of 21/21
Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamat

Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraama

  • View
    235

  • Download
    5

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraama

Text of Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraama

  • Eesti julusalmide ja -juttude kuldraamat

  • Eesti julusalmide ja -juttude kuldraamat

    Koostanud olivia saar

  • 4Juluootus, julurm ...

    seda imelist tunnet on kogenud meist igaks. Kellele on juluelamuseks knlahelgis

    vaigulhnaline kuusepuu, kellele kirevkirju pakike juluvana kingikotist, kellele le lumiste

    luhtade kaikuv kirikukellehelin ning juluhtu vaiksed mtisklushetked.

    Juludest, mida kikjal valgustab knla- ja silmasra, on kirjutatud palju jutte ja luu-

    letusi, loodud palju laule. Neid on ammu mdunud aegadest, kuid neid kirjutatakse ka

    tnapeval.

    Kesolev, praeguseks juba kaheksas kuldne raamat Eesti julusalmide ja -juttude kuld-

    raamat sisaldab luulet ja lugusid alates Matthias Johann Eisenist kuni tnaste kirjanike Ellen

    Niidu, Heljo Mnni, Paul-Eerik rummo, leelo Tungla, ira lemberi, andrus Kivirhki, Jaanus

    vaiksoo, Jaan rannapi ja paljude teisteni. siit leiate ka just selle raamatu jaoks kirjutatud

    uusi lugusid lehte Hainsalult, reet Madelt, Ktlin vainolalt, Kadri Hinrikuselt jt.

    Eesti julusalmide ja -juttude kuldraamat on jaotatud teemade jrgi seitsmesse ossa,

    kusjuures osade pealkirjad on valitud meie kirjanike jululuuletustest.

    Niisiis...

    Plvini ulatuvad hanged. Kuuskede kohin krvus, pilk piidlemas mbrust milline puuke

    koju viia?

    suur on isa, vike Toomas,

    nad on julukuuske toomas.

    saabub ootusrev pkapikuaeg. pimeduses kostab kribinat-krabinat...

    Tead sa, armas pkapikk,

    ootamine on nii pikk!

    lpuks ta tulebki nii kahtlaselt tuttav ja nii kahtlaselt tundmatu klaline.

    Juluvanal habe ees,

    ise paksu mantli sees.

  • 5Kuid mis oleksid julud ilma piparkookideta, ilma magusmrkja, juludele nii

    iseloomuliku lhnata?

    Piparkooke pipardati,

    pipart sai vist learu.

    aga loomad? Nendelegi jagatakse juluhtul suuprast, nendegagi juhtub juluhtul

    imesid.

    Tintel-tantel, tintel-tantel,

    jnkul valge karvamantel.

    Ka lunamaal palava pikese all palmi vilus peetakse jule. Kuidas siis teisiti!

    Mnel maal ei ole kuuski,

    pole lund ja suuski.

    Ja olemegi judnud juludest vana-aastahtusse, sellesse mtiskluste, heade soovide

    ja ilutulestiku imelisse meeleollu.

    Meil lumine on aasta lpp

    ja uue aasta algus.

    Eesti julusalmide ja -juttude kuldraamatus on nii lustakaid lugusid-luuletusi kui

    tsisemaid palu, mida meie lastekirjanduse algusaastate ja tnapeva autorid on

    vluva isikupra ja vrvika snakasutusega kirja pannud.

    Kuldraamatus on imekaunid pildid meie tuntud kunstnikelt viive Noorelt, Katrin

    Ehrlichilt, Piret Niinepuu-Kiigelt, lle Meistrilt, anne linnamgilt, Karel Korbilt ja valdek

    alberilt.

    soovin teile, head suured ja vikesed raamatusbrad, ilusaid dusaid hetki koos

    Eesti julusalmide ja -juttude kuldraamatuga.

    Meeleolukat jululugemist!

    olivia saar,

    koostaja

  • Tead sa, armas pkapikk, ootamine on nii pikk

    Pildid Katrin Ehrlichilt

  • 89

    Julu eel on mned asjad nii

    Paul-Eerik rummo 90

    Suss detsembris ilmar trull 91

    Pkapikulapse juluhtu aino Pervik 92

    Pkapikk rassib leelo tungal 93

    Pkapikul pevad segi leelo tungal 94

    Kas pkapikud? Ellen niit 95

    Julupkapikk Eno raud 96

    Kaelasall pkapikule Ellen niit 97

    Pika suka pkapikk Olivia Saar 98

    Pkapikk, kus peidad end?

