· Web view1.Majandus- ja Sotsiaalkomitee loodi 25. märtsil 1957 Roomas allkirjastatud ja 1. jaanuaril 1958 jõustunud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse

KODUKORD - Märts 2019

ET

KODUKORD

Märts 2019

_____________

EESC-2019-00980-00-03-REGL-TRA (FR) 1/62

SISUKORD

lk

ESIMENE OSA – ASUTAMISDOKUMENDID3

Eelmärkused4

Väljavõtted asutamislepingutest5

Privileegid ja immuniteedid8

TEINE OSA – KODUKORD10

SISSEJUHATUS12

I JAOTIS KOMITEE STRUKTUUR13

1. peatükk Komitee uue koosseisu kokkukutsumine (artiklid 1–3)13

2. peatükk Juhatus (artiklid 4–12)14

3. peatükk Eestseisus ja komitee president (artiklid 13–16)19

4. peatükk Sektsioonid (artiklid 17–21)20

5. peatükk Allkomiteed ja pearaportöör (artiklid 22–23)23

6. peatükk Vaatlusrühmad, arvamuste ärakuulamine, eksperdid (artiklid 24–26)23

7. peatükk Nõuandekomisjonid (artikkel 27)25

8. peatükk Dialoog Euroopa Liidu ja kolmandate riikide majandus- ja ühiskondlike organisatsioonidega (artiklid 28–29)25

9. peatükk Rühmad (artikkel 30)26

10. peatükk Huvigrupid (artikkel 31)27

II JAOTIS KOMITEE TÖÖKORRALDUS28

1. peatükk Komiteega konsulteerimine (artiklid 32–36)28

2. peatükk Tööde korraldus (artiklid 37–60)30

A. Sektsioonide töö (artiklid 37–47)30

B. Täiskogu istungjärgu töö (artiklid 48–60)33

III JAOTIS ÜLDSÄTTED37

1. peatükk Hääletamise kord (artikkel 61)37

2. peatükk Kiirmenetlus (artiklid 62–63)38

3. peatükk Eestseisus ja komitee president (artiklid 64–66)39

4. peatükk Tegevuse avalikkus ja juurdepääs dokumentidele (artiklid 67–70)40

5. peatükk Komitee liikmete ametinimetused, privileegid ja immuniteedid ning põhikiri, kvestorid (artiklid 71–74)41

6. peatükk Komitee liikmete volituste lõppemine, liikmesuse välistatus (artiklid 75–76)43

7. peatükk Komitee haldamine (artiklid 77–84)45

8. peatükk Üldsätted (artiklid 85–87)49

KOLMAS OSA – KODUKORRA MÄRKSÕNALINE SISUJUHT51

NELJAS OSA – KOMITEE LIIKMETE KÄITUMISJUHEND57

*

**

EESC-2019-00980-00-03-REGL-TRA (FR) 2/2

ESIMENE OSA

ASUTAMISDOKUMENDID

Eelmärkused

1.Majandus- ja Sotsiaalkomitee loodi 25. märtsil 1957 Roomas allkirjastatud ja 1. jaanuaril 1958 jõustunud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga.

Hiljem on mõlemat lepingut mitu korda muudetud.

2. Käesoleva kodukorra kodifitseeritud versiooni jõustumise ajal (15. märtsil 2019) olid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee asutamisdokumendid koondatud Euroopa Liidu lepingusse (artikkel 13) ja Euroopa Liidu toimimise lepingusse (artiklid 300–304), mida vastavalt muudeti ja mille sisu jõustati 13. detsembril 2007 allkirjastatud ja 1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga.

NB!

Käesoleva kodukorra või selle rakenduseeskirja teksti ja nende rakendamist puudutavate küsimustega palume lugejal pöörduda Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee registriosakonda. ([email protected])

EUROOPA LIIDU LEPING

Artikkel 13

1.Liidu käsutuses on institutsiooniline raamistik, mille eesmärk on edendada liidu väärtusi, taotleda liidu eesmärke, teenida liidu, selle kodanike ja liikmesriikide huve ning tagada liidu poliitika ja meetmete kooskõla, tõhusus ning järjepidevus.

Liidul on järgmised institutsioonid:

-Euroopa Parlament;

-Euroopa Ülemkogu;

-nõukogu;

-Euroopa Komisjon (edaspidi nimetatud „komisjon“);

-Euroopa Liidu Kohus;

-Euroopa Keskpank;

-kontrollikoda.

2.Iga institutsioon tegutseb talle aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele. Institutsioonid on omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed.

3.Euroopa Keskpanka ja kontrollikoda käsitlevad sätted ning teisi institutsioone käsitlevad üksikasjalikud sätted on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.

4.Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni abistavad nõuandva pädevusega majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee.

EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPING

3. PEATÜKK – LIIDU NÕUANDVAD ORGANID

Artikkel 300

1.Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni abistavad nõuandva pädevusega majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee.

2.Majandus- ja sotsiaalkomitee koosneb tööandjate organisatsioonide esindajatest ja töötajate organisatsioonide esindajatest ning muudest kodanikuühiskonna esindajatest, eelkõige majandus- ja ühiskonnaelu, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal.

3.Regioonide komitee koosneb piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.

4.Majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee liikmeid ei seo mingid kohustuslikud juhised. Liidu üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.

5.Lõigetes 2 ja 3 osutatud komiteede koosseisu reguleerivad sätted vaadatakse regulaarselt läbi, et võtta arvesse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja demograafilist arengut. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohaseid otsuseid.

1. JAGU

MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

Artikkel 301

Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete arv ei või olla suurem kui 350.

Komitee koosseisu määrab kindlaks nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu võetud otsusega.

Nõukogu määrab kindlaks komitee liikmete hüvitised.

Artikkel 302

1.Komitee liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks. Nõukogu võtab vastu liikmete nimekirja, mis on koostatud kõigi liikmesriikide ettepanekute põhjal. Komitee liikmeid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada.

2. Nõukogu teeb otsuse pärast konsulteerimist komisjoniga. Ta võib küsida arvamusi Euroopa organisatsioonidelt, mis esindavad liidu tegevusega seotud majandus- ja sotsiaalsektoreid ning kodanikuühiskonda.

Artikkel 303

Komitee valib oma liikmete hulgast kaheks ja pooleks aastaks presidendi ja juhatuse.

Ta võtab vastu oma kodukorra.

Komitee kutsub kokku selle president Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel. Komitee võib kokku tulla ka omal algatusel.

Artikkel 304

Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon konsulteerivad komiteega aluslepingutes ettenähtud juhtudel. Need institutsioonid võivad konsulteerida komiteega kõikidel juhtudel, kui nad peavad seda asjakohaseks. Komitee võib omal algatusel avaldada arvamust juhul, kui ta peab niisugust sammu asjakohaseks.

Kui Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon peab vajalikuks, määrab ta komiteele oma arvamuse esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu alates kuupäevast, millal asjast teatatakse komitee presidendile. Tähtaja möödumisel ei takista arvamuse puudumine edasist tegutsemist.

Komitee arvamus koos arutelu protokolliga edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

*

**

EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU PROTOKOLL (nr 7) EUROOPA LIIDU PRIVILEEGIDE JA IMMUNITEETIDE KOHTA – IV PEATÜKK (VÄLJAVÕTE)

Artikkel 10

Liidu institutsioonide töös osalevatele liikmesriikide esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele asjatundjatele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Käesolev artikkel kehtib samuti Euroopa Liidu konsultatiivorganite kohta.

NÕUKOGU 14. JUULI 2015. AASTA OTSUS (EL) 2015/1157, MILLEGA MÄÄRATAKSE KINDLAKS EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE KOOSSEIS (VÄLJAVÕTE)

Artikkel 1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete arv on järgmine:

Belgia 12

Bulgaaria 12

Tšehhi Vabariik 12

Taani 9

Saksamaa 24

Eesti 6

Iirimaa 9

Kreeka 12

Hispaania 21

Prantsusmaa 24

Horvaatia 9

Itaalia 24

Küpros 5

Läti 7

Leedu 9

Luksemburg 5

Ungari 12

Malta 5

Madalmaad 12

Austria 12

Poola 21

Portugal 12

Rumeenia 15

Sloveenia 7

Slovakkia 9

Soome 9

Rootsi 12

Ühendkuningriik 24

EESC-2019-00980-00-03-REGL-TRA (FR) 9/9

TEINE OSA

KODUKORD

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE KODUKORRAKODIFITSEERITUD VERSIOON

(JÕUSTUNUD 15. MÄRTSIL 2019)

– EELMÄRKUSED –

A.Käesolev väljaanne sisaldab

-17. juuli 2002. aasta täiskogu istungil vastu võetud (EÜT L 268, 4.10.2002) ja vastavalt selle artiklile 78 1. augustil 2002. aastal jõustunud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodukorda;

-järgmistest dokumentidest tulenevaid muudatusi:

1.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodukorras 27. veebruaril 2003. aastal tehtud muudatused (ELT L 258, 10.10.2003);

2.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodukorras 31. märtsil 2004. aastal tehtud muudatused (ELT L 310, 7.10.2004);

3.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodukorras 5. juulil 2006. aastal tehtud muudatused (ELT L 93, 3.4.2007);

4.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodukorras 12. märtsil 2008. aastal tehtud muudatused (ELT L 159, 20.6.2009);

5.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodukorras 14. juulil 2010. aastal tehtud muudatused;

6.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodukorras 20. veebruaril 2019. aastal tehtud muudatused;

-Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete käitumisjuhendit, mis on lisatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodukorrale kooskõlas komitee täiskogu 20. veebruari 2019. aasta otsusega.

B.Käesoleva väljaande on koostanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretariaat, võttes arvesse komitee täiskogu poolt kinnitatud muudatusi.

C.Komitee juhatuse poolt vastavalt artikli 86 lõikele 3 vastu võetud kodukorra rakendussätted esitatakse eraldi dokumendis.

EESC-2019-00980-00-02-REGL-TRA (FR) 11/11

SISSEJUHATUS

1.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tagab organiseeritud kodanikuühiskonda kuuluvate majandus- ja ühiskonnaelu eri alade esindatuse. Komitee on nõuandev organ, mis loodi Rooma lepinguga aastal 1957.

2.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuandev ülesanne võimaldab tema liikmetel ja nende esindatavatel organisatsioonidel osaleda Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis. Erinevate, mõnikord täiesti vastandlike seisukohtade kõrvutamine ja liikmetevaheline dialoog eeldavad lisaks traditsioonilistele tööturu osapooltele, nagu tööandjad (I rühm) ja töötajad (II rühm), ka kõigi teiste ühiskonna- ja majanduselu valdkondade esindajate (III rühm) osalemist. Erialased teadmised, dialoog ja ühise lahenduse otsimine parandavad ELi poliitiliste otsuste kvaliteeti ja usaldusväärsust, sest soodustavad kõnealuste otsuste mõistmist ja aktsepteerimist Euroopa kodanike hulgas ning demokraatiale hädavajalikku läbipaistvust.

3.Euroopa Liidu institutsioonilises raamistikus on komiteel eriline koht: ta on organiseeritud kodanikuühiskonna esindaja ja arutelufoorum sõna otseses mõttes ning sild organiseeritud kodanikuühiskonna ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel.

4.Foorumina ja arvamusi koostava organina aitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kaasa demokraatia paremale mõjulepääsule Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisel, sealhulgas Euroopa Liidu suhetes kolmandate riikide majandus- ja ühiskonnaelu esindajatega. Seega aitab komitee kaasa tõelise euroopaliku identiteedi kujunemisele.

5.Oma ülesannete paremaks täitmiseks ja kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 260 lõikega 2 võttis komitee 17. juulil 2002 vastu oma kodukorra[footnoteRef:1]. [1: Kodukorda on hiljem muudetud 27. veebruaril 2003, 31. märtsil 2004, 5. juulil 2006, 12. märtsil 2008 ja 14. juulil 2010.]

6.20. veebruaril 2019 võttis komitee täiskogu vastu käesoleva kodukorra uusima versiooni.

EESC-2019-00980-00-03-REGL-TRA (FR) 62/62

I JAOTISKOMITEE STRUKTUUR

1. peatükk

KOMITEE UUE KOOSSEISU KOKKUKUTSUMINE

Artikkel 1

1.Komitee liikmete volitused kestavad viis aastat.

