Nr.48 Tallinna Rahumäe Põhikool Märts 2014

•SELLES LEHES:• 7 küsimust direktorilt 9.klassi õpilastele.• Riigikogu aseesimees Jüri Ratas õpetajarollis.• Meie tublid õpetajad ja õpilased.

• Vestlusringis olümpiaadidest osavõtjad.• “Midagi on õhus...”• Kas on raske olla viisakas ?

8.A mõtiskles teatrist...

TERE, TERE, KOOLIPERE!

Nr. 48 Märts 2014

Teine

Signe 9.B, Anett 9.B

JUHTKIRI

2014 on saanud hoogsa alguse ning veel hoogsamaks tõotab minna. Tõsi küll, talverõõme väga pikaks ei jätkunud, kuid olen kindel, et kõigil on hea meel ka kevadet tervitada.Veebruari keskpaigas oli stiilinädal ning tore oli näha, et ikka on inimesi, kes sel lest tõsiselt osa võtavad. 13. veebruaril sai aga maha peetud üks vinge moešõu ning teema, milleks oli "Midagi on õhus", oli lahendatud kõikide noorte moeloojate poolt väga huvitavalt ja erinevalt. Kuid publik läks eriti pöördesse, kui lavale astusid õpetajad oma kollektsiooniga. See oli midagi uut!Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel sai kool uhkust tunda oma riigi ning selle tublide võsukeste kui ka usinate t ö ö t a j a t e ü l e , k e s m e i e k o o l i s tegutsemas. Ka o lümpiaad id on lõpusirgel ning meie kooli tulevased Einstein'id said aktusel oma autasud kätte. Muidugi direktori vastuvõtul sai neid tublimaid ka igasuguse hea ja paremaga kostitatud. Veebruari lõpus leidis aset veel uisupäev, mis kõigile alati väga rõõmu pakub, kuid kuna ilmataat lumega kitsi oli, jäi suusapäev sel aastal kahjuks või õnneks tulemata. Märtsi algus on aga nagu stardipauk kõikidele ü h e k s a n d i k e l e , s e s t e s i m e s e d registreerimised katsetele on juba tehtud ning ees on ootamas pikk-pikk maraton läbi kutsekomisjoni, koolikatsete ja -vestluste ning lõpueksamite. Raske saab see teekond olema, saaks vaid kiiremini läbi see pingeline aeg (sügav ohe). Seda aega aitab leevendada üks huvitav teatrietendus -- märts on ju teatrikuu !DIREKTORDIREKTORI 7 KÜSIMUST 9.KLASSI ÕPILASELE

1. Kes on popp klassivend või -õde?

Laura 9A:Popp klassivend on vaimukas, sportlik, hea suhtleja, suhteliselt taibukas, nägus, viisakas (nagu Rudolf).P o p p k l a s s i õ d e o n p o s i t i i v n e , enesekindel.

Mari 9A: Populaarne klassivend/klassiõde on seltsiv, sõbralik, saab kõigiga läbi ja on hea huumorimeelega. Loeb ka välimus!

Stella 9A:Sõbralik, hea suhtleja, tark, naljakas, ilus, lahke - sel l ine on minu arvates populaarne klassiõde/klassivend.

Rainar 9B:Minu arust ei ole nüüd keegi nii otseselt "popp" või "mitte nii popp", igaüks on selline, nagu ta on, ja ilmselt peab see nii olema. Aga eks ikka see, kes suhtleb rohkem ja tegutseb rohkem, on mingil määral kellegi silmis kellestki parem või kuulsam, kui nii saab öelda.

Kert 9B: M i n u j a o k s o n p o p i d k õ i k klassikaaslased, kellega on tore ja hea suhelda.

Õpilane 9B:Popp klassivend või -õde on see, kes klassis on suutnud end tõelise alfaisase või -emasena tõestada. Näiteks nagu mina - ma meeldin kõigile.

2. Mis on kõige meeldejäävam üritus koolis?

Thea 9A:Minu jaoks oli kooli 100. aastapäev, kui kõndisime Nõmmelt Rahumäele ja tunde andsid vilistlased. Ja ka Piiri reis oli väga tore, sai suusatada ja palju süüa.

Toomas 9A:Minu meeldejäävaim üritus on õpetajate päev, kuna seal sai nalja ja sai teada, milline on olla õpetaja (nii enam-vähem).

Getter 9A:Kõige meeldejäävam oli see, kui esimesse klassi tulime. Kooli aed ja maja olid siis veel natuke teistsugusemad, ilm oli ilus, soe. Aktus toimus õues maja taga.

