AVALIKKUDE ALGIWOIJIDE SEADUS.RT 46 - 1931, 348.

'. 1. "(H doe ski r j a d.*)§ 1. Avalik algkoolmooduetab uhtluskooli esimese ja.rgu.

§ 2. Algkool on emakeelne [a maksuta.

§ 3. Opilaste omakeel urvatakse nendo vanemate rahvuse jUl'gi•.·Vnnemate kahte rahvusae kuuluvusel miUiratllkso Iaste emakeel vanema­to voi hooldajate kolckuleppel. · K\ii ei jouta kokkuleppele, on lapseoppekoeIoks riigikeel, . ' . '. ' '. . ..'§ 4. Koik icoolikohuslikuillapsetl (§§ 8 jlL 9) pe~vl\d kaime, ema-

keelses koolis. Erandi moodustavad: .1) lapsed, kollc [aoks nende olulcoha kooliringkonnae ei ole korral~

datud emakeelset evalikku clgkooli ja Ices sellepal'ast voivad oppidftmitteemakeelscs koolis omavanetnEite voi .li90ldajato valikul; .

'. . 2)viihemuBl'ah~ustest lapsed,kos oma vanemate ~oi ' hooldajateotsueel voi nende kokkuloppe puudumisol(§3) 5pivndriigikeelses koolis.

Muil juhtudol lapa voib oppidn mitteemakeelses koolis ainult mo­juvail pohjusil, mida otsustab kohnlik maa- voi Iinnnkoolivaliteus.

Kui lapsevanem v5i hooldaja ei ole rahul koolivalitause o tsusega,voib tIt kaevata Hariduse- jlt aotsiualminiatcerinmile uhe kuu kestol.

§ 6. AIgkool voib olla uhis. v5i lahnskool, selle jargi, knidas ot~sustab kooli .ltlalpidaja . . . ' . . . . . .

§ H: Algkoolil on oma !)ji;sat kohaliku man- v5i linnavalitsusepoolt kinnitatud kujul.

§ 7. Kaesolovas seaduses t iihendat lld omavalit suatefilesandeidvahemusrahvuste suhtes, kel On kultuuromavalitsus, tiiidavad maksvateseaduste piires vastavad vdhemusrahvuste kultuuromuvalitsused.

*) Selle peatuld normide ksaitlemisel vt. ka ringkirjad, kirjad ja solotused :Viihemusl'll.hvustc kultuuromavali tsuso seaduse jarel, ' .

II. Ko oli k ohu stu s..*)

§ 8. Lapsed, kes kooliaasta alguseks.saanud 8-aastaseks, ' onkohustatud astuma algkooli oppetoo alguseks.

Erandina voivad iiksikud lapsed astuda kooli ka vanemalt, kuiopilaste vastuvotmisb toiroetatakse ule aasta (§§ 22-25) voi kui sellekson mojuvaid pohjusi, mida otsustab kooli oppenoukogll, kuulates arakooli- voi jaoskonnaarsti arvamuse. Tehtud otsusest teatab koolijuha-t aja viivitamata kooli iilalpidajale. . .

Oppeno1i.kogu vdib votta lapsekooli ka nooremalt, kui laps ontarvilikult arenenud.

.Eestia asuvate kodakondauaeta isikute ja valisriikide kodanikkudo lapsed;valj a arvatud valisriikido esindajate lapsed, kuuluvad koolikohustuao alla,

Hariduse- ja sotsiaalmin. kiri 14, maisb 1930 nr. 3603.

Kuna Ecstis asuvate kodnkondauaota isikute ja valisriikide kodanikkudelapsed kuuluvad koolikohustuso alia, siis tulob omavalitsustel kanda ka vas­tavad kulud, mis on sootud nondo lnsto opetllmisoga.

Hnriduse- ja sotsiaalmin. kiri 14:jaan . 1931 nr . 36323.

§ 9. Koolikohustus kestab algkoolis kuni kursuse lopetamisenivdi mittelopetamise korral kuni 16 aasta vanuseni. . '

Opilased, kes saavad I fl-aastaseks kooliaasta (§ 40) esimesel .poo­lei, vabanevad koolilrohustusest celmisc oppeaastn (§ 38) lopul, kunaopilased, kes saavad 16-aastaseks kooliunsta te isel poolel, peavad kaimakoolis oppeaasta lopuni.

Kuna naiskodanik on abiellumlaoga juriidili solt nsetatud seisukorda, kuskoolikohu stus oi ole .toma suhtes onam kohaldatav, siis tu lob pidada teda vabane-nuks koolikohustusest abiellumise ajast arvates. .

Haridusc- ja sotaiaalmin . Idri 26. miirtsist Hl3t JlI' , 36273.

Hnriduso- jn sotsiualmin. ringki ri 15. jaan , Hl32 Ill'. 34785.Nagu niihtub Hariduso- ja sotaiaalminiatceriumile saabuvaist jareleparimis­

teat , on Av. algkoolide seaduso § 9 wise loiko kohaldamine monel pool raskusisiiunitanud. Nimolt Iahkarvamnsed on tekkinud koollaaste poolitamise kusimu­ses, kusjuures iihed on arvamisel, et koolinaata osimone 'pool IOpob I. jaanuariks,teised aga leiavad, ot kooliaas ta osimone pool kesbab kuni 1. voobruarini.

Selpuhul sclot ab HSM Koolivalitsus, ot kunaAv, algkoolide seaduse § 40jargi kooliaasta kestab 1. augustisf kuni jiirgmiso·aa8ta 31. juulin i, siis Iopeb koo­Iiaasta csimenc pool 31. jaanuaril koll 24 ja seepara et vabanevad opilased, kes saa­vad 16-aastaseks ajavahomikul 1. augustis t, kuni jargmise aasta 31. jaanuarinikell ~4, tahondatud seaduse pohjal koolikohustu sost eelmise oppeaastlt lopul.(Av, algkoolide seaduse § 38 pohj al kestab oppoaasta algkoolides normaa;lsclt1. septembrist kuni 31. maini.) . . .....

. 'Uhtlasi voimltlildmdc eksiarvamuste vii.!timiseks sclcta b HSM Koolivalit­.sus, et koolikobuatusest vabanemist ei voi moista nii, ot ael puhul opilane poltbkoolist lahkuma ilma kursust IOpetamata. Koolikohustuaest vabltnemist tulobmoista va.id nii , ct opiIasCle ei ole cdnsioppimine enam sundusIik; kuid roma vane­maw voi ta enese soovil voib t it oppimist jatkata kuni kursuse lopetamiseni.,

*) Solie poatUld normide kasitlemisel vt. ka l'ingltirjad, 'kirjad j", seletu­. sed Vahemusrahvu ste kultuu romavalit suso soaduse jarc!.

§ 10. Lapsed, kes saavadopet ust kodus, erako olides viii muult eel, mis ei seisa alama l avaliku algkooli iipetusest, vab astatakse avalikusalgkoolis kaimiseet vastavalt linna- viii maakoolivalitsuse poolt , viima­sel juhul kohaliku omavalit suse ettepanekul. Selle iipetuse t asapinnakorguse tile otsustavad asutised ja isikud, kelle hooleks antud kooli peda -googiline instrucerimine ill. tilevalve. '

. Av. algkoolide seaduse § 10 jargi voib maa voi linnakoolivalilsus lapai, keskodus, erakoolides voi muul teol ope tuat saavad, vubastada avalikua algkoolis

' kaimiscst . Selle jargi voib rnaa kooliva lilaus vabestada Reati avalikus algkoolisknimisest last , ken Lati Va hariigis asuvas koolis opib, ku i Koolival ilaus on kindel, et

. opotus selles koolis ei seisa alamal ope tusest Eosti avoalgkoolis. E t kOigia avalikku­des koolidcs E esti s on aunduslikuks oppoaineks Eesti keel ja erakoolido seaduse § 21pobjal oi tobi see aine puududa ka mittoriigikcolsetca oraoppoaautustce, siis ei saa,opetust niisuguses Liiti piiridos nsuvas algk oolis, kus Eesti kcolt iildse oi opetata,vMriliseks pidada Eesti avnliku nlgkooli opot uaolo ja jarjclikult ci voi Liiti k001;'

. opp imino iseenesest veol lapse Eosti koolis oppi misoat va baatamisolo killlaIdasekspobiuseks olla, Ainult siis, kui Loti koolis oppivalo lapselo on kindlustatud nouo­

. tavas ulatuses Ecsti keolo 0l'<,tus kodus, voib Koolival itsus soda last Eosti kooliskllimisest vabastada, '

Harlduso- ja aotsinal rnin. kiri 5. novombrist 1028 nrc 23545.

§ 11. Lapsed, kellel nende kehalistc vOi vaiml iste puudustc parast,on tiiiesti viiimata iippida algkoolis voi kelle koolis viibiminc on hadaoht­lik t eiste opilnste julgeolekulc voi kolblusclc, paigutat aksc sellekohas­tesse kasvatuse- ja oppcasuti stesse. Nondc asutiste korralduse miilirabsellekohane soadu s, kuni selle maksmapancmiscni aga Vabariigi Valit­suse poolt Haridusc- jn sots iaahninist ri ettepanekul antud miilirus.,

Scni kui seesuguscd aautised puuduvad viii kui opilase paigutaminoneisse voimata, vnbastataksc kaeaolevaa paragrnhvie tshendatud lap­sed ajutiselt kooliskiiimisest 'linna- viii maakoolivalitsusc otsuscga.

