EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU - Home - Consilium · 2018. 3. 7. · Lisateavet Euroopa Liidu kohta leiab aadressilt . Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018 Print QC-06-16-343-ET-C

NõukoguEuroopa Liidu

EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGULiikmesriikide koda

HOW TO OBTAIN EU PUBLICATIONS

Free publications: • one copy:

via EU Bookshop (http://bookshop.europa.eu);

• more than one copy or posters/maps: from the European Union’s representations (http://ec.europa.eu/represent_en.htm); from the delegations in non-EU countries (http://eeas.europa.eu/delegations/index_en.htm); by contacting the Europe Direct service (http://europa.eu/europedirect/index_en.htm) or calling 00 800 6 7 8 9 10 11 (freephone number from anywhere in the EU) (*). (*) The information given is free, as are most calls (though some operators, phone boxes or hotels may charge you).

Priced publications: • via EU Bookshop (http://bookshop.europa.eu).

Notice

This publication is produced by the General Secretariat of the Council and is intended for information purposes only. It does not involve the responsibility of the EU institu-tions or the member states.

For further information on the European Council and the Council, see the website:www.consilium.europa.euor contact the Public Information Service of the General Secretariat of the Council:Rue de la Loi/Wetstraat 1751048 Bruxelles/BrusselBELGIQUE/BELGIËTel. +32 (0)2 281 56 50Fax +32 (0)2 281 49 [email protected]/infopublic

More information on the European Union is available on the internet (www.europa.eu).

Luxembourg: Publications O�ce of the European Union, 2015

Print ISBN 978-92-824-5283-7 doi:10.2860/730537 QC-04-15-219-EN-CPDF ISBN 978-92-824-5272-1 doi:10.2860/10651 QC-04-15-219-EN-N

© European Union, 2015Reuse is authorised provided the source is acknowledged.

© Archives nationales (France); © Photothèque de la Ville de Luxembourg. Photo: Batty Fischer; © Photothèque de la Ville de Luxembourg. Photo: Théo Mey For any reuse of this material, permission must be sought directly from the copyright holder.

Cover page: Jerónimos Monastery in Lisbon, Portugal, on 13 December 2007, the day the Lisbon Treaty was signed there

Printed in in LuxembourgPRINTED ON ECOLOGICAL PAPER

Traités_Test.indd 1-3 23/11/2015 12:23

www.consilium.europa.euVisit our website: Külastage meie veebisaiti:

Märkus

Käesoleva väljaande on koostanud nõukogu peasekretariaat ja see on mõeldud üksnes teavitamiseks. Sellega ei kaasne Euroopa Liidu institutsioonide ega liikmesriikide jaoks mingit vastutust.

Kuigi me püüame teha kõik, et käesolevas väljaandes sisalduvad lingid oleksid täpsed ja ajakohased, ei saa ELi institutsioonid võtta vastutust linkide eest, mis ei tööta korralikult.

Lisateavet Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kohta leiate veebisaidiltwww.consilium.europa.eu või pöördudes nõukogu peasekretariaadi avaliku teabe talituse poole aadressil:Rue de la Loi / Wetstraat 1751048 Bruxelles/BrusselBELGIQUE/BELGIËTelefon +32 (0) 2 281 56 50Faks +32 (0) 2 281 49 77www.consilium.europa.eu/infopublic

Lisateavet Euroopa Liidu kohta leiab aadressilt www.europa.eu.

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

Print QC-06-16-343-ET-C ISBN 978-92-824-6014-6 doi:10.2860/996696PDF QC-06-16-343-ET-N ISBN 978-92-824-6007-8 doi:10.2860/593362

© Euroopa Liit, 2018Teabe taaskasutamine on lubatud, kui viidatakse allikale.

Fotod:Europa hoone: © Philippe Samyn and Partners architects and engineers – lead and design partner, Studio Valle Progettazioni architects, Buro Happold engineers; värvikompositsioonid: © Georges Meurant, 2016Lk 47, ülalt vasakult:© bidaya/Fotolia.com, © Nolan/Fotolia.com, © Dusan Kostic/Fotolia.com, © Philippe Leridon/Fotolia.comLk 52: Škofja Loka tee: © Črt Slavec, arengu ja Euroopa ühtekuuluvuspoliitika eest vastutav Sloveenia valitsusasutusLk 56: © François Walschaerts, Euroopa Liit, 2018Käesoleva materjali taaskasutamiseks tuleb luba küsida otse autoriõiguse omajalt.

EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGULiikmesriikide koda

Jaanuar 2018 | ET | EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU 3

Viieminutiline ülevaade. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

Teabeleht 1. Euroopa Ülemkogu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11

Teabeleht 2. Nõukogu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

Teabeleht 3. Kes osaleb liikmesriikide kojas toimuvatel tippkohtumistel ja nõukogu istungitel? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19

Teabeleht 4. Eesistuja ja eesistumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

Teabeleht 5. Alalised esindajad ja COREPER. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

Teabeleht 6. Nõukogu ekspertide töörühmad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31

Teabeleht 7. Nõukogu sekretariaat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35

Teabeleht 8. Kuidas otsuseid tehakse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39

Teabeleht 9. Kuidas (ja miks) liit õigusnorme kehtestab . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43

Teabeleht 10. Kuidas (ja miks) liit poliitikaotsuseid teeb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47

Teabeleht 11. Kuidas liikmesriigid liidu eelarvet kavandavad ja selle üle otsuseid teevad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .51

Teabeleht 12. Välissuhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55

Teabeleht 13. Nõukogu töö jälgimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59

SISUKORD

4 EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU | ET | Jaanuar 2018

VIIEMINUTILINE ÜLEVAADE

Juhised lugejale

Tekstis, mille lugemine ei võta kauem kui viis minutit, tutvustatakse Euroopa Ülemkogu ja nõukogu tööd.

Võtmetähtsusega märksõnad on esitatud paksus kirjas ning neid käsitletakse üksikasjalikumalt lingitud teabelehtedel. Teabelehti võib lugeda vabalt valitud järjekorras. Ühegi teabelehe lugemine ei võta kauem kui viis minutit.

Teabelehed sisaldavad linke muudele selgitustele ja pildigaleriidele. Tehke materjali osas oma valik.

EL sai 2012. aastal Nobeli rahupreemia rahu, leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamise eest Euroopas ning stabiliseeriva rolli eest, mis tal on olnud sõjast räsitud piirkonna muutmisel rahualaks


SISSEJUHATUS

Kuidas riikide valitsused Brüsselis toimuvat suunavad ja otsuseid langetavad – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu ülesanded

Mida Brüsseli all mõeldakse?

Tegemist on ELi ehk Euroopa Liitu tähistava levinud terminiga. Koostööd tehes saab lahendada probleeme, mille lahendamine üksi on võimatu. Samuti on see parim viis ühise tuleviku ehitamiseks. Piiriüleste probleemide puhul on üheskoos kokkulepitud lahendused erinevatest riiklikest lahendustest mõistlikumad. Selline probleemide lahendamise viis aitab Euroopas rahu hoida.

Euroopa riigid võitlesid 20. sajandil üksteise vastu kahes maailmasõjas. Liit pakkus surmast, hävingust, kaosest ja diktatuurist teed rahu, stabiilsuse, demokraatia ja jõukuseni. Seetõttu anti liidule 2012. aastal Nobeli rahupreemia töö eest eduka rahuprotsessiga enam kui 60 aasta jooksul.

Liit loodi 1950ndatel aastatel, kui kuus sõjast laastatud riiki otsustasid teha koostööd, et ehitada oma ühine tulevik täiesti uuel viisil. Aluslepingutes, eelkõige Rooma lepingus (1957), sätestati koostöö eesmärgid, ulatus ja meetod. Meetodi all mõeldi uute Euroopa organite (ehk institutsioonide) loomist. Igal organil on konkreetsed ülesanded ja liikmed. Mis tahes probleemi lahendamiseks või mis tahes projekti käivitamiseks peavad need organid oma erinevaid volitusi kasutades tihedat koostööd tegema.

Miks on liidul toimimiseks vaja erinevaid organeid, kas ühest ei piisa?

Erinevad organid esindavad erinevaid vaatenurki.

Esiteks, kodanike seisukohti esindab Euroopa Parlament, mille koosseisu valivad otse kõigi liidu riikide kodanikud iga viie aasta tagant.

https://europa.eu/european-union/index_et

http://www.europarl.europa.eu/portal/et

Euroopa Ülemkogu kohtus 26. juunil 2014. aastal Belgias Ieperis, et koos mälestada saja aasta möödumist I maailmasõja puhkemisest


Teiseks, valitsuste seisukohti esindavad kaks organit: Euroopa Ülemkogu ja nõukogu. Need tulevad kokku ja töötavad Brüsselis, moodustades nn liikmesriikide koja.

Kolmandaks, mitteriiklikke ehk Euroopa tasandi seisukohti esindab Euroopa Komisjon.

Nende nelja organi vahelised ja sisesed arutelud määravad Euroopa projektide ise-loomu. Käesolevas brošüüris kirjeldatakse, kuidas liikmesriikide valitsused teevad koostööd Euroopa Ülemkogus ja nõukogus ning nende kaudu. Enamiku küsimuste puhul ei saa Euroopa Ülemkogu ja nõukogu tegutseda üksi, enne milleski kokkuleppimist peavad nad tegema koostööd komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

Miks liikmesriikide valitsused kohtuvad kahes erinevas peaaegu sama nimega asutuses?

Esiteks, liit peab määrama kindlaks olulised küsimused, mis vajavad riikliku või kohaliku tasandi lahenduse asemel Euroopa tasandil lahendusi. Liidu suuna ja prioriteetide kehtestamine on Euroopa Ülemkoguks kutsutavatel tippkohtumistel kohtuvate presidentide ja peaministrite ülesanne.

Teiseks, liit peab nende Euroopa tasandi lahenduste saavutamiseks leppima kokku õigusaktides ja poliitikates. Liikmesriikide valitsused arutavad neid õigusakte ja poliitikaid ning peavad nende üle läbirääkimisi organis nimega nõukogu. Praktikas sõidavad valitsuste ministrid oma pealinnadest nõukogus otsuste tegemiseks Brüsselis või Luxembourgis toimuvatele istungitele, mida on aastas kokku ligikaudu 75.

https://ec.europa.eu/commission/index_et

EUROOPA ÜLEMKOGU / NÕUKOGU KOMISJONEUROOPA

PARLAMENT


Liit töötab koostöö kaudu.

Euroopa Ülemkogu kohtumised valmistab ette ja neid juhatab selle eesistuja ning need toimuvad Euroopa Komisjoni presidendi osalemisel. Tavaliselt algavad Euroopa Ülemkogu kohtumised sellega, et juhid kuulavad Euroopa Parlamendi presidendi seisukohti oma kohtumise päevakorras olevate küsimuste kohta.

Nõukogus aga moodustab suurema osa tööst õigusloome ja poliitika kujundamine, et saavutada juhtide seatud eesmärgid. Peaaegu kõik liidu õigusaktid sünnivad kolme organi vaheliste läbirääkimiste tulemusena. Alguspunkt on alati komisjoni ettepaneku vormis esitatud lai Euroopa tasandi vaatenurk.

Edasi peetakse ettepaneku üle läbirääkimisi ja selles lepivad kokku ministrid, kes esindavad liikmesriikide valitsusi (nõukogu), ning otse valitud rahvaesindajad (Euroopa Parlament). Kõik lõplikud kokkulepitud õigusaktid ja poliitikad sünnivad kolme organi (komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament) vahelise tasakaalustatud lahendusena, sealjuures näevad kõik organid küsimust eri nurga alt.


Iga kokkulepitud liidu õigusakt või poliitika on kas väike või suur samm edasi suurte, Euroopa Ülemkogus juhtide kokku lepitud eesmärkide suunas.

Liikmesriikide koda on liidu jaoks keskse tähtsusega. Selles määratakse kindlaks liidu strateegiline kava. Ühtegi liidu õigusakti ei looda ilma selle aktiivse osalemiseta läbirääkimistes, mille tulemusena toimub hääletus ja jõutakse kokkuleppele.


TEABELEHED


Ajakirjanikud kogunevad, et jälgida juhtide saabumist tippkohtumisele ja jäädvustada nende kommentaarid. Prantsusmaa president Emmanuel Macron saabub 2017. aasta oktoobri tippkohtumisele

Eesistuja Donald Tusk pärast 23. juuni 2016. aasta tippkohtumist toimunud pressikonverentsil

tutvustamas juhtide arutelude tulemusi ja vastamas ajakirjanike küsimustele


TEABELEHT 1

EUROOPA ÜLEMKOGU

ELi liikmesriikide juhid kohtuvad iga kahe kuni kolme kuu tagant Euroopa Ülemkogus. Seda kutsutakse sageli tippkohtumiseks. Enamikku riikidest esindab nende peaminister. Mõnda riiki (näiteks Prantsusmaad) esindab president, kuna nii on ette nähtud riigi põhiseaduses.

Euroopa Ülemkogul on liikmete poolt 2,5-aastaseks kindlaksmääratud ametiajaks valitud täiskohaga Brüsselis töötav eesistuja. Praegu ametisolev eesistuja on endine Poola peaminister Donald Tusk.

Eesistuja ülesanne on otsustada, milli-seid tähtsaid küsimusi tuleb kohtumistel käsitleda, ning osalejad kokkuleppele suunata.

http://www.consilium.europa.eu/et/european-council/members/

http://www.consilium.europa.eu/et/european-council/

http://www.consilium.europa.eu/et/european-council/president/

Euroopa Ülemkogu eesistuja

JUHIB ja VIIB EDASI Euroopa Ülemkogu tööd


LIIDU STRATEEGILINE TEGEVUSKAVA MUUTUSTE AEGADEL

1. Töökohtade, majanduskasvu ja konkurentsivõime liit

2. Kõiki kodanikke kaasav ja kaitsev liit

3. Energialiidu väljakujundamine ja tulevikku vaatav kliimapoliitika

4. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev liit

5. Liit kui tugev ülemaailmne osaleja

Euroopa Ülemkogu järeldused, 26.-27. juuni 2014

Kuidas valib eesistuja kohtumistel käsitletavad küsimused?

Osa Euroopa Ülemkogu tööst on kavandatud ja osa on plaaniväline kriisiohjamine.

Kavandatud töö osas leppis Euroopa Ülemkogu 2014. aasta juunis kokku olulistes küsimustes, millega Euroopa Liit peaks tegelema aastani 2020. Selles lühikeses dokumendis – strateegilises tegevuskavas – tuuakse välja viis peamist töövaldkonda.

https://tvnewsroom.consilium.europa.eu/video/donald-tusk-on-the-european-council-16ecc

https://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/143477.pdf

http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-79-2014-INIT/et/pdf#page=1


EUCO 8/17 ET

Euroopa Ülemkogu

Brüssel, 23. juuni 2017 (OR. en) EUCO 8/17 CO EUR 8 CONCL 3

SAATEMÄRKUSED Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (22. ja 23. juuni 2017)

– Järeldused

Delegatsioonidele edastatakse järeldused, mis Euroopa Ülemkogu võttis vastu eespool nimetatud

kohtumisel.

