Ettevõtluslehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erileh-tede osakond, Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn

Toimetaja: Kristiina Viiron, 680 4567Projektijuht: Nele Laev, 680 4505, nele.laev@epl.ee

E R I L E H T

Eesti jaekaubanduspindadeleennustatakse tänavu üürihinna langustVõttes arvesse märkimisväärseltvähenenud tarbimist ning nõud-lusmäära, võib lähiajal Eesti kin-nisvaraturgu tabada vabadekaubanduspindade ülepakku-mine, selgub Re&Solution’i,LAWIN ja PricewaterhouseCoo-pers’i koostatud Balti kinnisva-raturgude ülevaatest „Baltic Pro-perty Market Report 2010”.

Kinnisvaraturu langus tõestasilmekalt, kui oluline on kauban-duspinna asukoht – kui teisejär-gulistes asukohtades poepinnadolid pidevalt vakantsed, siiskeskustes asuvate ruumide üüri-hindu vaid langetati. Kui rääkidajaekaubanduses turuliidritest,nagu seda on Viru keskus, siisseal ületas vakantsete pindadeosakaal harva 5%. Võrdluseks –kontori-, lao- ja tööstuspindademittetäituvus ulatus samal ajal15 protsendini.

Lätis pidid isegi kõige eduka-mad kaubanduskeskused lep-pima 10–protsendilise vakant-sete pindade osakaaluga. Samasjäi Leedu turuliidritel samutitühjaks vaid 5% pinnast, kuidmadalama klassi kaubanduskes-kuste vakantsete pindade osa-kaal moodustas 30–40%. Eestisoli vastav näitaja 15–20%.

Üürileandjad olid sageli sun-nitud otsustama, kas jätta rendi-hind senisele tasemele ning omasissetuleku hoidmisega aidatakaasa üürniku pankrotisumiselevõi hinda kokkuleppeliselt alan-dada ja nõnda hoida ettevõtetveel tegevuses. Sageli oli kokku-leppeline rendi alandamine seo-tud kaubandusettevõtte kuu-käibe suurusega.

Ärimudel tuleb ümber hinnataKuigi majanduslangus on aju-tine, on selge, et järgmise paariaasta jooksul on erasektori ette-võtetel üsnagi keerulised ajad.Töötute hulk püsib jätkuvaltkõrge ning seega ei aktiviseeruka eratarbimine, jäädes vägamadalale tasemele. Sellest tule-nevalt peavad kaubanduspin-dade omanikud oma ärimudelidümber hindama ning tegevustesviima sisse vastavad korrektii-vid. Kaubanduses kasutatavadalternatiivsed optimeerimismee -todid on lahtiolekuaja lühenda-mine, personali vähendamine jamadala kasumlikkusega poo-dide sulgemine.

Suletud ongi mitmeid poode,nen de hulgas on löögi alla sattu-nud väiksemad erapoed. Sekto-rite lõikes on kõige suurem taga-silöök olnud kestvuskaupade (ntelektroonika- ja sisustuskau-pade) müüjatel.

Lahkujate arvelt saavad agalaieneda turuliidrid, kes näevadlanguses võimalusi teenida lisa-tulu. Näiteks Soome arendajaVicus hakkas Narvas ehitamaPrisma hüpermarketit, samuti

alustas laienemist Tallinna kau-banduskeskuste esikolmikussekuuluv Kristiine keskus. Turuleon positiivset mõju avaldanud kamõned julgemad uued kauban-dusketid, kes just praegusel lan-guseajal on Eestis avanud esi-mesed poed. Madalad ehitus- jaüürihinnad loovad selleks soodsapinnase.

Üürihinnad kukuvad Võrreldes kaubanduspindade2008. ja 2010. aasta rendihindu,märkame tugevat langust.Ootuspäraselt kõige rohkem(20–30%) langesid Tallinnakesklinna bu tiigi-tüüpi pindadehinnad. 5–10%-se languse tegidläbi esmatarbekaupluste ja su -permarketite üürihinnad, samutikodumasinaid ja elektroonika-kaupu müüvate poodide üüri-hinnad. Aksessuaare ja riide-kaupu müüvate kaupluste rendi-hindu alandati vastavalt pinnasuurusele 5–18%. Leedus jaLätis kukkusid üürihinnad25–40%, seda isegi kesklinnas japeatänavatel.