Ettepaneklld eriasutisse paigutnmiseks voi koolisk1i.imiscst vabas­tamiscks tceb kooliulaipidaja oppeniiukogll ettepanekul, kusjuures

.lapse vunemate viii hooldajatc mit t enousoleku puhul kiisimus otsusta­taksc Hoolekande aeadusea (RT 120/ 121 - 1925) et t enahtud kor rns,

§ 12. Koolikohustusc tiiitmise jdrele kooliringkonnas valvabkohnlik omavalitsus, kes peab kooliealiste laste nimcstikku, hoiab sellealat i korras, parand nb ning iliienqa b sedn ill. teatllb igal aast nl hiljemalt2 niida lat enne iippeto o algust kooliringkonnas asuvate lwolikohuslik­kude last e vanemat ele viii nende asemiklm dele koolikohustu se maksma­hakkamisest ning saadab koolikohllSlikkude laste nimestiku vastava.kooli iuhatajnle samuti kaks niidalat cnne oppetoo algust .

Maa- ill. linnaoma.valitsustel on iiigus panna. mnksma sundmiilirusikoolikohuslikkude laste registreerimise kohta.

. Av. algk. seaduse § 12 jargi poavad kooHealised lapsed algkoolis kaima soal.kus lapsed ssuvad, ia kohalik koolivalitsus on kobuslatud aelle iarele ",l1va ma, etsee,kohu stus t aidete ks. Selle § sisuat tuleb jare ldada. et kooliskaimise kohustu.tuleb taita sea l, kus on lapse ala line elukobt, aga mitte seal, kus t a iuhusHkult vii-

!

bib, ilma et ta vanemate pc olt sinn a kasvatamiseks voi monel muul pohj usel, ilma§ 12 nouete rikkumiseta, oleks paigutatud. Et vane matel oleks oigus oma lapsip aigutada sinna algkooli, kuhn ise soovivad , niisugune kOIU ei ole Av. algkoolides eaduse jargi lubatud. .

Riigikohtu admin, os. t . or. 675 II - 1926.

K una maksvates seadustes oi ole et to nahtud, et lapsevancmad oleksid ko- .hustatud ositama koolidele koolikohustuse alia kuuluvate laste kohtn perekonna­seisu tunnistusi, siis ci saa koolid neid lapsevanemailt kohustatavalt nouda,

Hariduse- ja sotsiaalmin. kiri 9, nov. 1931 or. 33995.

§ 13. Opilaste korraliku kcoliskaimise jarele valvavad eeekattkooli juhataja ja oppenoukogu. Koolijuhataja peab tarviduse jiirgi and­rna teateid hoolekogu juhatajale 6pih1ste puudumise tile. Hoolekogu onkohustatud need teated viivitamatult vaatama liibi ja votma tarvituselokoik seaduslikud abindud lapse kooJi saatmiseks,

Vt. ka H ariduse- ja sotsiaalmin. ringldri Opet . scm. seaduse § 5 all.

§ 14. Lapse vnnemad v6i hooldajad , kcs on suudlascd nendehoole all elevate laste korratus kooli akaimises, langevad kooli hoole- 'kogu miiiil'imlisel (§ 80 p. 13) rahatrahvi alia kooli kasuks (§ 80 punktid2 ja :~) 5-40 sondini iga puudunud paeva eest . 'I'rahv noutakse administ­ratiivkorras, kui see ei ole makstud vabatahtlikult uhe kuu jooksul.piil'ast trahvimisotsuse jOllsseastnmist (§ 80 p. 1a jn § 82).

Kui rahatrahvilc vaatamata last ei saadeta kooli vabandamatuilpohju sil, siis teatab hoolekogu juhataja seHest kooli itlalpidavale oma­valitsuselc sttudlaste kohtulikulo vastutuscle votmiseks.

Avalikkude algkoolide soadus on avulik sendus, mis kodanikkudele peal"paneb sollos seadusos ettenahtud kohnstuscd . Nende nvalikkudo kohustuste tait·misest korvalehoidmisolo oi voi va bmulusoks olla usutunnistus voi ilmavaade, nagusco naha Pohiseadu so § 11.

Riigilwhtu krim , os. o. 86 - 1925.

H ariduse- ja sotsiaa lnurusteerium on talitanud scaduseparaselt, kui ta civabastanud algkooli opilast Iaupnoviti kooliskatmisost usuliste pohjuste parast..K oolikohuso taitmine algkoolis on kOigH Eesti Vnbariigi kodanikkudol kohuslik,kusjuures koolitoo voib ainult iiloriiklisclt ja ka H ariduso- ja sotaianlministceriumipoolt -kindlak s maaratud puhadel ja vahcaogad el katkeetatud saada. . .

R iigikohtu ad min, osak , t. nr, 196 II -1925.

§ 15. lVJM- voi linnakoolivalitsus annab Iahema juhatusekirjat rahviraha suuruse jarkude kohta § 14 esimeses loikes tahendatu.dpiires ja selle maiiramise korra nillg tarvitamise kohta. Hariduse· jasotsiaalministeeriumil on 6igus iihtlustada nimeta tll ([ jllhatu selcirju jaandl' nende ' kohta korraldavaid miiiirusi:

Vt. ka H ariduse- ja sotsiaalmin. l'ingkhi Opetajate seminaride soadllse §5 all.

§ 16. Kui lapsevanemad v6i hooldajad; hoolimata mitmekord­sest trahvist voi kohtulikust kal'istusest , ei sa.ndll. last kooli vaballdama-

.:t.uil pohjusil, siis antakse laps hoolekandekohtu otsuse jargi vanematevoi hooldajate kulul teise perekonda yoi kasvat usemajja tilalpidamiseksjll kooJi saatroiseks*).. § 17. Kui vaneroad vdi hooldajad vaesuse parast, ei suuda pannalast kooli, siis peab kohaJik oroavalits us hoolitseroa lapse kooliskaimisevoimalusc eest . Selle iilesande tiiitmiseks annab oroavalitsustele toetustka riik Hariduse- ja sotsiaalminist ri maaramise jargi riigi eclarves selleksct tenaht ud krediidi piires.

Kuna abiandmine Av. nlgk. seaduso jargi on val lale obligatoome kchustus,xii" ei saa keeldumist sel lest kohuatusest jatt" lapsevanoma oraasjaks, milles tav oih esineda erakaebusega adminiatratiivkohtu korras, va id sollo kohustuso t ai t ­mise jarclc penh valvama mankoolivali tsus kui asutis, kelle peale on pandudrnhvahuriduse korraldamino jn j uhtiminc m estim aa koolival . aju t . korralduae~ 17) maaomavalitsuso piiridcs, '

Hariduse- [a sotsiaalmln. kid 2S. okt, 1930 1lI': 3427:1.

JIis puutub aga.kohvomato opilnsto toctn.misc kilHimusHe, si is on prncgu muks­vatc scaduste jiirgi ecskatt Iapsovnnom.kui Iapso kooliakaimiao eest vnstutuja (Av.lll~k. scad -.§§ 12, 14, 10, 81) j" !l, p.o soaduslik illllipidllju, kohustatud hankimu va­ja likud toetusod lapse kocliskd imisoks, kuna kooli organid ja jiirelevulvo asutl­sed talle sollcs nsja . nbiks pcnvad olema . E riti t ulob siin muinidu jiirolevnlve Ilsutisi(maa- ja linnnva.lits usi ja nonde koolivulitsusi), kollol on oigus Iloudn vustavato sum­made eela1'VCHSO vot miHt Av , nlglwolhle soadus« §§ 17 ji\ ,,0 ettoniihtm[ kohustustet iiitmisoks, ·toimi,les turbokorral Omav. aj , jii,"elovalve sead. §§8, 4, 5, 6 ju 7 nai­dntud nlustcl , kunu al(I>, kooli hoolokandckogudi ulesandeks kohvomato 6pil aswtoetumiso nHjnH~ on ceMkiitt nondo OpilURtc tootu mise teostu mino hoolokogu h:iiHi·t uses olovate aummudogc jl\ toiste varndogn (v, Av. II lgk . SMe!. § SO p , 2 ja :l jn§ 15 ning sello pllhjnl antud miiiiruno § 9 (ItT 101 _ . Ill,n, 724),

.Lahtudes illnltoo<lmlHoisukolla lt, on kohvomnto opilasto tootumiso kusi­mus kull uldaselt roguloorltud maksvato soaduatogu jn H SM K oolivali tsus ei loiasolles ku slmuses tn hikuid, mid u oloks vnja ja v~imnlik tilit;n Hnridnso- jn sots inal-ministooriumi mihl.ruHoogn". .

Ku i puudutudu od lii noid ktisimusi, mis mankoolivulitsus« 111'VlL t( ~S HNlU llSolevat jatuud lnht isoks, niiK tul ob tiihondndll, ot ltOi l< nON[ kusimused on lahondn ­t ud maksvato souduHtoga. Niiit . I ) hoolokogu otsusto p""lo vo;vlld asjllsthuvitatuuInHuwnnemnd kaovatu. lUn akoolh~n.JitsuBelc, kos noid ]<nol.m~i lu.houda.b Bostimnl\.lwolivnlit snso aj. kOl'l'flJd use § 17 p. III pohjnl, 2) tootuHo kohustus on otto nii.ht udAv. algk. sea<1nKo §~ 17 jtt 50, jn jiil'clovnlvo Itsut isto iilt,nllnne on vnlvnt a Holloj ii,'ele, ot soo kohustus 1m t i\.idotnks; vnUnom"vnlit,usto sea<luse"nstnsto OWnstePl'otoswedmisc k01'<1 on otto niihtuu Omn", aj . jiil'olovllivo sea<lnses; :I) mnakoolivn ·Iit , uso otsuseu kohvemaw opilasto toetllmiso asjns yoib prot<>stccl'iu" n<lministra·tiivkohtu korrns ",{ii administ.l'utiiv kOlTas Ha.rillusc· jn. Hotsiaalmini1itcuriumis va~~·

mvalt scllol~, missugnso u,o asjasthllvitatu otstnrhoko hnsemaks lei/tb.Lopllks t uloh tii henda<la kn seda, ot kooli hoolekogu v6ib vallaomll\'nlitsusele

ti,h.. ettepaneknid knhvemllw 6pilnste .toetamise lIKjns, kuid misslIgusel mlilil'lll 011n eeil etwpanekud vnstuvoetn vad, otsustllb·iklmgi vallavoJikogu k ni vnUllomava lit·XH 8e miUirav asntis. Sccga otsl1~tnh lea vallavolikogu voi vnl Iavalitsu:i, kui vallavo·likogu on viimosc selleks volita.nud, toctuscd, mis kohaJik omnvaiits l1S on lwhusta·t,ud n.ndma Av. ' algkooJido sellu nse § 17 pohjal vanemtttclo nonue lasto koo ·liskiiimiso vllimnldnmiscks. Adm inistmtiivkoht u kon us hoolekogn ei slin pro·t(lSteerill<, vallavolikogll otsuseid, ta v6ib aga juhtida neile mankoolimlitsuso ta·Iwlepnllli, mis ongi Av. algkooliue seaduse § SO jargi toma iihe1<s iilesandaks.

