Euroopa Liidu väliskaubandus ja

väliskaubanduspoliitika

Euroopa Liidu koht maailmakaubanduses

16.4 % kaupade ekspordist, 27.3 % teenuste ekspordist

Suurim

eksportöör

Suurim importöör

Välismaised otseinvesteeringud: EL-25

on suurim investeerija (152.5 miljardit

eurot) ja investeeringute vastuvõtja

(69.8 miljardit eurot) 2005 aastal

JUHTIVJUHTIV

KAUBANDUSJÕUDKAUBANDUSJÕUD

Euroopa Liidu roll maailmakaubanduses

PEAMINE PEAMINE KAUBAN-KAUBAN-

DUSDUSJÕUDJÕUD

Others49,4%

China8,9%

Japan7,0%

United States17,2%

EU2517,5%

SHARE IN WORLD TRADE IN GOODS (2005)

EU2526,0%

United States18,4%

Japan6,9%

China3,8%

Others44,9%

OSAKAAL MAAILMA TEENUSTEKAUBANDUSES (2005)

Source: Eurostat

NAFTA 292

EL-25 väliskaubandus: Eksport regiooniti (2005, miljardites eurodes)

Andide 4.5

MERCOSUR23.4

EFTA119

ACP 30.8

SRÜ 80.7

Hiina/Hong Kong

72.2

Jaapan /Korea63.7

ASEAN45

Austraalia/UusMeremaa 23.8

GCC6 50.4

MED10

101.7

SAARC27.1

Andide7.2

EFTA136.2

Austraalia/UusMeremaa

12.4

SRÜ 134

MERCOSUR34.3

ACP 36.2

Hiina/Hong Kong 168.6

Jaapan/ Korea106.6

SAARC27.8

ASEAN71

MED10

88.2 GCC6 37.6

EL-25 väliskaubandus: Import regiooniti (2005, miljardites eurodes)

NAFTA 189

Euroopa Liidu ühtse väliskaubanduspoliitika aluste kujunemise ajalooline areng

• Euroopa Liidu loomise eel 1950. a. peamiseks majanduslikuks eesmärgiks kaotada ära kaubandustõkked tulevaste liikmesriikide vahel.

• 1957.a Rooma lepingus käsitleti juba Euroopa Liidu ühtse kaubanduspoliitika aluseid (CCP – Common Commercial Policy)

• Tolliliidu ehk ühtse tollimaksumäära kehtestamine tööstuskaupade osas 1968 a., põllumajandustoodete osas 1970 a.

• Alates 1. jaanuarist 1993.a. on Euroopa Liit sisemiste piirideta ühisturg, kus on tagatud kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine

Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika

Poliitika eesmärk Hoida Euroopa majandust konkurentsivõimelisena avatud

maailmakaubandussüsteemi raames, mida juhitakse mitmepoolsete kokkulepete alusel

Tagada Euroopa majanduse konkurentsivõime ja avatus maailmamajanduses Garanteerida reaalne juurdepääs välisturgudele

Toetada tugeva mitmepoolse kaubandussüsteemi loomistRakendada tulemuslikke kaubanduse juhtimise vahendeid

Toetada Euroopalikke väärtusiDemokraatiat, seaduslikkust, keskkonnasäästlikkust, sotsiaalset õiglust ..Toetada jätkusuutlikku arengut

EL väliskaubanduspoliitika – kahepoolne/

regionaalne koostöö

Lisaks osalemisele WTO mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel sõlmib EL ka kahepoolseid kaubanduslepinguid. 2006. aasta lõpu seisuga on selline koostöö olemas 121 riigiga.

EL poliitika kahepoolsetel kaubandusläbirääki-mistel

• Kaubanduse arendamine ja seadusloome

• Majandusarengu toetamine

• Regionaalne areng

Peamised EL kahepoolsed kaubanduslepingud:

• Kokkulepped Aasia, Aafrika ja Vaikse Ookeani riikiderühmaga (ACP)

• Vabakaubanduslepingud EFTA, EEA, Euromed, Mercosur riikidega, Mehhiko ja Lõuna Aafrika Vabariigiga

• Tolliliit Türgi, Andorra ja San Marinoga

• Partnerluse ja Koostöö lepingud Venemaa ja Ukrainaga

Kuidas EL kaubanduspoliitikat juhitakse

Läbirääkimiste protsess

EL Komisjon on läbirääkija

• kõigi 27 liikmesriigi nimel

Euroopa Nõukogu on otsustaja • Mandaat = antakse Nõukogu poolt arvestades Komisjoni

ettepanekuid• Komisjon peab läbirääkimisi mandaadi alusel• Nõukogu kiidab heaks läbirääkimiste tulemused (tavaliselt

lihthäältenamusega)

Euroopa Parlament • on Komisjoni poolt informeeritud kaubanduspoliitika küsimustes• annab nõusoleku peamistele kaubanduspoliitiliste lepingute

ratifitseerimistele

Euroopa Liidu poolt rakendatavad keskmised tollimaksumäärad kaubagrupiti 2006.a. (%)

53.8

32.9

25.4

10.36.6 6.5 5.9 4.6 4.2 4.1 2.7 2.5 2.4 1.9 1.7 1.1 0

11.511.8

20.2

25.6

0

10

20

30

40

50

60

Tollimaksuvaba kauba osakaal kogu antud kauba impordist Euroopa Liitu 2006. a. (%)

10095.3

84.378.8

70.5 70.5

61 60.4

51.345.5

18.6 16.2 16.1 15.9 14.45.8 2.6 2.1 0 0 0

0

20

40

60

80

100

120

Puuvill

Nafta

Puit, p

aber

Kohvi,

tee

Taim

sed õ

lid

Min

eraal

id, m

etalli

d

Mas

inad

Elekt

risea

dmed

Muud

tööst

uskau

bad

Kemik

aalid

Transp

ordi-v

ahendid

Loomse

d toot

ed

Puuvili,

aedv

ili

Joogi

d, tubak

as

Nahk,

jala

tsid

Kala,

kal

atoo

ted

Terav

iljat

ooted

Tekst

iil

Piimat

ooted

Suhkur,

kondi

itrito

oted

Rõivad

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO - World Trade Organisation)

Asutati 1.01.1995

Peakorter asub Šveitsis, Genfis

Peadirektoriks on Pascal Lamy

Liikmete arv 151 (27.07.2007)

Eelarve on 165,7 miljonit Šveitsi franki ehk ligikaudu 1,7 miljardit krooni (2003)

Genfis WTO peakorteris töötab 550 inimest

WTO liikmed, vaatlejad ja ülejäänud riigid

Members

Observers

Other

Muutused Eesti väliskaubandussüsteemis pärast ühinemist EL-iga

1.Eesti rakendas Euroopa Liidu ühtsed tollimaksud kolmandate riikide suhtes. See nõudis kahte liiki muudatusi.

Esiteks, Eesti kohustus muutma oma tollimaksumäärad võrdseks Euroopa Liiduga.

Teiseks, Eesti pidi tühistama oma tollimaksumäärad Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, sest tolliliitu kuuluvatel riikidel tuleb loobuda kaubandustõkete kasutamisest teiste samasse liitu kuuluvate riikide suhtes.

Muutused Eesti väliskaubandussüsteemis pärast ühinemist EL-iga

2.Eesti rakendas kõiki Euroopa Liidu poolt liitumise hetkel kasutatavaid tollimaksuväliseid kaubanduspoliitilisi vahendeid (kvoodid, ekspordimaksud, ekspordisubsiidiumid, sanitaartehnilised nõuded jne.).

3.Eesti pidi oma kaubanduslepingud üle vaatama ja need kooskõlastama Euroopa Liidu üldiste lepingutega.

Riikide majandusliku koostöö erinevad tasandid

Euroopa Liidu osatähtsus Eesti koguekspordis ja koguimpordis 1993 kuni 2007 (protsentides)

Eesti ja Venemaa kaubavahetuse areng 2004-2007 (kuised Eesti ekspordi- ja impordimahud Venemaalt milj. kroonides)

IMPORT

EKSPORT

Eesti piimatoodete eksport peamistesse sihtriikidesse 2003 -2007 (milj. kroonides) ja ekspordi kasv (kordades)

Ekspordi sihtriik 2003 2004 2005 2006 2007*

Kasv 2007/2003

Saksamaa 225.0 223.4 490.9 342.4 566.5 2.5 Läti 46.6 23.9 115.0 299.6 294.2 6.3 Venemaa 7.0 39.3 138.8 235.0 249.7 35.5 Soome 7.0 55.7 132.0 200.6 206.3 29.4 Holland 427.5 439.8 157.1 120.3 125.7 0.3 Itaalia 39.7 37.0 94.1 114.0 119.6 3.0 Leedu 70.6 31.4 28.8 75.2 95.5 1.4 Taani 16.8 29.1 27.0 11.7 79.9 4.8 Prantsusmaa 21.6 124.9 5.9 13.2 34.6 1.6 Belgia 11.8 49.3 14.0 16.4 27.0 2.3 Muud 47.0 144.8 153.1 95.5 246.9 5.3 KOKKU 920.7 1198.5 1356.9 1523.9 2045.9 2.2

Kokkuvõte

• Euroopa Liit on oluline jõud maailmakaubanduses (40 % maailma kaubandusest)

• Eestile kui väikesele ja avatud majandusega riigile on tähtis juurdepääsu sellele turule

• Pärast ühinemist Euroopa Liiduga said Eesti ettevõtted vaba juurdepääsu ka muudele turgudele (Venemaa, Kesk- Euroopa uute EL liikmesriikide turud - Poola, Ungari, Tsehhi, Slovaki jne.)

• Eesti toidukaupade tootjatel tekkis võimalus müüa oma tooteid kõigis Euroopa Liidu riikides

Kokkuvõte

• Kuid Eesti pidi rakendama Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika tulemusena kaubanduspiiranguid kolmandatest riikidest pärit kaupade suhtes (põhiliselt põllumajandussaaduste ja toidukaupade osas).

• See tõi kaasa mõnede kaupade hinnatõusu (banaanid, suhkur)

• Tervikuna andis Euroopa Liiduga ühinemine Eesti ettevõtetele palju uusi võimalusi, mida tuleb oskuslikult kasutada.