    Olivia Saar 99

    Julupkapikud Erika Esop 100

    Julusalm Ellen niit 100

    Seitse pkapikku ira lember 101

    Kutse pkapikule Ellen niit 102

    Elevandi julususs aino Pervik 103

    Pialpoiss ja pkapikk ira lember 104

    Pialpoiss Peep ilmet 105

    Hane koot ja hrja plv henno Ko 106

    Julujutuajamised Injuga Jri Parijgi 107

    Pkapikupetus Mari Saat 111

    Kige laisem pkapikk henno Ko 114

    Julupkapikkude Triivi ja Traavi ilutulestik

    helvi Jrisson 117

    Vike pkapikk Merilin Seppel-lepasaar 119

    Kuidas Krissust pkapikk sai?

    Ermo liedemann 121

    Ole vaidleb heljo Mnd 123

    Ohhoo ja ahhaa heljo Mnd 124

    Volli teeb heategevust ilmar tomusk 125

    Kadunud julud heiki Vilep 127

  • 92

    Pkapikulapse juluhtuAino Pervik

    Juluhtul vike pkapikupoju

    seisab akna all ja ootab isa koju.

    Pkapikuema vimatult ta ttab:

    millal isa tuleb, kuusel knlad stab?

    Pkapikuisa pikal talveteel

    sidab, sidab juluvana reel.

    Sdal saab pkapikuisa koju,

    aga juba magab pkapikupoju.

    isa oodata ei judnudki ta ra,

    polnud juluhtul iget julusra.

    Pkapikuisa pikal talveteel

    sidab, sidab juluvana reel.

    Hommikul, kui pkapikupoju rkab,

    otsemaid ta kahte thtsat asja mrkab.

    Julukuuse all on kingipakid rodus,

    pkapikuisa magab juba kodus.

  • 93

    Pkapikk rassibLeeLo TungAL

    ega vaiksel talvel

    pkapikk ei maga

    tema siis kib luuretl

    meie akna taga.

    iga pkapikk ju teab,

    kus on palju lapsi

    neile maiustusi veab

    sussidesse krapsti!

    See on pkapikkudel

    vana ilus komme

    talvedel pikkadel

    kanda unu-komme.

    Peva ajal aga nad

    pehmes valges lumes

    magusasti magavad,

    lapsi nevad unes.

  • 96

    JulupkapikkEno Raud

    Elas kord ks pkapikk,

    umbes pika pka jagu pikk.

    Metsas suure kuuseknnu all

    oli vike majakene tal.

    Iga kord, kui saabus julu,

    pkapikul algas thtis t:

    puude klge leiba riputas,

    lumme ristikheina siputas.

    Tema kannul palju loomi kis,

    kuni igaks sai khu tis.

    Kik nad kiitsid pkapikumeest

    kena julukingi eest.

  • 97

    Kaelasall pkapikuleEllEn nIIT

    Mamma, kullakallike,

    koo ks kirju sallike!

    Koo see sall just nnda pikk,

    et mu tuttav pkapikk

    mistaks see on tema tarvis,

    mitte meie ema tarvis.

    Koo ka paras jagu laiust,

    et kui pkapikk veab maiust,

    jks tal sallist vlja nina,

    et ta neks, kus olen mina.

  • 100

    JulupkapikudErika Esop

    Meil on pkapikud kinud,

    aga mina neid ei ninud,

    ngin ainult kingipakke.

    Nd ma hppan rmust lakke,

    tnama peab julutaati,

    tema ju need kingid saatis!

    JulusalmEllEN Niit

    kena kuldne kringel

    on mu julusalmis.

    selle tuttav ingel

    tegi ahjus valmis.

    Veel on hbephkleid

    minu jululoos.

    pkapikkudega

    korjasin neid koos.

  • Seitse pkapikkuira lEMbEr

    lumi tuiskab mitu peva,

    pkapikud vaeva nevad.

    aiatee kik phivad

    puhtaks enne phi nad.

    sa vta oma labidas

    ja pkapikke abista

    ja ole hsti viks.

    arva ra miks?