*) Vt, H oolekande sCllduse §§ 2S~74 (RT 120/121 - 1925 ja R 'l' 33 _ .1926):

Toetusesummad , mis vallaomavalitsuse poolt mMratud hoo1ekogu kor':"l~.dusse, kasutab hoolekogu oma otsustega silmas pidades napunaiteid , mis vallaoma-

, valitsu se poolt nende summade tarvitamise koh ta antud. ' ,Ha riduse- ja sotsiaalmin . kiri 14. jaan . 1932 nr. 34272.

(18. . Koolikohuslikke lapsi eLJ&hi vOt.ta oppeaial nalaalisseI ametisse, .Erandjuhtudel on man- voi linnakoohvalitsusel oigus lubada

kooukotiuslikule lapsele pidada palgalist 'ametit, kui see ei takist akorralikku kooliskaimist .

Selle ndude taitmise jarel~ valvab kohalik valla-, alevi- voi linna­,valitsus*).

III. A su t am in e j a u l a lp i d a m i n e't").

§ 19. Avalikud algkoolid asutatakse ja peetakse iilal valdade,alevite ja linnade pooltniisugusel arvul, nagu see OIl t arviIik kooliko­hustuse taitmiseks. Algkoolid, millel on uleriigiline voi iilemaakonnalinetahtsus, asutatakse ja peetakse iilal riigi voi maaomavalitsuae poolt.

§ 20. ,Riik kannab koik tenia poolt asutatud ja iilalpeetavatealgkoolide kulud. Omuvaliteused kannavad nende poolt asutatud koo­lide majanduslikud ja kdik muud kulud peale o ppejoudude palgaselleosa, mis on seadustega miiiiratud riigi kanda.

'I'uleb vahet teha l<iliitide vahel, midn vald von kohu statud andma: riigi,kaitsevae, ' kaitseHidu, manvalitsuso ja politsei nsutistole ning nende ametnikkn­dele, s5itude ja vedude [aoks ja kiiiitide vahol, mis t iiit lt tuleb valla enda heaks,Esimeste kiiiitidc cest on vald kohustatud kiilldi t aitjatelo t nsu maksma Vab ..Va·Iitsuse poolt 8. VII 1919 vnatuvoetud Kiiiidimilaruse § 6 (RT 49 - 1919) [a RH-

, gikogu poolt 29. VI 1922 vasbu voetud sama maaruso muut misc seaduse pOhjal.'I'eiste kiiiitide cest , s.o, kiiiitido cest val la enda heaks, kui orakcormatise (Koguk.koor rn. sead. § 9) pealt, mille, hulks kuulub kaebaja peale pandud koolimaja kut­tepuude vedu, puudub t asUl; oudmiseks alus, ku i valla omavalitsu s seda ise teisitiei ole korraldanud. Erakoormatiscd valla enda heaks olcnovad va lla omavalitsusestcndast al'a . Sellega on ka seletatav, et kiittepuude vedu valla, asut istele ja vall s,peolt ulevalpcctavatele koolidolo ei ole Migis valdades uhel viisil ja alusel korra l­datud, vaid on korraldo.tud nii, nagu soda iga. valla omavnlitaus ise on beaks arva­nud otsuatada jo. maara ta; seega e i klii ka saal'ased korraldused Pohieeaduse § 77vas tu, nagu scda vallavalitsuso volinik oi,eti t iihendab. '

Riigikohtu ad min. os , o. nr. 56 -- 1928.

§ 21. Algkoolid, mis vajalikud koolikohustu se taitmiseks, moo­dustavad avalikkude algkoolide vOr!!Il . '

Mo.,,- ia linll"-valit sllseo. l{(iostavad algkoolide vorgu kava Haridu ­se- ill. Bot suia lministri poo1t antud. jUhtnooride jii.rgi, kusjuure.s maava­litsused votavad arvesse valla- ja alevivalitsuste piihjendatud et tepane-

kuid koolivorgu moodustamise kohta ; parasf heakskiitmist maa- VOl

Iinnavolikogu poolt saadetakse algkoolide vorgu kava Hariduse- ja sot­.siaalminist rile kinnitamiseks. Samas korras teostuvad ka muudatusedkoolivorgus.

. . . J uhtnoorid algkoolide vorgu koostamiseks on antud Hariduse- jasotsiaalmin . poolt koolivali tsustelo ringkirjaga 1931 a, 10. juun. nr. 3853, milliseringkirja juures on saade tud kooIivaiitsustele ka vorgu kava plangid. (K una needjuhtnoorid ei sisalda pohimot telikke kusimusi, vaid puamiselt vorgu kava koos­ta miso asjatoimetuse korda, siis oi ole neid paigutatud kaesolevasse raamatuss cruurni kokkuhoiu otstarbel. ): .

Kuna algkooli asukoht on lahutamata seotud koolivorguga, aiis kuulub uuokoolimaj a asupaiga maaramino voimulc, kel1ele kuulub avo algkoolido vorgu kinni­tamino , ja vallavolikogud voivad koolimaja asupaiga kohta toha ainult pohjcnda-tud ettepanekuid. .

Hariduse- ja aotslnalmin. kid 2. miirtsist 1931 Ill'. 35929.

§ 22. Opilaste normualarv klessikomplektia on 40, maksirnaal­arv - 50 ja minimaalarv -.~O. Ainult, erandjuhtudel voib opilaste arv :klassikomplektis ajutiselt langeda kuni l.5.

Eeltoodud ulemmhdrad on maksvad, kui klassikomplekti s on tiksvoi kaks klassi. On klassikomplektis kolm voi neli klassi, siis on korgeimlubatud opilas~e arv niisuguaes klassikomplektis 40. Uhes komplektisei voi olla tile nelja lclassi,

Uhekomplckeilistcs koolides voib opilasi vot t a vastu tile uasta.Kui algkoolil on olomus M l'val1dassid ja need kOl'valklassid t ilOtavad pohi­

k lassidest luhus (ukslku tol viiilccstel saartel, motsatagustes ktilades j .t.) ja ainultuho klassikomplokt i koosseisus, siis on nondo kOl'vaUdassido kohta maksov kaAvalikkudo algltoolidc aoaduse § 22 vlimano lilige,.S.O. niisugustosso Itol'valltlussi .desao voib i!r,ilasi votta vastu ka liIe Msta. Samuti voW scda mMrust kohaldadalea koolides, kus toino klassikomplekt tootab ajutiselt .

Huriduso- jn sotaiaalmin. kid 10. juul, H)31. nr.31361. (Vt . ku HSMl'ing.kid koolioaliste last, nimokirjade pidnmlse mnaru se j'u·e!. ) .

.§ 23. Vaiksemail saartel ja soodega voi mctsadcga eraldatudmaakohtades 011 algkoolide tilalpidajad (§ 19) kohustatud avama alg­kooli voi klassi, kui koguneb viihemalt 15 koolikohuslikku opilast. Neiskohtades vdib opilasi votta vast u ka tile aast a .

Kui monel vaiksemal saarel koolikohuslikkude luste arv on alia15 ja laste kooliviimine mujale vdimata, vdib Hariduse- ja sots iaalmi­nister maal'ata toetust last e opetamiseIcs selleks riigi eelarves ettenah-t ud krediidist, . .

§ 24. Omavalitsuste piirkonnas, kus vahemusrahvlls enaUlUses,0 11 algkoolide tilalpidajad kohustatud avama cesti rahvusest laste jaoksalgkooli voi klassi, Imi koguneb vahemalt 15 eesti rahvusest koolikohus­likku opilast . Seejllures voib opilasi votta .vastll tile aasta . ·

§ 25. ·Algkoolide iilalpidajad on kohustatud avama vabariigiviihemusrahvustest kodanikkude lastele nende emakeelse koolivoiklassi, kui kogllneb vahemalt 15 lihest rahvusest koolikohuslikku 5pi-last, kllsjuures voib opilasi votta vastu iile aasta. .

§ 26. Kui §§ 24 .ja 25 naidatud juhtudel opilaste arv langeb alia.15, siis korraldatakse neile mitteemakeelses koolis oppimisel (§ 4) voi·maluse jargi emakeele opetamine Hariduse- ja. sots iaalministri korral­dustega.

. § 27. '. Kui kooliringkonnas on koolikohuslikke lapsi, kelle asu­koht on koolist tile 3 km, peab kooli lilalpidaja avama kooli juu res inter-naadi. . .

H ariduse- ja sots iaalmin. ..ingkiri 12. dets. 1931 nr. 34514.. Uhe koolivalitsuse poolt on iiIes Uistetud kusimus, kello voimupiiri kuulub

opilase eemalda mine algkooli internaadist, kui opilane mojub' kOlbliselt halvastikaasopilastele. .

Sci puhul teatab H SlII Kool iva litsus, et opilose kooIi internaad ist eemafda­mise asjas t uleb omaks votta sama kord, mis on ette nal)tud Av. algkoolide seaduse§ 11 opilaste koolist ecmaldamise kohta, nimolt opilase internaadi st eemaldamisekiisimuse otsuatab maakoolivalits us, kusj uures koolivaJit susele sellekohase ette­paneku teeb kooli iilaJpidaj a omava litsus (va lla-, nIevivalitsu s) kooli oppenoukogumotiveeritu d otsnsel. . .

