Suvi 2014

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Heike Kiiv, heike.kiiv@lehed.ee, tel 680 4459

Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.eepuhkusaktiivneseikluslikja

Helsingi Stockholm Ahvenamaa

aktiivne puhkusseikluslikja

Viimsi Seikluspark meelitab uuel suvehooajal seiklema paljude uute atraktsioonidega.

Eelmisel suvel Viimsi südamesse rajatud seikluspark on tänu toreda-tele seiklusmängudele ja iseäraliku-le looduskeskkonnale külastajate seas populaarne suvine sihtkoht.

Viimsi Seikluspargis on kolm pikka rada, kuhu on oodatud kõik seiklejad, kel kasvu alates 115 senti-meetrist. Pikim ja kõrgeim, 12 meet-ri kõrgusel puude latvades kulgev seiklusrada pakub kindlasti närvikõ-di ka juba kogenud ronijale. Radadel liikudes tuleb läbida seinaronimi-sest tuttavaid elemente, pikki õhu-sõite ja ronida kõrgetel rippsildadel. Samuti on Viimsi Seikluspargis Har-jumaa pikim 250 meetri pikkune õhulend, mida saavad harrastada nii päris mudilased kui ka täiseas mehed. Närvikõdi pakub ka äsja val-minud vabalangemise hüpe. See on atraktsioon, kus inimene ronib 14 meetri kõrgusel asuvale platvormile ja vastava turvavarustusega hüppab üle platvormi serva ning kus mõned meetrid enne maapinda hoog maha pidurdatakse.

SegwayUudisena on Viimsi Seikluspargis val-minud Segway seiklusrada. Segway on tasakaaluliikur, millel on kaks ra-tast, olles maailma esimene ise tasa-kaalu hoidev liiklusvahend. Edasi või tagasi liikumiseks nõjatub sõitja ker-gelt ette- või tahapoole. Segwayde-ga saab liikuda selleks spetsiaalselt rajatud takistusrajal, uurida Viimsit ja külastada randa. Pakume ka pikki Segway tuure Tallinnas ja võimalust rentida masinaid oma üritustele mis tahes Eesti paigas.

Sobilik paljudeleVeel sel hooajal valmib lasterada, kuhu on oodatud mudilased, kes vajavad veidi enam instruktori või lapsevanema toetust.

Viimsi Seikluspargis saab tä-histada sünnipäevi, korraldada

suvepäevi ja meeskonnaüritusi. Seikluspargi meeskond aitab so-biva programmi koostamisel. Vih-masabina ja kuuma päikese eest pakub varju äsja valminud suur lehtla, mis ei lase ilmastikuoludel peomeeleolu rikkuda.

Seikluspargis aja veetmiseks ei pea olema atleet, sest rajad on eri-neva keerukusastmega ja hakkama saavad ka tragimad eakad. Turvali-sus on pargis kõrgel tasemel ja iga külastaja liigub rajal kogenud inst-ruktorite valvsa pilgu all.

Viimsi seikluspark asub otse Viim-si keskuses Karulaugu teel Viimsi kooli vahetus läheduses. Seikluspark sobib külastuseks kõigile, kes naudi-vad värkes õhus olemist. Ilmastikule sobivad riided ja õiged jalanõud saa-vad seikluselamust ainult paremaks muuta.

Viimsi Seikluspargis gravitatsiooni trotsides

Broneeri seiklus: www.viimsiseikluspark.ee; info@viimsiseikluspark.ee,

tel. 5627 1777

3

aktiivne puhkusseikluslikja

Ajaloo- ja kultuurihuvilised külastajad saavad uudistada kogu lossi kui vaatamisväärsust ning tutvuda püsinäitustega. Lossis korraldatakse muinasjutulisi pulmapidusid, viiakse läbi

konverentse. Lossipargis saab mängida discgolfi ja jalutada matkarajal. Tellida saab savi- ,vitraaži- ja tekstiilitööõpet.

Lossis on restoran ja väike hotell (4 sviiti). Lähiümbruses on majutuskohti kuni 100 külastajale.

www.alatskiviloss.ee | tel. 7453816 | info@alatskiviloss.ee

Peipsi järve lähistel asuv muinasjutuline Alatskivi loss

on väike koopia Inglise kuninglikust residentsist Balmoralist Šotimaal.

4

Vilve Torn

Suvine Eesti pakub looduses lii-kumiseks ja matkamiseks lõpu-tult võimalusi. Ühtlasi on omal käel ringi rändamine parim viis pääseda linnakärast, jalgade all sulavast asfaldist, riiakatest naabritest või tipptunnist kau-

Õige riietus tagabõnnestunud matkaSuvise rännaku muudavad mõnusaks ilmastikukindlad matkajalanõud ja -riided.

banduskeskuses. Ent enne teele asumist ja seljakoti pakkimist tuleks mõelda ka korralikule mat-kariietusele.

MATKaSPORT OÜ juhatuse liige Anneli Mere soovitab esimese asja-na muretseda korralikud matkaja-lanõud, sest need on õnnestunud retke A ja O.

Mere sõnul on matkajalanõude esmasteks tingimusteks suhteli-selt jäik ja mittelibisev tald. „Jäik tald paindub koos jalalabaga, kuid

ei lase pinnakonarustel ja kividel jalatallale haiget teha. Selline kom-binatsioon saavutatakse siis, kui saapa- ja sisetalla vahele paiguta-

Universaalsuse tagab kihiline riietus, vastavalt ilmastikule saab siis mingi kihi eemaldada või lisada.

takse spetsiaalne plastist vahe-tald,” räägib Mere ja lisab, et hea kontakti maaga annab ka õige tal-lamuster – parim muster imiteerib looma käpajälge.

Samuti peaks matkajalanõu säär olema piisava kõrgusega, et kaitsta jala pahkluud ebatasasel pinnal väljaväänamise eest.

Matkajalatsi sääre kõrgus jaotub kolmeks: madalad matka-jalanõud suviseks kasutamiseks (jalgratturid, jalgsimatkajad); mat-kasaapad (kannaosast kuni 20 cm kõrgused) looduslikel maastikel rändajatele ja raske seljakoti kand-jatele ning

kõrgema säärega matkasaa-pad (kannaosast kuni 27 cm kõr-gused) risus-räsus liikujatele, soo- ja rabamatkajatele.

Anneli Mere soovitab matkaja-latsit valides kindlasti tähelepanu pöörata ka vettpidavusele ja sel-lele, kas see laseb samal ajal ka õhku läbi. „Vett hoiab eemal ja õhu päästab ligi saabastes voodrina kasutatav Gore-Tex materjal, mis peab saapa sisemuses olema nagu sokk – ülevast servast teise serva-ni ühes tükis.”

Eelista kihilist riietustAnneli Mere ütleb, et universaal-suse tagab kihiline riietus. Kõige all on kehast higi eemaleviiv pikk pesu, kehasoojenduseks sobib fliisjakk (-vest) ja peale tuleks

panna vihmakindel, kuid hingav jope. Vastavalt ilmastikule saab siis kiiresti mingi kihi eemaldada või lisada. Keha soojenduseks võib kasutada ka kodukootud kampsu-nit. Eesmärk on siiski tagada keha ja pealmise jope vahele võimalikult suur õhukiht.