Jaekaubandusepindadeüürihinnad Balti riikides(m2 kuus, EUR)SUPERMARKET

Eesti 5–10Läti 5–10Leedu 7–9

Kodumasinad ja elektroonikaEesti 5–10Läti 5–10Leedu 6–9

Riided, jalatsid, aksessuaarid:kuni 200 m2 Eesti 10–18

Läti 15–30Leedu 12–25

200-500 m2 Eesti 7–12Läti 8–16Leedu 8–12

üle 500 m2 Eesti 5–10Läti 6–10Leedu 6–10

PEATÄNAVADEesti 20–30Läti 20–40Leedu 20–25

Allikas: Re&Solution

Rendihinnad

Ka Läti kaubanduspindadele ennustatakse üürihindade jätkuvat langust.

Tallinna südames asuvate kau-banduskeskuste pinnad onenam jaolt välja üüritud, kuid mujalasuvates keskustes võib 15–20%boksidest tühjad olla. Riia süda-mes asuvate kaubanduskeskustepindadest on keskmiselt 10%vabad. Ainult kolmandik Riia kau-banduskeskustest suutsidvakantsust sellisel tasemel hoida.Vilniuses on turuliidritel tühjad 5%pinnast, kuid madalama klassikaubanduskeskuste vakantsetepindade osakaal moodustas30–40%.PROGNOOS 2010/2011EESTI: Järgmise paari aastajooksul pole uusi arenguid ettenäha (va Narva Prisma ja Kristiinekeskus). Turu nõrkust võivadeelisena ära kasutada edukamadja parema asukohaga kauban-duskeskused ja -ketid. Hea asu-koha ning soodsate üürihinda-dega võivad nad enda juurdemeelitada nii mõnegi uue rent-niku. 2010. aastaks ennustatakse

üürihindade 5–10%-list langust.Vabade ja kasutult seisvate pin-dade määr ei tohiks võrreldes2009. aastaga suureneda. Võttesarvesse märkimisväärselt vähene-nud tarbimist ning nõudlusmäära,võib lähiajal Eesti kinnisvaraturgutabada vabade kaubanduspin-dade ülepakkumine.LÄTI:Oodatakse, et majandussu-rutis takistab jätkuvalt uute jae-kaubanduspindade projektidearendust, palju projekte lükatakseedasi või üldse tühistatakse.Ainult üks uus arendus on tule-mas – Calleria Pattolo (38 000ruutmeetrit), mida plaanitakseavada sügisel. Kaubanduspin-dade nõudlus sõltub tugevalt riigimajandusest. Prognoositakse, etnõudlus jääb väga piiratuks.Seega üürihinnad langevad jätku-valt, vaadatakse üle ka olemas-olevaid lepinguid. Suurtel kauban-duskeskustel on lihtsam konku-reerida, kuigi vakantsus jääb vägakõrgele tasemele terve aasta väl-

tel. Kui riigi majandusarengu osason rohkem selgust, oodatakserahvusvaheliste kaubandusket-tide kiiret turule sisenemist, midasoosivad buumi-ajaga võrreldesmadalamad hinnad ja suuremkaubanduspindade võrgustik.Jaekaubandus hakkab taastuma,kui paraneb olukord tööturul: kuitöötute arv hakkab langema janõudlus kasvama.LEEDU: Üürihinnad langevadendiselt (5–10% võrra 2010. aas-tal), vakantsus jääb madalaletasemele vaid kõige edukamateskaubanduskeskustes. Aasta 2011tõotab olla palju positiivsem. Suu-remad kauplejad hakkavad Lee-dus laienema 2010. aasta teisel ja2011. aasta esimesel poolel suu-remates linnades, ning 2011. tei-sel poolel ülejäänud regioonides.Rahvusvahelised kaubanduskes-kused jälgivad endiselt turgu, agaprognoositakse, et nad ei alustasisenemist varem, kui aastal2014/2015.

Vabad poepinnad

Vičiunai edu võti peitub tugevas meeskonnatöös

Vičiunai Baltic OÜ tähistabtänavu oma 10. sünnipäeva.Tegevdirektor Urmas Karnösõnul on eduka ettevõtte garan-tideks stabiilne ja kvaliteetne too-dang ning ühte jalga astuv mees-kond.