EUCO 8/17

BG

Европейски съвет

Брюксел, 23 юни 2017 г. (OR. en) EUCO 8/17 CO EUR 8 CONCL 3

ПРИДРУЖИТЕЛНО ПИСМО

От: Генералния секретариат на Съвета

До: Делегациите

Относно: Заседание на Европейския съвет (22 и 23 юни 2017 г.)

— Заключения

Приложено се изпращат на делегациите заключенията, приети от Европейския съвет на

посоченото по-горе заседание.

EUCO 8/17

CS

Evropská rada

Brusel 23. června 2017

(OR. en) EUCO 8/17 CO EUR 8 CONCL 3

PRŮVODNÍ POZNÁMKA

Odesílatel: Generální sekretariát Rady

Příjemce: Delegace

Předmět: Zasedání Evropské rady (22. a 23. června 2017)

– závěry

Delegace naleznou v příloze závěry, které přijala Evropská rada na výše uvedeném zasedání.

EUCO 8/17

MT

Kunsill Ewropew

Brussell, 23 ta’ Ġunju 2017


NOTA TA' TRASMISSJONI

minn: Segretarjat Ġenerali tal-Kunsill

lil: Delegazzjonijiet

Suġġett: Laqgħa tal-Kunsill Ewropew (22 u 23 ta’ Ġunju 2017)

– Konklużjonijiet

Id-delegazzjonijiet isibu mehmuż il-konklużjonijiet adottati mill-Kunsill Ewropew fil-laqgħa

msemmija hawn fuq.

EUCO 8/17

DE

Europäischer Rat

Brüssel, den 23. Juni 2017


ÜBERMITTLUNGSVERMERK

Absender: Generalsekretariat des Rates

Empfänger: Delegationen

Betr.: Tagung des Europäischen Rates (22. und 23. Juni 2017)

– Schlussfolgerungen

Die Delegationen erhalten anbei die vom Europäischen Rat auf der obengenannten Tagung

angenommenen Schlussfolgerungen.

Euroopa Ülemkogu järeldused eesti, bulgaaria, tšehhi, malta ja saksa keeles


Plaaniväline töö on selliste ootamatute sündmustega seonduv kriisiohjamine, mis on kas nii tõsised või vajavad nii kompleksset reageerimist, et valikuvõimalusi saab arutada ainult liikmesriikide juhtide tasandil, kes loodetavasti suudavad ka lahendusi pakkuda.

Eesistuja Herman Van Rompuy (Donald Tuski eelkäija) ametiajal tuli ohjata paljusid kriise: mõne riigi võlatase destabiliseeris eurot, pangandussüsteem vajas toetust, võla- ja panganduskriisid viisid teatavates riikides kõrge töötuse määrani, Euroopa naabruses toimusid sõjad, millele juhid pidid leidma ühise lähenemisviisi.

Donald Tuski esimese ametiaja jooksul tekitas suure probleemi pagulas- ja rändekriis. Juhid pidid samuti arutama mitmetes suurtes Euroopa linnades toimunud terrorirünnakuid. Ühendkuningriigi elanikud hääletasid referendumil liidust väljaastumise poolt. Kõik need sündmused nõudsid rahulikku, mõõdetud ja otsusekindlat reageerimist.

Seega – kui eesistuja koostab tippkohtumiste päevakorra, on see tavaliselt kavandatud ja ootamatute sündmuste kombinatsioon. Teatavatel juhtudel võib ta kutsuda kokku erakorralise kohtumise ainult ühe kriisiküsimusega tegelemiseks.

Kuidas eesistuja osalejad kokkuleppele suunab?

Donald Tusk kulutab iga kohtumise ettevalmistamiseks mitu nädalat, vesteldes teiste juhtidega, kohtudes nendega sageli nende kodupealinnades. Ta peab teadma iga juhi seisukohta kõigis põhiküsimustes. Peaaegu kõik kokkulepped Euroopa Ülemkogus peavad olema ühehäälsed.

Kõigis küsimustes saavutatud kokkulepped dokumenteeritakse Euroopa Ülemkogu järeldustes. Eesistuja saadab pärast iga juhi ärakuulamist neile mitu nädalat enne

tippkohtumist järelduste esimese versiooni. Seda arutavad liikmesriikide alalised esindajad, kellel on juhised oma juhtidelt. Nendes aruteludes osaleb eesistuja kabineti juhataja ning samuti komisjoni presidendi esindaja. Kuna tegemist on keeruliste küsimustega, ei jõuta peaaegu kunagi esimeste arutelude käigus kokkuleppele.

http://www.consilium.europa.eu/et/european-council/conclusions/

Eesistuja Donald Tusk ja peasekretär Jeppe Tranholm-Mikkelsen 2017. aasta märtsi tippkohtumisel, kus Tusk valiti tagasi teiseks ametiajaks


Eesistuja võib mõni päev enne Euroopa Ülemkogu kohtumist järeldused läbi vaadata ja anda uusi soovitusi, et rohkem juhte järeldustega nõustuksid. Seda versiooni arutavad nõukogus ministrid, kes edastavad oma juhtide seisukohad mõni päev enne tippkohtumist. See aitab kaasa järelduste suhtes ühehäälse kokkuleppe saavutamisele. Kuid kõige keerulisemad küsimused jäävad juhtidele lahendamiseks kohapeal Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

Juhtides Euroopa Ülemkogu oskuslikult, tehes uusi ettepanekuid ja paludes juhtidel otsida ühiseid pidepunkte, suudab eesistuja tavaliselt leida lahendused, millega saavad nõus olla kõik presidendid ja peaministrid ning komisjoni president.

Mitte igal kohtumisel ei saavutata kõigi küsimuste suhtes lõplikku lahendust. Kõige keerulisemate probleemide puhul astuvad juhid vahel ainult väikse sammu edasi. Siis tehakse uusi jõupingutusi järgmise sammu astumiseks mõnel teisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

Euroopa Ülemkogu järeldused on internetis avalikult kõigis liidu keeltes kättesaadavad kohe pärast kohtumist.

http://www.consilium.europa.eu/et/european-council/conclusions/


TEABELEHT 2

NÕUKOGU

Nõukogu kutsutakse vahel ministrite nõukoguks. Tegu on organiga, kus liikmesriikide valitsuste ministrid koos töötavad. Nõukogu istungitel osaleb ka komisjon.

Ministrite ülesanne on töötada selle nimel, et leida ühistele probleemidele liidu tasandil lahendused, mille puhul võetakse arvesse ka riikide erihuve. See nõuab sageli paindlikkust ja kompromisside tegemist. Seetõttu peavad ministrid leidma õige tasakaalu, milleks on Euroopa tasandil lahendus, mis kätkeb nende oma riikide jaoks maksimaalset kasu ja minimaalset kahju.

Nõukogu peamine ülesanne on õigusloome – nõukogu on komisjoni ja Euroopa Parlamendi kõrval üks kolmest üksteisest sõltuvast osalejast liidu õigusloomeprotsessis. Nõukogu kujundab samuti poliitikat, mis aitab küsimusi lahendada, või kavandab tulevikusuundi, tuues liikmesriikide valitsused ühele rajale. Nõukogu võtab koos Euroopa Parlamendiga vastu liidu aasta eelarve, mis tugineb seitsmeaastasele rahastamiskavale, mille nad võtavad vastu vastavalt Euroopa Ülemkogult saadud suunistele.

Nõukogul on ka tähtis roll välissuhete valdkonnas, kus ta kujundab ja rakendab ELi välis- ja julgeolekupoliitikat. Rahvusvaheliste lepingute puhul langetab nõukogu lõpliku otsuse lepingu sõlmimiseks ELi mittekuuluvate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Peaaegu kogu õigusloome puhul on esmalt vaja komisjoni ettepanekut. Peaaegu kõik komisjoni ettepanekud peavad nõukogu ja Euroopa Parlament ühiselt vastu võtma. Sellest tulenevalt peetakse iga ettepaneku üle mitu korda läbirääkimisi. Ministrid peavad arutama oma erinevaid seisukohti nõukogus. Nõukogu peab samuti (ühtse organina) pidama läbirääkimisi komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Õigusakt võetakse vastu pärast seda, kui nõukogu ja parlament lepivad kokku selle komisjoni ettepanekule tuginevas lõpptekstis.

Õigusloome puhul teeb nõukogu enamasti otsuseid häälteenamuse teel. Otsused peavad olema ühehäälsed ainult mõnel juhul. Hääletussüsteem tugineb liikmesriikide enamusele ja elanikkonna enamusele. Teoorias saab nõukogu õigusakti vastu võtta pärast seda, kui on selge, et nõutud enamus on saavutatud. Praktikas jätkab nõukogu sageli õigusakti eelnõu arutamist ja täiustamist, kuni saavutatakse suurim võimalik enamus (või isegi ühehäälsus). See võib võtta nädalaid või kuid või vahel isegi kauem.

Enne tööülesannete kallale asumist on ministritel aega omavahel vestelda.ELi ministrid kohtuvad Brüsselis 22.-23. mail 2017 hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu istungil. Vasakult: Alice Bah Kuhnke, Rootsi kultuuri- ja demokraatiaminister; Françoise Nyssen, Prantsusmaa kultuuriminister; Owen Bonnici, Malta justiitsminister; Monika Grütters, parlamentaarne riigisekretär Saksamaa haridus- ja teadusuuringute ministeeriumi juures


Igal nõukogu istungil osaleb minister igast liikmesriigist. Riigid, kes kasutavad eurot, on astunud koostöö suunas täiendava sammu. Nende rahandusministrid kohtuvad mitteametlikul ministrite tasandil organis nimega eurorühm, et arutada sellest väga tihedast sidemest tulenevaid küsimusi, näiteks nende majanduste ja eelarvete olukordi.

Nõukogus osalevate ministrite jaoks ei ole see nende ainus töö ega isegi mitte nende põhitöö. Nende põhitöö on koduliikmesriigis riigi valitsuse ja parlamendi juures. Brüsselis või Luxembourgis nõukogu istungitel osalevad nad maksimaalselt kahel kuni kolmel päeval kuus, mõnel juhul isegi vähem. Seetõttu saadab iga valitsus end Brüsselisse alaliselt esindama ühe oma kõrge diplomaadi – neid kutsutakse alalisteks esindajateks. Alalistel esindajatel on suursaadiku tiitel. Nad kohtuvad korra nädalas komitees nimega COREPER. COREPER valmistab mitme nädala jooksul toimuvate kohtumiste käigus ette kõik nõukogu istungid.

http://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/eurogroup/

Nõukogu kümme koosseisu

ÜLDASJAD KESKKOND

VÄLISASJAD TÖÖHÕIVE, SOTSIAALPOLIITIKA, TERVISE- JA TARBIJAKAITSEKÜSIMUSED

TRANSPORT, TELEKOMMUNIKATSIOON JA ENERGEETIKA

JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSED

MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED HARIDUS, NOORED,

KULTUUR JA SPORT

KONKURENTSIVÕIME PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS


Nõukogu võtab vastu õigusakte ja kujundab Euroopa poliitikat paljudes valdkondades, milles liikmesriikide valitsused on aluslepingutega liidule tegutsemisvolitused andnud. Seetõttu on nõukogu istungid praktikas korraldatud vastavalt teemale, et kokku tulla saaksid õiged ministrid. See tähendab, et nõukogu istungeid peetakse rahanduse, keskkonna, energeetika, justiitsküsimuste jne valdkondades ning neil osalevad vastava valdkonna eest vastutavad ministrid. Nõukogu tuleb kokku kümnel erineval temaatilisel istungil, mida tuntakse kui nõukogu koosseise.

Nõukogu tuleb aastas kokku 70–80 korda. Enamik istungeid kestab terve päeva. Mõni istung vältab pool päeva või kaks päeva. Istungid on alati Brüsselis, välja arvatud kolme kuu jooksul aastast, mil neid peetakse pikaajalise kokkuleppe alusel Luxembourgis.

Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. Kui teistel liidu organitel on nais- või meessoost eesistuja või president, siis nõukogu juhib eesistujana üks liikmesriik.

Nõukogu töö on nii avatud kui võimalik. Nõukogu istungite päevakorrad ja paljud dokumendid, mida ministrid ja alalised esindajad arutavad, on nõukogu veebisaidil vabalt allalaaditavad. Istungid, kus arutatakse õigusaktide vastuvõtmist, voogedastatakse.

https://www.youtube.com/watch?v=dBxjdiWYE8s

http://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/configurations/



TEABELEHT 3

KES OSALEB LIIKMESRIIKIDE KOJAS TOIMUVATEL TIPPKOHTUMISTEL JA NÕUKOGU ISTUNGITEL?

Igal aastal toimub vähemalt neli või vajaduse korral rohkem tippkohtumist (Euroopa Ülemkogu). Ühtlasi tuleb nõukogu liikmesriikide ministrite osalusel kokku rohkem kui 70 korda aastas.

Tippkohtumistel osalejate ring on kitsas. Kohal on liikmesriikide presidendid või peaministrid ning Euroopa Ülemkogu eesistuja (praegu Donald Tusk) ja Euroopa Komisjoni president (praegu Jean-Claude Juncker). Seda et mõni juht kohtumiselt puudub, juhtub harva. Juhi puudumisel jääb tema koht vabaks, teda ei asendata asetäitja, ministri või alalise esindajaga.

Lisaks peamistele osalejatele viibib kohtumisel kas mõne aja või kogu kohtumise vältel väike arv teisi osalejaid. Euroopa Parlamendi president peab tavaliselt kohtumise algul kõne. Nende valdkonna teemade käsitlemise ajal viibivad kohal ja osalevad aruteludes ka liidu välispoliitika juht (praegu Federica Mogherini) või Euroopa Keskpanga president (praegu Mario Draghi).

Kogu kohtumise vältel viibib kohal peasekretär (praegu Jeppe Tranholm-Mikkelsen) koos kahe kuni kolme tugitöötajaga ning eesistuja kabineti juhataja. Tugitöötajate hulka kuulub ka õigusnõustaja. Komisjoni presidendiga on tavaliselt kaasas komisjoni peasekretär. Selleks, et juhid saaksid kõneleda oma keeles, on kõigi 23 keele jaoks oma suulise tõlke tiim.

Tippkohtumistel peetakse avameelseid arutelusid oluliste küsimuste ja uute Euroopa tasandi projektide üle juhtide vahel, kes kohtuvad sellises vormis iga kahe kuni kolme kuu tagant. Kui küsimusi ei saa selles vormis lahendada, siis kuskile kõrgemale enam pöörduda ei saa. Juhid kuulavad Euroopa Parlamendi presidendi poliitilisi sõnumeid ja toetuvad Euroopa Komisjoni presidendi analüüsile ja nõuannetele, kuid nad on probleemidele lahenduste leidmisel sõltumatud. Kohtumiste vältel ja vahepeal suunab neid eesistuja, kellel on võtmetähtsusega roll kompromisside kavandamisel. Vähesed küsimused leiavad lahenduse üheainsa kohtumise jooksul. Tavaliselt arutavad juhid ühte küsimust mitu korda ning kujundavad lahendused sammhaaval.