„Fliisjakil on sama põhimõte kui pealisjopel, kuid seda saab jahedal suveõhtul kasutada ka iseseisva riideesemena. Fliisist materjale on tänapäeval mitmeid – tavaline, pehme ja soe fliis on tuttav kõigile, kuid olemas on ka termoregulatsiooniga fliise, tuu-lekindlaid ja mikrofliisi,” annab Mere nõu. Tuulekindlus saavu-tataksegi membraankihi lisami-sega. Tulemuseks on tavalisest fliismaterjalist veidi jäigem ma-terjal.

Ilmastikukindlate pealisjope-de ja -pükste puhul kasutatakse Gore-Tex ja laialdasemalt sellest tuletatud mikrofiiberkiududest tekstiilmaterjale (need kannavad nimetuse järgi tavaliselt tex- või max-laiendeid) – pealiskihi all on membraanikiht, mis vett läbi ei lase, kuid laseb välja higi. See on kahekihiline materjal ja sellistele riietusesemetele õmmeldakse veel alla eraldi tavaliselt võrkma-terjalist vooder.

Pükste pealsematerjal tuleks Mere sõnul valida nagu jopelgi. Mägimatkaja pükstel võiks olla kõrgendatud seljaosa, äravõeta-vad traksid ning külgedel lukud – see hõlbustab pükste vahetamist saapaid jalast võtmata.

Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka sokkidele. Kodukootud villased sokid on küll soojad ja mu-gavad, kuid neid tuleb kulumise tõttu matkale kaasa võtta liiga pal-ju paare. Tänapäeval kasutatakse sokkide tootmisel selliseid tippma-terjale, millel on unikaalsed sooju-sisolatsiooni, niiskusteemaldavad ja antibakteriaalsed omadused. Sellistes sokkides ei hakka jalad higistama ega külmetama. Samuti ei tekita need sokid jalgadele rak-ke. Pikale matkale tasuks hügieeni mõttes kaasa võtta ka üks vahe-tuspaar.

Matkates on väga oluline ka müts. Matkaja müts on tavaliselt nokaga, et kaitsta nägu nii otsese päikesevalguse kui ka sademete eest. Et villased ja fliisist mütsid lasevad tuult läbi, võiks jopel alati olla ka kapuuts.

Foto: Shutterstock

aktiivne puhkusseikluslikja

Mida tassib kotis sõdur?Kui Eesti ajateenija läheb väliõppusele, tassib ta mitmest eri funkt-siooniga osast ja paunast koosnevas hiigelseljakotis endaga kaasas kõike seda: saapad või kummikud (vastavalt aastaajale); saapapuhas-tus- ja hooldusvahendid; tagavarapatareid (vastavalt vajadusele); ma-gamiskott (vastavalt aastaajale); tagavaravormi komplekt; kampsun/polo (vastavalt aastaajale); kiivrialune müts, pesu (vastavalt aastaaja-le); hügieenitarbed; riideparanduskomplekt; 2 käterätti, tualettpaber; 2 paari villaseid sokke, kindad (olenevalt aastaajast); telkmantel; kuiv-moon; muu varustus vastavalt vajadusele. Seljakoti peale kinnitatakse rihmadega magamismatt.

Allikas: „Sõduri käsiraamat”, koostanud Kaitseväe Võru lahingukooli õppeosakond.

6

Agne Narusk

Sulev Reisberg alustas oma matka-blogi kümme aastat tagasi sõnade-ga: „Ma olen üks tavaline poiss, kes tunamullu läks oma elu esimesele lühikesele matkale Eestimaa loodu-sesse.” Tänaseks on sealt lugeda päris mitme lühema ja pikema mat-ka kohta, lisaks on Reisberg kokku koondanud kasulikke teadmisi ja nõuandeid, nagu igameheõigus, kui-das anda esmaabi, lugeda kaarti jne. Päris esimese matka tegi ta ilma iga-suguse erivarustuseta ning sellest pole õigupoolest midagi, kui sul va-jalikke asju kaasas pole – kaaslased aitavad välja ning oma hea varustus kujuneb välja aastate jooksul.

„Alati oleneb see, mida kaasa võtta konkreetsest marsruudist, matka pikkusest, grupi suurusest jne,” kirjutab Reisberg. Ta toob ära nimekirja ühe oma viiepäevase mat-ka varustusest. Kui matk on lühem, siis kõike seda kindlasti vaja ei lähe.

Iga matkaja seljakotis peavad olema:•T-särgid, aluspüksid, sokid (ka vil-

lased sokid). „Minu kuldne reegel on, et T-särke, aluspükse ja sokke võtan iga päeva kohta täpselt ühe (või ühe paari),” soovitab Reisberg.

•Soojad riided. „Minu soojadeks riie-teks on suvel tavaliselt villased so-kid ja fliis. Külmemate ilmade kor-ral ka kampsun. Fliis on hea kerge – pealegi kaitseb hästi sääskede eest. Mida rohkem sügise poole, seda enam sooje hilpe tuleks kaa-sa võtta. Lisakampsun, paksem jope jne. Kindad on kohustuslikud septembrist aprillini.”

•Pikad püksid soovitavalt sellised, mis ei karda vett (ja millest sää-sed läbi ei hammusta) ning mille-ga saab heinas kõndida; lühikesed püksid päikese käes astumiseks.

•Riided vihma jaoks. „Minul isikli-

kult on kaasas telkmantel. Padu-kat see muidugi kinni ei pea, aga samas on väga mitme otstarbega asi – pane endale istumise alla või tõmba vihma korral peale. Öö-sel saab sellest teha oma maga-miskohale katuse.”

•Vahetusjalanõud. „Kui tegu on suvi-se matkaga, soovitan kaasa võtta plätud ja mingid teised, soovitavalt veekindlad jalanõud. Sest märjad jalad on üks õudsemaid asju.”

•Müts on alati rännumehel peas.•Väike rätik, mida jahedama il-

maga kaela ümber siduda, kui kardad, et kurk saab külma, aga kampsuniga hakkaks käies palav.

•Ujumisriided.•Magamiskott. „Juunis-augustis

on meil vahel isegi öökülmad, nii et mõelge, kui soojas-külmas sel-lega magada annab.”

•Magamisalus ehk lebomatt.•Joogikruus, kauss ja lusikas.

Kruus ja kauss võiks olla plast-massist, siis ei lähe need käes kuumaks. „Kausina kasutan ise ühte tühjaks saanud moosipots-kat – väga mõnus asi.”

•Hambahari ja -pasta, natuke raha, telefon.

Kamba peale tuleb kaasa võtta järgmist (eriti olulised asjad on märgistatud hüüumärgiga!):•Sääsetõrjevahend! – Iga matka-

lise kohta võiks olla üks pudel, siis ei ole väga palju edasi-tagasi laenamist.

•Päikesekreem.•Priimus! + katelok! (ühest komp-

lektist jääb võib-olla isegi väheks) + piiritus! (200ml piiritusega ajab keema u 3 katelokitäit), samuti on kindlasti vaja lappe – nendega on hea musta ja tulist priimust tõsta. Sööginõude pesemiseks on väga hea asi selline väike nõudepesu-svamm, mida poes müüakse.

Seljakott paki nii, et matkal ei kahetse

•Söök ja jook! •Telgid. „Teisalt: vähemalt Eesti

piires on vist alati võimalik ka ku-hugi heinaküüni või mujale sää-rasesse kohta ööbima saada, kui endal on vähegi julgust küsida.”