    Et ei tuleks julutaadil

    lumes kia plvist saadik.

    Ent kui palju teha suudab

    ainult seitse vikest luuda?

    101

  • 100

    JulupkapikudErika Esop

    Meil on pkapikud kinud,

    aga mina neid ei ninud,

    ngin ainult kingipakke.

    Nd ma hppan rmust lakke,

    tnama peab julutaati,

    tema ju need kingid saatis!

    JulusalmEllEN Niit

    kena kuldne kringel

    on mu julusalmis.

    selle tuttav ingel

    tegi ahjus valmis.

    Veel on hbephkleid

    minu jululoos.

    pkapikkudega

    korjasin neid koos.

  • Seitse pkapikkuira lEMbEr

    lumi tuiskab mitu peva,

    pkapikud vaeva nevad.

    aiatee kik phivad

    puhtaks enne phi nad.

    sa vta oma labidas

    ja pkapikke abista

    ja ole hsti viks.

    arva ra miks?

    Et ei tuleks julutaadil

    lumes kia plvist saadik.

    Ent kui palju teha suudab

    ainult seitse vikest luuda?

    101

  • 104

    Pialpoiss ja pkapikkira lEMbEr

    kord kohtas keset kanarbikku

    ks pialpoiss ht pkapikku.

    Nad prnitsesid teineteist

    ja vaidlesid, kumb pikem neist.

    sa oled nagu leivaraas

    ja raske on sind leida maast!

    Miks, kbus, snu loobid sa!

    Ei ne sind mikroskoobita!

    kui kkakile laskun, siis

    ehk knitad mu taskuni!

    sa ulatud mu jopi rde!

    Ja sina mulle poolde srde!

    sa oled pisem kui mu npp!

    sa vlja ned kui vike tpp!

    Ma olen sentimeetrine!

    Ma kmne-millimeetrine!

    Nad panid lpuks seljad vastu

    ja olid tpselt hte kasvu.

  • 105

    PialpoisspEEp ilMEt

    Ma olen pidla pikkune

    ei minu tuju riku see

    et mitte ra jahtuda

    su kindasse vin mahtuda

    seal poen su pidla kohale

    kui pialt pole kohal veel

    vin sinu sokki pugeda

    su varbalohke lugeda

    ei satu sina raskusse

    kui poen ma sinu taskusse

    saad le igast jest ja mest

    kui tark mees taskus omast kest

    vin uinuda su tuhvlisse

    kuid ra palun unusta

    sind palun ra unusta

    mind kinni kiilund suhvlisse.

  • 106

    Hane koot ja hrja plvHENNo ko

    ks pkapikk kord kohtas kmblalaia,

    koos joodi kohvi, sdi sarvesaia,

    ja kpsetati lkkel hane kooti

    ning rgiti paar prisket anekdooti.

    rasv hane koodist tilkus otse tulle,

    viks anekdooti rkida ka sulle,

    kuid, snud ra maitsva hane koodi,

    nad pistsid kahjuks nahka anekdoodi.

    kaks hrjaplvlast kskord ngid hrga,

    nad uurisid nii saba kui ka srga,

    ja lpuks, prast pikka lapseplve,

    nad ngid pris telist hrja plve.

    see hrja plv ei lhe enam meelest,

    ei kao see kuhugi ka rahva keelest,

    sest kannab keset padrikut ja vsa

    ju seda nime terve suguvsa.

  • 107

    Julujutuajamised InjugaJri pariJgi

    Esimese pha hommikul rkasime emaga suu-

    re kolina peale les. kgis lks midagi klirinal

    katki. oli veel hmar, kuid injut ei olnud voo-

    dis nha ja kgist kuuldus tasast juttu. lksime

    kohe kki ja seal ta seisis palja jalu ja srgi-

    vel taldrikutkkide juures ning kneles:

    tule nd, pialpoiss, ja tee taldrik terveks!

    Meie ei saanud esiti aru, mis see peab then-

    dama. ksisime hest suust:

    kes selle katki tegi?

    Mina tegin, vastas inju tsiselt ja otsekohe-

    selt. lin vastu lauanurka, siis lkski katki.