Kümne aasta eest Eestis tege-vust alustanud Vičiunai Baltic OÜkuulub Vičiunai Gruppi, mis onasutatud 1991. aastal ning onüks Leedu suurimaid tööandjaidja edukamaid ettevõtteid. Vičiu-nai Grupp on 100 protsenti era-kapitalil põhinev toiduainetetootmise, distributsiooni, kau-banduse ja toitlustusega tegelevkontsern. Vičiunai Grupil onkokku viis tehast. Leedus Plungesasuvad surimi- ja heeringatoo-dete tehased ning leiva- ja saiate-has, Kaliningradi oblastis Sovets-kis valmistatakse peale paneeri-tud-külmutatud kalatoodetesamuti surimi- ja heeringatoo-teid. Eestis asuvas Paljassaarekalatööstuses toodetakse pitsa-sid, pannkooke ja paneeritudkalatooteid.

Tarbijale on hästi tuttavadVici kaubamärgiga heeringad,krabipulgad, kalapulgad, pitsadja pannkoogid, lisaks müübVičiunai Baltic Eesti turule kateisi tuntud kaubamärkidega too-teid nagu Nestlé ja Aurumi jääti-sed, Dujardini külmutatud köö-giviljad ning McCaini kartulid.

Peale eelnimetatud Vici mär-giga toodete on võimalik poelet-tidelt leida ka külmutatud juur-vilju, friikartuleid, pelmeene jpm.Kümne tegevusaastaga on ette-

kohta võime öelda, et müügid onhakanud rahulikust veidi aegla-semalt jälle ülesmäge minema,”tõdeb Vičiunai Baltic OÜ müügi-direktor Erge Kalbus.

Stabiilsuse võtmeks peab Kal-bus läbimõeldud ja kiirelt ellu vii-dud muudatusi ning tooteport-felli mitmekesisust ja tootearen-duse kiiret reageerimist tarbijatevajadustele. „Kui 2007. aastaleelistati pigem kallimaid tooteid,muutusid tarbijad 2009. aastalpalju hinnatundlikumaks –hakati eelistama odavamaid toi-duaineid. Meie jaoks tähendabsee, et sama müügitulu saami-seks oli vaja rohkem müüa. Seeon meil ka õnnestunud. Võrrel-des 2010. aasta esimese neljakuu müügitulu eelmise aastasama perioodiga on kasv kaksprotsenti,” räägib Kalbus.

Ühtne meeskondPõhiliseks edukuse tagajaks onettevõtte praegune 55-liikmelineharmooniline ja tugev meeskond.Kümne tegevusaasta jooksul ontöötajaid lisandunud, kuid kaadrivoolavus on sama hästi kui ole-matu. Leidub mitmeid staažikaidtöötajaid, kes on ettevõttes tegut-senud alates selle algusaastatest.

„Usun, et inimesi hoiab siinmeeskonna tunne. Kõik meietöötajad, kontoritöötajatest lao-meesteni välja, teavad, millenimel me töötame, ja tunnevadettevõtte käekäigu vastu huvi.Meeskonna vaim on ülioluline –juba Lenin ütles, et kaader otsus-tab kõik,” arvab Karnö.

Töötajate hulgas on õnnestu-nud tekitada jagatud vastutus-tunne – arusaam, et iga töötajamõjutab oluliselt ettevõtte käe-käiku. „Igal hommikul saade-takse müügitulemused koos hin-nanguga „kus me oleme ja midavõiks muuta” kõigile. Potent-siaalne lahenduste ja ideedegenereerija on ettevõtte iga töö-taja – meil on väga palju koge-mustega inimesi. Ettevõttes ontugev meie-tunne. Kõik mõista-vad, et nende töö on oluline jatähtis. Me oleme nii tugevad, kuion meie nõrgim lüli,” on Kalbusveendunud.

Kalbus leiab, et meeskonna-tunde hoidmises mängib olulistrolli see, kuidas suudetakse pin-gelises töös keerulisi olukordi japrobleeme lahendada.

„Meie ettevõtte sisekommuni-katsiooni kultuuris on põhiprint-siibiks, et ebaõnnestumise korralei otsita süüdlast, vaid püütakseleida lahendusi, mis aitaksid tule-vikus analoogseid probleeme väl-tida. Siin on suur osa juhil,” usubKalbus.

HoReCa müügijuht Piret Pol-jakov, kes on ettevõttes töötanudkogu selle tegevusaja, täheldab,et töötajate pikaajalist lojaalsusttingib ka võimalus ettevõttes are-neda ja karjääriredelil tõusta.