•Väike meditsiinipaun! Seal peaks kindlasti olema pakk erinevas mõõdus haavaplaastreid, valu-vaigistava ja põletikku alandava toimega tabletid, desinfitseeriv pi-husti haava jaoks, nõel villide katki tegemiseks, tavaline rullis leuko-plaaster, mis on väga hea villide ennetamiseks. „Kui oma jalatallad või päkad sellega enne matka kok-ku liimid, siis ville ei tekigi. Ja aitab isegi siis, kui tunned, et vill hakkab ikkagi tekkima.” Mõned marli- sidemed, verejooksu peatamiseks sobivad suured imava vatikihiga varustatud sidemed; kõhuhädade vastu söetabletid; kreem, mis aitab igasuguste ärahõõrdumiste vastu. Kel heintes magades nina kinni lä-heb, vajab vastavat pihustit.

•Mõned prügikotid, kõlbavad ka tavalised kilekotid.

•Kui on plaan metsa ööbima jääda, siis ka väike kirves või sapöörila-bidas. Hea on nendega lõkkepuid lõhkuda või välikemmergut kae-vata. „Siiski omast käest tean, et

kumbagi neist pole mul veel kunagi vaja läinud. Alati on saadud asjad teistmoodi aetud. Nii et kui neid ei võta (kuna need on päris rasked), siis midagi hullu ei ole, ausõna.”

•Matkakaart! See tuleb panna läbi-paistvasse kilekotti, sest kaart on kaste või vihmaga kerge märjaks saama ja pilt kipub ära kuluma.

•Kompass! Nuga! Tikud, välgumih-kel! WC-paber!

•Nöör, taskulamp, niit, nõel, haak-nõelad, mõned ajalehed (abima-terjal lõkke süütamisel või mär-gade saabaste kuivatamisel), fotoaparaat.

Mis on need, milleta Sulev Reis-berg kohe kindlati ise matkale ei läheks? „Kõige tähtsam on ikkagi kaart. Muidugi võib kasutada ka mobiiltelefoni, kuid siis läheb see ruttu tühjaks,” vastab ta kõhklu-seta. „Siis kuivad sokid, raha, teip jalgade plaasterdamiseks, nõel villi-de torkimiseks, sääsekindlad riided, veepudel, mõned medikamendid (desifitseerija ja peavalurohi, heina-ajal ninalahtisti), müts. Ja muidugi Eesti oludes sääsetõrjevahend, ilma milleta on ikka väga raske.”

Loe rohkem: http://web.zone.ee/matkaleht/

Suur küll, kuid raskust peab olema ka pikal matkal vaid nii palju, et kandja sellega liikuda suudaks.

Foto: Shutterstock

aktiivne puhkusseikluslikja

SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide halduskeskus loodi 2005. aasta märtsis Rii-siperest Rohukülani ulatuvale raudteetammile planeeritava Läänemaa Tervisetee projekti ehk rattatee jaoks.

Eelkõige suviti on rattatee turismimagnetiks nii kohalikele elanikele kui ka kaugemalt tu-lijatele. Tänavu korraldati Lää-nemaa Terviseteel I Haapsalu maraton.

Läänemaa Terviseteelt saab põigata kõrvalasulatesse (Turba, Ellamaa, Risti, Palivere, Taebla, Ridala, Uuemõisa jne) ja tutvu-da sealsete vaatamisväärsuste-ga. 2010. aastal viidi Läänemaal selle idee põhiselt ellu tervise-tee matkade sari, mille jooksul tutvuti iga omavalitsuse piires tervisetee äärde jäävate aja-veetmisvõimaluste ja vaatamis-väärsustega. Matkad olid väga populaarsed.

2005. aastal liitus sihtasutu-se tegevuste nimekirja Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse arendamine. Paliveres on liiku-misradade arendamisega loo-dud väga head liikumisvõima-lused nii tõsisele sportijale kui ka tavalisele liikujale. Kes veel ei tea, et ka Läänemaal on kün-kaid, see peab tulema Paliverre neid kogema.

Palju võimalusiViimaste aastatega on Palive-re liikumisrajad silmanähtavalt heasse korda saanud. Oleme soetanud hea rajahooldusteh-nika, meil on võimalus 1, 2, 3 ja 5 kilomeetri pikkuste radade hulgast valida endale sobivaid. 2011. jaanuaris avati ka valgusta-tud 1,5 kilomeetri pikkune suu-sarada. Meil on kaks mäenõlva lumelauduritele, kelgutajatele ja snowtube´iga sõitjatele. Mäe-

Läänemaal on just Palivere liikumisradadel võimalik huvitavaid asju kogeda

nõlv on valgustatud. Sealsamas on orienteerumisrajad, sh MOBO rada – nüüd saab telefoniga orien-teeruda. Liikumisradasid kasuta-vad aasta läbi jooksjad, ratturid, kepikõndijad ja niisama jalutajad. Meil on oma traditsioonilised üri-tused: Palivere suusamaraton ja Pikajala rattakross.

Pakume huvilistele ettetelli-misel räätsamatku. Oleme neid korraldanud kõikidel aastaae-gadel. Korraldame ka erinevaid koolitusi: jalgratta, suusatamise, lumelaua, kepikõnni, metsajook-su, orienteerumise algõppe koo-litused. Huvilistele korraldame ka fotojahti, et püüda erinevatel aastaaegadel pildile Palivere lii-kumisradade territooriumil olev ilus loodus.

Sihtasutus oli 2013. aastal In-

terregi projekti „Jalgrattateede võrgustiku arendamine ja eden-damine Kesk-Läänemere piir-konnas” partner. Projektiga kaar-distati Läänemaa matkarajad, väike osa nendest sai kajastatud brošüüris „Jalgrattamarsruutide reisijuht”.

Meie kõige uuem ja populaar-seim liikumisvõimalus on Lää-nemaa ainuke üheksa pesaga disc-golfi väljak. Rada on käinud proovimas ka Eesti parimad män-gijad. Kiidetakse väljaku profiili ja raja kulgu.

Ettetellimisel korraldame lend-golfi koolitusi. Kohapeal saab tagatisraha eest ka kettaid laenu-tada. Peatselt on võimalus meilt endale ka kettaid soetada.

Meie ainus miinus on teenin-dusmaja puudumine. Seega pole

meil võimalust majutuda ja puu-duvad pesemisvõimalused. Vaja-dusel ja soovil saab aga needki organiseerida lähemal asuvate koostööpartneritega läbi rääki-des.

Ülalpool kirjeldatud tegevusi saame pakkuda piisava ettetea-tamise korral kõikidele huvilistele – ettevõtetele, peredele ja sõp-ruskondadele. Paketid ja hinnad paneme kokku tellija soovide alusel. Teenuste hinnad on üleval paliverekeskus.eu veebilehel.

Tule, ja sa ei pea kahetsema! Läänemaal on võimalik huvita-vaid asju kogeda.

Ülle LassSA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus

juhatuse liige

Operatiivset infot toimuva kohta ja kontaktid leiad: http://paliverekeskus.eu

Foto: Ülle Lass

7

aktiivne puhkusseikluslikja

Kristiina Viiron

Meetodeid sääskede tõrjumiseks on mitmeid, alustades nende ig-noreerimisest, lõpetades kangete keemiliste tõrjevahenditega.