2.Komitee koosseisu kutsub pärast iga viie aasta tagant toimuvat uuendamist esimeseks istungiks kokku komitee vanim liige võimaluse korral hiljemalt ühe kuu jooksul arvates kuupäevast, mil komitee liikmetele on teatatud nende ametisse nimetamisest nõukogu poolt.

3.Komitee liikmeid ei või siduda mingite kohustuslike juhistega. Euroopa Liidu üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. Liikmetele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites privileegid ja immuniteedid vastavalt protokollile Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta. Seega on neil liikumisvabadus, isikupuutumatus ja kohtulik puutumatus. Liikmed austavad komitee väärikust ja ei kahjusta komitee mainet.

4.Komitee liikmed austavad oma ametiülesannete täitmisel väärikust töökohal. Nad hoiduvad mis tahes vormis ahistamisest ja mõistavad selle tava hukka. Komitee liikmed võtavad endale kohustuse järgida käesolevale kodukorrale lisatud käitumisjuhendit ja sellele alla kirjutada.

Komitee liiget ei või valida komitee tööorgani ametikandjaks ega nimetada raportööriks ning ta ei või osaleda ametlikus lähetuses, kui ta ei ole allkirjastanud nimetatud käitumisjuhendi kohta käivat deklaratsiooni.

5. Komitee tagab kõigis oma poliitikavaldkondades soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtte järgimise sellisena, nagu need on Euroopa Liidu õigusaktides määratletud. Komitee püüab tagada, et naiste esindatus kõigis komitee tööorganites on suurem kui nende osakaal komitee koosseisus. Juhatus hindab soolise tasakaalu arengut ja võtab vajaduse korral vastu konkreetseid soovitusi. Koosseisu ametiaja esimese ja teise poole lõpus esitatakse juhatusele aruanne arengu hindamiseks.

Artikkel 2

1.Komitee tööorganid on täiskogu, juhatus, president ja sektsioonid.

2.Komitee liikmeskond jaguneb kolme rühma, mille moodustamise kord ja ülesanded on kindlaks määratud artiklis 30.

3. Komitee liikmeid ei seo mingid kohustuslikud juhised. Euroopa Liidu üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. Neile võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites privileegid ja immuniteedid vastavalt protokollile Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta. Seega on neil liikumisvabadus, isikupuutumatus ja kohtulik puutumatus.

Artikkel 3

1.Komitee tunnustab järgmisi Euroopa Liidu sümboleid ja võtab need omaks:

a)lipp, mille sinisel taustal on kaheteistkümnest kuldsest tähest koosnev ring;

b)hümn „Ood rõõmule“ Ludwig van Beethoveni üheksandast sümfooniast;

c)juhtlause „Ühinenud mitmekesisuses“.

2. Komitee tähistab 9. mail Euroopa päeva.

3.Lipp on väljas kõigis komitee hoonetes ja kõigil ametlikel üritustel.

4.Hümni mängitakse iga uue koosseisu esimese istungi avamisel ja muudel pidulikel istungitel, eelkõige selleks, et tervitada riigi- ja valitsusjuhte või uusi komitee liikmeid pärast laienemist.

2. peatükk

JUHATUS

Artikkel 4

1.Juhatuse liikmete valimisel tuleb järgida üldist ja geograafilist tasakaalu rühmade vahel nii, et igal liikmesriigil oleks vähemalt üks, kuid mitte rohkem kui kolm esindajat. Rühmad koostavad läbirääkimiste tulemusel täiskogule esitamiseks ettepaneku juhatuse koosseisu kohta.

Juhatuse koosseisu kuuluvad

a)komitee president ja kaks asepresidenti;

b)rühmade artikli 30 sätete kohaselt valitud kolm esimeest;

c)sektsioonide esimehed;

d)muutuv hulk liikmeid, kelle arv ei tohi ületada liikmesriikide arvu.

2.Komitee president valitakse vaheldumisi kolme rühma liikmete seast.

3.Komitee presidenti ega asepresidente ei ole võimalik teiseks ametiajaks tagasi valida. Oma ametivolituste lõppemisele järgneval kahel ja poolel aastal ei saa komitee president kuuluda juhatuse koosseisu asepresidendi, rühma esimehe ega sektsiooni esimehena.

4.Asepresidendid valitakse nende kahe rühma liikmete seast, mille koosseisu president ei kuulu.

Artikkel 5

1.Artikli 1 kohasel esimesel istungil, mis toimub vanima liikme juhatusel, valib komitee oma liikmete hulgast komitee uue koosseisu volituste jõustumise ajast alates kaheks ja pooleks aastaks presidendi, kaks asepresidenti, sektsioonide esimehed ja teised juhatuse liikmed, kes ei ole rühmade esimehed.

2.Komitee vanima liikme juhatusel toimuval istungil ei saa arutada ühtki küsimust, mis ei ole seotud kõnealuste valimistega.

Artikkel 6

Istungi, mille jooksul valitakse juhatus komitee koosseisu volituste viieaastase tähtaja viimaseks kaheks ja pooleks aastaks, kutsub kokku ametist lahkuv komitee president. Istung toimub ametist lahkuva presidendi juhatusel selle kuu istungjärgu alguses, mil lõpevad esimeseks kaheks ja pooleks aastaks valitud juhatuse ametivolitused.

Artikkel 7

1.Komitee võib enda juurde moodustada ettevalmistuskomisjoni, mis koosneb ühest esindajast iga liikmesriigi kohta ning mille ülesanne on koguda kokku kandideerimisavaldused ja esitada täiskogule kandidaatide nimekiri, võttes arvesse artikli 4 sätteid.

2.Komitee teeb otsuse komitee eestseisusesse ja juhatusse kandideerivate isikute nimekirja või nimekirjade kohta kooskõlas käesoleva artikli sätetega.

3.Komitee valib – vajadusel mitmes hääletusvoorus – juhatuse liikmed, kes ei ole rühmade esimehed, vastavalt hääletuskorrale, mis näeb ette hääletamise ühe või mitme rohkem kui üht nime sisaldava nimekirja alusel.

4.Hääletamisele võib esitada ainult täielikke kandidaatide nimekirju, mis vastavad artiklis 4 sätestatud nõuetele ja millele peab olema lisatud iga kandidaadi kirjalik nõusolek.

5.Juhatuse liikmete valimisel osutuvad valituks selle nimekirja kandidaadid, mis on saanud kõige rohkem hääli ja vähemalt veerandi kehtivatest häältest.

6.Seejärel valib täiskogu lihthäälteenamusega komitee presidendi ja asepresidendid.

7.Seejärel valib täiskogu lihthäälteenamusega sektsioonide esimehed.

8.Lõpuks hääletab komitee juhatuse koosseisu üle tervikuna. Koosseisu kinnitamiseks on vajalik, et selle poolt antakse vähemalt kaks kolmandikku kehtivatest häältest.

Artikkel 8

Juhul kui juhatuse liikmel ei ole võimalik ametiülesandeid täita ning artikli 75 lõikes 2 osutatud juhtudel määratakse liikmele asendaja käesoleva kodukorra artiklis 7 ettenähtud korras; asendaja volitused kehtivad kuni koosseisu ametivolituste lõppemiseni. Asendaja määramise otsustab täiskogu hääletamise teel asjaomase rühma esitatud esildisel.

Artikkel 9

1.Juhatuse koosoleku kutsub kokku komitee president omal algatusel või vähemalt kümne juhatuse liikme nõudmisel.

2.Kõigi juhatuse koosolekute kohta koostatakse protokoll. Protokoll esitatakse juhatusele kinnitamiseks.

3.Juhatus kehtestab oma töökorra.

4.Juhatus määrab kindlaks komitee töökorralduse ja sisemise menetluskorra ning kehtestab pärast rühmadega nõupidamist kodukorra rakenduseeskirja.

5.Juhatusel ja presidendil on liidu eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse ja komitee kodukorraga ettenähtud eelarvelised ja rahandusalased volitused.

6.Juhatus kehtestab komitee liikmete ja nende artikli 21 kohaselt volitatud asendusliikmete, volitatud esindajate ja nende artikli 27 kohaselt volitatud asendusesindajate ning artikli 26 kohaselt nimetatud ekspertide sõidukulude hüvitamise ja neile päevaraha maksmise rakendussätted vastavalt eelarve- ja finantsmenetlustele.

7.Juhatusel on poliitiline vastutus komitee tegevuse üldise juhtimise eest. Seoses sellega tagab juhatus eelkõige komitee, selle tööorganite ja töötajate tegevuse vastavuse komiteele ette nähtud institutsioonilisele rollile.

8.Juhatus vastutab selle eest, et aluslepingust tulenevaid ülesandeid täites kasutab komitee sihipäraselt enda käsutuses olevaid inimressursse ning eelarve- ja tehnilisi vahendeid. Juhatus osaleb eelkõige eelarvemenetluses ja sekretariaadi töö korraldamises.

9.Juhatus võib enda juurde moodustada ajutisi töörühmi, et lasta uurida mis tahes juhatuse pädevusse kuuluvaid küsimusi. Komitee teised liikmed võivad osaleda ka kõnealuste rühmade töös, välja arvatud ametnike ametisse nimetamist puudutavates küsimustes.

10.Juhatus hindab iga kuue kuu tagant komitee vastuvõetud arvamuste mõju sel eesmärgil koostatava aruande põhjal.

11.Komitee liikme või peasekretäri taotlusel täpsustab juhatus kodukorra ja selle rakenduseeskirja tõlgendamist. Asjaomased otsused on siduvad, kuid neid võib vaidlustada täiskogu ees, kes teeb lõpliku otsuse.

12.Iga viie aasta tagant toimuval komitee koosseisu uuendamisel jätkab lahkuv juhatus jooksvate küsimuste lahendamist kuni komitee uue koosseisu esimese istungini. Erandkorras võib juhatus spetsiifilisi eksperditeadmisi nõudva eri- või tähtajalise ülesande täitmise panna komitee ametist lahkuva koosseisu liikmele.

Artikkel 10

Institutsioonidevahelise koostöö raames võib juhatus volitada komitee presidenti sõlmima koostöölepinguid Euroopa Liidu institutsioonide ja organitega.

Artikkel 11

1.Moodustatakse rahandus- ja eelarvekomisjon, mille ülesanne on nõustada juhatust ja komitee presidenti ning valmistada ette otsuste eelnõud, mille juhatus võtab vastu rahandus- ja eelarve- või organisatsioonilistes küsimustes.

2.Rahandus- ja eelarvekomisjoni juhib üks kahest komitee asepresidendist.

Rahandus- ja eelarvekomisjon koosneb kaheteistkümnest liikmest, kelle nimetab ametisse juhatus rühmade esildisel.

3.Rahandus- ja eelarvekomisjon koostab komitee eelarve projekti, esitab selle juhatusele kinnitamiseks ning tagab eelarve nõuetekohase täitmise ja aruandmiskohustuse täitmise jälgimise.

Rahandus- ja eelarvekomisjon annab nõu järgmistes küsimustes:

-olulised asjaolud, mis võivad ohustada assigneeringute head haldamist või takistada seatud eesmärkide saavutamist, eelkõige seoses assigneeringute kasutuse prognoosidega;

-jooksva aasta eelarve assigneeringute ümberpaigutamine, ametikohtade loeteluga seotud eelarvemõju, haldusassigneeringud ja kinnisvaraprojektidega seotud tehingud, sealhulgas hetkeolukorra hindamine ja ettepanekute esitamine tulevase tegevuse kohta;

-järelevalve teostamine eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessi üle tihedas koostöös peasekretäri ja Euroopa Parlamendi raportööriga.

4.Komitee eelarve puhul tuleb järgida eelarve ühtsuse ja õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtteid.

5.Teatavates täiendavates küsimustes võib juhatus delegeerida rahandus- ja eelarvekomisjonile muid volitusi.

6.Rahandus- ja eelarvekomisjon võtab oma otsused vastu kooskõlas oma sise-eeskirjadega, mille hulka kuuluvad järgmised:

a)rahandus- ja eelarvekomisjonis ühehäälselt vastuvõetud otsused esitatakse juhatusele aruteluta heakskiitmiseks;

b)rahandus- ja eelarvekomisjonis lihthäälteenamusega vastuvõetud ettepanekuid või ettepanekute tagasilükkamist tuleb põhjendada, et juhatus saaks neid hiljem analüüsida.