„Mina alustasin 2000. aastalmüügiesindajana. Näiteid on mit-meid – autojuhist transpordiju-hiks, laotöölisest müügiesinda-jaks. Uut töökohta luues vaada-takse kõigepealt ringi ettevõttesees,” räägib Poljakov.

võte arenenud laia sortimendigakülmutatud ja jahutatud toiduai-nete müüjaks.

Stabiilne edu„2000. aastal turustati tooteidvõõrapärase kõlaga kaubamärgiVičiunai all, mis tekitas esialgusuurt umbusaldust. Nimevahe-tus, mille eesmärgiks oli muutakaubamärk kõlaliselt kodumaise-maks, toimus kiiresti – kohesama aasta lõpus,” kirjeldab ette-võtte tegevuse algust praegunetegevdirektor Urmas Karnö.

Vaatamata esialgsetele ras-kustele tõid tugev seljataguneemafirma näol, kvaliteetne ja sta-biilne toodang ning turule tulekusoodne ajahetk ettevõttele kiireja järjest suureneva edu. Juba esi-mese tegevusaasta lõpuks olikaheksaliikmeline meeskond kas-vanud ligi poole võrra.

„Üheks edu võtmeks oli turu-letuleku soodne aeg, sest Eestikalatootjatel läks kogu aur Vene-maa ja Ukraina turule. Panustatieksportimisele, sest Eesti turguhinnati niivõrd väikeseks,” räägibKarnö. Tugeva emafirma ole-masolu võimaldas ettevõttel liht-samalt importida ja eksportida,väikesel firmal oleks see 2000.aasta alguses mitmesuguste tol-lipiirangute tõttu keerulisemaksosutunud.

„Vaatamata majanduslangu-sele oleme suutnud säilitada ala-tes 2009. aasta teisest poolest sta-biilsuse ja hoida seda tasemel,kuhu see esimese hooga meidviis. 2010. aasta esimeste kuude

•• Asutati 2000. aastal. Ettevõtteomanikuks on 70-protsendiliseosalusega AS PaljassaareKalatööstus. 30-protsendilineosanik on Leedu ettevõte UAB„Plunges Kooperatine Pre-kyba”.•• Ettevõte moodustus algus-aastatel kaheksaliikmelisestmeeskonnast, aastal 2010annab ettevõte tööd 55 inime-sele.•• Vičiunai Baltic OÜ kuulubVičiunai Gruppi, mis on asuta-tud 1991. aastal. VičiunaiGrupp on 100 protsenti eraka-pitalil põhinev toiduainetetootmise, distributsiooni,kaubanduse ja toitlustusegategelev kontsern. Kontsernikuulub viis tootmisüksust,millest üks asub Eestis, kolmLeedus ja üks Venemaal.

•• Vičiunai Baltic OÜ peaminetegevusala on külmutatud jajahutatud toiduainete müük.•• Vičiunai Baltic OÜ käive on200 miljonit krooni aastas. •• 2004. aastast asuvad ette-võtte laohooned TallinnasPaljassaare sadama territooriu-mil uues modernses hoone-kompleksis. •• Eesti turule müüakse kauba-märkidega VICI, Nestlé, Aurum,Dujardin ja McCain toiduaineid. *Tootesortimendis on umbes400 eri nimetust. •• Vičiunai Baltic OÜ logistika-üksus teenindab 14 spetsiaalseFRC nõuetele vastava eriveo-autoga nii jae- kui ka HoReCasektorit kõikjal Eestis.

Vičiunai Baltic OÜWWW.VICI.EE

Viciunai Balti OÜ

Vasakult Vičiunai Baltic OÜ tegevdirektor Urmas Karnö, müügidirektor Erge Kalbus ja HoReCa müügijuht Piret Poljakov.

**Meeldivaim kaubamärktelekommunikatsioonivaldkonnas 2010

**Parima teenindusegamobiilsideoperaator 2009**3,5G leviala katab 75protsenti Eesti elanikkonnast

**Kolme viimase aasta inves-teeringuid 652 miljonit krooni**Ainsana valitud kolm aastatjärjest Eesti edukaimaksettevõtteks**Kliente 457 000**Turuosa 34 protsenti(EMOR)**Ärikliendi infotelefon 1205www.tele2.ee/ariklient

Tele 2

netipakettide hinnad algavad 99kroonist. Mobiilne internet polekunagi olnud nii soodne. Popu-laarseks on osutunud piiramatumahuga paketid Tele2 InternetM, Tele2 Internet L ja Tele2 In -ternet XL, mida saab kasutadamaksimaalsel kiirusel kuni 7,2Mbit/s vastavalt 1, 3 ja 10 GB täi-tumiseni. Pakettide kuutasu onvastavalt 195, 295 ja 395 krooni.

