EESTI POSTI SISELEHT | Märts 2014 | nr 54

üleüldine jaekaubanduse kasv ja

kohalike omavalitsuste valimised.

Perioodika kanne püsis enam-

vähem samal tasemel 2012. aas-

taga – 32,1 miljonit tükki ehk 2,1

protsenti vähem kui aasta varem.

Endiselt näitavad langust paberil

saadetavad kirjad, mida saadeti

2013. aastal 6 protsenti vähem kui

aasta varem. Kokku saadeti 2013.

aastal 29 miljonit kirja.

Eelmisel aastal tasus Eesti Post

riigieelarvesse dividendina 400 tu-

hat eurot, millele lisandus tulu-

maks dividendidelt summas 106

tuhat eurot.

Eesti Post on riigile kuuluv äri-

ühing, kus töötab 2503 inimest.

Eesti Posti kontserni kuuluvad

emaettevõttena AS Eesti Post ning

tütarettevõtetena Eestis AS Mak-

sekeskus, Leedus Unipakas UAB

ning Lätis Post24 SIA. •

mis saabusid välisriikidest mak-

sikirjaga, võib öelda, et eest-

lane on hästi omaks võtnud

e-kaubanduse ning eelistab

üha enam ostusid teha arvuti

taga. Rahvusvahelisi maksikirju

saabus Eestisse 2013. aastal ligi

1,9 miljonit ehk veerandi võrra

rohkem kui aasta varem. Üle

40% kõikidest Eestisse saabuva-

test saadetistest tuleb Hiinast,

teisel ja kolmandal kohal on

Suurbritannia ja Saksamaa.

Järjest rohkem avastavad e-ka-

nalite võimalusi lisaks pakisaat-

jatele ka ärikliendid, kellest inno-

vaatilisemad on suure osa oma

arvetest, dokumentidest ja kirja-

vahetustest kolinud digiruumi.

Eesti Posti infosüsteemi Kirja-

keskuse kaudu saadeti mullu teele

üle poole miljoni kirja, 2012. aastal

oli Kirjakeskuse kirju 80 000. Eesti

Posti eArvekeskuse kaudu liikus eel-

misel aastal 7 miljonit arvet, mida

on 84 protsenti rohkem kui 2012.

aastal.

Reklaami vahendati mullu Ees-

ti Posti kaudu 204,4 miljonit tükki.

17-protsendise kasvu põhjustas

GERLI BRIFK: Et olla tugevad, vajame muutusi

> lk 2

UUDISED:Postiteenuste divisjonil uus juht

> lk 3

KOGEMUS:Tänapäeva ettevõtja kasutab omnikanaleid

> lk 4

Eelmisel aastal kasvasid kõige

rohkem pakiteenused Baltiku-

mis, Leedus kasvasid mahud 50

protsenti, Lätis kasutati pakitee-

nust ligi viis korda rohkem.

Jõuline laienemine ja kiire kasv

Baltikumis on Eesti Posti lähi-

aastate üks peamisi eesmärke. Tä-

navu laieneb Eesti Post Baltikumi

ka e-teenustega ning hakkab lisaks

pakiteenustele pakkuma ka digiar-

vete ning digitaalse infohalduse

teenust.

Pakimahud kasvavadKa Eesti pakimahud kasvasid

korralikult. Möödunud aastal

saadeti Eesti Posti kaudu 2,7 mil-

jonit pakisaadetist, mida on 37%

võrra rohkem kui aasta varem.

Kui sellele lisada veel saadetised,

Auditeerimata majandustulemuste põhjal kasvas Baltikumis tegutseva logistikaettevõtte Eesti Posti möödunud aasta müügitulu kaheksa protsenti. 2013. aasta kogukäive oli ligi 56 miljonit eurot.

Masinsorteerimine jõudis LeetuVeebruaris võeti Unipakases kasutusele uus ja kauaoodatud sorteerimisliin. Seni sorteerisid Eesti Posti Leedus asuva tütarfi rma töötajad kaupu käsitsi.

Unipakas, mis pakub Leedus

Post24- ja kullerteenuseid, as-

tus hiljuti suure sammu tööta-

jate koormuse ning töömahu

tasakaalustamise poole. Nimelt

seadis ettevõte oma suurimasse

sorteerimiskeskusesse Kaunases

üles 19-meetrise konveieri.

„Kui üldse millegi kohta võib

„väike aga tubli“ öelda, siis on

see Unipakase uus sorteerimis-

liin. Kõigest 19 meetrit pikk kon-

veier suudab tunni jooksul läbi

töötada koguni 700-800

saadetist,“ ilmestab sor-

teerimisliini tõhusust Uni-

pakase turunduse projek-

tijuht Estera Kaminskaite.

Ühtlasi märkis Kamins-

kaite, et lisandunud seadme

efektiivsuse muudab eriti mär-

gatavaks fakt, et senised üheksa

aastat, mille jooksul Unipakas on

Leedus tegutsenud, on töötajad

pakke käsitsi sorteerinud. Uus liin

vähendab märgatavalt ajakulu

ning tõstab ka teenuse kvaliteeti.

Sorteerimisliin mitte ainult ei

vähenda töötajate koormust, vaid

ka lihtsustab nende edaspidist

tööd. Nimelt on konveierisse sis-

seehitatud automaatne kaal, mis

aitab sorteerimiskeskuse töötaja-

tel pakkide õiget kaalu kontrollida.

Sorteerimisliini ja selle paigalda-

jat valis Unipakas hoolega. Pärast

pikka kaalumist otsustas ettevõte

partneriks valida pikaajaliste koge-

mustega UAB Novatronase, kes on

sorteerimisliinide konstruktsiooni-

dega üle kümne aasta tegelenud.

Unipakas käsitles 2013. aastal

860 tuhandet ning Leedu Post24

76 tuhandet pakki. Nende tööta-

jad sorteerisid käsitsi kokku 936

tuhat saadetist. •

Kadri Tonkakadri.tonka@post.ee

Kelli Talvingkelli.talving@post.ee

Tänavu laieneb Eesti Post Baltikumi ka

e-teenustega.

Konveier suudab tunni jooksul läbi töötada koguni

700-800 saadetist.

2013. aasta administratiivnumbrites

Infosarv on Eesti Posti siseleht. Kõik Infosarves avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Posti loata on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

Toimetus: Pallasti 28, 10001, Tallinn, 625 7104, e-post toimetus@post.ee

Trükk: POS Print

Väljaandja: AS Eesti Post, kommunikatsiooni- ja turundusosakond

Toimetaja: Kadri Tonka, 625 7104

Kujundaja: Grete Siim, 625 7122

Tellimine ja levi: Kaire Noodla, 605 321

Infosarv on Eesti Posti siseleht. Kõik Infosarves avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Posti loata on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

Toimetus: Pallasti 28, 10001, Tallinn, 625 7104, e-post toimetus@post.ee

Trükk: POS Print

Väljaandja: AS Eesti Post, kommunikatsiooni- ja turundusosakond

Toimetaja: Kadri Tonka, 625 7104

Kujundaja: Grete Siim, 625 7122

Tellimine ja levi: Kaire Noodla, 605 321

Äris on kõik pidevas muutuses – lähenemine, mis oli õige ja töötas hästi

ühel ajajärgul, ei pruugi seda järgmisel etapil enam sama hästi teha. Siis

tuleb midagi ette võtta, tuleb muutuda. Ent millal on õige aeg? Kas muu-

tuda juba natuke varem, ühele ajajärgule veel jalgu jäämata või hakata

muudatustele mõtlema siis, kui ei ole alles jäänud ühtegi klienti ega

töötajat, kes ei saaks aru, et vanaviisi enam edasi minna ei saa?

Mida täna teisiti teha?

Mind vaevab mõte kliendikesksusest, õigemini sellest, et me arvame

end seda olevat suuremal määral kui seda tegelikult oleme.

Peame teadma, mida kliendid vajavad ja neile sobivaid lahendusi pak-

kuma. Kliendikesksus ei tohi olla tühi sõnakõlks, see peab kajastuma

meie tegudes. Vajame muutust, et TAHAKSIME ja OSKAKSIME oma

klientidele kompaktseid lahendusi pakkuda. Selleks tuleb meil teenin-

dustaseme tõstmisse rohkem panustada. Kui jätkame valitud muu-

datuste teed: pakume töötajatele klienditeeninduskoolitusi, pöörame

tähelepanu kliendikontakti nõrkadele lülidele ning tegeleme protses-

siga süsteemselt, eesmärgistatult ja pidevalt, paranevad kindlasti ka tu-

lemused. Töötajate oskused on ettevõtte varandus, mida tuleb hoida ja

mille nimel tuleb vaeva näha. Siis lahkub klient meie juurest rahulolevalt.

Ehk isegi üllatunult, et Eesti Postil on nii lahedaid teenuseid – võimalusi,

millest ta varem teadlik ei olnud.

