„Üks butterbrod ja sink ja tee, oi, ma ei moista teie keel,” teeskles kruts-keid täis poiss Peetrike multifilmis teda otsima tulnud emale-isale välismaalast. Naljakas seik multi-filmist ei pruugi aga päriselt sugugi naerma ajada, sest vähese keele-oskuse või keeleoskamatuse tõttu võib paljugi tarvilikku ning olulist elus tegemata jääda. Mõni hea töö-otski või võimalus võõrsil õppida võib selle tõttu käest libiseda. Ega siis asjata öelda: hea keeleoskus avardab maailma. „Praegusel ajal vaadatakse eriti tööd või õpingu-võimalusi otsides Eestist kaugemale ning paljud õpivad rootsi, soome, norra keele kõrval ka näiteks prant-suse ja hispaania keelt,” selgitab Tallinnas asuva keeltekooli Curricu-lum juhataja Krista Peeduli, miks tasub keeleõpingud ette võtta.

Kohaliku keele oskus on teise riiki tööle või õppima asudes häda-vajalik – ilma ei saa lihtsalt hak-kama. Kogemus näitab, et kui vahel loodetaksegi, et küllap keel võõral maal viibides ja sealses keskkonnas elades iseenesest selgeks saab, siis pärast mõnda aega välisriigis viibi-mist võetakse ikkagi keeltekoolis õppimine ette.

IndIvIduaalne õppekavaIga keeleõppija saab Curriculumis omale soovi korral individuaalse õppekava, mille panevad koolitaja ja õppija kokku üheskoos. Õppe-kava lähtub õppija võõrkeeleoskuse varasemast tasemest ja õpingute eesmärgist. „Näiteks on inimene läinud välisriiki konverentsile ja on spetsiaalselt selle tõttu soovinud eelnevalt oma keeleoskust lihvida,” selgitab Peeduli.

Kui tulevane õppur enne mõne-võrra oskab võõrkeelt, mida ta Curruculumis õppida tahab, mõõ-detakse vastavate testide abil tema keeleoskuse taset, et teada saada, millist õpet ta edaspidi vajab.

„Paljud inimesed, eriti vanemas eas olijad alahindavad sageli oma keeleoskust,” tõdeb Krista Peeduli.

„Kardetakse rääkides vigu teha, aga kui tema keeleoskust mõõta, siis oskab ta juba päris hästi. Meie kooli-tajad julgustavad inimesi kõnelemis-hirmust üle saama,” märgib Curricu-lumi juhataja lisades, et esmatähtis on võõrkeelt kõneledes ju enese mõistetavaks tegemine, mitte abso-luutselt veatult rääkimine.

Vahel valdavad inimesed keelt ka n-ö passiivselt – saavad aru, mida räägitakse või mida on kirjutatud, aga ise kõnelda ei oska. Selliselgi puhul on palju abi individuaalsest õppekavast, mis asetab rõhu võõr-keele kõnelemise edendamisele.

professIonaalsed juhendajadKeeletund Curriculumis ei sar-nane sugugi aastate tagusest ajast meelde jäänud keeletunniga, mis möödusid päevast päeva stiilis: õppetükk nr see ja see lugeda ja tõlkida ning sõnad ja väljendid pähe õppida. Oma tundides kasu-tab Curriculum lisaks klassikalisele

Curriculumi keeltekoolis saavad võõrad keeled omaks keeleks

Aktiivne elustiilJaanuar 2010

Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.Projektijuht: Margit Laasnurm,

margit.laasnurm@epl.ee, tel 680 4629

keeleõppimise metoodikale ka loomingulist metoodikat ning osa-lejad tunnevad ent tundides vabalt. Keeleõppe ärgitamiseks on keelte-kool korraldanud näiteks õppereise Londonisse, TV3 töötajate inglise keele kursuse viimane tund toimus aga Tallinna loomaaias.