§ 28.· Kui monele tiksikule koolikohuslikule lapsele voom valla,alevi voi linna kool asuh marksa lahemal kui oma valla kool, siis on sellellapsel oigus oppida lahemas koolis, kui selleks leidub ruumi, Kui agaselliseid lapsi koguneb teistest valdadeat mdne valla, a levi voi linna koolitile 10% laste iilda rvust selles koolis, siis on need vallad , kust lapsedparit, kohustatud kandma proportsionaalselt nende laste arvule koolijooksvaid majanduslikke kulusid . .

§ 29. Kui avaliku algkooli .tilalpidaja ei hoolit se kooli eest t ar­vilikult, siis kannab tarvili kud kulud ajut iselt Hariduse- ja sots iaalmi­nisteerium riigi eelarves selleks otstarbeks ct tenahtud krediidist. Kim­tud kulud noutakse tagasi kooli.ulalpidajalt administratiivkorras.

Summad, mis ad ministratiivkorras tas uda tulevad , nontakse sisse polit ..sei kaudu . Kuivallaomavalitausel, kellelt summad administratiivkorras noutaksc,maksmise voimalusod puud nvad ja see vallaomavaliteua noutavat summat eel­a.rVCS3e ei vota , siis t ulob jarelevalvc asutuso l noudn. celarve taicndamiat, avaldadessellekohas t protesti administratdivkohtu korras (v .vomavalits . ajut ine jarelevalvoseadus, RT 78 - 1919). .

Hariduse- ja sotsiaalmin. kiri 20. april1ist 1928 nr, 23741/27.. .

. Ko oJido iiIespidamise kuludo kandmino 0 11 valdadole nvalik kohustusja.maavali tsus on kohustatud selle jarsi valvama, et vallad seda kohustust tili­daksid. ·Kui moned vall ad seda kohustust ei taida voi t iiit a ei tah a, siis on maa­valitsus kohustatud to imima Omaval, aj , j....elev. sead. §§ 8., 4., 5., 6. j.. 7. ..ra t a­hendatud nluste!. Kuid kooH east mittehooJitsemiue sellcl maaral, nagu see soadu­

. ses ette nilhtu d, ei voi ku idagi viisi pohjuseks olio. kooJi uste sulgemiseks n~nde cos,k08oigustatud on selles koolis kaima, sCi\t Av. algk. sead. § 27 jargi kannnb siiaraseIjuh tumusel tarvilikud kulud ajut iselt Hariduse- ja sotsia8.lministeerium ja need ·kul ud nou takse p'i\rast sisse kooJi ii1eva!pidajalt administrat iivsel tee!.

Rkh. ad m. t . nr. 6021 - 1925 (Oigus 1925, Jhk. 77). .See seletus on kohaldatav k.. JUnksva Av. algkooJide sead uso § 29 suhtes .

.§ 30. Kooli asntamise, limbermuutmise ja korraldamise juurestulevad tiiita nouded, mis niihtud et te Hariduse- ja sotsiaalministee"­rinmi maarustes koolimajade, kooli kOl"valhoonete , nende asnkoha jaseadete kohta. ·

' . § 31. ·A.lgkoolil peab olema. tarvilik mas-ala voimalikult mit t evahemkui iihe hektaari suuruses koolioue, opilaste voimlemis- ja mangu­plat side ning kooliaia jaoks..'"" Kooliaed peab terve kcoli tihise hoole an olema , te mn kasuta mine kas­vatusliseks otst arbeks aga pedagoogika-ncukogu asjaks (AJgkoolide seaduse § 76p.p. I , 3, 5 ja 10); too 'ja kulud kooliaia korrashoidmisel ja ' kasutaniisel peavadtulema kooli poolt, t ulud minema kooli ja " koolipore" (opetajad, opilased ja

. teenijad) kasuks, Ainult neil .[uhus tel, kus kooliacd loodud praegu koolis too­tavu opetaja isiklise tOil ja hoolega, t uleb seda aeda nii kaua , kui see opetajaseal ametis, arvata te male tarvitamiseks untava maa kulge ja hulka , kui ta ei ,soovi juba nuud seda aeda Algkoolidc senduse § 69 teise poolo alusel iileiildi, eks "tarvitamiseksnile anda ,

H ari duse- ja sotsiaa lmin , ringkiri 13. juan , 1922 nr. 2180.(Selles ringkirjas t ah"ndatud .§§ 76 ja 69 asemel vt. maksva Av, algk. s ,

§§ 08 ja 34.) .

. § 32. Peale eelmises (31) 'paragrahvia tahcndatud man-alamurct setakse .maa-algkoolidele koolitalu vahemalt itlie lehm a ning 110:bUR" nidamiseks ja oppejolldude nino; koolitecniiate niaJ!laaga var usta­miseks. . l\.()offtalu untakse kooliularpidaja korraldusel ' j;en dl alusclisiklikuks kasutamiseks koolijuha tajalc v oi samadel tingimustel monelcsama kooli opetajale, kui koolijuhataja ei taha kasutada .seda isiklikult .

Opetajaile ja kooliteenijaile antakso samuti isiklikuks kasutami­seks rendi alusel igauhele sellest koolitalust aiamaad vahemalt ?O<lJ11'i .Kui keegi talle kuuluvat aia rnaad ei taha kasut ada isiklikult ; antakse seekasutada kooliiilaipidaja korraldusel kas koolijuhntajale, teiste le oppe-jO\ldudele voi kooliteenijailo. .

. HSM Koolivnlitsus tcuta b, ct kuna Avalikkudo algkoolkle seaduso § :12ei , ea. tiles kindlaid norme oppejoududo ja. koolitcenijato knsutad.. antavu manrondi kohta, t uleb otsusele jouda, ct scadu senndja on jatnud rendi SUUl'USOmiiiira.mis" kaesoleval juhu! poolto (vallnomavnlitsu se jn oppojoududo ning kooli­tcenij a) omavahelise kokkuleppo IIsjnks ja. scopurast oi SM Huriduso- ja sotsianl­miniateerium solles asjus and a ori lisi norm corivaid maarus;, Kui lIgn. kokknloppesaavu tamine poolto vahel on monel pohjusol reskondntud, siis tuleks H Si\i Kooli­-valitsuse s rvatos rendi SUlllUSO miiaramisel nluseks votta. mnareformi teostumi, omiiii.l1lst es ·ot tcnii htud normid (v. RT 106 -· 1927 ja RT 41i -- 1930, Milaniscdmanreformi tcost·amiseks, § 87 ja. jii.rgmised). Oppejoududele ja. kooliteenij ailoanta.v a. maa r"nt ei voiks aga olla iih"lgi juhul korgem koh ulikkudest J',,:iuli ­hindudest .

Ual'i,luse· ja sotsian hnin . I dr( 23. dct.•. 1931 lll'. 34428.

. Scad,;ses ei ole otsekohe et te nahtud , kes peab pollumajan duslikkudehoonetc korras boiu kulud kandma , kooH iilevalpidaja voi nende hoonete knsutaja.opetaja , mispiil'ast see kOsimus tulcb Juhendada vustavate seadu. to miiiiri.tstoOldm6tto jiirg i. Ava lik. alg. scad . § 29, mis iira maiira b opetajale antavamua suuruse, ei lausu pollum ajanduslilcest hooneist midagi. Ei ole ka . olle sea·,Iuse teistes pa-ragra.hvi des p<illumajandusJikkude hoonetc ehitamisest ja ta.rvi ta­misest jutt u. Ainult Avalik. algk. scad. elluviimise maaruse § 13 kirju tab et te ,et algl<ooJi iilevalpidajad on kohustatu d maj apidamiseks tarvisminevaid korval ·hooneid ehitama. . ' ..

See maarus voib aga pohjeneda ainult Ava!. algI<. sead . § 29·le, ja sellejlil'gi penb moistma, et kui kooli iilevalpidaja on kohust atud nndma maad ·<ipeta-jale, siis peab .ta opeta jnle voimalc1nma seda mnad ka pidada, s. o. hoolit-

Pi

serna seHeeest, et 'kooli juures oleksid opetaja te pollumajapida miseks ka tarvi ­likud korvalhooned. · Nii tuleks § 29 tahendatud "mal' '' moiste all arvata maad

·uhes t arvilikkudo kOrvalhoonetega . Seeparast tuleb moista ka § 29 .tahen ,dust, nimelt, et seHe § pOhjal tarv itats.va maa eest uhes kOrvalhoolletega tulebrent i maksta iildistel alustel, s , o. iildistel ·alustel maksta renti nii ·maa kui ka·kOrvalhoonete eesb. Avalik. algk. sead, § 26 jargi· on vald kohustatud kaudma·kooli majanduslikud kulud, aga mitto opetajate majapidamis-knlud.") .

Rkh. ad rn. os. o. 13 - 1925.

Avaliku algkooli seaduse § 29 pohj,d on va ldado omavalitsused kohus­tatud maaralistele opetajatele igauhele poolteist kuni kaks ja pool t iinu pollu­maad uhes lehma ja hobuso, heina- ning karj amaaga tarvitamiseks and ma uldis­tel alustel makstava rendi eest. Sellost seadusest tuleb s·aada aru nii, et valla­omavalitsus on kohustatud neile maa-algkooli maaralistele opotaj" tele, kes sedamaad soovivad, . teataval maara] maad uldisel alueel makstava rendi eesb isik­likuks tarvitamiseks andma. KI,i nga tuleb Ilmsiks, et opetajad nolle tarvitadaantud · maad isiklikult ei tanita, vaid ritaad edas i rendivad jti rendit ingimusiei taida, siis on valla-omavalitsusel oigu. voornste tarvitajato kiiest maad amvotta. Avafda b aga opetl,ja ,. kellolt mautarvitamise-oigus am voetud, sooviedaspidi isiklikult soda. maad tarvitada, siis tulob vulla-omavalitsuael tomak­jargmise majanduseaas ta alul rmaa uuesti tarvitarn iseks katte anda. Seaduscsihb on· voimaldada maa-algkooli opotajailo oma iscseisvat majapidamisf siss~seada,") .