Hea teenindustase on oluline, kuid mitte ainus. Eesti Posti müügitööta-

jad ja klienditeenindajad võivad olla tipptasemel tegijad, ent määravaks

saab, KELLELE ja MIDA pakkuda. Tuleb osata oma kliente üllatada ning

juba täna teada lahendusi, mida nad homme vajavad. Sest kui hakkame

sellele mõtlema alles homme, võib juhtuda, et jäime hiljaks: kas tabas

uue trendi ära mõni teine ettevõte või oleme ise paigal tammunud ega

suuda uue kursi jaoks vajalikke tuure piisava kiirusega üles võtta.

Ühest küljest on Eesti Post supertegija olnud – ületas ju Post24 paki-

kappidega turuletulek ka kõige julgemad prognoosid ja jätkuvalt käib pi-

dev võrgustiku laiendamine. Alguses oli palju kahtlejaid, sest konkurent

oli enne meid turul ning neid, kes olid sisimas veendunud: „See rong on

ammu läinud!“ jagus küllalt. Võta näpust! Nagu selgus, ei olnud rong

jaamast väljudes veel õiget hoogu sisse saanud.

Teisest küljest peaksime uute lahenduste kõrval parendama ka juba

toimivate teenuste protsesse, mis on ajale jalgu jäänud ega vasta enam

klientide ootustele. Kui suudame turule tulla uute ja innovaatiliste tee-

nustega, peame olema suutelised ka olemasolevate teenuste disaini-

miseks. Eesti Posti teenuste protsessid vajavad muutust! Ilma selleta on

teenindajatel neid klientidele raske müüa. Peame saama jagu keerulisest

paberimajandusest, tüütust ja aeganõudvast vormistamisest ning pide-

valt streikivatest IT-vahenditest.

Lisaks vajame muutusi, et olla nähtavamad ja kompetentsemad. Liiga

paljud Eesti Posti töötajad ei tea, mis peitub sõnade „e-arvekeskus“ ja

„kirjakeskus“ taga. Ei tea, kuna ei ole nende teenustega iga päev seotud,

see teema on võõras. Hoomamata nende keskkondadega seotud tee-

nuste tegelikku olemust ja väärtust ei saada aru, miks ja kuhupoole teel

oleme. Mõistmata uute lahenduste tegelikku olemust on raske jagada

vaimustust ja olla antud väärtuste edasikandjaks. Vajame tõhusamat

kommunikatsiooni, et iga Eesti Posti töötaja ja klient saaks uute lahen-

duste olemusest lihtsalt ja selgelt aru.

Pean Eesti Posti kanalite täiustamist, teenuste lihtsustamist ja

töötajate kompetentsi tõstmist olulisteks teemadeks. Meil tuleb pak-

kuda uusi e-keskkonna lahendusi ning muuta oma teenindusvõrku

nähtavamaks. Kui meil on lahendusi, mis aitavad klientidel äriprot-

sesse digiteerida ja selle kaudu suurema turuni jõuda, kui meil on uusi

kanaleid, mis võimaldavad inimestel teenuseid mugavamalt tarbida,

kui suudame pakutavad teenused muuta nii lihtsaks ja arusaadavaks,

et kõik tuleksid nende kasutamisega iseseisvalt toime – siis on kõik

hästi! Järelikult suudame vajalike muudatuste teel tempos püsida.

Loo täisversiooni loe intranetist. •

„Kes on kasvõi korra pakiautomaate kasutanud, see enam pakki postkontorisse ei telli.“

Kiirendame sammuKui veel mõned aastad tagasi vastas enamik Eesti Posti

kolleege kui ka kliente küsimusele, mis seostub Teile Eesti

Postiga, et see on postkontor, postmark ja ümbrikus kiri, siis

täna on hea meel tajuda, et vähemalt suur osa kolleegidest

mõistab, et oleme midagi muud.

Jaanuarikuus käis Eesti Posti peakontoris külas klassitäis

kolmanda klassi lapsi. Kui küsisin nende arvamust Eesti

Posti tegevusala kohta, siis sain vastuseks: pakkidega. Isegi

kümneaastased lapsed teavad, et kirjateenused ei ole enam

Eesti Posti põhiala. Ega postkontor, postmark ja ümbrikus kiri

kuskile kadunud pole, aga selle kõrvale kerkib järjest rohkem

uusi võimalusi. Eesti Post on kliendi jaoks muutunud omni-

kanaliks.

Viimaste aastate jooksul oleme teinud mitmeid uuendusi,

et olla rohkem logistikaettevõte kui postiettevõte. Sammud,

mida praegu astume, viivad meid veel rohkem rahvusva-

helisele turule ja ärikliendi jaoks oleme juba ammu äripart-

ner, mitte teenust pakkuv postiettevõte.

Selleks, et edukana püsida, tuleb osata muutuda vastavalt

ümbritsevatele oludele ja klientide soovile. Vastuvoolu

ujudes kaugele ei jõua.

Kuid kuhu jääb Eesti Posti töötaja – see meie kõige kallim

vara, tänu kellele me üldse oleme tänasesse päeva jõudnud?

Kui ettevõte on sihi võtnud muutustele, on kohalejõudmine

suures osas töötajate teha. Ega niisama suusoojaks öelda, et

ühtsuses peitub jõud.

Teenuste kaasajastamise kõrval ei saa me ka ise ajale jalgu

jääda. Lugu, mis räägib klienditeeninduskvaliteeti hinnanud

testostjatest paneb mõtlema – kas tõesti jääb postkontoris

“tere” kuulmata ja naeratus nägemata.

Samas peame mõistma, et kliendi rahulolu ei sõltu ainult

klienditeenindajast, vaid pigem ikka lahenduste kvaliteedist,

mida tema vajaduste rahuldamiseks pakume.

Aina kiireneva elurütmi juures pakub arenev tehnoloogia

meile lisaks väljakutsetele ka palju võimalusi igapäevaelu

mugandamiseks, võtame kasvõi ID-kaardi ja selle või-

malused, millest saab lugeda lehe viimaselt küljelt. Edasine

on juba meie teha, et nendega kaasa minna ja neid kasutada.

Vastasel juhul võib tõepoolest tunduda, et 24-tunnisest

ööpäevast jääb kõikide toimetuste tegemiseks väheks.

Ka meie tütarfi rma Unipakas on otsustanud tehnoloogia

võludel end paitada lasta ning muretsenud kliendi ladusa-

maks teenindamiseks ja töötajate koormuse vähendamiseks

sorteerimisliini.

Pidevas muutuste ahelas, mida ühiskond, ettevõte ja

tehnoloogia endas kätkevad, ei tohi me unustada inimesi, kes

on koos meiega kõige selle sees. Meie inimesed on ennast

tõestanud nii ettevõtte sees kui ka väljaspool. Need on mär-

gid ühtehoidvast meeskonnast.

Hea meel on näha, et aasta tagasi välja käidud mõtted, et

kolleege ei pea tunnustama ainult üks kord aastas, vaid

kiitusega võib premeerida paljusid tublisid töötajaid terve

aasta jooksul, on vilja kandnud. Kõigi aasta jooksul erinevates

üksustes tunnustatud kolleegide nimed koondasime viiendal

leheküljel asuvale autahvlie.

Kutsun kõiki lugejaid muutustega kohanemiseks avatult

mõtlema, tänapäeva võimalusi kasutama ning meid ümb-

ritsevatest inimestest veelgi rohkem lugu pidama. Vaid nii

suudame selle kiire elutempoga sammu pidada.

Kadri Tonka

Infosarve toimetaja

„Võib-olla 10 aasta pärast polegi enam Eesti Posti kui postiettevõtet, võib-olla oleme hoopis kommunikatsiooni- või logistikafi rma. Kindlasti jääb ka mõni margiga kiri alles, kuid selle saatmine on pigem sümboolne tegu.“ (Aavo Kärmas: Director 10/2013)

Mait Sooaru, Kuku „Linnatund“, 13. veebruar 2014

Gerli Brifkgerli.brifk@post.ee

3Infosarv | Märts 2014 | nr 54

Postkontorite teeninduskvaliteedi hindamise tulemuse järgi pälvisid kõige kõrgema hinnangu teeninduskoha ja teenindaja välimus. Teenindajate nõrgimaks lüliks on kontakti loomine ja lõpetamine ning müügioskused.

Üle poolte Läti e-poodide klientidest teavad Post24 brändi. 80 protsenti küsitletutest soovitaksid Post24 teenuseid ka oma sõpradele ja kolleegidele.

Post24 kogub Lätis tuntust

Postiteenuste divisjoni juhib Kaido Padar

Kvaliteedi hindamiseks käisid

testijad möödunud aasta sügisel

postkontorites ning käitusid kui

tavakliendid, keda huvitas, kuidas

saata õrna pakki postkontorist

pakiautomaati. Iga teenindussi-

tuatsioon lõppes paki saatmisega.