7.Rahandus- ja eelarvekomisjon esitab juhatusele aastaaruande.

8.Rahandus- ja eelarvekomisjoni esimees juhib Euroopa Liidu eelarvepädevate institutsioonidega läbirääkimisi pidavat delegatsiooni ja annab juhatusele läbirääkimiste kohta aru.

9.Sekretariaat annab rahandus- ja eelarvekomisjonile kogu teabe, mida kõnealune komisjon vajab juhatuse ja komitee presidendi nõustamise ülesande täitmiseks.

Artikkel 12

1.Moodustatakse teabevahetuskomisjon, mille ülesanne on anda vajalikke impulsse komitee teabevahetusstrateegiasse ja tagada järelevalve strateegia elluviimise üle. Teabevahetuskomisjoni ülesannete hulka kuulub ka juhatuse ja komitee presidendi nõustamine.

2.Teabevahetuskomisjoni juhib üks kahest komitee asepresidendist. Teabevahetuskomisjon koosneb kaheteistkümnest liikmest, kelle nimetab ametisse juhatus rühmade esildisel.

3.Teabevahetuskomisjon kooskõlastab teabevahetust, ajakirjanduse ja meediaga suhtlemist ning kultuurialast tegevust korraldavate struktuuriüksuste tegevust, tagades, et tegevus on kooskõlas heakskiidetud strateegia ja programmidega.

4.Teabevahetuskomisjon esitab juhatusele igal aastal aasta tegevusaruande, mis hõlmab komisjoni ülesannete täitmist ja järgmise aasta tegevusprogrammi.

3. peatükk

EESTSEISUS JA PRESIDENT

Artikkel 13

1.Eestseisus koosneb komitee presidendist ja kahest asepresidendist.

2.Komitee eestseisus kohtub rühmade esimeestega, et valmistada ette juhatuse ja täiskogu töö. Kohtumistele võidakse kutsuda sektsioonide esimehi.

3.Komitee töö kavandamiseks ja selle edenemise hindamiseks kohtub eestseisus rühmade ja sektsioonide esimeestega vähemalt kaks korda aastas.

Artikkel 14

1.Komitee president juhib komitee ja selle tööorganite kogu tegevust kooskõlas aluslepingu ja käesoleva kodukorraga. Tal on kõik vajalikud volitused komitee otsuste rakendamiseks või nende rakendamise juhtimiseks ja komitee sujuva toimimise tagamiseks.

2.President kaasab asepresidendid püsivalt oma tegevusse; ta võib neile usaldada teatavaid oma pädevusse kuuluvaid ülesandeid või kohustusi.

3.President võib usaldada peasekretärile teatavaid tähtajalisi ülesandeid.

4.President esindab komiteed. Ta võib komitee esindamise volitused delegeerida asepresidendile või vajaduse korral komitee liikmele.

5.President annab komiteele aru istungjärkude vahel komitee nimel võetud meetmetest ja toimunud tegevusest. Aruannete üle arutelu ei toimu.

6.Vastvalitud president esitab täiskogule oma ametiaja tööprogrammi. Oma ametivolituste lõppedes esitab ta programmi täitmise aruande.

Mõlemat aruannet võidakse täiskogus arutada.

Artikkel 15

Kaks asepresidenti on vastavalt rahandus- ja eelarvekomisjoni ning teabevahetuskomisjoni esimehed; seda ülesannet täites alluvad nad komitee presidendile.

Artikkel 16

1.Laiendatud eestseisus koosneb komitee presidendist, kahest asepresidendist ja rühmade esimeestest.

2.Laiendatud eestseisuse ülesannete hulka kuulub

a)juhatuse ja täiskogu töö ettevalmistamine ja lihtsustamine;

b)vajalike otsuste vastuvõtmise lihtsustamine kiireloomulistes olukordades või erakordsetel asjaoludel.

Selleks võib laiendatud eestseisus kutsuda oma koosolekutel osalema sektsioonide ja nõuandekomisjonide esimehi ning muid isikuid.

3.Laiendatud eestseisus kohtub sektsioonide ja nõuandekomisjonide esimeestega vähemalt kaks korda aastas, et määrata kindlaks komitee tööprogramm ja hinnata selle täitmist.

4. peatükk

SEKTSIOONID

Artikkel 17

1.Komiteel on kuus sektsiooni. Täiskogu võib juhatuse esildisel siiski luua ka teisi sektsioone aluslepingutega hõlmatud valdkondadega tegelemiseks.

2.Komitee moodustab sektsioonid pärast koosseisu uuendamist iga viie aasta tagant komitee uue koosseisu esimesel istungil.

3.Sektsioonide nimekiri ja pädevusalad võidakse uuesti läbi vaadata seoses iga viie aasta tagant toimuva komitee koosseisu uuendamisega.

Artikkel 18

1.Sektsioonide liikmete arvu määrab kindlaks komitee juhatuse esildisel.

2.Kõik komitee liikmed, välja arvatud komitee president, peavad kuuluma vähemalt ühe sektsiooni koosseisu.

3.Keegi ei tohi kuuluda rohkem kui kahte sektsiooni, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on komitees esindatud üheksa või vähema liikmega. Sellegipoolest ei tohi keegi kuuluda rohkem kui kolme sektsiooni.

4.Sektsioonide liikmed määrab komitee kahe ja poole aastaseks ajavahemikuks koos tagasimääramise võimalusega.

5.Sektsiooni liikme asendamine toimub samadel tingimustel kui tema ametisse nimetamine.

Artikkel 19

1.Kaheks ja pooleks aastaks valitav sektsiooni juhatus koosneb kaheteistkümnest liikmest, nende hulgas sektsiooni esimees ja kolm aseesimeest – iga rühma kohta üks.

2.Sektsioonide esimehed ja teised sektsioonide juhatuse liikmed valib komitee.

3.Sektsiooni esimeest ja sektsiooni juhatuse teisi liikmeid võib tagasi valida.

4.Kolme sektsiooni esimeeste kohad vahetuvad rühmade vahel rotatsiooni korras iga kahe ja poole aasta tagant. Sektsiooni esimehe koht ei saa kuuluda ühele ja samale rühmale kauem kui viiel järjestikusel aastal.

Artikkel 20

1.Sektsioonide ülesanne on võtta vastu arvamusi ja teabearuandeid neile arutamiseks edastatud küsimustes vastavalt käesoleva kodukorra artiklile 37.

2.Neile arutamiseks edastatud küsimuste käsitlemiseks võivad sektsioonid moodustada enda juurde kas uurimis- või redaktsioonirühma või määrata üksikraportööri.

3.Raportööride ja kohasel juhul ka kaasraportööride määramine ning uurimis- ja redaktsioonirühmade moodustamine otsustatakse rühmade esildiste alusel.

4.Et võimaldada uurimisrühmade kiiret moodustamist ning juhul, kui kolme rühma esimehed on jõudnud kokkuleppele raportööride ja kohasel juhul kaasraportööride määramise ettepaneku ning uurimis- või redaktsioonirühmade koosseisu osas, võtavad sektsioonide esimehed vajalikud meetmed töö alustamiseks.

5.Raportööri ülesanne on jälgida – kasutades vajadusel teda nõustava eksperdi abi – pärast arvamuse vastuvõtmist täiskogus selle edasist arvessevõtmist. Ülesande täitmisel abistab raportööri asjaomase sektsiooni sekretariaat. Sektsiooni teavitatakse arvamuse vastuvõtmise järgsest tegevusest.

6.Uurimisrühm võib muutuda püsivaks struktuuriks üksnes erandjuhul juhatuse poolt eelnevalt kahe ja poole aastaseks ajavahemikuks antud loal.

Artikkel 21

1.Komitee liige võib oma äraolekul volitada oma asendusliiget ennast esindama ettevalmistustöös.

2.Asendusliikmetel ei ole hääleõigust.

3.Sektsiooni esimehe, uurimisrühma esimehe, sektsiooni juhatuse liikme või raportöörina tegutsev komitee liige ei saa kõnealuste ametiülesannete täitmisel lasta end oma asendajal asendada.

4.Asendajaks määratud asendusliikme nimi ja staatus tuleb teatada komitee juhatusele nõusoleku saamiseks.

5.Asendusliige täidab ettevalmistustöö käigus samu ülesandeid, mida täitis teda volitanud komitee täisliige, ning tema suhtes kehtib sama sõidukulude hüvitamise ja päevaraha maksmise kord.

5. peatükk

ALLKOMITEED JA PEARAPORTÖÖR

Artikkel 22

1.Komitee võib erandkorras luua juhatuse algatusel enda juurde allkomiteesid, mille ülesanne on üldise iseloomuga rangelt horisontaalsetes küsimustes arvamuse või teabearuande eelnõude koostamine; eelnõud esitatakse arutamiseks kõigepealt juhatusele ja seejärel komiteele.

2.Istungjärkude vahelisel ajal võib juhatus luua allkomiteesid, ent see nõuab komitee hilisemat heakskiitu. Allkomitee saab moodustada ainult ühe teema käsitlemiseks. Allkomitee volitused lõpevad siis, kui komitee on lõpetanud hääletuse allkomitee ettevalmistatud arvamuse või teabearuande eelnõu üle.

3.Mitme sektsiooni pädevusse kuuluva küsimuse korral moodustatakse allkomitee asjast huvitatud sektsioonide liikmetest.

4.Sektsioonide suhtes kehtivaid sätteid kohaldatakse analoogia põhjal ka allkomiteede suhtes.

Artikkel 23

Eelkõige teisejärgulist huvi pakkuvate või pakiliste teemade kohta esitatud konsulteerimistaotluste puhul võib komitee määrata pearaportööri, kes vastutab täiskogu ees arvamuse koostamise eest üksi, ilma et arvamust oleks eelnevalt arutatud mõnes sektsioonis.

6. peatükkVAATLUSRÜHMAD, ARVAMUSTE ÄRAKUULAMINE, EKSPERDID

Artikkel 24

1.Komitee võib moodustada vaatlusrühmi, kui käsitletava küsimuse laad, ulatus ja keerukusaste eeldavad töömeetodite, menetluste ja kasutatavate vahendite erilist paindlikkust.

2.Vaatlusrühma loomise otsustab täiskogu, kes kinnitab juhatuse poolt rühma või sektsiooni esildisel eelnevalt tehtud otsuse.

3.Otsuses, millega vaatlusrühm luuakse, tuleb määratleda selle eesmärk, struktuur, koosseis ja tegevuse tähtaeg.

4.Vaatlusrühmad võivad koostada iga-aastaseid aruandeid aluslepingu horisontaalsete klauslite (sotsiaal-, keskkonna- ja tarbijakaitse klausel) kohaldamise ja nende klauslitega ELi poliitikale avaldatava mõju kohta. Aruanded võidakse täiskogu otsusel edastada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

5.Iga vaatlusrühm tegutseb mõne sektsiooni egiidi ja järelevalve all.

Artikkel 25

Kui käsitletava teema olulisus seda õigustab, võivad komitee eri tööorganid ja struktuuriüksused kuulata välisekspertide arvamust. Kui välisekspertide kaasamine põhjustab lisakulutusi, peab asjaomane tööorgan või üksus esitama komitee juhatusele eelneva loataotluse ja põhjendava kava, et täpsustada asjaolusid, mille alusel välisekspertide kaasamine tundub vajalik.

Artikkel 26

1.Kui see on teatud tööde ettevalmistamiseks vajalik, võivad rühmade esimehed raportööride ja/või kaasraportööride esildisel määrata eksperte.

2.Samuti võivad rühmade esimehed määrata rühmi nõustavaid eksperte.

3.Ettevalmistustöös osalevate ekspertide suhtes kehtib sõidukulude hüvitamise ja päevaraha maksmise osas sama kord, mis komitee liikmete suhtes.

4.Kui nende kohalolek on kasulik, siis võivad raportööre või kaasraportööre nõustavad eksperdid raportööri või kaasraportööri esildisel osaleda sektsiooni või nõuandekomisjoni koosolekutel, kus arutatakse arvamusi või teabearuandeid, mille ettevalmistamiseks nad on määratud.