„Pakume kursusi alates 30 tunnist, keskmine kursuse pikkus algtasemel keele omandamiseks on 60-120 tundi,” selgitab Peeduli. Nendele tundidele liitub veel ka iseseisvale tööle kuluv aeg. Üldi-selt arvatakse, et algtasemel keele selgeks saamiseks kulub ühtekokku 500 tundi kooli- ja iseseisvat tööd.

Õppida saab ka mitut keelt kor-

Hormonaalsed mee-todid on tõhusad ja vastunäidustusteta isikutele ohutud.

Kohaliku keele oskus on teise riiki tööle või õppima asudes hädavajalik, sest ilma ei saa hakkama.

raga, ei pea piirduma vaid ühega. Võimalus on õppida keelt läh-

tuvalt erialast. „Oleme koolitanud näiteks meedia-, meditsiini ja tee-nindusvaldkonna töötajaid, raama-tupidajaid nii meil kui ka ettevõte-tes kohapeal,” täpsustab Peeduli.

Curriculumi juhendajad on väga hea ettevalmistusega: hariduselt filoloogid, paljudel on ka magistri-kraad. Mitmed juhendajad õpeta-vad lisaks Curriculumi tööle keelt ülikoolides, hispaania ja inglise keele õpetaja Aini Kuusik on kirjuta-nud ka kaks hispaania keele õpikut.

Juhendajad täiendavad end pidevalt, näiteks Tartu Ülikooli saksa filoloogi ja pedagoogi eriala

lõpetanud Karin Karja asus hiljuti taas ülikooli õppima inglise keelt.

„Inimesed on meie tööga rahul ja paljud tulevad korduvalt meile õppima,” märgib Krista Peeduli. „Võõrkeelt tasub kindlasti õppida, et enda võimalusi avardada. Mida rohkem keeli oskad, seda paremini läbi lööd!”

Kristiina Viiron

Keeltekool Curriculum Rävala puiestee 8, Tallinn Telefonid: +372 5624 0421; +372 711 4669www.curriculum.ee

keeltekooli Curriculum inglise keele õppijad tutvuvad Toweris Inglismaa ajalooga.

Excite elamuskink – päästerõngas kinkijale ja saajale

Elus on nii palju tähtpäevi, mille puhul saab kingituse abil üles näi-data oma hoolimist ja lugupidamist. Kinkija rõõm on vahel suuremgi saaja omast, kui seda pole vähenda-nud päevi kestnud peamurdmine – mida kinkida? Aastakümneid tagasi olid vastabiellunud ja juubilarid sun-nitud tegema üllatunud ja rõõmsat nägu viienda ühesuguse kohviser-viisi või kristallvaasi puhul. Tänapäe-val, kui inimeste kodud on täis asju, on väga suur tõenäosus kinkida ese, mis on juba olemas.

Elamuskingid on hetkel üheks enim nõutavaks kingitööstuse aren-gusuunaks, sest tegu pole asjade, vaid seikluste ja elamustega. Selle asemel, et kinkida raha ümbrikus, võib ulatada hoopiski stiilse kinke-karbi, mis sisaldab kinkekaarti ühele elamusele. „Nüüd pole enam vaja erakordset fantaasiat ja raisata kal-list aega imelise kingi otsinguteks. Oleme ette valmistanud kaheksa kõige erinevamate elamuste kol-lektsiooni nimetuse all EXCITE. Kol-lektsioonide nimede järgi võib juba aimata, millega tegu. Nii pakume Beauty, Lady, Romantic, Extreme, Glamour, Active, Sport ja Kids kol-lektsioone. Igaüks neist sisaldab omakorda mitmeid valikuid,” ütleb Ilumi Games OÜ juhatuse liige Timo-fei Gretšenko.