Nii telefoni kui ka arvutigaKõik, mida kiire andmeside-ühenduse kasutamiseks vaja, onteenust toetav telefon ja/võinetipulk. On ekslik arvata, etmobiilset internetti saab kasu-tada vaid mobiilitsi, kuigi see onkõige mugavam viis. Sama hästimahub taskusse Tele2 netipulk,mis võimaldab sülearvuti – jamiks mitte ka lauaarvuti – nettiühendada ükskõik millises Ees-timaa punktis, pakkudes paind-likke võimalusi interneti kasuta-miseks ärikohtumisel, väliüritu-sel, puhkusel maamajas võimere ääres.

Paindliku lahendusena onTele2 ainsana turule toonudettemaksuga Internetikaardi,mis sobib just siis, kui internettion vaja ajutise lahendusena.Internetikaart maksab vaid 99krooni ning sisaldab endas 75krooni eest ehk kolme päevajagu internetiaega. Soovija saabInternetikaardi soetada koosnetipulgaga ehk Tele2 InternetiStardikomplekti. Kuna Interne-tikaardiga nagu ka InternetiStardikomplektiga ei kaasne

20 aastat tagasi ei saanud keegiaru, miks peaks telefoni kaasaskandma. Hea, kui üldse lauate-lefongi oli. Edumeelsemad äri-mehed paistsid tänavapildissilma kastisuuruste aparaati-dega – mobiiltelefonidega.

Nüüd on mobiiltelefon am -mu kõigil taskus ja on tekkinudküsimus, miks peaks internettelefoni kolima? Samal põhjusel– et olla mobiilne ning ajada äri-asju kohast sõltumata.

Praegusel ajal levib mobiilne

internet üle kogu maa ning onpaljudes kohtades ületanud pü -siühenduse kiiruse. On raskevälja mõelda põhjust, mikspeaks äriajamisel piirduma pel-galt kontoriruumidega. Tele2kiire internet võimaldab and-meid liigutada kiirusel kuni 7,2Mbit/s, mis on enam kui piisavkõigi internetitoimingute mo -biilseks sooritamiseks. Kõigeenam kasutavad ärikliendid või-malust kiiresti lugeda ja kirju-tada e-kirju, hoida silma peal

uudistel ning surfata netis.

3G võrk laieneb veelgiMobiilse interneti kasutajaskondkasvab kiiresti. Tele2 lepingulis-test klientidest kasutab andme-sideteenust ligi veerand. Ühestküljest on selle taga inimestekasvanud teadlikkus mobiilsestinternetist ning üha soodsamaksmuutuv hind, teisalt kiirendabkasutust kiiresti arenev 3,5Gvõrk. Eesti katmine kiire mo -biilse internetiühendusega onaja küsimus. Enam ei saa rää-

kida interneti võidukäigust,pigem on see või dujooks.Tele2 on või dujooksu juh -

timas, avades kahe kuuga 46uut 3,5G jaama Pärnu-, Harju-,Lääne-, Rapla- ja Lääne-Vi ru -maal ning Tallinnas. Võttesarvesse, et maapiirkondadesseehitatavad Tele2 3,5G jaamadkatavad korraga ära maa-ala 20kilomeetri raadiuses, käib jutttuhandetest ruutkilomeetritest.Tele2 kattis kiire mobiil se inter-netiga 50 linna ja maakonna-keskust ära juba tänavu märtsis.

Mahupiiranguid poleKiire interneti nimel jooksevadvõidu kõik operaatorid, kuidvõitja on üks – see on klient,seda nii kvaliteetsema võrgu,hinna kui ka pakutavate võima-luste osas. Tele2 eemaldas märt-sis internetipakettidelt mahupii-rangud, vabastades kliendid me -gabaitide jälgimisest ning inter-netiteenuse ülekasutamise hir-must. Mahupiiranguteta in ter -

Interneti võidujooksu võidab klient

AndresJõesaar,

Tele2 äriklien-tuuri direktor

lepingut ega arvet, võiks seekuuluda iga teadliku suvitajakohustusliku välivarustusehulka. Paljugi mis võib ette tulla.

Efektiivne tegutsejaKolme viimase aastaga on Tele2investeerinud võrgu arendusse652 miljonit krooni. Investeerin-gud suurenevad, teenuse hinnadlangevad, võimalusi tulebjuurde. Tekib küsimus – millearvel see kõik tuleb?