Näiteks sai kunstnik Peeter Lauritsale sääskederohkes Küti-orus elades selgeks, et kui lasta suve hakul end sääskedel süüa, tekib immuunsus ja hiljem ei ilmu enam sügelevaid kuplasid. Kannat-lik tuleb olla umbes üks nädal.

Lauritsa sääsevõitlusmeetodi kohta levis ajakirjanike seas ka vahva linnalegend, ent selle lükkas mees ümber. Nimelt pajatati, et ta võtvat end suve hakul lausa alasti ja laskvat siis end pealaest jalatal-lani sääskedel ära süüa. Nii ekst-reemset võtet ta siiski ei harrasta, aga tõepõhi on sel jutul ju all.

Lauritsa sõnul võib keset suve ka tekkida mõni kubel, seda siis, kui uus populatsioon sääski väl-ja ilmub, aga tundlikkus möödub üsna peagi.

Kirjeldatud meetod ei sobi ilm-selt aga sääskede suhtes allergili-sele inimesele.

Üks lihtsamaid ja riskivabamaid meetodeid on end sääsekindlalt riietada ehk siis toppida end nii rii-desse, et sääsed ihuni ei pääseks. Sooja ilma puhul sobivad selleks kõige paremini õhukesed, mittelii-buvad rõivad, külma ilma puhul on valikut rohkem, sest ega jopest või paksust fliisist sääse pistmissui-sed ihuni tungima ei ulatu.

Matkamees Tõnu Jürgenson tõmbab eriti sääserohkel hetkel pähe ka võrguga mütsi. Parim on tema sõnul niisugune, mis näeb välja nagu mesinikumüts, ehk mil-lel on võrgu all ka traat.

Keemilisi sääsetõrjevahendeid staažikas matkamees ei kasuta,küll aga suitsevaid sääsepeletus-küünlaid, näiteks siis, kui tarvis lõkke ääres juttu puhuda. Suitseva-test küünaldest moodustatud ringi sees on Jürgensoni sõnul üsna muretu olla. Kui küünlaid pole, ajavad asja ära ka ringina põlema süüdatud väikesed käbihunnikud,

Võitlusse sääskedega – mis aitaks?Miks peavad need tüütud olevused ometi olemas olema, kirub nii mõnigi meist, kui sääsed asu ei taha anda. Tõsi on ka see, et kiru neid palju tahes, eemale neid sellega ei peleta ning sõjas sääskedega tuleb võtta tarvitusele rangemad abinõud kui suuline veenmisoskus.

mille suits sääsed inimestest üpris aupaklikus kauguses hoiab.

Üks vänge värk, aga kindla pea-le toimiv, on jahi- ja kalapoodides müüdav X-100, teavad need, kes peavad sagedasti metsas või mu-jal sääserohkes paigas viibima. See on selline kummaline kraam, et nahale võib seda määrida, aga näiteks jope kummist käiseotsa sulatab üles. Ettevaatlik tuleb olla ka (telefoni) puutekindla ekraa-niga, mis pärast selle vahendiga kokkupuutumist ei pruugi enam puutetundlik olla.

Abiks sääskede tõrjumisel on ka teised keemilised tõrjevahendid nagu Off, Diffusil jms. Kas keemiat kasutada või mitte, on igaühe ot-sustada. Kes keemilisi tõrjevahen-deid pelgab, peab pilgu looduse poole pöörama.

Sääskede peletamiseks sobi-vad vänge lõhnaga taimed: sookail puruks mudituna ja riietele, nahale määrituna. Proovida võib ka soo-likarohtu, metslauku, küüslauku.

Kuidas sääsehammustusi leevendada:** Sügelust aitab leevendada jahe kompress – keera jääkuubikud käte-rätisse ja hoia hammustustel.** Jääkuubikuid võib ka otse hammustustel hoida, need muudavad ham-mustuskoha tuimaks.** Sega söögisööda veega, et tekiks pasta ning kanna see sügelevatele hammustustele.** Hammustustele võib hõõruda aaloemahla või -geeli.** Tupsuta hammustusi sidruni- või laimimahlaga või hõõru sidruni- või laimiviiluga.** Tupsuta teepuuõliga, taruvaigu- või saialilletinktuuriga. ** Sügelust leevendavad samuti mentooli või eukalüpti sisaldavad jahu-tavad geelid-kreemid.** Jahutamise asemel võid aga minna hoopis ka kuuma duši alla, see peaks samuti leevendama.

Allikas: Bioneer

Foto: Shutterstock

Viimatimärgitut võib ka sisse süüa, loodetavasti teevad matkalised seda siis kollektiivselt, vastasel juhul võib kaaslasegi enda kõrvalt minema peletada.

Mingil määral aitavad ründavate sääskede hulka ohjeldada ka sinise valgusega putukapüüdmislambid,

aga isiklik kogemus näitab, et eriti kulutõhusaks seda seadeldist küll pidada ei saa.

Ükskõikseks pidavat sääski jät-ma ka nutitelefoni sääsepeletami-se rakendus.

Küll aitab tuba sääskedest va-bastada Raid Electric Killer.

Üks variant võitlusest sääskedega: kui lasta suve hakul end sääskedel süüa, tekib immuunsus ja hiljem ei ilmu enam sügelevaid kuplasid.

8

aktiivne puhkusseikluslikja

Suvehooaeg kogub hoogu – tulemas on palju põnevaid vabaõhuüritusi ja muidugi on käes kauaoodatud koo-livaheaeg. Supleme rannas, sõidame ratastega, rullita-me ja jookseme, kes koera-ga, kes ilma. Lapsed tšillivad tänavatel, kõksivad palliga, lennutavad frisbeesid, sõi-davad ratastega – kilgates ja rõõmustades oma vaba aja üle. Tihtipeale ei märkagi, kui juhtub...

Keegi meist ei taha mõelda või kujutleda, et suvepuhkust veetes võiks midagi juhtuda. Paanikaolukorras võivad kõige lihtsamad abistavad võtted meelest minna. Ka vana-emade tarkuseteradest ei pruugi alati abi olla. Väljasõitudele minnes ta-suks alati kaasa võtta väike esmaabikotike, mis sisaldaks hädavajalikku: rõhkside, plaast-rid, haavapuhastusvahend, kolmnurkrätik... Koti sisu peaks olema täidetud vastavalt pere-liikmete vajadusele.

Mida aga teha siis, kui kott on ununenud koju, milliseid vahen-deid siis võiks kasutada? Haa-va puhastamiseks sobib VESI, jahutamiseks ükskõik milline KÜLM toode, kolmnurkrätiku asemel särk, sall vm PUHAS RII-DEese.

NinaverejooksNinaverejooks algab tavaliselt üsna ootamatult. Verd võib tulla kas tilkadena või pideva nõrgema või tugevama vooluna. Ninavere-jooks tekib enamasti ninaõõne vigastuse või koljumurru taga-järjel. Lastel võib ninaverejooksu tekitada ka n-ö viirusnakkus ehk külmetuse põdemine, vahel on sagedased verejooksud tingitud nina anatoomilisest iseärasusest. Ninaverejooksu ajal võib kanna-tanu rohkesti verd alla neelata või hingamisteedesse tõmmata, see võib põhjustada oksendamist või ägedat köha ning hingamis-raskust.