Idee sündIs InglIsmaalElamuskingituste pakkumine vähen-dab kinkija muret, kas see meeldib saajale, samas loob üllatusrohke meeleolu. Näiteks juuksuri kin-

Enam pole vaja erakordset fantaasiat ja raisata kallist aega imelise kingi otsinguteks.

kekaarti kinkides võib kingi saaja arvata, et tema välimuses on midagi nii kehvasti, et tal soovitatakse juuk-surit külastada. „Kui aga Beauty kollektsioonis on iluprotseduurid, nagu näiteks maniküür-pediküür, tselluliidiravi või midagi muud, võib kingituse saaja ise endale meelepä-rase iluprotseduuri valida. Aega sel-leks on tal kuus kuud,” ütleb Timofei Gretšenko.

Gretšenko sõnul sündis idee kin-kida asjade asemel muljeid 80-ndate lõpus Inglismaal ja kogus kiiresti populaarsust nii seal kui ka kogu Euroopas, samuti Ameerikas. Pea-aegu kõigil turgudel on eredavärvi-lised letid ilusate karpidega, milles on kinkekaardid kõige erinevamate teenuste, meistriklasside, ekstreem-meelelahutuste, romantiliste näda-lalõppude jpm jaoks.

EXCITE kaubamärgiga müügiko-had on avatud Järve, Magistrali ja Rocca al Mare keskuses ning Pirita Selveris. Valiku tegemisel annavad nõu ja selgitavad elamuskingi kasu-tamist müügikonsultandid. Kingitusi saab osta ka internetikauplusest www.excite24.ee ja need tuuakse koju kätte. Karp sisaldab lisaks uni-kaalsele tunnuskoodiga kinkekaar-dile ka kollektsioonide kataloogi, videoesitlusega CD-d ja väikest meeldivat üllatust kingisaajale.

kIngITused kõIgIleElamuskink kujutab endast sertifi-kaati, mis võimaldab teenuse saa-mist kuue kuu jooksul alates ostu sooritamisest. Sertifikaat tuleb akti-

veerida tootja või operaatori juures, kellega saate läbi arutada kõik kin-giga seotud pisiasjad ning kooskõlas-tada selle saamise sobiva aja. Serti-fikaadi omanik ei pea tegema muud, kui lihtsalt märgitud kohta minema ja kõike toimuvat nautima.

Kinkekaardi aktiveerimine tähen-dab teenuse osutamise kuupäeva ja kellaaja broneerimist. Kui meelepä-rane programm on kollektsioonist välja valitud, tuleb teha vaid üks telefonikõne broneerimisosakonna telefonil 620 0222 ja teatada sinna kinkekaardil olev unikaalne tunnus-kood koos vajaliku teabega enda kohta. Broneerimisosakonnast antakse teada, kus on võimalik oma elamuskinki n-ö lahti pakkida.

Pileti aktiveerimise teate saate jätta ka veebilehel www.excite24.ee. Interneti kaudu aktiveerimisel võtab konsultant ühe päeva jooksul ühendust ja kinnitab broneeringu. „Elamuskinkide kaudu mõtleme oma praeguste ja uute klientide mugavusele. Säästame neid kinki-mise murest – meie kinkideks pole asjad, vaid kõige mitmekesisemad programmid ja teenused oma ala juhtivatelt proffidelt, keda oleme hoolikalt valinud,” sõnab Timofei Gretšenko. EXCITE tähendab täiesti teistmoodi kingitusi. Need on kin-gitused, mis pakuvad rõõmu nii kallimale kui ka sõbrale-sõbrannale, emale, isale, lastele ja lastelastele. Samuti teie ülemusele, kolleegile, partnerile, klientidele ning ka teile endile.

Signe Kalberg

Aktiivne elustiil

Meie koolis algas kevad!

info@kultuur.ee5690 1707 / 630 6508, Estonia pst 5a

Uue poolaasta kursused www.kultuur.ee

Koolitus toimub kaks korda nädalas, algusega 29.01. 2010

Juhendaja: S. Halla 55 955 425

KOOLITUSKESKUS

VLADPARAL KORRALDAB:

• Floristikoolitust (100h)• Floristi täiendkoolitust (5 erinevat teemat á 50h)

Kursus toimub Rävala pst. 8, B-207Info: 55 903 685

www.vladparal.ee

TULE SPORTIMA!• PAREM ENESETUNNE

• ROHKEM ENERGIAT

• SUUREM TÖÖVÕIMEKUS

Fitness 4U spordiklubis jõusaali treeningud selle reklaami

esitajale 20 % soodsamalt! Üks jõusaali pääse sisaldab ka sauna, dushi ja vesimassaazhiga basseini kasutamist.