Asjaomase sektsiooni või nõuandekomisjoni esimees peab eelnevalt andma selleks oma nõusoleku.

5.Eksperdid ei esinda komiteed ja neil ei ole volitust komitee nimel sõna võtta.

6.Komitee täisliikmeid ei saa eksperdiks määrata.

Eksperdina võivad tegutseda nende asendusliikmed, tingimusel et nad peatavad ajutiselt oma asendusliikme volitused.

Nõuandekomisjonide volitatud esindajaid võib määrata üksnes seda rühma nõustavaks eksperdiks, kes nad on määranud, või samasse rühma kuuluvat raportööri nõustavaks eksperdiks.

7. peatükk

NÕUDEANDEKOMISJONID

Artikkel 27

1.Komitee võib moodustada nõuandekomisjone. Nõuandekomisjonidesse kuuluvad komitee liikmed ja organiseeritud kodanikuühiskonna nende valdkondade esindajad, mida komitee soovib kaasata.

2.Komisjonide loomise otsustab täiskogu, kes kinnitab juhatuse vastuvõetud otsuse. Otsuses, millega nõuandekomisjon luuakse, tuleb määratleda selle eesmärk, struktuur, koosseis, tegevuse tähtaeg ja töökord.

3.Vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 võidakse luua tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI), mille koosseisu kuuluvad komitee liikmed ning tööstuse muutustest mõjutatud eri majandussektoreid ja ühiskonnaelu valdkondi ning kodanikuühiskonda esindavate organisatsioonide volitatud esindajad. Nõuandekomisjoni esimees on komitee juhatuse liige, ta annab nõuandekomisjoni tegevusest juhatusele aru iga kahe ja poole aasta tagant. Esimees valitakse juhatuse liikmete seast, kellele on viidatud käesoleva kodukorra artikli 4 lõike 1 punktis d. Ettevalmistustöös osalevate volitatud esindajate ja nende asendusesindajate suhtes kehtib sama sõidukulude hüvitamise ja päevaraha maksmise kord, mis komitee liikmete suhtes.

8. peatükk

DIALOOG EUROOPA LIIDU JA KOLMANDATE RIIKIDE MAJANDUS- JA ÜHISKONDLIKE ORGANISATSIOONIDEGA

Artikkel 28

1.Komitee võib juhatuse algatusel luua ja arendada struktureeritud suhteid majandus- ja sotsiaalnõukogudega, samalaadsete institutsioonidega ning Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanikuühiskonna majandus- ja ühiskondlike organisatsioonidega.

2.Lisaks tegutseb komitee selle nimel, et soodustada majandus- ja sotsiaalnõukogude või samalaadsete institutsioonide loomist riikides, kus neid veel ei ole.

Artikkel 29

1.Komitee võib juhatuse esildisel luua delegatsioone suhete arendamiseks organiseeritud kodanikuühiskonna eri majandus- ja sotsiaalvaldkondadega riikides või riikide ühendustes väljaspool Euroopa Liitu.

2.Komitee ja kandidaatriikide organiseeritud kodanikuühiskonna partnerite vaheline koostöö toimub ühistes nõuandekomiteedes, kui assotsiatsiooninõukogud on sellised komiteed moodustanud. Ühise nõuandekomitee puudumisel toimub koostöö kontaktrühmades.

3.Ühised nõuandekomiteed ja kontaktrühmad koostavad aruandeid ja deklaratsioone, mille komitee võib edastada pädevatele institutsioonidele ja huvitatud osapooltele.

9. peatükk

RÜHMAD

Artikkel 30

Komitee liikmeskond jaguneb kolmeks rühmaks, kuhu kuuluvad vastavalt tööandjad, töötajad ning muude organiseeritud kodanikuühiskonna majandus- ja ühiskonnaelu valdkondade esindajad.

Iga rühm valib endale esimehe ja aseesimehed. Rühmad osalevad komitee ja selle organite töö ettevalmistamises, korraldamises ja kooskõlastamises ning annavad neile vajalikku teavet. Igal rühmal on sekretariaat.

3.Rühmad esitavad täiskogule vastavalt artikli 7 lõikele 6 ning kooskõlas Euroopa Liidu institutsioonide määratletud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõttega kandidaadid komitee presidendi ja asepresidentide kohtadele.

4.Rühmade esimehed on komitee juhatuse liikmeteks kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga b.

5.Rühmade esimehed abistavad komitee eestseisust poliitika kujundamisel ja vajaduse korral järelevalve teostamisel kulude üle.

6.Rühmade esimehed kohtuvad komitee eestseisusega, et valmistada ette juhatuse ja täiskogu tööd.

7.Rühmad esitavad täiskogule ettepanekud sektsioonide esimeeste valimiseks vastavalt artikli 7 lõikele 7 ja sektsioonide juhatuste valimiseks vastavalt artiklile 19.

8.Rühmad esitavad ettepanekud vastavalt artikli 11 lõikele 1 juhatuse poolt moodustatava rahandus- ja eelarvekomisjoni koosseisu kohta.

9.Rühmad esitavad ettepanekud vastavalt artiklitele 24 ja 27 täiskogu poolt moodustatavate vaatlusrühmade ja nõuandekomisjonide koosseisu kohta.

10.Rühmad esitavad ettepanekud vastavalt artikli 29 lõigetele 1 ja 2 moodustatavate delegatsioonide ja ühiste nõuandekomiteede koosseisu kohta.

11.Rühmad esitavad ettepanekud artikli 20 lõike 3 kohaselt sektsioonide poolt määratavate raportööride või moodustatavate uurimis- ja redaktsioonirühmade koosseisu kohta.

12.Käesoleva artikli lõigete 7–10 kohaldamisel võtavad rühmad arvesse liikmesriikide ning majandus- ja ühiskonnaelu eri valdkondade esindatust komitee koosseisus, pädevust ja hea haldustava kriteeriume.

13.Komitee liige võib vabatahtlikkuse alusel liituda ühega rühmadest tingimusel, et selle rühma liikmed kinnitavad tema sobivust. Komitee liige võib korraga kuuluda vaid ühte rühma.

14.Peasekretariaat tagab liikmetele, kes ei kuulu ühtegi rühma, materiaalse ja tehnilise abi, mis on vajalik nende ametiülesannete täitmiseks. Kõnealuste liikmete osalemise uurimisrühmades ja teistes sisemistes struktuurides otsustab komitee president pärast rühmadega konsulteerimist.

10. peatükk

HUVIGRUPID

Artikkel 31

1. Komitee liikmed võivad vabatahtlikkuse alusel ühineda huvigruppidesse, mis esindavad Euroopa Liidu organiseeritud kodanikuühiskonna erinevaid majandus- ja ühiskondlikke huve.

1. Huvigrupi koosseisu võivad kuuluda komitee kolme rühma liikmed. Komitee liige võib korraga kuuluda vaid ühte huvigruppi.

1. Huvigrupi loomine eeldab juhatuse heakskiitu, millest juhatus teavitab omakorda täiskogu.

1. Juhatuse otsuses, millega kiidetakse heaks huvigrupi loomine, määratletakse selle eesmärk, struktuur, koosseis, tegevuse tähtaeg ja töökord.

Seda otsust võib hiljem muuta või selle võib tühistada juhatus.

Huvigrupi loomiseks on vaja vähemalt kümmet liiget.

II JAOTIS KOMITEE TÖÖKORRALDUS

1. peatükk

KOMITEEGA KONSULTEERIMINE

Artikkel 32

1.Komitee kutsub istungiks kokku komitee president Euroopa Parlamendi, nõukogu, või komisjoni taotletud arvamuste vastuvõtmiseks.

2.Komitee kutsub istungiks kokku president juhatuse esildisel ja liikmete enamuse nõusolekul, et komitee esitaks omal algatusel arvamusi kõigis Euroopa Liidu, selle poliitika ja võimalike poliitiliste arengutega seotud küsimustes.

Artikkel 33

1.Artikli 32 lõikes 1 osutatud taotlused arvamuse esitamiseks adresseeritakse komitee presidendile. President korraldab koos juhatusega komitee tööd, võttes niipalju kui võimalik arvesse arvamuse koostamise taotluses kindlaksmääratud tähtaegu.

2.Juhatus määrab kindlaks arvamuste käsitlemise prioriteetide järjekorra, jagades arvamused eri kategooriatesse.

3.Sektsioonid koostavad ettepaneku arvamuste jagamiseks alltoodud kolme kategooria vahel ja annavad esialgse hinnangu uurimisrühma võimaliku suuruse kohta. Kui komitee eestseisus ja rühmade esimehed on ettepanekut kaalunud, edastatakse see juhatusele vastuvõtmiseks. Erijuhtudel võivad rühmade esimehed esitada ettepanekuid uurimisrühmade suuruse muutmiseks. Juhatus kinnitab uue ettepaneku oma järgmisel koosolekul ning määrab uurimisrühma lõpliku suuruse.

Arvamuste kolm kategooriat määratletakse järgmiste kriteeriumide alusel:

A-kategooria (arvamuste koostamise taotlused prioriteetsena määratletud teemade kohta). Selle kategooria alla kuuluvad

•kõik ettevalmistavate arvamuste koostamise taotlused (Euroopa Parlamendi, nõukogu tulevaste eesistujariikide ja komisjoni esitatud taotlused);

•kõik heakskiidetud ettepanekud omaalgatusliku arvamuse koostamiseks;

•teatavad kohustusliku või vabatahtliku konsulteerimise taotlused.

Arvamuste koostamisega tegelevad eri suurusega (6, 9, 12, 15, 18, 21 või 24 liikmest koosnevad) uurimisrühmad, millele eraldatakse asjakohased vahendid.

B-kategooria (kohustusliku või vabatahtliku konsulteerimise taotlused teisejärgulist huvi pakkuvatel või pakilistel teemadel)

Nende arvamuste koostamisega tegeleb üldjuhul üksikraportöör või pearaportöör. Erandjuhtudel võib juhatus otsustada teha B-kategooria arvamuse koostamise ülesandeks kolmeliikmelisele redaktsioonirühmale (kategooria B+). Koosolekute ja töökeelte arvu üle otsustab juhatus.

C-kategooria (kohustuslikud ja vabatahtlikud, puhtalt tehnilist laadi konsulteerimistaotlused)

Taotluste menetlemiseks koostatakse standardarvamus, mille juhatus esitab täiskogule. Kõnealuses menetluses ei nimetata raportööri ega arutata teemat sektsioonis, toimub vaid arvamuse vastuvõtmine või tagasilükkamine täiskogus. Taotluse arutamisel täiskogus palutakse täiskogul esmalt väljendada oma nõusolekut või vastuseisu taotluse menetlemiseks eelkirjeldatud tingimustel ning seejärel hääletada standardarvamuse vastuvõtmise poolt või vastu.

4.Kiireloomuliste küsimuste puhul kohaldatakse käesoleva kodukorra artikli 63 sätteid.

Artikkel 34

Komitee võib juhatuse esildisel otsustada koostada teabearuande, et käsitleda Euroopa Liidu eri poliitikavaldkondi ja nende võimalikke arenguid.

Artikkel 35

Komitee võib sektsiooni, rühma või vähemalt ühe kolmandiku komitee liikmete esildisel koostada päevakajalisi teemasid käsitlevaid resolutsioone, mille täiskogu võtab vastu vastavalt artikli 61 lõikele 2. Resolutsioonide eelnõusid arutatakse täiskogu istungjärgu päevakorrapunktina eelisjärjekorras.

Artikkel 36

1.Juhatus võib üldiste otsustega reguleerida ja konkreetsete otsustega lubada otse või kaudselt komitee nõuandva ülesandega seotud tegevusi, iseäranis järgmisi:

· foorumite, platvormide või muude temaatilise konsulteerimise struktuuride loomine, nende koosseisu kindlaksmääramine ja nende haldamine komitee poolt, samuti vorm, kuidas komitee ja selle liikmed osalevad liidu institutsioonide loodud struktuurides või nende osalusega struktuurides;

· uuringute tegemine või tellimine ja nende avaldamine;

· töövisiitide ja väljaspool komitee asukohta toimuvate ürituste korraldamine;

· poliitika hindamine juhatuse otsuse alusel või liidu institutsioonide taotlusel eeskätt arvamuse või teabearuande vormis käesoleva kodukorra tähenduses. „Poliitika hindamise“ all mõistetakse järelhindamist, mille raames käsitletakse poliitikat või õigusakti, mille rakendamine on juba käimas. See seisneb komitees esindatud organisatsioonide hinnangute ja nõudmiste väljendamises[footnoteRef:2]. [2: Täielik määratlus kooskõlas juhatuse 19. jaanuari 2016. aasta otsusega esitatakse käesoleva kodukorra rakenduseeskirjas.]

