IKT koolis

Vajadused ja võimalused

Haridusasutuste juhtimise kvalifikatsiooni- ja täienduskoolitus

Laine Aluoja, MA

08.01.2009

Laine Aluoja, MA

IKT koolis• Süsteemset vaadet

koolide infotehnoloogilise arendustegevuse eri tasanditele võiks illustreerida neljakorruselise vajaduste püramiidiga

IKT-arengu planeerimine, juhtimine ja

tugiteenused.

õppematerjalidõpikeskkonnad veebiteenused

koolirahva IKT-pädevused

Korralik IKT infrastruktuur (arvuti riist- ja tarkvara, võrgud

ja infosüsteemid)

Allikas:Mart LaanpereÕpetajate Leht 20.04.2007

Laine Aluoja, MA

IKT infrastruktuur ja pädevused

• Arvutid (õpetajate arvutid, arvuti aineklassis, projektorid, arvutiklassid jne.)

• Server (haldamine), võrk, infosüsteem• Interneti ühendus igas klassiruumis, kiirus• EHIS ja teised ministeeriumi arendatavad

infosüsteemid (avada liidestamiseks teiste süsteemidega (nt

veebipõhiste õpikeskkondadega), tagades samas isikuandmete kaitse) • Täienduskoolitus („DigiTiiger”, ainedidaktilised,

teatud tarkvara või keskkonna kasutamise kursused)

• Professionaalne haridustehnoloogiline tugi (infojuhid tuleks asendada haridustehnoloogidega)

Laine Aluoja, MA

Õppematerjalid ja õppekava

• Digitaalsed õppematerjalid, tarkvara, avatud õpikekkonnad (tootmine kaootiline)

• Projektõpe (koolisisesed, koolide vahelised, vabariiklikud, rahvusvahelised koostööprojektid)

Näiteks „Tere, kevad!”, „Tiigriretk Eestimaal”, eTwinning.

! Kõige suurem probleem: riikliku õppekava poolse toe puudumine IKT lõimimisele ainekavadesse

Laine Aluoja, MA

Planeerimine ja juhtimine

• Seni on koolide IKT-arenguga seonduvate probleemidega tegelenud Tiigrihüppe Sihtasutus, kes suure töökoormaga toime tulekuks on pidanud selgelt piiritlema oma sihtrühma ja tegevusvaldkondi.

• Nüüd on e-õpe hakanud kiiresti arenema ka kutse- ja kõrghariduses ning on tekkinud tõsine vajadus tervet haridussüsteemi katva e-õppe ja IKT-arenduse koordineerimise järele.

• Haridus- ja teadusministeeriumi juurde tuleks asutada riikliku e-õppe strateegia koostamist ja teostamist koordineeriv nõukoda. Kaaluda tasub ka maakondliku või regionaalse taseme töörühmade taastamist, mis Tiigrihüppe algusaastatel asendamatut rolli mängisid.

Laine Aluoja, MA

IKT töökorraldus koolis

• Kes vastutab ja mille eest?– Direktor– Infojuht– Haridustehnoloog– IT õpetaja– Süsteemiadministraator– ?

VÕI• Omavalitsus• HTMJa kui vastutab, siis mille eest?

Laine Aluoja, MA

IKT töökorraldus koolis

IKT tööjaotus

• Tööde määratlemine– Tööde kirjeldused– Täpsed tehnilised töökirjeldused

infrastruktuuri osas• Strateegiline juhtimine• Arendustegevused• Infosüsteemi ülalpidamine

• Ametikohad, ametikirjeldused

Laine Aluoja, MA

Mis töid saab sisse osta? Mis peab jääma koolile endale?

• Saab osta– Ajutiselt vajalik kompetents

• Koolitus• Infosüsteemide juurutamine• Arhitektuuri (riistvara, tarkvara, haridustehnoloogiate

baasplatvormide) välja töötamine• ….

– Standardsed regulaarsed tööd• Baasinfrastruktuuri hooldus ja tugi• Infoturve teenusena• Veebimajutus

• Ei saa osta strateegilisi töid, kus eesmärk on kompetentsi loomine ja hoidmine– Strateegi/tellija kompetns– Kasutajate sisuline nõustamine

Laine Aluoja, MA

IKT arengukava – sisuline töövahend

IKT arengukava (strateegia):• IKT koht kooli üldiste prioriteetide seas• Olukorra hinnang (kooli IKT audit)

– Infrastruktuur (riistvara, tarkvara, võrk, infosüsteemid– IKT õpetöös

• Pädevused, koolitusvajadused• Õppekava (informaatika, läbiv teema)• Tugi IKT kasutamiseks õppetöös (tehnilised, pedagoogilised)

– IKT tugifunktsioonides• Prioriteetsed arengusuunad• Projektid

Laine Aluoja, MA

IKT arengukavaIKT strateegilise juhtimise korraldamine• Kes (vastutusalad)

– Juhtkond– Haridustehnoloog– IKT (tehnoloogia) inimesed

Selge rollijaotus ja vastutus• 1-2 korda aastas sisuliselt arutada läbi :

– Olukorra hinnang– Prioriteedid– Projektid– Koordineerimine– Standardiseerimine

• Raud ja võrk (sülearvuti/arvutid, serverid ja funktsioonid, kohtarvuti/terminalid, LAN/WiFi, MS/Linux,…

• Soft (OO/MSO, Viirusetõrje, postikorraldus, teenused (printimine) ja kontroll, IKT haldus (oma personal, teenus,…)