    Miks sa ta katki tegid?

    Noh, et siis pialpoiss teeks terveks. sa r-

    kisid eile juttu, et pialpoiss tegi andu tassi ter-

    veks.

    tunnistas ikka veel taldrikutkke ja hdis

    uuesti:

    tule siis, pialpoiss!

    tkid jid endiselt prandale, pialpoiss ei tul-

    nud. Ja siis purskus inju silmist hale ja sdamlik

    nutt, et see ise oleks vinud teha taldriku terveks.

    Miks ta siis ei tule, isa?

    Vtsin ta slle ja viisin tagasi voodisse.

    Miks ta ei tule? Vaata, seda ei oska ma sul-

    le selgeks teha. sa vtad ikka kiki asju teisiti,

    kui mina seda olen harjunud. Ega me vist kunagi

    teineteist tiesti mista, sina oled noor, minust

    kakskmmend viis aastat ees, ja arvad, et minu

    kui vanema plve arvamisi ja tekspidamisi ldse

    ei maksa arvestada. seda oled sa siiani nida-

    nud alati. Vi on minu ja ema arvamised sinu

    silmis midagi maksnud? Ei. kas mletad veel oma

    lespidamist enne julu? Jah, meie ootasime kik

    jule, sina, ema ja mina. kige rohkem muidugi

    sina, inju. sa ronisid sagedasti kgis toolile, sealt

    lauale ja laualt aknale, vajutasid nina vastu ruutu

    laiaks ja puurisid suuril silmil vlja kas julu-

    mees juba tuleb. siis muidugi laualt maha, minu

    juurde, ema juurde antagu aga vastust, kas on

    julumehel tutiga mts.

    Ei, sest saadik kui sina, inju, tulid meie majasse,

    ei maksa minu ja ema arvamised midagi, ainult

    sinul on tlemist, sinust saab kik toad tis.

    Minu raamaturiiul pidi olema puukuur ja kirju-

    tuslaua all pba ja kreeda kodu. sinna pidi puid

  • 108

  • 109

    viidama, minu raamatuid, ahju ketama, et klm

    ei oleks, kui julumees tuleb vaatama pbat ja

    kreedat. Et minu raamatuil muud vrtust ei ole

    kui ainult ktteainena, selles ei kahtle sa sugugi.

    Jumalukene, siis oli ju veel vaja julumehele

    kapsasuppi keeta. sa tid paja, vaatasid lille laual

    ja tlesid oma pbale ja kreedale: teeme, et see

    on kapsas, teeme! Muidugi olid pba ja kree-

    da sellega nus, nagu nad sinuga alati nus on.

    siis rebisid lillel lehed ja panid patta. kui siis ema

    kgist tuli ja ngi, et lillest muud jrel ei olnud

    kui paljad raod, oli kll pahandus suur, sest ema

    ei tahtnud kuidagi seda mista, et julumehele

    vib ainult lilledest suppi anda.

    seal tuli sul nuks praadale ja prannale uusi

    kleite teha, ikka phiks. kige sobivam materjal

    oli ema uus pll. tid siis krid, likasid plle

    parajateks tkkideks ja tegid praadale ja prannale

    phadekleidid. aga emale ei suutnud sa ikkagi sel-

    geks teha, et just pllest kige paremad kleidid sai.

    siin pean kll tlema, et mina mistan sind siis-

    ki mnikord rohkem. kord sa jlle tahtsid tatara

    lastele teha uued torukbarad, ja kige paremaid

    kbaraid sai minu paberitest ja raamatuist. kui ma

    siis sind algul hukka mistsin vanema maailma

    vaimuvara lhkumise prast, tlesid sa ige rahu-

    likult: isa, ra pahanda, ra pahanda, su raamat

    ei klba kuhugi. siis hakkasin tepoolest kaht-

    lema, kas see krgesti kiidetud raamat klbabki

    mujale kui he inju tatara laste kbaraiks.

    sinu tahtmised ja soovid olid mtmata suu-

    red. Mletad, kui enne phi kord jalutasime lin-

    nas, mis tlesid kirikut nhes? Mletad? isa, osta

    mulle kakskmmend viis kirikut! sa ei ksi sellest,

    kas on Eestis ldse inimest, kes juaks osta kaks-

    kmmend viis kirikut. Ei, sa nuad aga. Ma k-

    sisin: Mis sa teeksid nendega? Mngiksin.