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu – kaks ELi institutsiooni sama katuse all

LIIKMESRIIKIDE KODA

EUROOPA ÜLEMKOGU NÕUKOGU


Nõukogu istungid on väga erinevad. Igal aastal peetakse 70–80 istungit. See tähendab, et mõnel nädalal toimub kaks kuni kolm nõukogu istungit. Ametlikult eksisteerib kümme eri istungikoosseisu, ulatudes rahandusküsimustest keskkonnani. Iga koosseis toob kokku konkreetse teema eest vastutavad liikmesriikide ministrid, näiteks rahandus- või keskkonnaministrid.

Kümne ametliku koosseisu taga on palju rohkem (ligikaudu kahekordne arv) spetsiifilisemaid teemasid, mille eest vastutavad konkreetsed liikmesriikide ministrid. Näiteks on transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu koosseis jagatud praktikas kolme ossa, millest igaühes osalevad asjaomased ministrid.

Mitte kõik nõukogu koosseisud ei tule kokku sama tihti. Rahandusküsimuste nõukogu tuleb kokku peaaegu korra kuus. Haridusministrid kohtuvad tavaliselt ainult korra kuue kuu jooksul. See tähendab, et rahandusministrid tunnevad üksteist palju paremini kui haridusministrid.

Vahel juhtub, et ministrid ei saa oma pealinnast Brüsselisse nõukogu istungile tulla. Sellisel juhul võib neid asendada asetäitja või alaline esindaja, liikmesriigi koht ei ole kunagi tühi.

Nõukogu eesistuja on nõukogu kuuekuulist eesistumist teostava liikmesriigi minister, kes vastutab arutatava teema eest. Iga kuuekuulise perioodi jooksul juhib 30–40 nõukogu istungit 12–18 erinevat ministrit. Mõni juhib umbes kuute istungit (näiteks rahandus), teised juhivad võib-olla ainult ühte istungit (näiteks haridus).

Iga ministrit toetab nõukogus kolm kuni neli kaastöötajat. Peamine kaastöötaja on alaline esindaja (või tema asetäitja), kellega on kaasas kaks või kolm teist alalise esinduse või liikmesriigi ministeeriumi töötajat. Nad istuvad ministriga koos koosolekuruumis.

https://www.youtube.com/watch?v=ivjUu07P-Bg&list=PLLu62aebfdNtPDCET-qqfQcqvXXqSkUea&index=1

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu – erinevad ülesanded

EUROOPA ÜLEMKOGU

MÄÄRAB KINDLAKS ELi POLIITILISE TEGEVUSKAVA

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

PEAB LÄBIRÄÄKIMISI JA HÄÄLETAB ÕIGUSAKTIDE ÜLE


Euroopa Komisjoni esindab arutluse all oleva teema (euro, keskkond, transport, sotsiaalpoliitika jne) eest vastutav volinik.

Nõukogu eesistujaga on kaasas ja teda toetavad nõunikud alalisest esindusest ja nõukogu sekretariaadist, kes aitavad istungi korraldamisel ja nõustavad lahenduste leidmisel.

Nõukogu istungeid toetab ka 23 tõlkide meeskonda, nii et ministrid saavad arutada küsimusi oma keeles.

Nii Euroopa Ülemkogu kohtumiste kui ka nõukogu istungite puhul tulevad osalejad liikmesriikide pealinnadest, et töötada liikmesriikide kojas välja kokkulepitud lahendused Euroopa-ülestele probleemidele. Juhid kehtestavad prioriteedid ja määravad tulevikustrateegia. Nende ministrid võtavad nõukogu istungitel osaledes ELi õigusnorme kehtestades järelmeetmed, tehes tihedat koostööd komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

https://www.youtube.com/watch?v=ivjUu07P-Bg&list=PLLu62aebfdNtPDCET-qqfQcqvXXqSkUea&index=1


Euroopa Ülemkogu eesistuja istekoht


TEABELEHT 4

EESISTUJA JA EESISTUMINE

Euroopa Liidul ei ole eesistujat ega presidenti. Liidu õigusnormid ja poliitikad on loodud erinevate koostööd tegevate organite poolt. Igal erineval liidu organil on oma eesistuja või president. Organite eesistujad või presidendid juhivad neid ja teevad omavahel koostööd.

Euroopa Ülemkogul (juhid) ja nõukogul (ministrid) on kummalgi oma eesistuja.

Praegu on Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk. Varem oli ta Poola peaminister. Ta on eesistuja täisajaga ning tema büroo asub Brüsselis. Euroopa Ülemkogu valis ta sellele ametikohale 2014. aastal esimeseks kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks ning ta valiti uuesti 2017. aastal. Aluslepingus sätestatud eeskirja kohaselt võib eesistuja töötada maksimaalselt kaks ametiaega.

Donald Tusk on alles teine Euroopa Ülemkogu täisajaga eesistuja. Tema eelkäija oli endine Belgia peaminister Herman Van Rompuy, kes oli eesistuja viis aastat perioodil 2009–2014. Varem täitis seda rasket ülesannet oma siseriikliku rolli kõrval selle riigi juht, kelle valitsus teostas nõukogu eesistumist (vt allpool).

Donald Tuski toetab tema töös alaline nõukogu sekretariaat. Oma kabinetis on tal ka väike ajutine töötajate meeskond. Selline meeskond on igal eesistujal. Need on tema kõige lähemad nõuandjad, kes korraldavad tema ajakava ja reise, kirjutavad kõned ja esindavad teda aruteludes teiste juhtide isiklike esindajatega.

Nõukogu eesistujariik vahetub ELi liikmesriikide hulgas iga kuue kuu järel


Eesistuja peamine ülesanne on otsustada ülemkogu kohtumistel arutletavad punktid ja tagada nende kohtumiste hea ettevalmistus. Iga kohtumist valmistatakse hea tulemuse tagamiseks ette nädalaid. Heaks tulemuseks loetakse seda, kui juhid nõustuvad minema edasi ühe suure küsimusega, mille lahendamine on võimalik ainult nende tasandil. Viimastel aastatel on liidu jaoks olnud peamisteks küsimusteks terrorism, ränne, majandus- ja eurokriis ning Brexit.

Suure probleemi lahendamine või uue projekti käivitamine õnnestub harva vaid ühe kohtumise jooksul. Küsimusest ühise arusaama kujundamine ja õige lahenduse leidmine nõuab tavaliselt mitme kohtumise vältel peetavat juhtide sammhaaval arutelu. Lisaks pakiliste probleemide lahendamiseks mõeldud kohtumiste korraldamisele peab eesistuja töötama liidu järgmise viie, kümne või enama aasta arengusuundi puudutavate kokkulepetega. Eesistuja esindab liitu ka kohtumistel teiste riikide

juhtidega kogu maailmas.

Nõukogul on samuti eesistuja. Nõukogu eesistuja ei ole üks kindel isik, vaid ühe liikmesriigi valitsus. Seetõttu kutsutakse teda tavaliselt nõukogu eesistujariigiks. Eesistujariigi ametiaeg on kuus kuud. Eesistujariiki ei valita, vaid eesistumine toimub järjekorra alusel. See tähendab, et iga liikmesriik, ükskõik kui väike või suur, on nõukogu eesistujaks umbes iga 14 aasta tagant.

Nõukogus tulevad kokku liikmes-riikide ministrid, kes tegelevad sama teemaga, näiteks energia-, justiits-, keskkonna-, rahandus- jms küsimustega. Teemad on jagatud kümnesse valdkonda. Kui nõukogu tuleb kokku, et arutada üht neist teemadest, on eesistujaks minister, kes selle teema eest parasjagu eesistujariigiks olevas riigis vastutab. Näiteks juhtis keskkon nanõukogu istungeid 2017. aastal jaanuarist juunini Malta keskkonnaminister. Edasi juhatas neid perioodil juulist detsembrini 2017 Eesti keskkonnaminister.

https://www.youtube.com/watch?v=91v94KoHq_M&list=PLLu62aebfdNtPDCET-qqfQcqvXXqSkUea&index=1

http://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/presidency-council-eu/

Malta siseasjade ja riikliku julgeoleku minister Carmelo

Abela juhatas Brüsselis justiits- ja siseküsimuste

nõukogu 28. märtsi 2017. aasta istungit, millel

arutati muu hulgas ELi tagasisaatmispoliitikat,

rändepoliitika rakendamist ja kriminaalõigust küberruumis


JUULI–DETSEMBER 2017 EESTI

JAANUAR–JUUNI 2018 BULGAARIA

JUULI–DETSEMBER 2018 AUSTRIA

JAANUAR–JUUNI 2019 RUMEENIA

JUULI–DETSEMBER 2019 SOOME

JAANUAR–JUUNI 2020 HORVAATIA

JUULI–DETSEMBER 2020 SAKSAMAA

Nõukogu istungeid juhtivad ministrid ei ela Brüsselis ja see ei ole nende peamine töö. Nad elavad oma koduriigis, kus nad on tavaliselt oma riigi parlamendi ja valitsuse liikmed. Kuuekuulise eesistumisperioodi jooksul võivad mõned nõukogu istungid toimuda kuus korda (näiteks rahandusküsimuste või põllumajanduse nõukogu), samal ajal kui teised (näiteks energeetika või keskkonna nõukogu) võivad kokku tulla ainult kaks korda. Nõukogu istungite vahepeal teeb ettevalmistava töö ja võtab järelmeetmed COREPER. Nõukogu eesistujariik on liikmesriik. Nõukogu eesistuja on selle riigi esindaja, kes juhib ühel erinevatest teemadest peetavat nõukogu istungit.

Sellest korrast on kaks erandit. Liidu välissuhteid haldaval välisasjade nõukogul on alaline eesistuja. Selleks on praegu endine Itaalia välisminister Federica Mogherini. Tema töökoht asub Brüsselis. Tal on tegelikult kolm rolli. Ta juhib välisasjade nõukogu igakuiseid kohtumisi. Ta on komisjoni asepresident, kes vastutab välissuhete eest. Ta on ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Teda kutsutakse sageli liidu välispoliitika juhiks. Tema ametiaeg kõigil kolmel ametikohal kestab viis aastat, mis on Euroopa Komisjoni volinike ametiaeg.

ELi välisministrid kohtusid 15. mail 2017 Brüsselis. Nad tegid kokkuvõtte ELi üldise strateegia rakendamisest julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, eelkõige tsiviilaspektide osas. Nõukogu arutas samuti olukorda Aafrika Sarve piirkonnas, kus seistakse silmitsi destabiliseerumisega, eelkõige Somaalias ja Lõuna-Sudaanis

Euroala liikmesriikide rahandusministrid valisid 4. detsembril 2017 eurorühma esimeheks Portugali rahandusministri Mário Centeno, kes võtab juhtimise üle 13. jaanuaril 2018


Kindel esimees on ka mitteametlikel eurorühma kohtumistel, mille raames tulevad kokku eurot vääringuna kasutava 19 riigi rahandusministrid. Selleks on praegu Portugali rahandusminister Mário Centeno. Eurorühma liikmed valisid ta ametisse kaheks ja pooleks aastaks.

Nõukogu eesistujariigi tööd toetab nõukogu sekretariaat. Selle töötajad aitavad igal liikmesriigil oma eesistumist ette valmistada ja kavandada. Kui ministrid tulevad istungite juhatamiseks Brüsselisse, pakuvad nad neile poliitilist ja õigusnõu ning logistilist tuge. Nõukogu eesistujariigi peamised ülesanded on kutsuda kokku istungid, otsustada päevakorrad, struktureerida arutelud, kuulata ministreid ja töötada välja kompromissid lahenduste jaoks. Selle võimaldamiseks pakub nõukogu sekretariaat nõu, briifinguid, aruandeid, logistikat ning suulise ja kirjaliku tõlke teenust.

Euroopa Ülemkogu eesistuja (Donald Tusk) ja nõukogu eesistujariik (liikmesriigid vastavas järjekorras) teevad tihedat koostööd. Neid nõustab sama peasekretär ja toetab logistiliselt sama nõukogu sekretariaat. Euroopa Ülemkogu suunab kõigi ELi organite, sealhulgas nõukogu tööd. Kooskõlas sellega teevad eesistuja ja eesistujariik tihedat koostööd teiste organite (komisjoni ja Euroopa Parlamendi) presidentidega.

Esimene uues Europa hoones toimunud COREPER II kohtumine leidis aset 20. detsembril 2016


TEABELEHT 5

ALALISED ESINDAJAD JA COREPER

Iga liikmesriigi valitsus saadab end Brüsselis alaliselt esindama ühe oma kõrgema astme kogenenumatest diplomaatidest.

Neid alalisi esindajaid nimetatakse alalisteks seetõttu, et nad elavad ja töötavad Brüsselis alaliselt, mitte nagu liikmesriikide juhid ja ministrid, kes sõidavad Brüsselisse ainult konkreetseteks kohtumisteks.

Neid nimetatakse esindajateks, sest neil on täielikud volitused rääkida läbi selles, mida nende valitsused tahavad, ning võtta vastu ja lükata tagasi lahendusi.

Nad kohtuvad komitees nimega COREPER, mis tuleb prantsuskeelsest nimest Comité des représentants permanents.

Mitte ühtegi küsimust ei edastata ministritele nõukogus enne, kui need on esmalt COREPERis läbi arutatud ja ette valmistatud. COREPER on nõukogu töö seisukohalt keskse tähtsusega. Tema liikmed on nii alalise kui ka esindava funktsiooniga.

Nende korrapärased kohtumised toimuvad vähemalt kord nädalas. Kriisi puhul saavad nad kokku tulla mõne tunni jooksul. Kuna neil on esindav roll ja nad on otsekontaktis oma juhtidega, saavad nad tavaliselt edastada oma valitsuse täpse seisukoha, sealhulgas areneva kriisi ajal. Aastas peetakse umbes 110 COREPERi kohtumist.

Suur osa nende tööst ei tehta siiski kriisiolukorras. Üldiselt hõlmab nende töö nõukogu igal aastal peetava 70–75 istungi ettevalmistamist. Enne iga tippkohtumist on samuti nõukogu istung.

https://www.youtube.com/watch?v=bzuzu4-H1as


Teemade ring, mille kohta nõukogu õigusakte koostab või Euroopa poliitikat kujundab, on suur ja mahukas. Sellega toimetulemiseks on COREPER jagatud kaheks osaks. COREPER II (kus alalised esindajad kohtuvad kord nädalas) valmistab ette tippkohtumi-sed ja nõukogu istungid, mis tegelevad majandus- ja rahandusküsimustega, õigus- ja siseküsimustega, välisasjadega ja üldasjadega.