Rkh. adrn , os. o. 20 - 1924.

§ 33. Kooliulalpidajs on kohustatud muretsema eelmistes (iHja 32) paragrahvides ettensht ud maa-ala je vdimalikult kooli lahedal.

Vt. ka Omava litsusto ja tildkasu likkudo organisatsioonide maaga vcrus­t amise seadus (RT 16 - 1931, 96) ja Omavalita uste ja uldkasulikkude organi­satsioonide munga varustamiso seadusc elluviimiso maarn s [R'I' I)l - 1931, 399).

Harlduso- ja sotsinalmin, ringkiri Ill. jann, 1932 Ill". 34743.Toie ll . [nanuari s, a, tlsitistl' puhul av . algkoolido maaga varus tamise

as jas teatab HSlI1 Kco livalitsus, et Av. algkoolide seaduae § 33 pohjal on .koo­Iide varu stnmine maaga sama seaduse §§ :n ja 32 ettonahtud maaral kooliii1alpidaj a vaJlaomavali tsuse kohustu s. Omavalitsuste j" .iildkasulikkude Ol'gu·nisntsioonide maaga va rns ta mise seMluseg" (RT 16 -- Ill:ll ) j.. selle ~eadustl

d luviimise maarusoga (It1' 51 - 1931) on mii.amtud kindluks avalikkude alg.koolide manga vllrustamiso kord , samuti ka VastllvutO protestido lahendamise

·kord, nimelt mMga vllrustamise kiisimllsc algatab omavaUtsus ja ta esitnhIta protestid, ku i Riigimande korra ldllskomisjoni otsus teda oi ralmlda, ku s·jUUl"es protestid esitatakse koh nliku maa kol'l'ald uskomisjoni alalise liikme kaudukahe nAdaIa joola",1 otsusc arakil'ja kattesaamise piiovas t a!"Vat"s.

Et kboli huvo kaitsta , tul eb algkooiido hoolokogudel silmas pidada iiI"l·toodud scaduse noudeid, sest · ainult nellde nouete taitmisel voivad protestidloida t aholepanemist . J uhtude! aga kui kohalik omavalitsus tarvilikke Sammeei astu kooli maaga varustamiseks, tulcb algkooli hooJekogul VOl koolijuhatajalpoorduda maakoolivalitsuse poole ja pa lud" kaasabi kooli seaduslikkudo lIouet" .m hulda·miseks. .

§ 34; · Kui koolijuhll.tajll. voi opetaja kooliiilalpida]n llousolekulettevoetud piihjnlikeks ja kulukaiks maaprandusetoiks ·jn sendeiks,

*) Need Riigikohtu otsustest v6etu·d seletuscd voiltsi,l olla vastavalt ko-halda tavad ka kaesole"a seaduse § 32 suhtes. . .

Jini.

nagu niaatorutamiseks, rigoolimiseks, puude ja p66saste istuta miseks jakaitseaia ehitamiseks ei ole saanud toetust v6i ei ole s eda saanud tarvi­likul maaral, .siis tema lahkumise puhul kooliulalpidaj a maksab talletehtud too ja ku lude eest tasu asjatundjatehindamise p6hjal.. § 35. Kui kohalt lahkuv 6ppejoud tootas koolis kuni kevadise6ppetoo lopuni , siis on temal oigus kooli maaosa kasnta da 6ppetoo16pule jargneval suvel. Kui ta koolist lahkus enne 6ppetoo ,16ppn, siisjiiiib maa kasutada uuele 6pIJejoule,

IV. : 0 Ii p c- j u lc a s vat u s ea I a..... .

§ 3G. Algkooli kursus kestab 6 oppeaastat.§ 37• .. Algkoolide juures voi neist lahus nvat aksc tarviduse kor­

ral uhe- v6i kaheaasta sc kursusega taiendusekoolid voi -klassid. Nendekoolide ja klasside korralduse miiiira b sellekohane seadus, kun i sellemaksmapanemiseni aga Vabal'iigi Valitause poolt Hariduse- ja sotsiaal-ministri ettepanekul antud mliiirus. .

I

§ 38. ' Oppet oo algkoolides kest ab normaalselt 1. septembristkuni 31. maini. .

Maalasuvais algkoolides voib oppetiio aluta ka 11iirust ] . septembritja IOppeda enne :n.maid, knid oppetoo neab kestma uldiselt vii.henWt180 piieva aastas.

'§ 30. Hariduse- ja sotsiaalministcr miiiil'nb oppetiio vah eajad jauldised ning kohalikud puhad.

§ 40.. Kooliaasta kestab 1. august ist kuni jiirgmise nnsta 31. juu-

§ 41. Algkoolis opetntakse ja rgmisi 6ppeaindd :I) emakeelt.;2) USII - jn kolblnseopetnst ;3) kodul ugu ;~l) matemaatikat ; . .5) Ioodusedpetnst ja tervishoidu;ll) maateadust ;7) a jalugu ja kodanikuopetust ; ,8) iiht v60rkeelt eesti keclsestes koolides jn riigikeelt.vahemusrah-

vuste koolides ;,9) joonistamist ;10) t ooopetust ;11) laulmist ;12) v6imlemist.Usucpetus on 6peta jaile ' ja opilastele va batahtlik oppeaine.

§ 42. H ariduse- ja sotsiaa lministeeriumi loaga v6ih kohalik­kude olude noudel vot ta algkooli oppekavasse veel te isi aineid, misjuuresaga ei ,tohi tunduvalt kannatada fildhariduslikkude aine te labivdt mine.

§ 43. Hariduse- ill. sotsiaalminister maarab tema poolt maksma­pandavais oppe- ill. tunnikavades oppell.inete uldise laadi ill. liibivot-mise ulatuse .iga oppeaine kohta klassis, .

Algkooli oppekavnd on kinnitatud H nriduse· jn sotsiaalministri poolt1928 a, 26. juulil ja saadetud koolivalitaustelo, koolinounikkudele ja koolijuha­tajnile t rd kitult, ministeeriumi 1928 a. 5. septembri ringkirja nr. ~2347 lisana.

Ta iencills algkocli oppckavadele on kinnitatud Hariduse- ja sotsiaalminist ripoolt 1931 ,a . 18. de tsembril jn saadetud koolivalitsustele ja koolidele triikitultministeeriumi 1932 a. 5. jaanuari ringkirjn nr, 34697 [uures.

Ta iendevaid juhntusi ja selet usi nende oppckavade kasitlcmiseks on antudH ariduse- ja sotsiaalmln . 1930. a . 28. augusti ringkiljngn nr. 33107 ja 1930 a . '25. oktoobri ringkirjaga 1U'. 34369, millised ringk h·jad · on sanmti trii kitult 'aa-detud l{oclivalit.<lIstele ja kooJijuhatajaile. ..

§ 44. AIgkooli klasse nimetatakse oppeaastate j iirgi I , II , III,IV, V ja VI klassiks.

§ 45. Iga klassi kursuse labivdt rniseks arvat akse normaalseltuks oppeaasta . Andekad opilllsed voivad erakorraliselt oppenol1kognotsusel klassi lopetada Jiihema ajaga voi jattn vahele mone klassi.

§ 41;. Norgaandeliste laste tarvis korrnldatakse kooli juuresa bit unnid voi avatakse omavalitsuste ning riigi knlu l abikoolid miiiirusealusel, mille annab Vabariigi Valitsu» Hariduse- ill. sotsiaalminist ri ette-panekul. .

Abitunnid llorp;uandelistelc las tele korraldntakse kooli juures tarvidusejargi, kusjuures tundide arvu kindlaks maarab ma n- voi Iinnakoolivaliteus. Kuia bit unnid opctajnI Jungevnd kokk u tema teisto 't llndidcgb , s; o. kui nergaandc­line laps, kellele abitunnid mfiiiratud. wotnb klassis iihtajal teisto opilastoga ,siis ei t ule opctajale abitundide oest tasu makstn. On aga abitnunid omaettot unnid, maksbakse opetajailo tasu nende cost Iisatundide normido jal'gi. Kooli­valitsusel t uleb a bit undido maaramieel silmas pidadn, at need voimalusto p ii­l'ides oleksid opetajal uhtlt jal teiste tundidega, mis v6imaJik isegi siis, kui narga­andelisi lapsi klussis on rohkom kui 1-2, kuna nolst sol korral vaib moodustadacrirtlhma, .Raskuscd voivad tekkida a lles siis, kui opetnja! on korraga kaesopctada 3-4 oppcaasta (kla ssi) lapsed. Siin, vOib-olla, on raske, arvestadesnergaandeliste Iaste arenemisastot ja aronomiskalku, neid opctridaiihtaja Iteiste opilastega ja sellega te Idb tarvidus isescisvato abitundido maar:tmisoks.*)

Hariduse- ja sotsia almin, kiri 2. dc ts . Hl27 11I'. 2888.

§ 47. Opilased viiakse uhest klassist teise ja tUllnusta takse koolikUr8l1sC lopetanuks oppenoukogu otsuse iiil'gi opilase 01'}Jetoo cdu jnUldise vaimlisc al'!Jnemise pOhjal-' Hllriduse-. ia sotsiaalministeel'iullIipoolt miiii.ratud korra s. .

§ 48. Igas koolis peavad olema t ll.rvilikud iippevahendid jaopilaste lling opetll.ill.tc l'aamatukoglld. Haridllse- ia sot siaalministce­r ium koostab llende oppevahendite ja raamll.tute .llimest iku, millistemlU'etsemine on sunduslik kooli tilalpidnjaile.. . .

Koolis voib tarvitada ll.inult Hariduse-. jll. sotsiaalministecriumipoolt lubatud opperaamatuid; .