Aadress: Regati pst 1

(Pirita TOP Spordikeskus) Telefon: 6398 504

Koostis:Agaav, sirel, etüülalkohol, geeli komponendid, karbomeer Carbopol 980 ja trolamiin.

SPORDIGEEL

PAPS-20Lihase- ja liigesevaevused

Lihase- ja liigesevaevuste korral , putuka-hammustustest tingitud nahaärrituste leevendamisel, nahamarrastuse ja –kriimustuste hooldamisel ,kõrgest temperatuurist tingitud nahapunetuste korral. Toode on saadaval apteekides üle Eesti ja e-poes:

www.massuno.ee

Kuulsast Tartu suusamaratonist välja kasvanud SEB Tartu Neliküritus hõl-mab suusa- ja jooksumaratoni ning kaht rattasõitu – rattaralli käib keva-distel maanteedel, rattamaraton sügisestel metsateedel. Osalejaid on neliküritusel kümneid tuhandeid – nende hulgas on nii maailma kari-kasarja punkte jahtivaid tippsuusata-jaid kui ka kaheksandat kümmet käi-vaid pensionäre, esimest talve suuski proovivaid mudilasi, aga ka perede kaupa sportima tulnud eestlasi.

36-aastane RMK Kagu regiooni metsakasvatusjuht Indrek Karolin on neliküritusel osalenud nii kaua, kui neid on olnud ehk 2000. aastast alates. Enne seda rattamaratoni üri-tustekalendris polnudki. „SEB Tartu Nelikürituse võlu peitubki minu jaoks selles, et see koosneb neljast alast. See on meeldiv vaheldus. Aasta läbi ainult ühe ala harrasta-mine muutuks minu jaoks ükslui-seks,” nendib mees ja märgib, et nelikürituse maratonide eel tege-lebki ta põhiliselt selle alaga, mis parasjagu tulemas on.

„Esimese maratoni läbisin 1996. aastal ja see oli Tartu maraton ehk siis suusamaraton. Tollal oli mul kindlasti ainus eesmärk see Eesti kuulsaim suusamaraton lihtsalt läbida. Maratonipäeva hommikul oli külma rohkem kui 20 kraadi ja stardi-aega lükati vist isegi paari tunni võrra edasi. Kuidagi õnnestus mul see

SEB Tartu Neliküritus meelitab spordisõpru mitmekesise väljakutsegaNelja maratoni sõbrad naudivad aasta läbi mitmekülgset treeningut ja käivad võistlustel eesmärgiga ületada finišijoon.

maraton läbi sõita, aga mäletan, et oli väga-väga raske. Finišis olin väga väsinud (ehk ei olnud siis ka varus-tus ja treenitus kõige paremad) ja täiesti läbikülmunud, kuid maratoni läbimise üle nii õnnelik,” meenutab Indrek maratonile sõrme andmist.

„Pärast maratoni oli minu esi-mene emotsioon, et ma ei võta enam kunagi mitte ühtegi mara-toni ette, kuid hammas oli n-ö verel ja järgmisel aastal olin jälle Tartu maratoni stardis,” jätkab ta mee-nutamist. „1998. a tuli mõte, et lisaks Tartu maratonile võiks läbida ka teised tollal Tartu kolmikürituse alla kuulunud maratonid ehk Tartu rattaralli ja Tartu sügisjooksu (prae-gune Tartu jooksumaraton). Mõte sai teoks ja tollest ajast saadik on õnnestunud kaasa teha kõik algul Tartu kolmikürituse ja alates 2000. aastast Tartu rattamaratoni lisandu-misega SEB Tartu Nelikürituse alla kuuluvad maratonid,” räägib Indrek lõplikult käe andmisest, aga sugugi mitte õnnetult.