Testkliendi ülesanne oli pöörata

tähelepanu ka teeninduskoha ja

teenindaja välimusele, teenindaja

suhtlemise ja käitumisoskusele.

Teenindajaga suheldes esitasid ost-

jad teenuse kohta küsimusi ning jäl-

gisid, kas ja kuidas oskab teenindaja

teenust tutvustada ja pakkuda. Ta-

gasisidet anti 100 punkti skaalal.

Eesti Posti kvaliteedijuht Mar-

gus Liivik märkis, et teenindusko-

ha puhtuse ja korrektsusega võib

rahule jääda. Hinnasildid olid ole-

mas, saal, vitriinid, riiulid, letid olid

puhtad. Tähelepanu tuleb pöörata

sildi “Palun pöörduge kõrvalkas-

sasse!” kasutamisele, kui kassas

parasjagu ei teenindata.

Teenindusprotsessi hindamine

algas teenindajate välimuse hin-

damisega, kus vaadeldi korrekt-

sust ning vormiriiete olemasolu.

Üldiselt oli tulemus väga kõrge,

kuid 34 korral polnud teenindaja-

tel rinnas nimesilti.

Liivik tõdes, et üllatuslik oli, et es-

mase kontakti loomisel meie tee-

nindajad alati ei tervita ega alusta

kontakti positiivselt. Samuti jäi

puudu vabandamisest, kui klient

üle 10 minuti järjekorras oota-

ma pidi. Vabandus jäi kuulmata ka

klienditeenindussali muude häiri-

vate tegurite ilmnemisel.

Kolmandikul juhtudest polnud

klienditeenindaja vestluses aktiiv-

sem pool. Klienditeenindajate

suhtlemise stiili hindasid testost-

jad pigem ametlikuks ja korrek-

tseks, kuid soovivad kliendina

rohkem sõbralikkust ja naeratust.

“65 korral ei naeratanud kliendi-

teenindaja kliendile,” lausus Liivik.

Teenuse pakkumist hinnates

jälgisid testostjad, kuidas klien-

diteenindajat teenust tundsid ja

pakkusid.

“Silma jäi, et 80% juhtudest ei

tundnud klienditeenindaja huvi,

mis on tähtkirja või pakisaadetise

sisuks või kui kallis see võiks olla,

samuti ei uuritud 85% juhtudest,

kui kiiresti on vaja saadetis kohale

toimetada,” rääkis Liivik. Tema

sõnul tulenes sealt omakorda kehv

tulemus lisateenuste pakkumisel,

mida oleks tulnud soovitada, sest

tegemist oli õrna saadetisega, mis

vajas erikohtlemist.

Eelmise aasta sügisel koostöös

uuringufi rmaga DIVE Eesti AS

alustatud postkontorite teenin-

duskvaliteedi hindamise käigus

külastati 80 postkontorit. 2014.

aasta lõpuks sooritatakse kokku

300 testostu, et saada ülevaade

teeninduskvaliteedist.

Praegu on käimas testostude

Kui eelmisel aastal vastas 72 prot-

senti Läti pakiteenuste kasutaja-

test, et nad ei ole Post24 brändist

midagi kuulnud, siis viimase

uuringu andmetel on 63 protsenti

e-poodidest kaupu ostnud lät-

lastest kursis Post24 brändi ole-

masoluga.

Koguni 80 protsenti sellel aastal

vastanutest soovitaksid Post24

teenuseid oma sõpradele ja kol-

leegidele, hinnates võimalust sel-

leks 8.5-le punktile kümnest. Soo-

Divisjonijuhi leidmiseks korralda-

tud avalikul konkursil kandideeris

60 kandidaati, kelle hulgas oli

mitmeid suurte kogemustega tu-

gevaid juhte. Värbamisprotsessi

käigus kaaluti põhjalikult kan-

didaatide sobivust divisjonijuhi

ametikohale. Siiski otsustas ju-

hatus valida ettevõttesisese kan-

didaadi, kelle senine kogemuste-

pagas ning nägemus postitee-

nuste divisjoni tulevikust toetab

uuele ametikohale asumist.

„Mul on ääretult hea meel, et

meil õnnestus leida PTD-le vääri-

kas juht ettevõtte seest. Kaalu-

sime ka ettevõttevälise inimese

värbamist, kuid nähes, kui tugev

kandidaat on meil endal olemas,

oli juhatuse otsus üksmeelne teha

pakkumine just Kaido Padarile,“

rääkis juhatuse liige Mait Sooaru.

„Kaido on administratiivdivisjoni

juhina paistnud silma suure pü-

hendumise, hea ärilise mõtlemise

ja tugevate juhiomadustega. Olen

kindel, et Kaidost saab postitee-

nuste divisjoni töötajale hea juht.“

Postiteenuste divisjoni eelmine

juht Jaan Vainult leidis, et ettevõt-

tesisese kandidaadi valik on väga

hea otsus. „Tunnen Kaidot juba

aastaid ning tean, et annan pos-

titeenuste divisjoni juhtimise tea-

tepulga üle tugevale juhile ning

toredale inimesele,“ ütles Vainult.

teine period. Kaks kolmandikku

testidest on tehtud ning Liiviku

sõnul on rõõm tõdeda, et kõigis

näitajates on näha positiivseid

arenguid.

“Usun, et kui me kõik mõtleme

rohkem, mis klientidele meeldib

ning proovime ennast mõelda

kliendi kingadesse, siis saame

üsna lihtsalt väikeste vahendite-

ga kõik koos klienditeeninduse

kvaliteeti olulisel määral tõsta,”

ütles Liivik. •

vitamise põhjusteks tõid uuringus

osalenud välja hea teeninduse,

kasutamismugavuse, soodsa hin-

na, kiire kohaletoimetamise, 24-

tunnise kasutusvõimaluse ning

hea asukoha.

Post24 brändituntus on lätlaste

hulgas kasvanud ligi kolmandiku

võrra. Tuntuse sedavõrd suure

kasvu taga on ühest küljest tõsiasi,

et esimese uuringu läbi viimisel oli

Läti Post24 alles äsja turule sisene-

nud. Kuid teisalt on Läti Post24

meeskond brändituntuse suuren-

damiseks ka palju ära teinud.

Nimelt kasvatas ettevõte aasta

lõpus Läti pakiautomaatide võr-

Kadri Tonkakadri.tonka@post.ee

Kell Talvingkelli.talving@post.ee

Kadri Tonkakadri.tonka@post.ee

Kõigis näitajates on näha positiivseid

arenguid.

Alates 3. märtsist hakkas postiteenuste divisjoni juhtima senine administratiivdivisjoni juht Kaido Pa-dar. Jaan Vainult lahkus ettevõttest 28. veebruaril.

gustikku 36 protsendi võrra. Üht-

lasi alandas ettevõte ajal, mil Läti

vahetas lati euro vastu, kolm prot-

senti hindasid. Sellega jäi Post24

truuks enda hinnapoliitikale, mis

pakub kliendile stabiilseid ja atrak-

tiivseid hindu.

Post24 on paigaldanud üle

Baltikumi kokku 167 pakiau-

tomaati, neist 38 Lätti. Kõik pa-

kiautomaadid asuvad lihtsasti

kättesaadavates ja mugavalt

ligipääsetavates kohtades ning on

ööpäevaringselt kasutatavad.

Viimases Läti bränditeadlikkuse

uuringus osales 151 internetist

kaupu tellinud inimest vanuses

20-59 eluaastat. •

Tema sõnul on Padar juba praegu

AD juhina postiteenuste divisjoni

toetanud väga paljudes teemades.

„Nüüd saab ta divisjoni tegemis-

tesse veelgi sügavamalt sisse

minna ning divisjon uutesse kõr-

gustesse lennutada. Postiteenuste

divisjoni töötajatele ütlen, et te

saate endale väga hea juhi,“ lisas

Vainult.

Kaido Padar on Eesti Postis

töötanud ligikaudu seitse aastat,

alustades tööd turundus- ja kom-

munikatsiooniosakonna juhina

ning liikudes seejärel administra-

tiivdivisjoni juhi positsioonile.

„See aeg on minu elus olnud suu-

repärane aeg. Oleme tublide AD

kolleegidega üles ehitanud tugeva

tugidivisjoni. Tänan südamest kõi-

ki AD töötajaid,“ lausus Padar.

„Samas tunnen, et aeg on edasi

liikuda. Kahe tuhande töötajaga

divisjoni juhtimine on suur vas-

tutus, mistõttu olen tänulik juha-

tusele mulle antud usalduse eest.