*) Selic ringkhja kasitlcmi.cl vt . ka Oppcjou dU<le ta.nde scaduse § 10.

, ' Sellekohane , oppevahendite nimekiri on Hariduso- ja ,sotaiaalmin, pooltv as tavatele asutustele triikitult laiali saadetud 15. III 22 nr. 2116& all. Uus..nimekiri on koostamisel. "

§ 49. Koolis voivad olla tarvitusel ainult pedagoogiliseltIuba--tava d karistuseViisid: , ' ,

' § 50. Puudustkannat availe opilas tele tarv isminevad opperaama­tud ja oppevahendid muretsetakse geile kooli poolt t asuta, milleks riigij a kooli tilalpidava omavalitsuse eelarves nahakse et te summad eclmise.aasta tegelikkude tarvete ulatuses.

§ 51. ' .Igas algkoolis ,pe.ab_olema kooliapteek tarvilikkude ars t i-.rohtudeza ill, abmondeg~. · , '

§ 52. K:ohalikke tarvidusi silmas pidadca voib nlgkooliruumes,kui see ei ole takistnseks oppetiiiile, 'avada eriklaeee.ptthapncva- voiOhtukoole, raamatukogusid, kursusi ; lugemistube ja teisihariduseasu­ti si, kui ka tarvitadakooli saali rahvamajnna, kui see vastab sellekohastemiiaruste nouetele (§ 30).

Vt ka H SM rin gkirjed mitmesugusto juhtnoorido osas .

V.' (J pilll.s ed.

§ 53. Algkooli esimcse klassi opilast.eks voetakse lapsi ilma eel­haridueeta, teistesse klassidesse - opilnsi, kelle teadmised vaatavadklas-sis opitll.vale kUI'BIIB<!le. , '

, § 54. (Jpiluste uleminek iihest algkoolist t eise algkooli samasseklasai - mojuveil pohjusil ka op]>eausta villtusel -- toimub takistuseta.

-Koduse haridusoga opilaste lrooli astumise korral otsustab oppenoll­kogu, millisesse klassi tuleb paigutnda opihme.

§ 'M.. Algkouli kilrsuse IOpetajll.ile antakse sellekohascd tunni s-tused. "

Opilaetel e, kes lahkuvad algkoolist enne kursuse lopetumist, annabkool tunnistused nend o.koolitdo tulemuste kohta,

Av. AlgkooJide i,, ']<o<luoppijntc ning oraalgkoolido iipil"ste loplltunnistusov ormid 011 mnksma pandud Hariduso- j " sotsinalmin. l'ingk il'jaga2. aprillisb]930 !II'. 3110

VI. , A m e t i sol e v a d i s i k.u d.. '

§ {Hi. Avalikus algkoolis onoal'uetis jiirgmiscd isikud :1) juhataja ;2) jnhataju ubi;3) opetajad;4) arst;5) teenijad.

§ 57. Algkooli juhatajaks, juhataja abiks ja opet ajaks voivadolla isikud, kel on algkooliOpetaja voi sellele vastav kutseja kes vasta- "vad muile sellekohaste seaduste llouetele.

K;ij,esolevas paragrahvisfahendatud kutse vastavus maaratakse­.Hariduse- j a sotsiaalministri sellekohaste korraldustega.

. . § 58. . Algkoolidpetaja kutse oruandamise, koolijuhtaj a ja ta .abining opetajate valimise, ametisse seadmise, amet isolemise ja ametist. .lahkumisekord maaratakse sellekohase seadusega;kuni vastava seaduse­maksmahakkamieeni aga Vabariigi Valitsuse poolt Hariduse-ja soteiaal­ministri et tepanekul ant ud maarusega. .

§ 59. .Koolijuhataja kohuseks on kooli oppe~ ja kasvatusetoo .ning maiandusliku ala juhtimine, vastu tus koolitoo korralikkuse ningkooli vara ·· korrasoleku eest ja kooli asjaajamine kooskOlas seaduse.ecskirjadega ning oppenoukogu ja hoolokogu otsustega.

. Eriti on juhataja iilesandeks:1) kooli esindamine ja labikaimine teisto asutustega ning isiku-

tega ; ." .'2) koolisse puutuvate kusimuste selgitamine ja esitamine otsusta­

miseks oppenoukogule ja hoolekogule;3) jarelevalve ja hoolitsemine, et koolitoo toimuks takistamatult, .

tunnid alat i algaksid ja lopekeid tapeelt ja koik opetajad ning opilased.taidaksid oma kohuseidkorralikult, kusjnures koolijuhtajal on oigns.korratuste puhul kntsuda opetajaid korrale; .

4) tundide jactamise eelndu esitamine oppen.oukogllle; ..5) kooli eelarvete ja arnannete koostamine ;

. 6) mojuvail pOhjusil opetaja koolitdost vabastamine kuni kolmepaevani, tea tades sellest vastavale koolivalitsuseIe;

7) puuduvate opilaste nimestikupidamine ja puudumise pdh­juste selgit amine, milleks opetajad on kohustatud koolijuhatajale olema.kOigiti abiks ; .

8) internaadiga seotud toode juhtimine ja korraldamine;9)kooliteenijate (§ 66) ametisse votmine ja ametist vabastamine

kooli.ulalpidava omavalitsuse teenijate kohta maksva korra jiirgi ;10) kooli kroonika kirjutamine.

§ GO. Kui klassikomplektide arv.koolis ulatub iile 10, siis 'vali­. ta'kse juhatajale abi, Juhataja abi on kooli sisemises ning kasvatuslikustegevuses abiks juhatajale ja taidab viimase puudumisel t a kohuseid.Koolis, kus ei ole juhataja abi, maarab juhataja koolist pnudumise ajaks,endale .opetajate hulgast asemiku. .

. Vt . HSM kiri ' Clppejoudude teen. seaduse § 60 atl.

§ 61. Opetaja kohuseks on oppe- ning kasvatusetoo, valve 5pi­.laste jarele koolis, internaadis ning vajsduse puhul ka valjaspool kooIi,oppenoukogn koosolekuist osavotmine ning selle otsuste kui ka kooli­jnhataja korralduste taitmine. Opetajal ei 01 0 oigust keelduda talle, .miiaratud kasvatusetoist ja tundidest,

Koolist kui ka oppimoukogu .koosolekult vfiib opetaja puududaa inult mojuvail pchjusil. Puudumise korral opetaja on kohustatud aeg­sast i t eatarna sellestkoolijuhatejale iihes puudumise pObjuste t ahenda­.misega, '

§ '62. Oppeaasta alul esitab opetaja oppe- ja kasvatu sealal lahe­.ma to okava oppenoukogule heakskistmiseks, Vahemalt iga poolaastalopul teatab opetaja oppenoukogule, millisel maaral ta on suut nud taitakavas margitudmoudeid.

§ 63. '"Kasvatuseiilesannete lahemaiks taitjuiks maiirah oppe-'n iiukogu opetajate hulgast klassijuhatajad, kelle kohused oppenoukogumilarab Hariduse- ja eot siaalministeeriumi poolt antud juhtnooridepObja!. .

§ ,64. , Maa- ja linnaomavalitaused voivad panna ametisse iga'75 opetaja kohta iihe t agavaraopetaja , kes t aidJ1b puuduvate opetajateaset. Vabal ajal t oot ab tagavaradpetaja koduopctuse instrueerimiseJ§ 10) ja haridusetoo edendamiso alai valjsapool kooli.

Tagavaraopotajnto kohtnde usutnmine ja kaotamino kuulub ma a- vci;Iinnavolikogude kompetentsi. ,

Hariduso- ja scteinalmin . kiri 16. juan. H!32 n r, 3~6(\9.

Haridllse· ja, sotsianlmin. tin~ldri II.. [uunist 1921llll'. 2071.Tutvunenud koolivalitsuste poolt csitatud andmetega 't llgllvlll'"opota jllt"

kohta , leidis Rii p;ikoolivali tillls, ct tngavnrnopcta,jnto ins ti tuuti oi knsutata lgnl- 'pool mi t tc otstarbekohnselt . Nl1itokB, malic" kc olivnl ltausos on tngnvll1'nopc ,t njllid nlnliselt rakondutud koolivnlitsuso knntselel t~osBO jl~ monos on nnrlkoolivnlitsuso knntseleia togcvad olnud koolidesse komandeerlmiso vahoaegadel.Ainult uksikud on komnndcerimiso vahonegadel tiiitnlld valishariduso instm ktori.kohuseid,' .peamiselt rnhvaruam ntukogudo alai, kunu koduopotuse instruktoriiilesandeid, misauguscd 'seadusega ka tngavarnopntaj nto poalo pandud, ei 0 10t l1itnud tikski tagavamopotnj",lst. ' ' , ,

, Riigikoolivn.liteus loiab, ' ot tagllva,r. opc tlLj", mkendnmine kantsolei tMS8",oi ole kooskolaa seadusega, oriti kui 0" 0 muutub alaliaek« Woks, 1<., ei oleoigo, et t ngnvarnopotaj nid Oil vli,he knsu tatnd valiahnridu so nlade l j lL koduope­tuse lila I sugugi. Heepii l'l\Bt palu b JUigilwoliVlllit8uR koolivnlitsusi tul evikushoiduda t"'l(l1vnr",opotnjatc peal e panomnsb ni lsuguseid kohu seid, mis nendetllesanneto hulka Av, algkoolide BenUUBO § 64 jiil'gi ci kUIII", .in k usutad.. neidkoolitoost va bal ajal rohkem viilishlU'iduBO j n koduopctuso instruoerimise nladcl,

Vt. ka Hariduse- ja sotsiaalmin. Idti:lO. nov, 1931 Dr. :l4M8 ' <!ppejou .dude teenistuso -soaduse § 88 nil ning Hnriduse. .il\ sotsianlmin, riugkiri lao jn24. nov. 19:n nr. : :l4070 samn seaduso § 62 all. '

§ 6G. 0pilaste tervise eest hoolitsemiseks pannakse ametissekooliarstid.