    Ei, laps, kirikud ei ole mngimiseks, pdsin sul-

    le seletada, aga sa ei teinud katsetki mind mista.

    kakskmmend viis kirikut

    Ja sinu vaade rahale ldse sellega oled sa

    juba kllalt snnitanud pahandusi. Ma ei rgi

    sellest, et sa suvel vtsid peotie puulehti, lksid

    poodi, poetasid need letile ja tlesid: andke mul-

    le ks sai! Ja kui poetdi raha ksis, siis nitasid

    nende lehtede peale. Ei, sellest ma parem ei r-

    gigi, see oli ikkagi ksainuke sai. aga mis tegid

    sa paar peva enne phi? Vtsid he marga ja

    peotie kompvekipabereid ja lksid jlle poodi.

    seekord olid su soovid palju suuremad, tahtsid

    saada sada naela kompvekke. siis ti poetdi

    su ke krval meile tagasi. olid aga jlle pakku-

    nud seda ht marka ja kompvekipabereid. kui

    siis poetdi tles, et need pole rahad, olid ikka

    peale kinud, et teeme, et need on rahad, teeme!

    seda vid sa kll telda oma pbale, kreedale,

    prannale ja luuale, aga mitte poetdile.

    sinu jrgmine samm meeldis mulle juba palju

    rohkem, ehk ma seda siiski tiesti heaks ei kiida.

    Ema oli siis sulle seletama hakanud, et raha peab

  • 120

  • 121

    Kuidas Krissust pkapikk sai?Ermo LiEdEmann

    Krissu! Krissu!

    Hmaras toas ei saanud Kristiina lbi uniste

    silmade aru, kes vi mis teda keset d hab.

    Seda teadis Kristiina kindlasti, et pev oli alles

    kaugel ja homme ei pidanud ta ldse kooli mi-

    nema, sest kes siis juluvaheajal koolis kib. Ja

    nd oli keegi ta vrviliste unengude vaatamist

    seganud.

    Krissu, rka les! hdis sama hl juba

    nudlikult.

    Laisalt lkkas Kristiina kaisukaru oma pad-

    ja pealt ra ja knitas lambi poole, et sellesse

    kummalisse loosse natuke valgust tuua. Tuli juba

    ples, kuid esialgu ei mrganud Kristiina oma

    toas midagi uut. ikka seesama kirjutuslaud, leeile

    tuppa toodud kuusepuu, mille Kristiina koos ema,

    isa ja vikese ega ilusaks ehtisid, ning julususs,

    mille seest Kristiina igal hommikul okolaadi vi

    kommi leidis. Kristiina teadis kll seda juttu, et

    pkapikud vaatavad vaikselt akna taga, kas

    lapsed on tublid, ja toovad siis headele lastele

    kommi sussi sisse, kuid viimasel ajal oli Kristiina

    salamisi kahtlema hakanud, kas pkapikud ja

    julu vana ikka on olemas.

    Krissu, vaata siia!

    alles nd sai Kristiina aru, kust see salap-

    rane hl tuli. Kardina taga aknalaual istusid ja

    klgutasid jalgu kaks vikest mehikest. Punased

    tutiga mtsid peas, traksipksid jalas ja naljakad

    pikkade lespoole vaatavate ninadega sussid ja-

    las. mehikesed ngid vlja tpselt sellised, nagu

    ema oli talle pkapikke kirjeldanud.

    Jah, oleme kll, tles kavala noga pkapikk,

    justkui oleks Kristiina mtteid lugenud.

    Tule nd ruttu! Saan ootab, meil on aega

    vhe ja td palju, hppas teine mehike kki

    psti.

    Kik, mis nd jrgnes, toimus nii kiiresti, et

    Kristiinal oleks repealt pea ringi kima haka-

    nud. Vaevu judis ta jope selga ja mtsi phe

    panna ning oma lemmiksalli kaasa haarata, kui

    juba leidis ta end mugavast julusaanist kahe

    kummalise mehikese vahel. Kristiina ei olnud ku-

    nagi pris phjaptru ninud, kuid nd oli neid