Indreku peaeesmärk on alati olnud maraton hea enesetundega edukalt läbida ja nii, et ta ise ja ka varustus kestaks stardist finišini. „Maraton on harrastussportlasele piisavalt pikk ja raske distants, eks see põhiline võistlus käib rajal ikka iseendaga, et oskaks valida sobiva tempo, et oskaks rajal jõudu õigesti jaotada, et õnnestuks vältida kuk-

kumisi jne. Korralik aeg ja hea koht teevad muidugi alati rõõmu.”

üks ala TüüTaks ära35-aastane juuksur Kersti Pääsik jõu-dis kestvusalade juurde 2001. aastal pärast teise lapse sündi lisandunud ülekilode tõttu. „Mu abikaasa Priit Pääsik on lapsepõlvest spordiga tegelenud ja ta hakkas mind utsi-

tama jooksmas käima. Kui kuulsime neliküritusest, otsustasime sinnagi jooksma minna, nii et minu esimene maraton oligi kümme kilomeetrit jooksu. Olen lapsest peale pikamaa-jooksu vihanud ja arvan, et see oli kõige raskem asi mu elus! Jooksin mehega koos ja ta pidi ikka kõvasti vaeva nägema, et ma lõppu jõuak-sin.” Kuid vihatud alast loobumisest polnud juttugi, edasi treenides võt-tis paar ette pikad distantsid ja juba järgmisel aastal jooksis Kersti mara-tonil 23 kilomeetrit. „Neliküritus on väga vahva, saab igal aastaajal end erinevalt treenida. Arvan, et üks ala tüütaks ära. Nendest neljast on kõige mõnusam suusatamine. Tegelikult on ju ka viies ala – rulluisutamine, millega tegelen ka,” räägib naine, kes praeguseks on maratoninelikul osa-lenud kuuel korral.

„Kõige õigem on end korraga kogu neliküritusele ära registreerida. Sellega tekib kohustus trenni teha. Inimloomus on ju laisk, aga kui tead, et maraton on tulemas, vead end trenni,” teab naine kogemusest.

Nooremana oli Kersti eesmärgiks maratonirajal iseenda aja ületrumpa-mine, nüüd aga leiab, et juba mara-toni läbimine iseenesest on piisav enda ületamine. „Abikaasa ja mina oleme spordiga nakatanud ka pojad (12 ja 15), kes esialgu küll „maadle-vad” lühidistantsidel. Mõned aastad osalesin nendega koos, nüüd saavad

juba ise hakkama,” räägib Kersti ka lastest, kelle sünd ta kestvusspordi juurde algul tõigi.

sugulasTele oma maraTonMullu läks aga päris esmakordselt nelja maratonistarti 54-aastane talunik Tiit Jüriöö. Tiit meenutab, et 80-ndatel osales ta neljal Tartu maratonil, kuid pärast südame rüt-mihäirete diagnoosi 1987. aastal järgnes 20 aastat spordivaba table-tirohket elu. 2008. aastal sai ta aga arstilt uue soovituse: unusta table-tid ja ela normaalset elu. „Siis sain veel vanaisaks ja oli vaja hakata oma tervise peale teistpidi ka mõtlema. Esimese asjana ostsin maastikujalg-ratta ja hakkasin sellega siis tasapisi treenima.”

Mullu suvel korraldas mees Jüriööde suguseltsile lausa oma rattamaratoni, kus sõitis 26 Jüriööd – isegi 76-aastane ema osales! „Siis moodustasime Jüriöö pereklubi ees-märgiga haarata spordi tegemisse kaasa rohkem noori või ehk oleks õigem öelda, näidata eeskuju. Pere-klubist osales Tartu rattamaratonil juba 11 sõitjat. Need, kes lõpetasid, said väga hea enesetunde ja eks see ole ka aluseks, et pereklubist registreeris ennast tervele SEB Tartu Neliküritusele juba kuus liiget. Eks teised teevad kaasa sobilikel eraldi üritustel,” on Tiit Jüriöö terviseeden-damise projektiga rahul.