Postiteenuste divisjonis töötavad

tublid inimesed ning seetõttu on

mul tugev tunne mõeldes eesseis-

vatele väljakutsetele.“

Sügiseni juhib administariiv-

divisjoni Kadi Tamkõrv ning per-

sonali osakonna juhi kohustused

võtab seni endale Mari Sarjas. •

Kahe tuhande töötaja-ga divisjoni juhtimine

on suur vastutus.

Naeratav klienditeenindaja on ettevõte visiitkaart.

Läti Post24 ärijuht Joona Saluveer demonstreerib pakiautomaadi mugavat kasutamist.

LEAN AKADEEMIA ALUSTAB UUESTIVeebruaris algab uue hooga kulusäästliku tootmise koolitus Lean Akadeemia II, mis on jätk eelmisel aastal alguse saanud programmile.

4 Infosarv | Märts 2014 | nr 54

Tänapäeva ettevõtja kasutab omnikanaleidNii nagu telefon pole mõeldud enam ainult helistamiseks, vaid sellega saab pildistada, meili saata, mängida ja fi lme vaadata, nii nagu ID-kaart pole üksnes isikut tõendav dokument, vaid sellega saab panka sisse logida, apteegist digiretsepti küsida ja allkirja anda, pole ka Eesti Post enam mitte ainult kirja ja paki saatmiseks, vaid pakub omnikanalite lahenduse kaudu kliendile hulganisti võimalusi, kuidas elu lihtsamaks teha.

Siim Potter

Kadri Tonka

Kairi ja Mati on õde ja vend. Neid mõle-

maid on varustatud sünnipäraselt väga

heade geenidega. Seetõttu hoolitsevad

nad oma tervise eest ja tahavad alati ilusad

välja näha. Kolm korda nädalas külastavad

õde-vend Eesti populaarseimat fi tnessi

klubi. Kairi armastab Zumba treeninguid.

Mati rassib samal ajal jõusaalis.

Koos otsustasid nad avada e-poe, mis

müüb looduslikku kosmeetikat. Kairi vas-

tutab internetis müüdavate toodete eest

ja tellib välismaalt kaupa. Mati hooleks on

jäetud igapäevane asjaajamine. Koos ot-

sustasid nad partneriks valida Eesti Posti.

Mairi e-pood

Õde-vend hindavad mugavust. Kõik peab olema käe-jala juures ja kiiresti

kättesaadav. See hoiab kokku aega ja säästab närve.

EPLIS-veebis saab pakke vormistada ja Mati jälgib siit ka kõike muud oma

pakkide ja laoseisudega seonduvat, jälgib ja edastab saadetiste eelinformat-

siooni. „Minu põhiline töökeskkond,“ teatab Mati resoluutselt.

Kuigi Mairi e-pood on juba päris tuntud, siis tahab

Mati alati, et nende äri veelgi suurema inimhulga

teadvusesse jõuaks. Koos Eesti Posti turundusnei-

dudega tehakse kampaaniaid (ja nalja), toidetakse

üksteist heade mõtetega ja arutatakse uusi turun-

dusnippe.

Kuigi e-pood tavaliselt reklaami postkastidesse

ei saada, teavad Mati ja Kairi, et selline võimalus

on neil olemas. Küll aga on nad reklaami hoidnud

postkontorite reklaamipindadel. „Postkontorites

käib ju väga palju erinevaid inimesi. Jube mõnus

koht, kus reklaami hoida,“ kiidab Mati.

Eesti Posti tütarettevõtte Maksekeskus

AS lisas Mairi e-poele Eesti pangalingid

ja krediitkaardi makse võimaluse. Nüüd

saavad nad kõik maksetega seotud toi-

mingud ära teha ühest kohast. Mati on

eriti rahul, et nad saavad Maksekeskuse

kaudu pakkuda järelmaksu teenust.

„Kindlasti muudab järelmaksu võimalus

meie poodi veelgi atraktiivsemaks,“

mõtleb ta endamisi.

Kui Mati on vana kooli mees, siis Kairi armastab uusi lahendusi. Ta

otsustas, et ei taha näha ühtegi paberarvet ega e-kirjaga saadetud

PDF-faili ja seetõttu kasutab nii arvete saatmiseks, kui vastuvõt-

miseks eArvekeskust, mis on palju kiirem ja mugavam viis maksete-

ga asjatamiseks.

“Paberkujul arved viidi ka elektroonilisele kujule, ehk digiteeriti ära,“

kiitis Kairi infologistika divisjoni töötajaid.

Mati on vanakooli mees. Ta arvab, et õige

kiri peab ikka tulema ümbrikus ja paberil.

Seepärast eelistab ta oma klientide käest

tagasisidet küsida kirja teel. Kasutades

„Makstud vastuse“ teenust, saavad Mairi

e-poe kliendid tagasisidevormi tasuta Mati-

ni toimetada. „Klient on kuningas,“ oskab

Kairi lisada.

Vahel on vaja kirja saata, aga pole ümb-

rikku, marki ega tegelikult aegagi, et seda

postkasti viia. Siis saadavad Kairi või Mati

kirja teele Kirjakeskusest. Kiri prinditakse

välja, pannakse ümbrikusse ja kirjakandja

toimetab selle kliendile postkasti.

EPLIS Veeb - veebipõhine Eesti Posti logistika infosüsteem

Turundus

Reklaam

Maksekeskus

eArvekeskus

Kirjateenused jaKirjakeskus

Kairile meeldib, kui ka kõige tavalisemad arved

ja blanketid on ilusti kujundatud. Juba põhikoolis

joonistas ta kontrolltöödele värviliste vildikatega

lillekesi.

Mairi e-poe arved ja teatised on alati kujunda-

tud korrektselt ja viisakalt ning printlahenduse

osakonna töötajad teavad, kuidas trükised kõige

kvaliteetsemalt paberile saada, komplekteerida

ja ümbrikusse panna.

Mati pole isegi mõelnud, et neil võiks oma ladu

kusagil asuda. „Hakka veel töötajaid palkama või

ise kaubaga majandama,“ põhjendab Mati.

Nad kasutavad Eesti Posti logistikateenuseid.

Kairi tellib välismaalt kauba lattu, kus laotöötaja

selle üle loeb ja Matile saadetakse täpne kogus,

mida ja kui palju saabus. Kui klient e-poest on

kauba ära tellinud ja selle eest maksnud, pan-

nakse laos tellimus kokku, pakendatakse ja kuller

toimetab paki kliendile. „Hästi palju soovivad

kliendid pakke välja võtta alati avatud Post24

pakiautomaatidest“, teab Mati Post24 eeliseid.

Printlahendused

Laoteenus

Mairi e-poe omanikud on eriti

rahul, et pakkide saatmiseks

on võimalik kasutada kolme

kanalit. See on eriti tähtis nende

kliendile, sest valida saab nii

postkontori, alati avatud Post24

pakiautomaadi kui ka kulleriga

kättetoimetamise vahel.

Kairi on alati rahule jäänud Eesti

Posti kiirusega. „Kliendid on ülla-

tunud, et pakid on käes juba järg-

misel päeval,“ lisas Kairi.

Mati ise eelistab rohkem Post24

pakiautomaate, sest siis saab pa-

kile kasvõi südaöösel järgi minna.

Kairi seevastu naudib kulleritega

suht-lemist.

“Need kulleripoisid on alati nii

viksid ja viisakad ja kenasti rii-

des, kahju ainult, et neil kogu aeg

nii kiire on,” jutustab Kairi.

Kolm väljastuskanalit

„Tallinnas olles ma postkontoris ei käi. Küll aga sa-

tun pidevalt postkontorisse puhkusel olles Lõuna-

Eestit külastades,“ ütleb Mati. Tema maakodu

alevikus pole pangakontorit ning nii eelistab ta

pangateenuseid postkontoris tarbida. „Panen raha

arvele ja vahel olen saatnud ka rahakaarti.“

Matile meeldib, et klienditeenindajad teavad palju

erinevatest teenustest ja ka kõige rumalamale

küsimusele naeratuse ja aruka vastuse annavad.

Postkontor

Arte Ermel, PLUSS ID OÜ:

Väga mugav on kasutada kõiki teenuseid ühest kohast. Eriti hea meel on Maksekeskuse

teenuste üle, kuna sellelaadne teenus Eestis puudus. Kõikide pankadega lepingute

sõlmimine ja makselahenduste integratsioon on aga alustavale ettevõttele natuke ku-

lukas ja aeganõudev.

Eesti Post võiks lisaks veel pakkuda e-poodnikele platvormide integratsioonimooduleid,

mis oleks veel töökindlam lahendus omnikanalite kasutamiseks.

Gerli Poobus, Põldmaa Kaubandus AS:

Töötame Eesti Postiga veelgi parema ühise koostöö ja tuleviku nimel. Omni-

kanali lahendusena oleme ilmselt parim näide, sest klient saab meie tooteid

osta nii internetist, kui 50st poest üle Baltikumi. Eesti Post pakub meile lao-

ja komplekteerimisteenust ning saadab pakid mugavalt kliendile.

