunduvalt lihtsam, kui esmapilgul tunduda võib. Suurem osa toite valmib vaid loetud minutite jook-sul, olgu selleks siis liha või köögivili. Soovin kõigile pealehakkamist ja julget katsetamist Hiina toitudega. Kindlasti leiab igaüks siit raamatust endale oma lemmikud road, mida heas seltskonnas koos nautida. Ja kõige paremini maitsevad need toidud kindlasti pulkadega süües!

Taimsed argiroadBritt Paju72 lk, pehme köideJärjest rohkem räägitakse täisväärtuslikust toidust, sealjuures ka taimetoidu kasulikkusest. Teadlike valikute eelis-tamine tundub pahatihti kahtlane ja võib jääda mulje, nagu tuleks pare-mate harjumuste juurutamisel vastu-tasuks igaveseks loobuda maitsetest ja täis kõhust. Selle raamatu eesmärk on näidata, et nii see kindlasti ei ole ning anda ka ideid igapäevaseks maitseküllaseks toiduvalmistamiseks eelkõige taimsetest komponentidest. Siit leiad mitmeid lihtsaid retsepte nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöögi- lauale, aga ka käepärast eksootikat ja argiõhtust maiustamist.

Raamatus on väärtuslik loetelu baastoiduainetest, mida iga taimetoi-dusõbra köögikapp võiks sisaldada, samuti hulk nutikaid nippe igapäeva-se toiduvalmistamise lihtsamaks muutmiseks.

ilmunudilmunud Kas maailmas on tarvis naeru?KRISTA KIVISALU Pere ja Kodu

Uue, lastele mõeldud fantaasia-sarja esimeses raamatus võitlevad kassid, naarits ja nutikad põrsad pahadega, et

päästa lapsed ja anda neile tagasi naer.

NAGU KUNG FU PANDA„See on nagu Kung Fu Panda, ainult väiksemate loomadega!” märkis mu poeg, kui oli lehitsenud äsja koju jõudnud raamatut „Ninja Timmy ja varastatud naer”. Just nii see on – raa-matu autor Henrik Tamm on olnud osaline meeskonnas, kes lõi pildikeele armastatud animatsioonidele „Shrek”, „Kung Fu Panda” ja „Narnia krooni-kad”. Nende visuaali teab tänapäeval iga laps ja just sedasama leiab ka Tim-my-raamatu piltidelt – need on multi-filmilikud, sügavad, lopsakad. Kui va-nemates võib see hollywoodilikkus vastakaid tundeid tekitada, siis laste puhul ahvatleb tuttav noot kindlasti lugema.

Lapsed on kriitiline publik. Kõige karmimad on need 9–12 aastased, eel-puberteetikud, kellest paljudele laste-raamatud enam ei sobi ja noorteraa-matud veel kaugeks jäävad. Juba julgu-se eest suunata oma esimene kirjan-duslik katsetus just sellele pirtsakale seltskonnale võib senisele animafilmi-de disainerile ja illustraatorile tunnus-tust avaldada.

AUTOR ON RAHVUS- VAHELINE MEES Henrik Tamm on Eesti juurtega rahvus-vaheline mees. Ta sündis 1972. aastal Rootsis ja elas lapsena mitmes maail-mas paigas – Pakistanis, Peruus, Ida-Aafrikas näiteks. 19aastasena kolis ta Los Angelesse ja äratas seal oma joonistustega Hollywoodi huvi. Ninja Timmy kirjutamise idee sündis ühel külaskäigul Hiinasse. Teda inspireeri-sid kitsad tänavad ja omamoodi arhi-tektuur. Beijingi vanalinnas ühel katuseterrassil sõpradega õhtut nauti-des saabus nende juurde hall tänava-kass, kes nuias järjekindlalt tükikesi nende tordist. Järgmisel päeval leidis Henrik mänguasjapoe, mida oli põlv-kondade kaupa pidanud üks ja sama pere. Iga mänguasi seal oli käsitsi teh-tud, igal mänguasjal võis olla võlu-jõud... Neist kildudest kogutud inspi-ratsioon pani ta looma Elyzandriumi, keskaegset linna, kus kõrguvad bambu-sest pilvelõhkujad, mille vahel tuurita-vad aurujõul töötavad õhupallid ja veidrad lendavad laevad.