Melinda 9A:Kõige meeldejäävamad on ikka alati klassiekskursioonid (eriti viimane - Piirile), sest seal saab alati palju nalja ning klass sulandub rohkem ühte.

Nr. 48 Märts 2014

Kolmas

Hanna 9B:Kõige meeldejäävam üritus on hetkel koolis olnud moeshow "Naelking". Sel aastal osalesid ka esmakordselt õpetajad ja see andis üritusele palju juurde.

Simon 9B:Kõige meeldejäävam kooliüritus on arvatavasti meie ristimine 5. klassis. Sellel ajal tekkis tunne, nagu oleks meid siia kooli täielikult vastu võetud. Tekkis tunne, et sa kuulud kuhugi.

3. Kui oleksid Rahumäe põhikooli direktor, siis mida muudaksid koolis esimesena?

Kaspar Oskar 9A:Ma muudaksin esimese asjana Rahumäe koolis klassis olevate vahendite olukorda. N ä i t e k s k e e m i a k l a s s i s e i t ö ö t a kraanikausid korralikult, keemiaklassis ei saa teha katseid jne.

Kristen 9B:

Kui ma oleksin Rahumäe põhikooli direktor, siis ma üritaksin pöörata tähelepanu laste kehalisele aktiivsusele ning vaba aja sisustamisele. Vajadusel lisaksin tunniplaani kehalise kasvatuse tunde ja looksin uusi huviringe. Annaksin õpilastele võimaluse õppida IT-d ja arvutikeeli nagu Java, CTT, HTML jm.

Õpilane 9B:Kui oleksin Rahumäe kooli direktor, siis arendaks IT tegevust, kuid ei muudaks palju, kuna kooli teebki eriliseks see, milline see praegu on.

Melany 9B:Ma alustaksin tunde varem, kell 8.00. Teeksin rohkem direktoriga tunde, kuna kehalise kasvatuse kõrval on need mu lemmikud, kuna sa saad ikka haridust ja silmaringi laiendust, pluss see kõik on humoorikas.

Merily 9B:Kui mina oleksin direktor, kehtestaksin algklassides kui ka natuke vanemates klassides koolivormi. Seda sellepärast, et nooremates klassides on riietuse pärast palju norimist, sellega saaks seda ära hoida.

Andreanne 9B:Ma muudaksin ära kooli põrandatel istumise ja arvatavasti enda ametikoha, kuna ma ei sobiks direktoriks :) !

4. Kuidas oled rahul oma õpetajatega?

Laura 9A:Mulle meeldivad Rahumäe põhikooli õpetajad, kuna nad on vastutulelikud. (Mõnes ainetunnis võiks õpetaja veidi paremini distsipliini hoida.)

Melinda 9A:Rahumäe kooli õpetajad on enamasti ikka sõbralikud ja mõistvad, kuid kõik õpetajad võiksid olla veidi rangemad koduste tööde tegemise ja kontrollimise juures.

Mari 9A:E n a m a s t i o l e n R a h u m ä e k o o l i õpetajatega rahul . Vahel tekivad probleemid tunnis distsipliiniga. Tuleb ette ka olukordi, kus mõned teemad jäävad ajapuudusel käsitlemata.

Jüri 9B:Olen rahul oma õpetajatega. Rahumäe kool on meile kui pere juba ja õpetajad tulevad õpilastele vastu halbadel aegadel ja aitavad meid valmistuda teekonnaks tuleviku poole.

Merily 9B:Rahumäe põhikoolis on kogu Tallinna parimad õpetajad! Eks on ka erimeelsusi, kuid need lähevad mööda.

5. Kas toetaksid koolivormi, kui see ei oleks kohustuslik igapäevaselt, vaid ülekooliliste ürituste korral?

Merilin 9A:Jah! Sest see on kooli osa, mis näitab kooli tugevust, ja see oleks koolile omane.

Grete 9A:Kindlasti toetan, midagi peaks ühtset olema, kas või ainult üritustel. Pealegi pidulikke riideid on nii raske osta. Väiksematel klassidel peaks iga päev olema.

DIREKTOR

FOTOD: Erakogu

Nr. 48 Märts 2014

Neljas

Kristen 9B:Jah, toetaksin küll, sest siis oleks aru saada, et õpilased esindavad oma kooli, mitte ei ole mingid suvalised inimesed mõnest tundmatust koolist.

Rainar 9B:Kool ivorm oleks üsna hea, leian, et s e e t e k i t a b õ p i l a s t e s j a õpetajates ühtsuse tunnet nagu üks kokkuhoidev kogukond. Oleks ka probleeme vähem.

Anti 9B:Ei, kindlasti mitte, siis käiks kõik samamoodi riides ja ei tunneks kedagi ära.

