Euroopa Majandus- ja Rahaliit

EESMÄRK Selgitada EMU ülesehitust ja toimimist ning EMU mõju

majanduskeskkona kujunemisele

KAVA EMU üleehitus ja liikmed Rahaliit ja EKPS Majandusliit ja fiskaalpoliitiline koostöö rahaliidu eduka

toimimise alusena EMU laienemine EMU põhjendatus

Monetaarintegratsiooni areng

1958. a. - Monetaarkomitee loomine 1969. a. - Tolliliit 1970 Werneri Raport 1972 Baseli leping (Valuutamadu) 1979 Euroopa Monetaarsüsteem

– ECU– ERM– Valuutakoostöö Fond

1989 Delors’i aruanne 1.juuli 1990 EMU esimene etapp

Monetaarintegratsiooni areng

1992 võetakse vastu EL leping 1993 august ERM piire laiendatakse ±15% 1. jaanuar 1993 EMU teine etapp mai 1998 otsus EMU-s osalevate riikide kohta 1. jaanuar 1999 EMU kolmas etapp 1. jaanuar 1999 ERM2 1. jaanuar 2002 euro tuleb käibele sularahana 1. juuli 2002 euro on ainus käibiv valuuta EMU-s

Euroopa Majandus- ja Rahaliit

EMU - Economic and Monetary Union– majandusliit

rajaneb liikmesriikide vahelisel koostööl

– rahaliit rajaneb ühisel, riigiülesel tasandil ellu viidud

rahapoliitikal ja ühisel rahal

EMU eesmärk

EL lepingu artikkel 2 sätestab EL majanduspoliitika eesmärgid:

majandustegevuse harmooniline, tasakaalustatud ja säästev areng

tööhõive ja sotsiaalse kaitstuse kõrge tase meeste ja naiste võrdõiguslikkus püsiv ja inflatsioonivaba kasv konkurentsivõime ja liikmesriikide majandusarengu

ühtlustumise kõrge tase elustandardi- ja kvaliteedi tõstmine

EMU loomine

Esimene etapp 1. juulil 1990 – liberaliseeriti kapitalide liikumine – majandus-, finants- ja monetaarpoliitika koordineerimine liikmesriikide

vahel. – keskpankade juhtide komitee moodustamine.

Teine etapp 1. jaanuar 1994– Euroopa Rahainstituut (European Monetary Institute - EMI)– rahvuslike keskpankade autonoomia

Kolmas etapp 1. jaanuar 1999. a. – fikseeritakse liikmesmaade valuutade vahetuskursid euro suhtes– Euroopa Keskpank ning Euroopa Keskpankade Süsteem – Euro astub nn. arveldusraha staatusesse.

Rahaliit

Lõppeesmärgiks on ühise valuuta kasutuselevõtt ja täielik rahvuslikest valuutadest loobumine

Eurosüsteemi kaks pemist komponenti on ühine raha ja ühine rahapoliitika

11 osalejat otustati 1998.a. mais lähenemiskriteeriumite täitmise põhjal

Lähenemiskriteeriumid Hindade stabiilsus

– liikmesriigi aastane inflatsioonimäär ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsioonimäärade keskmist rohkem kui 1,5%.

Eelarve seis– liikmesriigi aastane eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3%, riigivõlg 60%

sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Vahetuskursi stabiilsus– liikmesmaa peab olema vähemalt kaks aastat osalenud Euroopa

monetaarsüsteemis ilma oluliste pingeteta ja valuuta devalveerimiseta.

Riigi poliitika usaldusväärsus– liikmesmaa pika-ajaliste võlakirjade keskmine nominaalne intressimäär ei tohi

ületada kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra rohkem kui 2%.

LähenemiskriteeriumidRiik Tarbijahinnaindeks Eelarvedefitsiit /SKP Riigivõlg/SKP intressid