Ninaverejooks võib olla oht-

lik, kui kannatanu verekaotus on suur. Kui ninaverejooks järgneb peatraumale, võib erituv veri olla vedel, veetaoline, see on väga tõ-sine haigusnäht ja vajab kiiret abi.

Vanematel inimestel võivad ninaverejooksud ilmneda ka kõr-genenud vererõhu tõttu.

Ninaverejooksu puhul tuleb kannatanu asetada istuma. Va-basta tema kael ja rindkere rõi-vaste survest. Kalluta kannatanu pea ja ülakeha ETTEpoole. Käsi kannatanul hingata läbi suu ning suruda sõrmede ja pöidlaga ni-nasõõrmed kinni (vajadusel pead seda tegema ise) vähemalt 10 minutiks.

Kukla ja otsmiku piirkonnale võib asetada külma. Külmakotti (eriti jääkapist võetud „herned”) ei tohi asetada otse nahale! Kül-makoti alla tuleks asetada rätik või mõni muu riideese!

Seejärel kontrolli, kas vere-jooks on lakanud. Kui ei ole, jätka sõõrmete kinnisurumist veel 10

minuti jooksul. Kui tarvis, võib seda veel

korrata. Vahepeal ära luba kannatanul pead tõsta. Juhul kui 30 mi-nuti pärast ei ole vere-jooks lakanud või algab uuesti, vii kannatanu haiglasse või helista numbril 112 ja kut-su abi.

Pärast ninaverejook-su lakkamist soovita kannatanul vältida tugevat nuuskamist, köhi-mist ja füüsilist pingutust.

NikastusKõige sagedamini nikastatakse (väänatakse) jalga hüppeliige-sest ja kätt randmest. Nikastuse põhitunnuseks on valu, mis tu-gevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Mõne tunniga liige-se piirkond tursub, hiljem ilmub traumeeritud kohale ka naha-alune verevalum. Valu tõttu on liigutused piiratud või koguni ta-kistatud.

Esmaabi põhireegel põrutuste ja nikastuste puhul on 3K mee-

tod: külma, kõrgemale, kompres-siooni.

Kannatanu pannakse istuma või lamama, king ja sokk (sukk) võetakse jalast. Kahjustatud piir-konda tuleb asetada midagi kül-ma (jääkott, külmutatud herned vms) vähemalt 10–15 minutiks.

Jäse tuleb tõsta veidi kõrgemale (padja-

le). Kui hoiad kahjustatud jäset kehast madalamal, võib see turset oluliselt suurendada. Valulikku liigese jahutamist võib korrata iga tunni järel. Jahutatud liigesele tehakse tugiside (rõhksi-de), mis hoiab ära ulatuslikumad liigutused.

ÄRA PANE värskelt traumee-ritud piirkonnale soojendavaid geele ega kompresse, need suu-rendavad turset oluliselt.

Õiget tegutsemist niisugustel juhtudel on võimalik õppida Eesti Punase Risti (www.redcross.ee) esmaabikursustel. Kursuslasteks kutsume kõigis vanustes inimesi: lasteaialastest eakateni välja.

Suvi – muretu puhkuse lainel?!

9

aktiivne puhkusseikluslikja

Koos Livonia Matkadega Eesti ja Läti jõgesid avastamaEestimaa kaarti vaadates näeme, kuidas kollasem kõrgustike ala Kagu-Eestis Võru- ja Põlvamaal jätkub üle Eesti-Läti piiri lõunas. Kõrgustikke tähistavat kollast värvi jagub kaardil veel Valgasse, Valmierasse, Cēsisesse ja Sigul-dasse. Ja nii nagu on kaunid, lii-vased jõed Kagu-Eestis Võhandu ja Ahja, jätkub liivaseid jõgesid ka Põhja-Lätti. Koiva jõgi, mis on Eesti ja Läti piirijõeks 22 ki-lomeetri ulatuses, pakub kanuu-sõitjale huvi lausa 300 kilomeetri ulatuses. Paralleelselt Eesti piiri-ga, Pärnu maakonna lähistel, vaid 20 km kaugusel Eestist, voo-lab väga kaunis 94 km pikkune Salatsi jõgi.

Meie kodumaised, liivaki-vipaljandike vahel (Võhandul müürid, Ahjal taevaskoda) voo-lavad Ahja ja Võhandu jõed on väga kaunid ja väga populaar-sed. Kellel eestimaised jõed

sõidetud või kui põuane suvi ähvardab madala veeseisuga, võiks julgelt plaanidesse kirju-tada Koiva või Salatsi jõe (läti keeles Gauja ja Salaca). Matka korraldamisel leiad palju abi Livonia Matkadelt, kes pakub juba 15. suve ametlikku matka-teenust Põhja-Lätis.

Livonia Matkade populaarsem matk on „Koopasafari”. See on

ühepäevane kanuumatk saatja-ga kaunil Salatsi jõel. Matkalisi saadab jõel korraldaja, näidates Kajakalju Rahvuspargi vaatamis-väärsusi ja viies matkajaid ka Bal-timaade suurimasse looduslikku liivakivikoopasse. Koopa käikude kogupikkuseks on koopauurijad nimetanud 315 m. Koopas on ka 3 saali, millest kõrgeim on 8 meetrit.

Vahemaad:Tallinn – Võru (Võhandu) = 254 kmTallinn – Mazsalaca (Salatsi) = 207 kmPärnu – Võru (Võhandu) = 191 kmPärnu – Mazsalaca (Salatsi) = 79 kmTartu – Võru (Võhandu) = 70 kmTartu – Mazsalaca (Salatsi) = 143 km

Kahe asula vahelise kauguse arvu-tas TOMTOM http://routes.tom-tom.com/

Vaata lähemalt:www.livoniamatkad.ee

Võta ühendust: info@livoniamatkad.ee

+372 5669 1318

11

Põhja-Läti jõgedeleläbi Livonia Matkade!

www.livoniamatkad.ee tel: (+372) 5669 1318 info@livoniamatkad.ee www.facebook.com/LivoniaMatkad

Livonia Matkad - matkad liivastel jõgedel!

T M M!

Livonia Matkad - trips on sandy rivers!

Urve 5, Kilingi-Nõmme, Pärnumaa

Tallinn

Riga

Kilingi-NõmmeLivonia Matkad Pärnu

Võhandu

SalatsiKoiva

aktiivne puhkusseikluslikja

Aktinäitus „Mees ja naine” hoiab traditsiooniliselt fookuses inimkeha ja -hinge ilu ning harmooniat. Iga suve väljapanekul on oma alatee-ma, käesolev näitus koondab enda alla teosed teemal MEES JA NAINE: OOTUS. Kahekümne esimest korda

toimuva aktinäituse külalismaaks on UKRAINA, kus lõviosa väljapa-nekust moodustab Ukraina kunst-nike looming. Loodame sellega aidata meie mõttekaaslastel avada uksi Euroopasse ning meile aknaid Ukraina kaunile kultuurmaastikule. Näituse Ukraina-poolne kuraator, kunstikeskuse ArtProjekt juhataja Tamara Karpenko valis Ukrainat esindama kunstnikud: maalijad Marina Škarupa, Igor Konovalov, Aleksandr Mihaltšuk, Igor Prokof-jev, Anatoli Varvarov, fotograaf Igor Gaidai, skulptorid abielupaar Dina Margolina ja Juri Hranovski.

Solidaarsusest Ukraina kunsti-rahvaga otsustasid maailmanimega fotokunstnikud Jan ja Sarah Sau-dek tulla Prahast Pärnusse oma loomingu paremikuga. Et võrrelda, viimistleda, jagada ühiseid väär-

tusi. Sama mõttekäiku järgivad ka Anna Silivontšik Minskist, Tiia Mets Tallinnast, Roman Šustrov ja Maria Kasjanenko Peterburist, kes saatsid sellesuvisele aktinäitusele rahusõ-numi oma kunstiliste nukkudega.

Pärnu kultuurisuve üks maa-märke, aktinäitus MEES JA NAINE, jääb avatuks augusti lõpuni!

Juulis toimub Lennarti Meri ideest 1987. aastal sündinud Pär-nu rahvusvaheline filmifestival, mis on Baltimaade vanim filmipi-du. Kavast leiab mitmesuguseid dokfilme: põlisrahvaste ja nende kultuuride ellujäämine, tänapäeva ühiskonda peegeldavad sotsiaal-sed käsitlused, kunsti- ja muusi-kafilmid. Endiselt on oluline koht ka lastel ja noortel, kellele korral-datakse õpitube ning näidatakse lastefilmide võistlusprogrammi.

Aktinäitus MEES JA NAINE ning FILMIFESTIVAL suvises Pärnus

XXI rahvusvaheline aktinäitus

MEES JA NAINE1. juuni – 31. august 2014

XXVIII PärnuFilmifestival

14.–27. juuli 2014

Uue Kunsti MuuseumEsplanaadi 10, Pärnu

muuseum@chaplin.eeTel: +372 443 0772

Vaata lähemalt:www.mona.ee

www.facebook.com/Museum.of.New.Art

Aleksandr Mihaltšuk (Ukraina) „Perenaine”.

Sarah Saudek (Tšehhi) „Käed II”.

Sünnipäevad Rannarahva Muu-seumis ja Viimsi Vabaõhumuuseu-mis pakuvad tõelist seiklust igas eas lastele. Pole vahet, kas tähis-tad 5. või 50. sünnipäeva, seiklust väärid nii Sina kui ka Sinu sõbrad!

Millal viimati välkus Sinu viikingimõõk, lasid kuuldava-le korraliku piraadimöirge või lummasid sõpru rannarahva printsessina? Kas Sinu sõbrad on väsinud peenest restoranitoi-dust, ülerahvastatud spaadest ja tunnevad puudust heast huumo-rist? Meie õuel unustatakse ar-gielu ja astutakse sootuks uude rolli. Laseme rannarahva söögil hea maitsta, naudime kohaliku kuulsa sauna mõnusid, randlaste traditsioonilisi ilu- ning tervise-rituaale ja saame kohaliku pere-rahvaga tuttavaks.

KADUNUD MAAILMA VIIKINGIDMereratsu on meid viinud keset sündmuste keerist. Nüüd on aeg haarata kilp ja mõõk ning asuda vaprate kaaslase seltsis vastu põ-nevatele seiklustele, mille käigus

tuleb rinda pista salajaste ruuni-kivide, keerulise kenningi keele ning hirmutavate julgustükkidega. Lahing on alanud!

SEITSME MERE HIRMUDHeeringatünnid laevale ja purjed heisata! Rikkused ja varandused on vaja kokku korjata. Salajased kaardid kaasa ja merele. On aeg aaretejahiks, mis võtab puujala nõrgaks ka kõige vanemal ja jul-gemal piraadil. Argghhh!

RANNARAHVA PRINTSESSIDRannarahva printsessid on sa-lapärased kaunid olendid, kelle eheteks on merevaik, kalavõrgud ja merikarbid. Eriti meeldivad nad rannarahva printsidele – kõi-

ge julgematele, ilusamatele ja vapramatele Eestimaa poistele. Printsesside ja printside ühine sünnipäev on muinasjutuline mängumaa, kus rannas leidub aardeid, merelainetes üllatusi, kõrkjates mängulusti ja rannaroo-sides romantikat.

RANNARAHVA 30 MINUTI ROADUnusta mehhiko, hiina ja itaa-lia cuisine. Rannarahva kodustel maitsetel on palju pakkuda. Lus-takad rannarahva mängud kollee-gidele, sõpradele või peredele, millele järgneb ühine toiduvalmis-tamine, kus kokale ei jää vaid nä-pud. Isevalmistatud Bücklingi suitsuahju kala, koduse leiva, või ja kohaliku maitsva magusaga on

laual. Ei puudu ka meeliergutav kali ning vein. Külalised lasku vaid hea maitsta!

RANNARAHVA SPAA EHK TRADITSIOONILISED TERVISE- JA ILURITUAALIDKohalik peremees paneb sauna sooja ja kadakavihad likku. Karge meri ootab suplejaid. Rannapiigad jagavad sajanditevanuseid tervise-tarkusi ja ilunippe. Kui Sinu problee-miks on armuvalu, saame jagu, sest selle vastu aitab nõgesevann. Kui kirbud kallal, siis kaislapeks soolas. Kui ahter vajab vormimist, siis ra-barberimähis tagumistele palgetele. Üleliigse iha ja korratu kõnepruu-gi vastu leiame ka rohtu. Stressis ja närvilised linnainimesed on kui uuestisündinud, kui läbivad lõõgas-tava voblanokkimise kursuse.

Rannarahva SPAA teeb imet igas eas.

Uuri lisa: www.rannarahvamuuseum.ee

Küsi lisa: hariduskeskus@rannarahvamuu-

seum.ee

Äratame sünnipäevaks Sinus seikluslikkuse!

Igor Gaidai (Ukraina) „OLI KORD ARMASTUS. LJUBA JA KAHA”, foto dibondil, 2010.

12

aktiivne puhkusseikluslikja

Kas oled soovinud puhkust, mis sisaldaks nii aktiivseid tegevusi kui ka mõnusat lõõgastumist? Meil saad ronida adrenaliini tõstvas seikluspargis, panna end proo-vile minigolfis, ujuda ning päevi-tada kaunil liivarannal, mängida bowling’ut ja teisi tubaseid mänge. Värsket õhku ning Roosta metsade rohelust saad nautida aga matka- ja terviseradadel. Tegevust täis päevade lõpuks pakuvad lõõgas-tust Roosta Puhkekeskuse saunad.

Ideaalne rand surfiks!Roosta Puhkekeskuse juures asuv mererand pakub väga häid tingi-musi surfaritele või sellega alusta-da soovivatele inimestele. Kivideta rand ning soodsad tuuled meelita-vad igal aastal kohale purjelaudu-reid nii Eestist kui ka välismaalt. Rannas asub ka surfiklubi „surFar”, kust on võimalik laenutada surfiva-

rustust ning saada instruktoritelt koolitust purjelaua või lohega sur-famiseks. Lisaks saad ujuda mõnu-sas merevees või nautida päikest liivarannal. Väiksematele lastele on mõeldud rannas asuv mängu-väljak. Kui nälg hakkab näpista-ma, siis keha saad kinnitada äsja avatud rannakohvikus. Võid kindel olla, et meeldejääv elamus Roosta rannas on garanteeritud!

Köitev SeiklusparkRoosta Seikluspark pakub ronimis-huvilistele koguni kolme erineva raskusastmega rada. Sinine rada, mis koosneb kaheksast atrak-tiivsest elemendist, on mõeldud lastele ning asub meetri kõrgusel maapinnast. Seetõttu on vane-matel mugav oma last jälgida ning vajadusel abistada. Veidi keeruli-sem on Punane rada, mis koosneb kaheteistkümnest elemendist ning

asub maapinnast 4–5 meetri kõr-gusel. Kõige rohkem pinget pakub kindlasti Must rada, mis asub 8–10 meetri kõrgusel maapinnast. Must rada koosneb kolmeteistkümnest ronimis- ja laskumiselemendist ning närve kõditab kindlasti ka 60 meetri pikkune köistee. Roosta Seikluspark on väga populaarne sihtkoht kooliõpilaste seas – tullak-se kogu klassiga ning veedetakse koos mõnusalt aega.

Külalised räägivad: Kogu Saku Gümnaasiumi tantsu-pere tänab teid väga hea vastu-võtu eest!!! Lapsed olid väga ra-hul ja küsisid, miks me juba koju läheme, võiks ikka kaks ööd olla. Meie suured tänud ja kiitused kokale (kokkadele) väga maitsva ja rikkaliku toidu eest!!!!! Teie majad on nii mõnusad, et mitmel meist tekkis mõte teie juures su-

vel mingil hetkel aeg maha võtta. Saku Gümnaasium

Naudi suviseid kontserte!Jaaniõhtul pakub mõnusat kont-serdielamust Marko Matveist ja Anto Siimsonist koosnev duo Väliharf, kuid kogu suve võib Roostal kuulda jalga tatsuma pa-nevaid noote, sest esinejaid on palju. Syltament mängib tantsuks 28. juunil, Bonzo 3. juulil, IŽ58 5. juulil, Priit Oks ja Erki Uus 17. juu-lil, Super Hot Cosmos Blues Band laulja Janno Reim & co akustiline kontsert toimub 30. juulil. Kont-serdiga „Lugusid Eesti roki sün-nist” astuvad lavale Tajo Kadajas ja Taavi Peterson 13. augustil.

Tule kindlasti Roosta Puhkekesku-sesse, sest tegevust jagub kõigile!

Roosta Puhkekeskuses veedad parima puhkuse

13

PARIM TÕUKERATTAPOOD www.tõukeratas.ee

Kauplused Tallinnas: Pärnu mnt 26 ja Tartu mnt 87 (Sikupilli Kaubanduskeskus)

kõik ühest kohastja alati parima hinnaga!

Trikitõukerattad,Elektrilised tõukerattad,

Lasterattad, Tänavarattad,Suurte õhkkummidega tõukerattad,

Dirt rattad, Longboardid, Rulluisud, Kiivrid, Kaitsmed

Tartu mnt 87 (Sikupilli Kaubanduskeskus)Kauplused Tallinnas: Pärnu mnt 26 ja

SELLE KupongI ESITAJALE

tõukeratta ostul

tasuta kiivervõit 25.90 €

aktiivne puhkusseikluslikja

Signe Kalberg

Matkakorraldaja, elukutseline mat-kaja ja end nomaadiks nimetava Tõnu Jürgensoni sõnul on paljudel arusaam, et loodusesse puhkama minnes tuleb poest kaasa võtta grill-liha või šašlõkki, sest suvi on ju grillimise aeg. Või kui minna matkale, siis peab toidu kaalu arvel ohverdama maitseelamuse ja läbi ajama kiirnuudlite ja -putrudega. „Minu arvates on grillimine puhtalt talvine tegevus, sest suvel pole mu organismil mingit vajadust rasva-se lihatoidu järele ja matkates on oluline saada söömisest positiivne emotsioon, et hoida oma meeleolu üleval,” ütleb Jürgenson.

Kuna Tõnu Jürgenson on juba poolteist aastat täiskohaga loodu-ses telkides elanud, siis ideid, kui-das maitseelamusi saada, on tal tekkinud üksjagu. Rasvast sealiha võiks proovida asendada kalaga. Lisaks soolale, piprale, tillile ja sid-runile võiks maitsestamisel proovi-da uudset lähenemist.

„Sulatage mõnes potis rafinee-rimata roosuhkrut, muutes see karamelliks, ja lisage sinna natuke tšillipipart, et see omandaks ker-gelt vürtsise maitse. Küpsetatud kala katke kerge vürtsikaramelli-ga. Hea kastme saab ka vedelast meest, millele lisada sama vürts,” soovitab ta.

Grillida võiks ka suvikõrvitsa viile teravamaitselise juustuga, lisada veidike erinevaid vürtse. Suurepärane suupiste on ka fooliu-mis küpsetatud šampinjonid me-revaigu ja mõne tugevamaitselise juustutükiga.

„Ja kui nüüd kuidagi lihalembu-sele vastu ei saa, siis soovitan ter-vislikku grillimist. Põimige lihatükk läbi küpsetusvarda ja torgake see lõkke kõrvale maa sisse püsti nii, et lõkke kuumus hakkab liha küp-setama. Üleliigne rasv voolab maa

Lõkketoit pakub loovust ja paitab maitsemeeltLõkketule kohal tehtud grill-liha asemel võiks õhtuti sütel küpsetada näiteks hoopis kala, köögivilju, seeni või suvikõrvitsat.

sisse, mitte ei tilgu sütele kärssa-ma. Liha küll küpseb kauem, aga maitse on seda väärt. Olen isegi tavalist toorest maitsestamata liha nii küpsetanud ja maitse on oivaline,” ütleb Jürgenson.

Välipliit või tuli paku seesMatkale minnes, kui kõike tuleb endaga päevi kaasas vedada, saab samuti asjale läheneda loovalt. Tõnu Jürgenson annab mõned vih-jed, kuidas tehniliselt toidu valmis-tamist korraldada.

Kindlasti ei saa alati loota lõk-kele, sest tihti juhtub, et suviti keh-testatakse tuletegemisele piiran-guid või puuduvad ettevalmistatud lõkkekohas puud. Seetõttu peaks igal matkasellil olema seljakotist võtta abivahendeid, mis tuletege-mist võimaldavad. Esimene oluline abivahend oleks välipliit, mis töö-tab kas piirituse, bensiini, gaasi või biomassiga. Selline välipliit tagab teile sõltumatuse lõkketegemist piiravatest olukordadest.

„Samuti saab ära õppida sel-list laadi lõkketüüpide tegemise, mis on kokkamiseks loodud. Kui leiate paku, siis lööge see neljaks võrdseks haluks. Halgude vahele pange tulehakatis ja süüdake see. Neli püsti seisvat põlevat halgu on nagu pliit, millele saab panna kannu, poti või panni. Samuti võib panna kolm pakku kohakuti kokku ja tulehakatise nende vahele. Sel-line lõke võib põleda kuni kahek-sa tundi. Need mõlemad lõkked säästavad märgatavalt puid ja on toidu valmistamiseks kõige sobili-kumad,” õpetab matkakorraldaja.

Pudru asemel küpsisAga mida põnevat siis matkal val-mistada? Kõik on näinud õuna, mustika jne maitsega kiirkaera-helbe putrusid. Selle asemel, et neile kuum vesi peale valada ja neid pudruna süüa, saab nendest

valmistada küpsiseid. Selleks tuleb lihtsalt lisada banaani või võid, mis seob helbed. Plötserdada kokku väikesed või suuremad pätsikesed ja küpsetada neid pannil, fooliumis või tihedamal grillrestil. Nii saategi kohvi/tee kõrvale maitsvaid küpsi-seid.

Ka tee võib teha söödavaks. Võtke erinevaid kuivatatuid puuvil-ju ja marju (nt jõhvikaid), keetke neid potis ja nautige söödavat teed,

mis on toitev, maitsev ja kustutab janu. Puuvilju on tassist hea lusika-ga kätte urgitseda.

Kiirnuudleid võib ka praena süüa. Peale seda kui need on kuu-mas vees pehmeks läinud, pange need pannile ja lisage sinna näi-teks suitsupeekonit, ungari pekki, mandleid ja oma kujutlusvõime järgi maitseaineid. Isegi kui sööda-vast teest on järgi jäänud marju ja puuvilju, võib vabalt neidki lisada.

LõkketoidudKala ajalehes:Puhasta kala, näiteks haug, latikas, siig või suurem ahven. Soola ja täi-da kala tomati ja tilli- või ka kadakaokstega. Täidis sõltub sellest, mida matkakotis on. Mähi kala märga ajalehepaberisse. Ühele kalaportsjoni-le kulub 5–6 ajalehte. Lehtede arv sõltub kala suurusest. Aseta pakend sütele. Kui ajaleht on söestunud, on kala valmis.

Tokileib:Retsept: 4 detsiliitrit rukkijahu segada 1 teelusikatäie soola ja 2 tee-lusikatäie küpsetuspulbriga. Sulata 50 grammi margariini pehmeks massiks. Lisa 1 liiter vett ja sega tainas kokku. Jaga tainas väikesteks osadeks ja vooli igast tükist väike piklik rullike, mida saab ümber sooja toki keerata. Küpseta süte kohal, kuni leivad on kuldpruunid ja tulevad toki küljest lahti.Soojenda tokke hoolega enne, kui taina neile ümber keerad. Muidu on leiba raske läbi küpsetada.

Soe greipfruutLõika greibil kaas pealt ära, raputa 1–2 lusikatäit suhkrut suuremale poo-lele ning lisa soovi korral kaneeli. Lõika greibi sisse mõned lõhed, et suhkur ühtlasemalt jaotuks. Pane kaas peale ning kinnita paari tikuga. Aseta puu-vili sütele. Magustoit on valmis, kui suhkur on sulanud ja kogu greip soe.

Banaanid ja šokolaadLõika banaani sisse pragu ja pane sinna sisse šokolaaditükke. Aseta banaan sütele. Kui koor on mustaks tõmbunud, on banaan küps.

Allikas: http://rihupoiss.pbworks.com/w/page/6846362/L%C3%95KKEKOHT

Lõkkel tehtud roogadel on eriline maitse ja lõhn. Selline pakust tehtud lõke kestab kuni 8 tundi.

Foto

d: T

oivo

Jür

gens

on

14

MEIEGA MERELE!Eesti suurim ja vanim jahirendifi rma Sailing.ee pakub:

Purjejahiga mereleMeie laevasti ku hulgast leiab igaüks endale sobiva! Valikus on luksuslikud katamaraanid ning väiksemad ja suuremad purjejahid, ajaloolised purjelaevad jpm. Pakume võimalust purjetada Tallinna lahest kuni Kariibi mereni välja.Purjede all saab nauti da kahekesi mõnusat mereromanti kat, tähistada sünnipäevi, tüdrukuteõhtuid või veeta mõnusalt aega koostööpartneritega. Meresõprade lemmikpaketi d:3 tundi Tallinna lahel; purjeretked Naissaarele, Aegnale, Pranglile;nädalavahetus Soome saaresti kus.

Kaatriga mereleMeie kaatripargis on nii RIB-tüüpi kiirkaatrid, kui ka luksus-kaatrid Princess 42 ja Azimut 43. RIB kaatritega pakume kiiret veetaksoteenust saartele ning meresafareid, luksulike kaatritega võite aga oma äripartnereid viia korraks argiaskel-dustest eemale.Meresafari – kiirust ja adrenaliini ihkavatele merehuvilisteleVeetakso – kiire transport väikesaarteleLuksuskaatrite rent koos meeskonnaga

Purjetamiskool täiskasvanutele Oleme purjetamissõltlased ja meie missiooniks on sõltuvuse levitamine! Sailing.ee koolitus käib esimesest kuni viimase tunnini merel õppides. Kursuste läbimine annab teile kindlus-tunde iseseisvaks purjetamiseks. Kõigile lõpetajatele pakume võimalust meie charter-jahti del prakti seerida ja see on täiesti tasuta.Algkursus – põhjalik ülevaade ja tutvustus elukestvaks purjetamisseikluseksJätkukursus – võistlushimulistele purjetamiskogemusega osalejateleNavigatsioonikoolitus Soome saaresti kus – õpetame reaalsetes ti ngimustes navigeerimist paber- ja elektronkaarti del

Ajaloolise purjelaevaga mereleMerelisteks suvepäevadeks sobib hästi ajalooline purjelaev Hoppet, mis on ehitatud Spithamis Läänemaal aastatel 1925 kuni 1926 ja mis on seilanud aastaid kaubalaevana Soomes ja Ahvenamaal. Nüüdseks on laev täielikult renoveeritud ja valmis viima rahvast Tallinna lahele, ümbritsevatele saartele ning ka kaugemale!3-tunnise purjereisi hind Tallinna lahel kuni 40-le inimesele alates 1500 eurost.

TERE TULEMAST PARDALE!Vanasadama Jahisadam tel +372 5333 1117

e-post: info@sailing.ee, www.sailing.ee

18.-20. juuliEESTI SUURIM

MERE- JA PEREPIDU

tallinnamerepaevad.ee

laevad Rootsist, Soomest ja LätistEesti laevad enne ja nüüd

MerepäästeõppusIlutulestikushow merel

Laevasõidud, PurjeregattVedurlaevade tantsushow

Päikesetõusukontserdidjpm

ÖölaulupiduLastealad

KaubandustänavKala-ala, Päästeparvekino

UJUV MeremessEkskursioonid

NÕMME Kirbukasjpm

FESTIVAL EESTI POPSMetsatöll

HU?, Vaiko EplikGerli Padar

Apelsin, KukerpillidGianna Tam (NL)

Kadri Voorand Triojpm

M E R E L L A V A L

Korraldajad: Tallinna Linn, Tallinna Sadam, Ajalooliste Laevade Selts, Eesti Meremuuseum

Autopartner: Autospirit Fiat Meediapartner: Delfi Infopartner: 1182 Merepartner: TallinkSuurtoetajad: Balbiino, Saku, Amps, Noblessner

Toetajad: Amserv, Eesti Päevaleht, Paulig, Eesti Loots, Alfons HakansPartnerid: MTÜ Puude taga on inimene, Meremess, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Prantsuse Instiuut Eestis,

Overall, Cafe Noble, Eest Pops, City Marina, Sailig.ee, Eesti Töötukassa, Nõmme Kirbukas

K A L D A L