Selles linnas tegutsevadki meie kan-gelased. Tänavakass Timmy, kellele koolis ei meeldinud ja kes nüüd avas-tab endas seiklejaomadused, naarits Si-mon, kellele meeldib oma kasuka eest hoolt kanda (see ei ole tal kunagi sas-sis!), ning vennad Jasper ja Kasper, kes on matemaatikageeniused (ja kes pide-valt tülitsevad teemal, kes on matas pa-rem). Timmy ja sõbrad on leiutajad – näiteks on nad ehitanud apelsinikoori-mismasina.

SELLES LINNAS POLE NAERUÜhel päeval kohtuvad sõbrad aga kurjusega – metssigade bande röövib nende leiutise ja nad ise pääsevad vae-vu eluga. Timmy päästjaks saab vana mänguasjameister Alfred. Linnas läheb aga elu aina ärevamaks – lapsed on

muutunud kummaliselt kurvaks ega oska enam naerda. Nüüd pole Timmyl ja sõpradel enam aega köögimasinaid leiutada. Ühel tänavareidil kohtuvad nad hulljulge kassineiu Floresega ning otsustavad koos, et nad ei ole nõus pealt vaatama, kuidas nende armas linn süngeks ja naerutuks muutub. Aga kas nendesugused väikesed loomad ikka saavad kurjusele vastu?

Karta on, et ei saaks, kui tegu poleks fantaasiaraamatuga. Mänguasjameis-ter Alfred varustab sõbrad valget maa-giat täis abivahenditega – lendavad tossud ja seintest läbivaatamise prillid ja muu armas vanaaegne võluvärk.

On sümpaatne, kuidas autor on pan-nud sõbralikult koos elama loomad ja inimesed. See võiks meeldida furridele – inimtaoliste loomtegelaste fännidele. Kui röövitakse lapsi, siis ikka kõiki – inim- ja koera- ja elevandilapsi. Ka kangelased pole meile tavapärased – naarits pole siinkandis just sage tegela-ne ja metssigu ei tule ka juttudest ette.

FILMILIK RAAMATTimmy-raamatu hoogne, filmilik tege-vustik, kohustuslikud võitlussteenid hea ja paha vahel ja lüüriline lõpp-akord on seikluskirjanduse klassika. Kuigi raamat on mõeldud keskmisele koolieale, on siin haaravat ka fantaasia-lugude fännist lapsevanemale. Siinsed positiivsed kangelased pole üdini vea-tud – näiteks Timmy pole kuigi julge ja Simon on üsna edev. Tänu sellele on neil arenguruumi. Suur inimene leiab siit ka eetilisi dilemmasid ja inspirat-siooni mõtisklusteks, näiteks teemal kas naeru on elus tarvis?

Raamatu pahade pealik Sinine Küü-lik väidab, et lapsed saavad hakkama ka naeruta, seega ei tee ta halba, kui neilt naeru ära võtab. Tema tahab ju te-ha sellest endale hinge, leida ehk ar-mastusegi... Või teine küsimus, mis

võiks meeldida algatusvõimelisele ko-danikule: kes peab meie kodu kaitsma, kui me ise endid ei kaitse? Autor kut-sub ses lasteloos mõtlema, mida tä-hendab olla inimene.

TIMMYST VÕIB SAADA KOGUPEREKANGELANETänu filosoofilist mõõtu keerdkäikude-le ja animastiilis illustratsioonidele – kõik Henrik Tamme tehtud – on Tim-myl head sansid tõusta sarnaselt Harry Potteriga koguperekangelaseks. Kuna autori taust on kunst, siis on Timmy eripära see, et ta on sündinud linna-maastikku, mis oli Henriku õlimaalidel juba enne teda olemas. „Mulle meeldib joonistada põnevaid keskkondi ja pan-na sinna elama karakterid, keda tegeli-kult pole,” on autor öelnud. „Anda neile iseloom, välja mõelda, mis neid käima tõmbab. See on minu vabadus üles ehitada terve uus maailm! Vahel ütlen naljaga pooleks: suurim kuritegu, mida inimene enda vastu teha saab, on elada igavat elu.”