§ 66. Igas algkoolis penb olema tarvilij{ arv ,koolite enijaid.

VII. ' 0 P pe n (5 uk 0 g uo, ,

§ 67. Oppenoukogn liikmeiks on :1) koik kooli (5ppejolld ;

2) kooliarst ;3)hoolekogu esindaja ;

:4) lastevanemate esindaja.Lastevanemate esindajaiks oppenoukogus j.. hoclekogus voivad olla ainulb ­

kooliskaivate laste vane-mad voi nende asemikud , kes Iastevanemate koosoleku.poult selleks valitud. Hoolekogu ja oppenoukogu kooaseisud, kus lastevanemate-esind..j..iks on korvalised isikud, ei ole seaduslikud. - _- Hariduse- ja sotaiaal min. kiri 24. martsist, 1928, Dr. 25315, -

§ 68. ppendukogu ulesandeks on kooii kasvatuslikkude ja.opetuslikkiIde kiisimuste ning nendega Iahedas iihenduses elevate muude.koolielu kiisimuste lahendamine, Edti kuulub ta Yoimupiiri :

_ 11 kasvatuse- jll, oppeviiside arut amine koolitoo _viljakuse tolit-mise sihis ; .

2) oppekavll, labivdt mise ulat nse ja korra kui ka vailtlivai~ mail-mstes -lubll,t ud korvalekaldumiste aru tarnine ; .

3) k asvatuse-"ia -oppetoo jaotamine Uksikute o~tajate vahel ;Vt . ka Haridus,;· ja sotaiaalmin . kiri 1. sep t, 1931 Dr. 3210 oppojou·

dude teenistuse soaduse § 34 all.

4) opetajate poolt esitatud tookavade arut amine ; _5) oppetooks tarvisniinevate oppevll,hendite valimine ja soet amine ;6) oppetoo aruande vastuvdtmine ; .

.7) opilaste vastuvdtmine, vastavaisse klassidesse paigutamine ja,opilnste 'koolist eemaldamine (§ 11);. ._ . 8) opilnste tOo hindamine, nende edasiviimine klassist klassi,lopet njate koolist valjalaskmine ja opilastele tunnistuste andmine ;

9) opilaste kohta kiiivate maaruste koostamine ja maksmapene­mine Hariduse- ja sotsiaahainisteeriumi poolt antud iildalustel ;.

10) otsustamine koolis tal'vitatavate · kasvatuslikkcde abindudeiile ;

11) kooliruumide jaotamine tnrvitamiseks opetajaile, .opilastele -ja kooliteenijaile, • . -

§ 69. - Oppenoukogu koosolekuid peetakse tarviduse jiil'gi.

§70. Oppenoukogu ~stub kokku kas koolijuhataja voi ta ase­miku kuts el "oi vahemalt 1/3 liikmete ettepanekul,

§ 71. Oppenoukogu koosolekuid juhatab koolijuhataja , ta puu-dumisel - juhataja asemik , .

: § .72. Oppenoukogu koosolek on ot susevcimeline, kui sellestyotab osa viihemalt 3/. oppejoududest, nende hulgas koolijuhataja voi-t a asemik.

§ 73. Koosoleku otsus on maksev, kui selle poolt on enam .kuipool kooaolijaist ; baalte poolekslangemisel on -juhat aja Mal otsustav,Kui koolijuhataja ei iihine oppenoukogu otsusega, vdib ta kiisimuse enneotsuse taidesaatmist esitada vasbavale koolival itsusele IOplikuks otsus-tamiseks. . . .

§ 74. Oppenoukogu valib oma liikmete hulgast iiheks aastakssekretari, raamatukoguhoidja ja tarbekorral onnekabinettide...hgidja.

Opetajal puudub .oigUs araiitlemiseks opetaja 'amet iga uhenduses ole­"V»test kohustuatest, jarelikult ka .oigUs araiitlemiseks oppenollkogu sekretari.kohuste taitmisest, kui 'oppenoukogu on ta valinud sekretariks.

Hariduse- ja so~iaal ';"in. kiri '13: maist 1929 nr. 2529. '

. VIII. K 0 0 1i h 0 o l e k 0 g u.

§ 75.··. Tga( algkoolil on hoolekogu.Kooli ' hoolekogud ia Iaatcvancmnte kogud ei sail, astuda liitll eraorgani.

....t sioonidega. . .. . .. Riigikohtu iildkogu o. nr. 7 - 1925.

§ 76. Hoolekogu liikmeiks on : .1) koolides, kus 1 kuni 6 klaesikomplekt i: kaks kooli tilalpidaja

"esindajat , kaka lltevancmatc esindajat ja uks opetaja;2) koolides; kus 7 kuni 12 klasaikomplekti : kolm kooli tilalpidaja

esindajat, kolm lastevanematc esindajat ja kaks opctajat; .. 3) koolides, kus tile 12 klassikomplekt i: neli kooli ulalpidaja esin··

<lajne, ncli lastevanematc esindajat jn kolm opetajat.

Pealc punktides 1-3 naidatud isikute onhoolckogu liikmeiks:kooliiuhote.ia, kooliarst jil esindaia asut iste voi isikute poolt, kes koolitocta.vnr'. majandusliknlt, kui "toet use kogusumma. moodust ab ~c- .mait..-l~ 1.-ourt -niajanduslikeat kuludest , . .

§ 77. KoBe koolis tOot avad oppciom1 voivad votta osa sonaoi-,ll'us'!E,t hoolekogu koosolekuisb, .- .

§ 78. Lastevanemate csindajud : valitakse (§ .89) igal sugiselparust oppcaasta algust, iiheks aastaks. Kooll tilalpidaj a esindajad vali-takse samaks ajaks, kui nendo valijntc volituscd kcstavad . · . ' .

Av. algkoolide hcolekogu liikmeid, keg valitud Iastevanemate poolt v<li .milliratud kogukonna poolt, kui nad oma kehnstus! mitte oi tiiido, voib vallan­-dada sel tool, ot vaetavetelo .asutuate le etto panna nendo asemele uuedvalida"oi maarat ", voi kui see kohustuste mittetaitinino kannab kriminaal-iseloomu ­.anda kohtu klitoo. 1I1uid ·slll'Vo.abin<lusid hoolokogu liikmeto ametikohuste t iiit­misele sundimisoks ei 010.

Kuna hcolekogu liikmcd - lastevanomate ja osalt ka kogukonna csindajad-on kinni oma igapiievasto tOOde ill. tcimct ustega, siis tu lovad hoolokogu koos­olekud miilirata niisugusel ajal, millal nad nondest tOOdest ja toi motustest va­bad , nai t . puhapnevadel, Kui sellest noudest kinni ei peeta, siis on hoole­kogu liikmete koosolekutele puudumino paratamata nahtus ja ' nendo umber­'vaJimine voi kohtu kAtoo and mine asja ei paranda, "aid voib soisukon-a paho­makski toha, kU1lll siis kecgi ei lase ennas t enam hoolekogllsse valida . Kapeab hoolekogudes koolitegelasOO poolt asj a nonda aetama, et hoolekogu liik ·mele jll. kooJijuhl\taja nhi.g opetaja vahekord oloks korroktno. . .

Hariduse- ja sotsiaalmin. kiri 24. aprillist 1928 iu-. ,2188.

.: . ' . '.•§ 79. . HoolekogU: \r~lib igal aastal oppetiiii alui parast lastevane- . .mate'esindajatjl valimist endale juhataja, til. 'asemiku, kirjatoimetaja;'ja laekahojdja, ' . , . ' '. : " " , -. '

' ,;/ '§ 80. HOolek~gii ; iil~ndekS ~n h.oolit;eda koolieest ,mdSe, erik>_tema majandusliku kulje eest. Selle iilesande ' 0 itmiselis kulilub te-: '~male : ' ' " " ' " ' " , ', ' ,. ,--

. 1). jarelevalvenende llistekorraliku kooliskliiiilise' iile, lees kantua :kohaliku o mavalitsuse poolt h oolekogll hoolele kuuluva kooli opilastenimestikku (§ 12); '. . . , .,. ', ' , '. :.< ' - '. ,. "

..' : 2) opilaste toit luse- ja te rvisolude korraldamine;, '3) 'keh vemate opilaste varust~inirie oppetarve~ga, riietega ning '

'jalanoudegn (§§1 7 ja 5Q); ", " , ' , ' ', ' " ,;.,., . 4)oppetiiii:,pealtkuulamine oma esindajs kaudti; kes ~oib esitad~.' oma arvamusedja tiihelepanekud hoolekogule, kuid ei 641 ·oigusta,tu(l

t egema unarkusi .klassis ; , . ' , .'. .' .. ~ 5) ettepanekute tegemine kooli iilalpidajale uute oppeaillete sisse­seadmise ninguute klasside voi kursust e avamise asjus : ' . ,~ -: ,.. : .: . .

, . 6f abi~oU:deotsiJnin:e kooli ainelise ,kiilje tostmiseks ; ; . :" r.,

" ' : ' .7) ko~il rahaliste ~umma:d~ ~aiitsemine ' ~~'-'t~rvitamille> kui"'5i:d , 'need summad 'on snt ud .hoolekogu korraldusse; , .. : ': , ': '

, l}) kooli,k innis- ja vall~svara korrashoidinise jii.l'elevalve; , .,

, ,, 9) kooli eelsrve Iabivaatamin:e ; " ," ' :' ,Vallav~likogu v/lib kiil~ida .koolide -hoolekogude )?oolt ettepandud ,'eel<at:vet, seat ka, koolide eelarvo seab kokku ikkagi .vallavolfkogu, aga mitte koo- .

, !ide ' h09lekogu , ' •. ' .., .'." :. . ' .' ' , ' . '. ... . , . Rkh. adm, 00. O. 35 - 1924.

,'W).oma".tegevuse kohta aastaaruande koostnmine; , . . .

