EESTI POSTI SISELEHT | Märts 2014 | nr 54
üleüldine jaekaubanduse kasv ja
kohalike omavalitsuste valimised.
Perioodika kanne püsis enam-
vähem samal tasemel 2012. aas-
taga – 32,1 miljonit tükki ehk 2,1
protsenti vähem kui aasta varem.
Endiselt näitavad langust paberil
saadetavad kirjad, mida saadeti
2013. aastal 6 protsenti vähem kui
aasta varem. Kokku saadeti 2013.
aastal 29 miljonit kirja.
Eelmisel aastal tasus Eesti Post
riigieelarvesse dividendina 400 tu-
hat eurot, millele lisandus tulu-
maks dividendidelt summas 106
tuhat eurot.
Eesti Post on riigile kuuluv äri-
ühing, kus töötab 2503 inimest.
Eesti Posti kontserni kuuluvad
emaettevõttena AS Eesti Post ning
tütarettevõtetena Eestis AS Mak-
sekeskus, Leedus Unipakas UAB
ning Lätis Post24 SIA. •
mis saabusid välisriikidest mak-
sikirjaga, võib öelda, et eest-
lane on hästi omaks võtnud
e-kaubanduse ning eelistab
üha enam ostusid teha arvuti
taga. Rahvusvahelisi maksikirju
saabus Eestisse 2013. aastal ligi
1,9 miljonit ehk veerandi võrra
rohkem kui aasta varem. Üle
40% kõikidest Eestisse saabuva-
test saadetistest tuleb Hiinast,
teisel ja kolmandal kohal on
Suurbritannia ja Saksamaa.
Järjest rohkem avastavad e-ka-
nalite võimalusi lisaks pakisaat-
jatele ka ärikliendid, kellest inno-
vaatilisemad on suure osa oma
arvetest, dokumentidest ja kirja-
vahetustest kolinud digiruumi.
Eesti Posti infosüsteemi Kirja-
keskuse kaudu saadeti mullu teele
üle poole miljoni kirja, 2012. aastal
oli Kirjakeskuse kirju 80 000. Eesti
Posti eArvekeskuse kaudu liikus eel-
misel aastal 7 miljonit arvet, mida
on 84 protsenti rohkem kui 2012.
aastal.
Reklaami vahendati mullu Ees-
ti Posti kaudu 204,4 miljonit tükki.
17-protsendise kasvu põhjustas
GERLI BRIFK: Et olla tugevad, vajame muutusi
> lk 2
UUDISED:Postiteenuste divisjonil uus juht
> lk 3
KOGEMUS:Tänapäeva ettevõtja kasutab omnikanaleid
> lk 4
Eelmisel aastal kasvasid kõige
rohkem pakiteenused Baltiku-
mis, Leedus kasvasid mahud 50
protsenti, Lätis kasutati pakitee-
nust ligi viis korda rohkem.
Jõuline laienemine ja kiire kasv
Baltikumis on Eesti Posti lähi-
aastate üks peamisi eesmärke. Tä-
navu laieneb Eesti Post Baltikumi
ka e-teenustega ning hakkab lisaks
pakiteenustele pakkuma ka digiar-
vete ning digitaalse infohalduse
teenust.
Pakimahud kasvavadKa Eesti pakimahud kasvasid
korralikult. Möödunud aastal
saadeti Eesti Posti kaudu 2,7 mil-
jonit pakisaadetist, mida on 37%
võrra rohkem kui aasta varem.
Kui sellele lisada veel saadetised,
Auditeerimata majandustulemuste põhjal kasvas Baltikumis tegutseva logistikaettevõtte Eesti Posti möödunud aasta müügitulu kaheksa protsenti. 2013. aasta kogukäive oli ligi 56 miljonit eurot.
Masinsorteerimine jõudis LeetuVeebruaris võeti Unipakases kasutusele uus ja kauaoodatud sorteerimisliin. Seni sorteerisid Eesti Posti Leedus asuva tütarfi rma töötajad kaupu käsitsi.
Unipakas, mis pakub Leedus
Post24- ja kullerteenuseid, as-
tus hiljuti suure sammu tööta-
jate koormuse ning töömahu
tasakaalustamise poole. Nimelt
seadis ettevõte oma suurimasse
sorteerimiskeskusesse Kaunases
üles 19-meetrise konveieri.
„Kui üldse millegi kohta võib
„väike aga tubli“ öelda, siis on
see Unipakase uus sorteerimis-
liin. Kõigest 19 meetrit pikk kon-
veier suudab tunni jooksul läbi
töötada koguni 700-800
saadetist,“ ilmestab sor-
teerimisliini tõhusust Uni-
pakase turunduse projek-
tijuht Estera Kaminskaite.
Ühtlasi märkis Kamins-
kaite, et lisandunud seadme
efektiivsuse muudab eriti mär-
gatavaks fakt, et senised üheksa
aastat, mille jooksul Unipakas on
Leedus tegutsenud, on töötajad
pakke käsitsi sorteerinud. Uus liin
vähendab märgatavalt ajakulu
ning tõstab ka teenuse kvaliteeti.
Sorteerimisliin mitte ainult ei
vähenda töötajate koormust, vaid
ka lihtsustab nende edaspidist
tööd. Nimelt on konveierisse sis-
seehitatud automaatne kaal, mis
aitab sorteerimiskeskuse töötaja-
tel pakkide õiget kaalu kontrollida.
Sorteerimisliini ja selle paigalda-
jat valis Unipakas hoolega. Pärast
pikka kaalumist otsustas ettevõte
partneriks valida pikaajaliste koge-
mustega UAB Novatronase, kes on
sorteerimisliinide konstruktsiooni-
dega üle kümne aasta tegelenud.
Unipakas käsitles 2013. aastal
860 tuhandet ning Leedu Post24
76 tuhandet pakki. Nende tööta-
jad sorteerisid käsitsi kokku 936
tuhat saadetist. •
Kadri [email protected]
Kelli [email protected]
Tänavu laieneb Eesti Post Baltikumi ka
e-teenustega.
Konveier suudab tunni jooksul läbi töötada koguni
700-800 saadetist.
2013. aasta administratiivnumbrites
Infosarv on Eesti Posti siseleht. Kõik Infosarves avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Posti loata on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.
Toimetus: Pallasti 28, 10001, Tallinn, 625 7104, e-post [email protected]
Trükk: POS Print
Väljaandja: AS Eesti Post, kommunikatsiooni- ja turundusosakond
Toimetaja: Kadri Tonka, 625 7104
Kujundaja: Grete Siim, 625 7122
Tellimine ja levi: Kaire Noodla, 605 321
Infosarv on Eesti Posti siseleht. Kõik Infosarves avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Posti loata on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.
Toimetus: Pallasti 28, 10001, Tallinn, 625 7104, e-post [email protected]
Trükk: POS Print
Väljaandja: AS Eesti Post, kommunikatsiooni- ja turundusosakond
Toimetaja: Kadri Tonka, 625 7104
Kujundaja: Grete Siim, 625 7122
Tellimine ja levi: Kaire Noodla, 605 321
Äris on kõik pidevas muutuses – lähenemine, mis oli õige ja töötas hästi
ühel ajajärgul, ei pruugi seda järgmisel etapil enam sama hästi teha. Siis
tuleb midagi ette võtta, tuleb muutuda. Ent millal on õige aeg? Kas muu-
tuda juba natuke varem, ühele ajajärgule veel jalgu jäämata või hakata
muudatustele mõtlema siis, kui ei ole alles jäänud ühtegi klienti ega
töötajat, kes ei saaks aru, et vanaviisi enam edasi minna ei saa?
Mida täna teisiti teha?
Mind vaevab mõte kliendikesksusest, õigemini sellest, et me arvame
end seda olevat suuremal määral kui seda tegelikult oleme.
Peame teadma, mida kliendid vajavad ja neile sobivaid lahendusi pak-
kuma. Kliendikesksus ei tohi olla tühi sõnakõlks, see peab kajastuma
meie tegudes. Vajame muutust, et TAHAKSIME ja OSKAKSIME oma
klientidele kompaktseid lahendusi pakkuda. Selleks tuleb meil teenin-
dustaseme tõstmisse rohkem panustada. Kui jätkame valitud muu-
datuste teed: pakume töötajatele klienditeeninduskoolitusi, pöörame
tähelepanu kliendikontakti nõrkadele lülidele ning tegeleme protses-
siga süsteemselt, eesmärgistatult ja pidevalt, paranevad kindlasti ka tu-
lemused. Töötajate oskused on ettevõtte varandus, mida tuleb hoida ja
mille nimel tuleb vaeva näha. Siis lahkub klient meie juurest rahulolevalt.
Ehk isegi üllatunult, et Eesti Postil on nii lahedaid teenuseid – võimalusi,
millest ta varem teadlik ei olnud.