Vähem tähtis pole ka see, et autor kui Hollywoodi-kogemusega mees tun-dub olevat laia haardega turundaja. Timmy esimene osa lõpeb vihjega uue-le seiklusele. Teine ja kolmas osa maa-gilistest ninjadest on juba ilmunud ning neljas autoril kirjutamisel. Tim-myl on oma Facebooki-lehekülg – ja kes imestaks, kui juba vändataks te-mast animafilmi?

ILLU

STR

ATS

IOO

N R

AA

MAT

US

T.

petrone print WWW.PETRONEPRINT.EE Nr 3 (101) 29. aprill 2016 8

Paul ja papsSusanne Webertõlkinud Lea Ellert72 lkkõva köide20 lühikest, ettelugemi-seks mõeldud lugu jutustavad laste-aialapse Pauli ja tema isa argipäevast südantsoojendavalt, lõbusalt ja eel-kõige ausalt. Paul ja paps proovivad ekskavaatorisõitu, käivad muuseumis ja tsirkuses, vaatavad ronge, valmista-vad emmele sünnipäevakooki, söövad erilist jäätist, teevad rüütlitele vanni ja võtavad koos ette palju muud huvita-vat. Vahel kimbutab Pauli ka paha tu-ju, aga kõigest saab üle.

Noor aednikClara Lidström, Annakarin Nybergtõlkinud Merike Kaseorg55 lkkõva köideRaamat õpetab sulle, kuidas kasvata-da tomateid, kartuleid, päevalilli ja muud, näiteks jänesepabulaid! Näita-me, milliseid põnevaid mänge annab mängida ubadega ja kuidas teha ni-mekivisid ja millest saab närimiseks nätsu. Õpetame valmistama linnutoi-tu, küüslaugujuustu, salateid, suppe ja teesegusid. Loodus meie ümber pakub palju võimalusi.

Seda kõike võid teha üksi või koos sõpradega, täiskasvanuid pole nende tegemiste juurde vaja. Kui jääd aga hätta, siis on õige aeg ema-isa või vanaema-vanaisa appi kutsuda.

ilmunud

RUTH MÄGI

Käisin kooliajal korralikult kerge- jõustikutrennis. Alustasin sõb- rannade tuules nagu ikka, ent leidsin (või mulle leiti) lõpuks

ka oma alad, milles olin edukas ja mil-lele keskendusin – need olid heitealad: kuulitõuge, odavise, kettaheide. Kui kool hakkas läbi saama ning terendas ülikooli minek, lahkusin trennist täiesti omal soovil just nendesamade heite-alade pärast. Miskipärast arvas treener, et nüüd on kätte jõudnud aeg, mil ha-kata harjutama vasaraheidet. No mida!?

Aga trennis käimist mäletan väga hästi ja meenutan siiamaani hea sõna-ga hoopis seda, kui me jooksime tren-ni ja tagasi. Niipea, kui ilm soojemaks läks, toimusid trennid ju õues, staadio-nil, ja enamik meist elas sealt kauge-mal. Minu kodulinnas Pärnus olid ja on jooksmiseks suurepärased võimalu-sed, pikad randa viivad teed, mis muu hulgas viisid ka staadionilt mööda, ning palju õhku. Ja ma jaksasin joosta. Aga see oli siis – noorena.

Nüüd aga, kui enamik trenne toimub siseruumides ja minu peamised tree-

ningud on hoopis klubitreeningud, mis mulle siiski ka väga meeldivad, peab end õue jooksma minemiseks pä-ris hoolega sundima. Kuidagi hädaga saab jooksulindil ka hakkama, aga seal pole õhku.

Miskipärast ei ole enam nii, et jube-dalt tahaks jooksma minna. Väga meel-div, lausa pai mu kõrvadele on see ar-gument, et „jooksmine teeb põlvedele liiga”. Rääkimata sellest, et ilm on ka külmavõitu, tuul on nagunii. Selga po-le ka miskit väga panna. Äkki läheks homme või ei – parem ülehomme?

MILLINE ON ÕIGE TRENN SINU JAOKS?Kui eelmisest jutust tuleb midagi tutta-vat ette, siis on see raamat ka sinust. Raamatu autor Alexandra Heminsley alustas jooksmist nullist. Tema otsis seda õiget, n-ö oma trenni päris kaua, kuni otsustas, et proovib jooksmist. London, kus ta sel ajal elas, pakkus selleks imehäid radu, on ju seal palju parke ning kliima võimaldab peaaegu aasta ringi õues joosta. Ja Brighton, kuhu ta hiljem kolis, on nagu iga teine mereäärne mõnusalt õhurikas jooksu-paik.

Jooksjaks pürgimise eluline teekond

Kuidas minust sai jooksjaAlexandra Heminsleytõlkinud Kadri Pettai264 lkpehme köide

Iga asi hakkab meeldima siis, kui tu-levad esimesed tulemused, olgu need imeväikesed või pealtnäha lausa tühi-sed. On ju omamoodi tulemus seegi, kui oled end pühapäevahommikul voodist välja vedanud ja trenniriided selga tõmmanud. Või kui avastad, et si-nu suuruses rindadega naisele müüak-se poes täiesti sobivat ja tugeva toega spordirinnahoidjat. Erinevaid praktilisi ja just naissportlast puudutavaid nõu-andeid on autor jaganud teisigi – et ta on selle kõik ise läbi teinud, võib teda usaldada.

Muidugi – suurim rõõm valdab sind aga siis, kui märkad kella peal mingit sellist aega, mida sa poleks osanud üle-üldse või niipea oodata. Rääkimata muidugi hetkest, kui sinu peas vilksa-tab mõte, et mis oleks, kui… läheks jookseks võistlusel, maratonil? Tundub hull idee, ent nii see just lähebki. Ja nii võib juhtuda ka igaühega meist, sest Alexandra tõestab talle omasel hu-moorikal moel, et jooksmine on mõ-nus spordiala ja et seda on võimalik nautida. Olgugi esimene maratoniko-gemus lausa füüsiliselt valus, ei jää see tal viimaseks maratoniks, ja needki tunduvad lugejana kaasa elades täiesti

läbitavad. Võib-olla saaks isegi mõne päris tulemuse kirja?

Raamatu suurimaks võluks võibki pidada just seda, et kõik, mis algul tun-dub ebainimlikult raske, saab Alexand-ra kogemuse kaudu selliseks, mis tun-dub kergesti tehtav – tema ju sai.

Nagu ütleb Kertu Jukkum raamatu eessõnas: „Vahel me lihtsalt keeldume unistustesse ja imedesse uskumast, ar-vates, et need juhtuvad kusagil kaugel, kus meid parasjagu ei ole, kuid tegeli-kult juhtuvad nad just siin ja praegu. Sinuga ka. Kui sa ei ole oma jooksurin-gi veel teinud, siis pane tossud jalga, ava uks ja mine oma esimestele sam-mudele jooksurajal.”

Meenutusi Tallinna raamatumessist

r Ajaloost, (aja)kirjandusest, jalgpallist, võru keelest ja mitmetel muudelgi teemadel vestlesid Andrei Hvostov ja Igor Kotjuh.

r Tüpograafiaseminari KIRJAK algataja ja juht Mart Anderson.

r Huvitav, huvitav, mis seal kirjas on...

r Kirjastuse Helios korraldatud maskide meisterdamise töötoas jätkus huvipakkuvat tegemist nii suurtele kui ka väikestele.

r Nadežda Geryak Tallinna keskraa-matukogust vestles kirjandusoorumil kirjaniku, tõlkija ja ajakirjaniku Jelena Skulskajaga. Arutleti, kellele kirjutab kirjanik - kas iseendale, oma keelele, riigile või maailmale.

r Koos Nukitsaga sai mängida mänge, õppida tähti, lugeda toredaid jutte ja lisaks meisterdada raamatut.

r Kogu pere kokaraamatu „Maitsev kõhutäis” autorid Piret Vihmar ja Triinu Lepp tutvustamas raamatu saamis- ja loomislugu.

FOTO

D: T

EET

MA

LSR

OO

S