SEB Tartu Nelikürituse võlu peitubki osalejate jaoks selles, et see koosneb neljast alast.

mullu esmakordselt neljas maratonistardis osalenud Tiit jüriöö.

Aktiivne elustiil

KRIJA JOOGA TANTS LOOVUSregulaartunnid ja kursused

www.studio108.ee • Narva mnt 9a • tel +372 527 0569

Aktiivne elustiil

Esimene eestikeelne paadiraamat kogu perele!

Meremees Oskari raamat on toredalt illustreeritud lugu väikese poisi seik-lusterohkest suvest, sisaldades ka paatide ja merega seotud algõpetust suurematele ning väiksematele mere-huvilistele.

128 lk, kõvad kaaned

hind 169.-Saadaval parimates raamatupoodides!

MITTE MAAROTTIDELE!

Krija hatha jooga.

Kas Sa läheksid joogatundi, kui... ... juba esimeses tunnis peaksid pühendunult laulma tundmatuid mantraid, suruma oma

keha ebamugavatesse asenditesse ja tundma end seejuures “õndsalt” või istuma tund aega rätsepaistes, kuigi Su selg ja põlved löövad tuld välja?

Mina ka ei läheks. Ja sellepärast me oma joogatundides selliseid asju ei teegi.Räägin sellisest õpetusest nagu Babadži krija jooga. See on iidne joogaharu, mille juured

ulatuvad enam kui paarituhande aasta taha ning mille tehnikate aluseks on Siddhantha traditsioon. See nimi tuleneb joogidest, kes olid nende teadmiste kasutajad – siddhad ehk täiuslikud.

Selle õpetuse nimes mainitav nimi Babadži tähistab joogit, kellest juba noorukina sai siddha õpilane ning praktiseerides neid varjatud õpetusi, saavutas ta, joogalikus mõistes, täiuslikkuse. Edasi räägitakse nii, et Babadži valis sellest tohutust hulgast tehnikatest välja 144, mis olid kõige efektiivsemad ning tavalisele inimesele kasutatavad. Nii sündiski see joogaõpetus – Babadži krija jooga.

Ka tänapäeval antakse selle traditsiooni õpetust edasi suuliselt - õpetajalt õpilasele. Tehnikate sisu on tänaseni varjatud ja seda hoiavad ka need, kes on õpetusse pühendatud ning praktiseerivad krija jooga tehnikaid igapäevaselt.

Avalik on vaid üks osa traditsioonist, mis on seotud füüsilise keha korrashoiuga – krija hatha jooga. See koosneb kaheksateistkümnest põhiharjutusest ning lisaks saab kasutada erinevaid abi- ning soojendusharjutusi tohutust hatha jooga varamust. Eestis on Babadži krija jooga keskuseks Harjumaal asuv MTÜ Lilleoru, kus juba üle kümne aasta tegeletakse erinevate joogalike õpetuste omandamisega.Tänaseks on välja koolitatud ka üle Eesti tegutsev rühm krija hatha jooga õpetajaid.

Eri linnades toimuvate joogatundide ja Lilleoru teiste kursuste kohta leiad infot www.lilleoru.ee

Sulle head soovides,Anne-Ly Naukas RYT (Registered Yoga Teacher)

• Jõusaal• Rühmatreeningud• Squash• Tai poks• Solaarium

• Jõusaal• Rühmatreeningud• Lauatennis• Massaaž• Laste Judo• Kick-boxing• Solaarium

Meeldiv teenindus, parimad tingimused, tasuta parkimine, sõbralikud hinnad, head treenerid.

Parim jõusaalitehnika firmalt Cybex.

Jaanuaris kõik sporditeenused -10%