2.Komitee tutvustab oma järelhindamiste (teabearuanded) abil kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohti ELi poliitikameetmete mõju kohta. Järelhindamine peab olema kvalitatiivne ja sihtotstarbeline. Järelhindamisel võetakse arvesse sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju.

3.Liikmete osalemise üle komiteevälistes organites otsustab juhatus ning seda jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt. Liikmete esindatus komiteevälistes organites peab olema tasakaalus ja osalemine peab toimuma rotatsiooni alusel.

2. peatükk

TÖÖKORRALDUS

A. SEKTSIOONIDE TÖÖ

Artikkel 37

1.Seosega arvamuse või teabearuande koostamisega määrab juhatus vastavate tööde ettevalmistamiseks artikli 9 lõike 4 kohaselt vastutava sektsiooni. Kui teema kuulub selgelt ja üheselt ühe sektsiooni pädevusse, on määramise kohustus presidendil, kes teavitab määramisest omakorda juhatust.

2.Kui arvamuse koostamiseks pädevaks tunnistatud sektsioon soovib kuulda tööstuse muutuste nõuandekomisjoni (CCMI) arvamust või kui viimane soovib sektsioonile määratud arvamuse teemal sõna võtta, võib komitee juhatus volitada CCMI-d välja töötama täiendavat arvamust ühes või mitmes konsulteerimistaotluses osutatud küsimuses. Juhatus võib sellise otsuse teha ka omal algatusel. Juhatus korraldab komitee töö nii, et nõuandekomisjon saaks oma arvamuse aegsasti ette valmistada, võimaldamaks sektsioonil seda arvesse võtta.

Üksnes sektsioon on pädev komiteele aru andma. Siiski peab vastutav sektsioon oma arvamusele lisama ka nõuandekomisjoni koostatud täiendava arvamuse.

3.Komitee president teavitab asjaomase sektsiooni esimeest kõnealusest otsusest ning samuti töö tähtajast.

4.President teavitab komitee liikmeid sellest, millisele sektsioonile tehti ülesandeks arvamuse koostamine, teatades ka kuupäeva, mil asjaomane küsimus on täiskogu istungjärgu päevakorras.

Artikkel 38

Komitee president võib juhatuse nõusolekul anda sektsioonile loa ühiskoosoleku korraldamiseks mõne Euroopa Parlamendi või Regioonide Komitee komisjoniga.

Artikkel 39

Käesoleva kodukorra kohaselt arvamuse koostamise ülesande saanud sektsiooni kutsub koosolekuks kokku selle esimees.

Artikkel 40

1.Sektsiooni koosolekud valmistab ette sektsiooni esimees koos sektsiooni juhatusega.

2.Koosolekuid juhatab sektsiooni esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest.

Artikkel 41

1.Sektsiooni koosolek on otsustusvõimeline, kui üle poole sektsiooni täisliikmetest on kohal või esindatud.

2.Kui koosolek osutub otsustusvõimetuks, lõpetab esimees koosoleku ning kutsub talle sobivatel tingimustel ja talle sobivaks kellaajaks, kuid samaks päevaks kokku uue koosoleku, mis loetakse otsustusvõimeliseks kohalviibivate või esindatud liikmete arvust olenemata.

Artikkel 42

Sektsioon võtab arvamuse vastu raportööri ja kohasel juhul kaasraportööri esitatud arvamuse eelnõu põhjal.

Artikkel 43

1.Sektsiooni arvamus sisaldab ainult sektsiooni poolt vastavalt käesoleva kodukorra artiklis 61 ettenähtud menetlusele vastuvõetud teksti.

2.Tagasilükatud muudatusettepanekute tekst on ära toodud arvamuse lisas koos hääletustulemustega, kui nende ettepanekute poolt hääletas vähemalt veerand hääletamisel osalenud liikmetest.

Artikkel 44

Sektsiooni esimees edastab sektsiooni arvamuse koos artikli 43 kohaselt lisatud dokumentidega komitee presidendile ja komitee juhatus esitab kõnealuse arvamuse võimalikult kiiresti täiskogule. Kõnealused dokumendid peavad olema komitee liikmetele aegsasti kättesaadavad.

Artikkel 45

Sektsiooni iga koosoleku arutelu käigust koostatakse lühiprotokoll, mis esitatakse sektsioonile kinnitamiseks.

Artikkel 46

Komitee president võib juhatuse – või vajaduse korral täiskogu – nõusolekul saata küsimuse sektsioonile tagasi uuesti menetlemiseks, kui ta on seisukohal, et arvamuse koostamisel ei ole arvestatud käesoleva kodukorra asjaomaseid menetluseeskirju, või kui ta peab vajalikuks täiendavat analüüsi.

Artikkel 47

1.Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 2 kohaldamist, toimub sektsioonide ettevalmistav töö põhimõtteliselt uurimisrühma raames.

2.Raportöör, keda abistab teda nõustav ekspert ja vajaduse korral üks või mitu kaasraportööri, uurib tõstatatud küsimust, võtab arvesse avaldatud seisukohti ja koostab selle alusel arvamuse eelnõu, mis edastatakse sektsiooni esimehele.

3.Uurimisrühmas hääletust ei toimu.

B. TÄISKOGU ISTUNGJÄRGU TÖÖKORRALDUS

Artikkel 48

Kõigist komitee liikmetest koosnev täiskogu tuleb kokku istungjärkudel.

Artikkel 49

1.Istungjärgud valmistab ette komitee president koos juhatusega. Töö korraldamiseks koguneb juhatus enne iga istungjärgu algust ja vajadusel istungjärgu käigus.

2.Juhatus võib määrata iga arvamuse üle täiskogus peetavale üldisele arutelule ajalimiidi.

Artikkel 50

1.Komitee president edastab juhatuse poolt vastavalt eestseisuse esildisele kindlaksmääratud ja koostöös rühmade esimeestega valminud päevakorra kavandi hiljemalt viisteist päeva enne istungjärgu algust kõigile komitee liikmetele ning Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

2.Päevakorra kavand esitatakse täiskogule kinnitamiseks iga istungjärgu alguses. Kui päevakord on vastu võetud, tuleb selle punkte arutada selle istungi jooksul, mille päevakorras nad on. Täiskogu aruteluks vajalikud dokumendid tehakse liikmetele kättesaadavaks kooskõlas artikliga 44.

Artikkel 51

1.Komitee täiskogu istung on otsustusvõimeline, kui kohal või esindatud on üle poole selle liikmetest.

2.Kui istung osutub otsustusvõimetuks, lõpetab komitee president istungi ja kutsub talle sobivaks kellaajaks, kuid sama istungjärgu raames kokku uue istungi, mis loetakse otsustusvõimeliseks kohalviibivate või esindatud liikmete arvust olenemata.

Artikkel 52

Päevakorra kinnitamisel teavitab komitee president kohasel juhul päevakajaliste küsimuste lisamisest päevakorda.

Artikkel 53

Komitee võib päevakorra kavandit muuta, et asuda menetlema artikli 35 kohaselt esitatud resolutsioonide eelnõusid.

Artikkel 54

1.Komitee president avab istungi, juhib arutelu ja jälgib kodukorrast kinnipidamist. Teda abistavad asepresidendid.

2.Presidendi äraolekul asendavad teda asepresidendid. Asepresidentide äraolekul juhatab istungit juhatuse vanim liige.

3.Täiskogus toimuva arutelu aluseks on asjaomase küsimuse kohta täiskogule aruandmises pädeva sektsiooni tehtud töö.

4.Kui dokument võeti sektsioonis vastu vähem kui viie vastuhäälega, võib juhatus teha ettepaneku lisada see täiskogu istungjärgu päevakorda ilma eelneva aruteluta hääletusele võetavate dokumentide hulka.

Seda menetlust ei kohaldata juhul,

· kui vähemalt 25 komitee liiget on selle vastu;

· kui on esitatud täiskogus menetletavaid muudatusettepanekuid;

· kui asjaomane sektsioon otsustab lasta täiskogul küsimust arutada.

5.Kui dokument ei saa täiskogus poolthäälteenamust, võib komitee president täiskogu nõusolekul selle pädevale sektsioonile uueks menetlemiseks tagasi saata või määrata pearaportööri, kes esitab samal istungjärgul või mõnel teisel istungjärgul uue dokumendi eelnõu.

Artikkel 55

1.Muudatusettepanekud tuleb koostada kirjalikult ja edastada esitajate poolt allkirjastatuna sekretariaati enne istungjärgu algust.

2.Täiskogu töö paremaks korraldamiseks määrab juhatus kindlaks muudatusettepanekute esitamise korra.

3.Enne istungi algust esitatud muudatusettepanekud võetakse siiski menetlusse, kui neil on vähemalt kahekümne viie liikme allkiri.

4.Muudatusettepanekus peab olema märgitud, millist teksti osa see puudutab, ja kommentaariks peab olema lisatud lühike motivatsioon. Sarnase sisu või vormiga muudatusettepanekuid arutatakse korraga.

5.Üldreeglina kuulab täiskogu iga muudatusettepaneku kohta ära ainult selle esitaja, ühe oponendi ja raportööri seisukohad.

6.Muudatusettepaneku arutamise ajal võib raportöör esitada suuliselt kõnealuse muudatusettepaneku autori nõusolekul kompromissettepanekuid. Vastaval juhul pannakse täiskogus hääletusele ainult kompromissettepanek.

7.Vajaduse korral peab komitee president koos asjaomase sektsiooni esimehe ja raportööriga tegema komitee täiskogule ettepaneku muudatusettepanekute selliseks menetlemiseks, mis tagaks lõpliku teksti ühtsuse.

Artikkel 56

1.Muudatusettepanekut või muudatusettepanekute paketti, mis väljendab sektsiooni või nõuandekomisjoni arvamusest täiesti erinevat seisukohta, käsitatakse vastuarvamusena. Vastuarvamus peaks olema lühike ja kokkuvõtlik iseseisev dokument, mis hõlmab järeldusi ja selgitust.

2.Rühmad võivad juhatuselt taotleda ühe või mitme muudatusettepaneku käsitamist vastuarvamusena.

3.Juhatus võtab otsuse vastu pärast asjaomase sektsiooni või nõuandekomisjoni esimehe ärakuulamist.

4.Pärast ühe või mitme muudatusettepaneku tunnistamist vastuarvamuseks võib juhatus otsustada saata arvamuse koos vastuarvamusega asjaomasele sektsioonile või nõuandekomisjonile uueks läbivaatamiseks tagasi, kui arvamuse vastuvõtmiseks määratud tähtaeg seda võimaldab.

5.Kui muudatusettepanekut ei esitatud piisavalt varakult, et võimaldada juhatusel teha otsus selle vastuarvamusena käsitamise kohta, võtab nii sellekohase otsuse kui ka otsuse võimaliku tagasisaatmise kohta asjaomasele tööorganile vastu täiskogu laiendatud eestseisuse esildisel ja pärast asjaomase tööorgani esimehega konsulteerimist.

6.Kui käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud olukorras ei saadeta toimikut tagasi asjaomasele tööorganile või esitatud teksti ei tunnistata vastuarvamuseks, hääletab täiskogu esitatud muudatusettepanekute üle samal viisil kui rühma muudatusettepanekute üle.

7. Kui vastuarvamus saab täiskogus häälteenamuse, loetakse see vastuvõetuks.

Selleks et otsustada, kas algne tekst tuleks lisada vastu võetud arvamusele, toimub uus hääletus. Algne tekst lisatakse uuele tekstile, kui see saab vähemalt veerandi antud häältest.

8. Kui vastuarvamus ei saa häälteenamust, kuid saab vähemalt veerandi antud häältest, lisatakse see algsele arvamusele.

Artikkel 57

1.President võib kas omal algatusel või mõne liikme taotlusel soovitada komitee täiskogul teha otsus sõnavõtu kestuse ja sõnavõtjate arvu piiramise, koosoleku katkestamise või arutelu lõpetamise kohta. Pärast arutelu lõppu antakse sõna ainult seoses hääletust puudutavate selgitustega. Kõnealused sõnavõtud on lubatud alles pärast hääletust ja presidendi kehtestatud ajalimiidi piires.