Nagu iga äriettevõtte puhul,peitub ka Tele2 edukuse võtiefektiivses tegutsemises. Tele2Eesti kuulub üle-Euroopalissekontserni, kuhu kuuluvad ette-võtted jagavad omavahel niiteadmisi kui ka tsentraalseidlahendusi, mis võimaldavadnutikamalt tegevuskulusid kok -ku hoida. Tele2 Eesti töötajadkion oma töös efektiivseimad.EAS-i Eesti Ettevõtete Konku-rentsivõime edetabeli 2009andmetel oli Tele2 tootlikkuseltühe töötaja kohta side-, kom-munikatsiooni- ja IT-ettevõtetearvestuses esimesel kohal. Isevähem raha ja aega kulutadessaab Tele2 hinnad allapooletuua ning panustada jõudsaltvõrgukvaliteeti. Selle aasta sü -giseks on kiire internetivõrgugakaetud üle poole Eestimaast.

Pärast aastast usinat igapäevasemajandustegevuse kallal tööta-mist tuleb igal ettevõtjal leidaaega ja tegeleda kokkuvõtte tege-misega.

Ühes kokkuvõtte vormis lahu-tatakse tulemusest töö emotsioo-nid, higi, pisarad ja võidud ningalles jäetakse ainult numbrid.Need numbrid majandusaastaaruandes ei tundu tihti ausad egasõbralikud. Viimase paari aastataustal on aga üsna tõenäoline,et nad vajavad tähelepanu, kuiraamatupidaja ja audiitor viita-vad majandusaasta aruande juu-res negatiivsele omakapitalile janõuavad lahendusi. Mis seetähendab ja mida tuleb teha?

Kõik sai alguse sellest, et asu-tati näiteks osaühing. Selleks olivaja osakapitali väärtuses 40 000krooni, kõige lihtsam oli seerahas ühingu arvelduskontolekanda. Kui ühing sai asutatud,tekkis küsimus, kas selle 40 000krooni võib nüüd kontolt äravõtta või peab ta seal edasiolema. Kui ühingul muud varapoleks, siis oleks osakapital üht-lasi kogu omakapital. Osaühinguomakapitali kohta esitab aga sea-dus nõudeid – see peab olemakogu aeg vähemalt pool osakapi-talist, aga mitte vähem kui40 000 krooni. Kui kontole pan-dud 40 000 krooni eest osta osa-ühingule majandustegevuse alus-tamiseks kirjutuslaud ja arvuti,jääb kontole küll vähem raha,aga laud ja arvuti on ka vara ningkõik on korras. Kui aga võtta osa-kapitalist 10 000 krooni, etmaksta töötajale palka, siis saa-dud töö ei ole omakapitali hulgaskuidagi arvestatav ja omakapitalijääb järgi ainult 30 000 krooni.Kui nüüd majandusaasta selliseseisuga lõppeks, oleks tegemistprobleemiga. Tegelikud olukor-rad ja põhjused on muidugi kor-dades keerulisemad. Näiteks vii-mase paari aasta jooksul on mit-med äriühingud olnud sunnitudoma varasid alla hindama ningsee on viinud negatiivse omaka-pitalini. Sõltumata negatiivseomakapitali põhjustest on või-malused olukorra parandamisekskõigile põhimõtteliselt ühed. Jät-tes kõrvale sellised võimalusedühingu finantseerimiseks, miseeldavad kolmandate osapooltekaasamist, on osanikel/omanikelvõimalik paigutada ühingussetäiendavaid vahendeid nii palju,et omakapital suureneb vajalikutasemeni.

Tuntud viisid on osakapitalisuurendamine või osaniku pooltettevõttele laenu andmine. Kuilaenu on juba antud, siis tihtiomanikud lihtsalt loobuvad sel-lest – osaühingu kohustuste hulkväheneb ning sellest võib piisata,et omakapital nõuetega vasta-vusse viia. Osakapitali suurenda-misel negatiivse omakapitaliparandamiseks tuleb see reeglinateha ülekursiga, sest muidu tõu-seks koos osakapitali suurenda-misega ka omakapitali nõutavsuurus. Seega tõstes osakapitali,tõstate ka nõutava omakapitalisuurust (näiteks 100 000 kroo-nise osakapitali puhul on omaka-pitali nõue 50 000 krooni). Üle-kurssi kasutades paigutatakseraha ettevõttesse selliselt, et osa-kapitali suurendamise eest maks-

takse rohkem, kui selle eest osa-lust vastu saadakse, aga äriühingsaab see-eest rohkem vahendeid.