, , '1i) kooliteenijate t egevuseala malirava [uhatusekirja kin.p.italnine'; ,. , ' ; ' 12) otsustamin:eopilaste koolist puudumiste ponjUBte ule janende. ':puuduiniste t unnustainine va bandematuika-vdi- vabandatavalks ; . '

- ' ,' -I3) ~r~hviraha ~iUi~aririp~ opilaste ;uudu~i~e korral (§ '14), .ja trahvimisest, t eat amine lapse vanemaile voi hooldajaile. ' ' ' ,

§81. Opilase kooiist puuduniise ~ruta:mis~ie (§ 80 p. i2)'ktsub .hoolekogu ju4ataja opilase vanema voi hooldajaj viimastemit teilmu-

. mine ei pObjustaasjaarutamiseedasiliikkamist. ,',

, . , •.. §· S{ , .Ho~l~k~gU: ~tsuse 'peale '~pil~ste tr~hvimise asju's ({SO;p.13) voivad kaevata vastavale koclivalitauselehoolekogu kaudu kahe, >

' nad,ala jooksul : , " , ' " " ", . ' 1) t rahvi tu , arvates ,t rahvimisteate kattesaamise paevast ;' .:

, '2)' koolijuhataja, arvates otsuse tegemise paevast, , '. '

' . Koolivalitsus otsu.st~b~ka~j)us~ IOplikult hiljemalf kahe-nadela •.j aoksul. Koolivalitsuse o~sus~ni'jaab t rahv noudmata. . '. •' : ..'

. .§ 8.1. Hoolekogu koosolekuid peetakse tarviduse jargi :>. .§ 84. ' Hoolek~gu kuts~b){oklru jUhataj~;6 i jUhat~japuudumi ~ .:

..,;sel ta asemik. Erakorraliselt kutsutakse hoolekogukokku .kolmeliikmevoi koolijuhatajancudel. . . .. .'. ' .'

. § 85; )Ioole1l:ogu"koosolekuid juhatabhoolekogu jUhataj~ . v(ii ' '.. juhataja puudumiselta asemik. . '

. § 86. .Hoolekogukooeolek on otsusevoimeline, kui on koos'vahe­.malt poolliikmeist, nende hulgas hoolekogu juhataja jakoolijuhataja .'voi nende :aseJ)iilrud. ·

§ 87. Koosoleku otsus on maksev, kui selle poolt on enam kui'pool koosolijaist. Haalte poolekslangemieel on koosoleku juhataja haal-otsust av.. .

. .'.JI~olekogude otsustc revideerimine on uldfscs korras alluvuse ji\rgikOr~ ..gema organi ·kaee. . ' . ' .. . .. ' . ". ' ,' .

. . ......Ko~livalitsus ";'oih ' illekohtused otsused )1oo1ekogudele umberoteustamfseks,'ette pannlt [a loppude lopuks noid muuta, kui leiab, et trlJ,hVitutole siiski' iiIo· .'

' Jrohut on tehtud voi otsus monea muus suhtes lIigla:'no 'ei ole. ' .. ' Hadihis~. jlt soteiaalmin. ringkiri 8, [uul, 1920. a. nr, 21266. .'

IX. Las t e van e mat e k 00 s o l e leu d.

'. ' " .... § 88. Kooli jakoduvahellahema uhendiise loomiseks oppenoll":kogu kntsub kokku lastevanemate koosoleku-vahemaltkalrs kordaaas­

· t !!'s. , Erakorraliaeltvtdb hoolekogujuhataja kutsudakokku Iaetevane-c'mate koosolelru. · ' . , I:. , ' .. .

§'89. Laetevanemate rkooaoleku ulesandeks. on:. . ( , I • -; . . .

I) , kasvatuse- ja oppetoosse puutuvate kttsimuste arutamine ja.neis asjus sooviavalduste iesitamine oppenoukogule j a hoolekogule j ,

2) esindajate valimine hoolekogusee ja oppelloukogusse. . .

.•' ',.• ' § 90. Lastevanemate koosolek onotsusevoilneiine, kUi ~~lle~tv otab osa vahemalt 1/5lastevanemaist voi nende asemikkudest, kusjuu­.res iga perekonna kohta arvatakse ftks esindaja. Kui lastevanemate.koosolekjaab pidamata koklrutulnud .liikmete vahese arvu parast, siispeetaksejsrgmine koosolek'mit t e varemkui iihe nadala parast, Teistc .kordne koosolek on otausevoimeline, kui on tulnud kokku vahemalt viisIastevanemat. Kooli dppejdnd votavad sonaoigusegaosa Iastevanemate.koosolekuist , . . . .

. .,' . . 'Va8tuse!'s 'reie 19: nov. s, a. kil'j al~ koolijuhataj a osaviitmioe kohtaJasto-· .'vanemato koosolekust , .teat ab HSM Koolivalitsus, et kuna 4v. algkoolide .sea- .

. . -duse § 90 ·jiirgi kooli . oppejoud ' vO,tavad .osa lastevanornate koosolekust sona., ' .oiguseg" , siis ei sa" koolijuhataja- kui niisugune lastovanemato,'.koosolekIlQtsuste ... . . . . .

haiHetamisest osa vot ta, kuid kui koolijuhataja on uhtlasi ka. lapsevanem (s. 0.'

tema laps iipib te malo a lluvas koolis), voib ta Iapsevnnemana votta osa koos­olekust hiiii.leiiiguselise liikmena ja hiillietada uhes teiste vanematoga haa letami­selc pandud kusimustc poolt viii vuetu voi jiiiid.~ erapooletuks. Et .ga sa mascadu so paragrahvi jiil'gi Iastovanoma to koosoleku l loctaksc ign perekonna kohta .iiks esindaja, siis ei saa niisugustcl juhtudel, kus koolijuhatnja perekond onkeosolekul esindatud koolijuhntuju isikus iihc Japscvancm an n, teine Iapsevanemsa mast koosolckust osu v otta.*) .

l\Iis p uutub lustovnnemute esinrlaju isso koo li hoolokogus jn oppcnoukog us, _siis yoib lnstovanomnt« koosolek n rid validu ninult samast koosolokust haah··o iguscgn. osa votnud lus tcvunomate hu lgnst , ku na ainu lt neil on, nrvestadesA,-. nlgkoolido sea duse ~~ 8!l ja 90 otsest mote t , lnstevanemnte esindajnte val i­misel nk t iivno ja pnssiivno vu.limis o 6igUH. Hccpiirnst (OJ snuks ()igl!kx pidadalustc vnnemuto koosolcku niiaugust ots ust , mille jiirgi lnstovunemnto vsindajuk son valitud M('O Inpsovan om, kos koosolokust porekonna esindajnnu OMn ci votnu djn k01l01 se<.~g n- p uudus id a kt iivne ju pusaiivno valimiso oigus. Ke:i IU» SCVIlIW­mnist , k ns isu 'voi ema, v<1(.n b ol"n porckonna osindnjunn Iastovunomuto koos­olokust, on nondo oma.. otsusundu, ku i nga nondo, H. 0 • . isa [a emu, vnhel sellesHsj US d olo kckku lcpet , on perekonn u esindujnk« Iustevnncm ate kooaolokul };(' Ipuhul H. 1 1~. H. § I H7 jiil'gi isn, viHjn arvntud juhud, kus lops on SC" U lt l1-'('S el.Ir-.niillt,llcl korras unturl onurlo kasvutnd n,

H uridu so- jn sotsinu lmin. kiri 2:1. nov. l l):n nr, 34244.

H l>A1 Koolivnl itsus tontnb, et Ay. nlj.tkoolido ""'UlUHO § !lO pohjal Yoi",,,l(}XI\ VOiUl Iastevunem atc koosolekust lnxtevnnemud voi nende ascmikud, iikscsi udajn ign pcrekonna kohtn, k usj uun -s Instovnno mnte usomikkude all tulebmoistn ixik uid , k(~II (! juurde lupsovun omad omn elukohu kaugusc tOttu yoi muulpoh.ill~C'l on lapsed korterisse pnnnud, - tlldso iaikuid, Ices dolo Iastevanemud,kuid keno juures koolilapsed U>j.t.,)iklllt clnvn d, Lnstevnnemnto koosolckusb.mmvotu oigtlxt ei sau lupsevunem oga ta. usemik voli t us« ka udu kellelegi t eiscloisik ulo odaai unda, kunu lustcvunomnto koosolok on Av . ulgkoolidt scaduse ~§ 88­- ·!H pohjnl mocldud lcooli ol'gnninn, s. o . nvu.Jikoigu:oJIilcu ntmtiHcna, kuhu y t"H·vat! kunhulll ninl1 lt neod isikud, 1(('1J (~ oxnvOt.t xd lC'st,· s(' IHl w:K'S ot~o ctte niihtlHl., . '

H llridllse· j l\ "otHiuulmill. Jd l'i 2:1. dol s. ]n:lI Jll' . :14587.

§ HI,. Koosoleku a llll vnlit aksl\ liht,hiiiiltecnlllllusega koosoleklljuhntaj ll in kirjntoimctaj ll. \(oosolelm pro tokolli kinllitavlld omll a ll­kirjad cgn jullRt. \ja , ki l'jntoimctllia jn viilwmnlt kO!1lI koosoleku pooltva litud isikut.

X. S en diu se e 11 II vii 11\ inc. '

§ !J2. H ariduse- ia sotsillalminist ril 0 11 iiigus .anda miii\l'usikiiesoleva sellduse teost amiseks .

§ !J3. Kiiesolev seadus hakkab maksma 1. juunist 1931. Sesta jast kaotab maksvu se Avalikkudc algkoolide seadus (RT 75{76- 1920ill RT 56 - 1930)_

*} Av. a lgkooliuc sca uuse § 90 tulcb jiirclda da , ct tcine lapsevanem eiviii osa vot ta sa m.st koosolekllst pel'ekonna csindajana ega omit sci koosolekulhiiii leiiigust, kuna aga samal kooso lekul yiibida viiih ka teine lapscvancm. .