COREPER I (kus alaliste esindajate asetäitjad kohtuvad kaks korda nädalas) valmistab ette nõukogu istungid, mis tegelevad kõigi teiste teemadega. Nimekiri on pikk: põllumajandus, kalandus, keskkond, kliimamuutused, transport, telekommunikatsioon, energeetika, tööhõive, sotsiaalküsimused, siseturg, tööstus, teadusuuringud, kosmos, haridus, noored, kultuur ja sport.

COREPER I(alaliste esindajate asetäitjad)

valmistab ette nõukogu istungid

COREPER II(alalised esindajad)

valmistab ette nõukogu istungid

Põllumajandus ja kalandus Majandus- ja rahandusküsimused

Konkurentsivõime (tööstus, teadusuuringud) Välisasjad

Haridus, noored, kultuur ja sport Üldasjad

Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused Justiits- ja siseküsimused

Keskkond

Transport, telekommunikatsioon ja energeetika

Mida nõukogu istungi ettevalmistamine tähendab?

Kõik nõukogu päevakorrad sisaldavad arutamist või otsustamist vajavaid punkte. COREPER käsitleb neid enne nõukogu istungit mitme nädala vältel. Kui COREPER neid punkte esimest korda arutab, jõutakse harva kokkuleppele. Seda seetõttu, et liikmesriikide huvid on sageli väga erinevad. Oma liikmesriigi ministrite juhiste alusel töötavad alalised esindajad (või nende asetäitjad) otsivad ühist arusaama, millega nad saavad nõustuda.

Enamikul juhtudel on teoreetiliselt häälteenamuse saavutamiseks piisav pelgalt ühise arusaama leidmine. Tegelikkuses otsivad COREPER (ja hiljem nõukogu) pidevalt paremaid lahendusi, et saavutada otsuse toetuseks suurim võimalik häälteenamus või isegi konsensus. Lõpuks võetakse parim võimalik lahendus vastu hääletamise teel.

http://www.consilium.europa.eu/et/documents-publications/public-register/


Kui COREPER leiab kõiki ministreid rahuldava lahenduse, läheb küsimus edasi nõukogusse ilma aruteluta heakskiitmiseks. Nõukogu argoos kutsutakse neid nõukogu päevakorra A-punktideks. Aga isegi kui lahenduse vastuvõtmiseks on olemas häälteenamus, võib iga minister paluda punkti arutamist nõukogus, selleks et tal oleks võimalik oma probleemi lahendamiseks argumente esitada. Häälteenamuse puudumisel peetakse lahenduse leidmiseks alati ministritevaheline arutelu. Nõukogu argoos nimetatakse arutelu vajavaid punkte B-punktideks.

Nõukogu saab harva midagi üksi otsustada, eriti õigusloome valdkonnas. Siin peavad komisjon ja Euroopa Parlament samuti nõukoguga ühel meelel olema. Seetõttu on COREPERi koosolekulaua taga alati kohal kõrgetasemeline komisjoni ametnik, kellel on selle töös oluline roll. Põhimõtteliselt komisjoni esindaja selgitab ja kaitseb komisjoni ettepanekut ning nõustub vajaduse korral mõne muudatusega, et kõik saaksid edasi liikuda ühise arusaama juurde.

Euroopa Parlamendi nõusoleku saamiseks palub COREPER oma eesistujal parlamendiga kohtuda, et selgitada nõukogu seisukohta ja kuulata ära parlamendi soovid. COREPERi eesistujal on nõukogu ja Euroopa Parlamendi suhtluse vahendajana väga tähtis roll.

Sarnaselt nõukogu eesistujaga vahetub COREPERi eesistuja iga kuue kuu tagant. Eesistujaks on alati nõukogu eesistujariigi alaline esindaja (või tema asetäitja). Kuna iga nõukogu istungit juhib vastava teema (rahandus, keskkond jne) eest vastutav minister, juhivad nõukogu istungeid kuuekuulise perioodi jooksul vähemalt kümme erinevat inimest. COREPERi juhivad kuuekuulise perioodi jooksul siiski ainult kaks inimest, alaline esindaja ja tema asetäitja.

Kõiki alalisi esindajaid toetab Brüsselis liikmesriigi ekspertidest koosnev büroo ehk alaline esindus. Need eksperdid on spetsialistid kõigis nõukogu otsustusvaldkondades, lennundusest zoonoosideni (loomataudid). Enne kui COREPER kavandatavat õigusakti või Euroopa poliitikat arutab, vaadatakse see esmalt läbi ekspertide töörühmas. Nõukogus on ligikaudu 180 kõikide liikmesriikide esindajatest koosnevat ekspertide töörühma. Nad kohtuvad korrapäraselt, et arutada õigusaktide eelnõusid või poliitikaettepanekuid, ning annavad oma tööst aru COREPERile.

http://europa.eu/whoiswho/public/index.cfm?fuseaction=idea.hierarchy&nodeID=3780

11361/17 vs 1

GIP 1B EN

Council of the European Union

Brussels, 17 July 2017 (OR. en) 11361/17 OJ CRP2 27

PROVISIONAL AGENDA

Subject: 2637th meeting of the PERMANENT REPRESENTATIVES COMMITTEE

(Part 2)

Date: 19 July 2017

Time: 10.00

Venue: Brussels

1. Adoption of the agenda Approval of "I" items in Annex

II

11. Migration - Situation on the Central Mediterranean route1

= Exchange of views

12. Follow-up to the Council meeting (Foreign Affairs) on 17 July 2017

13. EU-CELAC Summit (San Salvador, 26-27 October 2017)

= Orientation debate 10509/17 COLAC 49 CFSP/PESC 564 EU RESTRICTED

14. EU-Ukraine Summit (Kyiv, 12-13 July 2017)

= Debriefing

1 Exceptionally, in the presence of the Schengen Associated States

11361/17 vs 1

GIP 1B EN

Council of the European Union

Brussels, 17 July 2017 (OR. en) 11361/17 OJ CRP2 27

PROVISIONAL AGENDA

Subject: 2637th meeting of the PERMANENT REPRESENTATIVES COMMITTEE

(Part 2)

Date: 19 July 2017

Time: 10.00

Venue: Brussels

1. Adoption of the agenda Approval of "I" items in Annex

II

11. Migration - Situation on the Central Mediterranean route1

= Exchange of views

12. Follow-up to the Council meeting (Foreign Affairs) on 17 July 2017

13. EU-CELAC Summit (San Salvador, 26-27 October 2017)

= Orientation debate 10509/17 COLAC 49 CFSP/PESC 564 EU RESTRICTED

14. EU-Ukraine Summit (Kyiv, 12-13 July 2017)

= Debriefing

1 Exceptionally, in the presence of the Schengen Associated States

I-punktid COREPERi päevakorras on kokkuleppimiseks, tavaliselt ilma aruteluta, samal ajal kui II-punktid on dokumendid, mille üle suursaadikud läbirääkimisi peavad


Töörühmas õigusakti eelnõu kallal tehtav töö võib väldata mitu koosolekut, kestes nädalatest kuudeni. Nii nagu COREPER, töötavad ka eksperdid oma ministritelt saadud juhiste alusel. Kui nad jõuavad kokkuleppele, võetakse see COREPERis aruteluta vastu. Nõukogu argoos nimetatakse neid kokkuleppeid I-punktideks. Sarnaselt COREPERiga juhib neid töörühmi selle riigi ametnik, kelle valitsus teostab nõukogu eesistumist.


Ekraan, mis näitab kohtumiste toimumise aega ja kohta


TEABELEHT 6

NÕUKOGU EKSPERTIDE TÖÖRÜHMAD

Nõukogu töötab kolmel erineval tasandil. Tipptasandil kohtuvad ministrid, kes peavad arutelusid, kehtestavad poliitikasuundi ja võtavad vastu õigusakte. Kõik ministrite tasandil kohtumised valmistab ette otse COREPER, liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee Brüsselis. Enne kui COREPER arutelu või ministrite otsuse ette valmistab, arutab seda konkreetset teemat ning teeb selle kallal tööd üks paljudest töörühmadest.

Enne kui nõukogu saab otsuse teha, loob COREPER töörühmad kõigi spetsiifiliste teemade jaoks, mille tehnilisi üksikasju on vaja analüüsida. Nõukogus on ligikaudu 180 töörühma, mis hõlmavad suurt hulka teemasid, näiteks maksundust, rahvusvahe-list kaubandust, lennundust, varjupaigaküsimusi, tarbijakaitset jne. Nad peavad aastas kokku ligikaudu 3600 koosolekut.

Kõik liikmesriigid saadavad igale töörühma koosolekule oma eksperdi. Ka komisjon saadab oma eksperdi. Kuna tavaliselt algatab kõik arutelud ja seadusandlikud ettepanekud komisjon, peab ta oma ettepanekuid selgitama ja täpsustama.

Igal töörühmal on eesistuja. Peaaegu alati on ta nõukogu kuuekuulist eesistumist teostava liikmesriigi ekspert. Eesistuja kehtestab tööprogrammi ja päevakorra, korraldab arutelud ja koostab järeldused. Koosolekud toimuvad Brüsselis nõukogu hoonetes, nn liikmesriikide kojas.

Koosolekutel viibivad eksperdid on liikmesriikide valitsusametnikud. Tavaliselt töötavad nad oma riigi valitsuse ministeeriumides vastava ministri alluvuses. Vahel töötavad nad väljaspool ministeeriume asuvates spetsialiseeritud asutustes, mis on siiski oma valitsuse alluvuses, näiteks riiklikus toiduohutuse ametis. Lisaks üldistele

http://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/preparatory-bodies/

http://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/preparatory-bodies/


eksperditeadmistele (näiteks juristid, majandusteadlased või teadlased) on neil tavaliselt eriteadmised töörühmas käsitletavast teemast. See võib olla käibemaks, loomade heaolu, kliimamuutus või küberkuritegevus jne.

Töörühmad kohtuvad eesistujariigi kutsel ainult siis, kui enne nõukogu otsust on vaja ettepanek läbi vaadata. COREPER peab enne ministrite tasandil nõukogu kohtumise ettevalmistamist teadma ekspertide arutelude seisu.

Iga töörühm vaatab tavaliselt läbi ühe teema või rühma sarnaseid ja omavahel seotud teemasid. Koosolekud kestavad ühe või mõnikord kaks päeva. Koosolekuid korraldatakse seni, kuni komisjoni ettepanek on täielikult läbi vaadatud ning on selge, millistes punktides kokkulepe saavutatakse ja millistes mitte.

Mahukate teemade puhul võidakse koosolekuid pidada kord nädalas. Teiste puhul võivad need toimuda korra kuus, eelkõige siis, kui eksperdid peavad tegema uuringuid või päringuid. Mõne teema puhul vältavad arutelud ainult kaks kuni kolm koosolekut, teiste puhul võivad need kesta kuus kuni kaheksa nädalat. Keerukate teemade puhul võib kõigi aspektide analüüsi lõpetamiseks kuluda palju enam koosolekuid. Selliste teemade puhul teeb eesistujariik tavaliselt aruteludest oma kuuekuulise eesistumisperioodi lõpus kokkuvõtte ka siis, kui töö ei ole lõpetatud. COREPER ja vahel ka nõukogu töös osalevad ministrid soovivad edusammudest ülevaadet.

Selle kokkuvõtte ehk töörühma aruande COREPERile kirjutab nõukogu sekretariaat. Igal koosolekul nõustab ja abistab eesistujat vähemalt kaks partnerit sekretariaadist. Üks neist töötab nõukogu õigustalituses. Teine töötab nõukogu osakonnas, mis toetab töörühmade gruppe, näiteks keskkonna, justiitsküsimuste, transpordi või majandus- ja rahandusküsimuste töörühma jne.

Partnerid nõukogu sekretariaadist ei istu koosoleku käigus mitte ainult eesistuja kõrval, vaid nad peavad temaga ka arutelu juhtimise arutamiseks ettevalmistava koosoleku. Nad toetavad eesistujat koosoleku jooksul, pakkudes nõu, soovitades kompromisse ja tehes märkmeid erinevate liikmesriikide seisukohtade kohta.

Töörühma aruande kirjutamisel COREPERile analüüsib sekretariaat arutelusid esmalt eesistujaga, nii et neil on aruande ülesehitusest ühesugune arusaam. On väga tähtis, et aruandes kajastatakse õiglaselt kõigi liikmesriikide ekspertide arvamusi ning et see suunaks COREPERi lahenduste poole.

Sageli juhtub, et ekspertide arutelud, mis tuginevad nende poliitiliste juhtide juhistele, viivad kohe kokkuleppeni. Sellisel juhul saadetakse aruanne COREPERi heakskiitmiseks ilma alaliste esindajate edasiste aruteludeta. Nõukogu argoos nimetatakse seda COREPERi päevakorras I-punktiks („I“ tähendab Rooma ühte).

7491/1/17 REV 1 mfg

3

GIP 1B EN

Non-legislative activities

5. Approval of the list of "A" items

7493/17 PTS A 23

6. Migration policy: Implementation1

a) External aspects

i) Malta Declaration, 3 February 2017

ii) Results of the Valletta Joint Action Plan Senior Officials meeting,

8 -9 February 2017

7110/17 JAI 208 ASIM 24 RELEX 216 FRONT 109 COMIX 179

b) Deployment to the Agencies and Relocation

= Exchange of views

7. Return Policy: enhancing effectiveness 1

a) Commission Recommendation on making returns more effective when implementing

the Directive 2008/115/EC of the European Parliament and of the Council

b) Commission Communication on a more effective return policy in the European Union -

A renewed Action Plan

= Policy debate 7112/17 MIGR 33 COMIX 180

+ COR 1 (nl)

6943/17 MIGR 28 COMIX 166

+ ADD 1

6949/17 MIGR 29 COMIX 170

8. European Border and Coast Guard: Implementation

= State of play

9. Radicalisation Awareness Network: Further steps 1

= State of play 7531/17 CT 26 ENFOPOL 145 COSI 60 COTER 22

10. Any other business

a) Conference "Managing Migration Challenges Together", Vienna, 8 February 2017

= Information by Austria

6277/17 ASIM 14 FRONT 62 ASILE 7 JAIEX 9

b) Follow-up to the EU-Internet Forum (December 2016) : Meeting with major internet

companies in the United States

= Information from the Presidency and the Commission

7478/17 CT 23 COSI 58 DAPIX 102 ENFOPOL 140 COPEN 82 CYBER 41

TELECOM 64 FREMP 33 JAI 262

c) Data Retention

= Information from the Presidency

1. Exceptionally, in the presence of the Schengen Associated States.

A-punktid on tavaliselt nõukogus ilma aruteluta vastuvõtmiseks


Pärast seda, kui COREPER on otsuse sellisel viisil ametlikult I-punktina heaks kiitnud, saadab ta selle nõukogule vastuvõtmiseks ilma edasise ministrite aruteluta. Nõukogu argoos kutsutakse neid nõukogu päevakorra A-punktideks. Tavaliselt esitab sekretariaat selgitava märkuse kokkuvõttega, kuidas kokkulepe saavutati.

A-punktid võetakse tavaliselt vastu ühehäälselt. Kuid sageli on liikmesriigid ilma aruteluta vastuvõtmisega nõus ka siis, kui nad on otsuse vastu hääletavas vähemuses. Sellistel juhtudel koostavad nad sageli avalduse, milles nad selgitavad, miks nad vastu hääletavad. Igal juhul võib iga minister kuni viimase minutini enne vastuvõtmist paluda A-punkti arutamist.

Seega on töörühmadel võtmetähtsusega roll. Nad tagavad, et nõukogu õigusaktid ja poliitilised otsused tuginevad ministrite ekspertide tehtud tehniliste üksikasjade põhjalikule analüüsile.



Nõukogu peasekretariaat abistab Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

EUROOPA ÜLEMKOGU EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

NÕUKOGU PEASEKRETARIAAT


TEABELEHT 7

NÕUKOGU SEKRETARIAAT

Kõik Euroopa Ülemkogu ja nõukogu läbirääkijad ja otsuste tegijad tulevad liikmesriikidest. Presidendid, peaministrid, ministrid ja nende eksperdid sõidavad oma pealinnadest Brüsselisse läbirääkimisi pidama ja kokkuleppeid sõlmima. Kord nädalas COREPERis kohtuvad liikmesriikide alalised esindajad lähetatakse Brüsselisse tavaliselt elama neljaks kuni viieks aastaks, pärast seda pöörduvad nad tagasi koduliikmesriiki või suunduvad mujale tööle.

Läbirääkimisi toetab büroo, mida nimetatakse nõukogu sekretariaadiks. Büroo peakor-ter asub Brüsselis liikmesriikide kojas, mis hõlmab tegelikult kolme lähestikku paiknevat hoonet. Nõukogu nimetab selle organisatsiooni juhtimiseks ametisse peasekretäri.

Praegu on peasekretäriks Jeppe Tranholm-Mikkelsen. Nõukogu valis ta 2015. aasta juunis viieaastaseks ametiajaks. Ta on liidu asjades, eriti Euroopa Ülemkogu ja nõukogu töös, väga kogenud. Tranholm-Mikkelsen on varem töötanud Taani alalise esindaja ja alalise esindaja asetäitjana Brüsselis. Ta oli COREPERi eesistuja perioodil, mil Taani oli 2012. aastal nõukogu eesistuja.

https://www.youtube.com/watch?v=kDYsctJ8GjI

Jeppe Tranholm-Mikkelsen, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär


Peasekretäri tööülesanded on järgmised:• Euroopa Ülemkogu eesistuja (praegu Donald Tusk) ja nõukogu eesistujariigi

(liikmesriigid kuue kuu kaupa) peamine poliitiline nõustaja• kõikide nende kahe organi tõhusaks tööks vajalike osakondade ja talituste üldjuht.

Peasekretäri kui peamist poliitilist nõustajat toetavad spetsialiseerunud poliitikameeskonnad. Need meeskonnad on üldiselt vastavuses nõukogu kümne teemaderühmaga, milleks on rahandus, justiitsküsimused, keskkond jne. Keskne roll juhtide ja nõukogu nõustamisel on ka õigustalitusel. Õigusaktide ja poliitikasuundade loomise põhimõtted on aluslepingutes selgelt sätestatud. Üks peasekretäri ja õigustalituse peamisi ülesandeid on teha täiesti kindlaks, et kõiki eeskirju rakendatakse nõuetekohaselt. Vastasel korral võib Euroopa Kohus õigusakti või poliitika kehtetuks tunnistada.

Kommunikatsiooni- ja teabeteenused on sekretariaadi jaoks tähtsad ülesanded. Sekretariaat pakub juhtidele, nõukogule ja eesistujatele kommunikatsioonialast riistvara ja teenuseid. Ta edendab avatust ja avalikku vastutavust, säilitades andmeid, koostades ja tehes avalikuks arhiivimaterjale ning tagades läbipaistvuse ja avaliku juurdepääsu dokumentidele.

Planeerimine ja korraldamine on poliitilise nõustamise tähtis osa. Sekretariaat aitab seda tööd planeerida. Samuti tagab sekretariaat, et nõukogu erinevates teemarühmades arutatavad poliitikasuunad omavahel kokku sobivad, näiteks põllumajandus ja keskkond, energia ja kliimamuutused ning sisseränne ja suhted naaberriikidega. Muu hulgas on sekretariaat läbirääkimiste haldaja.

https://europa.eu/european-union/about-eu/institutions-bodies/court-justice_et

Tõlgid pakuvad tippkohtumistel ja nõukogu istungitel sünkroontõlget kõigi 23 liidu töökeele vahel


Kõik peasekretärid ja sekretariaadi töötajad töötavad oma ametiaja või karjääri jooksul paljude kuuekuuliste nõukogu eesistumistega ja eeldatavasti paari Euroopa Ülemkogu eesistujaga. Seetõttu on nad väga olulised eesistumisperioodide sujuva vahetumise jaoks. Neil on teadmised ja kogemused sellest, mis töötab ja mis mitte. See tähendab, et eesistujad ja eesistujariigid pöörduvad nende poole läbirääkimistes kompromisside leidmise jaoks poliitilise ja taktikalise nõu saamiseks. Samuti leiab sekretariaat probleemidele lahendusi.

Iga päev toimub nõukogu hoonetes umbes 20 koosolekut (see teeb aastas ligikaudu 5800 koosolekut). Ministrite tasandil võib toimuda majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istung. Koridori teises otsas võivad COREPERis kohtuda alaliste esindajate asetäitjad. Järgmisel korrusel võib olla lennunduse, kalanduse, rahvatervise või terrorismivastase võitluse töörühmade ekspertide koosolek jne.

Koosolekutel osalevad kõikide liikmesriikide delegaadid, nõukogu eesistuja ja komisjoni esindaja. Mõnikord võtavad kohtumistest osa ka teiste organite, näiteks Euroopa Investeerimispanga või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti esindajad. Igal kohtumisel osaleb 60–150 inimest. Sekretariaat peab selleks vahendeid pakkuma.

See ei tähenda mitte ainult koosolekuruumide, vaid ka sünkroontõlke, dokumentide (sealhulgas tõlgete), julgeoleku ja toitlustuse pakkumist. Liikmesriikidest tuleb iga päev Brüsselisse liikmesriikide kotta läbirääkimisi pidama umbes 1500 inimest. Sekretariaat korraldab selleks vajaliku logistika.

Tippkohtumistel töötavad kõigi keeleüksuste esindajad ühes ruumis, tõlkides koosolekudokumentidesse (järeldused, avaldused) tehtavaid muudatusi


Tähtis osa sekretariaadi ülesannetest on teabevahetuse hõlbustamine. Kõigil ministrite tasandil kohtumistel pakutakse täielikku sünkroontõlget ning kõik dokumendid tõlgitakse kõigisse 24 ametlikku keelde. Kokkuleppeliselt töötavad COREPER ja enamik töörühmi vähem kui 24 keeles.

Sekretariaadi tõlkeosakonna ja õiguskeele ekspertide osakonna (kus kontrollitakse õigusaktide eelnõude kvaliteeti ja selgust) töö on sekretariaadis kõige suurem eraldi tegevusvaldkond. Igal aastal valmistatakse seal ette enam kui 15 000 dokumenti (kokku ligikaudu 1 miljon lehekülge). Neis osakondades töötab umbes üks kolmandik (üle tuhande töötaja) kõigist sekretariaadi töötajatest. Nende poolt juhtidele ja nõukogule pakutava teenuse kiirus ja nende eksperditeadmised on unikaalsed ükskõik millise rahvusvahelise organiga võrreldes.

Peasekretär juhib ligikaudu 2800 töötajaga organisatsiooni. Töötajad valitakse oskuste põhjal avalike konkursside kaudu, mida korraldab liidu värbamisasutus EPSO. Neid ei vali ega nimeta ametisse liikmesriigid. Töötajad on juhtide ja nõukogu, mitte oma päritoluriigi teenistuses. Nad on pärit kõikidest liikmesriikidest. Sekretariaadi aastaeelarve on ligikaudu 550 miljonit eurot, mis on ligikaudu 0,4% liidu eelarvest.

https://epso.europa.eu/home_et

Nõukogu hääletussüsteem koosneb kolme liiki hääletusest

LIHTHÄÄLTEENAMUS

NÕUKOGU KVALIFITSEERITUDHÄÄLTEENAMUS

ÜHEHÄÄLNE OTSUS


TEABELEHT 8

KUIDAS OTSUSEID TEHAKSE

Kui liikmesriigid aluslepingute üle läbirääkimisi pidasid, leppisid nad ka kokku nii juhtide (Euroopa Ülemkogu) kui ka ministrite (nõukogu) otsuste hääletuskorras.

Euroopa Ülemkogu teeb enamasti otsuseid strateegiate ja poliitikasuundade, nõukogu aga õigusaktide kohta.

Kui Euroopa Ülemkogu koostab strateegiaid ja poliitikasuundi, dokumenteeritakse see Euroopa Ülemkogu järeldustes. Juhid lepivad järeldustes alati kokku ühehäälselt. Mõnel erijuhul, näiteks ülemkogu eesistuja valimise puhul, tehakse otsus kvalifitseeritud häälteenamuse teel.

Õigusaktide koostamise puhul nõukogus on olukord teine. Enne hääletuskorra üksikasjalikku vaatlemist on tähtis teada, et nõukogu teeb otsuseid harva üksi. Peaaegu kõigil juhtudel töötatakse ühises protsessis komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

Nõukogu saab õigusakte koostada ainult siis, kui tal on komisjoni ettepanek. Kui komisjon jääb oma ettepanekule kindlaks, saab nõukogu seda muuta ainult kõigi liikmesriikide ühehäälsel kokkuleppel.

Suurema osa õigusloome puhul on nõukogu ja Euroopa Parlament kaasseadusandjad. Nende volitused on täiesti võrdsed. Seda nimetatakse seadusandlikuks tavamenetluseks või kaasotsustamiseks. Kui nõukogu hääletab, peab ta meeles pidama, et tal on vaja lõpuks parlamendiga kokkulepe saavutada. Parlament peab samamoodi nõukoguga arvestama.

Nõukogu hääletuskord on sätestatud aluslepingutes.

Olemas on kolm hääletussüsteemi.

https://www.youtube.com/watch?v=S04uu_mbaow

http://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/voting-system/

Kvalifitseeritud häälteenamus saavutatakse siis, kui läbiräägitava teksti poolt on 55% liikmesriikidest, kes esindavad 65% ELi elanikkonnast

Hääletusrakendus aitab arvutada, millal on kvalifitseeritud häälteenamus õigusakti

vastuvõtmiseks saavutatud.

Countries participating Votes

Austria1.71% of population

Belgium2.21% of population

Bulgaria1.40% of population

Croatia0.82% of population

Cyprus0.17% of population

Czech Republic2.04% of population

Denmark1.12% of population

Estonia0.26% of population

Finland1.07% of population

France13.05% of population

Germany16.06% of population

Greece2.11% of population

Hungary1.92% of population

Ireland0.91% of population

Italy12.00% of population

Latvia0.39% of population

Lithuania0.57% of population

Luxembourg0.11% of population

Malta0.09% of population

Netherlands3.37% of population

Poland7.43% of population

Portugal2.02% of population

Romania3.87% of population

Slovakia1.06% of population

Slovenia0.40% of population

Spain9.09% of population

Sweden1.96% of population

United Kingdom12.79% of population

Qualified majority

28

%

Voting rule

Final result

Approved

member states

Minimum “Yes” required for adoption: (55%) 16

+ - 0

19 Yes

7 No

2 Abstain

Population

Minimum “Yes” required for adoption: 65%

+ -

91.67 Yes

8.05 No

0.28 Abstain

Voting calculator


Esimest süsteemi kasutatakse nõukogu tööst ligikaudu 80% puhul, kui õigusakte võetakse vastu koos Euroopa Parlamendi kui kaasseadusandjaga. Sellisel juhul kasutab nõukogu hääletussüsteemi, mida kutsutakse kvalifitseeritud häälteenamuseks. Selleks on vaja kahte tingimust, mida kutsutakse topeltenamuseks. Esmalt on vaja 55% liikmesriikide ehk 16 riigi heakskiitu. Teiseks on vaja 65% liidu elanikkonnast esindavate riikide heakskiitu. Selle arvutamiseks ajakohastatakse igal aastal kõikide liikmesriikide elanikkonna arv ametliku statistika põhjal.

Need arvud sisestatakse kalkulaatorisse, mida igaüks saab oma nutitelefoni või tahvelarvutisse raken-dusena alla laadida. Tegemist on sama rakendusega, mida kasutatakse nõukogus kontrollimiseks, kas otsuse tegemisel on täidetud 65% elanik-konna künnise reegel. Teisisõnu saavad otsuse blokeerida mis tahes neli liik-mesriiki, kes esindavad vähemalt 35% liidu elanikkonnast. Riigid saavad ka hääletamisest hoiduda. Sellel on sama mõju kui vastuhääletamisel, kuna topeltenamuse saavutamiseks on vaja saada vajalik arv poolthääli.

https://www.youtube.com/watch?v=S04uu_mbaow

http://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/voting-system/voting-calculator/




Teist süsteemi kohaldatakse õigusloome suhtes piiratud arvus valdkondades, mille puhul on aluslepingutes ette nähtud, et nõukogu peab otsused vastu võtma ühehäälselt. Teisisõnu on igal liikmesriigil vetoõigus. Seda kohaldatakse näiteks liitu uute liikmesriikide vastuvõtmisel ja maksunduse suhtes.

Kolmandat süsteemi kohaldatakse õigusloomet mitte puudutavate otsuste suhtes. Tegemist võib olla näiteks nõukogu puudutava haldusküsimusega tulla erandkorras kokku väljaspool kokkulepitud kohtumispaiku Brüsselit ja Luxembourgi. Neil juhtudel tehakse otsus lihthäälteenamusega, mille puhul peab poolt olema vähemalt 15 riiki.

Hääletussüsteemil on mitmeid teisi jooni. Näiteks öeldakse nõukogu kodukorras, et selleks, et hääletus oleks kehtiv, peab selles osalema liikmesriikide enamus. See on praegu vähemalt 15 liikmesriiki.

Hääletamine on poliitiline ja õiguslik tegevus. See toimub ainult ministrite tasandil nõukogus. COREPERis tavaliselt ametlikult ei hääletata, aga alalised esindajad annavad vahel varem teada, kuidas nende ministrid kavatsevad nõukogus hääletada. Selline nn indikatiivne hääletamine on nõukogu eesistujale kasulik, kui ta kaalub, kas otsus on vastuvõtmiseks valmis. Töörühmad ei hääleta. Kõik nõukogus õigusloomet puudutavad hääletustulemused tehakse automaatselt avalikuks.

Nõukogu ei saa hääletada komisjoni ettepaneku üle enne vähemalt kaheksa nädala möödumist selle saatmisest liikmesriikide parlamentidele. Nii antakse liikmesriikide parlamentidele ettepaneku läbivaatamiseks aega. Teatavatel juhtudel võib ligikaudu ühest kolmandikust liikmesriikide parlamentidest koosnev rühm paluda komisjonil oma ettepanek uuesti läbi vaadata.

Need selged eeskirjad võivad jätta mulje, et nõukogu langetab otsused alati võimalikult kiiresti või kohe, kui eesistujariik näeb, et kvalifitseeritud häälteenamus on olemas. Tegelikkuses on nõukogus tavaks tugineda otsuste tegemisel kõige laiemale võimalikule toetusele. Isegi kui tundub, et otsuse saab teha kvalifitseeritud häälteenamusega, jätkavad eesistujariigid ja liikmesriigid tavaliselt arutelusid kompromisside leidmiseks, mis lahendavad vähemuses olevate liikmete jaoks võimalikult palju probleeme.

http://www.consilium.europa.eu/register/et/content/out?PUB_DOC=%3E0&RESULTSET=1&DOC_SUBJECT=VOTE&i=VT&ROWSPP=25&ORDERBY=DOC_DATE%20DESC&DOC_LANCD=ET&typ=SET&NRROWS=500&DOC_YEAR=2017



TEABELEHT 9

KUIDAS (JA MIKS) LIIT ÕIGUSNORME KEHTESTAB

Liit tegutseb oma kodanike heaks. Liidu põhieesmärgid on kirjas aluslepingutes, milles liikmesriigid leppisid läbirääkimiste käigus kokku koostöö alguses. Lühemaajalistes eesmärkides lepivad ühehäälselt kokku Euroopa Ülemkogus kohtuvate liikmesriikide juhid. Viimane oluline eesmärkide kehtestamise kokkulepe sõlmiti 2014. aasta juunis, mil Euroopa Ülemkogu võttis vastu järgmiste aastate strateegilise tegevuskava.

Oma eesmärkide saavutamiseks lepib liit kokku õigusnormides ja poliitikates. Liikmesriigid leppisid aluslepingutes kokku, et need õigusnormid kehtivad nende territooriumil valitsustele, üksikisikutele, ettevõtetele ja muudele organisatsioonidele. Kokku lepiti ka valdkondades, milles liit saab õigusnorme kehtestada. Need valdkonnad on ulatuslikud, kuid mitte kõikehõlmavad. Liit saab õigusnorme kehtestada ainult nendes valdkondades, mille puhul liikmesriigid on sellega nõustunud.

Samuti lepiti kokku õigusaktide koostamise protsessis. Liikmesriigid reserveerisid endale õigusloomeprotsessis keskse koha – nõukogu. Nad otsustasid, et komisjon esitab seadusandlikud ettepanekud ning et just liikmesriigid räägivad nõukogus ettepanekute üle läbi ning võtavad õigusaktid vastu koos Euroopa Parlamendiga.

Aluslepingutes otsustati luua ka sõltumatu Euroopa Kohus, kes teeb otsuseid liidu õigusakte käsitlevates vaidlusküsimustes.

Ajakirjanduses kutsutakse liidu õigusakte vahel lihtsalt ELi eeskirjadeks. Aluslepingutes kirjeldatakse erinevat liiki õigusakte, kuid õiguskeeles kutsutakse neid enamasti määrusteks ja direktiivideks. Määrused on kõigis liikmesriikides koheseks ja vahetuks kohaldamiseks. Direktiivid on õigusaktid, mille liikmesriikide valitsused ja parlamendid peavad jõustumiseks üle võtma siseriiklikusse õigusesse.

Seadusandlikud ettepanekud esitab komisjon. Enne seadusandliku ettepaneku esitamist peab komisjon kontrollima paljusid asjaolusid. Esiteks, kas liidul on selles valdkonnas õigusnormide kehtestamiseks aluslepingutega antud volitused? Igal õigusaktil peab olema õiguslik alus. Euroopa Kohus võib õigusliku aluseta õigusaktid kehtetuks tunnistada. Teiseks kontrollib komisjon, kas tema ettepanek aitab edendada liidu prioriteete.

Komisjoni viieaastane tööprogramm tugineb otse juhtide strateegilisele tegevuskavale. Komisjon teeb palju teisi kontrolle, et tagada õigusloomeprotsessi efektiivseim käivitamine liidu tähtsaimate ülesannete käsitlemiseks.

Komisjoni ettepanek saadetakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Enamikul juhtudel on nad läbirääkimistel ja lõppotsuse tegemisel täiesti võrdsed partnerid, seda nimetatakse seadusandlikuks tavamenetluseks. Üks organ esindab liidu valijaid otse; teine esindab liikmesriikide valitsusi.

http://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/decision-making/ordinary-legislative-procedure/

Seadusandliku tavamenetluse raames on Euroopa Parlament ja nõukogu kaasseadusandjad

Otsuste tegemine nõukogus

NÕUKOGU EUROOPAPARLAMENT


Nõukogul ja parlamendil on komisjoni ettepaneku suhtes harva täpselt ühesugune lähenemine, kuna nad esindavad erinevaid jõudusid ja perspektiive.

Nõukogu vaatab ettepaneku läbi kolmel tasandil. Esmalt vaatavad ettepaneku läbi liikmesriikide eksperdid, kes kohtuvad töörühmades. Eksperdid, kes saavad juhised oma ministritelt ja nende alalistelt esindajatelt, arutavad ettepanekut üksikasjalikult. Teisel tasandil vaatavad oma komitees (COREPER) alalised esindajad läbi need küsimused, mida töörühmad ei suutnud lahendada. Lõpuks vaatavad ettepaneku kõige kõrgemal tasandil läbi nõukogus vastava teema (näiteks energeetika, kalanduse, rahanduse või justiitsküsimuste) eest vastutavad ministrid. Ministrid peavad läbirääkimisi, et leppida kokku viimastes lahendamata küsimustes või võtta ametlikult vastu alaliste esindajate saavutatud kokkulepped.

NõukoguEuroopa Liidu

Töörühmadliikmesriikide eksperdid

COREPERsuursaadikud

Komisjoni ettepanek

Otsusevastuvõtmine

Nõukoguministrid

https://www.youtube.com/watch?v=BUMyjwCMzSI&feature=youtu.be&list=PLLu62aebfdNtPDCET-qqfQcqvXXqSkUea&t=00


Enne kui nõukogu kohtub läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Parlamendiga, peab ta esmalt määrama kindlaks oma poolt- ja vastuargumentidega seisukoha komisjoni ettepaneku suhtes. Eksperdid analüüsivad töörühmades tehnilisi, finants- ja õigusaspekte ning annavad aru COREPERile. Edasi lepib nõukogu pool kokku oma seisukohas ettepaneku suhtes. Seda kutsutakse volitusteks, mis lubavad nõukogul alustada Euroopa Parlamendiga arutelusid. Volitusi peab toetama liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamus, mis arvutatakse välja nõukogu hääletussüsteemis.

Oma korda ja tavasid järgides võtab Euroopa Parlament vastu oma volitused läbirääkimisteks nõukoguga.

Järgmises etapis kohtuvad nõukogu ja Euroopa Parlamendi esindajad, et analüüsida ja võrrelda ettepanekut puudutavaid poolt- ja vastuargumente. Kuna tegemist on kahe suure organiga, millest üks esindab kõigi liikmesriikide valitsusi ja teise kuulub üle 750 Euroopa Parlamendi liikme, nimetavad mõlemad end esindama läbirääkijad.

Tavaliselt on läbirääkijatel mõistlik üksteisele oma volituste selgitamiseks kohtuda Brüsselis või Strasbourgis mitteametlikult. Nõukogu puhul on läbirääkija alati nõukogu eesistujariik. Sõltuvalt ettepanekust võib see olla COREPERi eesistuja (kes elab Brüsselis) või nõukogu eesistuja (kes tavaliselt elab oma koduriigis). Oma volituste selgitamisel püüavad nõukogu ja parlamendi läbirääkijad ka leida lahendusi nendes punktides, milles nad omavahel nõus ei ole.

Iga läbirääkija annab oma koduorganile (nõukogu ja parlament) aru punktidest, milles nõus ollakse ja milles mitte. Arutelude edenemiseks kokkuleppe suunas peavad mõlemad pooled saama muudetud volitused. Nõukogu eesistujariik saab oma ajakohastatud volitused COREPERilt või ministritelt nõukogus. Pärast seda, kui arutelud on kestnud nädalaid või kuid ning nõukogu ja parlament on saanud muudetud volitused, lepivad läbirääkijad tavaliselt kokku lahenduse kavandis.

Nõukogu poolt kontrollivad lahenduse kavandit tavaliselt alalised esindajad COREPERis, kes saavad oma valitsustelt suunised kas sellega nõus olla või see tagasi lükata. Positiivse tulemuse korral pannakse lahenduse tekst korrektsesse õiguslikku vormi ning tõlgitakse nõukogu sekretariaadi ja Euroopa Parlamendi sekretariaadi ühistööna kõikidesse liidu keeltesse. See seadusandliku teksti eelnõu pannakse hääletusele Euroopa Parlamendi täiskogu istungil ja nõukogu ministrite tasandil kohtumisel. Nii valmib komisjoni ettepanekust nõukogu ja parlamendi poolt vastu võetud liidu õigusakt.

Nõukogus on õigusloome käigus enamik selle päevakordi ja aruandeid avalikud ja avalikult kättesaadavad ning ministrite tasandi arutelud voogedastatakse.


ELi ühine põllumajanduspoliitika on dünaamiline poliitika, mida on uute ülesannetega kohanemiseks edukalt reformitud. Ühine põllumajanduspoliitika tagab eduka ja ohutu toidutootmise ning Euroopa põllumajandustootjatele õiglase elustandardi, võttes samal ajal arvesse loomade heaolu ning sotsiaal- ja keskkonnaküsimusi. Ühine põllumajanduspoliitika toetab ka noori põllumajandustootjaid ja põllumajandustootjaid looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel, näiteks mägipiirkondades.


TEABELEHT 10

KUIDAS (JA MIKS) LIIT POLIITIKAOTSUSEID TEEB

Liidul on eesmärgid. Ta viib oma eesmärke ellu, kehtestades õigusnorme ja määrates kindlaks poliitikasuunad. Liit kehtestab õigusnorme aluslepingutes selgelt välja toodud ja piiritletud valdkondades, milles talle on volitused antud. Liidu poliitika võib aga tähendada erinevaid asju.

Esiteks võib liidu poliitika olla juhtpõhimõtetele tuginev õigusaktide kogum. Juhid (Euroopa Ülemkogu) või ministrid (nõukogu) määravad koos või eraldi kindlaks paljusid erinevaid küsimusi käsitlevad juhtpõhimõtted. Edasi tegutseb nõukogu seadusandjana. Kokkulepitud juhtpõhimõtted dokumenteeritakse tavaliselt Euroopa Ülemkogu või nõukogu järeldustes. Õigusaktid on siduvad, järeldused on suunisteks.

Järgmised kaks näidet selgitavad süsteemi toimimist.

Ühine põllumajanduspoliitika oli üks esimesi liidu ühiseid poliitikasuundi. See ehitati üles järk-järgult, tuginedes aluslepingutes sätestatud eesmärkidele ja juhtpõhimõtetele, ning õigusloome kaudu. Ühine põllumajanduspoliitika on aastate jooksul põhjalikult muutunud. Praegune ühine põllumajanduspoliitika on väga erinev kümne aasta tagusest ja täiesti erinev kahekümne aasta tagusest poliitikast. Nõukogu arutas soovitud muudatusi juhtpõhimõtetes ning võttis siis vastu uued õigusaktid.


Liidu esimestel kümnenditel oli ühise põllumajanduspoliitika juhtpõhimõtete eesmärk peamiselt tootmise ja põllumajandustootjate sissetuleku suurendamine. Tänapäeval käsitlevad juhtpõhimõtted peamiselt turuvajadustele vastavat tootmist ja selle kohandamist tarbijate ootustega, mida tehakse keskkonnasõbraliku tootmise kaudu ning täites rangeid loomade heaolu ja toiduohutuse standardeid. Need uued juhtpõhimõtted arendati paljude aastate jooksul välja nõukogu järeldustes ning nad olid suurte reformide aluseks. Tänu reformitud poliitikale on liit enam kui isemajandav, tootes keskkonnahoidlikes tingimustes kvaliteetset toitu. Põllumajanduspoliitika on samuti aluseks ühele liidu tähtsamale ekspordisektorile, mis annab tööd miljonitele inimestele toidu- ja põllumajandusettevõtetes.

Ühine energiapoliitika, mida nüüd kutsutakse energialiiduks, on liidu hiljutisem poliitika.

Liidu energia olukord on põllumajanduse ja toidu seisuga vastupidine. Liit on energiaimpordist väga sõltuv. Mõned liikmesriigid on sellest rohkem mõjutatud ja haavatavamad kui teised. Energiat ei saa nõudlusele vastamiseks nii lihtsalt liidus ühest liikmesriigist teise liigutada. Osaliselt põhjustab seda taristu, kuid osalt asjaolu, et meil ei ole veel täiesti avatud energia siseturgu. Liidusisesed energiapiirid ei kaitse kedagi, nad teevad meid haavatavamateks ning me oleme seetõttu rohkem mõjutatud varustusohtudest ja hinnaebakindlusest. Mõned energialiigid aitavad kaasa kliimamuutustele ja ohustavad planeeti. Energia efektiivsem kasutamine ja taastuvenergia kasutamine on nii keerulised ülesanded, et nendega edukaks toimetulemiseks peavad kõik riigid koostööd tegema.

• Kui Euroopa Ülemkogu arutas eelseisvatel aastatel liidu ees seisvat viit suuremat ülesannet, liigitati energia ja kliimamuutused strateegilises tegevuskavas nende sekka. Juhid leppisid Euroopa Ülemkogu järeldustes kokku poliitikasuunistes.

• Euroopa Komisjon vastas kavandatava energialiidu strateegiaga. Seda arutasid nii juhid Euroopa Ülemkogus kui ka energia- ja keskkonnaministrid nõukogus. Mõlemad leppisid oma järeldustes kokku poliitikasuunistes.

• Neid suuniseid arvesse võttes esitas komisjon nõukogule ja Euroopa Parlamendile seadusandlikud ettepanekud. Paljud neist on juba heaks kiidetud ja vastu võetud. Juba on saavutatud positiivseid tulemusi, kuid töö jätkub.

• Seega – väljaarendamisel on ühine energiapoliitika ehk energialiit. Selle aluseks on Euroopa Ülemkogu ja nõukogu poliitikasuunised ning samuti nõukogu ja Euroopa Parlamendi vastu võetud õigusaktid.

Poliitika kujundamist ja õigusloomet selgitatakse energiapoliitika kujundamise näitel


Poliitika kujundamine

Juuni 2014 Euroopa Ülemkogu võtab vastu ELi strateegilise tegevuskava, sealhulgas on prioriteediks energialiit, hõlmates ka kliimat

Oktoober 2014

Euroopa Ülemkogu võtab vastu oma kliima ja energiapoliitika raamistiku aastani 2030, kehtestades järgmised eesmärgid:

• vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid• rohkem taastuvaid energiaallikaid energiasüsteemis• suurem energiatõhusus• täielikult väljakujundatud energia siseturg• suurem energiajulgeolek

Veebruar 2015 Komisjon tutvustab oma energialiidu strateegiat ning esitab energialiidu loomise tegevuskava

Märts 2015 Euroopa Ülemkogu kiidab heaks energialiidu loomise.

Juuni 2015 Nõukogu võtab vastu järeldused energialiidu kahe tähtsa aspekti kohta: tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja investeeringute ligimeelitamine

Õigusloome

Veebruar 2016 Komisjon tutvustab kolme seadusandlikku ettepanekut, mis nõukogu läbi vaatab ja koos Euroopa Parlamendiga vastu võtab

Detsember 2016

Nõukogu võtab energiajulgeoleku raames vastu otsuse liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vaheliste energiakokkulepete kohta, mis muudab läbipaistvaks gaasihinna kujundamise ja parandab gaasivarustuskindlust

Märts 2017Nõukogu lepib energiatõhususe raames kokku energiamärgistust käsitlevas määruses. Energiamärgistus annab tööstusele tõuke tootmiseks ning aitab tarbijatel valida efektiivsemaid majapidamistooteid

Aprill 2017 Nõukogu lepib energiajulgeoleku raames kokku määruses meetmete kohta, mis tagavad gaasikriisi korral kodanikele jätkuva energiatarnimise

November 2016

Komisjon tutvustab oma puhta energia paketti, millega integreeritakse ELi taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhusust käsitlevad eesmärgid õigusaktidesse. See sisaldab ka ettepanekuid, mis käsitlevad elektrituru korraldust, mis on üks energia siseturu väljakujundamise lõpuleviimise prioriteete. See parendab taristut, võimaldab paremat ELi-sisest elektrikaubandust ja lihtsamat üleminemist energiaallikate vahel, nii et kodanikud saavad kasutada odavamat energiat

Juuni 2017Nõukogu võtab energiatõhususe raames vastu kaks ajakohastatud direktiivi, milles käsitletakse odavaimat energiaallikat ehk kasutamata energiat. Direktiivid toetavad hoonete renoveerimist ja energiakokkuhoidu kõigis valdkondades

2017-2018Töö käib taastuvate energiaallikate, elektrituru korralduse ja juhtimise süsteemiga. Juhtimine võimaldab jälgida, kas ELi eesmärkide saavutamine toimub kavakohaselt

2018 Euroopa Parlamendiga puhta energia paketi üle peetavad läbirääkimised



http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1511517133618&uri=CELEX:52015DC0080

http://www.consilium.europa.eu/et/policies/energy-union/

http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9073-2015-INIT/et/pdf

http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/12/09/intergovernmental-agreements-energy/

http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-309_en.htm

http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2017/06/26/clearer-energy-labelling/

http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2017/10/09/gas-supply-closer-cooperation/

http://ec.europa.eu/energy/en/news/commission-publishes-new-market-design-rules-proposal

http://ec.europa.eu/energy/en/news/commission-publishes-new-market-design-rules-proposal

http://www.consilium.europa.eu/et/meetings/tte/2017/06/26/


Poliitika peamised sambad on järgmised:

• energiajulgeolek ja solidaarsus (st kütuseallikate, tarnijate ja tarneteede suurem mitmekesisus)

• avatud siseturg (st energiaturgudevaheliste õiguslike piiride vähendamine ning gaasi- ja elektrienergia jaoks mõeldud füüsiliste ühenduste suurendamine)

• suurem energiatõhusus energianõudluse vähendamiseks (täpsemalt on eesmärgiks suurendada perioodil 2014–2030 tõhusust 27% võrra)

• liidus kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, suurendades taastuvallikatest pärineva energia osakaalu (vähendades perioodil 1990–2030 kasvuhoonegaase 40% võrra, suurendades 2030. aastaks taastuvallikatest pärit energia osakaalu 27%ni tarbimisest)

• suured investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et liit oleks kodus kasutatavate nutikate energiahaldusseadmete, puhta transpordi, puhaste fossiilkütuste ning turvalise ja kestliku tuumaenergia vallas juhtrollis.

Muudel juhtudel võib liidu poliitika tähendada juhtpõhimõtteid või kokkulepitud eesmärke, millega ei kaasne siduvaid õigusakte. Iga kuu teeb nõukogu oma järeldustes otsuseid paljude teemade kohta. Teemad võivad olla väga spetsiifilised (nt supermarketite ebaõiglased kaubandustavad, mis kahjustavad põllumajandustootjate sissetulekut) või üldisemad (nt looduslike liikidega kaubitsemine või üleilmsed jõupingutused AIDSi vastu võitlemisel).

Nõukogu järeldused näitavad, et isegi kui aluslepingutes sätestatud õiguslik alus on piiratud, töötavad liikmesriikide ministrid regulaarselt nõukogus kohtudes probleemi kallal ühiselt. Nad on sageli valmis ka selleks, et arutada ühist mittesiduvat lähenemisviisi probleemile ning et selles lähenemisviisis järelduste vormis kokku leppida.

Muudel juhtudel kasutatakse nõukogu järeldusi väga sageli selleks, et määratleda liidu ja liikmesriikide seisukohad välissuhetes. Välisasjade nõukogu kohtub kord kuus oma alalise eesistuja (kõrge esindaja) juhtimisel ning arutab ülemaailmset poliitilist ja julgeolekuolukorda. Nõukogu lepib kokku järeldustes, mis käsitlevad kas piirkondi, konkreetseid riike või horisontaalseid teemasid (näiteks inimõigused või keemiarelvad).

Teemast sõltuvalt esitavad liikmesriigid järeldustes või deklaratsioonides oma eesmärgid, põhimõtted või tegevuskavad. Nimetatud järeldused suunavad liikmesriikide valitsusi riiklike välispoliitikameetmete võtmisel.

KULUTUSED

ELi rahaliste kulutuste kava 2014–2020

majanduskasv

loodusvarad

julgeolek

välistegevus

haldus


TEABELEHT 11

KUIDAS LIIKMESRIIGID LIIDU EELARVET KAVANDAVAD JA SELLE ÜLE OTSUSEID TEEVAD

Igal projektil on vaja eelarvet. Kui tegemist on suure projektiga, ei ole vaja mitte ainult aastaeelarvet, vaid mitmeaastast rahastamiskava. Brüsselis arutavad kõiki teemasid ja lepivad neis kokku liidu kolm peamist osapoolt ehk komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid Euroopa Ülemkogus ja nõukogus. Liidu eelarve ei ole mingi erand.

Liidul on perioodiks 2014–2020 seitsmeaastane finantskava. Kava eesmärk on kehtestada sel perioodil seitsme aastaeelarve jaoks üldine finantspiir ning suunata siis vahendid liidu prioriteetidele. Praegune kava piirab seitsme aasta maksete kogusumma 910 miljardile eurole. See on ca. 1% liikmesriikide majanduste koguväärtusest.

Liidu avaliku sektori kulud on umbes 2,5% liikmesriikide vastavatest kogukuludest. Liikmesriikide valitsused kulutavad ligikaudu 90% liidu eelarvest otse heakskiidetud projektidele ja programmidele. Komisjon haldab rahavoogusid ja vastutab juriidiliselt rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise eest.

Kava on jagatud seitsmesse jakku, viis nendest on poliitikaeesmärgid (kaks ülejäänut on seotud haldusega). Kõigil seitsmel jaol on oma limiit, et tagada kinnipidamine üldisest limiidist. Poliitikaeesmärgid on järgmised:

• 47% majanduskasvu jaoks•• meetmed töökohtade loomiseks (raha teadusuuringutele, innovatsioonile,

haridu sele, üleeuroopalistele energia-, telekommunikatsiooni- ja transpordi-võrkudele)

http://www.consilium.europa.eu/et/policies/multiannual-financial-framework/


•• inimeste ja piirkondade vaheline solidaarsus (raha vaesematesse piirkonda-desse investeerimiseks, et neid järele aidata)

• 39% meie loodusvarade kasutamiseks kestliku majanduskasvu jaoks (raha põllumajandusele, kalandusele ja keskkonnale)

• 1,6% liidu kodanike julgeolekuks (raha piiride kaitsele, rahvatervisele, tarbijakaitsele, rände- ja varjupaigaküsimustele)

• 6% välistegevuseks (raha arengu- ja humanitaarabile ja teistele välispoliitika-meetmetele).

Ülejäänud 6% on halduskulud, peamiselt liidu organite tegevuskulud (hooned, töötajad, varustus). Nõukogu sekretariaat kasutab 8% halduskuludest Euroopa

Paljusid projekte toetatakse ELi eelarvest ELi struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi kaudu. Ülalt vasakult: uus keskkoolihoone Põlvas on esimene peaaegu nullenergiaga kool Eestis; Poljanska ringtee Sloveenias Škofja Loka linna ümber suunab raskeveokite liikluse linna kitsastelt keskaegsetelt tänavatelt eemale; puust laevade ehitamise kool Iirimaal Limerickis hoiab elus vanu traditsioone; teadus ja turundus aitavad leida uusi väljundeid traditsioonilisele Vahemere villale MED-laine Sardinia projekti raames Itaalias; Komotiní õlletehas Põhja-Kreekas toodab õlut ja on nüüd oma sortimenti laiendanud, tootes traditsioonilist teepõhist jooki.


Ülemkogu ja nõukogu toetamiseks. Seitsmeaastases kavas on ka mõistlik kavandada reservid paindlikkuse ja ettenägematute olukordade jaoks. Neid on liidus kasutatud näiteks loodusõnnetuste (nt üleujutuse või maavärina põhjustatud hädaolukorrad) või ootamatu rändega (näiteks piirivalveameti loomine) seotud meetmete puhul.

Finantskava üle peetavad arutelud on sama intensiivsed kui liidu prioriteetide alased arutelud. Ilma finantskavata ei ole võimalik liidu eesmärke ega prioriteete saavutada.

Komisjon esitas nõukogule praeguse kava ettepaneku 2011. aastal. Liikmesriigid analüüsisid kava nõukogus, töötades tavalisel kolmel tasandil (pealinnadest lähetatud eksperdid töörühmades, alalised esindajad COREPERis ja ministrid nõukogus). Ent kava strateegilise tähtsuse tõttu pidasid liikmesriikide juhid Euroopa Ülemkogus arutelusid oluliste summade (nagu kogusumma ja seitsme jao allsummad) üle ja tegid nende kohta otsuseid. Nõukogu võttis seejärel nende juhtidelt saadud suuniste põhjal kava vastu.

Kava suhtes kohaldatakse ühehäälset otsust nõudvat hääletuskorda – see tähendab, et seni, kuni kõik liikmesriigid ei ole oma nõusolekut andnud, kava ei kehti. Euroopa Parlament peab samuti oma nõusoleku andma, mis tähendab, et enamik 751 parlamendiliikmest peab hääletama kava poolt. Euroopa Ülemkogu eesistuja ning komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidendid pidasid nende läbirääkimiste keskmes 2013. aasta juunis paljude nädalate jooksul silmast silma läbirääkimisi.

Praeguse kava üle läbirääkimiste pidamiseks kulus üle kahe aasta, hõlmates perioodi komisjoni ettepaneku esitamisest Euroopa Ülemkogu suuniste vastuvõtmiseni ning erinevate õigusaktide vastuvõtmiseni nõukogus ja Euroopa Parlamendis. Peamised tulemused olid järgmised:

• 2014.–2020. aasta kava kogusuurust vähendati võrreldes 2007.–2013. aasta kavaga ligikaudu 3,5%. Uus kava on esimest korda eelmisest väiksema mahuga;

• selle vähendatud rahastamispaketiga suunati rohkem raha majanduskasvu ja töökohtade loomiseks mõeldud projektidesse (teadusuuringud, innovatsioon, taristu ja võrgud), ent teiste projektide jaoks eraldati vähem raha (eelkõige põllumajanduse ja vaesematesse piirkondadesse investeerimise jaoks);

• julgeoleku jaoks mõeldud summasid suurendati; neid suurendati rändekriisi valguses taas 2016. ja 2017. aastal, kasutades paindlikkuse ja hädaabi reserve. Samuti eraldati rohkem raha välistegevuseks.

ELi tuluallikad 2015

kogurahvatulu maksed

tollimaksud jne

käibemaks

muud allikad

TULU


Liikmesriikide valitsused saavad oma tulu maksudest. Liit makse ei kogu, vaid saab oma tulu liikmesriikidelt järgmiselt (2015. aasta andmed):

• 70% tuleb liikmesriikide majanduslikust rikkusest – nad maksavad liidu eelarvesse ligikaudu 0,7% oma kogurahvatulust

• 13% tuleb maksudest, mis kogutakse liitu mitte kuuluvatest riikidest imporditud kaupadelt, ja suhkru tootmiselt kogutavatelt maksudelt

• 12% tuleb osana liikmesriikides kogutavast käibemaksust• 5% eelarvest tuleb erinevatest allikatest (sealhulgas maksutulu liidu ametnike

palkadelt ning liitu mitte kuuluvate riikide maksed liidu programmidega ühinemiseks).

Iga aastaeelarve on samm seitsmeaastase kava rakendamises. Komisjon koostab eelarveprojekti. Nõukogu võtab projekti kohta vastu seisukoha. Euroopa Parlament teeb nõukogu seisukohta muudatused. Seejärel kohtuvad nõukogu ja Euroopa Parlament kompromissi üle läbirääkimiste pidamiseks.

Aastaeelarves kajastatakse seitsmeaastase kava vastava aasta meetmeid. Ühtlasi võimaldab see liidul kasutada uutele olukordadele reageerimiseks reserve ja paindlikkust. Näiteks 2017. aasta eelarves peaaegu kahekordistati julgeoleku osakaalu 3%ni kogusummast, et eraldada raha piiride kaitsele ning pagulas- ja sisserändekriisist tulenevate sotsiaalhoolekande-, koolitus- ja muude vajaduste jaoks.

Eesistuja Donald Tusk ja kõrge esindaja Federica Mogherini ELi-Hiina tippkohtumisel, mis toimus 1.-2. juunil 2017 Brüsselis


TEABELEHT 12

VÄLISSUHTED

Liit on näiteks USA ja Hiina kõrval maailmaasjades väga tähtis osapool. Ta on üks maailma suurimatest kaupade ja teenuste eksportijatest ja importijatest. Liit ja selle liikmesriigid annavad üle poole maailma arengu- ja humanitaarabist. Liit edendab konfliktide rahumeelset lahendamist mitte ainult diplomaatia kaudu, vaid ka saates konfliktipiirkondadesse vastasseisu ennetamiseks või rahu hoidmiseks personali ja varustust.

Liit osaleb aktiivselt peaaegu kõigi rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Ta tegutseb aktiivselt eriti oma ida- ja lõunanaabruses, kuid ka kõigis maailmajagudes. Liidu tegevus on kantud selle väärtustest ja huvidest. Need hõlmavad vaba ja ausat kaubandust, inimõigusi ja kestlikku arengut.

Välissuhted on väga lai valdkond, hõlmates välisasju, julgeolekupoliitikat, kaitsepolii-tikat, kaubandust, arengu- ja humanitaarabi. Aluslepingute põhjal on liikmesriikidel välissuhete raames palju riiklikku autonoomiat. Kuid teatavates valdkondades, nagu näiteks rahvusvaheline kaubandus, juhib liidu poliitikat komisjon, asendades sellega suures osas riikliku kaubanduspoliitika. Paljudes teistes valdkondades, näiteks arenguabi, on liidu eesmärk siduda oma meetmed liikmesriikide poliitikaga ja tagada kõigi nende harmooniline toimimine.

Liidu välissuhete valdkonna üldised prioriteedid tulevad liikmesriikide juhtidelt Euroopa Ülemkogus. Need kehtestati kõigest 300 sõnaga 2014. aasta juuni strateegilises tegevuskavas. Igal tippkohtumisel arutatakse mõnd välissuhete aspekti ja tulemused võetakse kokku järeldustes.

Kõrge esindaja Federica Mogherini kopterimeeskonna väljaõppekoolitusel tulevaste ELi ja NATO missioonide jaoks


Euroopa Ülemkogu eesistujana esindab ELi välisasjades ja julgeolekupoliitikas Donald Tusk. Teemast sõltuvalt teeb ta tihedat koostööd komisjoni presidendiga või liidu välissuhete juhiga, kelle ametlik tiitel on kõrge esindaja. Praegu töötab sellel ametikohal Federica Mogherini, Itaalia endine välisminister. Juhid nimetasid ta ametisse viieks aastaks. Ta osaleb Euroopa Ülemkogu kohtumistel, kus ta tutvustab oma analüüsi, esitab ettepanekud ja saab juhtide suunised oma edasiseks tegevuseks.

Kõrge esindaja juhib iga kuu kohtuvat välisasjade nõukogu, milles osalevad liikmesriikide välisministrid. Välisasjade nõukogu on ainus nõukogu, mille eesistuja on ametis viis aastat, kõigi teiste eesistuja vahetub iga kuue kuu tagant. Välisasjade nõukogus arendatakse edasi juhtide prioriteete. Kui on vajadus õigusakti järele, teeb komisjon ettepaneku nõukogule otsustamiseks (vahel koos Euroopa Parlamendiga). Kõrge esindaja on ühtlasi komisjoni asepresident ja ta saab ettepaneku tegemisel osaleda.

Kõrge esindaja juhib ka liidu diplomaatilist teenistust ehk Euroopa välisteenistust (EEAS), mille peakorter asub Brüsselis, nõukogu ja komisjoni kõrval. Välisteenistusel on ka ligikaudu 140 delegatsioonist koosnev võrgustik kogu maailmas. Umbes üks kolmandik töötajatest on liikmesriikide välis-teenistuste diplomaadid. Nad töötavad

välisteenistuses ajutiselt. Ülejäänud töötajad tulevad nõukogu sekretariaadist, komisjonist ja Euroopa Parlamendist.

Välisasjade nõukogu pigem kujundab poliitikat kui koostab õigusakte. Ta teeb seda nõukogu järelduste ja avalduste kaudu, mille ettepanekud esitab Federica Mogherini välisasjade nõukogu eesistujana. Välisministrid peavad ettepanekute üle aru, muudavad neid ja lepivad neis kokku.

Liidu välissuhete juhtpõhimõte on riikidevaheliste rahumeelsete ja hästi korraldatud suhete toetamine. See võib toimuda sellistes suurtes organisatsioonides nagu Ühendatud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) või Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) või ühe teemaga tegelevates organites nagu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon või Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (IATA).

Välisasjade nõukogu suunab läbirääkimisi ja annab oma heakskiidu liidu rahvusvahelistele lepingutele. See võib puudutada ELi mitte kuuluvate riikidega või rahvusvaheliste organitega (näiteks ÜRO) sõlmitavaid lepinguid.

Paljud nendest lepingutest käsitlevad kaubandust – liidul on üle 40 kaubanduskok-kuleppe riikide ja piirkondadega kogu maailmas ning ta peab lisaks paljude teistega läbirääkimisi. Nõukogu annab volitused komisjonile, kes peab läbirääkimisi terve liidu nimel. Läbirääkimiste lõpus hääletab nõukogu kokkuleppe allkirjastamise ja sõlmimise

https://eeas.europa.eu/headquarters/headquarters-homepage_en

https://eeas.europa.eu/headquarters/headquarters-homepage_en

EUFORAlthea

Alates 2004.aastast

EULEXKosovo(*)

LiibüaAlates 2013.

aastast

Niger

Atalanta

EUMMGruusia

Alates 2005.aastast

Sõjalisedoperatsioonid

Tsiviilmissioonid

EUCAPSAHELMali

OperatsioonSophia

Alates 2015.aastast

Alates 2013.aastast

EUAMUkrainaAlates 2014.

aastast

EUAMIraak

Kokku lepitud2017. aastast

EUPOLCOPPS

Alates 2006.aastast

Alates 2008.aastast

Alates 2008.aastast

EUNAVFORMED

EUBAM

EUTMMali

EUCAPSAHEL

Alates 2012.aastast

Alates 2008.aastast

EU NAVFOREUFOR RCA

Alates 2014.aastast

EU BAMRafah

© E

uroo

pa L

iit, 2

017

missions_A1_2017.indd 1 11/08/2017 13:46

EUCAPSomaalia

Alates 2016.aastast

EUTMSomaaliaAlates 2010.

aastast

Alates 2015.aastast

Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames toimuvad ELi missioonid ja operatsioonid

Kesk-Aafrika Vabariik

Bosnia jaHertsegoviina

Palestiina alad

Palestiina alad

(*) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusegaKosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.


üle. Kõigi rahvusvaheliste kokkulepete puhul (välja arvatud välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavad kokkulepped) on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut.

Välisasjade nõukogu võib otsustada ka käivitada maailma eri piirkondades kohapealsed operatsioonid. 2017. aastal oli käimas umbes 15 sellist operatsiooni, milles osales ligikaudu 5000 töötajat. Need operatsioonid võivad hõlmata rahuvalvet, konfliktiennetust, õigusriigi põhimõtte toetamist, piraatluse ja inimkaubanduse ennetamist või ÜRO relvaembargode toetamist.

Sõltuvalt vajalikest eksperditeadmistest või varustusest võivad operatsioonides osaleda sõjaväelased, politseinikud, kohtunikud või tsiviilisikud. Neil juhtudel viib operatsiooni läbi professionaalne personal liikmesriikidest, kasutades oma varustust (helikoptereid, laevu jne).

Eesistuja Donald Tusk pidas ELi nimel 21. septembril 2016 kõne ÜRO Peaassambleel


Enamik operatsioonidest toimub Euroopa naabruses või Aafrikas. Kuna liidul endal sõjalisi või politseijõude ega alalist eelarvesummat selliste operatsioonide jaoks ei ole, lepitakse välisasjade nõukogus iga operatsiooni jaoks kokku konkreetne eelarve. Mõnikord aitavad nende operatsioonide jaoks mõeldud personali või varustusega liitu mittekuuluvad riigid (näiteks Norra, Island või Uus-Meremaa).

Eraldusjoon välissuhete ja sisepoliitika vahel ei ole alati selge. See on nii näiteks terrorismi, energia- või rändeküsimuste puhul. Kõigis nendes küsimustes omavad ülevaadet ja

annavad strateegilisi suuniseid juhid, kes tulevad kokku Euroopa Ülemkogus, mida juhib Donald Tusk. Järgmises etapis, sõltuvalt küsimusest ja tulenevalt aluslepingutes kokkulepitust, on ühistegevuse korraldamisel juhtrollis kas nõukogu, kõrge esindaja, komisjon või liikmesriigid.


TEABELEHT 13

NÕUKOGU TÖÖ JÄLGIMINE

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu tööd on lihtne jälgida.

Sotsiaalmeedia kasutajad saavad nende tegemisi jälgida kõigist peamistest kanalitest:• Euroopa Ülemkogu eesistujal Donald Tuskil on Twitteri, Facebooki ja Flickri

kontod;• nõukogu ja Euroopa Ülemkogu tööd saab jälgida Twitteris, Facebookis,

Instagramis, LinkedInis, YouTube’is ja mujal;• kuuekuulist nõukogu eesistumist teostaval riigil on oma eesistumisele pühen-

datud Twitteri konto: Eesti (alates 2017. aasta juulist), Bulgaaria (alates 2018. aasta jaanuarist), Austria (alates 2018. aasta juulist), Rumeenia (alates 2019. aasta jaanua-rist), Soome (alates 2019. aasta juulist);

• Federica Mogherini (kes juhib välisasjade nõukogu) tegutseb Twitteris.

Lisaks sotsiaalmeedia kanalitele on nõukogu sekretariaadil informatiivne ja juurdepääsetav veebisait. Sellel kajastatakse viimaseid nõukogu ja Euroopa Ülemkogu uudiseid ning taustteavet poliitikasuundade ja töömeetodite kohta. Veebisaidilt leiab ka pressiteateid ning saab tellida korrapäraseid e-posti- ja SMS-teavitusi. Seal asub ka sekretariaadi foto- ja videoarhiiv.

http://www.consilium.europa.eu/et/contact/social-media/

https://twitter.com/eucopresident

https://www.facebook.com/europeancouncilpresident

https://www.flickr.com/photos/europeancouncilpresident

https://twitter.com/eucouncil

http://www.facebook.com/eucouncil

https://instagram.com/eucouncil/

https://www.linkedin.com/company/eucouncil

http://www.youtube.com/eucouncil

https://www.eu2017.ee/et

https://eu2018bg.bg/

https://twitter.com/FedericaMog

http://www.consilium.europa.eu/et/home/

https://subscriptions-dsms.consilium.europa.eu/et/subscribe/subscribe


Kui soovite jälgida arengut seoses mõne õigusaktiga, mille üle peetakse läbirääkimisi, saab seda teha nõukogu veebisaidil. Kõik ametlikud läbirääkimiste käigus kasutatavad dokumendid pannakse automaatselt avalikku registrisse, millele kõigil on selle veebisaidi kaudu juurdepääs.

Enamik dokumente on kättesaadavad ühe klikiga. Mõne dokumendi puhul on näida-tud ainult pealkiri ja viitenumber, selliseid dokumente on võimalik taotleda. Nõukogul on juurdepääsust keeldumiseks ainult piiratud põhjused, need on sätestatud nõukogu ja Euroopa Parlamendi vastu võetud ELi õiguses.

Õigusakti arutamise edasimineku jälgimiseks tuleks tervikliku ülevaate saamiseks vaadata ka komisjoni (kes esitab seadusandliku ettepaneku) ja Euroopa Parlamendi (kes on koos nõukoguga enamiku õigusaktide kaasseadusandja) veebisaite.

Nõukogu töö jälgimiseks on kättesaadavad paljud kasulikud vahendid.• Kõigil komisjoni ettepanekutel on viitenumber (institutsioonidevaheline viide),

mida kasutavad ka nõukogu ja Euroopa Parlament. Selle viitenumbri abil saate kõigi nende ametlike dokumentide nimekirja, mis nõukogus on selle ettepaneku arutamiseks koostatud. Viitenumbri leidmiseks otsige nõukogu avalikust dokumendiregistrist esmalt pealkirja.

• Nõukogus kõigil kolmel tasandil (ministrid, COREPER ja töörühmad) toimuvate kohtumiste päevakorrad on avalikus registris. Need näitavad, millal ja mis tasandil ettepanekut arutatakse.

• Päevakordades loetletakse arutlusel olevad dokumendid. Paljusid nendest dokumentidest on võimalik kohe alla laadida või neid saab tellida.

Kui ministrid arutavad nõukogus õigusakti eelnõud või teevad selle kohta otsuseid, on nende töö avalik. See tähendab, et osa nende kohtumisest voogedastatakse internetis reaalajas nõukogu veebisaidi kaudu. Nendest avalikest istungitest antakse enne toimumist teada, veebisaidil on toodud ajakava. Need voogedastused on hea võimalus näha ELi liikmesriikide ministreid tegevuses.

Kokkuvõtteks: pealkirjade ja teavituste jaoks on kasulik jälgida Euroopa Ülemkogu, nõukogu ja nende eesistujaid sotsiaalmeedias või uudisteribades või tellida nõukogu veebisaidi kaudu SMS- ja e-posti-teavitusi. Veebisait on samuti hea allikas taustainfo jaoks.

Käimasoleva arutelu üksikasjalikumaks jälgimiseks saab nõukogu tasuta avalikus regist-ris tutvuda istungite päevakordade ja ametlike istungidokumentidega. Käimasolevate läbirääkimiste jälgimiseks on kasulik sama register ning nõukogu veebisaidil pakutav ulatuslik pressiteadete, fotode ja videote arhiiv.

http://www.consilium.europa.eu/register/et/content/int?typ=ADV

https://ec.europa.eu/commission/index_et

http://www.europarl.europa.eu/portal/et


https://video.consilium.europa.eu/et/webcasts

http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/

https://tvnewsroom.consilium.europa.eu/

KUST SAAB ELi VÄLJAANDEID?

Tasuta väljaanded:

• üksikeksemplarid: EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu);

• rohkem eksemplare ning plakatid ja kaardid: Euroopa Liidu esindustest (http://ec.europa.eu/represent_et.htm), delegatsioonidest väljaspool ELi (http://eeas.europa.eu/delegations/index_et.htm), kasutades Europe Direct’i teenistust (http://europa.eu/europedirect/index_et.htm) või helistades infotelefonile 00 800 6 7 8 9 10 11 (kõikjalt EList helistades tasuta) (*).(*) Antav teave on tasuta nagu ka enamik kõnesid (v.a mõne operaatori, hotelli ja telefonikabiini puhul).

Tasulised väljaanded:

• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu).

Rue de la Loi / Wetstraat 1751048 Bruxelles/BrusselBELGIQUE/BELGIËTel. +32 (0)2 281 61 11www.consilium.europa.eu

Print PDF

ISBN 978-92-824-6014-6 ISBN 978-92-824-6007-8

doi:10.2860/996696 doi:10.2860/593362

QC-06-16-343-ET-C QC-06-16-343-ET-N

Documents

EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU - Home - Consilium · 2018. 3. 7. · Lisateavet Euroopa Liidu kohta leiab aadressilt . Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018 Print QC-06-16-343-ET-C