MAKSIKIRJADE ARV KASVAB2013. aastal oli Eestisse saabuvaid rahvusvahelisi maksikirju 26% rohkem kui aasta varem.

5Infosarv | Märts 2014 | nr 54

Eesti Posti Pärlid 2013 Triin Kärner – Aasta kliendisõber

Pirjo Falten – Aasta kolleeg

Anneli Laubach – Aasta teadmistejagaja

Maie Narusk – Aasta uuendaja

Siiri Kruuse – Aasta juht

Jaan Vainult – Eesti Posti täht

Logistikadivisjoni müügiosakond – Aasta tiim

Suvepäevad – Aasta tegu

Finantsdivisjoni Kuldkroon 2013Urve Garelis

InfologistikadivisjonSirle Toom – Aasta tuleja

Anu Vaino – Aasta tegija

Aasta tegu – ILD tõus parimaks divisjoniks töötajate rahulolu

uuringus

Äridivisjoni parimadErmo Jööts – Parim äriidee

Indrek Raig – Parim äridivisjoni juhitav projekt

Ain Järvesaar – Säravaim äridivisjoni inimene

LogistikadivisjonIlmar Tooming – Aasta töötaja sorteerimisosakonnas

Rene Kaas – Aasta töötaja transpordiosakonnas

Andres Savik – Aasta töötaja kullerteenuste osakonnas

Reedik Ploompuu – Aasta arendaja

Sten Esna – Aasta müügiinimene

Administratiivdivisjoni parimadInge Tahk – Aasta kolleeg

P24 laienemisele kaasaaitamine kõigis kolmes riigis – Aasta

projekt

Ilmataat, kes hoidis ettevõtte küttekulud madalad – Aasta

sõber

Postiteenuste divisjoni parimadJaemüügi parimadNatalja Kolpakova – Ida-Viru PPK

Aivi Orgla – Järva-Jõgeva PPK

Natalja But – Kesklinna PPK

Larissa Monahhova – Lasnamäe PPK

Irina Pahhomova – Mustamäe PPK

Urve Vesik – Pärnu PPK

Marina Kivimäe – Rakvere PPK

Krista Kesküll – Rapla-Haapsalu PPK

Ülle Pink – Saare-Hiiu PPK

Maigi Veemaa – Tartu PPK

Jelena Ossipov – Valga PPK

Liliana Pajumägi – Viljandi PPK

Kaja Peelo – Võru-Põlva PPK

Kandekeskuste parimadJevgeni Matalassov, Galina Aleksandrova – Haabersti KK

Malle Pahk, Margus Kruuseväli – Haapsalu KK

Harri Poolakene, Märt Annus, Lia Tartu, Helen Tüll – Hiiumaa KK

2013. aasta väljapaistvamad töötajad ja teod

Möödunud aastal valisid erinevad üksused ja divisjonid lisaks üle ettevõtte valitavatele parimatele töötajatele veel oma parimaid. Siit autahvlilt on lugeda kõigi nende suurepäraste töötajate nimed, keda esile tõsteti ja tunnustati. Kokku valiti parimaks 243 töötajat, üks osakond, kaks aasta tegu ja üks aasta projekt.Õnne ja edu veelkord kõigile!

Katrin Salura, Kaidi Kiigske, Evelin Väljari, Piivi Mägi – Ida-Harju KK

Helju Kuusik, Ehte Jõearu, Moonika Kull, Valentina Borženko –

Jõgeva KK

Tamara Upaleva, Jelizaveta Ivanõtševa, Olga Smorževskaja,

Maksim Seljodkin – Jõhvi KK

Niina Bõstrjakova, Robert Klaamas, Ljudmila Endla, Ljudmila Põld

– Lasnamäe KK

Marina Krainova, Margret Abileid, Sander Koppelmann, Veiko

Lodjak – Lääne-Harju KK

Anna Krasnova, Jaan Meriniit, Riina Jõe, Galina Kubri –

Mustamäe KK

Jelena Botsarova, Eduard Tulpahh, Aleksandr Rodionov – Narva KK

Annika Aabla, Lii Koch, Gea Sepandi, Mare Lessok – Paide KK

Alexander Shabak, Irina Eichler, Ilona Tirp, Aasa Asper – Pirita KK

Irja Mardim, Kairi Lipp – Põhja-Tallinn KK

Merike Teever, Meelis Määr, Annelii Must, Helina Vinne – Põlva KK

Ave Vaštšenko, Saima Saard, Tatjana Hrenova – Pärnu KK

Külli Paulus, Evi Leis, Ille Ploom – Rakvere KK

Kadi Lee, Inna Moora, Liina Ambos, Dagmar Sillar – Rapla KK

Virvi Mihkelson, Enna Mets, Ave Väli, Helju Lõbus – Saaremaa KK

Innar Roosipuu, Olga Telebuk, Karl Tael, Kärt Randoja – Tartu KK

Kadi Kängsepp, Helle Uibo, Kaidi Kängsepp, Meelis Eglit – Valga KK

Elle Sillaots, Aino Meremaa, Rösler Jaanika, Geoffrey Longhurst –

Viljandi KK

Eve Osi, Kaija Sarepuu, Mati Mee, Kalmer Hannust – Võru KK

Kandepunktide parimadKristi Jõgismaa, Marje Nikkel, Malle Reisel, Elle Rõõs – Lihula KP

Vaike Maal, Reet Aanja, Virve Vilms, Riin Sirkas – Kehra KP

Natalja Kaljusaar, Jaana Ojasalu, Leili Liivand, Kesti Salumäe –

Kuusalu KP

Inga Merisaar, Tarmo Kalamets, Kaie Esna, Guido Relvik – Loksa KP

Maie Vilson, Jane Pärtels, Riina Randmäe, Reet Indela –

Põltsamaa KP

Kätlin Ridal, Ljubov Kohala, Tea London, Renne Pärlin – Torma KP

Svetlana Kangur, Marina Kekšina – Kohtla-Järve KP

Svetlana Arefjeva, Ljudmila Kamakina, Silvi Veiser – Kiviõli KP

Aili Suvi, Ursula - Edith Tiidenberg, Sergei Tumanov – Avinurme KP

Aarne Malva, Sirje Õismaa, Arvo Reismann, Vladimir Tsvetkov –

Aruküla KP

Tatjana Romanov, Merle Kasepalu, Nadezda Petuhhova,

Reet Uusberg – Paldiski KP

Ainika Nilk, Jaak Paasrand, Maarika Pähkelmann, Merike Paas-

rand – Rummu KP

Milla Raus, Ülle Raagmets, Ene Sinirand – Saku KP

Jelena Aidla, Kersti Hein, Maret Tubli, Liisa Mikk – Saue KP

Kaie Kalda, Ruth Kalmus, Helle Tuule, Signe Liiv – Turba KP

Irina Markova, Tiiu Metsik, Peit Pressraud, Kuno Kipper –

Nõmme KP

Eda Zaplatina, Leonora Lillepõld, Sirve Räni, Tatjana Kit –

Pääsküla KP

Marina Boldõreva, Anna Šmarina, Valeri Bodogovski – Sillamäe KP

Tiina Saartson, Ester Kutepov, Anne Usutav, Marje Aedma –

Türi KP

Tatjana Liivar, Tatjana Malõševa, Aili Grauberg, Maria Temper –

Maardu KP

Reet Uusberg, Anne Meidra, Niina Boklan – Jüri KP

Ethel Närep, Õnne Randla, Maire Aparin, Kaja Võsu – Räpina KP

A ve Siirak, Luule Kaldre – Kilingi-Nõmme KP

Kädi Vahenurm, Laine Loginov, Erki Pool – Pärnu-Jaagupi KP

Aili Jürimäe, Maie Laasmaa, Iirika Pakk – Vändra KP

Galina Jaštšenko, Lilija Šuvalova, Linda Kärt, Pilvi Karu – Tapa KP

Rein Täheste, Helle Kõiv, Rita Lepp, Marika Karron – Väike-Maarja KP

Liina Kirs – Tamsalu KP

Liane Orgmets, Terje Saaliste, Enely Rüütalu, Aime Vesinurm –

Märjamaa KP

Urve Tammeaid, Janika Eldemeel, Luist Kaia, Urve Kaasik –

Orissaare KP

Mari Tellissaar, Mati Otsing, Anne Elber, Anni Leiger – Elva KP

Inna Jõgi, Priit Rennit, Katrin Kask, Remo Käärik – Võnnu ja

Kallaste KP

Mall Palm, Sirje Tagel, Karin Pikk – Otepää PK

Merike Lepp, Tamara Zäuram, Dainis Kolesnikovs, Tuuli Kokamägi

– Tõrva KP

Viivika Sarv, Maie Liibert, Janeke Siig, Malle Mets – Karksi-Nuia KP

Piia Mäger, Kalle Mändla, Airi Aruoja, Vilja Krõlov – Mustla KP

Ragne Ilves, Maia Morel, Andi Meier – Antsla KP

Rauno Stüff, Ansi Arumeel, Mait Sooaru ja Aavo Kärmas tunnustavad aasta uuendaja tiitliga pärjatud Maie Naruskit.