1995 1996 1997 1998 1995 1996 1997 1998 1995 1996 1997 1998 Jaan. 1998

Austria 2,2 1,9 1,4 1,1 -5,9 -4,0 -3,0 -2,9 69,4 70,0 67,0 66,0 5,6

Belgia 1,5 2,0 1,6 1,4 -4,2 -3,4 -2,9 -2,5 133,7 130,2 124,5 120,9 5,7

Taani 2,1 2,1 2,1 2,4 -1,9 -1,6 -0,1 -0,3 72,2 70,0 66,9 63,8 6,5

Soome 1,0 0,6 1,1 1,3 -5,2 -2,9 -1,9 -0,7 58,5 58,0 58,6 57,0 5,9

Prantsusmaa 1,8 2,0 1,2 1,2 -5,0 -4,1 -3,4 -3,0 52,9 56,4 57,8 58,2 5,5

Saksamaa 1,8 1,6 1,6 1,4 -3,5 -3,9 -3,3 -2,9 58,1 60,3 62,4 62,9 5,6

Kreeka 9,3 8,5 5,7 5,2 -9,2 -7,6 -5,1 -3,8 111,8 110,7 108,6 104,8 9,8

Iirimaa 2,5 1,7 1,8 1,2 -2,4 -1,0 -0,8 -0,4 84,8 76,4 71,8 67,2 6,2

Itaalia 5,4 3,9 1,9 1,8 -7,1 -7,4 -4,0 -2,9 125,0 125,1 122,6 121,5 6,7

Luksemburg 1,9 1,8 1,4 1,4 0,4 -0,1 1,0 1,0 5,4 5,9 6,4 7,5 5,6

Holland 2,0 2,3 1,9 1,8 -4,0 -2,1 -2,1 -2,0 79,7 78,5 74,0 71,9 5,7

Portugal 4,1 3,1 2,1 1,8 -4,9 -4,0 -2,9 -2,8 71,7 71,1 65,4 63,2 6,2

Hispaania 4,7 3,5 1,9 1,8 -6,6 -4,4 -3,2 -2,8 65,3 69,3 68,2 66,9 6,3

Rootsi 2,5 0,5 1,7 1,9 -7,9 -3,0 -1,7 -0.7 78,2 78,6 75,9 73,6 6,5

Suurbritannia 2,8 2,9 2,1 2,4 -5,5 -4,0 -2,6 -0.6 47,3 49,2 52,8 50,6 7,2

Allikad: Preparatiopns for Economic and Monetary Union, 1997; Schwarz,Single… lk.17-18

Euroopa Keskpankade Süsteem Eesmärk: hinnastabiilsus toetada majanduspoliitika üldsuuniseid paberraha emiteerimise ainuõigus Ülesanded:

– määrata ja rakendada ühenduse rahapoliitikat;– sooritada valuutatehinguid kolmandate riikidega;– hoida ja hallata liikmesriikide ametlikke

välisvaluutareserve;– edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist.

Euroopa Keskpankade Süsteem

ESCB

ECBNõukogu Juhatus

ÜldnõukoguNCB-in (11) NCB-out (4)

Ministrite Nõukogu esimehel ja komisjoni esindajal on õigus viibida EKP nõukogu istungitel hääleõiguseta

Euroopa Keskpanga sõltumatus Sõltumatuim keskpank maailmas EKP ja RKP on keelatud võtta arvesse nii liikmesriikide

kui teiste EL institutsioonide nõudmisi või juhiseid keelatud on institutsioonide ja liikmesriikide

finantseerimine EKPS otsused on tervikuna siduvad ja otseselt

kohaldatavad Juhatuse liikmed määratakse ametisse nõukogu poolt,

Euroopa parlamendi nõusolekul ametiaeg 8 aastat, vaid üks ametiaeg RKP juhid määratud vähemalt 5 aastaks kuid vahetuskursipoliitika jääb ECOFINi otsustada

EKP rahapoliitika

Strateegiad– rahamassi otsejuhtimine– inflatsiooni otsejuhtimine

instrumendid– avaturuoperatsioonid– laenu püsivõimalused (standing facilities)– miinimumreservi nõue

Majandusliit Majanduspoliitika on kõigi liikmesriikide (ka eurosüsteemi

mittekuuluvate) ühine huvi Nõukogu kehtestab komisjoni ettepanekul

majanduspoliitilised üldsuunised Nõukogu jälgib üldsuuniste täitmist liikmesriikide

aruannete põhjal liikmesriigid on kohustatud esitama

– stabiilsusprogramm (eurosüsteemi riigid)– lähenemisprogramm (ülejäänud liikmesriigid)– majanduse keskpikk arengukava (kandidaatriigid)

Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal anda liikmesriigile majanduspoliitilisi soovitusi

Fiskaalpoliitiline koostöö

Vastavalt EL lepingule säilitavad kõik liikmesriigid fiskaalpoliitilise suveräänsuse

Stabiilsuse ja Majanduskasvu Pakt sama poliitika - Euro-11 või mitte Kõik liikmesriigid nõus: eelarve tasakaal (või

ülejääk) majandustsükli kokkuvõttes

Fiskaalpoliitilised reeglideelarvedefitsiidi finantseerimine peab toimuma

normaalsetes turutingimustes:

EKPS-l on keelatud finantseerida liikmesriike (no money financing - art.101)

ei anta eesõigusi (no privileged access - art.102) ühendus ja liikmesriigid ei võta endale kohustusi ega kanna

vastutust teiste liikmesriikide eest (no bailing out - art.103) hoidutakse ülemäärasest defitsiidist (art. 104) eelarve peab olema tasakaalus keskmise tähtaja jooksul

(SMP)

Stabiilsuse ja majanduskasvu pakt

Koosneb:– Euroopa Ülemkogu resolutsioon– Nõukogu määrus eelarveolukorra järelvalve ja

majanduspoliitika kooskõlastamise kohta (art.99 lõige 5 alusel)

– Nõukogu määrus ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta (art. 104 lõige 11 alusel)

Eesmärk:– varase hoiatuse süsteem– ülemäärase eelarvedefitsiidi rangem menetlus

Stabiilsuse ja majanduskasvu pakt Varase hoiatuse süsteem

eelarve järelevalve tõhustamine riikide keskmise tähtajaga eesmärgiks peab saama

eelarve tasakaal või ülejääk eesmärgist kõrvalekalded toovad kaasa hoiatuse

komisjonilt tuleb pöörata rohkem tähelepanu eelarvepoliitika

koordineerimisele

stabiilsusprogrammide koostamine

ülemäärase eelarvedefitsiidi rangem menetlus– ajalised piirangud– erandid

2% majanduslangus 0,75-2% majanduslangus

– sanktsioonid intressi mittekandev deposiit (max 0,5%SKP-st

– fikseeritud osa 0,2%SKP-st– muutuv osa 0,1% vastavalt defitsiidi suurusele

Stabiilsuse ja majanduskasvu pakt

Piiratud õigustega riigid EMU tingimustes Saavad EMU-s osalemiseks võimaluse hiljem, kui nad on

suutnud saavutada oma majanduse piisava konvergentsi Peavad koordineerima oma majandus- ja eelarvepoliitikat

teiste liikmesriikidega Peavad täitma lähenemiskriteeriumid (s.h. osalemine

ERM2) peavad tagama kapitali liikumise vabaduse peavad tagama keskpanga sõltumatuse ja eesmärkide

vastavuse EKPS-i eesmärkidega Ülemäärase defitsiidi puhul ei rakendata sanktsioone nad ei osale ühise rahapoliitika kujundamisel ja ellu

viimisel

ERM2 põhimõtted Liikmeks olemine ametlikult vabatahtlik Formaalsed kõikumispiirid nagu EMS-s (±15%), Rahaliitu

vastuvõtmisel võivad lugeda kitsamad piirid (±2.25%) Baasvaluutaks saab euro ning valuutade kõikumisi

vaadeldakse euro suhtes (enne kahepoolne kõikumiste jälgimine)

Euroopa Keskpanga interventsioonikohustust kriiside korral piirab hinnastabiilsuse kui peamise prioriteedi säilitamise nõue

Eelnevast tulenevalt võib uue vahetuskursikriteeriumi täitmine osutuda problemaatilisemaks - oluline võib olla poliitiline otsus

Miks EMU? Aga miks mitte?

Poolt Vastu

EMU positiivsed mõjud

transaktsioonikulude sääst

valuutariski kadumine

Majanduspoliitika stabiilsus

Suurem hinnatransparentsus

Soodustab konkurentsi

Puuduvad valuutakriisid

Argumendid EMU vastu

Majandusliku ebastabiilsuse suurenemine

EMU jagab Euroopa kaheks

EKP on ebademokraatlik

Riigid kaotavad fiskaalautonoomia

Eurost saab nõrk valuuta

Töötus suureneb

Puudulikud instrumendid asümmeetrilistele šokkidele

reageerimiseks

Peamised mõjud Euroriikidele Positiivsed mõjud kogu Euroopale

– tõhusam siseturg– efektiivsem majanduspoliitika

Vabakaubandustõkete kaotamine– puudub vahetuskursirisk– madalamad transaktsioonikulud– suurem hinnatransparentsus

suurenev konkurents ja kaubavahetus– vähem hinnadiskrimineerimist– madalamad hinnad– kõrgemad investeeringud– suurenev majanduskasv ja tööhõive

Euro kiire kasutuselevõtu eelised EL ettevõtetele

Juurdepääs finantsteenustele euros lihtsustatud investeeringu ja kaubandustegevus lihtsustatud raamatupidamine ja aruandlus üleminekuperioodis kavandatavad projektid ja

sõlmitavad lepingud kestusega üle 2.a. soovitav koostada eurodes

eurole ülemineku lükkavad hilisemaks jaemüügisfääri ettevõtted