Lisaks raha sissepanemiseleon võimalik otsustada osakapitalivähendada (juhul, kui senineosakapital on suurem kui mini-maalne lubatud 40 000 krooni).Osakapitali suurendamine võivähendamine on seotud hulgaformaalsustega, muuhulgas tu lebsee registreerida äriregistris.

Vabatahtlik reservEelnevale lihtsamaks alternatii-viks on võimalus moodustadaosaühingule vabatahtlik reserv.Sellise reservi saab ette nähaühingu põhikirjas, kus tuleb täp-selt paika panna ka vabatahtlikkureservi raha paigutamise ningvajadusel ka raha väljavõtmisetingimused ja kord. Vabatahtlikureservi moodustamisel tuleb jäl-gida mõningaid nõudeid ja põhi-mõtteid, et vabatahtlik reservikka oleks oma olemuselt reserv.Mis on vabatahtliku reservieelised? Vähem paberitööd, eel-duslikult väiksemad kulud, põhi-mõtteline võimalus kunagi tule-vikus raha välja võtta.

Sissemakse vabatahtlikkureservi võib olla nii rahaline kuika mitterahaline. Seega pakubvabatahtlik reserv alternatiivi kanäiteks juba osaühingule antudomanikulaenu kustutamisele –kustutamise asemel saab teha sis-semakse vabatahtlikku reservinõude tasaarvestamise teel. Mil-les seisneb vahe? Vahe on selles,et kustutatud laenu raha jääbomanikule kadunuks. Vabataht-likku reservi tehtud sissemakseston aga võimalik teatud juhul tehaväljamakseid, kui eeldused javastav kord on põhikirjas sätesta-tud. Reservist väljamaksete tege-mine peab olema piiratud kokku-lepitud tingimustega, vastaseljuhul ei ole tegu reserviga, midasaaks lugeda omakapitali osaksja sellest poleks kasu negatiivseomakapitali probleemi lahenda-misel. Eelkõige ei saa väljamak-sete tegemine olla pahatahtlik,osaühingut, selle võlausaldajaidvõi teisi osanikke kahjustav.Omanik peab arvestama, etreservi sissemakselt intressi eiarvestata. Teatavasti ei ole oma-niku laenu allutamine Eestis või-malik, aga vabatahtliku reservikasutamine annab sellele üsnalähedase tulemuse.

Omakapitali nõudel on omaeesmärk – see on kokkuleppelinepiir, mis peaks tagama ühe äri-ühingu elujõulisuse ja kohustustetäitmise võime. Omakapital onnäitaja ettevõtte elujõulisuse jajuhtorganite asjatundliku tegut-semise kohta. See on oluline niiformaalselt äriühingu säilitami-seks kui ka näiteks uute investo-rite kaasamisel, laenu või toe-tuste taotlemisel jne. Seega tasubsellele tähelepanu pöörata.Mõist lik on vabatahtliku reserviregulatsioon põhikirjas kohe ettenäha – vajadus seda võimalustkasutada võib tulla äkki ja siis eiteki põhikirja muutmise vajadu-sest tulenevat viivitust. Samas ko -hustust vabatahtlikku reservikasutada ei tule aga mittekunagi. Tiina Pukk, advokaadibüroo LEXTAL advokaat

Koos vabatahtliku reservi regu-latsiooni sisseviimisega võiksüle vaadata ka muud ettevõttepõhikirja punktid.

Põhikirjas on võimalik osa-nikel kokku leppida ka muudesküsimustes, mis teevad ühingujuhtimise efektiivsemaks japaindlikumaks. Põhikiri on äri-registris kõigile kättesaadavning korralik põhikiri esindabäriühingut ka kolmandate isi-kute ees. Samuti on eurole üle-mineku tõttu vaja ühingutesviia osakapitali suurus ja osa-nike osade suurused üle euro-dele. Jõustuv äriseadustikumuudatus lubab seda teha ala-tes 1. juulist 2010. Võimalik onmitmed vajalikud toimingudühendada. Välja võib tuua järg-mised küsimused, mida põhi-kirja koostamisel analüüsida.