6 Infosarv | Märts 2014 | nr 54

Eesti Post maksab parimate lõputööde eest stipendiumiKõik diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd, mis on kirjutatud Eesti Posti teemal ja loovad lisaväärtust ettevõttele, on oodatud osalema Eesti Posti lõputööde konkursil, kus parimaid tunnustatakse 1000-eurose stipendiumiga.

Personaliosakonna juhi Kadi

Tamkõrva sõnul tekkis idee luua

lõputööde stipendiumifond

selleks, et motiveerida Ees-

ti Postis töötavaid tudengeid

leidma teemasid, mille ana-

lüüsimine ja uurimine ka ettevõt-

tele kasulik oleks. Ühtlasi lisas ta,

et nii on võimalik ühtlustada aka-

deemiliste aine- ja uurimistööde

kirjutamise põhimõtteid.

“Igal aastal kirjutatakse mitmeid

töid, kus kasutatakse Eesti Posti si-

sest informatsiooni, kuid hetkel on

teadmata, kui palju, mis teemadel ja

millise kvaliteediga need tööd on kir-

jutatud,” ütles Tamkõrv.

Stipendiumitele kandideerimise

täpse ajakava ja nõuded edastab per-

sonaliosakond töötajatele hiljemalt

juunikuus. Stipendiumid antakse koo-

lilõputöödele, mis on kaitstud jooksva

õppeaasta jooksul. Stipendiumite väl-

jaandmise komisjon moodustatakse

igal aastal eraldi sõltuvalt esitatud

lõputööde sisust. Komisjonil on õigus

jätta stipendiumid täies mahus välja

andmata, kui kvaliteetseid lõputöid

pole või esitatud tööde sisu pole

ettevõttele piisavalt väärtust loov.

Selleks, et ettevõttel oleks üle-

vaade kirjatöödest ning tagatud

oleks Eesti Postiga seonduva konfi-

dentsiaalse info korrektne käsitleme,

on loodud akadeemiliste aine- ja

uurimistööde kirjutamispõhimõtted

Eesti Postis. Põhimõtted kehtivad kõi-

gile Eesti Posti töötajatele, sealhulgas

lapsehoolduspuhkusel viibijatele. •

Digitaalse haiguslehe puhul teata personaliosakonnale selle lõpukuupäev

Koosolekuruumid teevad ilma

Post24 soodustus kõigile töötajatele

Kuna selle aasta alguses on pa-

ralleelselt kasutusel nii paberil

kui ka elektrooniline haigus-

leht, edastab ka Eesti Post nüüd

haigekassale haiguslehti elekt-

rooniliselt. Töötajal tuleb haigus-

lehe lõppedes võimalikult kii-

resti öelda personaliosakonnale

haiguslehe lõppemise kuupäev.

Kui arst annab töötajale pa-

beril haiguslehe, siis tuleb see

edastada esimesel võimalusel

personaliosakonda. Kui aga arst

edastab haiguslehe andmed elekt-

12. veebruaril välja kuulutatud

peakontori koosolekuruumide

nimekonkursile tuli üle kogu Bal-

tikumi 31 pakkumist. Konkursi

võitis intranetihääletusel 200

häält kogunud ilmastiku- ja tae-

vanähtuste teema.

Ilmastiku- ja taevanähtuste tee-

mal oli kaks autorit: Anneli Undrest

ning infologistikadivisjoni aren-

dusosakond. Väga sarnaste pak-

kumiste tõttu otsustas komisjon

need võimaliku ebaõigluse tek-

kimise vältimiseks ühendada. Või-

duidee autorid olid ka ise üllatu-

nud, et nad nii sarnased ideed välja

käisid.

„Sain nimekonkursil osalemiseks

inspiratsiooni sombusest ilmast

ning armastatud ütlusest „väike

Ajakava ja nõuded edastab personaliosa-

kond hiljemalt juunikuus.

Pakiautomaaditeenuse arendus-

juhi Reedik Poopuu sõnul on

sooduskood hea võimalus Eesti

Posti töötajatel pakiautomaadi

teenuse kasutamisel käsi valgeks

saada. Oleme saanud töötaja-

telt tagasisidet, et paljud pole

veel ise Post24 pakiautomaate

kasutanud. Tahame seda koge-

must aga kõikidele töötajatele

pakkuda, kuna see on lihtne ja

mugav," ütles Reedik. "Tehke

ettepanekuid, kuidas saaksime

areneda ja aidake meil teenus

paremaks muuta," kutsus ta kõi-

ki tagasisidet andma.

Reediku sõnul annab sooduskoo-

di kasutamine suurepärase või-

maluse üllatada oma lähedasi tore-

Post24-l on suurepärane uudis kõigile Eesti Posti töötajatele – lähipäevil saabuvad postkon-toritesse, kandekeskustesse ning osakondadesse väikesed kaardid, millega saab kasutada Post24 teenust 25% soodsamalt. Võimalust saab kasu-tada paki saatmist iseteeninduskeskkonnas vormistades.

Mari Sarjasmari.sarjas@post.ee

Oluline teada: • Tudeng annab töö kirjutamise soovist personaliosakonnale e-kirjaga teada. Kõikide tööde tegemisel tuleb saada personali-osakonnast kooskõlastus.

• Tudeng valib lisaks koolipoolsele juhendajale juhendaja ka

Eesti Posti töötajate seast.

• Aine-ja uurimistööd ei tohi sisaldada postisaladust ega tohi

kahjustada Eesti Posti, klientide või koostööpartnerite huve ja õigusi.

• Enne uurimistöö tegema hakkamist täidab tudeng ära uurimistöö registreerimise vormi ning saadab selle aadressile haridus@post.ee.

• Peale uurimistöö valmimist ja enne esitamist koolile saadab tudeng valminud töö pdf-formaadis aadressile haridus@post.ee.

• Kõik tööd, mis on kirjutatud Eest Posti teemal ja loovad seejuures

lisaväärtust ettevõttele, on oodatud osalema Eesti Posti lõputööde konkursil, mille parimaid tunnustatakse rahalise stipendiumiga.

• Stipendiumite väljastamise eesmärk on motiveerida töötajaid uurima ja kirjutama Eesti Posti jaoks olulistel teemadel ning soodustada töötajate hulgas kõrghariduse, magistri- või dok-torikraadi omandamist. 2014. aastal on planeeritud välja anda kuni viis 1000 euro suurust stipendiumi.

da saadetisega. Sama teeb iga kuu

üle saja tuhande Eesti Posti kliendi.

Kõikidel Eesti Posti töötajatel on või-

malik soodsama hinnaga pakki saa-

ta, vormistades see internetis isetee-

ninduskeskkonnas www.post24.ee/

iseteenindus.

Soodustus kehtib teenusele pa-

kiautomaadist pakiautomaati ja

sooduskoodi saab kasutada kuni 30.

juunini 2014. Aasta teisel poolel ja-

game kõigile töötajatele välja uued

koodid, mis kehtivad samuti pool

aastat ehk kuni 2014. aasta lõpuni.

Sooduskaardi peal on kirjas igale

töötajale väljastatud personaalne

kood, mis on üks osa tööandja väär-

tuspakkumisest ettevõtte tööta-

jatele. •

rooniliselt, siis ütleb ta töötajale

haiguslehe lõppemise kuupäeva,

mis tuleb edastada kas suuliselt

või e-kirja teel personaliosakon-

nale. Personaliosakond näeb rii-

giportaalis lõppenud haiguslehti ja

saab need edastada haigekassale

maksmiseks.

Paberil haiguslehel ei ole enam

töötajate arvelduskonto andmeid.

Hüvitise saaja saab oma arvel-

duskonto andmeid vaadata ja

muuta kodanikuportaalis www.

eesti.ee, logides sinna sisse ID-

kaardi, mobiil-ID või panga kaudu.

Kui kodanikuportaali pole võimalik

kasutada, saab oma arvelduskonto

andmeid muuta ka haigekassa ko-

dulehel olevat avalduse blanketti

kasutades. Avaldus tuleb sellisel

juhul edastada haigekassale Harju

Haigekassa osakonda aadressil

Lastekodu 48, 10144 Tallinn või

e-mailile harju@haigekassa.ee

(e-mailiga saadetud avaldus peab

olema seostatav avalduse saatjaga).

Haigekassas on igal kindlustatul üks

arvelduskonto ning kõik rahaliste

hüvitiste ülekanded tehakse isiku

viimati esitatud arvelduskontole.