2.Komitee liikmel on igal ajal õigus paluda ja saada eelisjärjekorras sõna töökorralduslikes küsimustes.

Artikkel 58

1.Iga täiskogu istungjärgu kohta koostatakse protokoll, mis esitatakse kinnitamiseks komitee täiskogule.

2.Komitee president ja peasekretär allkirjastavad protokolli selle lõplikul kujul.

Artikkel 59

1.Komitee arvamused sisaldavad lisaks viitele õiguslikule alusele põhjendust ja probleemi tervikuna käsitlevat komitee seisukohta.

2.Kogu arvamuse teksti hääletustulemus esitatakse arvamuse menetluslikus osas. Nimelise hääletuse korral märgitakse ära ka hääletajate nimed.

3.Täiskogus tagasi lükatud muudatusettepanekute ja nende motivatsioonide tekst esitatakse koos hääletustulemustega arvamuse lisas, kui kõnealuste ettepanekute poolt anti vähemalt veerand häältest. Sama tingimus kehtib ka vastuarvamuste suhtes.

4.Sektsiooni arvamuse tekstilõigud, mis on täiskogus vastuvõetud muudatusettepanekute kasuks tagasi lükatud, esitatakse samuti koos hääletustulemustega komitee arvamuse lisas, kui sektsiooni pakutud tekstilõikude poolt anti vähemalt veerand häältest.

5.Kui mõni komitee juurde artikli 30 kohaselt moodustatud rühm või mõni artikli 31 kohaselt moodustatud majandus- ja ühiskonnaelu valdkondi esindav huvigrupp pooldab seoses täiskogule arutamiseks esitatud küsimusega erinevat, ent ühtset seisukohta, võidakse rühma või huvigrupi seisukoht pärast nimelist hääletamist, mis kiidab heaks arutelu sel teemal, kokku võtta lühikeses arvamusele lisatavas avalduses.

Artikkel 60

1.Komitee vastuvõetud arvamused ja täiskogu istungjärgu protokoll edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

2.Komitee vastuvõetud arvamused võidakse edastada kõigile teistele asjaomastele institutsioonidele või organitele.

III JAOTISÜLDSÄTTED

1. peatükk

HÄÄLETAMINE

Artikkel 61

1.Hääletatakse kas poolt või vastu või jäädakse erapooletuks.

2.Komitee ja selle tööorganite tekstid või otsused võetakse vastu hääletamisel osalenud liikmete poolthäälteenamusega, häälteenamuse arvutamisel võetakse arvesse ainult poolt- ja vastuhääli, kui käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti.

3.Hääletamine toimub kas avaliku, nimelise või salajase hääletusena.

4.Resolutsiooni, muudatusettepaneku, vastuarvamuse või kogu arvamuse või mis tahes muu teksti üle nimeline hääletamine on õigustatud siis, kui vähemalt veerand komitee kohalviibivatest või esindatud liikmetest seda nõuab.

5.Esindusülesannetega ametikohtade täitmiseks läbiviidavad valimised toimuvad alati salajase hääletamise teel. Muudel juhtudel toimub hääletamine salajasena siis, kui komitee kohalviibivate või esindatud liikmete enamus seda nõuab.

6.Kui hääletusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, saab määravaks koosoleku juhataja hääl.

7.Raportööri heakskiit muudatusettepanekule ei anna põhjust jätta kõnealune muudatusettepanek hääletusele panemata.

2. peatükk

KIIRMENETLUS

Artikkel 62

1.Kui arvamuse esitamise kiireloomulisus on põhjustatud Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni poolt komiteele määratud tähtajast, võidakse otsustada kiirmenetluse kohaldamise kasuks, kui komitee president peab seda arvamuse õigeaegseks vastuvõtmiseks vajalikuks.

2.Kui on tegemist kiireloomulisusega komitee tasandil, võib president ilma juhatusega eelnevalt konsulteerimata võtta kohe kõik vajalikud meetmed komitee töö korraldamiseks. Ta teavitab sellest juhatuse liikmeid.

3.Presidendi võetud meetmed esitatakse komitee täiskogule kinnitamiseks järgmisel istungjärgul.

Artikkel 63

1.Kui kiireloomulisus tuleneb sektsioonile arvamuse koostamiseks seatud tähtajast, võib sektsiooni esimees kolme rühma esimeeste nõusolekul sektsiooni töö korraldada käesoleva kodukorra asjaomastest sätetest kõrvale kaldudes.

2.Sektsiooni esimehe võetud meetmed esitatakse sektsioonile heakskiitmiseks selle järgmisel koosolekul.

3. peatükk

PUUDUMINE JA ASENDAMINE

Artikkel 64

1.Komitee liige, kes ei saa osaleda istungil või koosolekul, kuhu teda on nõuetekohaselt kutsutud, peab sellest eelnevalt teavitama vastavalt kas komitee presidenti või sektsiooni esimeest.

2.Kui komitee liige on ilma asendajat volitamata ja ilma mõjuva põhjuseta puudunud rohkem kui kolmelt järjestikuselt täiskogu istungjärgult, võib president pärast juhatusega konsulteerimist ja kõnealuselt isikult puudumise kohta põhjenduste nõudmist paluda nõukogul tema volitused tühistada.

3.Kui sektsiooni liige on ilma asendajat volitamata ja ilma mõjuvat põhjust esitamata puudunud rohkem kui kolmelt järjestikuselt koosolekult, võib sektsiooni esimees pärast kõnealuselt isikult puudumise kohta põhjenduste nõudmist paluda tal loovutada oma koht kõnealuses sektsioonis mõnele teisele liikmele; antud juhul teavitab esimees sellest ka komitee juhatust.

Artikkel 65

1.Komitee liige, kes ei saa täiskogu istungjärgul või sektsiooni koosolekul osaleda, võib pärast komitee presidendi või sektsiooni esimehe teavitamist oma hääleõiguse kirjalikult delegeerida mõnele teisele komitee või sektsiooni liikmele.

2.Igale liikmele võib täiskogu istungjärguks või sektsiooni koosolekuks delegeerida vaid ühe lisahääle.

Artikkel 66

1.Komitee liige, kes ei saa osaleda koosolekul, kuhu teda on nõuetekohaselt kutsutud, võib pärast asjaomase esimehe teavitamist kas otse või oma rühma sekretariaadi kaudu volitada mõnda teist komitee liiget ennast asendama. Kõnealune võimalus puudub komitee juhatuse ning rahandus- ja eelarvekomisjoni koosolekute puhul.

2.Asendamise volitus kehtib ainult sellel koosolekul, mille jaoks see anti.

3.Uurimisrühma liige võib uurimisrühma loomise ajal paluda, et teda asendaks uurimisrühmas mõni teine komitee liige. Asendus kehtib konkreetse teema puhul ja sektsioonis kõnealusel teemal tehtava töö kestel ega ole tühistatav. Ent kui uurimisrühma tegevus jätkub ka pärast kahe ja poole aastaste või viieaastaste volituste lõppemist, lõpeb siiski ka asendamisvolituste kehtivus alates selle ametiaja lõpust, mille jooksul asendamine määrati.

4. peatükk

TEGEVUSE AVALIKKUS JA JUURDEPÄÄS DOKUMENTIDELE

Artikkel 67

1.Komitee avaldab oma arvamused Euroopa Liidu Teatajas nõukogu ja komisjoni poolt kindlaksmääratud viisil, olles eelnevalt konsulteerinud juhatusega.

2.Komitee, selle juhatuse ja sektsioonide koosseis ning kõik koosseisude muutused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komitee veebilehel.

Artikkel 68

1.Komitee tagab oma otsuste läbipaistvuse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teisele lõigule.

2.Peasekretäri ülesanne on võtta vajalikud meetmed, et tagada üldsuse juurdepääs vastavatele dokumentidele.

3.Iga Euroopa Liidu kodanik võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 neljanda lõigu kohaselt pöörduda komitee poole mõnes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ja saada vastuse samas keeles.

Artikkel 69

1.Komitee täiskogu istungid ja sektsioonide koosolekud on avalikud.

2.Teatavad arutelud, mis ei käsitle nõuandetegevust, võidakse asjaomase institutsiooni või organi taotlusel või juhatuse esildisel kuulutada komitee otsusega konfidentsiaalseteks.

3.Muud koosolekud ei ole avalikud, kuid vastavalt koosoleku juhataja äranägemisele võivad põhjendatud juhtudel teised isikud neil vaatlejatena osaleda.

Artikkel 70

1.Euroopa Liidu institutsioonide liikmed võivad sõnaõigusega osaleda komitee ja selle tööorganite istungitel ja koosolekutel.

2.Teiste organite liikmeid ning institutsioonide ja organite nõuetekohaselt volitatud ametnikke võidakse kutsuda koosolekutel osalema ja koosoleku juhataja võib neil paluda sõna võtta või küsimustele vastata.

5. peatükk

LIIKMETE AMETLIKUD NIMETUSED, PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID NING PÕHIKIRI, KVESTORID

Artikkel 71

1.Komitee liikme ametlik nimetus on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige.

2.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete suhtes kohaldatakse aluslepingutele lisatud Euroopa Liidu privileege ja immuniteete käsitleva protokolli nr 7 IV peatüki artikli 10 sätteid.

Artikkel 72

1.Liikmete põhikiri hõlmab komitee liikmete õigusi ja kohustusi, samuti eeskirju, millega reguleeritakse liikmete tegevust ning nende suhteid komitee ja selle talitustega. See hõlmab karistusi sobimatu käitumise eest.

Liikmete põhikirjas kehtestatakse ka meetmed, mida võidakse tarvitusele võtta kodukorra või põhikirja rikkumise korral.

2.Käitumisjuhend, milles määratletakse ja täpsustatakse komitee täis- ja asendusliikmetele kehtivaid kohustusi, on esitatud käesoleva kodukorra lisas.

3.Oma ametiaja alguses võtavad liikmed endale kohustuse järgida täiskogus vastu võetud käitumisjuhendit ja sellele alla kirjutada. Liikmete käitumist iseloomustab vastastikune austus, see põhineb aluslepingutes sätestatud väärtustel ja põhimõtetel. Liikmed käituvad väärikalt, hoides komitee mainet. Liikmed ei tohi kasutada arutelude käigus laimavat, rassistlikku, seksistlikku või ksenofoobset keelepruuki või käitumismaneere.

Kui nimetatud põhimõtteid ja eeskirju ei järgita, võidakse kohaldada käitumisjuhendis sätestatud meetmeid.

Käesoleva artikli kohaldamine ei piira liikmete sõnavabadust.

Artikli kohaldamine põhineb liidu esmases õiguses ja liikmete põhikirjas sätestatud liikmete õiguste täielikul austamisel.

Artikli kohaldamine põhineb läbipaistvuse põhimõttel ning tagatakse kõnealust valdkonda puudutavate sätete teatavakstegemine liikmetele, keda teavitatakse isiklikult nende õigustest ja kohustustest.

Kui eespool sätestatud käitumisreegleid rikub isik, kes on komitee liikme teenistuses, või muu isik, kelle juurdepääsu komitee ruumidesse või töövahenditele on korraldanud liige, võidakse asjaomase liikme suhtes asjakohasel juhul kohaldada käitumisjuhendis sätestatud distsiplinaarkaristusi.

Käitumisreeglite rikkumise korral kohaldatavad distsiplinaarkaristused sisalduvad täiskogus vastu võetud käitumisjuhendis.

Komitee viib oma eeskirjad kooskõlla Euroopa Parlamendi eeskirjadega niivõrd, kui need on kooskõlas komitee liikmete põhikirjaga, ning moodustab sel eesmärgil asjaomased tööorganid.

Luuakse liikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee (kooskõlas komitee liikmete käitumisjuhendiga).

4.Ametisse nimetamisel koostavad liikmed deklaratsiooni kõigi, kas finants- või muude huvide kohta, millel võib olla mõju nende tööle komitees.

Nad kinnitavad sõnaselgelt deklaratsiooni sisu kehtivust vähemalt kord aastas ja korrigeerivad seda kohe, kui nende olukord peaks muutuma.

