EESTI PRIORITEETSED KESKKONNAPROBLEEMID

Tallinna Lilleküla Gümnaasium

Koostas: Kristel Mäekask

EESTI KESKKONNASTRATEEGIA

Keskkonnastrateegia põhieesmärk on sõnastatud säästva

arengu tõekspidamiste alusel:

Tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja

majanduse arenguks vajalikud ressursid loodust

oluliselt kahjustamata, maastikke ja elustikku

säilitades ning majanduse arengutaset arvestades.

Põlevkivi kaevandamine ja põletamine

Karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; esmane reljeef ja elukooslused on hävitatud ca 118km2;

Väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, mis mõjub 1-2 km kaugusele karjäärist, vesi juhitakse pinnaveekogudesse, suur energiakulu;

Rikastusvabrikud, rikastusjäägid ja aheraine, ca 145 miljonit tonni aherainet;

Eemaldatakse katend st paas, liiv, savi; ühe tonni põlevkivi kaevandamiseks eemaldatakse ca 25t katendit.

Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi.

Põhja-Eesti linnades on täheldatud haigusjuhtude kasvu sõltuvalt saasteainete sisalduse tõusust välisõhus.

Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas on hingamisteede haigestumus suurem- kui mujal Eestis.

Tallinna õhuseire skeem

Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett, ning rikutud maastikud.

Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus.

Paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud.

jrk nimetus Põhjavee reostus (ha)

1 Keila-Joa raketibaas 10

6 Aruküla põhjaveereostus 90

16 Ämari lennuväli 240

17 Ümarmäe katlamaja 30

23 Kiviõli poolkoksi ladestus 50

28 Kohtla-Järve poolkoksi ladestus 200

30 Balti EJ tuhaväljak 1 ja 2 400

31 Sillamäe setteväljak 40

32 Eesti SEJ tuhaväljak 500

39 Rakvere helikopterite lennuväli 50

Reostunud põhjaveega jääkreostuskolded

Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus.

Aastas tekib Eestis ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid.

Koos tööstusjäätmetega tuleb ühe eestimaalase kohta 10 tonni jäätmeid aastas.

Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee-elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus.

Purtse jõgi

Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.

Elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist.

Keskkonnaprobleemide peamised tekkepõhjused on:

toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine;

madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine;

keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus;

keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimimismehhanismide puudulikkus.

Kasutatud materjal:• http://www.envir.ee • http://eelis.ic.envir.ee/seiremonitor/alam/02/?leht=0

2_2_aru2000#lisad

• http://www.postimees.ee/180405/gfx/13073425fce8d9a16f_1.jpg

• http://www.maves.ee/Tasub_teada/jaakreostus.htm • http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9709/strateegia.

html