Kui varem maksis haigekassa hai-

gushüvitise välja ühe kuu jooksul,

siis nüüdsest makstakse see alates

kahe päeva möödumisest haigus-

lehe lõpust. Kiire haigushüvitise

kättesaamise eelduseks on aga per-

sonaliosakonna kohene teavita-

mine haiguslehe lõpust.

Rohkem infot saad lugeda

haigekassa kodulehelt www.

haigekassa.ee või küsida perso-

naliosakonnast aadressil perso-

nal@post.ee. •

päike olgu igas päevas“. Nii tun-

duski konkursile ilma teema pak-

kumine loomulik,“ kirjeldas Anneli

Undrest, kuidas ta ideele tuli.

„Otsustasime konkursil täietõ-

sidusega osaleda ning õigesti te-

gime. See võistlus, hääletamisprot-

sess ja võit on toonud palju lihtsaid

ja positiivseid emotsioone muidu

raskes tööperioodis,“ kirjeldas

konkursi olulisust ILD arendusosa-

konna esindaja Maris Leivategija

hoopis töötajate võtmes.

Peakontoris on 13 koosoleku-

ruumi, mis nimetatakse ümber ja

kujundatakse ajapikku vastavalt

nende eripäradele ilmastiku- ja

taevanähtuste temaatikaga. Uute

nimedega harjumise ajal kasutame

kindlasti ka seniseid numbreid ja

tähiseid. •

LÕÕGASTU SPAAS!Valides “Postitöötaja paketi” pakub Estonia SPA Eesti Posti töötajale soodsama hinnaga majutust ja spaateenuseid.

7Infosarv | Märts 2014 | nr 54

Kõik sulgpalli mängimaSulgpall pakub mängulusti, tekitab hasarti ja annab võhma juurde. Nüüdsest avasime spordiklubis ka sulgpallisektsiooni, mille raames saavad kõik tulla harjutama.

POST24 LOGISTIKAETTEVÕTETE VÕRKPALLIS KOLMAS Neljandal Eesti logistikaettevõtete võrkpalliturniiril "Euroalus" tõusis pjedestaalile ka Post24 võistkond, saavutades Via3L ja Linfordi järel kolmanda koha

Kui me mõtleme sõnale sulg-

pall, siis tavaliselt meenub kuskil

lapsena vabas õhus mõned kor-

rad toksitud pallimäng, mida ei

saanud tuulega mängida ja mille

pall kippus kogu aeg ära kadu-

ma. Samas pole tegemist sugugi

mitte ainult kalambuuriga.

„Sulgpall on tore ja lihtne

mäng. Lisaks heale füüsilisele

koormusele pakub sulgpall ka

pallimängule omast põnevust ja

võimalust teha trenni teistega

koos,“ tõi välja sulgpalli plussid

Eesti Posti sulgpalliaktivist Toivo

Vällo sorteerimisosakonnast.

„Ma ei ole kunagi varem sulg-

palli mänginud. Lapsena sai

seda küll vist proovitud ja ega

ma rohkem midagi ei teadnud

kui, et pallile tuleb pihta saada.

Tegelikult on see hoopis teine

mäng,“ ütles sulgpallitreeningu-

tel aktiivselt osalev Ene Andre

siseauditi osakonnast .“Otsisin

tükk aega väljundit, mida teha

kui tervis enam joosta ja suusa-

tada ei luba. Sulgpallis saab

mänguliselt liigutada ja võh-

ma juur-de. Samuti tekib lahe

hasart.“

„Mulle meeldib tegelikult

väga squash, aga peale vigas-

tust sellega tegeleda ei saanud

ja hakkasin mõtlema muudele

võimalustele. Sulgpall sobib

selleks väga hästi. Olen siia-

maani niisama suviti toksinud.

Tuttavate inimeste ja hea selts-

konnaga on tore iganädalaselt

koos käia ja ühiseid asju teha.

Üldiselt sobib see mulle ka kui

"Väsitav, aga õnnelik," võttis

võistluspäevad lühidalt kokku

hankegrupi juht Heleri Kirss, kes

ise jäi kahjuks mitmel alal napilt

medalist ilma. "Oli meeleolukas

ja sportlik nädalavahetus! Orien-

teerumismaastik suurte rel-

jeefsete vormidega nõudis head

jooksuvormi ning retrohõnguline

puusuusasprint oli isegi pealt-

vaatajale valus vaadata, rääkimata

tublide osalejate suurest pingu-

tusest nendel tõusu võtta. Kol-

leegid tegid taaskord suurepärast

tööd igal alal ja on ainult au olla

osa sellisest suurest ja sportlikust

ettevõttest ning anda sellele ka

oma panus!" ütles Kirss.

Kuigi tavapäraseid suusaradu

kaunistab praegu valdavalt muld,

siis on Tehvandil endiselt sõidetav

täiesti korralik suusarada ja ilma

kiuste suudeti korraldada ära ka

kõik suusaalad.

"Arvan, et Talispartakiaad õn-

nestus jälle hästi," ütles Firmaspor-

di esindajale antud intervjuus

Eesti Posti digiteerimisteenuste

osakonna juhataja Anneli Und-

rest. "Võistlused olid lahedad, oli

palju uusi alasid. Kuna mujal lund

pole, oli siin kindlasti tavapära-

sest rohkem võistlejaid ja kõrgem

tase," märkis Undrest.

Üksikaladest kõige hinnatum

esikoht saavutati kindlasti mä-

lumängus, kus osales kokku 64 tii-

mi ning Eesti Posti võitjameeskon-

nas lõi kaasa ka juhatuse esimees

Aavo Kärmas.

"Üldjuhul ongi läinud nii, et

saame hea koha kas mälumängus

või võrkpallis. Seekord oli siis taas

mälumängu kord (võrkpallis jäädi

viiendaks: toim.)," analüüsis oma

keskmiselt suurema kehamassi-

indeksiga inimesele väga hästi,“

kommenteeris oma armastust

sulgpalli vastu Priit Paesalu in-

fologistikadivisjoni arendusosa-

konnast.

Jaanuarist alanud kooskäimis-

tel on kohal käinud juba üle

paarikümne erineva huvilise.

Lisaks mängimisele püütakse

teha treeneri näpunäidete järgi

ka tehnikaharjutusi ning juba

16. märtsil ootab soovijaid ees

sõprusmatš sulevirtuoosidega

G4S-ist.

Eesti Posti spordiklubi sulg-

pallitreeningud toimuvad pü-

hapäeviti Tallinna Tondiraba

sulgpallikeskuses treener Karl-

Rasmus Pungase juhendami-

sel. Osalema on oodatud kõik

huvilised olenemata soost või

tasemest. Väljaspool Tallinna

saavad kõik soovijad käia sulg-

palli mängimas 50% allahind-

lusega Tabasalu Spordikeskuses,

Turba Spordihoones, Jõhvi Spor-

dihallis, Pärnu Tennisekeskuses,

Võru Spordikeskuses ja A. Le

Coq Spordimajas Tartus.

Lisaks sulgpallile pakub Ees-

ti Posti spordiklubi oma liikme-

tele veel võimalust käia tasuta

mängimas ka teisipäeviti kell 18

Lilleküla gümnaasiumis võrkpal-

li ja neljapäeviti kell 20.30 Tal-

linna tööstushariduskeskuses

korvpalli.

Kui soovid treeningutega

liituda, anna endast märku

spordiklubi@post.ee. •

1.) Sigrid Rüütel osalemas laskesuusatamise teatevõist-lusel. 2.) Otepää kirjakandjad Liia Piho ja Mall Palm valmistumas 1 km võimsussõiduks. 3.) Birgit Patrice Baumer kommunikatsiooni-ja turundusosakonnast läbimas elu esimest orienteerumisvõistlust.

HUVITAVAID FAKTE SULGPALLI KOHTA:

• Sulgpallis läbitakse ühe mänguga üle poole pikem distants kui tennises ja seda poole lühema ajaga. Ühtlasi sooritatakse kaks korda rohkem lööke

• Sulgpall sai olümpiaspordialaks 1992. aastal Barcelonas

• Tüüpilises kahegeimilises mängus jookseb sulgpallur ligikaudu 1,6–2 km

• Sulgpall on kiireim reketispordiala maailmas: palli kiirus võib ulatuda kuni 420 km/h

• Parimad sulgpallid tehakse hanede vasaku tiiva all kasvava-test sulgedest. Kahe sulgpalli valmistamiseks on vaja vähemalt kolme hane

• Kaks kõige tugevamat sulgpalliriiki on Hiina ja Indo-neesia, kes on kahepeale kokku võitnud 70% kõigist arvestatavatest võistlustest

Eesti Post võitis TalispartakiaadiMärtsi esimesel nädalavahetusel Otepääl ja selle ümbruses toimunud Eesti Ettevõtete Talispartakiaadi parim fi rma oli Eesti Post, kes edestas 28 ettevõtte arvestuses teiseks tulnud Swedbanki ja kolmandaks platseerunud Tallinna Linnatranspordi AS-i.

Indrek Raigindrek.raig@post.ee

panust üldvõitu Kärmas. "Samuti

tahan tänada kõik neid tublisid

inimesi, kes Eesti Posti esindasid ja

meie lippu taaskord kõige kõrgel

hoidsid," lisas Kärmas.

Esimest korda talimängude

karuselli kaasa teinud Marion

Adusoo Tallinna Kullerpunktist

nentis, et oli palju raskem, kui oli

oodanud. "Tase oli üllatavalt kõrge

igal alal. Korraldus oli super, minu

jaoks kõik uus ja huvitav. Tervis

pidas vastu, füüsiliselt midagi üle-

kooramavat polnud," rääkis ta.

Oma tulemusi kommenteeri-

des ütles Marion, et varu jäi veel

kõvasti. “Jalgpallis olime takti-

kaliselt lihtsalt nõrgad." Kaasa

tehtud aladest jäi Adusoo tali-

orienteerumises pronksile, jalgpal-

lis neljandaks ja 100 m suusasprin-

dis viiendaks.

Mängudel osales töötajaid ka

Otepäält. Näiteks teist aastat

järjest 1 km võimsussõidu ülekaa-

lukalt võitnud Valga kandekeskuse

autojuht Liia Piho ütles, et kaal on

tema relv: "Kui oled nii raske, siis

on hea, et selline ala kavas on. Aga

üldiselt julgustan kõiki inimesi

suusatama minema, vaatamata

sellele palju nad kaaluvad või kui

kiiresti nad sõidavad. Kindlasti osa-

len järgmine aasta uuesti," õhkus

Liialt optimismi. Võimsussõit on

ala, kus lisaks saavutatud ajale

võetakse arvesse ka võistleja kaal.

Lisaks sai Liia veel tubli 14. koha 54

naise arvestuses ka discgolfi s.

Kokku osales talispartakiadil

üle 600 võistleja 16-l alal: tali-

orienteerumine, reesõit, puu-

suusasprint, mälumäng, korvpall,

võrkpall, saalijalgpall, murdmaa-

suusatamine, kalapüük, 1 km võim-

sussõit, Tehvandi tõusu sprint,

petank, 100 m suusasprint, disc-

golf, fi rmajuhtide mitmevõistlus

ja laskesuusatmise teatevõistlus.

Eesti Ettevõtete Kevadsparta-

kiaad toimub juba 11.-12. aprillil

Tallinnas. Kui teate meie tublide

töötajate seas julgeid, kes sooviksid

osaleda males, palun andke sellis-

test kolleegidest märku spordiklu-

bi@post.ee. Võisteldakse veel ka

curlingus, bowlingus, kardisõidus,

lamades surumises ja nooleviskes. •

Üksikaladest kõige hinnatum esikoht saa-

vutati mälumängus.

8 Infosarv | Märts 2014 | nr 54

Digitaalse allkirja andmine on imelihtneEelmisel aastal alustas Eesti Post töölepingute digitaalset allkirjastamist ja tänaseks hetkeks liiguvad fi nantsdivisjonis, äridivisjonis ja infologistikadivisjonis töölepingud minutitega ühest arvutist teise.

Eesti Posti personaliosakonna ju-

hataja Kadi Tamkõrva sõnul min-

nakse digiallkirjastamisele üle

sammhaaval ja sellel aastal lii-

tuvad projektiga administratiiv-

divisjoni, logistikadivisjoni ning

postiteenuste divisjoni töötajad.

„Digitaalseid allkirju kasutades

hoiame kokku palju väärtuslikku

tööaega ja paberit. Seega on as-

jaajamine nii personaliosakonnale

kui lepingut sõlmivale töötajale

mugavam ja kiirem. Dokumen-

tidele allkirja andmiseks kuhugi

spetsiaalselt kohale tulema ei pea,

vaid kõik toimingud saab tehtud

ID-kaardi lugejaga varustatud ar-

vutist,“ täpsustas Tamkõrv.

Personalispetsialist Kersti Kalm

tegeleb Eesti Postis digitaalselt

allkirjastatud dokumentidega iga

päev ja tema sõnul ei pea tööta-

jad seda protsessi üldse kartma.

Kersti ütles, et töölepingud säilita-

takse arhiveerimiskindlas formaadis

elektroonilistes kaustades ning iga-

le töötajale on loodud isiklik kaust,

kuhu tema dokumendid kokku

kogutakse. Samamoodi teevad

ka kõik teised ettevõtted, näiteks

riigiarhiiv ning erinevad riigiasu-

tused, sest see on kindlaim viis säi-

litamaks töösuhtega seonduvaid

dokumente aastakümneid.

„Juhul kui töötaja digitaalselt

allkirjastatud töölepingu kaotab

või kogemata kustutab, võiks ta

pöörduda personalispetsialisti

poole, et saada dokumendist uus

eksemplar,“ soovitas Kersti.

Hiljuti töölepingule digitaalse

allkirja lisanud Varstu postkontori

klienditeenindaja Ruth Soe on digi-

taalses allkirjastamises juba vana

kala. „Igal aastal annan korteri-

ühistu aruandele digitaalse allkir-

ja,“ täpsustas Ruth.

Tema jaoks ei ole arvuti kasu-

tamine keeruline ja ka esimest kor-

da seda tehes oli digitaalse allkirja

andmine lihtne. „Ei maksa karta!

Arvuti on ise tark ja küsib, mida

vaja. Eesti Posti töötajad saavad

kõigega hakkama. Lihtsalt olge jul-

ged!“, soovitas Ruth neile, kel digi-

taalne allkirjastamine tulevikus ees

seisab.

Ka äriklienditeeninduse vastuta-

va klienditeenindaja Larissa Mo-

nahhova sõnul pole töölepingule

allkirja andmises midagi keerulist.

Ta on neli-viis korda ka enne do-

kumente digiallkirjastanud. „Peab

olema tähelepanelik ja mõnikord

on vaja uuendada ID-kaardi prog-

rammi,“ andis Larissa lihtsad nõu-

anded.

Eesti Post on hetkel sõlminud üle

250 digitaalse töölepingu. Eestis on

kasutusel üle 1,2 miljoni ID-kaardi ja

digitaalselt allkirjastatud dokumen-

tide arv läheneb 150 miljonini.

ID-kaarti saad taotleda Kodakond-

sus- ja Migratsioonibüroo teenin-

dustes, Eesti Vabariigi välisesindustes,

posti või e-posti teel. •

Personalispetsialist Kersti Kalm näitab, kuidas digiallkirja anda.

Eesti Post on hetkel sõlminud üle 250

digitaalse töölepingu.

Ei maksa karta! Arvuti on ise tark ja küsib.

Personalispetsialist Kersti Kalmu soovitused:

• Personalispetsialist saadab töötaja e-posti aadressile ettevõtte esindaja digiallkirjaga dokumendi, millele töötaja saab lisada enda digiallkirja

• Kõigepealt salvesta dokument e-kirjast arvutisse ja pärast dokumendiga tutvumist allkirjasta see

• Digilallkirja andmiseks peab olema arvutil ID-kaardi lugeja, digiallkirjastamise programm ning töötajal kehtiv ID-kaart ja ID-kaardi PIN-koodid.

• Digitaalseks allkirjastamiseks sisesta sisestada PIN2-kood.

• Enne dokumendi tagasi saatmist veendu, et failil on küljes kaks digiallkirja (nii töötaja kui ettevõtte esinedaja allkiri)

Loe täpsemalt: www.id.ee

DIGIALLKIRJASTAMINE

Tavaallkirja anname paberi ja kirjutusvahendiga. Digitaalallkiri

on väljendatud matemaatiliselt, tagades keerukate meetodite ja

arvutuste abil allkirja õigsuse ja võltsimiskindluse.

Digitaalallkiri on seaduse silmis võrdne omakäelise allkirjaga.

Kõik Eesti ametiasutused on kohustatud vastu võtma digitaal-

allkirjastatud dokumente.

Digitaalse allkirja eelised:• Digitaalselt allkirjastatud dokumendist saab teha lõpmatu koguse juriidiliselt võrdseid koopiaid. Enam ei pea muretsema ainsa

koopia turvalise arhiveerimise pärast.

• Digitaaldokumendid ei võta ruumi.

• Digitaaldokument ei vaja paberit, printerit ega muid üleliigseid ressursse.

• Dokumente ei ole vaja kuhugi kohale viia. Nad lähevad vajalikku kohta ise - e-posti teel.

• Samuti on dokumendihaldustarkvara kasutamisel võimalik digitaalseid dokumente kiiremini leida ning väga erinevate

kriteeriumite alusel arhiveerida.

Allikas: www.id.ee

Siim Pottersiim.potter@post.ee