Liikmete põhikirjas ning täis- ja asendusliikmete käitumisjuhendis kehtestatakse ka meetmed, mida võidakse tarvitusele võtta kodukorra, käitumisjuhendi või põhikirja rikkumise korral.

Artikkel 73

1. Juhatuse esildisel valib täiskogu igaks kahe ja poole aastaseks ajavahemikuks kuus liiget, kolm naist ja kolm meest, kellel ei ole komitee struktuuris teisi pidevaid kohustusi ja kes moodustavad liikmete käitumise küsimustega tegeleva nõuandekomitee.

2. Juhul kui liige on väidetavalt rikkunud komitee käitumisjuhendit, annab liikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee liikmele, kes seda taotleb, 30 kalendripäeva jooksul konfidentsiaalselt suuniseid, kuidas käitumisjuhendi sätteid tõlgendada ja kohaldada. Asjaomane liige võib neid suuniseid usaldada.

3.Liikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee hindab komitee presidendi taotlusel samuti käitumisjuhendi väidetavaid rikkumisi ja annab presidendile nõu, milliseid võimalikke meetmeid võtta.

Artikkel 74

Juhatuse esildisel valib täiskogu igaks kahe ja poole aastaseks ajavahemikuks kolm liiget, kellel ei ole komitee struktuuris teisi pidevaid kohustusi ja kes moodustavad kvestorite rühma, millel on järgmised kohustused:

a)tagada põhikirja täitmine ja teostada järelevalvet selle üle;

b)koostada ettepanekuid liikmete põhikirja täiendamiseks ja parandamiseks;

c)leida lahendusi ja teha vastavaid algatusi, kui liikmete põhikirja kohaldamise osas tekib kahtlusi või konflikte;

d)tagada suhtlus komitee liikmete ja peasekretariaadi vahel liikmete põhikirja kohaldamise osas.

6. peatükk

LIIKMETE VOLITUSTE LÕPPEMINE, LIIKMESUSE VÄLISTATUS

Artikkel 75

1.Komitee liikmete volitused lõpevad siis, kui lõpeb komitee koosseisu uuendamisel nõukogu poolt kindlaksmääratud viieaastane ajavahemik.

2.Komitee liikme volitused lõpevad tema tagasiastumisel, tema ametist tagandamisel, tema surma korral, vääramatu jõu korral või liikmesuse välistatuse tõttu.

3.Komitee liikmesuse välistavad liikmesus valitsuses, parlamendis, Euroopa Liidu institutsioonides, Regioonide Komitees või Euroopa Investeerimispanga haldusnõukogus ning alaline töö Euroopa Liidu ametniku või teenistujana.

4.Tagasiastumisest teatatakse komitee presidendile adresseeritud kirjaga.

5.Ametist tagandamine toimub käesoleva kodukorra artikli 64 lõikes 2 kindlaksmääratud tingimustel. Juhul kui nõukogu otsustab liikme volitused lõpetada, algatab ta asendamismenetluse.

6.Liikme tagasiastumise, tema surma, vääramatu jõu või tema liikmesuse välistatuse korral teatab komitee president sellest nõukogule, kes sedastab täitmata koha olemasolu ja algatab asendamismenetluse. Tagasiastumise korral täidab ametist lahkuv liige siiski oma ülesandeid kuni asendaja ametisse nimetamise jõustumise kuupäevani, välja arvatud juhul, kui tagasi astuv liige teatab, et ta ei soovi seda.

7. Kõigil käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud juhtudel nimetatakse asendaja ametivolituste lõpuni jäävaks ajavahemikuks.

Artikkel 76

1.Juhatuse ettepanekul, mille on vastu võtnud vähemalt kolm neljandikku juhatuse liikmetest, võib tõsistel ja nõuetekohaselt tõendatud põhjustel esitada täiskogule umbusaldusavalduse komitee presidendi suhtes.

Sellisel juhul võetakse kõnealune avaldus täiskogu järgmisel istungjärgul päevakorda esimese punktina.

2.Täiskogu võtab otsuse umbusalduse avaldamise kohta vastu salajase hääletuse teel ilma võimaluseta hääli delegeerida, olles ära kuulanud kõigepealt igast rühmast ühe liikme ja seejärel sõna võtta soovivad eestseisuse liikmed ning viimasena presidendi.

Umbusaldus loetakse avaldatuks, kui see kiidetakse heaks kohalolevate liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Vastupidisel juhul loetakse see tagasilükatuks.

3.Kui umbusaldusavaldus vastu võetakse, korraldab täiskogu viivitamatult presidendi asendamise tema rühma liikmega.

Selleks juhib täiskogu tööd ajutiselt komitee asepresident, kes kuulub rühma, kes täidab järgmisena komitee presidendi ametikoha.

4.Kui täiskogu ei saa kohe asuda presidenti asendama, peatatakse selle töö, et võimaldada rühmadel sõnastada ettepanek, ja ajutise esimehe ülesandeid täitev liige kutsub täiskogu taas kokku, võimaluse korral samaks päevaks.

5.Sama rühma koosseisu kuuluv ja ametist vabastatud presidenti asendav liige jääb ametisse kuni esialgselt ettenähtud ametiaja lõpuni.

7. peatükk

KOMITEE HALDAMINE

Artikkel 77

1.Komiteed abistab sekretariaat, mis allub peasekretärile, kes täidab oma ülesandeid juhatust esindava presidendi alluvuses.

2.Peasekretär osaleb nõuandva häälega juhatuse koosolekutel, mida ta protokollib.

3.Peasekretär annab juhatuse ees vande täita oma ülesandeid erapooletult ja kohusetruult.

4.Peasekretär tagab täiskogu, juhatuse ja presidendi poolt vastuvõetud otsuste täideviimise vastavalt käesolevale kodukorrale ning annab presidendile iga kolme kuu tagant kirjalikult aru haldus-, töökorraldus- ja personaliküsimustes rakendatud või kavandatud kriteeriumidest ja rakendussätetest.

5.Peasekretär võib oma volitusi delegeerida presidendi poolt kindlaksmääratud piirides.

6.Juhatus määrab peasekretäri esildisel kindlaks peasekretariaadi ametikohtade loetelu, mis peab võimaldama peasekretariaadil tagada komitee ja tema tööorganite ladusa töö ning aitama komitee liikmetel täita oma ülesandeid eelkõige koosolekute korraldamise ja arvamuste koostamise osas.

7.Peasekretärile komitee presidendi volituste delegeerimise alusel antud volitused on ajutised: need lõppevad hiljemalt presidendi ametiaja lõppemisel.

Artikkel 78

Uue peasekretäri ametisse nimetamisel kehtib järgmine kord:

1.Juhatus

-otsustab peasekretäri ametikoha staatuse (ametnik või ajutine teenistuja), määrab kolmest liikmest koosneva redaktsioonikomisjoni ja võtab seejärel vastu vaba ametikoha teate;

-moodustab eelvalikukomisjoni, mis koosneb kuuest komitee liikmest, ja seab kõnealusele komisjonile tähtaja, mille jooksul tal tuleb esitada juhatusele töötulemused.

2.Eelvalikukomisjon on volitatud läbi vaatama avaldusi, viima läbi intervjuusid, koostama põhjendatud aruande, mis sisaldab kandidaatide paremusjärjestust sõltuvalt nende oskustest vaba ametikoha teates määratletud menetluse ja kriteeriumite alusel, ning esitama ametikoha täitmiseks kandidaadi või kandidaatide nimekirja.

3.Eelvalikukomisjoni tegevus on täiesti sõltumatu, erapooletu ja konfidentsiaalne, selle aluseks on kriteeriumid, mille määratleb juhatus kõnealuse komisjoni asutamisel.

Eelvalikukomisjoni abistavad komitee sekretariaadi pädevad talitused ja ta võib asjaomasel juhul kaasata eksperte väljastpoolt komiteed.

4.Pärast tutvumist eelvalikukomisjoni aruandega teeb juhatus lõpliku otsuse hääletuse teel, mis võib vajadusel hõlmata mitut hääletusvooru.

Kandidaat, kelle poolt hääletab esimeses hääletusvoorus üle poole juhatuse liikmetest, k.a puuduvad liikmed, nimetatakse ametisse, ilma et oleks tarvis korraldada teist hääletusvooru.

Kui esimeses voorus ükski kandidaat seda tingimust ei täida, korraldab juhatus kahe kõige enam poolthääli saanud kandidaadi vahel teise hääletusvooru, mille tulemusel määratakse ametisse kandidaat, kelle poolt hääletas kõige enam kohalolevaid liikmeid.

Juhul kui hääled jagunevad võrdselt ja seetõttu ei ole võimalik pärast esimest hääletusvooru määrata ainult kahte kandidaati või pärast teist hääletusvooru peasekretäri ametisse nimetada, kutsutakse järgmiseks võimalikuks kuupäevaks kokku uus juhatuse koosolek, et nimetada peasekretär.

Artikkel 79

1.Kõiki Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadega ametisse nimetavale asutusele antud volitusi ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele antud volitusi kasutab peasekretäri suhtes juhatus.

2.Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadega ametisse nimetavale asutusele antud volitusi kasutab:

-personalieeskirjade artiklite 29, 30, 31, 40, 41, 49, 50, 51, 78 ja artikli 90 lõike 1 puhul asepeasekretäride ja direktorite suhtes juhatus peasekretäri esildisel; personalieeskirjade teiste sätete, kaasa arvatud artikli 90 lõike 2 puhul komitee president peasekretäri esildisel;

-järgmiste ametikohtade suhtes:

•asedirektorid,

•osakonnajuhatajad,

komitee president peasekretäri esildisel ja pärast laiendatud eestseisusega konsulteerimist;

-administraatorite (AD) tegevusüksuse muudel kui osakonnajuhataja või sellest kõrgema tasandi juhtivatel ametikohtadel töötavate ametnike ning assistentide (AST) ning sekretäride ja kantseleitöötajate (AST/SC) tegevusüksuste ametnike suhtes peasekretär.

3.Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele antud volitusi kasutab:

-teenistustingimuste artiklite 11, 17, 33 ja 48 puhul asepeasekretäri või direktori ametikohale nimetatud ajutiste teenistujate suhtes juhatus peasekretäri esildisel; teenistustingimuste teiste sätete puhul komitee president peasekretäri esildisel;

-asedirektori või osakonnajuhataja ametikohale nimetatud ajutiste teenistujate suhtes komitee president peasekretäri esildisel;

-administraatorite (AD) tegevusüksuse muudel kui osakonnajuhataja või sellest kõrgema tasandi juhtivatel ametikohtadel töötavate ajutiste teenistujate ning kõigi assistentide (AST) ning sekretäride ja kantseleitöötajate (AST/SC) tegevusüksuste ajutiste teenistujate suhtes peasekretär;

-erinõunike ja lepinguliste teenistujate suhtes peasekretär.

4.Institutsioonile ametnike personalieeskirjade artikliga 110 antud volitusi personalieeskirjade üldrakendussätete ja ühise kokkuleppega kindlaksmääratud korra rakendamise osas kasutab komitee president. Teiste üldsätete puhul kasutab neid volitusi peasekretär.

5.Juhatus, komitee president ja peasekretär võivad neile käesoleva artikliga antud volitusi delegeerida.

6.Delegeerimisotsustes sätestatakse volituste ulatus ja nende sisulised ja ajalised piirid, samuti volitatud isiku õigus oma volitusi edasi delegeerida.

7.Ametnike määramiseks asepeasekretäri, direktori, asedirektori või nõuandetegevusega tegeleva osakonna juhataja ametikohale

–avaldatakse samaaegselt kõigis Euroopa Liidu institutsioonides vaba ametikoha teade,

–koostab peasekretär enne kandideerimistaotluste läbivaatamist vaba ametikoha teate põhjal hindamistabeli,

–abistavad peasekretäri erinevate kandideerimistaotluste läbivaatamisel kolm juhatuse liiget,

–edastab peasekretär menetluse lõpul ametisse nimetamise ettepaneku juhatusele, kes teeb selle alusel otsuse.

Artikkel 80

1.Igal rühmal on sekretariaat, mis allub otse rühma esimehele.