Olulised küsimused on osa-nike otsustada. Seega on tähtis,et kõigile oleks ühtviisi selge,mis moodi otsuseid vastu võe-takse. Lisaks füüsilisele kohal-viibimisele võimaldab ärisea-dustik osaleda koosolekul elekt-roonilise vahendi, näiteks Sky-pe’i vahendusel, samuti saabosaniku lugeda koosolekul osa-lenuks ja tema hääli arvestada,kui ta saadab oma otsuse äri-ühingule enne koosolekut kas

postiga või elektrooniliselt tin-gimusel, et on järgitud teatudvorminõudeid. Kindlasti abistabmuus vormis kui koosolekulotsuste vastuvõtmise võimalusäriühinguid, kelle osanikehulka kuuluvad väljaspool Ees-tit elavad või asuvad isikud.Neid võimalusi saab kasutadaaga üksnes siis, kui need onpõhikirjas ette nähtud ning onkokku lepitud vastaval viisilotsuste vastuvõtmise täpnekord. Seega ei piisa, et seadusnäeb sellised võimalused ette,need peavad olema sätestatudpõhikirjas. Teatud juhtudel onvõimalik põhikirjas näha etteotsuse ilma koosolekuta vastu-võtmise võimalus üldiselt javolitada samas juhatust võinõukogu kehtestama sellekstäpsema korra. Kõik need või-malused tasub läbi mõelda, võt-tes arvesse konkreetset äriühin-gut, omanike struktuuri ja tule-vikuplaane.

Häälteenamuse nõueEraldi vajab tähelepanu jaotsustamist, mis on häälteena-muse nõue erinevate otsustevastuvõtmise viiside kasutamisejuhtudel. Osanike vahel kokkulepitud poolthäälte nõudedkoosolekul otsuse vastuvõtmi-

seks ei kehti otsuste vastuvõt-misel muul viisil. Osanikeltuleks selgelt kokku leppida,kas sätestada erinev häälteena-muse nõue otsuste vastuvõtmi-seks koosolekul ja näiteks postiteel hääletamisel või näitekskas kuni 50% osalusega osani-kul on mõistlik leppida kokku,et elektroonilise hääletamisekorra võib kehtestada juhatus(kui tal juhatuse valimise ülekontroll puudub), jne.

Jällegi sõltuvalt osanike rin-gist peaks läbi mõtlema, mison poolthäälte nõue juhtorga-nite valimisel (sh erinevateotsuste vastuvõtmise viisidekorral). Näiteks võib põhikir-jaga ette näha, et kuni pooltenõukogu liikmete valimine võimääramine ja tagasikutsuminekäib muul viisil kui osa-nike/aktsionäride otsusega.Seda võimalust võib kasutada,et tagada väikeosanikule õigusmäärata nõukogusse vähemaltüks „oma inimene”. Poolt-häälte nõudeid tuleks analüü-sida ka küsimuste puhul naguosakapitali muutmine, põhi-kirja muutmine, mis pädevu-sed on antud juhatusele janõukogule jm.

Põhikirja võiks võtta kuihead töödokumenti, millest nii

juhatus, nõukogu kui osanikudsaavad oma igapäevatöös läh-tuda. Põhikiri ei peaks olemaäriregistri jaoks koostatud„juriidiline paber”, vaid prakti-line abimees. On mõistetav, etäriühingu juhtorganite liikmedei pea suutma igal sammul äri-seadustikust näpuga järgeajada, seda enam võiks põhikiriolla just konkreetsele ühingulesobiv kokkuvõte olulisematestseaduse sätetest ning kokkule-petest. Põhikiri on leping osa-nike vahel ja muude lepingutepuudumise korral peaks kajas-tama kõiki olulisemaid kokku-leppeid.

Kuigi see kõik tundub keeru-line ja palju formaalsusi nõu-dev, tasub meeles pidada, etjuhtimise korra läbimõtlemine,põhikirja teksti koostamine (võiolemasoleva muutmine jatäiendamine), otsuste eelnõudevormide, hääletamise blanket-tide, protokollide jm koosta-mine on suuresti ühekordnemahukam ettevõtmine – kordväljatöötatud korralikud vor-mid on edaspidigi kasutatavad.Tegemist on väärt investeerin-guga nii äriühingusse kui kaiseenda kindlustundesse. Tiina Pukk, advokaadibüroo LEXTAL advokaat

Omakapitali nõuetega vastavusseviimiseks tasub luua vabatahtlik reserv

Juhtimise korra läbimõtle mine onväärt investeering nii äriühingussekui ka iseenda kindlustundesse