Hea teenindustase on oluline, kuid mitte ainus. Eesti Posti müügitööta-
jad ja klienditeenindajad võivad olla tipptasemel tegijad, ent määravaks
saab, KELLELE ja MIDA pakkuda. Tuleb osata oma kliente üllatada ning
juba täna teada lahendusi, mida nad homme vajavad. Sest kui hakkame
sellele mõtlema alles homme, võib juhtuda, et jäime hiljaks: kas tabas
uue trendi ära mõni teine ettevõte või oleme ise paigal tammunud ega
suuda uue kursi jaoks vajalikke tuure piisava kiirusega üles võtta.
Ühest küljest on Eesti Post supertegija olnud – ületas ju Post24 paki-
kappidega turuletulek ka kõige julgemad prognoosid ja jätkuvalt käib pi-
dev võrgustiku laiendamine. Alguses oli palju kahtlejaid, sest konkurent
oli enne meid turul ning neid, kes olid sisimas veendunud: „See rong on
ammu läinud!“ jagus küllalt. Võta näpust! Nagu selgus, ei olnud rong
jaamast väljudes veel õiget hoogu sisse saanud.
Teisest küljest peaksime uute lahenduste kõrval parendama ka juba
toimivate teenuste protsesse, mis on ajale jalgu jäänud ega vasta enam
klientide ootustele. Kui suudame turule tulla uute ja innovaatiliste tee-
nustega, peame olema suutelised ka olemasolevate teenuste disaini-
miseks. Eesti Posti teenuste protsessid vajavad muutust! Ilma selleta on
teenindajatel neid klientidele raske müüa. Peame saama jagu keerulisest
paberimajandusest, tüütust ja aeganõudvast vormistamisest ning pide-
valt streikivatest IT-vahenditest.
Lisaks vajame muutusi, et olla nähtavamad ja kompetentsemad. Liiga
paljud Eesti Posti töötajad ei tea, mis peitub sõnade „e-arvekeskus“ ja
„kirjakeskus“ taga. Ei tea, kuna ei ole nende teenustega iga päev seotud,
see teema on võõras. Hoomamata nende keskkondadega seotud tee-
nuste tegelikku olemust ja väärtust ei saada aru, miks ja kuhupoole teel
oleme. Mõistmata uute lahenduste tegelikku olemust on raske jagada
vaimustust ja olla antud väärtuste edasikandjaks. Vajame tõhusamat
kommunikatsiooni, et iga Eesti Posti töötaja ja klient saaks uute lahen-
duste olemusest lihtsalt ja selgelt aru.
Pean Eesti Posti kanalite täiustamist, teenuste lihtsustamist ja
töötajate kompetentsi tõstmist olulisteks teemadeks. Meil tuleb pak-
kuda uusi e-keskkonna lahendusi ning muuta oma teenindusvõrku
nähtavamaks. Kui meil on lahendusi, mis aitavad klientidel äriprot-
sesse digiteerida ja selle kaudu suurema turuni jõuda, kui meil on uusi
kanaleid, mis võimaldavad inimestel teenuseid mugavamalt tarbida,
kui suudame pakutavad teenused muuta nii lihtsaks ja arusaadavaks,
et kõik tuleksid nende kasutamisega iseseisvalt toime – siis on kõik
hästi! Järelikult suudame vajalike muudatuste teel tempos püsida.
Loo täisversiooni loe intranetist. •
„Kes on kasvõi korra pakiautomaate kasutanud, see enam pakki postkontorisse ei telli.“
Kiirendame sammuKui veel mõned aastad tagasi vastas enamik Eesti Posti
kolleege kui ka kliente küsimusele, mis seostub Teile Eesti
Postiga, et see on postkontor, postmark ja ümbrikus kiri, siis
täna on hea meel tajuda, et vähemalt suur osa kolleegidest
mõistab, et oleme midagi muud.
Jaanuarikuus käis Eesti Posti peakontoris külas klassitäis
kolmanda klassi lapsi. Kui küsisin nende arvamust Eesti
Posti tegevusala kohta, siis sain vastuseks: pakkidega. Isegi
kümneaastased lapsed teavad, et kirjateenused ei ole enam
Eesti Posti põhiala. Ega postkontor, postmark ja ümbrikus kiri
kuskile kadunud pole, aga selle kõrvale kerkib järjest rohkem
uusi võimalusi. Eesti Post on kliendi jaoks muutunud omni-
kanaliks.
Viimaste aastate jooksul oleme teinud mitmeid uuendusi,
et olla rohkem logistikaettevõte kui postiettevõte. Sammud,
mida praegu astume, viivad meid veel rohkem rahvusva-
helisele turule ja ärikliendi jaoks oleme juba ammu äripart-
ner, mitte teenust pakkuv postiettevõte.
Selleks, et edukana püsida, tuleb osata muutuda vastavalt
ümbritsevatele oludele ja klientide soovile. Vastuvoolu
ujudes kaugele ei jõua.
Kuid kuhu jääb Eesti Posti töötaja – see meie kõige kallim
vara, tänu kellele me üldse oleme tänasesse päeva jõudnud?
Kui ettevõte on sihi võtnud muutustele, on kohalejõudmine
suures osas töötajate teha. Ega niisama suusoojaks öelda, et
ühtsuses peitub jõud.
Teenuste kaasajastamise kõrval ei saa me ka ise ajale jalgu
jääda. Lugu, mis räägib klienditeeninduskvaliteeti hinnanud
testostjatest paneb mõtlema – kas tõesti jääb postkontoris
“tere” kuulmata ja naeratus nägemata.
Samas peame mõistma, et kliendi rahulolu ei sõltu ainult
klienditeenindajast, vaid pigem ikka lahenduste kvaliteedist,
mida tema vajaduste rahuldamiseks pakume.
Aina kiireneva elurütmi juures pakub arenev tehnoloogia
meile lisaks väljakutsetele ka palju võimalusi igapäevaelu
mugandamiseks, võtame kasvõi ID-kaardi ja selle või-
malused, millest saab lugeda lehe viimaselt küljelt. Edasine
on juba meie teha, et nendega kaasa minna ja neid kasutada.
Vastasel juhul võib tõepoolest tunduda, et 24-tunnisest
ööpäevast jääb kõikide toimetuste tegemiseks väheks.
Ka meie tütarfi rma Unipakas on otsustanud tehnoloogia
võludel end paitada lasta ning muretsenud kliendi ladusa-
maks teenindamiseks ja töötajate koormuse vähendamiseks
sorteerimisliini.
Pidevas muutuste ahelas, mida ühiskond, ettevõte ja
tehnoloogia endas kätkevad, ei tohi me unustada inimesi, kes
on koos meiega kõige selle sees. Meie inimesed on ennast
tõestanud nii ettevõtte sees kui ka väljaspool. Need on mär-
gid ühtehoidvast meeskonnast.
Hea meel on näha, et aasta tagasi välja käidud mõtted, et
kolleege ei pea tunnustama ainult üks kord aastas, vaid
kiitusega võib premeerida paljusid tublisid töötajaid terve
aasta jooksul, on vilja kandnud. Kõigi aasta jooksul erinevates
üksustes tunnustatud kolleegide nimed koondasime viiendal
leheküljel asuvale autahvlie.
Kutsun kõiki lugejaid muutustega kohanemiseks avatult
mõtlema, tänapäeva võimalusi kasutama ning meid ümb-
ritsevatest inimestest veelgi rohkem lugu pidama. Vaid nii
suudame selle kiire elutempoga sammu pidada.
Kadri Tonka
Infosarve toimetaja
„Võib-olla 10 aasta pärast polegi enam Eesti Posti kui postiettevõtet, võib-olla oleme hoopis kommunikatsiooni- või logistikafi rma. Kindlasti jääb ka mõni margiga kiri alles, kuid selle saatmine on pigem sümboolne tegu.“ (Aavo Kärmas: Director 10/2013)
Mait Sooaru, Kuku „Linnatund“, 13. veebruar 2014
Gerli [email protected]
3Infosarv | Märts 2014 | nr 54
Postkontorite teeninduskvaliteedi hindamise tulemuse järgi pälvisid kõige kõrgema hinnangu teeninduskoha ja teenindaja välimus. Teenindajate nõrgimaks lüliks on kontakti loomine ja lõpetamine ning müügioskused.
Üle poolte Läti e-poodide klientidest teavad Post24 brändi. 80 protsenti küsitletutest soovitaksid Post24 teenuseid ka oma sõpradele ja kolleegidele.
Post24 kogub Lätis tuntust
Postiteenuste divisjoni juhib Kaido Padar
Kvaliteedi hindamiseks käisid
testijad möödunud aasta sügisel
postkontorites ning käitusid kui
tavakliendid, keda huvitas, kuidas
saata õrna pakki postkontorist
pakiautomaati. Iga teenindussi-
tuatsioon lõppes paki saatmisega.
Testkliendi ülesanne oli pöörata
tähelepanu ka teeninduskoha ja
teenindaja välimusele, teenindaja
suhtlemise ja käitumisoskusele.
Teenindajaga suheldes esitasid ost-
jad teenuse kohta küsimusi ning jäl-
gisid, kas ja kuidas oskab teenindaja
teenust tutvustada ja pakkuda. Ta-
gasisidet anti 100 punkti skaalal.
Eesti Posti kvaliteedijuht Mar-
gus Liivik märkis, et teenindusko-
ha puhtuse ja korrektsusega võib
rahule jääda. Hinnasildid olid ole-
mas, saal, vitriinid, riiulid, letid olid
puhtad. Tähelepanu tuleb pöörata
sildi “Palun pöörduge kõrvalkas-
sasse!” kasutamisele, kui kassas
parasjagu ei teenindata.
Teenindusprotsessi hindamine
algas teenindajate välimuse hin-
damisega, kus vaadeldi korrekt-
sust ning vormiriiete olemasolu.
Üldiselt oli tulemus väga kõrge,
kuid 34 korral polnud teenindaja-
tel rinnas nimesilti.
Liivik tõdes, et üllatuslik oli, et es-
mase kontakti loomisel meie tee-
nindajad alati ei tervita ega alusta
kontakti positiivselt. Samuti jäi
puudu vabandamisest, kui klient
üle 10 minuti järjekorras oota-
ma pidi. Vabandus jäi kuulmata ka
klienditeenindussali muude häiri-
vate tegurite ilmnemisel.
Kolmandikul juhtudest polnud
klienditeenindaja vestluses aktiiv-
sem pool. Klienditeenindajate
suhtlemise stiili hindasid testost-
jad pigem ametlikuks ja korrek-
tseks, kuid soovivad kliendina
rohkem sõbralikkust ja naeratust.
“65 korral ei naeratanud kliendi-
teenindaja kliendile,” lausus Liivik.
Teenuse pakkumist hinnates
jälgisid testostjad, kuidas klien-
diteenindajat teenust tundsid ja
pakkusid.
“Silma jäi, et 80% juhtudest ei
tundnud klienditeenindaja huvi,
mis on tähtkirja või pakisaadetise
sisuks või kui kallis see võiks olla,
samuti ei uuritud 85% juhtudest,
kui kiiresti on vaja saadetis kohale
toimetada,” rääkis Liivik. Tema
sõnul tulenes sealt omakorda kehv
tulemus lisateenuste pakkumisel,
mida oleks tulnud soovitada, sest
tegemist oli õrna saadetisega, mis
vajas erikohtlemist.
Eelmise aasta sügisel koostöös
uuringufi rmaga DIVE Eesti AS
alustatud postkontorite teenin-
duskvaliteedi hindamise käigus
külastati 80 postkontorit. 2014.
aasta lõpuks sooritatakse kokku
300 testostu, et saada ülevaade
teeninduskvaliteedist.
Praegu on käimas testostude
Kui eelmisel aastal vastas 72 prot-
senti Läti pakiteenuste kasutaja-
test, et nad ei ole Post24 brändist
midagi kuulnud, siis viimase
uuringu andmetel on 63 protsenti
e-poodidest kaupu ostnud lät-
lastest kursis Post24 brändi ole-
masoluga.
Koguni 80 protsenti sellel aastal
vastanutest soovitaksid Post24
teenuseid oma sõpradele ja kol-
leegidele, hinnates võimalust sel-
leks 8.5-le punktile kümnest. Soo-
Divisjonijuhi leidmiseks korralda-
tud avalikul konkursil kandideeris
60 kandidaati, kelle hulgas oli
mitmeid suurte kogemustega tu-
gevaid juhte. Värbamisprotsessi
käigus kaaluti põhjalikult kan-
didaatide sobivust divisjonijuhi
ametikohale. Siiski otsustas ju-
hatus valida ettevõttesisese kan-
didaadi, kelle senine kogemuste-
pagas ning nägemus postitee-
nuste divisjoni tulevikust toetab
uuele ametikohale asumist.
„Mul on ääretult hea meel, et
meil õnnestus leida PTD-le vääri-
kas juht ettevõtte seest. Kaalu-
sime ka ettevõttevälise inimese
värbamist, kuid nähes, kui tugev
kandidaat on meil endal olemas,
oli juhatuse otsus üksmeelne teha
pakkumine just Kaido Padarile,“
rääkis juhatuse liige Mait Sooaru.
„Kaido on administratiivdivisjoni
juhina paistnud silma suure pü-
hendumise, hea ärilise mõtlemise
ja tugevate juhiomadustega. Olen
kindel, et Kaidost saab postitee-
nuste divisjoni töötajale hea juht.“
Postiteenuste divisjoni eelmine
juht Jaan Vainult leidis, et ettevõt-
tesisese kandidaadi valik on väga
hea otsus. „Tunnen Kaidot juba
aastaid ning tean, et annan pos-
titeenuste divisjoni juhtimise tea-
tepulga üle tugevale juhile ning
toredale inimesele,“ ütles Vainult.
teine period. Kaks kolmandikku
testidest on tehtud ning Liiviku
sõnul on rõõm tõdeda, et kõigis
näitajates on näha positiivseid
arenguid.
“Usun, et kui me kõik mõtleme
rohkem, mis klientidele meeldib
ning proovime ennast mõelda
kliendi kingadesse, siis saame
üsna lihtsalt väikeste vahendite-
ga kõik koos klienditeeninduse
kvaliteeti olulisel määral tõsta,”
ütles Liivik. •
vitamise põhjusteks tõid uuringus
osalenud välja hea teeninduse,
kasutamismugavuse, soodsa hin-
na, kiire kohaletoimetamise, 24-
tunnise kasutusvõimaluse ning
hea asukoha.
Post24 brändituntus on lätlaste
hulgas kasvanud ligi kolmandiku
võrra. Tuntuse sedavõrd suure
kasvu taga on ühest küljest tõsiasi,
et esimese uuringu läbi viimisel oli
Läti Post24 alles äsja turule sisene-
nud. Kuid teisalt on Läti Post24
meeskond brändituntuse suuren-
damiseks ka palju ära teinud.
Nimelt kasvatas ettevõte aasta
lõpus Läti pakiautomaatide võr-
Kadri [email protected]
Kell [email protected]
Kadri [email protected]
Kõigis näitajates on näha positiivseid
arenguid.
Alates 3. märtsist hakkas postiteenuste divisjoni juhtima senine administratiivdivisjoni juht Kaido Pa-dar. Jaan Vainult lahkus ettevõttest 28. veebruaril.
gustikku 36 protsendi võrra. Üht-
lasi alandas ettevõte ajal, mil Läti
vahetas lati euro vastu, kolm prot-
senti hindasid. Sellega jäi Post24
truuks enda hinnapoliitikale, mis
pakub kliendile stabiilseid ja atrak-
tiivseid hindu.
Post24 on paigaldanud üle
Baltikumi kokku 167 pakiau-
tomaati, neist 38 Lätti. Kõik pa-
kiautomaadid asuvad lihtsasti
kättesaadavates ja mugavalt
ligipääsetavates kohtades ning on
ööpäevaringselt kasutatavad.
Viimases Läti bränditeadlikkuse
uuringus osales 151 internetist
kaupu tellinud inimest vanuses
20-59 eluaastat. •
Tema sõnul on Padar juba praegu
AD juhina postiteenuste divisjoni
toetanud väga paljudes teemades.
„Nüüd saab ta divisjoni tegemis-
tesse veelgi sügavamalt sisse
minna ning divisjon uutesse kõr-
gustesse lennutada. Postiteenuste
divisjoni töötajatele ütlen, et te
saate endale väga hea juhi,“ lisas
Vainult.
Kaido Padar on Eesti Postis
töötanud ligikaudu seitse aastat,
alustades tööd turundus- ja kom-
munikatsiooniosakonna juhina
ning liikudes seejärel administra-
tiivdivisjoni juhi positsioonile.
„See aeg on minu elus olnud suu-
repärane aeg. Oleme tublide AD
kolleegidega üles ehitanud tugeva
tugidivisjoni. Tänan südamest kõi-
ki AD töötajaid,“ lausus Padar.
„Samas tunnen, et aeg on edasi
liikuda. Kahe tuhande töötajaga
divisjoni juhtimine on suur vas-
tutus, mistõttu olen tänulik juha-
tusele mulle antud usalduse eest.
Postiteenuste divisjonis töötavad
tublid inimesed ning seetõttu on
mul tugev tunne mõeldes eesseis-
vatele väljakutsetele.“
Sügiseni juhib administariiv-
divisjoni Kadi Tamkõrv ning per-
sonali osakonna juhi kohustused
võtab seni endale Mari Sarjas. •
Kahe tuhande töötaja-ga divisjoni juhtimine
on suur vastutus.
Naeratav klienditeenindaja on ettevõte visiitkaart.
Läti Post24 ärijuht Joona Saluveer demonstreerib pakiautomaadi mugavat kasutamist.
LEAN AKADEEMIA ALUSTAB UUESTIVeebruaris algab uue hooga kulusäästliku tootmise koolitus Lean Akadeemia II, mis on jätk eelmisel aastal alguse saanud programmile.
4 Infosarv | Märts 2014 | nr 54
Tänapäeva ettevõtja kasutab omnikanaleidNii nagu telefon pole mõeldud enam ainult helistamiseks, vaid sellega saab pildistada, meili saata, mängida ja fi lme vaadata, nii nagu ID-kaart pole üksnes isikut tõendav dokument, vaid sellega saab panka sisse logida, apteegist digiretsepti küsida ja allkirja anda, pole ka Eesti Post enam mitte ainult kirja ja paki saatmiseks, vaid pakub omnikanalite lahenduse kaudu kliendile hulganisti võimalusi, kuidas elu lihtsamaks teha.
Siim Potter
Kadri Tonka
Kairi ja Mati on õde ja vend. Neid mõle-
maid on varustatud sünnipäraselt väga
heade geenidega. Seetõttu hoolitsevad
nad oma tervise eest ja tahavad alati ilusad
välja näha. Kolm korda nädalas külastavad
õde-vend Eesti populaarseimat fi tnessi
klubi. Kairi armastab Zumba treeninguid.
Mati rassib samal ajal jõusaalis.
Koos otsustasid nad avada e-poe, mis
müüb looduslikku kosmeetikat. Kairi vas-
tutab internetis müüdavate toodete eest
ja tellib välismaalt kaupa. Mati hooleks on
jäetud igapäevane asjaajamine. Koos ot-
sustasid nad partneriks valida Eesti Posti.
Mairi e-pood
Õde-vend hindavad mugavust. Kõik peab olema käe-jala juures ja kiiresti
kättesaadav. See hoiab kokku aega ja säästab närve.
EPLIS-veebis saab pakke vormistada ja Mati jälgib siit ka kõike muud oma
pakkide ja laoseisudega seonduvat, jälgib ja edastab saadetiste eelinformat-
siooni. „Minu põhiline töökeskkond,“ teatab Mati resoluutselt.
Kuigi Mairi e-pood on juba päris tuntud, siis tahab
Mati alati, et nende äri veelgi suurema inimhulga
teadvusesse jõuaks. Koos Eesti Posti turundusnei-
dudega tehakse kampaaniaid (ja nalja), toidetakse
üksteist heade mõtetega ja arutatakse uusi turun-
dusnippe.
Kuigi e-pood tavaliselt reklaami postkastidesse
ei saada, teavad Mati ja Kairi, et selline võimalus
on neil olemas. Küll aga on nad reklaami hoidnud
postkontorite reklaamipindadel. „Postkontorites
käib ju väga palju erinevaid inimesi. Jube mõnus
koht, kus reklaami hoida,“ kiidab Mati.
Eesti Posti tütarettevõtte Maksekeskus
AS lisas Mairi e-poele Eesti pangalingid
ja krediitkaardi makse võimaluse. Nüüd
saavad nad kõik maksetega seotud toi-
mingud ära teha ühest kohast. Mati on
eriti rahul, et nad saavad Maksekeskuse
kaudu pakkuda järelmaksu teenust.
„Kindlasti muudab järelmaksu võimalus
meie poodi veelgi atraktiivsemaks,“
mõtleb ta endamisi.
Kui Mati on vana kooli mees, siis Kairi armastab uusi lahendusi. Ta
otsustas, et ei taha näha ühtegi paberarvet ega e-kirjaga saadetud
PDF-faili ja seetõttu kasutab nii arvete saatmiseks, kui vastuvõt-
miseks eArvekeskust, mis on palju kiirem ja mugavam viis maksete-
ga asjatamiseks.
“Paberkujul arved viidi ka elektroonilisele kujule, ehk digiteeriti ära,“
kiitis Kairi infologistika divisjoni töötajaid.
Mati on vanakooli mees. Ta arvab, et õige
kiri peab ikka tulema ümbrikus ja paberil.
Seepärast eelistab ta oma klientide käest
tagasisidet küsida kirja teel. Kasutades
„Makstud vastuse“ teenust, saavad Mairi
e-poe kliendid tagasisidevormi tasuta Mati-
ni toimetada. „Klient on kuningas,“ oskab
Kairi lisada.
Vahel on vaja kirja saata, aga pole ümb-
rikku, marki ega tegelikult aegagi, et seda
postkasti viia. Siis saadavad Kairi või Mati
kirja teele Kirjakeskusest. Kiri prinditakse
välja, pannakse ümbrikusse ja kirjakandja
toimetab selle kliendile postkasti.
EPLIS Veeb - veebipõhine Eesti Posti logistika infosüsteem
Turundus
Reklaam
Maksekeskus
eArvekeskus
Kirjateenused jaKirjakeskus
Kairile meeldib, kui ka kõige tavalisemad arved
ja blanketid on ilusti kujundatud. Juba põhikoolis
joonistas ta kontrolltöödele värviliste vildikatega
lillekesi.
Mairi e-poe arved ja teatised on alati kujunda-
tud korrektselt ja viisakalt ning printlahenduse
osakonna töötajad teavad, kuidas trükised kõige
kvaliteetsemalt paberile saada, komplekteerida
ja ümbrikusse panna.
Mati pole isegi mõelnud, et neil võiks oma ladu
kusagil asuda. „Hakka veel töötajaid palkama või
ise kaubaga majandama,“ põhjendab Mati.
Nad kasutavad Eesti Posti logistikateenuseid.
Kairi tellib välismaalt kauba lattu, kus laotöötaja
selle üle loeb ja Matile saadetakse täpne kogus,
mida ja kui palju saabus. Kui klient e-poest on
kauba ära tellinud ja selle eest maksnud, pan-
nakse laos tellimus kokku, pakendatakse ja kuller
toimetab paki kliendile. „Hästi palju soovivad
kliendid pakke välja võtta alati avatud Post24
pakiautomaatidest“, teab Mati Post24 eeliseid.
Printlahendused
Laoteenus
Mairi e-poe omanikud on eriti
rahul, et pakkide saatmiseks
on võimalik kasutada kolme
kanalit. See on eriti tähtis nende
kliendile, sest valida saab nii
postkontori, alati avatud Post24
pakiautomaadi kui ka kulleriga
kättetoimetamise vahel.
Kairi on alati rahule jäänud Eesti
Posti kiirusega. „Kliendid on ülla-
tunud, et pakid on käes juba järg-
misel päeval,“ lisas Kairi.
Mati ise eelistab rohkem Post24
pakiautomaate, sest siis saab pa-
kile kasvõi südaöösel järgi minna.
Kairi seevastu naudib kulleritega
suht-lemist.
“Need kulleripoisid on alati nii
viksid ja viisakad ja kenasti rii-
des, kahju ainult, et neil kogu aeg
nii kiire on,” jutustab Kairi.
Kolm väljastuskanalit
„Tallinnas olles ma postkontoris ei käi. Küll aga sa-
tun pidevalt postkontorisse puhkusel olles Lõuna-
Eestit külastades,“ ütleb Mati. Tema maakodu
alevikus pole pangakontorit ning nii eelistab ta
pangateenuseid postkontoris tarbida. „Panen raha
arvele ja vahel olen saatnud ka rahakaarti.“
Matile meeldib, et klienditeenindajad teavad palju
erinevatest teenustest ja ka kõige rumalamale
küsimusele naeratuse ja aruka vastuse annavad.
Postkontor
Arte Ermel, PLUSS ID OÜ:
Väga mugav on kasutada kõiki teenuseid ühest kohast. Eriti hea meel on Maksekeskuse
teenuste üle, kuna sellelaadne teenus Eestis puudus. Kõikide pankadega lepingute
sõlmimine ja makselahenduste integratsioon on aga alustavale ettevõttele natuke ku-
lukas ja aeganõudev.
Eesti Post võiks lisaks veel pakkuda e-poodnikele platvormide integratsioonimooduleid,
mis oleks veel töökindlam lahendus omnikanalite kasutamiseks.
Gerli Poobus, Põldmaa Kaubandus AS:
Töötame Eesti Postiga veelgi parema ühise koostöö ja tuleviku nimel. Omni-
kanali lahendusena oleme ilmselt parim näide, sest klient saab meie tooteid
osta nii internetist, kui 50st poest üle Baltikumi. Eesti Post pakub meile lao-
ja komplekteerimisteenust ning saadab pakid mugavalt kliendile.
MAKSIKIRJADE ARV KASVAB2013. aastal oli Eestisse saabuvaid rahvusvahelisi maksikirju 26% rohkem kui aasta varem.
5Infosarv | Märts 2014 | nr 54
Eesti Posti Pärlid 2013 Triin Kärner – Aasta kliendisõber
Pirjo Falten – Aasta kolleeg
Anneli Laubach – Aasta teadmistejagaja
Maie Narusk – Aasta uuendaja
Siiri Kruuse – Aasta juht
Jaan Vainult – Eesti Posti täht
Logistikadivisjoni müügiosakond – Aasta tiim
Suvepäevad – Aasta tegu
Finantsdivisjoni Kuldkroon 2013Urve Garelis
InfologistikadivisjonSirle Toom – Aasta tuleja
Anu Vaino – Aasta tegija
Aasta tegu – ILD tõus parimaks divisjoniks töötajate rahulolu
uuringus
Äridivisjoni parimadErmo Jööts – Parim äriidee
Indrek Raig – Parim äridivisjoni juhitav projekt
Ain Järvesaar – Säravaim äridivisjoni inimene
LogistikadivisjonIlmar Tooming – Aasta töötaja sorteerimisosakonnas
Rene Kaas – Aasta töötaja transpordiosakonnas
Andres Savik – Aasta töötaja kullerteenuste osakonnas
Reedik Ploompuu – Aasta arendaja
Sten Esna – Aasta müügiinimene
Administratiivdivisjoni parimadInge Tahk – Aasta kolleeg
P24 laienemisele kaasaaitamine kõigis kolmes riigis – Aasta
projekt
Ilmataat, kes hoidis ettevõtte küttekulud madalad – Aasta
sõber
Postiteenuste divisjoni parimadJaemüügi parimadNatalja Kolpakova – Ida-Viru PPK
Aivi Orgla – Järva-Jõgeva PPK
Natalja But – Kesklinna PPK
Larissa Monahhova – Lasnamäe PPK
Irina Pahhomova – Mustamäe PPK
Urve Vesik – Pärnu PPK
Marina Kivimäe – Rakvere PPK
Krista Kesküll – Rapla-Haapsalu PPK
Ülle Pink – Saare-Hiiu PPK
Maigi Veemaa – Tartu PPK
Jelena Ossipov – Valga PPK
Liliana Pajumägi – Viljandi PPK
Kaja Peelo – Võru-Põlva PPK
Kandekeskuste parimadJevgeni Matalassov, Galina Aleksandrova – Haabersti KK
Malle Pahk, Margus Kruuseväli – Haapsalu KK
Harri Poolakene, Märt Annus, Lia Tartu, Helen Tüll – Hiiumaa KK
2013. aasta väljapaistvamad töötajad ja teod
Möödunud aastal valisid erinevad üksused ja divisjonid lisaks üle ettevõtte valitavatele parimatele töötajatele veel oma parimaid. Siit autahvlilt on lugeda kõigi nende suurepäraste töötajate nimed, keda esile tõsteti ja tunnustati. Kokku valiti parimaks 243 töötajat, üks osakond, kaks aasta tegu ja üks aasta projekt.Õnne ja edu veelkord kõigile!
Katrin Salura, Kaidi Kiigske, Evelin Väljari, Piivi Mägi – Ida-Harju KK
Helju Kuusik, Ehte Jõearu, Moonika Kull, Valentina Borženko –
Jõgeva KK
Tamara Upaleva, Jelizaveta Ivanõtševa, Olga Smorževskaja,
Maksim Seljodkin – Jõhvi KK
Niina Bõstrjakova, Robert Klaamas, Ljudmila Endla, Ljudmila Põld
– Lasnamäe KK
Marina Krainova, Margret Abileid, Sander Koppelmann, Veiko
Lodjak – Lääne-Harju KK
Anna Krasnova, Jaan Meriniit, Riina Jõe, Galina Kubri –
Mustamäe KK
Jelena Botsarova, Eduard Tulpahh, Aleksandr Rodionov – Narva KK
Annika Aabla, Lii Koch, Gea Sepandi, Mare Lessok – Paide KK
Alexander Shabak, Irina Eichler, Ilona Tirp, Aasa Asper – Pirita KK
Irja Mardim, Kairi Lipp – Põhja-Tallinn KK
Merike Teever, Meelis Määr, Annelii Must, Helina Vinne – Põlva KK
Ave Vaštšenko, Saima Saard, Tatjana Hrenova – Pärnu KK
Külli Paulus, Evi Leis, Ille Ploom – Rakvere KK
Kadi Lee, Inna Moora, Liina Ambos, Dagmar Sillar – Rapla KK
Virvi Mihkelson, Enna Mets, Ave Väli, Helju Lõbus – Saaremaa KK
Innar Roosipuu, Olga Telebuk, Karl Tael, Kärt Randoja – Tartu KK
Kadi Kängsepp, Helle Uibo, Kaidi Kängsepp, Meelis Eglit – Valga KK
Elle Sillaots, Aino Meremaa, Rösler Jaanika, Geoffrey Longhurst –
Viljandi KK
Eve Osi, Kaija Sarepuu, Mati Mee, Kalmer Hannust – Võru KK
Kandepunktide parimadKristi Jõgismaa, Marje Nikkel, Malle Reisel, Elle Rõõs – Lihula KP
Vaike Maal, Reet Aanja, Virve Vilms, Riin Sirkas – Kehra KP
Natalja Kaljusaar, Jaana Ojasalu, Leili Liivand, Kesti Salumäe –
Kuusalu KP
Inga Merisaar, Tarmo Kalamets, Kaie Esna, Guido Relvik – Loksa KP
Maie Vilson, Jane Pärtels, Riina Randmäe, Reet Indela –
Põltsamaa KP
Kätlin Ridal, Ljubov Kohala, Tea London, Renne Pärlin – Torma KP
Svetlana Kangur, Marina Kekšina – Kohtla-Järve KP
Svetlana Arefjeva, Ljudmila Kamakina, Silvi Veiser – Kiviõli KP
Aili Suvi, Ursula - Edith Tiidenberg, Sergei Tumanov – Avinurme KP
Aarne Malva, Sirje Õismaa, Arvo Reismann, Vladimir Tsvetkov –
Aruküla KP
Tatjana Romanov, Merle Kasepalu, Nadezda Petuhhova,
Reet Uusberg – Paldiski KP
Ainika Nilk, Jaak Paasrand, Maarika Pähkelmann, Merike Paas-
rand – Rummu KP
Milla Raus, Ülle Raagmets, Ene Sinirand – Saku KP
Jelena Aidla, Kersti Hein, Maret Tubli, Liisa Mikk – Saue KP
Kaie Kalda, Ruth Kalmus, Helle Tuule, Signe Liiv – Turba KP
Irina Markova, Tiiu Metsik, Peit Pressraud, Kuno Kipper –
Nõmme KP
Eda Zaplatina, Leonora Lillepõld, Sirve Räni, Tatjana Kit –
Pääsküla KP
Marina Boldõreva, Anna Šmarina, Valeri Bodogovski – Sillamäe KP
Tiina Saartson, Ester Kutepov, Anne Usutav, Marje Aedma –
Türi KP
Tatjana Liivar, Tatjana Malõševa, Aili Grauberg, Maria Temper –
Maardu KP
Reet Uusberg, Anne Meidra, Niina Boklan – Jüri KP
Ethel Närep, Õnne Randla, Maire Aparin, Kaja Võsu – Räpina KP
A ve Siirak, Luule Kaldre – Kilingi-Nõmme KP
Kädi Vahenurm, Laine Loginov, Erki Pool – Pärnu-Jaagupi KP
Aili Jürimäe, Maie Laasmaa, Iirika Pakk – Vändra KP
Galina Jaštšenko, Lilija Šuvalova, Linda Kärt, Pilvi Karu – Tapa KP
Rein Täheste, Helle Kõiv, Rita Lepp, Marika Karron – Väike-Maarja KP
Liina Kirs – Tamsalu KP
Liane Orgmets, Terje Saaliste, Enely Rüütalu, Aime Vesinurm –
Märjamaa KP
Urve Tammeaid, Janika Eldemeel, Luist Kaia, Urve Kaasik –
Orissaare KP
Mari Tellissaar, Mati Otsing, Anne Elber, Anni Leiger – Elva KP
Inna Jõgi, Priit Rennit, Katrin Kask, Remo Käärik – Võnnu ja
Kallaste KP
Mall Palm, Sirje Tagel, Karin Pikk – Otepää PK
Merike Lepp, Tamara Zäuram, Dainis Kolesnikovs, Tuuli Kokamägi
– Tõrva KP
Viivika Sarv, Maie Liibert, Janeke Siig, Malle Mets – Karksi-Nuia KP
Piia Mäger, Kalle Mändla, Airi Aruoja, Vilja Krõlov – Mustla KP
Ragne Ilves, Maia Morel, Andi Meier – Antsla KP
Rauno Stüff, Ansi Arumeel, Mait Sooaru ja Aavo Kärmas tunnustavad aasta uuendaja tiitliga pärjatud Maie Naruskit.
6 Infosarv | Märts 2014 | nr 54
Eesti Post maksab parimate lõputööde eest stipendiumiKõik diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd, mis on kirjutatud Eesti Posti teemal ja loovad lisaväärtust ettevõttele, on oodatud osalema Eesti Posti lõputööde konkursil, kus parimaid tunnustatakse 1000-eurose stipendiumiga.
Personaliosakonna juhi Kadi
Tamkõrva sõnul tekkis idee luua
lõputööde stipendiumifond
selleks, et motiveerida Ees-
ti Postis töötavaid tudengeid
leidma teemasid, mille ana-
lüüsimine ja uurimine ka ettevõt-
tele kasulik oleks. Ühtlasi lisas ta,
et nii on võimalik ühtlustada aka-
deemiliste aine- ja uurimistööde
kirjutamise põhimõtteid.
“Igal aastal kirjutatakse mitmeid
töid, kus kasutatakse Eesti Posti si-
sest informatsiooni, kuid hetkel on
teadmata, kui palju, mis teemadel ja
millise kvaliteediga need tööd on kir-
jutatud,” ütles Tamkõrv.
Stipendiumitele kandideerimise
täpse ajakava ja nõuded edastab per-
sonaliosakond töötajatele hiljemalt
juunikuus. Stipendiumid antakse koo-
lilõputöödele, mis on kaitstud jooksva
õppeaasta jooksul. Stipendiumite väl-
jaandmise komisjon moodustatakse
igal aastal eraldi sõltuvalt esitatud
lõputööde sisust. Komisjonil on õigus
jätta stipendiumid täies mahus välja
andmata, kui kvaliteetseid lõputöid
pole või esitatud tööde sisu pole
ettevõttele piisavalt väärtust loov.
Selleks, et ettevõttel oleks üle-
vaade kirjatöödest ning tagatud
oleks Eesti Postiga seonduva konfi-
dentsiaalse info korrektne käsitleme,
on loodud akadeemiliste aine- ja
uurimistööde kirjutamispõhimõtted
Eesti Postis. Põhimõtted kehtivad kõi-
gile Eesti Posti töötajatele, sealhulgas
lapsehoolduspuhkusel viibijatele. •
Digitaalse haiguslehe puhul teata personaliosakonnale selle lõpukuupäev
Koosolekuruumid teevad ilma
Post24 soodustus kõigile töötajatele
Kuna selle aasta alguses on pa-
ralleelselt kasutusel nii paberil
kui ka elektrooniline haigus-
leht, edastab ka Eesti Post nüüd
haigekassale haiguslehti elekt-
rooniliselt. Töötajal tuleb haigus-
lehe lõppedes võimalikult kii-
resti öelda personaliosakonnale
haiguslehe lõppemise kuupäev.
Kui arst annab töötajale pa-
beril haiguslehe, siis tuleb see
edastada esimesel võimalusel
personaliosakonda. Kui aga arst
edastab haiguslehe andmed elekt-
12. veebruaril välja kuulutatud
peakontori koosolekuruumide
nimekonkursile tuli üle kogu Bal-
tikumi 31 pakkumist. Konkursi
võitis intranetihääletusel 200
häält kogunud ilmastiku- ja tae-
vanähtuste teema.
Ilmastiku- ja taevanähtuste tee-
mal oli kaks autorit: Anneli Undrest
ning infologistikadivisjoni aren-
dusosakond. Väga sarnaste pak-
kumiste tõttu otsustas komisjon
need võimaliku ebaõigluse tek-
kimise vältimiseks ühendada. Või-
duidee autorid olid ka ise üllatu-
nud, et nad nii sarnased ideed välja
käisid.
„Sain nimekonkursil osalemiseks
inspiratsiooni sombusest ilmast
ning armastatud ütlusest „väike
Ajakava ja nõuded edastab personaliosa-
kond hiljemalt juunikuus.
Pakiautomaaditeenuse arendus-
juhi Reedik Poopuu sõnul on
sooduskood hea võimalus Eesti
Posti töötajatel pakiautomaadi
teenuse kasutamisel käsi valgeks
saada. Oleme saanud töötaja-
telt tagasisidet, et paljud pole
veel ise Post24 pakiautomaate
kasutanud. Tahame seda koge-
must aga kõikidele töötajatele
pakkuda, kuna see on lihtne ja
mugav," ütles Reedik. "Tehke
ettepanekuid, kuidas saaksime
areneda ja aidake meil teenus
paremaks muuta," kutsus ta kõi-
ki tagasisidet andma.
Reediku sõnul annab sooduskoo-
di kasutamine suurepärase või-
maluse üllatada oma lähedasi tore-
Post24-l on suurepärane uudis kõigile Eesti Posti töötajatele – lähipäevil saabuvad postkon-toritesse, kandekeskustesse ning osakondadesse väikesed kaardid, millega saab kasutada Post24 teenust 25% soodsamalt. Võimalust saab kasu-tada paki saatmist iseteeninduskeskkonnas vormistades.
Mari [email protected]
Oluline teada: • Tudeng annab töö kirjutamise soovist personaliosakonnale e-kirjaga teada. Kõikide tööde tegemisel tuleb saada personali-osakonnast kooskõlastus.
• Tudeng valib lisaks koolipoolsele juhendajale juhendaja ka
Eesti Posti töötajate seast.
• Aine-ja uurimistööd ei tohi sisaldada postisaladust ega tohi
kahjustada Eesti Posti, klientide või koostööpartnerite huve ja õigusi.
• Enne uurimistöö tegema hakkamist täidab tudeng ära uurimistöö registreerimise vormi ning saadab selle aadressile [email protected].
• Peale uurimistöö valmimist ja enne esitamist koolile saadab tudeng valminud töö pdf-formaadis aadressile [email protected].
• Kõik tööd, mis on kirjutatud Eest Posti teemal ja loovad seejuures
lisaväärtust ettevõttele, on oodatud osalema Eesti Posti lõputööde konkursil, mille parimaid tunnustatakse rahalise stipendiumiga.
• Stipendiumite väljastamise eesmärk on motiveerida töötajaid uurima ja kirjutama Eesti Posti jaoks olulistel teemadel ning soodustada töötajate hulgas kõrghariduse, magistri- või dok-torikraadi omandamist. 2014. aastal on planeeritud välja anda kuni viis 1000 euro suurust stipendiumi.
da saadetisega. Sama teeb iga kuu
üle saja tuhande Eesti Posti kliendi.
Kõikidel Eesti Posti töötajatel on või-
malik soodsama hinnaga pakki saa-
ta, vormistades see internetis isetee-
ninduskeskkonnas www.post24.ee/
iseteenindus.
Soodustus kehtib teenusele pa-
kiautomaadist pakiautomaati ja
sooduskoodi saab kasutada kuni 30.
juunini 2014. Aasta teisel poolel ja-
game kõigile töötajatele välja uued
koodid, mis kehtivad samuti pool
aastat ehk kuni 2014. aasta lõpuni.
Sooduskaardi peal on kirjas igale
töötajale väljastatud personaalne
kood, mis on üks osa tööandja väär-
tuspakkumisest ettevõtte tööta-
jatele. •
rooniliselt, siis ütleb ta töötajale
haiguslehe lõppemise kuupäeva,
mis tuleb edastada kas suuliselt
või e-kirja teel personaliosakon-
nale. Personaliosakond näeb rii-
giportaalis lõppenud haiguslehti ja
saab need edastada haigekassale
maksmiseks.
Paberil haiguslehel ei ole enam
töötajate arvelduskonto andmeid.
Hüvitise saaja saab oma arvel-
duskonto andmeid vaadata ja
muuta kodanikuportaalis www.
eesti.ee, logides sinna sisse ID-
kaardi, mobiil-ID või panga kaudu.
Kui kodanikuportaali pole võimalik
kasutada, saab oma arvelduskonto
andmeid muuta ka haigekassa ko-
dulehel olevat avalduse blanketti
kasutades. Avaldus tuleb sellisel
juhul edastada haigekassale Harju
Haigekassa osakonda aadressil
Lastekodu 48, 10144 Tallinn või
e-mailile [email protected]
(e-mailiga saadetud avaldus peab
olema seostatav avalduse saatjaga).
Haigekassas on igal kindlustatul üks
arvelduskonto ning kõik rahaliste
hüvitiste ülekanded tehakse isiku
viimati esitatud arvelduskontole.
Kui varem maksis haigekassa hai-
gushüvitise välja ühe kuu jooksul,
siis nüüdsest makstakse see alates
kahe päeva möödumisest haigus-
lehe lõpust. Kiire haigushüvitise
kättesaamise eelduseks on aga per-
sonaliosakonna kohene teavita-
mine haiguslehe lõpust.
Rohkem infot saad lugeda
haigekassa kodulehelt www.
haigekassa.ee või küsida perso-
naliosakonnast aadressil perso-
päike olgu igas päevas“. Nii tun-
duski konkursile ilma teema pak-
kumine loomulik,“ kirjeldas Anneli
Undrest, kuidas ta ideele tuli.
„Otsustasime konkursil täietõ-
sidusega osaleda ning õigesti te-
gime. See võistlus, hääletamisprot-
sess ja võit on toonud palju lihtsaid
ja positiivseid emotsioone muidu
raskes tööperioodis,“ kirjeldas
konkursi olulisust ILD arendusosa-
konna esindaja Maris Leivategija
hoopis töötajate võtmes.
Peakontoris on 13 koosoleku-
ruumi, mis nimetatakse ümber ja
kujundatakse ajapikku vastavalt
nende eripäradele ilmastiku- ja
taevanähtuste temaatikaga. Uute
nimedega harjumise ajal kasutame
kindlasti ka seniseid numbreid ja
tähiseid. •
LÕÕGASTU SPAAS!Valides “Postitöötaja paketi” pakub Estonia SPA Eesti Posti töötajale soodsama hinnaga majutust ja spaateenuseid.
7Infosarv | Märts 2014 | nr 54
Kõik sulgpalli mängimaSulgpall pakub mängulusti, tekitab hasarti ja annab võhma juurde. Nüüdsest avasime spordiklubis ka sulgpallisektsiooni, mille raames saavad kõik tulla harjutama.
POST24 LOGISTIKAETTEVÕTETE VÕRKPALLIS KOLMAS Neljandal Eesti logistikaettevõtete võrkpalliturniiril "Euroalus" tõusis pjedestaalile ka Post24 võistkond, saavutades Via3L ja Linfordi järel kolmanda koha
Kui me mõtleme sõnale sulg-
pall, siis tavaliselt meenub kuskil
lapsena vabas õhus mõned kor-
rad toksitud pallimäng, mida ei
saanud tuulega mängida ja mille
pall kippus kogu aeg ära kadu-
ma. Samas pole tegemist sugugi
mitte ainult kalambuuriga.
„Sulgpall on tore ja lihtne
mäng. Lisaks heale füüsilisele
koormusele pakub sulgpall ka
pallimängule omast põnevust ja
võimalust teha trenni teistega
koos,“ tõi välja sulgpalli plussid
Eesti Posti sulgpalliaktivist Toivo
Vällo sorteerimisosakonnast.
„Ma ei ole kunagi varem sulg-
palli mänginud. Lapsena sai
seda küll vist proovitud ja ega
ma rohkem midagi ei teadnud
kui, et pallile tuleb pihta saada.
Tegelikult on see hoopis teine
mäng,“ ütles sulgpallitreeningu-
tel aktiivselt osalev Ene Andre
siseauditi osakonnast .“Otsisin
tükk aega väljundit, mida teha
kui tervis enam joosta ja suusa-
tada ei luba. Sulgpallis saab
mänguliselt liigutada ja võh-
ma juur-de. Samuti tekib lahe
hasart.“
„Mulle meeldib tegelikult
väga squash, aga peale vigas-
tust sellega tegeleda ei saanud
ja hakkasin mõtlema muudele
võimalustele. Sulgpall sobib
selleks väga hästi. Olen siia-
maani niisama suviti toksinud.
Tuttavate inimeste ja hea selts-
konnaga on tore iganädalaselt
koos käia ja ühiseid asju teha.
Üldiselt sobib see mulle ka kui
"Väsitav, aga õnnelik," võttis
võistluspäevad lühidalt kokku
hankegrupi juht Heleri Kirss, kes
ise jäi kahjuks mitmel alal napilt
medalist ilma. "Oli meeleolukas
ja sportlik nädalavahetus! Orien-
teerumismaastik suurte rel-
jeefsete vormidega nõudis head
jooksuvormi ning retrohõnguline
puusuusasprint oli isegi pealt-
vaatajale valus vaadata, rääkimata
tublide osalejate suurest pingu-
tusest nendel tõusu võtta. Kol-
leegid tegid taaskord suurepärast
tööd igal alal ja on ainult au olla
osa sellisest suurest ja sportlikust
ettevõttest ning anda sellele ka
oma panus!" ütles Kirss.
Kuigi tavapäraseid suusaradu
kaunistab praegu valdavalt muld,
siis on Tehvandil endiselt sõidetav
täiesti korralik suusarada ja ilma
kiuste suudeti korraldada ära ka
kõik suusaalad.
"Arvan, et Talispartakiaad õn-
nestus jälle hästi," ütles Firmaspor-
di esindajale antud intervjuus
Eesti Posti digiteerimisteenuste
osakonna juhataja Anneli Und-
rest. "Võistlused olid lahedad, oli
palju uusi alasid. Kuna mujal lund
pole, oli siin kindlasti tavapära-
sest rohkem võistlejaid ja kõrgem
tase," märkis Undrest.
Üksikaladest kõige hinnatum
esikoht saavutati kindlasti mä-
lumängus, kus osales kokku 64 tii-
mi ning Eesti Posti võitjameeskon-
nas lõi kaasa ka juhatuse esimees
Aavo Kärmas.
"Üldjuhul ongi läinud nii, et
saame hea koha kas mälumängus
või võrkpallis. Seekord oli siis taas
mälumängu kord (võrkpallis jäädi
viiendaks: toim.)," analüüsis oma
keskmiselt suurema kehamassi-
indeksiga inimesele väga hästi,“
kommenteeris oma armastust
sulgpalli vastu Priit Paesalu in-
fologistikadivisjoni arendusosa-
konnast.
Jaanuarist alanud kooskäimis-
tel on kohal käinud juba üle
paarikümne erineva huvilise.
Lisaks mängimisele püütakse
teha treeneri näpunäidete järgi
ka tehnikaharjutusi ning juba
16. märtsil ootab soovijaid ees
sõprusmatš sulevirtuoosidega
G4S-ist.
Eesti Posti spordiklubi sulg-
pallitreeningud toimuvad pü-
hapäeviti Tallinna Tondiraba
sulgpallikeskuses treener Karl-
Rasmus Pungase juhendami-
sel. Osalema on oodatud kõik
huvilised olenemata soost või
tasemest. Väljaspool Tallinna
saavad kõik soovijad käia sulg-
palli mängimas 50% allahind-
lusega Tabasalu Spordikeskuses,
Turba Spordihoones, Jõhvi Spor-
dihallis, Pärnu Tennisekeskuses,
Võru Spordikeskuses ja A. Le
Coq Spordimajas Tartus.
Lisaks sulgpallile pakub Ees-
ti Posti spordiklubi oma liikme-
tele veel võimalust käia tasuta
mängimas ka teisipäeviti kell 18
Lilleküla gümnaasiumis võrkpal-
li ja neljapäeviti kell 20.30 Tal-
linna tööstushariduskeskuses
korvpalli.
Kui soovid treeningutega
liituda, anna endast märku
1.) Sigrid Rüütel osalemas laskesuusatamise teatevõist-lusel. 2.) Otepää kirjakandjad Liia Piho ja Mall Palm valmistumas 1 km võimsussõiduks. 3.) Birgit Patrice Baumer kommunikatsiooni-ja turundusosakonnast läbimas elu esimest orienteerumisvõistlust.
HUVITAVAID FAKTE SULGPALLI KOHTA:
• Sulgpallis läbitakse ühe mänguga üle poole pikem distants kui tennises ja seda poole lühema ajaga. Ühtlasi sooritatakse kaks korda rohkem lööke
• Sulgpall sai olümpiaspordialaks 1992. aastal Barcelonas
• Tüüpilises kahegeimilises mängus jookseb sulgpallur ligikaudu 1,6–2 km
• Sulgpall on kiireim reketispordiala maailmas: palli kiirus võib ulatuda kuni 420 km/h
• Parimad sulgpallid tehakse hanede vasaku tiiva all kasvava-test sulgedest. Kahe sulgpalli valmistamiseks on vaja vähemalt kolme hane
• Kaks kõige tugevamat sulgpalliriiki on Hiina ja Indo-neesia, kes on kahepeale kokku võitnud 70% kõigist arvestatavatest võistlustest
Eesti Post võitis TalispartakiaadiMärtsi esimesel nädalavahetusel Otepääl ja selle ümbruses toimunud Eesti Ettevõtete Talispartakiaadi parim fi rma oli Eesti Post, kes edestas 28 ettevõtte arvestuses teiseks tulnud Swedbanki ja kolmandaks platseerunud Tallinna Linnatranspordi AS-i.
Indrek [email protected]
panust üldvõitu Kärmas. "Samuti
tahan tänada kõik neid tublisid
inimesi, kes Eesti Posti esindasid ja
meie lippu taaskord kõige kõrgel
hoidsid," lisas Kärmas.
Esimest korda talimängude
karuselli kaasa teinud Marion
Adusoo Tallinna Kullerpunktist
nentis, et oli palju raskem, kui oli
oodanud. "Tase oli üllatavalt kõrge
igal alal. Korraldus oli super, minu
jaoks kõik uus ja huvitav. Tervis
pidas vastu, füüsiliselt midagi üle-
kooramavat polnud," rääkis ta.
Oma tulemusi kommenteeri-
des ütles Marion, et varu jäi veel
kõvasti. “Jalgpallis olime takti-
kaliselt lihtsalt nõrgad." Kaasa
tehtud aladest jäi Adusoo tali-
orienteerumises pronksile, jalgpal-
lis neljandaks ja 100 m suusasprin-
dis viiendaks.
Mängudel osales töötajaid ka
Otepäält. Näiteks teist aastat
järjest 1 km võimsussõidu ülekaa-
lukalt võitnud Valga kandekeskuse
autojuht Liia Piho ütles, et kaal on
tema relv: "Kui oled nii raske, siis
on hea, et selline ala kavas on. Aga
üldiselt julgustan kõiki inimesi
suusatama minema, vaatamata
sellele palju nad kaaluvad või kui
kiiresti nad sõidavad. Kindlasti osa-
len järgmine aasta uuesti," õhkus
Liialt optimismi. Võimsussõit on
ala, kus lisaks saavutatud ajale
võetakse arvesse ka võistleja kaal.
Lisaks sai Liia veel tubli 14. koha 54
naise arvestuses ka discgolfi s.
Kokku osales talispartakiadil
üle 600 võistleja 16-l alal: tali-
orienteerumine, reesõit, puu-
suusasprint, mälumäng, korvpall,
võrkpall, saalijalgpall, murdmaa-
suusatamine, kalapüük, 1 km võim-
sussõit, Tehvandi tõusu sprint,
petank, 100 m suusasprint, disc-
golf, fi rmajuhtide mitmevõistlus
ja laskesuusatmise teatevõistlus.
Eesti Ettevõtete Kevadsparta-
kiaad toimub juba 11.-12. aprillil
Tallinnas. Kui teate meie tublide
töötajate seas julgeid, kes sooviksid
osaleda males, palun andke sellis-
test kolleegidest märku spordiklu-
[email protected]. Võisteldakse veel ka
curlingus, bowlingus, kardisõidus,
lamades surumises ja nooleviskes. •
Üksikaladest kõige hinnatum esikoht saa-
vutati mälumängus.
8 Infosarv | Märts 2014 | nr 54
Digitaalse allkirja andmine on imelihtneEelmisel aastal alustas Eesti Post töölepingute digitaalset allkirjastamist ja tänaseks hetkeks liiguvad fi nantsdivisjonis, äridivisjonis ja infologistikadivisjonis töölepingud minutitega ühest arvutist teise.
Eesti Posti personaliosakonna ju-
hataja Kadi Tamkõrva sõnul min-
nakse digiallkirjastamisele üle
sammhaaval ja sellel aastal lii-
tuvad projektiga administratiiv-
divisjoni, logistikadivisjoni ning
postiteenuste divisjoni töötajad.
„Digitaalseid allkirju kasutades
hoiame kokku palju väärtuslikku
tööaega ja paberit. Seega on as-
jaajamine nii personaliosakonnale
kui lepingut sõlmivale töötajale
mugavam ja kiirem. Dokumen-
tidele allkirja andmiseks kuhugi
spetsiaalselt kohale tulema ei pea,
vaid kõik toimingud saab tehtud
ID-kaardi lugejaga varustatud ar-
vutist,“ täpsustas Tamkõrv.
Personalispetsialist Kersti Kalm
tegeleb Eesti Postis digitaalselt
allkirjastatud dokumentidega iga
päev ja tema sõnul ei pea tööta-
jad seda protsessi üldse kartma.
Kersti ütles, et töölepingud säilita-
takse arhiveerimiskindlas formaadis
elektroonilistes kaustades ning iga-
le töötajale on loodud isiklik kaust,
kuhu tema dokumendid kokku
kogutakse. Samamoodi teevad
ka kõik teised ettevõtted, näiteks
riigiarhiiv ning erinevad riigiasu-
tused, sest see on kindlaim viis säi-
litamaks töösuhtega seonduvaid
dokumente aastakümneid.
„Juhul kui töötaja digitaalselt
allkirjastatud töölepingu kaotab
või kogemata kustutab, võiks ta
pöörduda personalispetsialisti
poole, et saada dokumendist uus
eksemplar,“ soovitas Kersti.
Hiljuti töölepingule digitaalse
allkirja lisanud Varstu postkontori
klienditeenindaja Ruth Soe on digi-
taalses allkirjastamises juba vana
kala. „Igal aastal annan korteri-
ühistu aruandele digitaalse allkir-
ja,“ täpsustas Ruth.
Tema jaoks ei ole arvuti kasu-
tamine keeruline ja ka esimest kor-
da seda tehes oli digitaalse allkirja
andmine lihtne. „Ei maksa karta!
Arvuti on ise tark ja küsib, mida
vaja. Eesti Posti töötajad saavad
kõigega hakkama. Lihtsalt olge jul-
ged!“, soovitas Ruth neile, kel digi-
taalne allkirjastamine tulevikus ees
seisab.
Ka äriklienditeeninduse vastuta-
va klienditeenindaja Larissa Mo-
nahhova sõnul pole töölepingule
allkirja andmises midagi keerulist.
Ta on neli-viis korda ka enne do-
kumente digiallkirjastanud. „Peab
olema tähelepanelik ja mõnikord
on vaja uuendada ID-kaardi prog-
rammi,“ andis Larissa lihtsad nõu-
anded.
Eesti Post on hetkel sõlminud üle
250 digitaalse töölepingu. Eestis on
kasutusel üle 1,2 miljoni ID-kaardi ja
digitaalselt allkirjastatud dokumen-
tide arv läheneb 150 miljonini.
ID-kaarti saad taotleda Kodakond-
sus- ja Migratsioonibüroo teenin-
dustes, Eesti Vabariigi välisesindustes,
posti või e-posti teel. •
Personalispetsialist Kersti Kalm näitab, kuidas digiallkirja anda.
Eesti Post on hetkel sõlminud üle 250
digitaalse töölepingu.
Ei maksa karta! Arvuti on ise tark ja küsib.
Personalispetsialist Kersti Kalmu soovitused:
• Personalispetsialist saadab töötaja e-posti aadressile ettevõtte esindaja digiallkirjaga dokumendi, millele töötaja saab lisada enda digiallkirja
• Kõigepealt salvesta dokument e-kirjast arvutisse ja pärast dokumendiga tutvumist allkirjasta see
• Digilallkirja andmiseks peab olema arvutil ID-kaardi lugeja, digiallkirjastamise programm ning töötajal kehtiv ID-kaart ja ID-kaardi PIN-koodid.
• Digitaalseks allkirjastamiseks sisesta sisestada PIN2-kood.
• Enne dokumendi tagasi saatmist veendu, et failil on küljes kaks digiallkirja (nii töötaja kui ettevõtte esinedaja allkiri)
Loe täpsemalt: www.id.ee
DIGIALLKIRJASTAMINE
Tavaallkirja anname paberi ja kirjutusvahendiga. Digitaalallkiri
on väljendatud matemaatiliselt, tagades keerukate meetodite ja
arvutuste abil allkirja õigsuse ja võltsimiskindluse.
Digitaalallkiri on seaduse silmis võrdne omakäelise allkirjaga.
Kõik Eesti ametiasutused on kohustatud vastu võtma digitaal-
allkirjastatud dokumente.
Digitaalse allkirja eelised:• Digitaalselt allkirjastatud dokumendist saab teha lõpmatu koguse juriidiliselt võrdseid koopiaid. Enam ei pea muretsema ainsa
koopia turvalise arhiveerimise pärast.
• Digitaaldokumendid ei võta ruumi.
• Digitaaldokument ei vaja paberit, printerit ega muid üleliigseid ressursse.
• Dokumente ei ole vaja kuhugi kohale viia. Nad lähevad vajalikku kohta ise - e-posti teel.
• Samuti on dokumendihaldustarkvara kasutamisel võimalik digitaalseid dokumente kiiremini leida ning väga erinevate
kriteeriumite alusel arhiveerida.
Allikas: www.id.ee
Siim [email protected]