2.Ametisse nimetavale asutusele antud volitusi kasutatakse personalieeskirjade artikli 37 punkti a teise taande kohaselt rühmades töötavate ametnike suhtes personalieeskirjade artikli 38 kohaldamise puhul asjaomase rühma esimehe esildisel, sh ka otsuste puhul, mis käsitlevad nende karjääri arengut rühmas.

Kui rühma tööle lähetatud ametnik pöördub tagasi komitee sekretariaati, määratakse talle palgaaste, millele tal oleks olnud õigus ametnikuna.

3.Töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele antud volitusi kasutatakse teenistustingimuste artikli 2 punkti c kohaselt rühmades töötavate ajutiste teenistujate suhtes muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 kolmanda lõigu, artikli 9 ja artikli 10 kolmanda lõigu kohaldamise puhul asjaomase rühma esimehe esildisel.

Artikkel 81

1.Presidendi käsutuses on eraldi kantselei.

2.Kantselei töötajad palgatakse eelarve raames ajutiste teenistujatena; töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele antud volitusi kasutab komitee president.

Artikkel 82

1.Enne iga aasta 1. juunit esitab peasekretär juhatusele komitee järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti. Rahandus- ja eelarvekomisjon vaatab projekti enne selle juhatuses arutamist läbi ning teeb vajaduse korral märkusi või muudatusettepanekuid. Juhatus kinnitab komitee kulude ja tulude eelarvestuse. Ta edastab selle Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega kindlaksmääratud tingimustel ja tähtajaks.

2.Komitee president täidab vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetele eelarvet või annab korraldusi selle täitmiseks.

Artikkel 83

1.Luuakse auditikomitee, mille ülesanne on nõustada komitee presidenti ja juhatust auditi küsimuses. Auditikomitee täidab oma ülesandeid sõltumatult, kooskõlas Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse ning iseäranis siseaudiitori volituste ja kohustustega.

Eelkõige teostab auditikomitee järelevalvet kõigi aruandlusprotsesside ja sisekontrollisüsteemide üle, samuti kõigi järelevalveprotsesside üle seoses seaduste, eeskirjade, kutse- ja eetikanormide ning käitumisjuhendite järgimisega.

2.Auditikomitee esitab oma aruanded komitee presidendile, kes edastab need viivitamata juhatusele.

3.Auditikomitee struktuur, koosseis, vastutus ja töökord määratletakse juhatuse otsusega.

4.Auditikomitee liikmed määrab ametisse juhatus rühmade esildisel.

Auditikomitee liikme staatus on ühitamatu komitee juhatuse liikme, rahandus- ja eelarvekomisjoni liikme ning kvestorite rühma liikme staatusega.

5.Auditikomitee võtab vastu oma sise-eeskirjad eesmärgiga tagada, et ta täidab oma rolli ja ülesandeid ning rakendab oma vastutust, õigusi ja kohustusi, nagu neid on kirjeldatud käesolevas artiklis.

6.Auditikomitee liikme asendamine toimub käesoleva artikli lõike 4 esimeses lõigus sätestatud korra alusel.

Artikkel 84

Komiteele saadetav kirjavahetus adresseeritakse presidendile või peasekretärile.

8. peatükk

ÜLDSÄTTED

Artikkel 85

Käesolevas kodukorras sisalduvad ametite ja funktsioonide nimetused kehtivad nii nais- kui ka meessoo kohta.

Artikkel 86

1.Komitee otsustab käesoleva kodukorra muutmise liikmete absoluutse häälteenamusega.

2.Kodukorra muutmiseks moodustab komitee komisjoni, mis kannab nimetust „kodukorrakomisjon“. Komitee nimetab pearaportööri, kelle ülesanne on uue kodukorra kavandi koostamine.

3.Pärast kodukorra vastuvõtmist absoluutse häälteenamusega pikendab täiskogu kodukorrakomisjoni volitusi maksimaalselt 60 päeva võrra, et kõnealune komisjon saaks juhatusele vajaduse korral esitada ettepaneku kodukorra rakenduseeskirja muutmise kohta. Juhatus teeb selle kohta otsuse pärast rühmadega konsulteerimist.

4.Uue kodukorra ja muudetud rakenduseeskirja jõustumise kuupäev määratakse kindlaks siis, kui komitee kodukorra vastu võtab.

Artikkel 87

Käesolev kodukord jõustub 15. märtsil 2019. aastal.

*

**

KOLMAS OSA

KODUKORRA MÄRKSÕNALINE SISUJUHT

KODUKORRA MÄRKSÕNALINE SISUJUHT

Artikkel

A

ALALISED UURIMISRÜHMAD20

ALLKOMITEED22

AMETIST TAGANDAMINE75

AMETNIKE JA TEENISTUJATE AMETISSE NIMETAMINE79, 80

ARUTELU54

ARVAMUS

arvamuse edasise arvessevõtmise jälgimine20

arvamuse tagasisaatmine sektsioonile46, 54

arvamuse taotlemine32, 33

arvamuste jagamine kategooriatesse (A, B ja C)33

avaldamine67

edastamine

*komitee arvamus60

hääletamine(vt märksõna HÄÄLETAMINE)

omaalgatuslik arvamus32

sektsiooni arvamus (vt märksõna SEKTSIOONID, arvamuse koostamine)33

vorm ja sisu59

ARVAMUSE TAGASISAATMINE SEKTSIOONILE46, 54

ARVAMUSE TAOTLEMINE (vt märksõna KONSULTEERIMISTAOTLUSED)32, 33

ARVAMUSTE MÕJU9

ASENDAJAD21

ASEPRESIDENDID

valimine7

ülesanded15–16

AUDITIKOMISJON83

AVALDUSE LISAMINE PÄRAST HÄÄLETAMIST (liikme nõudmisel)(vt märksõna HÄÄLETAMINE, hääletamist puudutavad selgitused)

AVALDUSE LISAMINE PÄRAST HÄÄLETAMIST (rühma või huvigrupi nõudmisel)59

D

DOKUMENDID

avaldamine ja juurdepääs67, 68

kirjavahetus84

E

EELARVE

eelarve täitmine11, 82

kulude ja tulude kalkulatsiooni koostamine82

rahandus- ja eelarvekomisjon11

EKSPERDID26

ETTEVALMISTUSKOMISJON7

EUROOPA LIIDU TEATAJA67

H

HUVIGRUPID

loomine, koosseis ja loomise heakskiitmine31

HÄÄLETAMINE

hääletamine ilma eelneva aruteluta54

hääletamise kord61

hääletamist puudutavad selgitused57

hääleõiguse delegeerimine65

rühma või huvigrupi erineva seisukoha lisamine (vähemuse avaldus)59

HÄÄLEÕIGUSE DELEGEERIMINE65

I

IMMUNITEEDID2, 71

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ10

ISTUNGITE JA KOOSOLEKUTE AVALIKKUS69, 70

K

KAASRAPORTÖÖRID20, 47

KIIRMENETLUS62, 63

komitee tasandil62

sektsioonide tasandil63

KODUKORRA JÕUSTUMINE87

KODUKORRA MUUTMINE86

KODUKORRA TÕLGENDAMINE9

KODUKORRAKOMISJON86

KOMITEE

esindamine välissuhetes14

kokkukutsumine istungiks1, 32

töökord48–54

uue koosseisu kokkukutsumine1, 2

KOMITEE DELEGATSIOONID29

KOMITEE EESTSEISUS

presidendi asendamine pärast umbusalduse avaldamist76

presidendi sekretariaat81

presidendi tööprogrammi täitmise aruanne14

presidendi valimine4–7, 30

presidendi ülesanded

*ametnike ametisse nimetamine79

*arutelu juhtimine54, 55, 57

*finants- ja eelarvepädevus11

*istungjärkude ettevalmistamine49, 50

*juhatuse koosoleku kokkukutsumine9

*komitee esindamine välissuhetes14

*komitee istungiks kokkukutsumine32

tööprogramm14, 16

KOMITEE ESINDAMINE14

KOMITEE HALDAMINE77–84

KOMITEE JUHATUS

ametivolituste kestus4

ametnike ametisse nimetamine79

kodukorra tõlgendamine9

koosoleku kokkukutsumine9

koosseis4

liikme asendamine8

otsuste täideviimine77

valimine4–8

ülesanded ja töökord9

KOMITEE LIIKMED

ametivolitused, privileegid ja immuniteedid2, 71

ametivolituste lõppemine75

asendajad21

asendamine66

hääleõiguse delegeerimine65

liikmesuse välistatus75

liikmete põhikiri72, 74

puudumine64–65

tagasiastumine75

KOMITEE PRESIDENTvt märksõna KOMITEE EESTSEISUS

KOMITEE TÖÖORGANID2

KOMITEE VÄLISSUHTED14, 28, 29

KONSULTEERIMISTAOTLUSED32, 33

KULUDE JA TULUDE KALKULATSIOON82

KVESTORID74

KÕNEAJA PIIRAMINE57

KÄITUMISJUHEND (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete)72

L

LAIENDATUD EESTSEISUS16

LIIKMEDvt märksõna KOMITEE LIIKMED

LIIKMESUSE VÄLISTATUS

liikmesuse välistatus75

LIIKMETE PÕHIKIRI72

M

MUUDATUSETTEPANEKUD55

esitamise kord55

menetlemine55

muudatusettepanek sektsioonis(vt märksõna SEKTSIOONID)

tagasilükatud muudatusettepanek59

vormistus55

üldine muudatusettepanek (vt märksõna VASTUARVAMUS)56

N

NÕUANDEKOMISJONID27

NÕUANDEKOMITEE (liikmete käitumise küsimustega tegelev)73

NÕUTAV HÄÄLTEENAMUS

A) Seoses valimistega

komitee juhatus

*asepresidendid4, 7

*liikmed4, 7

*president4, 7

B) Seoses otsustega

kodukorra muutmine86

komitee juhatuse koosoleku kokkukutsumine9

uurimisrühmad ja raportöörid20, 47

O

ORGANISEERITUD KODANIKUÜHISKOND (vt sissejuhatus)28, 29

OTSUSTUSVÕIMELISUS

sektsiooni koosolekul41

täiskogu istungil51

P

PEARAPORTÖÖRID23, 54, 86

PEASEKRETARIAAT77, 79

PEASEKRETÄR

ametisse nimetamise menetlus78

ülesanded77, 79, 82

PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID2, 71

PROTOKOLL

sektsiooni koosoleku protokoll45

täiskogu istungjärgu protokoll58

PUUDUMINE (liikmete)64–66

PÄEVAKAJALISED KÜSIMUSED52

R

RAHANDUS- JA EELARVEKOMISJON11

RAKENDUSEESKIRI9, 86

REDAKTSIOONIRÜHMAD20

RESOLUTSIOONID35, 53

RÜHMAD

ametisse nimetav asutus80

koosseis ja töökorraldus30

rühmade roll30

rühmade sekretariaat30, 80

RÜHMADE SEKRETARIAAT80

S

SEKTSIOONI JUHATUSED

ametivolituste kestus19

koosseis19

valimine19

SEKTSIOONID

arvamus20, 43, 44

arvamuse koostamine42, 43

eksperdid26

juhatus (vt märksõna SEKTSIOONI JUHATUS)19

kiirmenetlus63

koosoleku kokkukutsumine39

koosoleku otsustusvõimelisus41

koosolekud39, 40

koosolekute avalikkus69, 70

koosseis18

liikme asendamine18

liikmete ametisse nimetamine18

liikmete ametivolituste kestus18

liikmete arv18

moodustamine17

muudatusettepanek55

protokoll45

puudumine64, 65, 66

pädevus17

sektsioonide arv17

teabearuanne22, 34, 37

tööde kulg37–47

ühised koosolekud38

ülesanded20

STRUKTUUREERITUD DIALOOG KODANIKUÜHISKONNAGA28, 29

SÕNAVÕTT TÖÖKORRALDUSLIKES KÜSIMUSTES57

T

TAGASIASTUMINE75

TEABEARUANDED22, 34, 37

TEABEVAHETUSKOMISJON12

TEGEVUSE AVALIKKUS JA JUURDEPÄÄS DOKUMENTIDELE67–70

Documents

· Web view1.Majandus- ja Sotsiaalkomitee loodi 25. märtsil 1957 Roomas allkirjastatud ja 1. jaanuaril 1958 jõustunud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse