Majandussektorite ülevaade 2014

2014. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE

Tallinn 2015

Sisukord

Makromajanduslik olukord ........................................................................................................................... 3

Väliskaubandus ............................................................................................................................................. 7

Töötlev tööstus ........................................................................................................................................... 13

Toiduainete ja jookide tootmine ................................................................................................................ 16

Tekstiilitootmine ......................................................................................................................................... 20

Rõivatootmine ............................................................................................................................................. 22

Puidutöötlemine .......................................................................................................................................... 24

Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine ........................................................................................ 27

Keemiatööstus ............................................................................................................................................ 29

Kummi- ja plasttoodete tootmine .............................................................................................................. 32

Metalli ja metalltoodete tootmine .............................................................................................................. 34

Masinate ja seadmete tootmine ................................................................................................................ 36

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine ............................................................................................... 38

Transpordivahendite tootmine ................................................................................................................... 41

Mööblitootmine ........................................................................................................................................... 43

Ehitussektor ................................................................................................................................................. 45

Sisekaubandus ............................................................................................................................................ 49

Turism .......................................................................................................................................................... 52

Info ja side ................................................................................................................................................... 57

Transport ..................................................................................................................................................... 61

Lisad ............................................................................................................................................................. 65

Tekstis kasutatavad lühendid:

vea – võrreldes eelmise aastaga

vep – võrreldes eelmise perioodiga

pa – poolaasta

p.s – parem skaala

2014. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014

3

Makromajanduslik olukordEesti majandus kasvas 2014. aastal 2,1%, mis oli mõnevõrra vähem kui Lätis ja Leedus. Majandusaktiivsus püsis vaatamata välis-nõudluse nõrkusele aasta jooksul stabiilne. Tööhõive kasv jätkus, tööpuudus vähenes, hinnatõus peatus ja palgatulu reaalkasv kiirenes. Majanduskasv põhines peamiselt sisenõudlusel, kuid aasta teises pooles pöördus kasvule ka eksport. Pool SKP kasvust tuli neto-tootemaksude suurenemisest, mida mõjutas käibemaksu laekumise jõuline paranemine. Ühest küljest on see seotud Maksu- ja Tolliameti tulemusliku tööga ette-võtete käibemaksupettuste vähendamisel ja teisest küljest eratarbimisel püsiva sise-nõudluse kasvuga. Lisandväärtus kasvas 1,1% ning kasv oli üsna kitsapõhjaline. Enam toetas kasvu ekspordist sõltuv töötlev tööstus ja era-tarbimisele suunatud kaubandus, panustades kokku 0,8 protsendipunkti. Kasvu pidurdas logistikasektor, mille lisandväärtust mõjutasid kahanenud transiidivood. Negatiivne mõju oli veel ehitussektori langusel, mida mõjutas oluliselt valitsemissektori investeeringute vähenemine.

Sisenõudluse kasv on kriisist taastumise aastatel olnud ebaühtlane, kuid 2014. aastal kiirenes kasvutempo eratarbimise ja varude suurenemise toel 4,8%-le (2013 kasv 1%). Kapitali kogumahutus põhivarasse tervikuna eelmise aastaga võrreldes vähenes, kuid osa sellest võib olla seotud varude samaaegse märkimisväärse suurenemisega. Eratarbimise kiire kasvu taga oli palgatulu jõulise kasvu jätkumine samal ajal tarbijahindade pöördumisega langusesse. Hinnalangus puudutas peamiselt püsikaupu, mida osteti reaalmahus 9% eelnevast aastast rohkem. Kasvule pöördus poolpüsikaupade tarbimine, millest kaks kolmandikku moodustavad rõivad ja jalanõud (kasv 9%). Kiire kasv (6%) jätkus ka toiduainete tarbimisel, mida toetas hindade püsimine eelneva aasta tasemel. Vaatamata tarbijate kindlustunde püsimisele elanike säästumäär aasta jooksul ilmselt siiski veidi tõusis. See võis olla seotud nii üllatavalt kiire reaalsissetulekute tõusuga kui ka üha suurenevate ja kallinevate eluaseme investeeringutega. Elanike investeeringud eluasemetesse oli ainukene oluline investeeringuliik, mis 2014. aastal selgelt kasvas. Mõnevõrra vähenesid ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse (2%), kuid oluliselt rohkem vähenesid valitsus-sektori investeeringud (11%). Viimane on seotud eelmise struktuuritoetuste rahastamisperioodi taandumisega ja uue perioodi vahendite käivitamise viibimisega. Oluliselt vähenesid 2014. aastal ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Ettevõtlussektori investeeringute langus ei olnud tegevusalade lõikes siiski õnneks kuigi laiapõhjaline. Ettevõtete investeeringute languse kõikide liikide kokkuvõttes seletab järsk langus energeetika-sektoris, kus uute investeeringute maht eelneval paaril aastal on olnud väga kõrge. Ilma energeetikata oleks ettevõtete investeeringute maht püsinud eelneva aasta tasemel. Samas on siiski mitmeid põhjusi, miks ettevõtlussektori investeerimisaktiivsus on endiselt madal. Investeeringute vähenemist põllumajanduses ja toiduainetetööstuses võib seostada toiduainete ekspordikeeluga Venemaale ja üldise toidutoorme hinna langustrendiga

-20

-10

0

10

20

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013

%

Allikas: Statistikaamet

SKP aastakasv

ELi SKP aastakasvEesti SKP aastakasv

-50-40-30-20-10

010203040

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013

%

Allikas: Statistikaamet

Sisenõudluse aastakasvud

Eratarbimise aastakasv

Investeringute aastakasv



4

maailmaturul. Muudes valdkondades on peamiseks probleemiks siiski endiselt madal nõudlus toodangu järele olemasoleva tootmis-potentsiaaliga võrreldes ning ebakindlus majanduskasvu taastumise osas EL-is.

2014. aasta teisel poolel pöördus eksport peamiselt sideseadmete suurenenud välis-tellimuste toel kiirele kasvule ning aasta kokkuvõttes kasvas kaupade ja teenuste eksport 2,6%. Sarnaselt varasematele aastatele suurendasid Eesti ettevõtted turuosa eksporditurgudel, kuna ekspordikasv oli kaubanduspartnerite impordikasvust kiirem. Suuremal määral vedas välisnõudlust Rootsi impordi kiire kasv, seevastu Soome ja Venemaa impordinõudlus oli languses. Kauba-gruppidest panustas ekspordi kasvu lisaks sideseadmetele puidu ja puittoodete ning optiliste seadmete väljavedu. Ekspordihinnad olid 2014. aastal kaupade väljamüügihindade languse tõttu kerges languses. Teenuste eksport püsis kogu aasta vältel veo-, hooldus- ja remondi ning muude äriteenuste toel tugevana. Transiitvedude vähenemist raudteel kompenseeris teiste veoteenuste nagu mere- ja maanteetranspordi eksporditulude suurene-mine. Import suurenes 2014. aastal 2,7% peamiselt tänu ekspordiks vajalike komponentide ja tooraine sisseveo ning reisi-teenuste impordi suurenemisele. Kapitali-kaupade import oli nõrga investeerimis-aktiivsuse tõttu languses.

Viimase kahe aasta jooksul on välistasakaal paranenud ning jooksevkonto oli 2014. aastal tasakaalulähedane (–0,1% SKP-st). Seda soodustas möödunud aastal tugev teenuste eksport, mille kasv oli laiapõhjaline, samas teenuste importi pärssis sisseostetud ehitus-teenuste oluline vähenemine. Lisaks vähenesid välisinvestorite Eestis teenitud tulud, mistõttu oli esmase tulu puudujääk viimaste aastate väikseim.

Toorainete odavnemise ning elektri ülekande-võimsuste paranemisega kaasnenud soodsama elektrihinna mõjul pidurdus inflatsioon 2014. aasta alguses ning alates suvest pöördusid hinnad langusesse. Aasta kokkuvõttes langesid hinnad 0,1%. Välis-turgudel toimunud nafta ja toidu odavnemisel oli laialdane mõju, mistõttu ka euroala inflatsioon suundus aasta lõpus langusesse.

Need tegurid avaldusid meil energiahindade olulises languses ning toiduainete hinnatõusu peatumises. Teenuste ja tööstuskaupade hinnamuutust kajastavat baasinflatsiooni hoidis 2014. aastal madalana tasuta kõrg-haridus, vaba aja teenuste hinnatõusu pidurdumine ning tööstuskaupade tagasi-hoidlik kallinemine. Hinnalanguse põhi jäi 2015. aasta jaanuarisse, kui nafta hinnad langesid viimase kuue aasta madaltasemele. ning odavnenud kütus moodustas valdava osa tarbijahindade langusest (–1,3%-st –1,1%). Hindade ajutine langus hõlmab peamiselt kütust, toitu ja eluaset ehk tähendab inimeste sundkulutuste vähenemist.

Hõivatute arvu pöördumine kasvule teisel poolaastal andis statistiliseks koguhõive kasvuks aasta arvestuses 0,6%. See tulemus ületas ootusi, kuna tööealise elanikkonna vähenemine on kiire ja nii tööjõus osalemise kui hõive määr on juba kõikide aegade kõrgeimad. Samas võib hõive kasvu seostada majanduskasvu kiirenemisega aasta teises pooles. Hõive kasvu panustasid enam veondus ja laondus, majutus ja toitlustus ning info ja side. Suurematest tegevusaladest langes hõive enim töötlevas tööstuses 2%, kus konjunktuur on olnud nõrga nõudluse tõttu stabiilselt keskpärane juba mitu aastat. Ilmselt oli üheks oluliseks hõive kasvu mõjutajaks ka töötajate registreerimis-kohustuse sisseviimine Maksu- ja Tolliameti poolt 2014. aasta suvel, mille mõju hõive aastakasvule taandub välja aasta jooksul. Seoses majandusaktiivsuse kiirenemisega teisel poolaastal suurenes töötatud tundide arv töötaja kohta ettevõtlusstatistika kohaselt 2%. Kasv kiirenes aasta lõpus ning see viitab tööjõu nappuse süvenemisele. Töötuse määr langes aasta keskmisena 7,4%-ni ja langus-trendi jätkumist on oodata ka järgmisel aastal.

2

6

10

14

18

22

-70

-40

-10

20

50

80

2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014

%tuhat

Allikas: Eesti Statistikaamet

Tööhõive ja töötus

Hõivatute arvu muutusTööpuuduse määr (parem skaala)



5

Vabade töökohtade määr on viimastel aastatel tõusnud marginaalselt ning jäi pea kaks korda buumieelsele tasemele alla. Osaliselt võib töötuse kiiret vähenemist väheste vakantside tingimustes ilmselt seletada tööturu suure paindlikkusega, millele aitas kaasa 2009. aastal sisse viidud tööandja kohustuste kärpimine töötajate koondamisel.

Keskmise palga kasv aeglustus 2014. aastal 5,6%-ni (2013. aastal 7,8%), kuid arvestades ka hõivatute arvu lisandumist, kasvas palgatulu majanduses 8,7%. Palga kasv oli sarnaselt kriisijärgsetele aastatele tegevusalade lõikes väga ühtlane. Enim kasvas keskmine palk finantssektoris (8%) ja suhteliselt kiire oli tõus ka riigieelarvest rahastatavatel tegevusaladel, kus palgatõus taastus erasektorist hiljem. Palgatulu kasvutempo oli 2014. aastal üle kahe korra kiirem kui SKP nominaalkasv, mis oli 2014. aastal vaid 4,2%. Palgatulu osakaal SKP-s ehk reaalne tööjõu ühikukulu kasvas teist aastat järjest ja see olukord on mõne-võrra sarnane 2008. aastaga, kui palgad veel kasvasid, ettevõtete kasumid aga juba vähenesid ning aasta pärast oli languses ka palgatulu. Praeguses majanduslikus olukorras ei ole sellised arengud siiski tõenäolised, kuna mitmed teised majanduse tasakaalu iseloomustavad näitajad kriisi ei ennusta. Erinevalt seitsme aasta tagusest ajast on praegu Eesti jooksevkonto tasakaalus ehk sisenõudlus vastab kogutoodangule, era-sektori laenujäägi kasv jääb oluliselt alla SKP nominaalkasvule (laenukoormus väheneb) ja välisnõudlus on endiselt nii madalal tasemel, et langus eksporditurgudel tervikuna ei ole tõenäoline. Tööjõu süvenev nappus ja kõrge palgatasemega Soome tööturu lähedus tingivad aga palgatõususurveid ka tulevikus.

2015. aasta valitsussektori1 eelarvepuudujääk ulatub riigi eelarvestrateegia prognoosi kohaselt 0,6%-ni SKP-st. Peamiseks puudu-jäägi tekitajaks on keskvalitsus, kuid ka kohalikud omavalitsused jäävad kogu prognoosiperioodi jooksul prognoositavalt defitsiiti. Keskvalitsuse nominaalset puudu-jääki põhjustavad nii maksutulude aeglasem kasv tulumaksu ja töötuskindlustusmakse alanemise tõttu kui ka saastekvootide müügist saadud tuludega seotud investeeringud ning II pensionisamba lisa-maksed, mis kokku ulatuvad 2015. aastal 0,6%-ni SKP-st. Sotsiaalkindlustusfondid on tänu töötukassale jätkuvalt ülejäägis (2015. aastal 0,2% SKP-st). 2016. aastal väheneb valitsussektori eelarvepuudujääk riigi eelarvestrateegia raames heakskiidetud meetmete tulemusel 0,1%-ni SKP-st. Järgnevatel aastatel on oodata valitsussektori eelarvepositsiooni pidevat paranemist ning jõudmist 2018. aastast 0,4%-se ülejäägini SKP-st.

2015. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,0% SKP-st, mis on samal tasemel kui aasta varem. Võrreldes eelarve ootusega vähenes valitsussektori maksutulude laekumise prognoos, kuid nominaalse SKP prognoosi korrigeeriti veelgi enam allapoole. Osaliselt selgitab seda maksuameti tulemuslik töö, samuti ei avaldu ekspordikeskse majandus-struktuuri puhul aeglustuv nominaalne majanduskasv üks-üheselt maksu-laekumistes. Aastatel 2015–2019 vähendatakse maksumuudatustega töö-jõumakse ja suurendatakse tarbimismakse, kokkuvõttes püsib maksukoormus 2015. aasta tasemel, jõudes 2019. aastaks 33,4%-ni.

Valitsussektori võlakoormus suurenes 2014. aasta lõpuks 10,6%-ni SKP-st, ilma Euroopa Finantsstabiilsusfondi (EFSF) mõjuta aga kasvas 8,1%-le SKP-st. 2015. aastal suureneb valitsussektori võlakoormus

1 Valitsussektorisse kuuluvad: keskvalitsus

(kajastatakse riigieelarves); avalik-õiguslikud institutsioonid; riigi sihtasutused (nt haiglad); riigi äriühingud (nt RKAS); kohalikud omavalitsused; haigekassa; töötukassa.

-3

0

3

6

9

12

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eurostat

Eesti ja euroala tarbijahinnaindeksid

Eesti tarbijahinnaindeksEuroala tarbijahinnaindeks



6

nominaalselt mõnevõrra eelkõige seoses kohalike omavalitsuste laenamisega, kuid protsendina SKP-st väheneb 10,3%-ni.

Prognoosiperioodi lõpuks väheneb võla-koormus 8,4%-le SKP-st.

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos

% 2014 2015* 2016* 2017* 2018* 2019*

1. SKP reaalkasv 2,1 2,0 2,8 3,4 3,2 3,0

2. SKP nominaalkasv 4,2 4,0 5,5 6,4 6,3 5,8

2a. SKP jooksevhindades (mld €) 19,5 20,3 21,4 22,8 24,2 25,6

5. Tarbijahinnaindeksi muutus –0,1 0,2 2,2 2,7 2,9 2,6

7. Tööhõive (15–74-aastased, tuhat) 624,8 628,8 626,9 624,0 620,9 617,2

8. Tööhõive kasv 0,6 0,6 –0,3 -0,5 –0,5 –0,6

10. Töötuse määr 7,4 6,1 5,8 5,5 5,5 5,5

11. Keskmine palk (€) 1 001 1 049 1 104 1 170 1 246 1 326

12. Palga reaalkasv 5,7 4,6 3,0 3,2 3,5 3,7

12a. Palga nominaalkasv 5,6 4,8 5,2 6,0 6,5 6,4

15. Jooksevkonto (% SKP-st) –0,1 –0,8 –1,0 –0,8 –1,0 –1,4

21. Sisenõudlus 4,8 2,9 2,9 2,9 3,1 3,3

22. Kaupade ja teenuste eksport 2,6 2,8 4,0 5,2 5,7 5,7



7

Väliskaubandus 2014. aasta ebastabiilne majanduslik ja poliitiline olukord maailmas mõjutas ka Eesti majandust ning kaubavahetust. Aasta lõpuks kahanesid eksport ja import jooksevhindades vastavalt 2 ja 1%. Negatiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele ja ekspordimahtude langusele avaldas ekspordihindade langus. Samal ajal aitas imporditud toodete odavnemine ettevõtetel kulusid kokku hoida. Kuna ekspordi ja impordi muutused olid suhteliselt väikesed, siis jäi kaubavahetuse bilansi puudujääk peaaegu samale tasemele nagu 2013. aastal. Eesti majanduskasvu mõjutab suurel määral väliskaubandus, mille areng on tugevalt seotud kaubanduspartnerite majanduse olu-korraga. Eesti väliskaubanduse areng on kahel viimasel aastal jäänud oodatust mõnevõrra aeglasemaks. Prognoositud maailma-majanduse taastumine ei teostunud, olukord halvenes veelgi. 2014. aastal püsis olulisemate kaubanduspartnerite majandus kas paigal või oli olukord ebarahuldav. Madal välisnõudlus Ukraina konflikti, Venemaa sanktsioonide ja euro nõrkuse pärast muutis ekspordi mõnedesse olulisematesse riikidesse keerulisemaks. Eesti eksport, transiitkaubandus, turism ja investeeringud olid kahjustatud eelkõige Venemaa majanduse nõrkusest ja ebastabiilsusest. Samuti näitas eksport suurt langust Leetu ja Soome. Oluliste eksportpartnerite majanduse kehv olukord sundis Eesti eksportijaid ümber orienteeruma ja koostööd kaugemate kaubanduspartneritega arendama. Tänu sellele jõudsid peamised Eesti tooted 2014. aastal USA, Hollandi ja Taani turgudele. Uued turud aitasid hoida eksporti suuremast kukkumisest.

Suurem osa Eesti impordist kasutatakse reekspordiks, seetõttu on ekspordi ja impordi arengud omavahel tugevalt seotud. Reeksport moodustab peaaegu poole Eesti ekspordist. 2014. aastal oli impordi trend negatiivne, mida mõjutas enamasti ekspordinõudluse kahanemine. Kõige rohkem kahanes import Suurbritanniast, Lätist ja Leedust. Langus oli tugevalt seotud ekspordi kahanemisega Venemaale, kuhu läheb suurem osa neist riikidest imporditud kaupadest. Suurim

impordimahtude kasv oli Saksamaalt, Venemaalt ja Hollandist. Selle muutuse põhjuseks oli mineraalsete toodete ning masinate ja seadmete sisseveo kasv.

2014. aastal oli kaubavahetuse kogukäive 25,8 miljardit eurot, kahanedes aastaga vähem kui 1,5% võrra. Sellest järeldub, et vaatamata suurtele muutustele kaubandus-partnerite majanduses, sai Eesti tasakaalus-tada oma kaotusi tänu uutele turgudele. Ekspordimaht oli 12,1 mld eurot ja impordi-maht 13,7 mld eurot. 2014. aastal liikusid eksport ja import samas taktis ning nende osatähtsused kaubavahetuse käibes ei muutunud võrreldes eelmise aastaga, jäädes tasemele vastavalt 47 ja 53%.

2014. aasta alguses hakkasid langema nii ekspordi- kui ka impordihinnad. Aasta kokku-võttes alanesid hinnad keskmiselt paari protsendi võrra. Ekspordi- ja impordihindade languse taga oli eelkõige nõudluse vähenemine välisturgudel ning toormehindade kahanemine, mis omakorda oli enamasti seotud maailma naftahinna kõikumistega. Nafta maailmaturu hinna languse põhjuseks oli eelkõige pakkumise kasvamine ja nõudluse kahanemine. 2014. aastal euro nõrgenes.

-40-30-20-10

010203040

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

% vea


Ekspordi ja impordi kasv

Ekspordi nominaalkasv

-15

-10

-5

0

5

10

15

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

mld EUR


Kaubavahetuse dünaamika

Eksport Import Saldo



8

Valuuta nõrkus võib riigi majandusele mõjuda nii negatiivselt kui ka positiivselt. See parandab euroalal ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet, panustab sellega majanduskasvu ja aitab töökohti luua. Samal ajal muudab see sisse ostetud kaubad ja teenused kallimaks. Selline muudatus võib Eesti kaubavahetuses järgmistel aastatel positiivselt kajastuda.

Tänu sellele, et imporditud tooted odavnesid kiiremini kui eksporditud tooted, said ettevõtted oma kulusid kokku hoida. Aasta keskel ekspordi- ja impordihindade languse vahe vähenes ja teisel poolel eksporditud tooted olid suurema langusega. Hindade languse tõttu vähenes märgatavalt Eesti ette-võtete konkurentsivõime. Suuremad negatiivsed saldod olid transpordivahendite (–0,6 mld eurot), keemiatoodete (–0,5 mld eurot), mineraalsete toodete (–0,4 mld eurot) ja mehaaniliste masinate (–0,4 mld eurot) kaubavahetuses. Suurema ülejäägiga kaubeldi endiselt puidu ja puittoodete (0,7 mld eurot) ning mitmesuguste tööstustoodetega nagu mööbel, padjad, tekid ja puitmajad (0,6 mld eurot). Olulisematest kaubanduspartneritest oli Eestil positiivne kaubavahetuse bilanss Soome (0,3 mld eurot) ja Rootsiga (0,1 mld eurot). Suuremad puudujäägid andis kauba-vahetus Leedu ja Saksamaaga, võrdselt 0,6 mld eurot.

2015. aastal oodatakse välisnõudluse taastumist, mis viib eeldatavalt teenuste ja kaupade ekspordi kasvule. Selle tulemusena väheneb kaubavahetuse bilansi puudujääk. 2015. aasta märtsi Eesti Konjunktuuri-instituudi (EKI) prognoosis olid ekspertide ootused Eesti väliskaubanduse kohta pigem positiivsed. Eksperdid kinnitasid, et lähema poole aasta jooksul võib oodata Eesti välis-kaubanduse elavnemist. Samuti prognoosisid meie oluliste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi eksperdid lähemal poolaastal nii ekspordi kui ka impordi suuremist.

Eksport

2014. aastal mõjutas kõige rohkem ekspordi arengut oluliste eksportpartnerite majandus-olukorra nõrkus ja ebastabiilsus, eriti andis tunda Venemaa majanduse halvenemine.

Selle tulemusena vähenes oluliselt reeksport nii Venemaale kui ka Leetu.

Aasta algul oli eksport langustrendis, kuid juba kevadkuudel näitas kasvu. Suvel vähenesid ekspordimahud märgatavalt ning sügiskuudel suutsid Eesti ettevõtted eksporti taas kasvatada. Aasta kokkuvõttes kahanes eksport 2% ehk sama palju kui aasta varem.

Peamiseks teguriks ekspordi languse taga oli oluliste kaubagruppide langus. Suuruse järgi kolmanda kaubagrupi ehk põllumajandus-saaduste ja toidukaupade väljavedu oli 2% võrra väiksem kui aasta tagasi. Põllu-majandussaaduste osas oli suurim langus kalade ja muude veeselgrootute ekspordis eelkõige Lätti ning piima ja piimatoodete väljaveo langemine Venemaale. Valmis-toidukaupadest oli suurim langus alkoholi müügis Venemaale. Selle taga oli eelkõige idanaabri ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord. Aastaga vähenes põllu-majandussaaduste ja valmistoidukaupade eksport Venemaale ligi 20%.

Tunduvalt vähenes transpordivahendite ja keemiatoodete eksport, vastavalt 20 ja 14%. Transpordivahendite ekspordi languse taga oli eelkõige suur ühekordne tehing laevadega eelmisel aastal, mis andis suurema võrdlusbaasi. Keemiatoodete osas mõjutas välisnõudluse nõrkus selle grupi ekspordi langust. Eksporti vedasid langusesse ka mehaanilised masinad, tekstiil ja tekstiiltooted ning metall ja metalltooted, näidates kahanemist vastavalt 8, 11 ja 2%. Mehaaniliste masinate osas oli põhjuseks reekspordi langus, mis moodustas kogu grupi väljaveost ligi kolmandiku. Tekstiilgrupi viis langusesse märgatav kahanemine siidi välja-veos Lätti. Metalli ja metalltoodete ekspordi languse taga oli raua ja terase väljaveo oluline kahanemine, mille üheks peamiseks põhjuseks oli Türgi, Läti ja Saksamaa välis-nõudluse kahanemine. Languses olid ka vask ja vasktooted ning alumiinimum ja alumiiniumtooted.

2014. aastal oli suurima ekspordimahuga kaubagrupp elektriseadmed, mis moodustas 22% kogu Eesti ekspordist. Suurima osa-tähtsuse ehk 56% sellest grupist moodustavad mobiilsideseadmed, mille ekspordimahud kasvavad stabiilselt ning



9

2014. aastal suurenesid eelmise aastaga võrreldes 6%. Olulisema osa sellest kauba-grupist moodustasid ka isoleeritud elektri-juhtmed, paneelid, puldid jt. Kokkuvõttes kasvas elektriseadmete eksport 2014. aastal 5%.

2014. aastal tõusis ka suuruse järgi teise olulise kaubagrupi ehk mineraalsete toodete eksport 4%. Selline kaubagrupp on tugevasti seotud reekspordiga. Tugevasti mõjus mineraalsete toodete ekspordi kasvule maailma naftahinna muutus ja välisnõudluse kasv. Puidu ja puittoodete ekspordimahud suurenesid aastaga 5%. Suurima osa puit-toodete ekspordist moodustasid ehitus-detailid ja saematerjalid, mis enamasti saadeti Rootsi ja Soome. 2014. aastal said ettevõtjad suurendada ekspordimahtusid ka teistele turgudele nagu Taani, Norra, Läti ja Suur-britannia. Muude tööstuskaupade ekspordi-mahud kasvasid võrreldes eelmise aastaga 4%. Nende väljavedu suurenes enamasti Norra, Saksamaale, Suurbritanniasse ning Taani. Suurema kasvuga olid kokkupandavad ehitised, lambid ja valgustid ning nende osad. Mööbli väljavedu mõnevõrra langes. Eesti töötleva tööstuse ettevõtted eksportisid enam kui 70% oma toodangust.

Kokkuvõttes toimusid suurimad muutused ekspordi struktuuris transpordivahendite, keemiatööstuse tooraine ja toodete ning mehaaniliste masinate väljaveo langemise ning elektriseadmete, puidu ja puidutoodete väljaveo kasvu tõttu.

2014. aastal jäi Euroopa Liidu osatähtsus Eesti koguekspordis peaaegu samale tasemele nagu eelneval aastal, moodustades 72%. Eksport Euroopa Liitu oli 8,7 mld eurot. Kiiremini kasvas eksport olulisematest ühtse siseturu partneritest Rootsi ja Lätti. Suurim kasv oli kiiresti arenenud turgudele – USAsse, Hollandisse ja Taani, vastavalt 26, 15 ja 12%.

Eksport SRÜ riikidesse oli endiselt languses. Kui 2013. aastal kukkus näitaja 10%, siis 2014. aastal oli langus juba 17%. Suurel määral mõjus langusele ekspordi kahanemine Venemaale, mis moodustas 87% kogu ekspordist SRÜ-sse. Samuti vähenes eksport enamikesse teistesse selle ühenduse riikidesse nagu Ukraina ja Valgevene, vastavalt 35 ja 19%. Selle taga oli eelkõige

Ukraina konflikt ja ebastabiilne majanduslik ja poliitiline situatsioon SRÜ riikides.

Samal ajal tugevdasid ettevõtjad oma positsioone NAFTA riikide turgudel. Kui 2013. aastal oli eksport NAFTA riikidesse suurima kukkumisega (–40%), siis 2014. aastal kasvas eksport neisse riikidesse 35%. Eksport kasvas kõigisse kolme ühenduse liikmesriiki: Ameerika Ühendriikidesse 26%, Kanadasse 18%, aga eksport Mehhikosse näitas hüppelist kolmekordset kasvu. Suurima kasvuga oli mineraalsete toodete (kasv ca 2 korda) ja elektriseadmete väljavedu.

Viie esimese Eesti ekspordi sihtturu järjestuses toimusid 2014. aastal mõningad muutused. Rootsi püsis neljandat aastat suurima ekspordipartnerina, kindlustades oma positsiooni veelgi ja suurendades oma osa-tähtsust koguekspordist 1 protsendipunkti võrra 18%-ni. Kaupade eksport kasvas Rootsi 5%. Suurim osa ehk ca 60% koguekspordist moodustasid mehaanilised ja elektriseadmed, mille kasv aastaga oli 12%. 2014. aastal oli Rootsi esikohal puidu ja puittoodete ekspordis. Tänu oluliste kaubagruppide iga-aastasele kasvule jääb Rootsi Eesti peamiseks kaubanduspartneriks. 2014. aastal oli peamisteks ekspordikasvu pidurdajateks Rootsi mineraalsete toodete (kütteõlide) väljavedu, mille eksport kahanes võrreldes eelmise aastaga 14%.



10

Teisele kohale jäi Soome, vaatamata sellele, et aastaga kaotas ta ühe protsendipunkti osa-tähtsusest ning kaupade eksport kahanes võrreldes eelmise aastaga 7%. Ekspordi-langust vedasid eelkõige mõned suuremad kaubagrupid – puit ja puitooted ning muud tööstuskaubad. Teised kaks suurema osa-tähtsusega kaubagruppi olid endiselt masinad ja seadmed (osatähtsus 27%) ning metallid ja metalltooted (12%). Nende kaubagruppide ekspordikasv oli vahemikus 1–4%. Need neli kaubagruppi (puit ja puittooted, muud tööstuskaubad, masinad ja seadmed ning metall ja metalltooted) moodustasid kogu ekspordist Soome ca 60%.

2014. aastal tõusis kolmandale kohale Läti, suurendades kaupade eksporti aastaga 2% ja osatähtsust koguekspordis ühe protsendi-punkti võrra. Ekspordi kasvu toetasid mineraalsed tooted (+35%), masinad ja seadmed (+14%) ning puit ja puittooted (+31%). Need kolm kaubagruppi moodustasid 43% koguekspordist Lätti. Samuti olulise

kaubagrupi, põllumajandussaaduste ja toidu-kaupade eksport, kahanes aastaga 13%. Ka keemia- ja tekstiiltooted näitasid langust, vastavalt 24 ja 43%.

2014. aasta suurim muudatus Eesti ekspordi sihtturu järjestuses oli Venemaa kukkumine ühe positsiooni võrra. Kui 2013. aastal moodustas Venemaa osatähtsus kogu Eesti ekspordist 11%, siis 2014. aastal 10%. Kogu kaupade eksport Venemaale langes aastaga 15% võrra. Kui esimesel poolaastal eksport Venemaale püsis peaaegu stabiilne, siis teisel poolel oli see langustrendis. Ebastabiilse ja nõrga Venemaa majandusliku situatsiooni tõttu olid kõik olulisemad ekspordi kauba-grupid languses. Suurim kahanemine oli põllumajandussaaduste ja valmistoidu-kaupade ekspordis, mis moodustab kolmandiku koguekspordist Venemaale. Ekspordi kahanemine oli põhjustatud eelkõige piimatoodete ning jookide ja alkoholi (põhiliselt reeksport) väljaveo langusega, mille eksport vähenes eelmise aastaga võrreldes 20%. Mineraalsete toodete eksport kukkus peaaegu 50% võrra. Suurimate kaubagruppide ehk masinate ja seadmete ning keemia-toodete väljavedu langes vastavalt 15 ja 2%.

Vaatamata sellele, et Leedu jäi eksport-partnerite järjestuses viiendale kohale, kaotas ta osatähtsuses ühe protsendipunkti. Selle taga oli kaupade ekspordi langus aastaga 11%. Suurel määral mõjutas seda mineraalsete toodete, masinate ja seadmete, transpordivahendite ning keemiatoodete väljaveo langus. Mineraalsete toodete eksport kahanes 3,5 korda. Selle taga oli eelkõige elektrimüügi tugev langus. Samal ajal näitas põllumajandussaaduste ja valmistoidu-kaupade eksport kasvu.

Prognooside kohaselt jääb 2015. aastal ekspordi kasv väikeseks. Prognoositakse välisnõudluse taastumist teisel poolaastal, mis viib ekspordi kasvule. Eesti Konjunktuuriinstituudi 2015. aasta märtsi prognoosis osalenud ekspertide hinnang oli pigem positiivne. 58% ekspertidest ootasid ekspordimahu kasvu ning 42% nendest olid oma prognoosides tagasihoidlikumad ja prognoosisid mahu jäämist samale tasemele. Mitte ükski ekspertidest ei oodanud mahtude kahanemist.

0 5 10 15 20 25 30

Transpordivahendid

Mööbel, puitmajad jm

Metallid jametallitooted

Puit ja puidutooted

Mineraalsed tooted

Masinad ja seadmed


%

Eksport kaubarühmiti

2014 2013

0 3 6 9 12 15 18

Saksamaa

Leedu

Läti

Venemaa

Soome

Rootsi


%

Ekspordi sihtriigid

2014 2013



11

Import

Välisturgude ekspordinõudluse vähenemise tõttu oli ka import langustrendis. Aasta alguses oli impordi kahanemine vahemikus 2–3%, kuid aasta lõpuks näitas import väikest kasvu. Tänu teise poolaasta tulemusele ei olnud impordi langus kriitiline ja vähenes eelmise aastaga võrreldes vaid 1% võrra.

Kaubagruppidest mõjutas eelkõige impordi kahanemist transpordivahendite sisseveo langus. Selle kaubagrupi import vähenes ca 20% võrreldes eelmise aastaga. Suurima langusega oli laevade sissevedu, mis langes umbes 7 korda. See oli põhjustatud ühe-kordsest laevatehingust 2013. aastal, mis tõstis oluliselt võrdlusbaasi. Samuti vähenes märgatavalt raudtee-, trammiseadmete (eriti vagunite) ning nende osade import. Suur langus oli ka mehaaniliste masinate impordis, mille sissevedu langes eelmise aastaga võrreldes 10%. Sellest grupist suurim langus oli buldooserite ja masinate osade sisseveos. Import langes peamiselt Suurbritanniast ja Hiinast.

Ühe kõige suurema impordi kaubagrupi – põllumajandussaaduste ja toidukaupade import langes eelmise aastaga võrreldes 2%. Selle kaubagrupi impordi kahanemine oli põhjustatud liha, kala ja piimatoodete sisse-veo vähenemisest. Liha impordi langus oli eelkõige tingitud mõnedes riikides kehtestatud sealiha ekspordikeeldust. Kala osas kahanes värske, külmutatud kalafilee ja kuivatatud, soolatud kala import Lätist. Piima-toodete impordi vähenemine oli tugevalt seotud ekspordi kahanemisega selles vald-konnas.

Olulisematest impordi kaubagruppidest olid aastal 2014 kasvuga elektriseadmed ja mineraalsed tooted, kasv oli vastavalt 7 ja 3%. Esimesest kaubagrupist moodustasid telefonid ja nende osad 35%, mille import kasvas võrreldes eelmise aastaga 15%. Selle suure osatähtsusega kaupade impordi kasv mõjus positiivselt terve kaubagrupi näitajatele. Samuti kasvas teiste oluliste kaupade import elektriseadmete kaubagrupis nagu trafod, muundurid, lülitused, elektrilised lülitusseadmed. Mineraalsete toodete osas oli suurema kasvuga mineraalkütuste import, mis

oli tugevalt seotud ekspordi kasvuga antud valdkonnas.

2014. aastal Euroopa Liidu osatähtsus Eesti impordis ei muutunud, ulatudes 83%-nii. Samal ajal langes kaupade import EL-i liikmes-riikidest aastaga ühe protsendi võrra. Selliste arengute tulemusena moodustas kauba-vahetuse bilansi puudujääk EL-iga 2,7 miljardit eurot, mis jäi võrreldes eelmise aastaga samale tasemele.

Vaatamata sellele, et eksport SRÜ riikidesse oli suure langusega, kasvas import neist riikidest aastaga 3%. SRÜ riikide osatähtsus võrreldes eelmise aastaga ei muutunud, ulatudes 7%-ni koguimpordist. Sissevedu kasvas enamikest riikidest, suurimat mõju avaldas impordi 8-%-line kasv Venemaalt, kust tuli ca 85% ühenduse kaupadest. Sisseveo kasvu taga Venemaalt olid eelkõige mineraalsed tooted, mille import kasvas umbes 20%.

Import NAFTA riikidest näitas endiselt eelmise aastaga võrreldes 12% kasvu. Seda vedas 9% suurem sissevedu Ameerika Ühendriikidest ja 1,5 korda suurem import Kanadast. Enim toodi NAFTA riikidest sisse masinaid ja seadmeid, meditsiini- ja mõõteaparatuuri ning münte.

2014. aastal jäi mahult viie suurema Eesti impordipartneri järjestus samuti muutumatuks. Soome osatähtsus kogu-impordis moodustas 15%, kaupade sissevedu Soomest kasvas võrreldes eelmise aastaga 1%. Masinate ja seadmete import kahanes eelkõige elektriseadmete sisseveo languse tõttu. Transpordivahendite import kahanes 2 korda, mis oli tingitud 2013. aastal ühe-kordsest suurest laevatehingust, mis andis kõrge võrdlusbaasi. Samal ajal kasvas märgatavalt (ca 1,5 korda) mineraalsete toodete import. Kütuste grupist suurema osa-tähtsusega naftasaaduste sissevedu kasvas umbes 1,5 korda. Elektri ost suurenes 2 korda.

Vaatamata sellele, et Saksamaa osatähtsus Eesti impordis suurenes aastaga 1 protsendipunkti võrra, ulatudes 12%-ni, jäi Saksamaa impordipartnerite järjestuses teisele kohale. Kaupade import Saksamaalt kasvas 9% võrra. Suurema osatähtsusega kaubagrupid olid masinad ja seadmed, transpordivahendid ning mineraalsed tooted.



12

Seadmete sissevedu näitas aastaga väikest kasvu, samal ajal oli transpordivahendite import mõningase langusega. Suurima kasvuga oli mineraalsete toodete (kütteõlide) import, mis suurenes võrreldes eelmise aastaga 4 korda.

2014. aastal kasvas Rootsi osatähtsus koguimpordis 1 protsendipunkti võrra, moodustades 11%. Kaupade import kasvas 6%. Rootsist pärit impordis moodustasid suurima osa masinad ja seadmed ning transpordivahendid. Esimene kaubagrupp näitas väikest langust masinate impordis, kuid kasvas elektriseadmete sissevedu. Nendest suurema osakaaluga kaubaartiklid olid mobiil-sideseadmed ning integraallülitused. Samal ajal kasvas transpordivahendite import 13%, mis oli põhjustatud sõidukite ja nende osade sisseveo suurenemisest. Metallide ja metall-toodete import jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele.

Impordi saatjariikide esiviisikus vähenesid Läti ja Leedu osatähtsused Eesti koguimpordis, moodustades vastavalt 9 ja 8%. Import Lätist vähenes 10 ning Leedust 7%. Läti impordi langus oli põhjustatud põllumajandussaaduste ja valmistoitude ning mineraalsete toodete sisseveo vähenemisest. Viimase import kahanes ca 2,5 korda elektri-energia ja kütteõlide impordi languse tõttu. Sarnaselt Lätiga oli Leedu impordi langus tingitud eelkõige mineraalsete toodete sisse-veo vähenemist. Kütusõlide, naftakoksi ja elektrienergia import kukkus märgatavalt.

Olulisematest impordipartneritest oli kiirem kasv Venemaal, Hollandil ja Hiinal, mille taga oli masinate ja seadmete sisseveo kasv neist riikidest. Hollandi ja Hiina osatähtsus koguimpordis kasvas aastaga 1 protsendipunkti võrra, edestades Suur-britanniat. Kaupade import Suurbritanniast langes 23%, mis põhjustas tema osatähtsuse vähenemist 1 protsendipunkti võrra. Suurim

langus oli masinate ja seadmete ning muude tööstuskaupade impordis.

Prognooside kohaselt jääb impordi kasv sarnaselt ekspordi omaga 2015. aastal madalaks. Impordi arengute kohta eeloleval kuuel kuul olid märtsis Eesti Konjunktuuri-instituudi ekspertidel sarnased ootused ekspordiga: 58% ootasid impordimahu suurenemist, 42% prognoosis mahtu samale tasemele ning mitte keegi ei oodanud mahu vähenemist.

0 5 10 15 20 25 30

Valmistoidukaubad jajoogid

Metallid jametallitooted

Keemiatooted

Transpordivahendid

Mineraalsed tooted

Masinad ja seadmed


%

Import kaubarühmiti

2014 2013

0 4 8 12 16

Poola

Leedu

Läti

Rootsi

Saksamaa

Soome


%

Impordi saatjariigid

2014 2013



13

Töötlev tööstus Eesti töötlevas tööstuses tegutseb umbes 6 000 ettevõtet, enamus neist on väikese ja keskmise suurusega. Vähemalt 100 töötajaga ettevõtteid on üle 200, kuid neis on hõivatud pooled tööstus-sektori töötajatest. Suuremate ettevõtete hulka kuuluvad näiteks mobiilside võrguseadmete tootja Ericsson Eesti AS, elektriseadmete tootja ABB AS, juhtmeköidiste valmistaja PKC Eesti AS, laeva-ehitus- ja metallitöötlemiskontsern BLRT Grupp AS, puidutöötleja Stora Enso Eesti AS, autoohutus-süsteemide (turvavööde) valmistaja AS Norma ning lihatoodete tootja AS HKScan Estonia.

Eestis on tööstussektori osatähtsus majanduses lisandväärtuse põhjal peaaegu sama suur kui Euroopa Liidus keskmiselt (ca 15%). Töötlevas tööstuses hõivatute osatähtsus on Eestis aga EL-i riikide seas üks kõrgemaid (ligi viiendik), mis näitab, et mujal suudetakse üldiselt sama arvu töötajate juures luua rohkem lisandväärtust. Viimastel aastatel on vahe lisandväärtuse ja hõive osa-tähtsuse vahel vähenenud.

Töötlev tööstus tervikuna on Eestis suurimaks tööandjaks, peaaegu iga viies tööga hõivatud inimene töötab selles valdkonnas. Viimase kümne aastaga on töötajate arv ja osatähtsus kogu majanduses siiski langenud ning tootmise kasvu on toonud tootlikkuse suurenemine. Töökohti on juurde loodud metallitööstuses ja elektriseadmete tootmises, tootmismahtudelt on enim kasvanud elektroonika-tööstus. Töötajate arvult suuremad tööstusharud on puidutööstus, metallitööstus ning toiduainete tootmine. Majanduskriis tõi kaasa töökohtade vähenemise, kuid töötlev tööstus oli ka üks esimesi, kus olukord paranes ning taas täiendavaid töökohti loodi. Olulist rolli taastumisel mängis eksport. Sektor on tugevasti sõltuv välisturgudest, kuhu müüakse ligi 70% toodangust. Peamised ekspordi-turud on Soome ja Rootsi, kust on tulnud ka suurem osa (üle 60%) Eesti töötlevasse tööstusesse tehtud välisinvesteeringutest.

Töötajate arv töötlevas tööstuses järgnevatel aastatel prognoosi kohaselt oluliselt ei muutu, kuid tööjõumahukamates harudes on oodata jätkuvat hõive langust. Töökohti lisandub eeldatavalt kõrgemat lisandväärtust loovates valdkondades (elektroonika). Konkurentsivõime aluseks jääb siiski tootlikkuse kasvatamine, mis eeldab jätkuvaid investeeringuid nii masinatesse ja seadmetesse kui inimestesse ning toodete arendamist ja töökorralduse parandamist.

Eesti töötleva tööstuse käekäik oli 2014. aastal pigem hea. Toodang kasvas sama kiiresti kui aasta tagasi, sektor andis olulise panuse majanduskasvu. Samas sektorite lõikes olid arengud erinevad. Ka väljavaated 2015. aastaks sõltuvad tööstus-harust, kuid tervikuna võib oodata siiski tootmismahtude kasvu.

Pärast paariaastast langust suurenes Euroopa Liidus töötleva tööstuse tootmismaht paar protsenti. Eesti peamiste kaubanduspartnerite olukord oli tööstuses pigem kehv, lähematest riikidest näitasid Euroopa Liidu keskmisega võrreldavaid või paremaid tulemusi Ungari, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Saksamaa ja Norra. Vaatamata Eesti peamiste (koostöö)partnerite nõrkusele oli Eesti töötleva tööstuse tulemus suhteliselt hea.

Töötlevas tööstuses toodeti 2014. aastal 3,6% rohkem toodangut kui aasta varem. Müügitulu kasv oli veidi tagasihoidlikum. Toodangu kasvu panustasid rohkem elektroonika-

16,0

67,7

18,2

97,3

020406080100

020406080

100

Osatähtsuslisand-

väärtuses

Ekspordiosatähtsus

müügis

Osatähtsushõives

Suhekeskmisesse

palka

%%


Sektori osatähtsus majanduses

-40-200204060

02 0004 0006 0008 000

10 00012 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Müük ja eksport

Müük EksportMüügi muutus (p.s) Ekspordi muutus (p.s)



14

tööstus, puidutööstus, väiksem roll oli juba toiduainetööstusel. Languses oli aga näiteks keemiatööstus, rõiva- ja nahatööstus ning ehitusmaterjalide tootmine.

Töötlevas tööstuses langesid tootjahinnad 2014. aastal keskmiselt 0,7%. Aasta jooksul hindade langus süvenes, sama võis täheldada ka ekspordi- ja impordihindades. Tootmis-sisenditest odavnesid oluliselt kütused ja energia. Tootjahinnad langesid keskmisest enam kummi- ja plastitööstuses, elektri-seadmete tootmises, kõige rohkem tõusid hinnad mööblitööstuses. Mitmel aastal hinna-tõusu vedanud toiduainetööstuses jäi 2014. aastal tootjahindade kasv tagasi-hoidlikuks.

Tootjahindade languse tõttu piirdus müügi-indeksi kasv 2,4%-ga. Kuigi paljudes harudes toetas müüki eelkõige eksport, siis töötlevas tööstuses tervikuna oli siseturu müügi kasv mõnevõrra kiirem kui ekspordi suurenemine. Siseturu nõudlus toetas rohkem puidu-tööstust ning põlevkiviõli tootmist.

Hõivatute arv töötlevas tööstuses aastaga oluliselt ei muutunud. Ettevõtlusstatistika põhjal jätkus töökohtade kasv puidu-tööstuses, elektriseadmete tootmises ja toiduainetööstuses. Suurem langus leidis aset rõivatootmises ja metallitööstuses.

Töötleva tööstuse palgad liikusid jätkuvalt Eesti üldiste arengutega samas tempos. Aastaga tõusid palgad keskmiselt 5–6%. Kuna töötundide arv suurenes hõivatute arvust mõnevõrra kiiremini, siis kasvasid ettevõtete tööjõukulud võrreldes 2013. aastaga ligi kümnendiku võrra, mis ületas oluliselt kogu-kulude ja tulude kasvu. Samas kulude ja tulude kasv olid tasakaalus ning ettevõtete kasumid jäid aastatagusele tasemele. Kokku-võttes tähendas see, et töötlevas tööstuses loodi rohkem lisandväärtust kui eelneval aastal. Püsivhindades kasvas lisandväärtus aastaga 3% ehk töötlev tööstus andis 2014. aastal umbes 40% kogu Eesti majanduses loodud lisandväärtuse kasvust. Kui tootlikkuse näitajad töötaja kohta paranesid, siis tööjõukulude tootlikkus nii müügitulu kui lisandväärtuse põhjal oli veidi kehvem kui aasta varem.

Esialgsetel andmetel kasvasid töötleva tööstuse investeeringud materiaalsesse põhi-varasse 2014. aastal 7%. Tugevasti vähenesid investeeringud õlitootmises, keemiatööstuses ja toiduainetööstuses. Samas suuremate kapitalimahutustega paistsid silma puidu-tööstus, ehitusmaterjalide tootmine ning mitmed teised valdkonnad, kus kasvud ulatusid mitmekümne protsendini. Jätkuvalt läks kaks kolmandikku investeeringutest masinatesse ja seadmetesse. Ehitamisse ja ehitiste rekonstrueerimisse suunati vähem vahendeid kui aasta varem, teistesse peamistesse valdkondadesse tehti rohkem investeeringuid.

Töötleva tööstuse ettevõtjate hinnangud turu-olukorrale ja tulevikuväljavaadetele olid suures osas samasugused kui 2013. aastal. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal oli tellimusi aasta lõpus vähem kui aasta varem samal ajal, samas prognoosid lähi-kuudeks olid optimistlikumad. Peamiseks probleemiks oli jätkuvalt madal nõudlus, samas ka tööjõu puudus pälvis suuremat äramärkimist.

2015. aasta algas töötleva tööstuse jaoks mõõduka kasvuga, samas arengud ei olnud tööstusharude lõikes ühtlased. Euro kurss on suurendanud Euroopa Liidu konkurentsi-võimet kolmandate riikide suhtes, välja arvatud Venemaal. Eesti peamistest kaubanduspartneritest oli 2015. aasta alguses majandususalduse indeks keskmisest kõrgem Saksamaal, Rootsis ja teistes Balti riikides, Soomes oli olukord endiselt kehvem. Prognooside kohaselt majanduskasv Euroopa Liidus kiireneb. Seega tervikuna võib oodata edasiminekut ka Eesti töötlevas tööstuses, samas rohkem Venemaaga seotud harudes võib eelkõige aasta alguses oodata veel

Keemia-tööstus

8%

Puidu-tööstus

16%

Muud tööstus-

harud15%

Kummi- ja plasti-

tööstus3%

Tekstiili-ja rõiva-

tööstus4%

Toidu-ainetööstus

15%

Ehitus-materjalide

tööstus3%

Metalli-tööstus

10%

Mööbli-tööstus

4%Aparaadi-tööstus

22%

Allharude osatähtsus töötleva tööstuse müügis




15

tagasilööke, kuid aasta edenedes peaks olukord stabiliseeruma.

-20-15-10-5051015

020406080

100120140

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veatuhat


Hõivatute arv

Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjalHõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjalHõivatute arvu muutus (parem skaala)Hõivatute arvu muutus ettevõtetes (parem skaala)

-6-4-20246810

0

200

400

600

800

1 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% vea


Keskmine brutokuupalk

Keskmine palk (eurot) Palga muutus (p.s)

-10-50510152025

0500

1 0001 5002 0002 5003 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

LisandväärtusTööjõukuludKogutootlikkuse kasv (parem skaala)Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala)

-60-40-200204060

0100200300400500600700

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasseInvesteeringute muutus (parem skaala)



16

Toiduainete ja jookide tootmine Toiduainetööstus on tootmismahult Eesti üks suurimaid tööstusharusid, mis on põhitegevusalaks ligi 450 ettevõttele. Koos konkurentsivõime kasvuga on ekspordi osakaal sektoris jõudnud enam kui kolmandikuni käibest. Kokku leiab toiduainete ja jookide tootmises rakendust ligi 14 500 inimest.

Toiduainete ja jookide tootmisega tegelevaid ettevõtteid leidub kõikjal üle Eesti. Kõigi Eesti regioonide suuremate ettevõtete hulgas on ka toiduaineid tootvaid ettevõtteid. Suurimaks ette-võtteks tööstusharus on lihatööstustest AS HKScan Estonia Lääne-Virumaal. Sellest ligi poole väiksem on linnuliha tootmisega tegelev Tallegg ning Atria kontsern, mis asuvad vastavalt Põhja- ja Lõuna-Eestis. Suuremad pagaritööstusettevõtted on Fazer Eesti AS, AS Eesti Pagar ja AS Leibur. Suuremate toiduainetööstuse ettevõtete hulka kuuluvad ka jookide tootjad AS Saku Õlletehas Harjumaal ja AS A. Le Coq Tartumaal, piimatööstustest Valio Eesti AS ja TERE AS. Suurimad kala-töötlejad on Harjumaal asuvad AS Paljassaare Kalatööstus, AS Spratfil ja AS M.V.WOOL. Suurim magusatootja on AS KALEV.

Toiduainete ja jookide tootmises on konkurents küllaltki tihe ning lisaks kodumaistele tootjatele oleme oluliseks sihtturuks mitmetele teistele Balti riikide tootjatele. Samas on välisturgudel peale Venemaa kehtestatud sanktsioone läinud oluliselt kitsamaks. Järgnevatel aastatel peab jätkuma panustamine tootearendusse, et sihtturgude geograafia oleks laiem ning toodete sortiment suurem, et vähendada võimalikke üksikutest kaubagruppidest või turgude volatiilsusest tulenevaid riske.

2014. aasta kujunes toiduainete ja jookide tootmise jaoks küllaltki keerukaks. Aasta teine pool möödus Vene sanktsioonide ja kukkuva rubla tähe all, mis jättis mõningase jälje ka sektori ekspordi kasvule.

Toiduainetööstus koosneb kahest suuremast sektorist: toiduainete tootmisest ja jookide tootmisest. 2014. aasta osutus edukamaks jookide tootmise sektorile, kus aasta tugev teine pool viis kasvunumbri toiduainete tööstusest veidi suuremaks. Kui toiduainete tootmises oli aasta esimene pool tugev ning teine nõrk, siis jookide tootmises toimus aasta alguse aktsiisitõusu tõttu kõik vastupidi.

Peamiste toorainete odavnemine mõjutas 2014. aastal enam piimatööstust, kus piima kokkuostuhind tegi aasta teises pooles läbi suuremahulise kukkumise, vähenedes aasta varasemaga võrreldes ligi veerandi võrra. Samal ajal oli lihatööstuses hinnalangus mõnevõrra tagasihoidlikum. Veise- ja sealiha hinnad vähenesid vastavalt 11 ja 7%. Seejuures lamba- ja kitseliha kokkuostuhind kallines 4% võrra. Lisaks toorainele mõjutasid tootjahindade kasvu ka muud sisendid nagu energia- ja tööjõukulud ning kokkuvõttes kasvasid aastaga tootjahinnad nii toiduainete-tööstuses kui ka jookide tootmises ühe protsendi võrra. Seejuures aasta teisel poo-laastal hinnad langesid.

2,2 8,1

36,614,4

89,5

020406080

100

Osatähtsuslisand-

väärtuses

Osatähtsustöötlevatööstuseekspordis

Ekspordiosatähtsus

müügis

Osatähtsustöötlevatööstusehõives

Suhekeskmi-

sesse palka

%


Sektori osakaal majanduses

-15-10-505101520

0

500

1 000

1 500

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Müük ja eksport


Liha-tööstus

18%

Kala-tööstus

10%Piima-

tööstus22%

Valmis-looma-sööda

tootmine3%

Pagari- ja makaron-toodete

tootmine9%

Jookide tootmine

14%

Ülejäänud 20%

Puu- ja köögivilja

töötlemine ja

säilitamine4%

Allharude müügi osatähtsus




17

Toiduainete tootmises eksporditi 36,6% toodangust ning see protsent on aasta-aastalt kasvanud. Hoolimata välisturgude nõrkusest aasta teisel poolel ning läbi aasta püsinud tugevast sisetarbimisest, jätkas ekspordi osa-kaal kasvu. 2014. aastal kasvas Eestis valmistatud toiduainete ja jookide eksport 11%, ulatudes 560 miljoni euroni. Suurima osakaaluga on sektori ekspordis piimatooted, mis andsid 30% kogu sektori ekspordist. Suuremateks ekspordipartneriteks olid Leedu ja Soome, kuhu müüdi peaaegu võrdselt ligi viiendik välisturgudele läinud kaubast. Olulise languse tegi läbi Venemaa-suunaline eksport, mis langes peaaegu poole võrra 80 miljoni euro pealt 43 miljoni euroni. Lisaks vähenes eksport Lätti ligi 15% võrra. Antud liikumise üheks põhjuseks võib olla eelnevalt läbi Läti Venemaale liikunud kaubamahtude langus. Samas suurematest kaubanduspartneritest suurenes eksport Leetu, Rootsi ja Saksa-maale. Lisaks võib veel välja tuua tänu külmutatud lõhele kaks korda suurenenud ekspordi Prantsusmaale.

Toiduainetööstuses suurima osatähtsusega piimatööstuses pöördusid toodangumahud peale küllaltki head 2013. aastat langusele. Kuigi aasta teine pool oli väga nõrk, jäi aasta esimese poole ligi kümnendikuni ulatunud müügikasvu tõttu aasta kogumüük 4%-ga miinusesse. Keeruliste aegade tõttu toorpiima turgudel ning samuti piimapulbri hinna langus maailmaturul koos Venemaa sanktsioonidega tõid kaasa piima kokkuostuhinna drastilise languse. Kui aasta algul maksti talunikele veidi enam kui 400 eurot tonni eest, siis aasta lõpul detsembris vaid 250 eurot. Sellest hoolimata püsis välisturgudel piima ja piima-toodete ülepakkumine ning ekspordimahud vähenesid. Kaubagruppidest suurenes või ja muude piimarasvatoodete tootmine enam kui kolmandiku võrra. Samal ajal vähenes koore tootmine 17% ning juustutootmine 8%. Joogi-piima tootmine suurenes 3%. Hoolimata keerulistest oludest, sektori efektiivsus kasvas. Aastaga suurenes sektori kogukasum ligi 80% võrra ning tööviljakus hõivatu kohta kasvas 25%, jõudes Eesti keskmise taseme lähedale. Seejuures suudeti tööjõukulude kasvu hoida Eesti keskmisest madalamal, mis tõi endaga kaasa enam kui veerandini ulatunud töökulude tootlikkuse kasvu.

2014. aastal vähenes nii piima ja rõõsa koore kui ka juustu eksport. Samas suurenes oluliselt piimapulbri müük välisturgudel, saavutades kogumahuks 20 miljonit eurot. Peamiseks sihtturuks oli piimapulbrile Leedu, aga müük kasvas ka Hollandi ja Saksamaa suunal. Venemaa turule vähenes piimatoodete müük ligi kolm korda, kahanedes 15 miljoni euroni.

Lihatööstusele osutus 2014. aasta suhteliselt edukaks. Nii müügi- kui ka püsivhindades arvetatud tootmismahud kasvasid ligi 15% võrra. Samal ajal jätkas tõusu ka tööviljakus, mis suurenes hõivatu kohta ligi 18%. See-juures suurenes kogukasum enam kui 50%, hoolimata tööjõukulude 18%-lisest kasvust. Samuti kasvas nii sektoris hõivatute arv kui ka nende töötatud tunnid. Lihatööstuse suuremateks eksporditurgudeks on Läti ja Soome. Kui Lätti müüme rohkem värsket või jahutatud liha, siis Soome lähevad erinevad valmistooted.

Joogitööstuse kasv 2014. aastal mõnevõrra kiirenes ning müük kasvas aastases võrdluses 6%. Samal ajal suurenes püsivhindades arvestatav tootmismaht enam kui kaks korda kiiremini. Tootmismahtude ebaühtlust põhjustab jookide tootmises peamiselt riiklik aktsiisipoliitika. Enne aktsiisitõusu toodetakse laod pilgeni täis ning järgnevatel kuudel see-tõttu tootmismahud langevad. Ka mullu toimus aasta algul aktsiistõus, mistõttu aasta esimesel poolel olid tootmismahud sektoris tagasihoidlikud ning aasta teises pooles tootmine oluliselt suurenes. Kasvu vedasid peamiselt välisturud, kuhu müüdi aasta varasemaga võrreldes enam kui kümnendiku jagu rohkem toodangut. Kokku eksporditi joogitööstuses enam kui 51 miljoni euro eest ning suurimaks sihtturuks tõusis Läti, kuhu müük suurenes aastaga ligi 80% võrra. Teiseks sihtturuks langes Soome, kuhu müük vähenes aastaga enam kui 26%. Kaupade struktuur jäi aasta varasemaga võrreldes suuresti samaks, veidi vähenes õlle osakaal ning kasvas siidri ja muude piiritusjookide osakaal. Sellegipoolest andis õlu ligi poole kogu sektori ekspordist. Efektiivsusnäitajad jookide tootmises mullu ei paranenud, kasum ning tööviljakus jäid aasta varasemale tasemele. Samas on mõneti aeglasem kasv ka oodatud, kuna sektoris on lisandväärtus



18

hõivatu kohta enam kui kolmandiku võrra suurem kui Eestis keskmiselt, olles sellega üks kõrgema lisandväärtusega tootmis-sektoreid.

Pagari- ja makarontoodete valmistajatele osutus 2014. aasta edukaks. Enam kui kolmandiku võrra kasvanud ekspordi toel suurenes kogumüük 8%. Seejuures müük koduturule kasvas vaid mõne protsendi võrra. Ekspordi kasvule on kaasa aidanud uue külmutatud pagaritoodete tehase rajamine, mis tõstis oluliselt sektori ekspordivõimekust. Hõive sektoris aastaga oluliselt ei muutunud, kuid tööjõukulud suurenesid enam kui kümnendiku jagu ning kogukasum oli aasta varasemast enam kui kolmandiku võrra suurem. Tööviljakus kasvas pagaritööstuses 15% võrra, kuid kokkuvõttes jäi siiski Eesti keskmisest oluliselt madalamaks.

Kalatööstuse müük suurenes 2014. aastal enam kui 6% võrra. Müügikasv tuli suuremalt jaolt eksporditurgudelt, koduturu kasv jäi tagasihoidlikuks. Kokku moodustab müük välisturgudel enam kui kolmveerandi sektori müügist ning see osakaal on viimastel aastatel järjest suurenenud. Antud trend on ka mõnevõrra oodatud, kuna kokku püütakse Eestis kala enam kui neli korda rohkem kui siseriiklikult tarbitakse. Suuremad ekspordi kaubagrupid olid 2014. aastal külmutatud kala ja krevetid, mille peamisteks sihtturgudeks olid Saksamaa ja Prantsusmaa. Hoolimata sanktsioonidest ja valuutakursside mõjudest, olid kohe kolmandal ja neljandal kohal Vene-maa ja Ukraina. Kalatooteid eksporditi rohkem Soome ja Ukrainasse. Seejuures on näha müügimahtude suurenemist Venemaa suunal, mis oli tingitud asjaolust, et kõigepealt seati piirangud töötlemata kalale, mistõttu olid kalatööstused sunnitud valmistoodangu Eestis valmis tegema. 2015. aastal jätkub kalatööstuste jaoks uute turgude otsimine, mis aga ei saa lihtne olema, kuna meie peamiselt kasutatavate kalaliikide söömis-harjumused on peale Venemaa ja Ukraina mujal maailmas väiksed.

0% 10% 20% 30%

Soome

Leedu

Läti

Venemaa

Rootsi

Saksamaa

Ekspordi sihtriigid

2014 2013Allikas: Eesti Statistikaamet

-15

-10

-5

0

5

10

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 00016 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% vea


Töötajate arv ja palgad

Hõivatute arvKeskmine palk (eurot)Hõivatute arvu muutus (p.s)Palga muutus (p.s)

Liha-tööstus

19%

Kala-tööstus

19%

Piima-tööstus

29%

Pagari- ja makaron-toodete

tootmine10%

Jookide tootmine

9%

Ülejäänud 14%

Allharude osatähtsus ekspordis


-15-10-5051015

050

100150200250300350

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR



LisandväärtusTööjõukuludKogutootlikkuse kasv (p.s)Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s)



19

Hõive suurenes toiduainete ja jookide tootmises 2014. aastal ligi 5% võrra. Hõive suurenes kõigis alamsektorites peale piimatööstuse ja kalatööstuse, kus toimus mõneprotsendiline vähenemine. Keskmise palga kasv jäi toiduainetööstuses Eesti keskmisega samale tasemele, kuid palk jäi keskmisest endiselt madalamaks. Keskmist palka tõmbavad alla toiduainete tootjad. Jookide tootmises on palk Eesti keskmisest 1,3 korda kõrgem.

Toiduainete ja jookide tootjad investeerisid põhivarasse esialgsetel andmetel 2014. aastal veerandi võrra vähem kui aasta varem. Enam kui pool investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse. Suuremateks investeerijateks olid piima, liha ja jookide tootjad, kes tegid kokku enam kui poole kogu sektori investeeringutest.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ette-võtted suhtusid 2015. aasta algul tuleviku-väljavaadetesse pigem negatiivsemalt kui aasta varem. Jookide tootjad olid mõnevõrra positiivsemad kui toiduainete tootjad. Tootmisvõimsuste rakendatuse tase oli toidutootjatel pikaajalisest keskmisest kõrgem, mis viitab päris heale kohandumisele, kuid jookide tootjatel oli ligi pool võimsustest reservis. Samas arvas enam kui veerand joogi-tootjatest, et edasist kasvu ei piira mitte miski.

-80

-60

-40

-20

0

20

40

0

20

40

60

80

100

120

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR



Investeeringud põhivarasseInvesteeringute muutus (p.s)



20

Tekstiilitootmine Eesti tekstiilitööstus on peamiselt ekspordile suunatud tööstusharu, mis hõlmab enam kui 200 ettevõtet. Viimastel aastatel on sektori struktuur teinud läbi tugeva muutuse ning see on aidanud tööviljakusel tõusta väga madalalt tasemelt juba 75%-ni Eesti keskmisest. Samas aitaks suurem automatiseerimine siin veelgi mahajäämust vähendada.

Suuri tekstiilitööstuse ettevõtteid on mitmel pool Eestis. Suurim valmistekstiiltoodete tootja on AS Wendre Pärnumaal. Kodutekstiilitootjatest on suurimad AS Mivar-Viva ja AS Toom Tekstiil Viljandimaal ja Hilding Anders Baltic AS Harjumaal, vaipu ja vaipkatteid toodab Harjumaal AS Mistra-Autex ja Pärnumaal OÜ Valley. Suurim tekstiili viimistleja on Qualitex AS Pärnumaal ning suurim nööri, köie ja võrgulina tootja on Saare Frydendahl OÜ Saaremaal.

Eesti tekstiilitööstuse selgroo moodustab hetkel tekkide ja patjade tootmine, mis hoolimata kallinevast tööjõust on heade protsesside juhtimise tulemusena osutunud küllaltki rentaabliks. Samas tulevikus oleks vaja konkurentsis püsimiseks veelgi arendustööde osakaalu suurendada, kuna masstootmises me lähitulevikus Aasiale ilmselt vastu ei saa.

Tekstiilitööstuse tootmismaht suurenes 2014. aastal püsivhindades kümnendiku võrra. Peamiseks mõjutajaks oli aeglane müügi kasv välisturgudel, kuhu müüdi aasta varasemaga võrreldes 3% rohkem toodangut. Koduturu osakaal on sektori müügis küll väike, kuid kasv ulatus ligi 30%-ni. Kokku kasvas tekstiilitööstuse müük aastaga 5,2%

Eesti tekstiilitööstuse areng on sõltunud peamiselt konkurentsivõimest välisturgudel. Ekspordi osatähtsus tekstiilitööstuse toodangu müügis on olnud kõrge ja 2014. aastal ulatus see 84,5%-ni, mida oli kolm protsendipunkti vähem kui aasta varem. Tootmine on tugevalt kontsentreeritud ning sektori suurima ettevõtte käive on umbes neli korda suurem kui järgmisel ettevõttel.

Tekstiilitööstuse ettevõtted eksportisid 2014. aastal kokku 220 miljoni euro eest, mida oli 3% rohkem kui aasta varem. Mullu jätkus juba mõnda aega kestev trend, kus väheneb Põhja-Euroopa riikide osatähtsus ja suureneb Lääne-Euroopa pool. Eriti on märgata ekspordimahtude suurenemist Saksamaa ja Suurbritannia suunal. Saksamaa kasvab põhiliselt tänu suuremale tekkide ja patjade ekspordile. Põhjamaade riikidest on seis kõige nõrgem Soomes, kuhu müük langes aastaga ligi kümnendiku võrra. Samas ei pruugi siin olla tegu konkurentsivõime langusega, vaid peamiseks põhjuseks on Soome turu üldine kehv olukord ning juba mitmeid aastaid nõrgana püsinud jaekaubandus. Kauba-gruppidest jäi tekkide-patjade müük aastaga pea muutumatuks, kuid oluliselt suurenes

0,4 3,1

84,5

3,9

72,3

020406080100

020406080

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses

Osa-tähtsustöötlevatööstuseekspordis

Ekspordiosa-

tähtsusmüügis

Osa-tähtsustöötlevatööstuse

hõives

Suhekeskmi-sessepalka

%%



-20-15-10-505101520

0

50

100

150

200

250

300

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Müük ja eksport


0% 5% 10% 15% 20%

Rootsi

Soome

Saksamaa

Taani

Suurbritannia

Ameerika…

Ekspordi sihtriigid

2014 2013




21

lambavillase kraaslõnga müük, mille kogu-maht ületas juba 13 miljoni euro piiri. Samas seni kiiret kasvu näidanud päästevestide eksport kahanes ligi kolmandiku võrra.

Töötajate arv tekstiilitööstuses tõusis 2014. aastal protsendi võrra. Seejuures oli palgakasv Eesti keskmisest mõnevõrra aeglasem, ulatudes 4,5%-ni. Seetõttu suurenes tekstiilitööstuse mahajäämus Eesti keskmisest palgast veelgi. Tööviljakuse näitajad kasvasid tekstiilitööstuses keskmisest veidi kiiremini ning kokkuvõttes moodustas lisandväärtus hõivatu kohta 2014. aastal Eesti keskmisest 75%. Kuigi töö-jõukulud kasvasid hoogsalt, tõmbas lisand-väärtuse kasvu alla sektori kogukasumi veidi enam kui 5%-line vähenemine.

Investeeringute maht tekstiilitööstuses jätkas kiiret kasvu, suurenedes esialgsetel andmetel 16% võrra. Aastaga kasvasid oluliselt investeeringud ehitiste rekonstrueerimisse ja ehitamisse. Samas vähenes ehitiste soetamine. Investeeringud masinatesse ja seadmetesse jäid aasta tagusega võrreldes pea samaks, andes sellegipoolest enam kui poole kõigist investeeringutest.

Tekstiilitööstuse ettevõtete hinnangud olid 2015. aasta algul oluliselt positiivsemad kui aasta varem. Tunduvalt paremad olid ette-võtete hinnangud toodangu mahu kasvule järgnevatel kuudel, samas tellimusi oli vähem kui aasta tagasi. Seejuures veerand sektori ettevõtetest plaanis lähiajal töötajate arvu suurendada, mis näitab, et tulevikku suhtuti pigem optimistlikult.

Muud tekstiilist valmis-tooted

11%

Lamba ja muude

loomade vill7%

Vaibad ja muud

tekstiil-põranda-

katted6%

Tekid ja padjad

66%

Muud tekstiil-tooted

10%

Peamised ekspordi kaubagrupid

Eesti päritolu kaubadAllikas: Eesti Statistikaamet

-30-25-20-15-10-5051015

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% vea




-15-10-50510152025

01020304050607080

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR




-60

-30

0

30

60

90

02468

101214

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR






22

Rõivatootmine Rõivatööstuses tegutseb Eestis ligi 450 ettevõtet ning sektor pakub tööd ligi 6 000 inimesele. Tiheda globaalse konkurentsi tõttu on ka Eesti rõivatööstus pidanud pidevalt kohanema, mistõttu on viimasel kümnendil vähenenud sektoris nii hõivatute kui ka ettevõtete arv. Samas toodangu sortiment püsib laiana ning mitmedki ettevõtted on võrreldes Eesti keskmisega vägagi edukad.

Suuremad rõivatööstuse ettevõtted on töörõivaste tootjad OÜ PVMP-Ex Haapsalus ja AS SVARMIL Ida-Virumaal, AS Baltika ja lasterõivaste tootja OÜ Lenne Tallinnas ning Tartu ettevõtted AS Sangar ja AS Ilves-Extra.

Rõivatööstuse probleemiks Eestis on madal efektiivsus ning väike lisandväärtus, mis moodustab vähem kui poole Eesti keskmisest. Võistlemine odava tööjõuga Aasia riikidega ei lase lisand-väärtusel ka kasvada. Seetõttu oleks oluline rohkem rõhuda tootearendusele ja disainile, kuna nendes väärtusahela etappides on võimalik oluliselt rohkem teenida kui lihtsalt õmmeldes. Tuleviku konkurentsivõime sõltubki sektori võimest väärtusahelas ülespoole liikuda ning kallimate tegevuste osakaalu tootmisprotsessis suurendada.

Välisturgude nõrkuse tõttu osutus 2014. aasta rõivatööstusele kehvapoolseks. Müügimahud kahanesid 4% ja eksport 6%. Müük koduturule veidi kasvas võrreldes aasta varasemaga.

Rõivatööstus on hetkel mõnevõrra keerulises situatsioonis. Äri globaliseerub üha rohkem, mistõttu on tarbijal võimalik lihtsamalt tarnijaid valida. Seetõttu peab ostjatele pakkuma üha paremat kaupa ning hinda. Suuremast kukkumisest päästis mullu rõiva-tööstuse tugev siseturg. Mitmed viimased aastad on reaalpalk kiirelt kasvanud ning see-tõttu eestlaste ostuvõime oluliselt tõusnud. Seetõttu oli ka mullu kohalikel rõivatootjatel, kelle kaup küll tihti kallim ja kvaliteetsem, kergem kodumaisel turul müüki suurendada. Eksport langes suuresti Soome suunal, kus on viimased aastad küllaltki rasked olnud ning sisekaubanduse müügimahud on langenud.

Eksport on rõivatööstusele küllaltki oluline, moodustades enam kui kaks kolmandikku müügist. Seetõttu mõjutab eksporditurgude nõrkus kogu sektorit. Mullu olid nõrgemateks välisturgudeks Soome ja Läti, kuhu müüdi vastavalt 13% ja 61% võrra vähem kaupa kui aasta varem. Samas kukkus eksport ka SRÜ liikmeriikidesse, kuna Ukraina grivna ja Vene rubla nõrkus vähendas Eesti ettevõtete konkurentsivõimet sealsetel turgudel. Suurematest turgudest võib positiivse poole pealt välja tuua Norra, kuhu müüdi aasta varasemast 5% võrra rohkem toodangut.

Suurematest kaubagruppidest langes meeste-rõivaste eksport 15% ja naisterõivaste oma kümnendiku võrra. Mõne protsendi võrra

0,4 1,4

67,3

5,5

58,8

020406080100

020406080

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses


Ekspordiosa-

tähtsusmüügis


hõives


%%



-40,0-30,0-20,0-10,00,010,020,030,0

020406080

100120140160

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Müük ja eksport


0% 20% 40% 60%

Soome

Rootsi

Norra

Saksamaa

Läti

Leedu

Ekspordi sihtriigid

2014 2013Allikas: Eesti Statistikaamet



23

tõusis kampsunite müük välisturgudel. Samas jätkus langustrend töö- ja spordirõivaste segmendis, mis oli ka varasematel aastatel nõrk olnud.

Rõivatööstuses kasvas 2014. aastal palk täpselt sama kiiresti kui Eestis keskmiselt, mistõttu suur mahajäämus keskmisest palgast püsis. Kui see vahe vähenema ei hakka, jätkuvad sektoris probleemid tööjõu kättesaadavusega ka tulevikus. Samas kasvas tööviljakus hõivatu kohta tugeva kasumi kasvu toel sektoris veidi enam kui viiendiku võrra. Lisaks panustas tootlikkuse kasvu hõivatute arvu ligi 10% suurune vähenemine.

Investeeringud põhivarasse langesid rõiva-tööstuses esialgsetel andmetel aastaga pea veerandi võrra. Languse põhjustas investeeringute vähenemine nii transpordi-vahenditesse kui ka ehitiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse. Suurima osakaaluga olid endiselt investeeringud masinatesse ja seadmetesse, andes koguinvesteeringutest enam kui kaks kolmandikku.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud rõiva-tööstuse ettevõtete hinnangud olid 2015. aasta kevadel lähituleviku suhtes mõnevõrra positiivsemad kui aasta varem, kuid sellegipoolest oldi pigem ettevaatlikud. Ettevõtteid, kes ootasid järgnevatel kuudel toodangumahu kasvu, oli kaks korda vähem kui neid, kes langust ootasid. Hõivatute arvu ei plaaninud suurendada keegi küsitletutest.

Meeste-rõivad34%

Naiste-rõivad31%

Spordi- ja töörõivad

14%

Kampsu-nid4%

Muud tooted

23%



-15

-10

-5

0

5

10

15

01020304050607080

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln eur




-25-20-15-10-505101520

02 0004 0006 0008 000

10 00012 000

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% vea




-60-40-20020406080100

0

2

4

6

8

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln eur






24

Puidutöötlemine Puit on põlevkivi kõrval üheks olulisemaks loodusressursiks Eestis ning annab olulise panuse välis-kaubandusbilansi tasakaalustamisse. Puidutööstus on üks Eesti suuremaid tööstusharusid. Puidu-töötlemise ja puittoodete tootmisega tegeleb ligi tuhat ettevõtet, kus on hõivatud enam kui 15 000 inimest. Sektori suuremad ettevõtted omavad kaasaegset tehnoloogiat ning on hea konkurentsi-võimega nii kodu- kui välisturgudel.

Puidutööstuse toodete valik on lai, alustades saematerjali tootmisest ja töötlemisest ning lõpetades puitmajade, akende ja uste valmistamisega. Enim sektori töötajaid on hõivatud puidust uksi ja aknaid tootvas JELD-WEN Eesti AS-is, sae- ja höövelmaterjali ning liimpuittalasid tootvas Stora Enso AS-is ning parketti, pakendeid ja kaablitrumleid tootvas AS-is Technomar & Adrem. Teiste suuremate ettevõtetena võib veel välja tuua puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmisega tegeleva AS-i Viljandi Aken ja Uks ning spooni- ja vineeritootjad UPM-Kymmene Otepää AS ja Balti Spoon AS. Puitlaastplaati toodab Repo Vabrikud AS ja puitkiudplaati Skano Group AS. Käibe poolest võib veel välja tuua Võrumaal saematerjali tootva AS-i Toftan ja aiamaju ning liimpuitu tootva AS Palmako.

Puidutööstuse konkurentsivõime on Eesti majanduse jaoks äärmiselt oluline. Kodumaist ressurssi väärindava sektorina jäetakse ekspordist tekkinud lisandväärtus suuresti Eestisse. Samuti ollakse oluliseks tööandjaks. Kuigi sektori lisandväärtus on järjest kasvanud, siis on see kõrgem suuremates tugevalt automatiseeritud ettevõtetes. Tulevikku silmas pidades oleks oluline, et ka sektori väiksemad ettevõtted efektiivsemaks muutuksid. Samuti peaks rohkem rõhku panema toote-arendusele, et tooteportfell oleks veelgi laiem ning sõltuvus maailmamajanduse üksikutest kõikumistest väiksem.

Positiivsed arengud jätkusid puidutööstuses ka 2014. aastal. Kiiret kasvu näitasid nii eksport kui ka koduturg.

Viimased viis aastat on puidutööstus stabiilset kasvu näidanud. Positiivne on näha, et lisaks traditsioonilisele saematerjalile ja vineerile on üha rohkem hakanud pilti tulema puitmajad. Tooteportfelli diferentseeritus aitab tõsta konkurentsivõimet ning olla paindlikum erinevate šokkide vastu. Lisaks on kõrge lisandväärtusega puidutööstus oluline kohalikule metsatööstusele, kes tooraine pakkujana saab toetuda kindlatele partneritele.

2014. aastal jätkasid puiduhinnad tõusu. Kui teisi töötleva tööstuse sektoreid iseloomustas mullu pigem hindade langus, siis puidu-tööstuses toimus ligi 1%-line tõus. Suurem kallinemine iseloomustas männipeenpalki ja kuusepalki, mis kallinesid Riigimetsa Majandamise Keskuse vahelao hinnastatistika järgi mõlemad 7% võrra. Seejuures hakke-puidu hind suurenes aastaga 8%. Tugevam hinnalangus tabas kasepakku, mis oli aasta varasemaga võrreldes 4% võrra odavam. Lisaks viimati nimetatule odavnes ka kase-

2,514,3

62,4

14,9

97,7

020406080100

020406080

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses


Ekspordiosa-

tähtsusmüügis


hõives


%%



-30-20-1001020304050

0

500

1 000

1 500

2 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Müük ja eksport




25

paberipuu, ülejäänud puuliigid olid aasta lõikes kallimad kui aasta varem.

2014. aastal palgakasv puidutööstuses mõnevõrra kiirenes, olles suurem ka Eesti keskmisest. Kokku kasvasid palgad sektoris aasta varasemaga võrreldes 7,4%. Samas jätkasid paranemist ka sektori efektiivsus-näitajad. Hoolimata tööjõukulude 10%-lisest kasvust, suurenes sektori kogukasum veidi enam kui kolmandiku võrra. See tõi omakorda kaasa ka tööviljakuse suurenemise hõivatu kohta 14% võrra. Lisaks suurenes töötatud tundide arv kiiremini kui hõivatute arv, mis näitab, et töökoormus sektoris suurenes.

Eesti puidutööstuse jaoks on kogu aeg olulisel kohal olnud eksport, mis moodustab ligi kaks kolmandikku müügist, ulatudes miljardi euroni. Sektori ekspordigeograafia on väga lai ning 2014. aastal oli ekspordikäive olemas 95 erineva riigiga, lisaks veel määratlemata piirkonnad. Peamisteks ekspordipartneriteks olid 2014. aastal Rootsi, Norra ja Soome, kuhu läks peaaegu pool koguekspordist. Sellest kolmikust langes müük vaid Soome suunal, kuhu eksporditi aasta varasemast 3% vähem. Samas eksport Rootsi suurenes 7% ja Norrasse 14%. Aasia suunal olid suuremateks muutusteks Jaapani ekspordi 25%-line kahanemine ja Hiina ekspordi 46%-line kasv. Euroopas olid suurema kasvuga ekspordi-partnerid Läti ja Taani, kuhu müüdi vastavalt 39% ja 82% rohkem toodangut kui aasta varem. Seejuures Läti näitas kiiret kasvu juba teist aastat järjest, tõustes puidutööstus-sektorile kuuendaks ekspordipartneriks.

Suurematest kaubagruppidest jätkas jõudsat kasvu puitmajade segment, kus eksport kasvas aastaga ligi 13% võrra ning mille peamiseks sihtturuks oli endiselt Norra. Kokku müüdi 235 miljoni euro eest kokku pandavaid puitmaju, millega Eesti hoidis Euroopas antud segmendis suurima eksportööri tiitlit. Kokku müüdi Norrasse 94 miljoni euro eest maju ning aasta varasemaga võrreldes oli seda 15% rohkem. Hästi läks majade müük ka Saksa turul, kuhu eksport suurenes veidi enam kui viiendiku võrra. Puitmajadega samas mahus ekspordib Eesti ehitusdetaile (aknad, uksed, liimpuit jne) ning nende eksport suurenes aastaga 13%. Suuremateks sihtturgudeks antud kaubagrupile on Skandinaaviamaad.

Suurim kasv toimus selle kaubagrupi lõikes Taani suunal, kuhu müük kasvas enam kui kaks korda, ulatudes 33 miljoni euroni.

Esialgsetel andmetel suurenesid puidu-tööstuse investeeringud 2014. aastal 53% võrra. Samas on antud sektoris lõplike andmete saabumisel mitmel juhul investeeringute mahte oluliselt korrigeeritud ning ka 2013. aasta investeeringud korrigeeriti oluliselt kõrgemaks hiljem, mistõttu antud aasta kiirstatistika võrdlusbaas võib-olla tegelikkusest oluliselt madalam. Esialgsetel andmetel suurenes transpordivahendite soetamine ligi kolm korda ning samuti iseloomustas kiire kasv masinatesse ja seadmetesse tehtavaid investeeringuid. Tootmisvõimsuste rakendatuse tase püsib sektoris endiselt üle 80%, mis on pikaajalisest keskmisest kõrgem ning viitab võimalikule investeeringute suurenemisele ka tulevikus.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ette-võtjate ootused olid 2015. aasta kevadel võrreldes aasta varasemaga veidi negatiivsemad. Ligi pool küsitletud ette-võtetest ootas järgnevatel kuudel toodangu-mahu kasvu, kuid tellimuste maht oli jällegi väiksem kui mullu samal ajal.

0% 10% 20%

Rootsi

Norra

Soome

Saksamaa

Suurbritannia

Läti

Ekspordi sihtriigid

2014 2013




26

Ehitus-detailid (sh

aknad, uksed,

liimpuit)21%

Sae-materjalid

12%

Vineer3%

Puitmajad22%

Profilee-ritud puit

18%

Muud tooted

24%



-30-20-100102030

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veaTöötajate arv ja palgad

Hõivatute arvKeskmine palk (eurot)Hõivatute arvu muutus (parem skaala)Palga muutus (parem skaala)


-30

-20

-10

0

10

20

050

100150200250300350400

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR




-60-40-20020406080100

0

20

40

60

80

100

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR






27

Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine Paberitööstus on Eesti majanduses pikkade traditsioonidega ning suhteliselt konsolideeritud tööstusharu. Eestis on ligi 60 paberi, tselluloosi või paberist toodete tootmisega tegelevat ettevõtet, mis annavad tööd ca 1 400 inimesele. Sektori toodangust üle 80% läheb ekspordiks, mistõttu ollakse kohaliku tooraine kasutajana olulised väliskaubandusbilansi parandamisel.

Sektori peamisteks tegijateks on Eestis kaks ettevõtet: 2014. aastal 70 miljonit eurot käivet teinud puitmassi tootja AS Estonian Cell ja veidi väiksema käibega paberi ja papi valmistaja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS. Kokku annavad nad üle kahe kolmandiku sektori müügitulust. Mõlemad ettevõtted on viimastel aastatel teinud mahukaid investeeringuid, et konkurentsis püsida, ning antud tegevust tuleks jätkata ka tulevikus.

2014. aastal näitasid paberitööstuses müügi-mahud ligi 3% tõusu. Kasvu allikaks oli peamiselt eksport, koduturg käitus mõnevõrra nõrgemana.

Hoolimata tihedast konkurentsist võib 2014. aastat paberitööstuse jaoks pidada küllaltki heaks. Horizoni majandusaasta aruanne ei olnud ülevaate kirjutamise ajaks veel kättesaadav, kuid Estonian Celli jaoks oli 2014. aasta võrdlemisi edukas. Tootmismaht kasvas enam kui 10% 166 000 tonnini. Samuti jõuti üle pika aja kasumisse, kuigi eelnevatest perioodidest on ettevõttel akumuleerunud kahjumit enam kui 22 miljoni euro eest. Peamiselt peetakse probleemiks kõrgeid energiahindu, mis takistavad lisa-investeeringute tegemist Eestisse. Kulutades aastas ligi 20 miljonit eurot energiale ja maa-gaasile, on energiahinnad ettevõtte jaoks eriti olulised.

Teise suure sektori ettevõte Horizoni peamiseks tooteks on kotijõupaber, mida müüakse kõikjale üle maailma. Seejuures on üheks olulisemaks sihtturuks Aafrika. Viimastel aastatel on ettevõte teinud suuri investeeringuid efektiivsuse kasvatamisse.

Paberitööstuse toodangust läheb 84% ekspordiks. Suuremad ekspordi sihtriigid tulenevad paljuski Estonian Celli tegutsemisest, kuna ettevõtte eksport moodustab ca 40% kogu haru ekspordist. Suurimaks ekspordituruks tõusis Itaalia asemel India ning peamiseks põhjuseks oli puidutselluloosi ekspordi suurenemine. Ligi kolmandiku paberitööstuse väljaveost moodustas peamiselt Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i toodetav pinnakatteta jõupaber ja papp, mille eksport jätkas kahanemist, vähenedes aastaga 4% ning peamiseks siht-

0,4 2,4

83,6

1,4

110,4

0306090120150

020406080

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses


Ekspordiosa-

tähtsusmüügis

Osa-tähtsustöötlevatööstusehõives

Suhekeskmi-sesse

palka (p.s)

%%



-30-20-10010203040

0

50

100

150

200

250

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Müük ja eksport


0% 5% 10% 15% 20%

India

Holland

Soome

Prantsusmaa

Suurbritannia

Itaalia

Ekspordi sihtriigid

2014 2013




28

turuks oli endiselt Egiptus. Kui müük Egiptusesse vähenes, siis Saksamaa ja Poola turgudele müüdi enam kui kaks korda rohkem jõupaberit. Ligi kümnendiku ekspordist moodustavad vihikud, mida läks välismaale 10% rohkem kui aasta varem.

2014. aastal paistis paberitööstus silma kõige kiirema palgakasvuga tööstussektorina. Aasta varem oli paberitööstuses tööstuse kõige aeglasem palgakasv. Sellest tulenevalt suurenes sektori keskmise palga vahe Eesti keskmisega veelgi. Kuigi tööjõukulud kasvasid kiirelt, jäi ettevõtete kasum aasta varasemaga samale tasemele ning lisandväärtus hõivatu kohta kasvas vähem kui Eestis keskmiselt. Seejuures tööjõukulude tootlikkuse näitajad koguni halvenesid. Sellest hoolimata jäi sektori lisandväärtus hõivatu kohta keskmisest mõnevõrra kõrgemaks.

Paberitööstuse investeeringud sõltuva suuresti kahe sektori suurima ettevõtte tegevusest. Seetõttu võib mõni üksik suurem investeering üldnumbreid oluliselt mõjutada. Esialgsetel andmetel olid ka 2014. aastal sektori investeeringud viimaste aastate keskmisest suuremad. Seda peamiselt masinate ja seadmete tõttu, kuhu pandi enam kui 80% kapitalist.

2015. aasta kevadel Eesti Konjunktuuri-instituudi poolt küsitletud paberitööstuse ettevõtted olid tuleviku suhtes tunduvalt negatiivsemalt meelestatud kui aasta varem. Hinnangud viimase kolme kuu tootmis-mahtudele olid pigem kehvemapoolsed, kuid järgnevaid kuid nähti paremates toonides. Samas ei oodanud ükski küsitletud ettevõte toodangu hinna tõusu ning tööjõudu ei plaaninud ka keegi juurde värvata. Samas oli tootmisvõimsuste rakendatuse tase tõusnud 84%-ni, mis oli enam kui kümme protsendi-punkti pikaajalisest keskmisest kõrgem.

Pinna-katteta

jõupaber ja papp26%

Karbid, kastid,

kotid jms pakendid

8%

Puitmass38%

Vihikud9%

Muud tooted

19%



-15-10-5051015

0200400600800

1 0001 2001 4001 600

2009 2010 2011 2012 2013 2014*




-40-20020406080100

0102030405060

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR




-200-1000100200300400

0

10

20

30

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR



Investeeringud põhivarasse



29

Keemiatööstus Eesti keemiatööstuse ainulaadseks osaks on põlevkivil põhinev tööstus, suurema osa sektorist moodustavad siiski teised allharud, näiteks ehitus- või tarbekeemia. Kõige väiksem allharu (mõne-saja töötajaga) on farmaatsiatööstus. Keemiatööstus on kapitalimahukas tegevusala, tootmis-mahtude kasv pole kaasa toonud olulist töökohtade arvu suurenemist. Tootlikkuse kasvule vaatamata on mahajäämus arenenud riikidest siiski veel märkimisväärne.

Eestis tegutseb sadakond keemiatööstuse ettevõtet. Keemiatööstusest üle poole asub Ida-Virumaal, ligi kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal. Suuremateks keemiatööstuse ettevõteteks on VKG Oil AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Eesti Energia Õlitööstus AS (põlevkiviõli tootmine), Akzo Nobel Baltics AS, AS Tikkurila ja AS Eskaro (värvid ja lakid), Molycorp Silmet AS (haruldased metallid), AS Novotrade Invest (naftaproduktide ümbertöötlemine), OÜ Krimelte ja Henkel Makroflex AS (montaaživahud), Eastman Specialties AS (bensoehape, naatriumbensoaat, plastifikaatorid), AS Nitrofert (mineraalväetised, ammoniaak ja karbamiid), Orica Eesti OÜ (lõhkeaine), AS Takeda Pharma (ravimid) ja Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS (veterinaarravimid ja -tooted).

Suured investeeringud õlitööstusesse võimaldavad luua uusi töökohti, kuid valdkond on väga sõltuv nafta maailmaturu hindadest ja seetõttu on pikemaajalised arenguplaanid ootele pandud. Sektoris tervikuna olulist hõive suurenemist pole oodata. Tootmismahtude kasv tugineb ka tulevikus pigem tootlikkuse suurendamisele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli keskkonnahoiuga seotud kulutuste tõus.

Keemiatööstuses2 kasvas tootmine 2014. aastal vaid õlitööstuses, kuid nafta hinna langus mõjutas oluliselt selle allharu tulusid. Majandustulemused halvenesid ka teistes valdkondades. 2015. aastal jääb arenguid mõjutama Venemaa majandus-olukord ning madal nafta hind.

Keemiatööstuse tootmismaht kukkus 2014. aastal paar protsenti, müük kümnendiku võrra, kuid arengud ei olnud allharudes sarnased. Tänu suurenenud tootmis-võimsustele kasvas põlevkiviõli tootmine. VKG 2014. aastal valminud tehas saavutas septembris täisvõimsuse. Eesti Energia tehase käivitamine on võtnud rohkem aega, aasta lõpus hakati testima samuti tipp-võimsusi. Samas teistes allharudes toodang vähenes.

Müügi muutused olid tootmisest mõnevõrra erinevad. Nii õlitootmises kui keemiatoodete tootmises olid hinnad languses ning seetõttu vähenes mõlemas allharus müük, keemia-

2 Antud sektori all käsitletakse lisaks kemikaalide ja keemiatoodete tootmisele (EMTAK 20) ka kütteõlide tootmist (EMTAK 19) ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmist (EMTAK 21).

1,3 8,1

74,6

4,6

113,1

0306090120150

020406080

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses


Ekspordiosa-

tähtsusmüügis


Suhekeskmi-sessepalka(p.s)*

%%

* Keemiatoodete tootmineAllikas: Eesti Statistikaamet


-40-200204060

0200400600800

1 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Müük ja eksport


0 5 10 15 20

SaksamaaUSA

LeeduTaani

SoomeRootsi

HollandVenemaa

Belgia


%

Ekspordi jaotus peamiste sihtriikide lõikes

2014 2013



30

toodete puhul toodangust rohkem. Suuresti mõjutas müüki eksport, kuid keemiatoodete puhul vähenes ka sisenõudlus. Väikseimas allharus, farmaatsiatoodete tootmises, küündisid nii müük kui eksport peaaegu aastatagusele tasemele.

Ekspordis näitasid suuremat kasvu ehitus-vahud, hermeetikud ja tihendussegud. Kuigi müük peamisele turule, Venemaale, vähenes, siis kompenseeris selle müügi kasv mitmes Lääne-Euroopa riigis. Samas mitmete oluliste toodete osas olid arengud negatiivsed. 2014. aastal kukkus täiesti ära uurea ja ammoniaagi eksport, mille tootmine taas-käivitati ajutiselt 2013. aastal. Põlevkiviõli eksporditud kogused langesid vaid vähesel määral, kuid nafta hinna kukkumine kahandas märkimisväärselt ekspordi rahalist väärtust (viiendiku võrra). Haruldaste muldmetallide puhul mõjutas samuti hindade alanemine eksporti, kuid vähenes ka eksporditud toodete kogus.

Olulistes kaubagruppides toimunud üsna suured muutused kandusid edasi ka ekspordi sihtturgude arengutesse. Eksport kukkus tugevasti Venemaale (ehitusvahtude väiksema müügi tõttu), Saksamaale (ammoniaak), Rootsi (ammoniaak, põlev-kiviõli) ja Belgiasse (põlevkiviõli). Olulisematest partnerriikidest kasvas eksport aga Soome ja Hollandisse.

Nii õlitootmises kui farmaatsiatööstuses suurenes hõivatute arv 4%, kuid samavõrra vähenes see keemiatoodete tootmises. Keemiatoodete tootmises oli palgatõus mõnevõrra aeglasem kui töötlevas tööstuses keskmiselt, samas palgatase ületas jätkuvalt Eesti keskmist. Sektori tööjõukulud kasvasid 5%, samas kulud kokku vähenesid. See ei olnud siiski piisav tulude languse kompenseerimiseks, mistõttu kasum kukkus kõigis allharudes (sektoris kokku kolmandiku võrra). Ka lisandväärtuse arengud olid negatiivsed, samuti halvenesid tootlikkuse näitajad.

Värvid, lakid,

ehitus-vahud29%

Väetised3%

Mineraal-kütused, -

õlid43%

Anorgaani-lised

kemikaalid; haruldaste

muld-metallide ühendid

5%Orgaani-lised

kemikaalid7%

Farmaatsia-tooted

1%

Muud12%



-10-5051015

01 0002 0003 0004 0005 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% vea



Hõivatute arvKeskmine palk: keemiatoodete tootmine (eurot)Hõivatute arvu muutus (parem skaala)Palga muutus (parem skaala)

-50-40-30-20-1001020304050

050

100150200250

2009 2010 2011* 2012* 2013* 2014*

% veamln EUR




-100-50050100150200250

0

50

100

150

200

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR






31

Keemiatööstuse investeeringud langesid ka 2014. aastal tugevasti, ligi poole võrra. Põhiliselt tulenes see õlitööstuse investeeringute vähenemisest, samas ka keemiatoodete tootjad investeerisid oluliselt vähem kui aasta varem. 2014. aastal valmis VKG teine uus õlitehas ning jätkus kolmanda ehitamine, Eesti Energial ei ole pärast viimase tehase ehitamist uusi suuri investeeringuid õlitööstusse järgnenud.

Suurem osa keemiatööstuse investeeringutest (kolmveerand) läks masinate ja seadmete soetamiseks. Nende puhul oli tagasiminek mõnevõrra tagasi-hoidlikum kui muudes investeeringutes, samas rahaliselt mõjutasid nad üldpilti siiski oluliselt. Ligi kolm korda kukkus ehitamine ja ehitiste rekonstrueerimine.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal oli keemiatoodete tootjate hinnangul aasta kehvem kui eelnev. See avaldus eelkõige väiksemas tellimuste mahus ja toodangus, aasta lõpus olukord halvenes veelgi. Ka 2015. aasta algas ettevõtete jaoks väiksema tootmismahuga, samas ootused toodangu mahu kasvuks tõusid. Õlitööstuses lubaks tootmisvõimsused küll mahtusid suurendada, kuid teisalt survestab seda madal nafta hind, mille osas olulisi muutusi lähiajaks üldiselt ei prognoosita. Ehituskeemia valdkonda mõjutab tugevasti Venemaa majandusolukord. Soome Pank prognoosib 2015. aastaks Venemaal majanduslanguseks 4% ning impordi kukkumist viiendiku võrra. Rubla tugevnemine aasta esimestel kuudel toetab veidi Venemaa ostuvõimet.



32

Kummi- ja plasttoodete tootmine Kummi- ja plastitööstuse tooted on kasutusel paljudes valdkondades – alates toiduainetööstusest (pakendid) kuni autotööstuse või ehitusmaterjalideni. Eesti kummi- ja plastitööstuse moodustavad umbes 200 peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Suuremateks ettevõteteks on Pipelife Eesti AS (plasttorud), AS Estiko-Plastar (kile ja kilekotid), AS Plasto (plastaknad), Promens AS, Talent Plastics Tallinn AS (plasttooted autotööstusele), Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ (kummi- ja metalldetailid auto- ja masinatööstusele), OÜ Westaqua-Invest (veefiltrid), AS Dagöplast (kiletooted), Greiner Packaging AS (plastikpakendid), OÜ Merinvest (kummist o-rõngad, membraanid) ja AS Balteco (vannid). Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal (ligi pool töötajaskonnast), Saaremaal ja Tartumaal (ca 15% töötajatest), kuid üsna palju töötajaid on ka Hiiumaal.

Tulevikus võib kummi- ja plastitööstuses oodata mõningast töökohtade arvu suurenemist. Samas tootmine muutub keerukamaks ning tööjõumahukamaid tegevusi asendatakse masinatega. Masstootmine on juba osaliselt Eestist välja liikunud, paremad väljavaated on eelkõige paindlikel ja väiksematele partiidele keskendunud ettevõtetel.

Kummi- ja plastitööstuses püsis toodang aastatagusel tasemel, ka ettevõtete majandusolukord oli stabiilne. Samas esialgsetel andmetel kasvasid hõivatute arv ja investeeringud. 2015. aasta alguses olid ette-võtjate ootused lähikuude arengute osas üsna tagasihoidlikud, ka tootmismaht langes veidi.

Kummi- ja plastitööstuse toodang suurenes aastaga umbes 1% võrra. Tootjahinnad alanesid keskmiselt poole protsendi jagu, mis-tõttu müügitulu kasv oli marginaalne. Müüki toetas suurenenud eksport, siseturule müüdi vähem kui 2013. aastal.

Kasvavatest eksporttoodetest võib välja tuua plastist lehed ja kiled, mahutid, plastuksed ja -aknad. Suurematest eksportturgudest kasvas müük Rootsi (mahutid, plastist lehed ja kiled) ja Lätti (plastist torud ja voolikud, karbid, kastid). Venemaale müüdi aga poole võrra vähem toodangut kui aasta varem (torud ja voolikud, õhkrehvid), tugevasti kukkus ka müük Belgiasse (mööbli või sõidukite furnituur).

Hõivatute arv kummi- ja plastitööstuses kasvas aastaga üle 5%, töötundide arv veelgi enam. Koos palgatõusuga ulatus ettevõtete tööjõukulude kasv ligi 15%-ni, samas kulud kokku oluliselt ei kasvanud. Ka kasum püsis enam-vähem aastatagusel tasemel. Lisand-väärtuses suureneski põhiliselt tööjõukulude komponent. Hõivatute ja tööjõukulude kasv ületas selgelt müügitulu suurenemist, samas

0,6 2,8

61,8

2,6

96,4

0255075100125

020406080

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses


Ekspordiosa-

tähtsusmüügis


Suhekeskmi-sessepalka(p.s)

%%



-40

-20

0

20

40

60

050

100150200250300350

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Müük ja eksport


-25-20-15-10-505101520

0500

1 0001 5002 0002 5003 0003 5004 0004 500

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% vea






33

lisandväärtuse põhised tootlikkuse näitajad üldiselt paranesid.

Investeeringud kummi- ja plastitööstusse kasvasid 2014. aastal oluliselt, kuid käärid esialgsete ja lõplike andmete vahel on selles sektoris olnud tavaliselt üsna suured. Kasvu taga oli eelkõige masinate ja seadmete soetamine, kuhu läks neli viiendikku kapitali-mahutustest.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ette-võtjate hinnangud nõudlusele olid sama-sugused või mõnevõrra kehvemad kui 2013. aastal. Valdav probleem oligi ebapiisav nõudlus. Aasta lõpu poole suurenes surve hindade alandamisele. 2015. aasta esimestel kuudel langes toodang vähesel määral, ka ettevõtjate ootused ei väljendanud optimismi. Positiivse indikaatorina eristus nõudlus töötajate järele, kus oodati suuremat vajadust tööjõu järele kui eelnevate aastate alguses. Samas aasta kokkuvõttes ei ole suurt lootust oluliseks tootmismahu kasvuks.

0 10 20 30

BelgiaPoola

VenemaaNorraLeedu

SaksamaaLäti

SoomeRootsi

Allikas: Eesti Statistikaamet%


2014 2013

Mööbli või sõidukite furnituur

30%

Karbid, kastid,

pudelid jms24%

Plastist lehed ja

kiled12%

Vulkani-seeritud kummist tooted

(tihendid jmt)11%

Plastist torud ja voolikud

11%

Muud tooted

12%



-10-50510152025

020406080

100

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR




-60

-30

0

30

60

90

0

5

10

15

20

25

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR






34

Metalli ja metalltoodete tootmine Metallitööstus on seotud mitme valdkonnaga, näiteks masinate ja seadmete tootmise ning ehitusega. Metallitööstuse ettevõtetes töötab Eestis umbes 12 000 inimest, olles seega toiduaine-tööstuse ja puidutööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid. Harus tegutseb üle tuhande ettevõtte. Metallitööstus on kontsentreerunud Tallinna ja selle lähiümbrusse (60% töötajatest) ning Ida-Virumaale ja Tartumaale (kümnendik töötajaskonnast). Suuremad ettevõtted on AS Kohimo, Fortaco Estonia AS, OÜ BLRT Marketex, AS Remeksi Keskus, AS E-Profiil (metall-konstruktsioonid), Ruukki Products AS, AS Saku Metall (ehituskonstruktsioonid), AS HANZA Mechanics Tartu, AS FAVOR, AQ Lasertool OÜ, Metalliset Eesti AS (metallitöötlemine) ja AS Metaprint (metalltaara tootmine).

Metallitööstuses on oodata pikemas perspektiivis jätkuvat tootmismahtude kasvu, peamiseks veduriks saab olla eksport. Samas hõivatute arv võib pigem väheneda, tootmise kasvu peab tagama tootlikkuse tõus.

Metallitööstuses kasvas toodang 2014. aastal vähesel määral, samas majandustulemused olid head. Toodangu kasv suudeti saavutada väiksema arvu töötajatega. Ootused 2015. aastaks on pigem positiivsed.

Metallitööstuses kasvas tootmine 2014. aastal paar protsenti, müügitulu mõne-võrra rohkem. Kuna tootjahinnad oluliselt ei muutunud, siis viitab müügi suurenemine kallimatele toodetele keskendumisele.

Müüki toetas ekspordi kasv. Peamise kauba-grupi, metallkonstruktsioonide eksport jäi vähesel määral alla 2013. aasta mahule. Tugevasti kasvas mahutite müük välis-turgudele. Riikide lõikes võib suuremate muutustena välja tuua ekspordi kasvu Hollandisse, Suurbritanniasse ja Poola. Müük vähenes aga Soome, Rootsi ja Korea Vabariiki.

Metallitööstuses hõivatud inimeste arv vähenes aastaga umbes 4%. Palgatõusu tõttu ettevõtete tööjõukulud siiski paari protsendi jagu suurenesid, kulud kokku aga mõnevõrra rohkemgi. Samas ettevõtete kasumlikkus paranes, esialgsetel andmetel kasvas kasum kolmandiku võrra. Ka tootlikkuse näitajad olid kõrgemad kui 2013. aastal.

Metallitööstuses jäid investeeringud aasta-tagusele tasemele alla. Languse taga olid masinate ja seadmete ning ehitistega seotud kapitalimahutused. Üle 60% investeeringutest suunati tavapäraselt masinatesse ja seadmetesse.

Metallitööstuse ettevõtjate hinnangutele tuginedes võib 2014. aastat sektorile rahuldavaks pidada. Eesti Konjunktuuri-

1,9 8,8

60,0

14,7

117,3

0306090120150

020406080

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses


Ekspordiosa-

tähtsusmüügis


Suhekeskmi-sessepalka(p.s)*

%%

* Metalltoodete tootmineAllikas: Eesti Statistikaamet


-50-40-30-20-10010203040

0200400600800

1 0001 200

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Müük ja eksport


0 5 10 15 20 25 30 35

SuurbritanniaUSALäti

NorraSaksamaa

HollandRootsiSoome


Eesti päritolu kaupade ekspordi jaotus peamiste sihtriikide lõikes

2014 2013



35

instituudi uuringu põhjal oli peamiseks probleemiks küll ebapiisav nõudlus, kuid suhteliselt suur osa ettevõtjaid leidis, et toodangu kasvu ei piira mitte miski. Tuleviku-väljavaateid hinnati pigem positiivselt, ka 2015. aasta alguses oodati kasvu. Seda kinnitas ka esimeste kuude tööstusstatistika. Samas on näha jätkuvalt suunda töötajate arvu vähendamisele, ehk siis kasv tugineb tööjõu tootlikkuse suurenemisele.

Raud ja teras13%

Raud- ja terastooted

54%

Alu-miinium ja

alu-miinium-

tooted9%

Vask ja vasktooted

3%Muud tooted

21%



-20-15-10-5051015

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% vea



Hõivatute arvKeskmine palk: metalltoodete tootmine (eurot)Hõivatute arvu muutus (parem skaala)Palga muutus (parem skaala)

-10-505101520

050

100150200250300350

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR




-60

-40

-20

0

20

40

0

20

40

60

80

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR






36

Masinate ja seadmete tootmine Masinatööstuse tootmismahud kasvasid enne ülemaailmset majanduskriisi kiires tempos, kuid koos kriisiga said tugevalt kannatada investeerimiskaupade tootjad, sh masinaehitus. Tänaseks on sektor tootmismahu mõttes kriisist taastunud, kuid kasv on saavutatud väiksema arvu töötajatega. Masina-tööstuse areng on mõjutatud peamiselt välisturgudest, suurem osa toodangust eksporditakse.

Eestis tegutseb üle 150 väikese ja keskmise suurusega masinate ja seadmete tootjat. Suuremateks masinatööstuse ettevõteteks on AS Hekotek (puidutöötlemisseadmed), OÜ Palmse Mehaanikakoda (metsaveohaagised, palgitõstukid), AS Sami (ehitustõstukid, metsatöömasinad), AS Finmec, AS Rauameister (teisaldus- ja tõsteseadmed ning nende osad), OÜ JOT Eesti (tootmisautomaatika), Interconnect Product Assembly AS (tööstusseadmed, tööstuselektroonika), AS Paide Masinatehas (erinevad seadmed masinatööstusele) ja Metos AS (suurköögiseadmed). Sektoris domineerivad siiski väiksemad ettevõtted. Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal, ent masinatööstus on esindatud peaaegu igas Eesti piirkonnas.

Prognooside kohaselt kasvab pikemas perspektiivis nii masinatööstuse eksport kui ka müük sise-turule. Tulenevalt sektori kõrgemast lisandväärtuse loomise võimest võiks tulevikus oodata selles valdkonnas töötajate arvu suurenemist.

2014. aastal suurenes masinatööstuse toodang ning sektoris hõivatute arv, samuti tehti rohkem investeeringuid. Ettevõtjate ootused 2015. aasta alguses olid sarnased aastatagusele, esimeste kuude tootmismahud oluliselt ei muutunud.

Masinatööstuses toodeti 2014. aastal ligi 5% rohkem toodangut kui aasta varem, müük suurenes samas suurusjärgus. Tootjahinnad kasvasid aastaga peaaegu 2%, aasta lõpus hinnatõus pidurdus. Müüki toetas rohkem siseturg, ekspordi kasv oli tagasihoidlikum.

Eksporti mõjutas tugevasti peamiste toodete, tõste- ja teisaldusseadmete ning nende osade müügi langus. Samas mitmete teiste, väiksema osatähtsusega toodete osas, olid arengud positiivsemad.

Müük Eesti peamistele sihtturgudele, Soome ja Rootsi, 2014. aastal kasvas, samuti Lätti. Samas mitmete teiste olulisemate riikide puhul oli müük languses. Müügi suurem langus leidis aset Venemaa, Saksamaa, Norra ja Korea Vabariigi puhul.

Hõivatute arv kasvas aastaga paari protsendi, tööjõukulud aga ligi kümnendiku võrra. Kogu-kulude kasv oli tagasihoidlikum, kuid siiski kiirem kui müügitulude kasv. Seetõttu langes kasum võrreldes eelneva aastaga veerandi võrra. Lisandväärtus jäi mõnevõrra alla 2013. aasta näitajale, samuti langesid erinevad tootlikkuse indikaatorid.

0,6 3,4

72,1

2,2

124,5

0306090120150

020406080

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses


Ekspordiosa-

tähtsusmüügis



%%



-60-40-200204060

0

100

200

300

400

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Müük ja eksport


0 10 20 30 40

Korea VabariikLäti

NorraSaksamaaVenemaa

RootsiSoome


%

Ekspordi jaotus peamiste sithriikide lõikes

2014 2013



37

Masinatööstuse ettevõtted suurendasid 2014. aastal investeeringuid, seda eelkõige masina- ja seadmeparki ning ehitistesse. Masinatesse ja seadmetesse suunati ligi 60% investeeringutest.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal hindasid masinatööstuse ettevõtjad 2014. aasta olukorda ning väljavaateid veidi kõrgemalt kui eelneval aastal, samas nõudlus jäi endiselt alla tavapärase taseme. Antud sektoris on küllaltki suur probleem tööjõu-puudus, lisaks mainiti ka madalat nõudlust. 2015. aasta alguses oli pilt sarnane eelmise aasta omaga, tootmismahtudes olulisi muutusi ei toimunud.

-30-25-20-15-10-5051015

0500

1 0001 5002 0002 5003 0003 5004 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% vea




-50-40-30-20-10010203040

020406080

100120

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR




-100

-50

0

50

100

150

05

1015202530

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR






38

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine Eesti elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektor erineb teistest kiire arengu poolest, mis on seotud turu globaliseerumise ja tootearenduse kiirusega kohanemisega. Ettevõtete müügitulu on viimase kuue aasta jooksul ligi kolm korda kasvanud. Lisaks müügitulule kasvavad pidevalt ka sektori tootmismahud ja hõive ning ka tuleviku kasvupotentsiaali võib hinnata kõrgeks. Tootmis-mahtude kasv on saavutatud uute kõrgema lisandväärtusega toodete turule toomise ja tootlikkuse tõusuga. Hõive on viimastel aastatel stabiilset kasvu näidanud. Sektor on tugevalt välisturule orienteeritud, suurema osa müügitulust moodustab eksport. Samuti põhineb enamik suurematest sektori ettevõtetest väliskapitalil. 2014. aastal tegutses elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektoris ligi 200 ettevõtet, mis samal ajal moodustab kogu töötlevast tööstusest väikese protsendi.

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmist iseloomustab geograafiline kontsentreeritus Tallinna ja selle lähiümbrusse, samas mõjutab ta oluliselt regionaalset arengut. Elektroonikatööstus on olnud üheks suuremaks uute töökohtade loojaks Saaremaal, Pärnus, Elvas ja Koerus.

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine jaguneb kaheks allharuks. Arvutite, elektroonika- ja optika-seadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks Ericsson Eesti AS (valmistab mobiilsidevõrgu-seadmeid), Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele) ja Scanfil OÜ (telekommunikatsiooniseadmed) ning arvutite tootjaist on suurim AS Ordi. Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük põhiliselt siseturule suunatud. Elektriseadmete tootmises on suurimaks ettevõtteks ABB AS, mille põhitegevusalaks on elektrijaotusseadmete ja voolugeneraatorite tootmine. Teised suuremad ettevõtted on Ensto Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur), AS Konesko (elektrimootorid ja -seadmed) ning AS Draka Keila Cables (kaablid).

2014. aastal mõjutas nõrgenenud nõudlus välisturgudel negatiivselt elektroonika- ja elektriseadmete sektori ettevõtete ekspordi-mahtusid, mis olid väikese langusega. Samal ajal aitas kodumaise nõudluse kasv suurendada sektori ettevõtete tootmismahtu, müügitulu ja töötajate arvu.

Aastal 2014 kasvas elektroonika- ja elektri-seadmete sektori tootmismaht püsivhindades ligi 8%. Vaatamata positiivsele trendile, oli see võrreldes eelmise aastaga ca 10 protsendipunkti vähem. Müügitulu ja tööga hõivatute arv elektroonika- ja elektriseadmete toomise sektoris kasvas 2–4% piires. 2014. aastal kukkus sektori ettevõtete ekspordi osatähtsus 2 protsendipunkti võrra, ulatudes 94%-ni.

2014. aastal moodustas elektroonika- ja elektriseadmete sektori kogumüügist 77% arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine ning 23% elektriseadmete tootmise müük. Mõlema tööstusharu toodangust suurim osa (rohkem kui 85%) läheb ekspordiks. Paraku vähenes 2014. aastal ekspordi osatähtsus tööstusharude müügis. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete müügist läks ekspordiks 97%, mis oli ühe protsendipunkti võrra vähem kui aasta tagasi

1,8

31,2

94,3

11,2

109,0

0255075100125

020406080

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses


Ekspordiosa-

tähtsusmüügis



%%



-20020406080100

0400800

1 2001 6002 0002 400

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Müük ja eksport




39

ning elektriseadmete tootmise müügist eksporditi 86%, mis oli võrreldes eelmise aastaga kolm protsendipunkti vähem.

Ebastabiilne majandusolukord maailmas, ekspordipartnerite majanduse langus ning sellest tulenev välisnõudluse nõrgenemine viis terve sektori ekspordi väikesesse langusesse (0,6% võrreldes eelmise aastaga). Samal ajal kasvas kodumaisel turul müüdud tööstus-toodang, mistõttu kasvasid harude müügi-tulud.

Elektriseadmete eksport langes 0,4% võrra võrreldes eelmise aastaga. Allharu peamised eksportkauba grupid olid voolujaotus-seadmed (ligi kolmandik), trafod, staatilised muundurid ning isoleeritud elektrijuhtmed ja kaablid.

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises näitas eksport väikest ühe-protsendilist kasvu. Selle allharu ekspordis olid jätkuvalt suurema osatähtsusega mobiil-sideseadmed. Kui nende ekspordi kasv oli tugev, siis teiste elektriseadmete, nt elektrooniliste kodumajapidamisseadmete, traatide ja kaablite eksport oli languses. Teiste kaupade ekspordi langus ei võimaldanud allharul ekspordi kasvu näidata.

Aastal 2014 oli jätkuvalt elektroonika- ja elektriseadmete ekspordi suurimaks turuks Rootsi, kuhu eksporditi 46% koguekspordist. Aastaga suurenes seadmete eksport Rootsi 12% võrra. Rootsi ekspordist moodustasid 86% mobiilsideseadmed, mille eksport kasvas 13% võrreldes eelmise aastaga. Samuti olid olulised ekspordiartiklid telekommuni-katsioonis isoleeritud elektrijuhtmed ja voolu-jaotusseadmed. Seadmete eksport kasvas kõige rohkem Soome, aastaga 3%. Soome eksporditakse enamasti voolujaotusseadmed, staatilisi muundureid ning elektrimootorite ja elektrigeneraatorite osasid. Olulistest kaubanduspartneritest kahanes elektroonika- ja elektriseadmete eksport Venemaale ja Ameerika Ühendriikidesse, vastavalt 6 ja 2%. See oli tingitud mobiilsideseadmete nõudluse vähenemisest. Märgatavalt kasvas seadmete eksport Lätti (+47%), Mehhikosse (+20%), Hispaaniasse (+15%) ja Poola (+14%). Ekspordi kasvu Lätti toetas infokandjate väljaveo suurenemine. Eksporti teistesse

ülalnimetatud riikidesse toetas mobiilsideseadmete ekspordi kasv.

Tootmismahtude suurenemise tingimustes kasvas elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektoris tööga hõivatute arv 2014. aastal 2,5%. Samal ajal kui elektri-seadmete tootmise allharus toimus märgitav töötajate kasv (7,6% võrreldes eelmise aastaga), siis arvuti, elektroonika- ja optika-seadmete toomise allharus vähenes töötajate arv 2% võrra. Palgakasv püsis peaaegu eelmise aasta tasemel, kasvades 5,6%. Elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektori keskmine brutokuupalk oli 1062 eurot, ületades jätkuvalt Eesti keskmist palka. All-harude kuupalk kasvas vahemikus 4–6%. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises oli 2014. aastal keskmine kuupalk 1012 eurot ja elektriseadmete tootmises 1114 eurot. Tootlikkuse näitajad lisand-väärtuse alusel liikusid erinevates suundades. Sektori kogutootlikkus kasvas 1,2% tänu tugevale kasvule elektriseadmete allharus . Samal ajal vähenes töökulude tootlikkus 9%. Selle põhjuseks oli suur langus arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete allharus.

2014. aastal olid sektori investeeringud materiaalsesse põhivarasse endiselt kasvu-trendil. Sektori investeeringud kasvasid 51%. Tugev kasv oli mõlemas allharus: arvutite, elektroonika- ja optikaseademete investeeringud kasvasid 48% ning elektri-seadmete omad 54%. Suurim osa investeeringutest läks masinatesse ja seadmetesse, mille maht suurenes aastaga 47%. Ehitamise ja ehitiste rekonstrueerimiseks suunati 24% investeeringutest, 3% läks transpordi-vahendite, arvutite ja arvutisüsteemide ostmiseks ning ülejäänud läks ehitiste ja maa

-400

4080

120160

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

Müügi kasv allharude lõikes

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

Elektriseadmete tootmine


%



40

soetamiseks. Allharude vahel jagunesid investeeringud vastavalt 61 ja 39%.

2015. aasta esimesed kuud olid elektroonika- ja elektriseadmete toomise sektori jaoks ebastabiilsed. Kui jaanuaris näitasid majandusnäitajad kasvu, siis veebruaris olid nad tugeva langusega. Eesti Konjunktuuri-instituudi märtsi uuring näitas, et mõlema all-haru ettevõtjate märtsikuu kindlustunde indikaator liikus plusspoolele. 71% ette-võtjatest ootasid toodangu mahu kasvu ning 29% teatas toomise jäämisest samale tasemele. Samuti oodati toodangu müügi-hindade tõusu.

Rootsi46,3%

Soome13,4%

USA3,3%

Saksamaa1,9%UK

3,0%Mehhiko

3,2%Itaalia1,2%

Hispaania2,8%

Muud24,9%

Eksport riikide lõikes


-40-20020406080

0102030405060

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR




-20-15-10-5051015

02 0004 0006 0008 000

10 00012 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% vea



Hõivatute arvKeskmine palk (eurot)Hõivatute arvu muutus (parem skaala)

-40-30-20-100102030

050

100150200250300350

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR






41

Transpordivahendite tootmine Transpordivahendite tootmine sõltub peamiselt välisnõudlusest, enamiku sektori müügist moodustab eksport. Majanduskriisi tagajärjel kukkusid tugevasti nii müük siseturule kui ka eksport, kuid sellele järgnes ka kiire taastumine.

Transpordivahendite tootmise ettevõtteid on Eestis üle saja. Suuremateks on AS Norma (auto-ohutussüsteemid, turvavööd), PKC Eesti AS (juhtmeköidised autotööstusele), Stoneridge Electronics AS (elektroonikaseadmed autotööstusele), AS Respo Haagised ja AS Bestnet (haagised), AS Fors MW (metsaveohaagised, -tõstukid), OÜ Tarmetec (autode lisavarustus), Universal Industries OÜ (summutid), Baltic Workboats AS (alumiiniumist laevad), AS Luksusjaht (plastikjahid ja kaatrid). Paljud laevaehitus- või remondiettevõtted kajastuvad masinate ja seadmete remondi tegevusala all, näiteks BLRT Grupp AS-i mitmed tütarettevõtted. Suuremad ettevõtted on koondunud peamiselt Tallinna ja Harjumaale (kaks kolmandikku sektori töötajatest), lisaks tõusevad esile veel Tartumaa ja Saaremaa.

Pikaajaliste prognooside kohaselt veab tulevikus müügimahtusid üles eksport, siseturu roll on tagasihoidlik. Tootmismahtude kasvu taga on tootlikkuse suurenemine, kuna kvalifitseeritud tööjõu nappus ning tööjõukulude kasv sunnib keskenduma kallimatele toodetele.

Transpordivahendite tootmine suurenes 2014. aastal tagasihoidlikult, ka hõive ja investeeringud püsisid stabiilsetena. 2015. aasta alguses olulist suunamuutust välja ei paistnud.

Mootorsõidukite, nende osade ja haagiste tootmine kasvas aastaga paar protsenti, muude transpordivahendite tootmine aga oluliselt rohkem. Ekspordi toel kasvas sektori müügitulu tervikuna mõne protsendi võrra.

2014. aastal suurenes mitmesuguste mootor-sõiduki osade (välja arvatud turvavööd ja summutid) ning haagiste eksport. Vähem eksporditi jahte ja paate ning ujuv-konstruktsioone, kasvas aga kalatöötlemis-aluste müük. Müük mitmele olulisele turule oli languses, näiteks Rootsi, Soome, Venemaale, Norrasse. Suurematest partnerriikidest oli müük kasvupoolel vaid Belgias ja Lätis. Samas riikide lõikes ei ole pilt mõningate statistikas kajastatud toodete (istmed) tõttu korrektne.

Transpordivahendite tootmises püsis hõivatute arv stabiilsena, mõnevõrra lisandus töötajaid muude transpordivahendite tootmisesse. Seetõttu kasvasid tööjõukulud antud allharus üsnagi palju (enam kui kümnendiku võrra), samas muude kulude pealt suudeti kokku hoida. See kajastus ka kasumi real – kui mootorsõidukite ja haagiste tootmises vähenes kasum aastaga kolmandiku võrra, siis muude transpordi-

0,7 4,8

92,2

4,6

94,0

020406080100

020406080

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses


Ekspordiosa-

tähtsusmüügis


Suhekeskmi-sessepalka*

%%

* Mootorsõidukite ja haagiste tootmineAllikas: Eesti Statistikaamet


-40-20020406080100

050

100150200250300350400

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Müük ja eksport

MüükEksportMüügi muutus (parem skaala)Ekspordi muutus (parem skaala)

0 5 10 15 20 25 30

VenemaaBelgia

SaksamaaNorra

SoomeRootsi



2014 2013



42

vahendite tootmises teeniti samavõrra rohkem kasumit. Ka lisandväärtuse ja tootlikkuse näitajad paranesid muude transpordivahendite tootmises, samas kui mootorsõidukite ja haagiste poolel olid arengud kehvemad. Kuna mootorsõidukite tootmine on suurem allharu, siis selle arengud jätsid jälje ka kogu sektori näitajatele. Hilisemate korrigeerimiste tõttu võivad andmed küll üksjagu veel muutuda.

Mootorsõidukite ja haagiste tootmises püsisid investeeringud 2013. aasta tasemel. Muude transpordivahendite osas on andmed puudulikud. Sarnaselt teistele tööstus-harudele lähevad suurimad summad masinate ja seadmete soetamisele (mootorsõidukite toomises 70%), muude transpordivahendite puhul näitavad olemasolevad andmed olulisi kapitalimahutusi ehitistesse.

2015. aasta algas Euroopa autoturul üsna kiire kasvuga, mis kaudselt toetab ka Eesti autoosade tootjaid. Samas Venemaa turul on autotööstuste olukord raske, mitmed kooste-tehased on tootmise ajutiselt peatanud või kavatsetakse üldse turult lahkuda. Samas autotööstusega on seotud vaid üks osa Eesti transpordivahendite tootmisest. 2015. aasta alguse tootmise andmed on olnud väga kõikuvad ning selget suunda ei saa selle põhjal välja tuua.

Mootor-sõidukite osad ja tarvikud41,7%

Haagised ja pool-

haagised26,3%

Jahid ja paadid7,4%

Ujuv-konstruk-tsioonid

6,3%

Muud18,3%



-30-25-20-15-10-505101520

0500

1 0001 5002 0002 5003 0003 5004 0004 500

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% vea



Hõivatute arvKeskmine palk: mootorsõidukite tootmine (eurot)Hõivatute arvu muutus (parem skaala)Palga muutus (parem skaala)

-20-100102030405060

020406080

100120

2009 2010 2011* 2012* 2013 2014*

% veamln EUR




-60-40-20020406080100

0

5

10

15

20

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR






43

Mööblitootmine Mööblitootmisega tegeleb Eestis enam kui 500 ettevõtet, mis annavad tööd ca 7 500 inimesele. Mööblitööstus on Eestis pikkade traditsioonidega sektor, mis on oluliseks tööandjaks maa-piirkondades ning aitab väärindada kodumaist toorainet. Enam kui 80% sektori ettevõtetest on mikroettevõtted, mis on olulisteks tööandjateks maapiirkondades, kuid sektoris toimetab ka kolm enam kui 250 töötajaga suurettevõtet.

Töötajate arvu poolest suuremad mööblitööstusettevõtted asuvad peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis. Suuremad mööblitootjad olid 2013. aastal pehmemööbli tootja AS Bellus Furniture, büroomööbli tootja AS Standard, mööblidetailide tootja Flexa Eesti AS, puitmööbli valmistaja Valga Gomab Mööbel AS ja peamiselt magamistoa inventari tootev OÜ Delux.

Viimasel paaril aastal on mööblitööstuse müügimahud paigal tammunud ning investeeringute maht pigem vähenenud. Odava tööjõu eelise kadumisel on mitmetel ettevõtetel olnud raskusi uue konkurentsieelise leidmisega. Suurem panustamine tootearendusse on üks võimalusi, mis võiks sektorit edasi aidata. Samuti on suureks eeliseks mitmete suurte ja rikaste turgude lähedus, mis annab eelise kiiruses ning paindlikkuses.

2014. aasta oli mööblitööstuse jaoks keerukam kui mitmetes teistes tööstus-sektorites. Koduturu toel jäi müük pea muutumatuks, kuid ekspordimahud langesid mõne protsendi võrra.

Mööblitööstus on suuresti väikeettevõtete pärusmaa. Sektori suuremate ettevõtete käive ulatub 20 miljoni euro lähedale, hõivatuid on paarisaja ringis. Mööblitööstuse juures on suureks plussiks regionaalne hajali paiknemine. Töötajate arvu järgi võttes on suuruselt kuues ettevõte esimene, kes tegutseb Harjumaal. Põhiline tegevus toimub pigem Lõuna- ja Kesk-Eestis.

Mööblitootmises on olulisel kohal edukas konkureerimine välisturgudel. Ligi kaks kolmandikku toodangust eksporditakse, kuid viimastel aastatel on ekspordi osakaal vaikselt vähenenud, kuna siseturg on peamiste välisturgudega võrreldes olnud oluliselt tugevam. Eriti iseloomustab antud tendents Soome turgu, kus viimasel ajal on sisetarbimine paigal püsinud ja majandus languses olnud. Põhjamaadest kaugematel turgudel on Eesti mööblitööstuse konkurentsivõime olnud tagasihoidlik. Suurematest kaubagruppidest oli nõrgema-poolne erinevate istmete eksport.

2014. aastal hõive mööblitööstuses ei muutunud, kuid palgakasv ületas juba kolmandat aastat järjest 8% piiri. Sellega on mööblitööstus viimaste aastate üks kõige kiiremini palku kasvatav tööstussektor. Samas efektiivsusnäitajad sektoris langesid.

0,7 3,9

65,7

7,1

83,9

020406080100

020406080

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses


Ekspordiosa-

tähtsusmüügis



%%



-30

-20

-10

0

10

20

30

0

100

200

300

400

500

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR


Müük ja eksport


0% 10% 20% 30% 40% 50%

Soome

Rootsi

Taani

Norra

Saksamaa

Leedu


%

Ekspordi sihtriigid

2014 2013



44

Tööjõukulude kasv oli suurem kui müügitulu kasv ning sektori kogukasum kukkus aastaga 55%. Seejuures tööviljakus hõivatu kohta langes ligi kümnendiku võrra, moodustades Eesti keskmisest napid kaks kolmandikku.

Investeerimisaktiivsus mööblitööstuses langes esialgsetel andmetel 2014. aastal 16% võrra. Aasta varem olid investeeringud langenud 18%, mistõttu võib sektori investeeringuid pidada viimasel ajal pigem tagasihoidlikuks. Mööblitööstuse tootmis-võimsuste rakendatuse tase on viimasel ajal kõikunud 60–70% vahel, seega otseselt mahu piirangutest tulenevat vajadust investeerimiseks ei ole hetkel. Ligi pool investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse ja nende maht aastaga märkimisväärselt ei muutunud. Langus tuli peamiselt ehitamise ja ehitiste rekonstrueerimise realt.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu tulemused näitasid, et 2015. aasta kevadel olid mööblitööstuse ettevõtted positiivsemalt meelestatud kui aasta varem. Enam kui veerandil küsitletutest oli eksporttellimusi rohkem kui tavaliselt ning kellelgi ei olnud valmistoodete varud liiga suured.

Istmed38%

Mööbli osad12%

Söögi- ja elutoa-mööbel

10%

Puidust köögi-

mööbel3%

Puidust magamis-

toa mööbel15%

Muud mööbli-tooted

22%



-20-15-10-5051015

020406080

100120140

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus


Koos mujal liigitamata tootmisegaAllikas: Eesti Statistikaamet

-25-20-15-10-505101520

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*


Hõivatute arv (inimest)Keskmine palk (eurot)Töötajate arvu muutus (parem skaala)Palga muutus (parem skaala)


-100

-50

0

50

100

150

0

5

10

15

20

25

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR






45

Ehitussektor Eesti ehitussektor on suurel määral olnud orienteeritud siseturule ja seetõttu on selle areng tihedalt üldise majandusarenguga seotud. Majandussurutise aastatel aktiviseerus ka ehitussektori eksport. Kuigi ehitus reageerib muutustele majanduses inertsiga, on usalduse ja seega ka turu taastumise kiirus oluliselt väiksem kui turu kokkutõmbumine ja muutused muudes majandusharudes. Investeeringuid kinnisvarasse lükatakse sageli ebakindlatel aegadel edasi. Headel aegadel kasvavad mahud kiiremini ning majanduskasvu aeglustumisel vähenevad ehitusmahud märgatavalt. Majanduskriis mõjutas väga jõuliselt ehitussektori ja sellest sõltuvate valdkondade, nagu ruumilise planeerimise, projekteerimise, kinnisvaraarenduse jne majandustulemusi.

Struktuurivahendite ja nendest finantseeritavate tööde mahtude kasvu võib uuesti eeldada alates 2015. aastast ning kogu 2014. aasta oli ehitusturg selle kasvu ootuses. Kuigi struktuurivahenditest pärinevad summad ehitussektorisse veidi vähenevad, peaks seda kompenseerima hankijate poolt tehtavate finantseeringute kasv. Seega võib prognoosida, et ehitussektor saavutab järgmisel rahastusperioodil kasvu.

Eestis tegutseb üle 8 000 ehitusettevõtte, neist 90% on vähem kui 10 töötajaga mikroettevõtted. Suuremad ehitiste üldehitustöid teostavad ettevõtted Eestis on OÜ Astlanda Ehitus, AS Maru Ehitus, AS YIT Ehitus ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Teedeehituses annavad suurema panuse AS MERKO EHITUS, Nordecon AS, AS TREF, AS Teede REV-2 ja Lemminkäinen Eesti AS.

2014. aastal oli ehitusturg ettevaatlikum ning orienteerus ümber väiksematele projektidele, millega seondub väiksem risk. Seda turu aeglustumist ilmestavad kõik põhilised näitajad, eelkõige hoonete ja rajatiste ehitus-mahuindeks ning palk ja tootlikkus, mis kõik näitasid eelmise aasta kohta kas selget langust või vaid väikest tõusu. Kuni 2014. aastani on buumijärgsest kriisist paranemist põhiliselt ergutanud erinevad riigi-poolsed toetusmeetmed, mis 2013. aastal lõppesid või kokku tõmbusid. Riigipoolsete tellimuste taastumist võib ehitussektoris oodata alles 2015. aastal, kui avanevad uue perioodi struktuurivahendid. Eluhoonete ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv tõusis võrreldes eelmise aastaga märkimis-väärselt. Mitteeluhoonete ehitamiseks antud lubade arvu langus seevastu jätkus ka 2014. aastal. Mitteeluhoonete ehitamiseks antud lubade arvu langus koos eluhoonete ehituslubade arvu tõusuga ilmestab ehitus-turu aktiivsuse vaikset tagasitõmbumist ja orienteerumist kergematele, riskivabamatele töödele.

2014. aastal ehitasid Eesti ehitusettevõtted kokku 3,22 mld euro eest, mis oli võrreldes eelneva aastaga 2% vähem. Eestis teostati töid 3,01 mld euro väärtuses ning välisriikides ehitati 0,21 mld euro eest. Omal jõul ehitati kokku 2,18 mld euro eest, ülejäänu osas kasutati alltöövõttu. Võrreldes 2013. aastaga

7,1 9,4

104,1

020406080100120

020406080

100

OsatähtsusSKPs

Osatähtsushõives

Suhekeskmisesse

palka (p.s)

%%



-40-30-20-10010203040

-12-8-4048

1216

2009 2010 2011 2012 2013 2014

% vea% vea Ehitussektori arengud

Ehitushinnaindeks (vasak skaala)Hoonete ehitusmahuindeks (parem skaala)Rajatiste ehitusmahuindeks (parem skaala)


-40%-20%0%20%40%

0500

1 0001 5002 0002 500

2009 2010 2011 2012 2013 2014

% veamln EUROmal jõul tehtud ehitustööd

Ehitustööd välisriikidesEhitustööd Eestis (jooksevhindades)Ehitustööde muutus Eestis (parem skaala)




46

kahanes Eestis teostatud ehitustööde maht 1,1%, väljapool Eestit teostatud ehitustööde maht kahanes veel täiendava 3% võrra. Võrreldes 2013. aasta näitajatega ei toimunud möödunud aastal küll ühtegi järsku muudatust, kõik mahud on ühtlaselt langenud.

2014. aastal tegutses ehitusturul kiirstatistika järgi kokku 6 735 ettevõtet, mis oli umbes 400 võrra rohkem kui sama näitaja väärtus aasta tagasi. See hulk ei hõlma siiski kõiki ette-võtteid ning lõplik number on kõigil varasematel aastatel olnud oluliselt suurem. Ettevõtete arvu kasv võib olla tingitud väikestele töölõikudele spetsialiseerunud firmade tööturule sisenemisest. Hõivatute arv ehitussektoris seevastu langes aastaga 3%. Ehitusettevõtete finantsnäitajate osas oli 2014. aastal kõige ilmekamaks faktoriks kogukasumi number. Mullu teeniti kokku 164 mln eurot kasumit, mis oli 39,8% vähem võrreldes 2013. aasta tasemega Kogu-tootlikkus puhta lisandväärtuse alusel vähenes teist aastat järjest. Kui 2013. aasta alla 1% jäänud langus oli pigem pidurdumise märgiks, siis 2014. aastal ulatus langus 10,6%-ni. Ka tööviljakus langes 8,8%. Ehitussektori lisandväärtuse aastane kahanemine oli 11,5%.

Investeerimistegevus ehitusturul aeglustus 2014. aastal teist aastat järjest. Väikest langust võib suurte riigipoolsete projektide puudumise tõttu nimetada ootuspäraseks, eriti kui võtta arvesse ka asjaolu, et 2013. aasta esimeses pooles alles lõpetati struktuurivahenditest finantseeritud töid. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse kahanesid ehitussektoris võrreldes 2013. aastaga 13% võrra. Ehitiste soetamiseks tehtavad investeeringud see-vastu kasvasid võrreldes eelmise aasta tasemega 35%, investeeringud ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, mis 2013. aastal olid läbi teinud väga suure languse, kasvasid 22% võrra. Ehitusettevõtete poolt transpordi-vahenditesse suunatud investeeringute tase on sisuliselt stabiliseerunud, sest võrreldes 2013. aasta 30% langusega oli 2014. aasta langus vaid 2%. Küll aga langesid märkimis-väärselt masinate ja seadmete ostmiseks ning arvutisüsteemide täiendamiseks või uuendamiseks tehtavad investeeringud, kahanedes vastavalt 29% ja 20%. Ka investeeringud maa omandamiseks tegid läbi

40% languse, kuid kuna 2013. aasta kasv oli koguni 1,6-kordne, võib seda nimetada ootus-päraseks pidurdumiseks.

2014. aastal töötas tööjõu-uuringu kohaselt ehitussektoris kokku 58 700 inimest, mis tähendab, et töötajate arv tegi võrreldes 2013. aastaga läbi väikese tõusu. Üldjoontes on hõivatute tase alates 2009. aastast stabiilsena püsinud ja on seega jätkuvalt madalam majandusbuumi eel ehitusektoris tööd leidnud isikute arvust. Ehitusvaldkond säilitas ka 2014. aastal hõivatute arvult suuruselt kolmanda majandussektori positsiooni, jäädes taaskord alla töötlevale tööstusele ning hulgi- ja jaekaubandusele. Ehitussektori keskmine palk ületas ka 2014. aastal Eesti keskmise palgataseme. Ehitussektoris töötavate inimeste keskmine brutopalk oli 1 025 eurot kuus ehk 2,5% enam kui aasta varem.

Pärast langust aastatel 2009–2010 jätkasid ehitushinnad ka 2014. aastal tõusutrendil. Seekordne kasv oli alates langusaastatest madalaim ning ulatus vaid 0,6%-ni. Antud hinnaindeksi tõus ei toonud ehitusettevõtjate jaoks kaasa marginaalide suurenemist, pigem jätkus riske jms arvestavate normaalsete hindade taastumine. Hinnaindeksist kiiremini

-30-20-100102030

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014

% vea


Töötajate arv

Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjalHõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjalHõivatute arvu muutus (ettevõtlusstatistika, parem skaala)

-20

-10

0

10

20

30

0200400600800

1 0001 200

2009 2010 2011 2012 2013 2014

% veaEUR


Palgad

Keskmine palk (eurot) Palga muutus (parem skaala)



47

tõusid tööjõukulud, mis kasvasid möödunud aastal 2,2%.

2014. aastal väljastati kasutuslubasid 2 756 eluruumile ja 785 mitteeluhoonele, summaarse kasuliku pinnaga 820 900 ruutmeetrit. Kuigi väljastatud lubade arv kasvas eluruumide arvelt tervelt 587 loa võrra, tõi mitteelamute kasutuslubade väljastamise languse endaga kaasa kasutus-loa saanud pinna vähenemise 37 100 ruutmeetri ulatuses võrreldes eelnenud aastaga. Uut või renoveeritud elamispinda sai valmis ja võeti kasutusse kasuliku pinnaga 293 000 ruutmeetrit. Kasutuslubasid väljastati eluruumidele 33% enam kui eelmisel aastal, võrreldes 2008. aastaga ehk buumiaegse ajaga ulatus 2014. aastal väljastatud kasutus-

lubade arv veidi rohkem kui 50%-ni toonasest tasemest.

Kuigi ühepereelamutele väljastatud lubade arv tegi elamu tüüpide lõikes ainsana läbi väikese languse, väljastati siiski enim kasutuslubasid just antud kategoorias. Kõige enam tõusid ridaelamutele (1,5 korda) ja suurtele korter-elamutele (1,6 korda) väljastatud kasutus-lubade arvud. Kasutusse lubatud eluruumi keskmine suurus, mis on alates 2008. aastast püsivalt tõusnud, tegi 2014. aastal languse. Keskmise eluruumi pinna langus viitab sellele, et tarbijad eelistavad odavamat ja kätte-saadavamat kinnisvara. Enam võeti eluruume kasutusse lisaks suurematele linnadele nagu Tallinn ja Tartu ka Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Eluruume võtsid kasutusse eelkõige era-omanikud, kuid veel enamgi era- ja mitte-tulundussektor. Kasutusse lubatud uute munitsipaalelamute arv langes 2013. aastal kaheni, seega mõjub iga muudatus protsentides väljendatuna äkilisena. 2014. aastal väljastati kasutusluba ühele munitsipaalelamule.

2014. aastal tegi kasutusse võetud mitte-eluruumide arv läbi 12%-ni ulatuva languse. Kasutusse lubatud mitteeluhoonete summaarne kasulik pind oli 529 000 ruutmeetrit ning kubatuur 3,8 miljonit kuupmeetrit, mis tähendab, et aastased langused olid vastavalt 13% ja 12%. Ka need indikaatorid viitavad projektide keskmise suuruse kahanemisele ja asjaolule, et investeeringud ehitusse möödunud aastal aeglustusid. Piirkondlikult võeti kõige enam mitteeluhooneid kasutusse jätkuvalt Harju-maal. Kõige suurema kasvu tegi läbi Saare maakond, kus möödunud aastal kasutusse võetud mitteeluhoonete arvu muutus ulatus 41%-ni. Selle mõjul tõusis Saare maakord Harju maakonna järel selgele teisele kohale, edastades antud näitaja lõikes nii Tartu kui ka Ida-Viru maakonda. Kasutusotstarbe järgi olid suurema osatähtsusega põllu- ja kala-majandushooned, majutushooned ning tööstushooned.

Eluruumide puhul tegi väljastatud ehitus-lubade hulk võrreldes eelmise aastaga läbi tõusu, samas kui mitteeluhoonete puhul oli vastav näitaja napilt negatiivne. 2014. aastal väljastati ehituslube kokku 3 941 eluruumile,

-60-40-20020406080

0100200300400500600

2009 2010 2011 2012 2013 2014

% veamln EUR




-30

-20

-10

0

10

20

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2009 2010 2011 2012 2013 2014

% vea


Tööjõukulude tootlikkus

Tööjõukulude tootlikkus lisandväärtuse aluselTootlikkuse muutus (parem skaala)

0

100

200

300

400

02468

1012

2009 2010 2011 2012 2013 2014

tuhat m2%Eluaseme laenuintressid ja kasutusse

antud eluruumid

Kasutusse antud eluruumide pindalaEraisikutele antud laenuintress

Allikas: Eesti Pank, Eesti Statistikaamet



48

kasuliku pinnaga 420 000 ruutmeetrit. Ehitus-loa saanud mitteeluhooneid oli 2 289. Uute plaanitavate mitteeluhoonete kasulik pind ulatus 876 000 ruutmeetrini ja kubatuur 5,9 miljoni kuupmeetrini, mis tähendab vastavatele näitajatele umbes 7% ja 3% kasvu eelmise aastaga võrreldes. Lähtudes piirkondlikust jaotusest väljastati enim ehitus-lubasid mitteeluhoonete rajamiseks Harju-maal (745 luba), teisele kohale tõusis ka antud näitaja lõikes Saare maakond, kelle järele paigutusid Ida-Viru ja Pärnu maakond. Tegevusalade lõikes väljastati ehituslubasid mitteeluhoonetest kõige rohkem taaskord põllumajandus-, majutus- ja tööstushoonete rajamiseks.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal oli ehitusettevõtjate kindlustunde indikaator 2014. aastal madalam kui eelneval aastal. 2015. aasta algus muutusi kaasa ei toonud. Peamiseks probleemiks on madal nõudlus.



49

Sisekaubandus Kaubandussektori alla kuuluvad jae- ja hulgikaubandusettevõtted, sealhulgas mootorsõidukite ja nende varuosade müügiga tegelevad ehk sõidukikaubandusettevõtted. Kaubanduses luuakse 12,7% lisandväärtusest ning see annab tööd 81 000 inimesele 14 000 ettevõttes. 2012. aasta lõpu seisuga oli Eestis 6 703 kauplust, kus oli kokku ligi 1,6 miljonit ruutmeetrit müügipinda.

Suuremad jaemüügiettevõtted Eestis on ETK (sinna kuuluvad Maksimarket, Konsum, A&O), Maxima Eesti OÜ, Tallinna Kaubamaja AS (Selver), AS Prisma Peremarket, Rimi Eesti Food AS (Rimi, Säästumarket) ja AS OG Elektra. Eesti suhteliselt väike turg on küllaltki killustatud mitmete suurte kettide vahel ning keegi ei ole saanud turul domineerivat positsiooni.

Eesti sisekaubandust on viimasel ajal iseloomustanud mitmed muutused. Ühest küljest on turule tulnud mitmed lääne odavmüügi ketid (H&M, Sportsdirect jne), teisalt on järjest suurenenud internetikaubandus. Tarbija seisukohalt on muutused olnud küllaltki positiivsed, kuid kaubandus-kettidel on läinud konkurents tihedamaks. Järgnevatel aastatel on oodata seniste trendide jätkumist ning konkurentsi suurenemist.

2014. aasta oli sisekaubanduses vägagi edukas. Kaubamahtude kasv oli Euroopa Liidu kiireimate seas ning müüdud kogused ületasid kogumahult ka eelmise majandus-buumi aegsed tasemed. Tarbijate madal laenukoormus, madalad intressid, kiire reaal-palga kasv ning olematu inflatsioon andsid kõik oma panuse kaubandussektori kasvuks.

Eesti jaekaubandus on järjest enam koondunud suuremate kauplusekettide kätte. 2014. aastal püsis olukord, kus enamuse spetsialiseerimata toidukaupade kaupluste jaemüügikäibest andsid viis kaupluseketti: Selver, Maxima, ETK grupp, Rimi (sh Säästu-market) ja Prisma. Neist suurima keti ehk Rimi turuosa jääb jaekaubanduses alla 10%. See-tõttu võib öelda, et Eesti turul ei ole tekkinud domineerivat ketti ning võrreldes mõne teise riigiga on nii tarbijad kui ka tarnijad mõnevõrra tugevamas seisus.

Uute kaubanduspindade lisandumine 2014. aastal mõnevõrra aeglustus. Aastaga sai kasutusloa 37 uut kaubandushoonet kogu-pindalaga 45 500 m2. Aasta varasemaga võrreldes kahanes kasutuslubade arv 27%, kasulik pind 1,8%. Jätkub tendents, et kasutusloa saanud kaubanduspinnad on järjest suuremad. Kui 2013. aastal oli keskmise kasutusse lubatud kaubanduspinna suurus 908 m2 siis 2014. aastal oli keskmiseks suuruseks 1 230 m2. Seejuures enam kui pool uuest kaubanduspinnast lisandus Harjumaale. Samas rekonstrueeriti 100 000 m2 kaubanduspindu ning laiendamise teel lisandus 347 000 m2 kaubanduspindu.

12,7 13,0

92,5

020406080

100

Osatähtsuslisandväärtuses

Osatähtsushõives

Suhe keskmisessepalka

%


Kaubandussektori osatähtsus Eesti majanduses

-10-5051015

0200400600800

1 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% vea


Palgad kaubanduses

Keskmine palk (eurot) Palga kasv (p.s)

-15

-9

-3

3

9

15

0

20

40

60

80

100

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veatuhat Hõivatute arv kaubanduses

Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjalHõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjalHõivatute arvu muutus tööjõu-u. põhjal (p.s)Hõivatute arvu muutus ettev.stat. põhjal (p.s)




50

Seega võib öelda, et enam suurenes panustamine olemasolevate pindade laiendamisse. Mahukad laienemisplaanid lõppesid mitmetel suuretel kaubandus-keskustel, mistõttu ka mullu oli laienemise osakaal tavalisest suurem. Inimesed on harjunud kindlates kohtades ostlemas käima ning kaubanduskettidele on kasulikum heades kohtades laieneda, kui ehitada täiesti uusi kaubanduskeskuseid.

Kuigi kaubandusturul on väga tihe konkurents, on ka selleks aastaks erinevad kaubandus-ketid plaaninud mitmete uute kaupluste avamist. Eriti agressiivset laienemist on näidanud Maxima, kett, mis on hoogsalt juurde ehitanud veidi suuremaid supermaketi-tüüpi kauplusi. Mitmed uute kaupluste avamised on plaanitud ka 2015. aastasse. Samuti on laienemist jätkamas Selver. Suurematest kaubanduskeskustest on laienemisplaanidest rääkinud Stockmann, kes plaanib olemasolevas asukohas juurde ehitada kaubandus- ja parkimispinda.

2014. aastal jäi kaubandussektori palgakasv Eesti keskmisest veidi väiksemaks ning vahe jätkas suurenemist. Kokku kasvasid palgad kaubandussektoris 4,1%. Hõivatute arv kasvas tööjõu-uuringu kohaselt marginaalselt, vaid saja inimese võrra. Seejuures alamsektoritest kasvas hõive jaekaubanduses 4,5% võrra, moodustades enam kui poole kõigist sise-kaubanduses hõivatutest. Sõidukaubanduses kahanes hõive veidi enam kui 7% võrra. Antud segmendis on hõive kahanemist oodata ka tulevikus, kuna võrreldes lähiriikidega on sõidukikaubandus proportsionaalselt pigem üle esindatud kaubandussektoris. Ettevõtlus-statistika põhjal kasvasid töötajate töötatud tunnid hõivega võrreldes aegalasemas tempos, mistõttu võib öelda, et seni probleemiks olnud töötajate suur koormus mõnevõrra leevenes. Tootlikkuse näitajaid vaadates oli aasta sektorile kehvemapoolne. Kogukasum vähenes 6% võrra ning tööviljakus hõivatu kohta 1,2% võrra. Nõrgemad olid näitajad hulgikaubanduses, mida omakorda mõjutas kütusesektor. Mullu tugevnes oluliselt kontroll kütusepettuste üle, mistõttu sektori käive kukkus mitme protsendi võrra.

2014. aastal kaubavarude müügiperiood suurenes eelmise aastaga võrreldes veidi

enam kui ühe päeva võrra ehk 3,6%. Lisaks on näha, et hoolimata tugevast konkurentsist on ostujõud niivõrd palju tõusnud, et tõusma on hakanud ka kaubanduslik juurdehindlus, mis suurenes aastaga 16% pealt 17,8% peale, seda peamiselt sõiduki ja hulgikaubanduses. Jae-kaubanduses ei olnud juurdehindluse muutused märkimisväärsed.

Investeeringud jäid kaubandussektoris 2014. aastal eelmise perioodiga võrreldes muutumatuks. Peale majanduskriisi toimus kiire laienemine ning nüüd on selles veidi hoogu maha võetud. Enam kui veerand sektori investeeringutest läks nii masinatesse ja seadmetesse kui ka ehitiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse, mõlemas segmendis investeeringud aastaga vähenesid. Aasta varasemast rohkem investeeriti transpordi-vahenditesse ning ehitiste soetamisse.

Jaekaubandus

Jaekaubandusettevõtetele oli 2014. aasta oluliselt edukam kui 2013. aasta. Kokku kasvasid müügimahud püsivhindades 5,8%, seejuures aasta teisel poolel kasv kiirenes. Ettevõtete müügitulu kasvas veelgi kiiremini, suurenedes aastaga 7,2%.

Kokku oli 2014. aastal jaemüügi maht 5,2 miljardit eurot. Sellest 4,9 miljardit oli jae-kaubandusettevõtete müük ning ülejäänu oli seotud sõidukikaubandusega. Kasv oli kiirem tööstuskaupade osas, kus tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük kasvas aastaga ligi viiendiku võrra. Lisaks paistis kiire kasvuga silma jaemüük posti või interneti teel, kus mahud suurenesid aastaga 23%. Online-kaubandus on tarbijate hulgas hakanud üha rohkem levima ning usalduse kasvades jätkub antud trend ilmselt ka tulevikus. Antud segment moodustas mahult veidi alla 2% kogu jaemüügi mahust. Viimaste aastate kiireimat kasvu näitas ka toidukaupade müük, mille maht suurenes aastaga 4,7%. Varasematel aastatel müüki pärssinud hinnatõus aeglustus ning kokkuvõttes toidukaupade hinnad 2014. aastal ei muutunud.

Tootlikkuse näitajad andsid jaekaubandus-sektoris erinevaid signaale. Tööjõukulude ligi 15%-line kasv tõi endaga kaasa ettevõtete kasumi 2%-lise kahanemise. Sellegipoolest



51

suurenes lisandväärtuse alusel arvutatud tootlikkus töötaja kohta 4,4%. Samas tööjõu-kuludel põhinevad tootlikkuse näitajad langesid.

2014. aastat võib pidada jaekaubandus-sektorile väga edukaks. Tarbijate ostujõud oli tugev ning aasta teises pooles hakkas majanduskasv kiirenema, mis omakorda toetas sisekaubandust. Järgnevatel perioodidel võib ühe mõjutajana jaemüüki pärssida turistide arvu langus, mis seni on samuti andnud olulise panuse.

-30-20-100102030

0200400600800

1 0001 2001 4001 6001 8002 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR



LisandväärtusTööjõukuludTootlikkuse (tööviljakuse) kasv (p.s)Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s)

-60-45-30-1501530

0

100

200

300

400

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR




-50-40-30-20-1001020304050

02468

10121416

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamlrd EUR


Müügitulu jooksevhindades

SõidukikaubandusHulgikaubandusJaekaubandusSõidukikaubandus ettev. käibe muutus (p.s)Hulgikaubandusettevõtete käibe muutus (p.s)Jaeettevõtete käibe muutus (p.s)

Toiduained29,0%

Alko-hoolsed joogid, tubaka-tooted11,3%

Valmis-riided,

kangad, jalatsid

8,5%

Mootor-sõidukid,

nende varuosad, mootori-

kütus19%

Muud kaubad32,3%

Jaemüügi osatähtsus kaubagrupiti




52

Turism Turismimajanduse osatähtsus Eesti SKP-s ja tööhõives on kaudseid mõjusid arvestades ligi 7%, turism annab olulise panuse ekspordituludesse. Eesti turismimajandus toetub suures osas välis-külastajatele, kelle arvele langeb umbes kaks kolmandikku kõigist majutuskohtade ööbimistest. Suure osa väliskülastajatest (ligi viiendiku) moodustavad soomlastest ühepäevakülastajad, samas on teiste riikide külastuste arv suurenenud kiiremas tempos ning sõltuvus Soome turust vähenenud.

Peamiseks turismimagnetiks on Tallinn, kuhu on koondunud suur osa turismimajanduse ette-võtetest. Aasta-aastalt on tõusnud huvi ka teiste piirkondade vastu, millele on kaasa aidanud taastusravikeskuste, majutus- ja teiste teenindusettevõtete lisandumine.

Eestis tegutseb üle 600 majutusettevõtte (lisaks veel arvukalt füüsilisest isikust ettevõtjaid ja ette-võtteid, kelle põhitegevusalaks on märgitud mõni muu tegevus), toitlustusettevõtteid on pooleteise tuhande ringis ning reisibüroosid ja -korraldajaid üle 300. Suuremad majutusettevõtted on OÜ TLG Hotell (Tallink, Pirita TOP SPA Hotell), AS Sokotel (Hotell Viru), Hotell Olümpia AS, Meriton Hotels AS ja OÜ Swissotel Estonia. Toitlustusettevõtetest on suuremad Premier Restaurants Eesti AS (McDonald’s), AS Hesburger ja Baltic Restaurants Estonia AS. Suuremate reisibüroode ja -korraldajate hulka kuuluvad AS ESTRAVEL, Novatours OÜ, OÜ TEZ Tour ja OÜ GoAdventure. Ligikaudu 60% turismisektori töötajatest töötab Tallinna ettevõtetes, teistest piir-kondadest võib esile tuua Tartut ja Pärnut, kuid turismitööstus on esindatud üle Eesti.

Tulevikus on oodata reisimise kasvu, mis toetab ka Eesti ettevõtteid. Eeldatavalt suureneb nõudlus nii sise- kui välisturismis, kuid pikaajalisem kasv on varasemast aeglasem. Eelkõige on tänu ööbivate välisturistide saabumiste kasvule oodata eksporditulude suurenemist. Pakkumise kasv tähendab turismisektoris kasvavat vajadust täiendava tööjõu järele. Sissetulekute kasvades suureneb pikemas perspektiivis nii siseturism kui ka välisreiside arv. Turismipoliitikaga püütakse suurendada Eestis reisimise kestuse pikenemist ning nõudlust sesoonselt ja geograafiliselt hajutada.

Kuigi 2014. aasta oli kokkuvõttes turismi-sektori jaoks taas mitmes mõttes rekordiline (läbi aegade suurim majutuskohtades ööbinud sise- ja välisturistide arv ning eksporditulud), siis aasta lõpus mõjutas sektorit tugevasti Venemaa halvenenud majandusolukord. Venemaa turistide väiksem nõudlus jääb eeldatavalt turismi survestama ka 2015. aasta alguses, kuid edaspidi võib loota, et tänu teiste riikide panusele hakkab kogunõudlus taas kasvama.

Maailma Turismiorganisatsiooni esialgsetel andmetel suurenes ööbimisega välisreiside arv Euroopasse 2014. aastal 4% ehk oodatud määral. Samas Ida- ja Kesk-Euroopat mõjutas tugevasti Venemaa vähenenud nõudlus ning kokkuvõttes reisimiste arv piirkonnas veidi vähenes. Samad arengud mõjutasid ka Eestit, kuid aasta lõpetati siiski plusspoolel.

Majutuse ja toitlustuse majandusnäitajaid olid head ning lisandväärtus jooksevhindades kasvas. Samas sarnaselt 2013. aastale jäi hinnatõusu arvestades lisandväärtus püsi-hindades aastatagusest väiksemaks (–3,5%).

1,8 8,4 4,1

61,6

020406080100

020406080

100

Osatähtsuslisand-

väärtuses*

Turismi-teenuste

osatähtsusekspordis

Osatähtsushõives*

Suhekeskmi-

sesse palka*

%%



* näitajad iseloomustavad majutus- ja toitlustusettevõtteid,mitte kogu turismisektorit

-1 500-1 000

-5000

5001 0001 5002 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014

mln EUR

Allikas: Eesti Pank

Turismiteenused

Import Eksport Turismiteenuste saldo



53

Turismiga seotud eksporditulud kasvasid jätkuvalt. Turismiteenuste eksport küündis ligi 1,4 mld euroni. Aastaga suurenes eksport 3%. Reisiteenuste, nagu majutus, Eestis tarbitud kaubad ja teenused, kasv oli mõnevõrra tagasihoidlikum. Transporditeenuste eksport ulatus 5%-ni. Impordi kasv oli mõnevõrra kiirem, turismiteenuste ülejääk oli peaaegu sama suur kui aasta varem.

Majutuskohtades ööbinud inimeste arv ületas 2014. aastal kolme miljoni piiri. Esimesel pool-aastal ulatus kasv veel 5–6%ni, kuid hiljem aeglustus kasvutempo eelkõige Venemaa turistide arvu languse tõttu ning aasta kokku-võttes suurenes majutatute arv 3,6%. Kasvu taga olid peamiselt puhkusereisijad. Ööbimiste juurdekasv ulatus vaid 1,3%-ni ehk keskmine ööbimise kestus vähenes (1,88 ööni). Rohkem kasvas majutusteenuste tarbimine siseturistide poolt, välisnõudlus suurenes marginaalselt. Majutatute arvu kasvust ligi 40%, kuid ööbimiste kasvust lausa kaks kolmandikku läks Tallinna majutus-kohtadele. Ka teine suurem turismipiirkond, Pärnu, võitis nõudluse suurenemisest tugevasti.

Voodikohtade arv kasvas aastaga 5%, tubade arv mõnevõrra vähem. Kuna nõudluse kasv oli tagasihoidlikum, siis voodikohtade keskmine täitumus langes 34%-ni. Majutusteenuste pakkumine kasvas peaaegu igal pool Eestis, suhteliselt rohkem lisandus voodikohti aastaga Järvamaal ja Ida-Virumaal. Voodi-koha keskmine maksumus suurenes aastaga ligi 5%.

Tööga hõivatute arv kasvas nii majutuses kui toitlustuses 2014. aastal kümnendiku võrra, reisifirmades mõni protsent. Samas palgatõus oli suhteliselt tagasihoidlik. Kõigis mainitud harudes ületas tööjõukulude kasv 10%, samas kogukulud suurenesid mõõdukalt. Majutuses ja toitlustuses suurenes kasum aastaga üle 40%, samas reisifirmade (sisaldab ka reserveerimist jmt) jaoks lõppes aasta miinuses – aasta läbi oli sektori jaoks kehvem kui 2013. aasta, kuid aasta lõpus halvenes olukord veelgi. Sarnased arengud kirjeldasid ka tootlikkust. Kui majutuses ja toitlustuses olid muutused positiivsed, siis reisibüroode ja -korraldajate tulemused langesid oluliselt ning tõmbasid alla ka kogu sektori näitajaid.

-100-50050100150

0102030405060

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR




* majutus, toitlustus, reisibürood ja reisikorraldajad

-15-10-505101520

050

100150200250300

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR




* majutus, toitlustus, reisibürood ja reisikorraldajad

-20-10010203040

05

1015202530

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veatuhat


Töötajate arv

Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjalHõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjalHõivatute arvu muutus (parem skaala)Hõivatute arvu muutus ettevõtetes (parem skaala)

* tööjõu-uuringus majutus ja toitlustusettevõtted, ettevõtlusstatistikas lisaks ka reisibürood ja -korraldajad

-4-202468

0100200300400500600700

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% vea


Palgad

Keskmine palk (eurot) Palga muutus (p.s)

* majutus- ja toitlustusettevõtted



54

Esialgsetel andmetel langesid turismisektori investeeringud kõigis allharudes peale majutuse. Hilisem andmete korrigeerimine võib näitajaid oluliselt muuta.

Suurenes ehitamine ja ehitiste rekonstrueerimine tänu majutussektorile. Ehitistega seotud investeeringutega sama palju (üle 40% kõigist kapitalimahutustest) läks sisseseade soetamisele, võrreldes 2013. aastaga investeeringud masinatesse ja seadmetesse vähenesid. Reisifirmad suunasid kõige rohkem vahendeid arvutitesse ja arvuti-süsteemidesse.

Kui kuni sügiseni olid ettevõtjate hinnangud turuolukorrale ja väljavaadetele mõnevõrra paremad kui 2013. aastal samal ajal, siis seoses Venemaaga kerkinud probleemidega langesid ka hinnangud. Eesti Konjunktuuri-instituudi küsitlus näitas, et ka 2015. aasta algus oli kehvem kui eelneva aasta algus. Eelkõige olid madalseisus praegust olukorda kirjeldavad indikaatorid, tulevikku vaatavates ootustes oli pilt kirjum. Kui restoranides oodati nõrgemat nõudluse kasvu lähikuudeks kui aasta tagasi ning ka töötajate arvu suurenemise ja hinnatõusu puhul oldi pessimistlikumad, siis hotellide ja turismi-firmade ootused olid peaaegus samasugused kui aasta varem. Maailma Turismi-organisatsioon ootas eelneva aastaga sarnaselt Euroopas 2015. aastaks reiside arvu 3–4% kasvu, kuid Eesti puhul võib arvestada suuremate negatiivsete riskidega ning kasv võib olla tagasihoidlikum.

Sissetulev turism

Väliskülastajate arvu kasv oli 2014. aastal tagasihoidlik. Eesti Panga mobiil-positsioneerimisele tugineva uuringu kohaselt suurenes nii ühepäevakülastajte kui ka ööbivate turistide arv aastaga veidi üle 1%. Vähenes Soome ühepäevakülastajate arv, samas ööbivaid turiste oli rohkem. Samas Rootsi, Suurbritannia ja Norra puhul olid languses mõlemad kliendigrupid. Teisalt näitasid tugevat kasvu väliskülastajate arvult Saksamaa, Hiina, Jaapan ning veel paljud riigid. Ka Venemaa turism oli aasta lõikes kasvus, kuid seda eelkõige tänu aasta esimesele poolele ning ühepäeva-külastajatele.

Kruiisireiside osas oli 2014. aasta reisijate arvu poolest tagasihoidlikum kui eelnev aasta. Tallinna ja Saaremaad külastas kokku 487 000 kruiisireisijat ehk 7% vähem kui aasta varem.

Väliskülastajate kulutused Eestis kasvasid võrreldes 2013. aastaga paari protsendi võrra tänu erareisidel tehtud kulutuste suurenemisele, ärireiside puhul jäi ekspordi-tulu mõnevõrra madalamaks. Samas suurenes jõudsalt Eesti transpordiettevõtete eksporditulu, seda eelkõige reisijate mereveos.

-30369121518

01 0002 0003 0004 0005 0006 0007 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014

% veatuhat

Allikas: Eesti Pank

Väliskülastajate reisid Eestisse

Külastuste koguarvMitmepäevakülastuste arvKülastuste arvu muutus (parem skaala)Mitmepäevakülastuste arvu muutus (parem skaala)

-10-505101520

01 0002 0003 0004 0005 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014

% veatuhat


Välisturistide arv ja ööbimised majutuskohtades

Majutatute arvÖöbimiste arvMajutatute arvu muutus (parem skaala)Ööbimiste arvu muutus (parem skaala)

Soome43,1%

Venemaa15,7%

Saksamaa6,2%Läti

4,3%

Rootsi3,8%

Suur-britannia

2,6%

Leedu2,4%

Norra2,2%

USA1,9%

Itaalia1,6%

Hispaania1,5%

Poola1,4%

Prantsus-maa1,4%

Muud riigid11,9%

Välisturistide ööbimised riikide lõikes




55

Majutuskohtades ööbinud välisturistide arv kasvas 2014. aastal paari protsendi võrra, samas ööbimiste arv oluliselt ei muutunud. Aasta esimesel poolel olid arengud tunduvalt positiivsemad, kuid teisel poolaastal nõudlus vähenes. Eelkõige oli selle taga Venemaa turistide arvu langus, mis algas juba mõne-võrra varem. Venemaale kehtestatud sanktsioonid, nafta hinna ja rubla kursi langus ning Venemaa majandusolukorra halvenemine tõid kaasa välisreiside vähenemise, mis mõjutas paljusid riike.

Soome turiste ööbis majutuskohtades küll rohkem kui aasta varem, samas ööbimiste arv ei suurenenud. Soome statistikaameti andmetel reisid peamisele sihtturule, Eestisse, vähenesid, kokkuvõttes aga soomlaste välis-reiside arv kasvas, seda eelkõige Hispaanias ja Lõuna-Euroopas. Eesti majutuskohtades ööbis vähem Rootsi ja Norra turiste. Nõudluse suurenemine iseloomustas jätkuvalt aga Aasia riike (Jaapan, Hiina, Lõuna-Korea). Pärast 2013. aasta langust suurenes taas Saksamaa turistide ööbimiste arv, tugevat kasvu näitasid ka USA ja Läti. Läti möödus ööbimiste arvult Rootsist, tõustes välisriikide seas neljandale kohale. Mitme riigi puhul ulatus kasv mitmekümne protsendini, kuid nende osatähtsus on Eesti turul siiski täna veel üsna väike ja mõju seetõttu tagasihoidlik.

Arvuliselt kasvas välisturistide ööbimiste arv kõige rohkem Tallinnas, kuid Tallinna suurt osatähtsust arvestades tähendas see kõigest üheprotsendilist juurdekasvu. Välisturistide ööbimisi oli vähem kui 2013. aastal näiteks Saaremaal, Ida-Virumaal ja Põlvamaal. Kui Saaremaal oli selle taga soomlaste vähenenud nõudlus, siis teistes mainitud maakondades mõjutas tulemust oluliselt Venemaalt saabunud turistide arvu langus. Kuigi ka Tallinnas vähenes tugevasti Vene turistide arv, siis see suudeti kompenseerida teiste riikide klientide abil.

2015. aastaks ootab Tallinna Sadam mõne-võrra rohkem kruiisireisijaid kui aasta varem – Tallinna 490 000 külastajat ning Saaremaale 3 500 külastajat. Ka laevareisijate üldarvus oodatakse kasvu. Samamoodi prognoosib Tallinna Lennujaam lennureisijate arvu tagasihoidlikku suurenemist.

Kuigi Venemaa turistide arvu langus 2015. aasta alguses jätkus, siis aasta teisel poolel on oodata languse pidurdumist. Kuigi on oodata nõudluse jätkuvat kasvu Aasia suunalt ning mitmetest Euroopa riikidest (näiteks Läti, Saksamaa), siis küsimärgid Venemaa ja ka Soome nõudluse osas lubavad aasta kokkuvõttes oodata positiivse stsenaariumina vaid tagasihoidlikku välis-nõudluse kasvu.

Siseturism

2014. aastal suurenes jätkuvalt Eesti elanike nõudlus majutusteenuste järele. Majutatute arv kasvas endiselt suhteliselt kiires tempos (6%), samas ööbimiste puhul oli muutus tagasihoidlikum (kasv ligi 4%). Eesti elanike osatähtsus majutuskohtades ööbinutest tõusis ligi 36%-ni, ööbimiste arvust langes nende arvele iga kolmas.

Sisenõudluse kasvust võitsid kõige enam Tallinna, Pärnu- ja Võrumaa majutuskohad. Pärnus ja Pärnumaal kasvas ööbimiste arv hüppeliselt III kvartalis, mil avati Lottemaa teemapark. Enam kui kümnendiku võrra kasvas ööbimiste arv veel mitmes maakonnas. Viljandi ja Lääne-Virumaal see-vastu jäi Eesti elanike ööbimisi vähemaks kui 2013. aastal.

Eesti majanduse väljavaated 2015. aastaks on mõõdukalt positiivsed, oodatakse nii jätkuvat reaalsissetulekute kasvu kui ka tööpuuduse vähenemist. Prognoositud on eratarbimise suurenemist ning eeldatavalt avaldub see ka siseturismis kasvavate majutatute ja ööbimiste arvu näol.

Väljaminev turism

Eesti Panga mobiilpositsioneerimise uuringu põhjal tegid Eesti elanikud 2014. aastal rohkem välisreise, kuid reiside keskmine pikkus lühenes. Reiside arv ulatus ligi 3,9 miljonini, mis oli ligi 5% enam kui aasta varem. Kuna eelneval aastal vähenes reiside arv samas suurusjärgus, siis külastuste arv ületas vaid vähesel määral 2012. aasta taset. Rohkem kasvas ühepäevareiside arv ja paljude riikide puhul olid reisid lühemad, see-tõttu suurenes kokkuvõttes reisil veetud aeg eelmise aastaga võrreldes vaid 1–2% võrra.



56

Suurem reisiaktiivsus iseloomustas peamistest sihtturgudest Lätit ja Venemaad. Soome tehti rohkem ühepäevareise, mitme-päevakülastusi oli veidi vähem kui 2013. aastal. Olulist reiside kasvu võis täheldada mitmetes turismipiirkondades, näiteks Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Türgis, Tais, samuti lähemast regioonist Norras ja Poolas. Teisalt võib langevate siht-kohtadena välja tuua India, Egiptuse, Itaalia, Iirimaa. Kõige rohkem kannatas aga sõjalisse tegevusse haaratud Ukraina, kuhu tehti poole vähem reise kui aasta varem.

Turismiteenuste import kasvas enam kui 5%. Kuigi kulutused välismaistele transpordi-teenustele mõnevõrra vähenesid, siis suuremad kulutused kaupade ja teenuste tarbimisele reisil viisid ka impordinumbri üles. Mõnevõrra suurem kasv iseloomustas äri-reisidel tehtud kulutusi, kuid ka suurema osa-tähtsusega erareisidel kulutati rohkem kui aasta tagasi.

Sarnaselt siseturismiga on eeldused Eesti elanike välisreiside suurenemiseks 2015. aastal head (parem tööturu olukord ja suuremad sissetulekud). Sarnaselt sisse-tulevale turismile mõjutavad reisimist ka transpordiühendused. Ebakindlus valitseb rongiühenduse tuleviku osas Venemaaga. Estonian Airi tegevust võib mõjutada Euroopa Komisjoni otsus ettevõtte ümber-korraldamiseks antud abi osas ning ettevõtte võimalik erastamine. Laevaliikluse puhul on olukord stabiilsem, tehtud on otsuseid uuteks investeeringuteks laevaparki.

-40,0

-20,0

0,0

20,0

40,0

0

500

1 000

1 500

2 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014

% veatuhat


Eesti elanike majutamine majutusettevõtetes

Majutatute arvÖöbimiste arvMajutatute arvu muutus (parem skaala)Ööbimiste arvu muutus (parem skaala)

-20-15-10-50510

01 0002 0003 0004 0005 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014

% veatuhat

Allikas: Eesti Pank

Eesti elanike välisreisid

Külastuste koguarvMitmepäevakülastuste arvKülastuste arvu muutus (parem skaala)Mitmepäevakülastuste arvu muutus (parem skaala)



57

Info ja side Info ja side tegevusalasse kuulub kirjastamine (k.a tarkvara kirjastamine), kino-, videofilmide, tele-saadete ja helisalvestiste tootmine, programmid ja ringhääling, st raadio- ja teleprogrammide tootmine ja edastamine, telekommunikatsioon, infotehnoloogia ja infoalane tegevus. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor hõlmab lisaks enamikele eelnevalt mainitud teenindus-valdkondadele info- ja sidetehnika hulgimüüki ning arvutite ja sideseadmete parandust, samuti töötlevasse tööstusse kuuluvaid elektronkomponente ja trükkplaate, arvuteid ja arvuti välis-seadmeid, sideseadmeid, tarbeelektroonikat ning magnet- ja optilisi andmekandjaid tootvaid ette-võtteid. Peamisi sektori arenguid kirjeldatakse järgnevalt info ja side sektori ettevõtete baasil. IKT sektori töötleva tööstuse osa katab elektroonikatööstuse ülevaate.

Info ja side sektoris töötab ligi 3,5% kõigist hõivatutest ehk ca 22 000 inimest. Info ja side sektori tooted ja teenused on tugevalt teiste majandusharude arengutega seotud, mis teeb sektori terve majandussüsteemi jaoks oluliseks. Sektor areneb stabiilselt ja loob suurt lisandväärtust, mis on võrreldav OECD riikide keskmisega. Info ja side sektori ettevõtted investeerivad tugevasti inimkapitali ja hoiavad palka kõrgel tasemel, selle tulemusena on sektori tööjõu tootlikkuse näitajad keskmisest suuremad.

2014. aastal tegutses info ja side sektoris ligi 3 500 ettevõtet. Peamiselt on tegemist alla kümne töötajatega infotehnoloogia (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) valdkonna mikroettevõtetega. Üle poole info ja side ettevõtetest tegelesid programmeerimisega, kolmandik ettevõtetest kino-, videofilmide ja helisalvestiste tootmisega, võrdselt kümnendik infoalase tegevuse ja kirjastamisega. Väike osa ettevõtetest tegelevad telekommunikatsiooniga.

Suuremad mobiilsideteenuse pakkujad on AS EMT, Tele2 Eesti AS ja Elisa Eesti AS. Lisaks on juhtivateks ettevõteteks telekommunikatsiooni alal traatsideteenuseid osutavad Elion Ettevõtted AS, AS Starman ja AS STV, sideteenuseid vahendav OÜ Top Connect ning satelliitteenuseid osutav Viasat AS. Tarkvaratööstuses on olulisemateks ettevõteteks Skype Technologies OÜ ning OÜ Playtech Estonia, mis pakub maailma juhtivatele mänguoperaatoritele tarkvaratooteid ja nendega seotud terviklahendusi. Suuremateks ettevõteteks ajalehtede kirjastamises on AS Postimees, AS Eesti Ajalehed ja AS Äripäev. Raadioringhäälingu ning infoalase tegevuse valdkonna (andme-töötlus, veebi-hosting) ettevõtete seas on suuremad vastavalt AS Trio LSL ning AS Ekspress Hotline ja AS Andmevara, mille käivete suurusjärgud on sektori suurematest ettevõtetest siiski oluliselt väiksemad.

Info ja side sektor areneb stabiilselt. Sektori müügitulu, lisandväärtuse ja töötajate arvu pidev kasv on kooskõlas antud valdkonna pikaajaliste väljavaadetega. Tänu majandus-näitajate positiivsetele arengutele muutub sektor üheks konkurentsivõimelisemaks sektoriks Eestis.

2014. aastal teenisid suurema osa sektori müügitulust telekommunikatsiooni ja programmeerimise ettevõtted, vastavalt 43 ja 34% kogu müügitulust. Teiste allharude (kirjastamine, infoalane tegevus, kinofilmide, helisalvestiste tootmine, ringhääling) osatähtsus müügis oli juba kordades väiksem.

2014. aastal oli info ja side ettevõtete kogu-müügitulu 1,52 mld eurot, jäädes võrreldes eelmise aastaga peaaegu samale tasemele. Samal ajal kasvas müügitulu võrreldes

8,8 7,7 3,5

164,3

04080120160200

020406080

100

Osatähtsuslisand-

väärtuses

Info- jasideteenusteosatähtsusekspordis*

Osatähtsushõives

Suhekeskmisesse

palka

%%

* näitaja põhineb maksebilansilAllikas: Eesti Statistikaamet

Info ja side sektori osatähtsus majanduses



58

2010. aastaga ligi 30%. Kui finantskriisi ajal olid info ja side sektori ettevõtted raskes olu-korras ja müügitulu näitaja oli mõningase langusega, siis igal aastal alatest 2011. aastast ületas ettevõtete müügitulu majandussurutise-eelsed näitajad.

Sarnaselt müügituluga liikusid ka tootlikkuse näitajad kasvutrendil. 2014. aastal kasvas ettevõtete kogutootlikkus lisandväärtuse põhjal ligi 25% ja tööjõukulude tootlikkus 4%. 2012. aastal langes esmakordselt peale finantskriisi sektori kogutootlikkus, ka 2013. aasta oli languses, kuid 2014. aastal toimus oodatud taastumine.

2014. aastal kasvas ettevõtete lisandväärtus märgatavalt (22%), ulatudes 570 mln euroni. Suurim lisandväärtuse kasv – ligi 2 korda – toimus kino-, videofilmide ja telesaadete tootmises.

Paralleelselt lisandväärtuse ja müügitulu kasvuga kasvasid endiselt tööjõukulud ja tööga hõivatute arv. Sektor on pidevalt arenenud. Info ja side sektori tööjõukulud suurenesid ca 18%. Suurem kasv toimus programmeerimise ja konsultatsiooni tegevuses, kus tööjõukulud kasvasid võrreldes eelmise aastaga 22%.

Sektori tööjõukulude kasvule mõjusid nii olemasolevate töötajate palkade tõus kui ka uute töötajate värbamine. Mahtude kasvamise tõttu hakkasid ettevõtted uusi inimesi värbama. 2014. aastal ulatus info ja side sektori töötajate arv 22 100 inimeseni. Kui 2013. aastal oli töötajate arvu kasv ca 6%, siis 2014. aastal kaks korda kiirem. Suurim kasv toimus töötajate arvus kino-, videofilmi ja telesaadete tootmises. Peale kriisi kasvas töötajate arv info ja side sektoris stabiilselt, sõltumata tootlikkuse näitajate muutustest. Töötajate arv ületas suuresti näitajat, mis oli enne massilist töökohtade kärpimist (2009. aastal oli töötajaid 14 700). Koos töö-kohtade arvu suurenemisega kasvas mõne-võrra ka sektori keskmine brutokuupalk. 2014. aastal moodustas palga kasv 0,5%, ulatudes 1 585 euroni. Info ja side sektori keskmine brutokuupalk oli Eesti keskmisest palgast 1,6 korda suurem. Stabiilne palgakasv antud valdkonnas oli nähtav alates 2010. aastast. Info ja side ettevõtted lõid vahemikus 2010–2014 peaaegu kümme tuhat

uut töökohta ja suutsid tõsta brutokuupalka 1,2 korda.

Tele-kommuni-katsioon

43%

Program-meerimine

34%

Kirjasta-mine8%

Infoalane tegevus

8%Kinofilmide, heli-

salvestiste …

Ring-hääling

2%

Info ja side sektor müügitulu alusel


-10

0

10

20

30

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamld EUR


Müügitulu

Müügitulu Kasv (parem skaala)

-15-10-50510152025

0100200300400500600700800

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR




-15-10-505101520253035

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 00016 00018 00020 00022 00024 000

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% vea



Hõivatud (tööjõu-uuring)Keskmine palk (eurot)Hõivatute arvu muutus (parem skaala)Palga muutus (parem skaala)



59

2012–2014 ei toimunud info ja side ettevõtete investeerimisjulguses suuri muutusi. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse moodustasid 2014. aastal 120 mln eurot, kasvades 2%. Suurimad investeeringud tehti telekommunikatsiooniga tegelevates ette-võtetes, need moodustasid 91% kõikidest 2014. aastal tehtud info ja side ettevõtete investeeringutest. Võrdluseks olid neli aastat tagasi telekommunikatsiooni ettevõtete investeeringud ca 80% kogu info ja side sektori investeeringutest materiaalsesse põhivarasse. Investeeringute kasv võib olla põhjustatud sellest, et OECD andmetel on regulatiivsed piirangud konkurentsile tele-kommunikatsiooni sektoris pidevalt vähenenud. Viis aastat tagasi andis OECD piiranguid mõõtev indeks Eesti tele-kommunikatsiooni sektori regulatsioonidele ühe palli võimalikust kuuest (mida kõrgem number, seda rohkem on piiranguid), siis langes see viimastel aastatel 0,5-le. Regulatiivsete piirangute vähenemine aitas kaasa konkurentsi tihenemisele info ja side sektoris, mis omakorda on nõudnud üha suuremaid investeeringuid.

Sarnaselt tegevusmahule oli investeeringute suuruse järjestuses teisel kohal programmeerimise allharu. Programmeerimise investeeringute osakaal kogu investeeringutes materiaalsesse põhi-varasse langes märgatavalt. Kui 2012. aastal oli näitaja 19,7 mln eurot, siis 2014. aastal näitas näitaja langust (esialgsetel andmetel).Nagu eelpool mainitud, olid 2014. aasta peamised investeeringud info ja side sektoris tehtud telekommunikatsiooni ettevõtete poolt põhivarasse. Investeeringute efektiivsus peegeldus teenuste kasvus. Näiteks Eurostati andmetel kasvas Eesti lairiba püsiühenduste leviku määr rahvastiku kohta tänu investeeringute mahtude suurendamisele, mis jõudis Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Ookla poolt mõõdetud internetiühenduste allalaadimiskiirused on Eesti, Läti ja Soome puhul sarnased, kuid Leedu kasutajatele on kättesaadavad kiirused oluliselt suuremad. Samas üleslaadimis-kiirused on Lätis ja Leedus suuremad kui Eestis ning Soomes Eestiga samal tasemel. Investeeringute stabiilne kasv annab info ja side sektorile tugeva arengupotentsiaali.

-30

-15

0

15

30

45

60

0

30

60

90

120

150

180

2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR




Tele-kommuni-katsioon

91%

Program-meerimine

6% Infoalane tegevus

1%

Kinofilmide, helisalvestiste

tootmine…

Kirjastamine…

Investeeringute jaotus materiaalsesse põhivarasse info ja side sektoris


83

020406080

100

2009 2010 2011 2012 2013 2014

% Koduse internetiühendusega leibkondade osatähtsus


79 84

020406080

100

2009 2010 2011 2012 2013 2014

%16-74-aastaste arvuti- ja

internetikasutajate osatähtsus

Internet ArvutiAllikas: Eesti Statistikaamet

0

1000

2000

3000

4000

0300600900

1 2001 5001 8002 100

2009 2010 2011 2012 2013 2014

mln minutitmln


Kõned mobiiltelefonivõrgus

Lühisõnumid Kõnede kestus (p.s)



60

Infotehnoloogiliste seadmete kasutus on samuti kasvutrendil. Koduse interneti-ühendusega leibkondade arv oli 2014. aastal 83%. Osatähtsus on viimastel aastatel 4 protsendipunkti võrra aastas pidevalt kasvanud. Kuue aastaga kasvas internetiühendusega leibkondade osatähtsus 21 protsendipunkti võrra. 16–74-aastaste arvuti- ja internetikasutajate osatähtsus oli samuti kasvutrendis, mõlemad näitajad olid 84%, võrreldes aastataguse 79 ja 80%-ga. Esitatud andmete põhjal võib üldistatult öelda, et interneti- ja arvutikasutajate arv suurenes kiires tempos. Seda tõestab ka fakt, et viis aastat varem oli nende osatähtsus ca 20 protsendipunkti väiksem. Eurostati andmetel oli 2014. aastal ca 98%-l Eestis internetti kasutavatest majapidamistest lairiba ühendus. Samuti on Eesti elanikud väga aktiivsed internetipanga kasutamisel. 2014. aastal kasutasid seda teenust 77% 16–74-aastastest elanikest, kuid Euroopa Liidu keskmine oli vaid 44%.

Mobiilside arengut kajastavad kõnede kestus ja lühisõnumise arvu suurenemine. 2014. aastal oli kõnede kestus 3 396 miljonit minutit, mis kasvas aastaga vaid 0,4%. Samal ajal saadeti 472 miljonit lühisõnumit, mis oli 12% rohkem kui aasta tagasi. Aastatel 2008–2014 kõnede kestus pidevalt kasvas, sõltumata majandusolukorra muutumisest. Samas oli lühisõnumite saatmine majanduse trendi muutumisele tundlikum ning majandussurutise ajal oli sõnumite saatmiste arv languses.

Info ja side sektor on kiiresti arenev ja majandusliku olukorra muutumisele pigem vähetundlik. Sektori ettevõtted loovad uusi ja arendavad olemasolevaid tooteid, suurendades iga aastaga nii lisandväärtust kui ka müügitulu ja tööhõivet. Kasvavad investeeringud parandavad sektori ettevõtete tööprotsessi tõhusust ning toodete ja teenuste kvaliteeti. Kõik see viitab sektori tugevale kasvupotentsiaalile ka tulevikus.



61

Transport Eesti transpordisüsteemi kuulub raudtee-, maantee-, mere-, sisevee- ja õhutransport, elektritransport linnades ning torutransport. Transpordisektoris töötab kokku ligi 51 000 inimest ehk ca 8,1% kõigist hõivatutest. Transporditeenused annavad olulise panuse eksporditulude laekumisele ja tasa-kaalustavad Eesti väliskaubandusbilanssi. Teisalt on mitmed transpordisektori sisendid (kulutused sõiduautode ostmisele, hooldamisele ja kütusele) võrdlemisi mahukad importtooted ning transpordi-sektori arendamisel tuleb pöörata rohkem tähelepanu energiatõhususe suurendamisele.

Maismaa reisijaveos on suurima veomahuga Tallinna Linnatranspordi AS, mis teenindab bussi-, trammi-ja trolliliine Tallinnas. Riigisisest reisijatevedu raudteel korraldab AS Eesti Liinirongid (ELRON). Kaubavedude alal on juhtivateks logistikafirmadeks AS Schenker, DSV Transport AS ja DHL Estonia AS. Kogu transpordisektori suurim ettevõte on reisijate ja kauba merevedudega tegelev AS Tallink Grupp. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, mis tegutseb Muuga sadama, Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Paljassaare sadama ja Saaremaa sadama omaniku ning haldajana. Õhutranspordi valdkonna suurim ettevõte on rahvusvahelise reisijate- ja kaubaveoga tegelev AS Estonian Air.

Transpordisektori hõive 2014. aastal kasvas. Edasised arengud hõive osas sõltuvad suuresti üldisest majanduse käekäigust.

Kuigi 2014. aastal Eesti transpordiettevõtete veomahud võrreldes 2013. aastaga kahanesid, siis transpordiettevõtete tulud siiski suurenesid. Veomaht kasvas vaid maanteetranspordi osas (12%). 2014. aasta II poolaastast kehtestatud Euroopa Liidu ja Venemaa kahepoolsed sanktsioonid on otsest mõju avaldanud raudteevedudele, mis kahanesid 21%, kuid ei ole avaldanud mõju maanteevedude kogumahule, mis võrreldes 2013. aastaga kasvasid. Ühistranspordi kasutajate koguarv kahanes 2%, peamiselt Tallinna 3. ja 4. trammiliinide rekonstrueerimise ja kaugliinide sõitjate vähenemise tõttu.

Eesti sadamate kogukaubamaht kasvas võrreldes 2013. aastaga 1,4%. Mere-konteinerite vedu sadamate kaudu kasvas jätkuvalt. Kasvas sõidukite vedu sadamate kaudu (5,7%), millest langes vaid sadamaid läbivate transiitsõidukite vedu (–10%). Eesti mereveoettevõtted vedasid 2014. aastal 8,7 miljonit sõitjat, mis oli 1% vähem kui 2013. aastal.

Eesti sadamates lastiti ja lossiti 2014. aastal kokku 43,5 miljonit tonni kaupa, mis oli 1,4% varasemast aastast rohkem.

Lastitud ja lossitud transiitkauba hulk jäi stabiilseks –28,9 miljonit tonni, suurenedes

9,9 8,8

100,7

0

25

50

75

100

125

0

20

40

60

80

100

Osatähtsuslisandväärtuses

Osatähtsushõives

Suhekeskmisesse

palka (p.s)

%%



Raudtee3%

Maismaa83%

Vesi11%

Õhk3%

Eesti transport müügitulu alusel


-20

-10

0

10

20

0123456

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamld EUR


Müügitulu

Müügitulu Kasv (parem skaala)



62

aastaga 1,8% võrra. Peamiselt toetasid kaubamahu kasvu konteinervedude, veerem-lasti ja puitlasti mahu kasv. Vedellasti vedu kasvas 1,3% võrra 26,05 miljoni tonnini. Sega-lasti maht langes 1,4% 464 000 tonnini. Kõige olulisema kaubagrupi moodustasid jätkuvalt rafineeritud naftatooted (65% põhisadamate kaubaveost).

Konteinervedude maht jõudis 2014. aastal rekordilise suuruseni ja ulatus 261 069 TEU-ni, mis oli 2,8% rohkem kui aasta varem. Konteinerites veetud kaupade kogus kasvas 1,977 miljoni tonnini ehk 11,3%.

Uutest arendatavatest sadamatest jätkus Sillamäe sadama kaudu veetavate kauba-mahtude kasv. 2014. aasta kaubakäive oli 7,5 miljonit tonni, mis suurenes 10%.

Siiski osutus käideldud kaubamaht prognoositud tasemest 0,5 miljoni tonni võrra väiksemaks. 2015. aasta prognoos on tagasi-hoidlik: eesmärgiks seatakse eelkõige olemasoleva kaubakäive säilitamist, mida peaks toetama 2014. aasta novembris avatud uus konteiner- ja üldkaupade terminal.

Sadamatesse saabus välismaalt 5,2 miljonit ja välismaale lähetati 4,8 miljonit sõitjat. Rahvusvahelistel vedudel oli sõitjaid 3,2% enam kui 2013. aastal. Eestisse saabunud kruiisituristide arv oli 470 000, mis vähenes võrreldes eelmise aastaga 7,8% võrra.

Eesti ettevõtete poolt veeti riigisisestel mere-vedudel 2,2 miljonit sõitjat (kasv 4%) ja rahvusvahelistel vedudel 6,5 miljonit sõitjat (langus 3%). Aastaga vähenes mere-transpordiettevõtete sõitjakäive 4%, ulatudes 2014. aastal ligi 1,2 miljardi sõitjakilomeetrini. Sõitjate arv rahvusvahelistel vedudel pärast viis aastat kestnud kasvutrendi langes.

2014. aastal veeti AS Eesti Raudtee taristul 19,2 miljonit tonni kaupu, mis oli 21% vähem kui 2013. aastal. 2014. aastal oli tegemist suurima kaubaveo mahu vähenemisega pärast 2007. ja 2008. aastat. Kaubakogustest 14 miljonit tuli transiitvedude, 1 miljon ekspordi ja 1,1 miljonit tonni impordi arvelt. Suuremateks raudteel veetud artikliteks olid kivisüsi, pruunsüsi, toornafta, maagaas ning põlevkivi, mis moodustasid 50% kogu vedude mahust, järgnesid koks ja rafineeritud nafta-tooted 28,6%-ga ja keemiatooted 12,6%-ga.

2014. aasta kaubaveomaht oli 16,9% väiksem 2013. aasta mahust ja veosekäive langes 31%.

050000

100000150000200000250000300000

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

TEU Konteinerite vedu läbi Eesti sadamate


Raudtee-transport;

36 291

Maantee-transport;

37 269

Mere-transport;

1 580

Eesti transpordiettevõtete kaubavedu (tuhat tonni)


-30

-20

-10

0

10

20

0

10

20

30

40

50

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

% veamln tKaubavedu läbi Eesti sadamate

Veosed kokkuTransiitVeoste muutus % (parem skaala)Transiidi muutus % (parem skaala)


-30

-20

-10

0

10

20

0

20

40

60

80

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

% veamln t


Veosed

Veetud kaup Muutus (parem skaala)



63

2014. aastal oli võimalik esimest korda hinnata uue reisirongiveeremi kasutusele-võtmise mõju, mille tõttu kasvas riigisiseste reisijate arv raudteel 5,9 miljoni sõitjani ehk 2013. aastaga võrreldes 43%. Rahvus-vahelistel raudteevedudel veeti 97 100 sõitjat (langus ligi viiendik). Enamik rongireise tehti siseliinidel, välisreisid moodustasid vaid 1,6%.

2014. aastal näitas õhutransport kauba-vedude osas jätkuvalt kerget langust. Õhu-transpordiga veetavate kaupade osas suurenes vaid postisaadetiste osakaal, mis võrreldes 2013. aastaga näitas ligi 10% kasvu. Võrreldes eelmise aastaga kasvas reisijate vedu 2,7%. Kaubavedu Eesti lennujaamade kaudu langes aastaga 5,1% ja ulatus 19 900 tonnini.

Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2014. aastal 771 300 sõitjat, mis oli 1% enam kui 2013. aastal. Riigisisestel õhu-vedudel veeti 17 800 sõitjat (langus 7%) ja rahvusvahelistel vedudel 753 500 sõitjat (kasv 2%). Lennujaamu kasutas kokku veidi üle 2 miljoni inimese, millest enamiku moodustasid välislende teinud reisijad. Sise-riiklike lennuliinide reisijate osatähtsus on väike (5,5%), nende arv vähenes 2013. aastaga võrreldes 13%.

Ülekaalukalt suurimaks õhuväravaks on Eestis jätkuvalt Tallinna lennujaam, mida kasutas 2014. aastal rohkem kui 2 miljonit reisijat ning mille kaudu veeti ka põhiline osa kaupadest.

Vaatamata veomahtude üldisele vähenemisele vedasid maanteetranspordi-ettevõtted 2014. aastal ligi 37,3 miljonit tonni kaupa, mis oli 12% enam kui 2013. aastal. Riigisisestel vedudel veeti 23,6 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel 13,6 miljonit tonni kaupa. Veomahud kasvasid nii riigisisestel kui ka rahvusvahelistel vedudel, mis moodustavad 41% kogu veomahust. Maanteetranspordi veosekäive kasvas aastaga 7% ja ulatus 6,9 miljardi tonn-kilomeetrini.

Sõitjatevedu maanteetranspordiga vähenes 2014. aastal 3%. Reisijate arv kokku oli 195,6 miljonit, millest 85% ehk ligi 167 miljonit oli linnaliinidel sõitjaid (sh trammi ja trolliga), kelle arv vähenes 5%. Oluliselt vähendas 2014. aastal reisijatevedu Tallinna

04080120160200240

0

2

4

6

8

10

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Eesti ettevõtete veetud reisijad transpordiliigi järgi (mln reisijat)

Raudtee (vasak skaala) Vesi (vasak skaala)

Õhk (vasak skaala) Maantee (parem skaala)


-15

-10

-5

0

5

10

15

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% vea


Töötajate arv

Hõivatute arv (tööjõu-uuring)Hõivatute arv (ettevõtlusstatistika)Hõivatute arvu muutus (tööjõu-uuring)Hõivatute arvu muutus (ettevõtlusstatistika)

-6-4-20246810

0200400600800

1 0001 200

2009 2010 2011 2012 2013 2014*


Töötajate palgad

Keskmine palk (eurot)

Palga muutus (parem skaala)

-40-30-20-10010203040

0200400600800

1 0001 200

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR






64

valmistumine uute trammide saabumiseks, mille tõttu vahetati välja 3. ja 4. trammiliinide rööpad Pärnu maanteel Viru väljakust kuni Tondi lõpp-peatuseni. Seevastu maakonna-liinidel suurenes sõitjate arv ligi 17 miljonini (kasv võrreldes 2013. aastaga 2%), juhu-vedudel bussiga oli 5 miljonit sõitjat (kasv ligi kolmandik), riigisisestel kaugliinidel 4,4 miljonit sõitjat (langus 2%) ja rahvusvahelistel liinidel 808 700 sõitjat (kasv 10%). Aastaga vähenes maanteetranspordiettevõtete sõitja-käive 2%, ulatudes 2014. aastal 2,6 miljardi sõitjakilomeetrini.

Tööjõu-uuringu andmetel kasvas tööhõive 2014. aastal transpordisektoris 8% (sh veonduse abitegevused ja laondus).

Tööjõu-uuringu andmetel kasutas transpordi-sektori teenuseid (autoga, ühistranspordiga, ratta, mootorrattaga) töölkäimiseks 78,1% Eestis hõivatutest (kasv 1,6%). Kodus töötas 4,9% hõivatutest ning 16,9% käis tööle jalgsi. Võrreldes 2013. aastaga kasvas hõivatute hulgas oluliselt isikliku autoga töölkäimiste osakaal (5,1%), mis oli arvatavasti peamiselt tingitud Tallinna trammiteede rekonstrueerimisest. Aasta jooksul suurenes hõivatute põhitöökoha keskmine kaugus elu-kohast 6,7% (11,2 km-ni) ja keskmine põhi-töökohale jõudmise aeg vähenes 2,6% ehk 22,7 minutini, seda peamiselt vähenenud ühistranspordi ja jalgrattasõidu aja tõttu.

2014. aastal oli veonduse ja laonduse tegevusala keskmine brutopalk ligilähedane Eesti keskmise palgaga, ulatudes 995 euroni (Eesti keskmine palk oli 2014. aastal 988 eurot). Palk kasvas 6%.

Võrreldes 2013. aastaga olid investeeringud veonduses ja laonduses peamiselt languses. Kasvasid vaid ehitiste soetamiseks ja arvuti-süsteemide uuendamiseks tehtud kulutused, samas suurimad investeeringud on seotud transpordivahenditega, kuhu suunati vähem vahendeid kui aasta tagasi.

Tulenevalt majanduskasvu jätkuvast aeglustumisest ning sellega kaasnevast vähesest nõudlusest (sh ekspordinõudlus), ei ole transpordisektoris 2015. aastal olulist kasvu ette näha. Oluline roll on Euroopa Liidu ja Venemaa kahepoolsete sanktsioonide jätkumisel kuni 2015. aasta lõpuni. Kauba-

vedu püütakse säilitada eelmise aasta tasemel, välistatud ei ole ka mõningane langus. Siseriikliku reisijateveo kasvu toetavad tihendatud rongiliiklus ning 2015. aasta sügiseks uuendatav Tallinna trammitransport.

-60-40-20020406080

0

100

200

300

400

500

600

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*

% veamln EUR




Raudtee-transport

16%

Maismaa-transport

83%

Vee-transport

1%

Õhu-transport

0%

Investeeringute jaotus põhivarasse transpordisektoris




65

Lisad Lisa 1. Kaubavahetus riikide ühendustega

Riikide Maht (mln eurot) Osatähtsus (%) Muutus (vea)

ühendus Eksport Import Eksport Import Eksport Import

2013 2014 2013 2014 2013 2014 2013 2014 2014 2014

EL 8 705,4 8 719,4 11 608,4 11 402,3 70,8 72,1 83,6 83,0 0,2 –1,8

SRÜ 1 653,7 1 368,8 981,9 1 007,3 13,4 11,3 7,1 7,3 –17,2 2,6

EFTA 513,1 534,6 225,6 204,0 4,2 4,4 1,6 1,5 4,2 –9,6

NAFTA 461,9 623,7 152,0 169,6 3,8 5,2 1,1 1,2 35,0 11,6

Kokku 11 334,1 11 246,5 12 967,9 12 783,2 92,2 93,0 93,4 93,0 –0,8 –1,4

Eesti kokku 12 295,6 12 090,3 13 882,6 13 744,3 100,0 100,0 100,0 100,0 –1,7 –1,0 Allikas: Eesti Statistikaamet



66

Lisa 2. Eksport kaubarühmiti peamiste sihtriikide lõikes 2014. aastal (%)

Kaubarühm Rootsi Soome Venemaa Läti Leedu Saksamaa Norra USA Suurbritannia Taani Osatähtsus

kokku Elusloomad ja loomsed tooted 0,9 3,3 2,4 5,7 16,0 5,9 0,4 0,4 0,7 1,7 3,7 Taimsed tooted 0,5 2,4 0,7 1,6 1,5 3,9 1,9 0,0 0,3 1,3 1,6 Loomsed ja taimsed rasvad ning õlid

0,0 0,1 0,2 0,9 3,1 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 0,4

Valmistoidukaubad; joogid; tubakas 1,9 6,4 13,0 6,7 7,1 0,6 0,9 0,1 0,5 5,7 4,4 Mineraalsed tooted 3,1 3,7 2,3 24,2 3,7 3,0 1,8 50,9 2,1 10,7 11,1 Keemiatooted 1,3 2,9 15,7 6,5 9,3 3,9 0,3 5,1 2,1 1,7 5,0 Plastmassid ja plasttooted, kummitooted

2,6 4,3 2,9 5,7 7,9 5,0 1,9 0,8 0,5 1,3 3,2

Nahk, karusnahk ja tooted neist 0,1 0,6 1,6 0,3 0,4 0,1 0,1 0,0 0,2 0,0 0,5 Puit ja puittooted 9,0 8,8 0,8 5,9 3,1 16,7 18,4 2,8 21,8 33,2 9,2 Paberimass ja tooted sellest 1,4 2,7 1,4 1,1 2,1 1,9 6,1 0,1 6,1 3,3 2,7 Tekstiil ja tekstiiltooted 3,0 4,2 4,6 3,7 3,4 2,7 3,9 0,5 1,9 5,2 3,1 Jalatsid; peakatted; vihmavarjud 0,2 0,9 0,9 0,8 0,9 0,0 0,8 0,0 0,0 0,0 0,5 Tooted kivimitest; keraamikast ja klaasist

1,2 2,9 1,0 1,3 1,4 0,8 2,6 0,5 0,3 0,1 1,4

Kalliskivid, väärismetallid, juveelitooted

0,4 0,4 0,1 1,3 0,8 0,2 0,9 0,0 9,5 1,4 1,0

Metallid ja metalltooted 3,9 12,4 5,5 6,7 8,3 6,4 7,1 3,8 2,3 4,2 7,2 Masinad ja seadmed 59,5 27,2 35,6 12,8 12,9 17,0 14,7 21,5 29,6 11,2 29,2 Transpordivahendid 3,1 3,5 3,6 12,0 14,1 6,0 7,9 1,2 2,5 1,1 5,4 Mõõte- ja meditsiiniaparaadid 1,7 1,9 3,6 0,7 1,1 9,2 0,2 6,6 1,2 1,7 2,6 Relvad ja laskemoon 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Muud tööstuskaubad 6,1 10,6 3,7 2,0 2,8 16,6 29,9 5,6 18,3 14,6 7,5 Kunstiteosed, antiikesemed 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0




67

Lisa 3. Import kaubarühmiti peamiste saatjariikide lõikes 2014. aastal (%)

Kaubarühm Soome Saksama

a Rootsi Läti Leedu Poola Venemaa Suurbritannia Hiina Holland Osatähtsus kokku Elusloomad ja loomsed tooted 2,2 1,5 3,4 4,4 3,5 2,3 0,3 0,7 0,1 1,6 2,2 Taimsed tooted 1,6 1,1 1,2 5,4 3,0 1,8 0,3 0,6 0,2 6,7 2,1 Loomsed ja taimsed rasvad ning õlid 0,1 0,1 0,1 0,2 0,3 0,4 0,2 0,1 0,0 0,3 0,2 Valmistoidukaubad; joogid; tubakas 4,2 4,7 2,2 8,5 9,8 7,1 1,2 21,2 0,3 6,0 6,2 Mineraalsed tooted 27,8 7,7 3,1 4,4 30,2 1,5 56,8 4,2 0,0 1,0 12,8 Keemiatooted 4,5 9,1 5,4 8,5 14,1 10,3 7,5 5,7 2,4 12,0 8,1 Plastmassid, plast- ja kummitooted 4,4 8,2 4,8 7,3 4,9 6,9 1,3 2,4 5,0 4,9 5,3 Nahk, karusnahk ja tooted neist 1,5 0,3 0,2 0,5 0,4 0,4 0,5 0,4 0,9 0,6 0,7 Puit ja puittooted 3,2 0,9 1,3 7,3 2,2 1,3 14,3 0,3 0,5 0,2 2,9 Paberimass ja tooted sellest 4,1 1,2 3,0 2,4 1,2 1,8 1,5 1,7 0,6 0,6 1,9 Tekstiil ja tekstiiltooted 2,6 4,7 2,6 8,1 2,9 3,1 0,3 3,7 10,3 3,7 4,6 Jalatsid, peakatted, vihmavarjud 0,9 0,9 0,4 1,1 0,3 0,7 0,1 1,0 1,1 1,8 0,9 Tooted kivimitest, keraamikast, klaasist

1,3 2,0 0,6 1,5 1,4 3,8 1,0 0,3 1,5 0,4 1,5

Kalliskivid, väärismetallid, juveelitooted

0,2 1,5 0,1 1,4 0,2 0,1 0,1 0,4 0,1 0,1 1,1

Metallid ja metalltooted 10,8 7,6 9,5 6,8 4,1 9,0 11,2 1,6 5,8 1,8 8,0 Masinad ja seadmed 20,1 27,1 37,4 19,4 13,9 37,9 2,3 41,7 62,7 52,6 28,2 Transpordivahendid 5,1 15,4 20,7 8,6 3,6 8,2 0,4 10,6 1,8 2,8 8,6 Mõõte- ja meditsiiniaparaadid 2,6 3,8 2,9 1,2 0,6 0,9 0,2 2,0 1,0 1,9 2,2 Relvad ja laskemoon 0,1 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,1 Muud tööstuskaubad 2,8 1,9 1,2 2,9 3,6 2,7 0,3 1,2 5,7 1,0 2,3 Kunstiteosed, antiikesemed 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0




68

Lisa 4. Turistide majutamine Eesti majutuskohtades Majutatute arv Ööbimiste arv 2014 Muutus vea,

% Osatähtsus,

% 2014 Muutus vea,

% Osatähtsus,

% Kokku 3 087 070 3,6% 100,0% 5 809 464 1,3% 100,0% Eesti 1 103 755 6,1% 35,8% 1 890 165 3,6% 32,5% Soome 915 540 2,4% 29,7% 1 689 115 –0,1% 29,1% Venemaa 275 405 –9,6% 8,9% 613 868 –9,6% 10,6% Saksamaa 112 877 11,1% 3,7% 242 102 14,8% 4,2% Läti 112 703 6,8% 3,7% 170 279 7,8% 2,9% Rootsi 71 963 –3,2% 2,3% 149 721 –6,3% 2,6% Leedu 52 522 0,6% 1,7% 93 359 –0,5% 1,6% Suurbritannia 46 189 7,1% 1,5% 101 394 1,7% 1,7% Norra 36 272 –1,7% 1,2% 86 999 –4,9% 1,5% Ameerika Ühendriigid 32 261 17,6% 1,0% 74 249 16,6% 1,3% Itaalia 26 968 1,7% 0,9% 63 563 1,4% 1,1% Hispaania 25 929 13,1% 0,8% 60 417 10,6% 1,0% Poola 25 652 –1,3% 0,8% 54 292 –10,7% 0,9% Prantsusmaa 24 058 5,6% 0,8% 53 531 2,2% 0,9% Jaapan 17 303 60,7% 0,6% 29 477 53,0% 0,5% Holland 16 543 1,1% 0,5% 35 343 3,6% 0,6% Ukraina 11 931 6,7% 0,4% 25 315 –4,2% 0,4% Taani 11 729 –1,4% 0,4% 24 646 2,0% 0,4% Hiina 11 689 49,7% 0,4% 18 842 22,8% 0,3% Šveits 9 860 7,0% 0,3% 19 971 13,1% 0,3% Austria 8 634 37,1% 0,3% 18 279 19,4% 0,3% Korea Vabariik 8 297 19,8% 0,3% 11 442 29,6% 0,2% Belgia 8 247 5,0% 0,3% 17 477 5,7% 0,3% Austraalia 7 710 28,9% 0,2% 16 933 28,9% 0,3% Türgi 6 271 7,9% 0,2% 14 327 2,7% 0,2% Tšehhi 6 210 0,4% 0,2% 14 783 –12,5% 0,3% Kanada 5 401 41,3% 0,2% 12 833 43,6% 0,2% Portugal 3 800 27,1% 0,1% 8 344 19,8% 0,1% Ungari 3 470 –10,4% 0,1% 9 463 –7,9% 0,2% Iirimaa 2 983 –10,1% 0,1% 6 773 –18,4% 0,1% Rumeenia 2 861 5,3% 0,1% 11 526 6,3% 0,2% Kreeka 2 541 22,0% 0,1% 6 488 9,4% 0,1% Brasiilia 2 522 –15,2% 0,1% 5 018 –19,9% 0,1% Slovakkia 2 178 1,4% 0,1% 5 979 –2,8% 0,1% Sloveenia 1 985 23,1% 0,1% 4 477 4,8% 0,1% Bulgaaria 1 709 14,0% 0,1% 4 913 23,4% 0,1% Luksemburg 1 039 –0,3% 0,0% 2 089 13,3% 0,0% Island 871 –28,7% 0,0% 2 221 –30,1% 0,0% Horvaatia 761 4,7% 0,0% 1 838 –26,7% 0,0% Küpros 548 51,0% 0,0% 1 221 31,1% 0,0% Malta 505 21,1% 0,0% 1 307 35,9% 0,0% Lõuna-Aafrika Vabariik 449 9,5% 0,0% 1 053 11,8% 0,0% Albaania 180 11,1% 0,0% 440 –1,6% 0,0% Muud riigid 66 749 4,2% 2,2% 133 592 5,5% 2,3%




69

Ülevaate koostasid

Vastutav toimetaja Mario Lambing 625 6387 [email protected]

Makromajanduslik olukord Irina Bõtškova (Rahandusministeerium) Madis Aben (Rahandusministeerium) Kristjan Pungas (Rahandusministeerium) Margus Täht (Rahandusministeerium)

611 3432 611 3506 611 3284 611 3047

[email protected] [email protected] [email protected] [email protected]

Väliskaubandus Elektri- ja optikaseadmete tootmine Info ja side

Kristina Ojamäe 625 6401 [email protected]

Toiduainete ja jookide tootmine Tekstiilitootmine Rõivatootmine Puidutöötlemine Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine Mööblitootmine Sisekaubandus

Karel Lember 625 6402 [email protected]

Töötlev tööstus Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Kummi- ja plasttoodete tootmine Metalli ja metalltoodete tootmine Masinate ja seadmete tootmine Transpordivahendite tootmine Turism

Mario Lambing 625 6387 [email protected]

Ehitussektor

Margus Tali 639 7672 [email protected]

Transport

Kaur Sarv 625 6374 [email protected]

Documents

Majandussektorite ülevaade 2014