Õpilane 9B:Ausalt öeldes ma ei ole kindel. Kuid arvan, et see oleks kena ja korrektne, aga arvestades nende hindadega ma nii kindel ei ole. Ja kui seda kasutada vaid ülekoolilistel üritustel, ei kasutata seda nii palju ja see jääb väikseks, mis nõuab veel raha.

6. Kas seod oma tuleviku Eestiga või mõtled lahkuda laia maailma?

Marelle 9A:Olen mõelnud minna vahetusõpilaseks. Kui veab ja ma hästi õpin, siis edasi minna nt Pariisi Konservatooriumisse. Aga peamiselt olen mõelnud Eestisse jääda.

Stella 9A:Gümnaasiumis käin küll Eestis, kuid ülikooli soovin minna õppima välismaale. Kuna tahan saada ehitusinseneriks, siis arvan, et hakkan Eestis töötama.

Keir 9A:Mõtlen ikka jääda Eestisse, sest kõik, mis mul on, on siin olemas. Ükskõik mis mujal maailmas ka ei kutsuks, leian, et Eestis saab seda kõike samamoodi.

Melany 9B:Esialgu on plaan keskkooliharidus saada koos treenerilitsentsiga Eestis,

kuid peale seda k i n d l a l t Inglismaale, kuna seal on jalgpall väga teisel ning k õ r g e m a l tasandil. Pluss v ä g a h e a d ülikoolid. Seega k a u g e t u l e v i k välismaal.

Signe 9B:Sellele on veel keeruline vastata, kuid o len pa l ju mõe lnud vä l i smaa le minemise peale ning on plaanid minna Inglismaale ülikooli ja tööle, kuid eks näis, mis tulevik toob!

7. Mis on nutsak ja mis on mütsak?

Sandra 9A:Nutsakuga seostub mulle taskurätik, millesse on nuusa tud . Mütsakuga seostuvad mulle metsas o l e v a d k ü n k a d (ebatasased pinnad).

Andrei 9A:Ma arvan, et nutsak on hästi katkine ning vana pintsak. Mütsak on aga hästi suur müts.

Marelle 9A:Nutsak - see on mistahes paberitükk, mis on ära kortsutatud!Mütsak - sõna kõlab nagu kukkumise hääl. (Kukud maha, käib mütsakas.)

Kristen 9B:Nutsak on mütsak ja mütsak on nutsak.

Merily 9B:Nutsak ja mütsak on parimad sõbrad.

Õpilane 9B:Nutsak on see paberihunnik, mis kõigis neist vastustelehtedest kokku koguneb. Mütsak on see raske põmakas, mille saatel toosama hunnik lauale langeb.

DIREKTOR

FOTOD:Google.com

Nr. 48 Märts 2014

Viies

Jäljed sulavad lumel… Ajaloojäljed aga ei sula. Ei ole olemas ühte ega ainukest ajalugu, mis on seotud suurte valitsejate, sõdade ja väejuhtijatega – on nii palju ajalugusid, kui palju on INIMESI. Iga inimese elulugu on osake ajaloost, tema silmade läbi nähtuna on kõik sündmused erinäolised ja kordumatud.

Direktor tunnustas Eesti Vabariigi 96. aastapäeva puhul kooli märgiga väga heade töötulemuste eest järgmisi töötajaid:

• Tallinna Rahumäe Põhikooli kuldmärk

NELE MARISTE

• Tallinna Rahumäe Põhikooli hõbemärk

LIINA PÕLDOTS

MEEDI NOORMETS

AVE TUUMALU

Lisaks tunnustas direktor kooli märgiga v ä g a h e a õ p p e e d u k u s e j a k o o l i esindamise eest järgmisi õpilasi:

VABARIIGI AASTAPÄEV

OLÜMPIAADID

1. Millistel olümpiaadidel oled käinud?

M a r i P o o m 9 A : „ O l e n k ä i n u d g e o g r a a f i a - j a e e s t i k e e l e olümpiaadidel.“Signe Rebassoo 9B: „Olen käinud väga erinevatel olümpiaadidel, kuid 9.klassis olen praegu käinud füüsika, inglise keele ja ajaloo omal.“Gerli Parve 9B: „Ajaloo, füüsika, inglise keele, eesti keele - sel aastal. Varem ka bioloogia.Simoona Peensalu 8A: „ Eesti keele.“Liisi Lota Pals 8A: „Olen käinud bioloogia-, eesti keele ja kirjanduse olümpiaadil.“

PALJU ÕNNE EESTI VABARIIGILE!

PALJU ÕNNE MEIE TUBLIDELE!

Rahukas

• Tallinna Rahumäe Põhikooli kuldmärkMari Poom 9aLaura Lehto 9aSigne Rebassoo 9bGerli Parve 9b • Tallinna Rahumäe Põhikooli hõbemärk

Andreanne Kallas 9bAnett Veske 9bKristi Rõuk 8b • Tallinna Rahumäe Põhikooli tavamärk

Toomas Halberg 9aPiia Kalamees 9aMarelle Kivinukk 9aThea Orub 9aMelinda Salu 9aGrete Rannu 9aKarl-Aleksander Känd 9bKristen Kaljuvald 9bKarl Johan Põldeots 9bHanna Liisa Maria Nõgols 9bHeili Kukke 9bErki Martin Lepik 9bPaula Helena Kuklane 8bJoonatan Melioranski 5a

“SAAN OMA TEADMISI PROOVILIE PANNA NING UUSI TEADMISI JUURDE.”

Merili 8.A

FOTOD:Google.com

21.veebruaril toimusid koolis Eesti Vabariigi 96.aastapäevale pühendatud p i d u l i k u d a k t u s e d , k u s k õ l a s i d teemakohased laulud. Traditsiooniliselt jagati aktustel tunnustust tublidele õpetajatele, koolitöötajatele ja õpilastele.

Nüüd, kui olümpiaadide koolivoorud on lõppemas, teeb Rahuka toimetus vestlusringi tublimate olümpiaadidel osalejatega.

Nr. 48 Märts 2014

OLÜMPIAAD

Kuues

2. Mille järgi valid olümpiaadid, kuhu soovid minna?

Mari: „ Ega mina vali, õpetaja valib J.“S i g n e : „ E e l k õ i g e s o o v i n m i n n a olümpiaadidele, mille aines ma tugev olen ning on võimalus midagi saavutada, kuid vahel lähen ka lihtsalt huvi pärast, et end proovile panna.“Gerli: „ Oma tugevuse järgi selles aines ja ka huvi järgi - kas mulle meeldiks seal osaleda.“Simoona: „ Õpetaja aitas valida.“Liisi Lota: „ Olümpiaadid, kuhu minna, valin selle järgi, mis ained mulle endale meeldivad ja mida oskan.“

3. Kuidas sa tavaliselt olümpiaadideks ette valmistud?

Mari: „Ma võtan ühe päeva enne olümpiaadi vabaks ning õpin terve päeva.“Signe: „Ma tavaliselt mingit ettevalmistust ei tee, võib-olla igaks juhuks kordan mõne vana teema üle, aga kui on teada, et tuleb selline teema, mida õppinudki pole, siis üritan uuest teemast ikka nii mõndagi juurde õppida.“Gerli: „Vaatan läbi materjalid, mis saan aineõpetajalt või pean ise raamatukogust laenutama. Vaatan läbi ka aineõpikud ja t u n n i s õ p i t u d m a t e r j a l i d . “ Simoona: „Uurin, milliseid teemasid seal vaja on, ja kordan neid.“ Liisi Lota: „Olümpiaadiks valmistun ette sirvides erinevaid selle aine õpikuid ja vihikuid.“

4 . K u i s a a k s i d i s e k o o s t a d a olümpiaadiküsimused, siis mill ise õppeaine kohta need oleksid ning milliseid alateemasid sa küsimustega puudutaks?

Mari: „Oeh...“Signe: „Inglise keeles oleks kirjanditeemasid hea välja mõelda. Kirjanditeemad valiksin sellised, mis nõuavad sügavamat mõtisklust ning rohkem just mõtisklust iseendaga.“Gerli: „Mulle meeldiks koostada näiteks bioloogiaolümpiaadi ning küsida inimeste anatoomia kohta, mis on 9.klassi teema hetkel. Või inglise keele olümpiaadi, kus saaksin ise referaadi teemad mõelda.“Simoona: „Eesti keele ja õigekirja kohta.“L i i s i L o t a : „ M a e i t a h a k s i s e olümpiaadiküsimusi koostada, sest see tundub liiga keeruline.“

5 . M i l l i s e l o l ü m p i a a d i l t a h a k s i d järgmisena osaleda? Miks?

M a r i : „ M a t a h a k s i n o s a l e d a keemiaolümpiaadil, sest tundub, et mul läheks seal hästi.“Signe: „Enamik olümpiaade on juba ära olnud, aga keemiaolümpiaadil pole ma kunagi käinud. Sinna võiks minna lihtsalt, et ennast proovile panna.“Gerli: „Hetkel ma ei sooviks enam ühelegi olümpiaadil osaleda, liiga vähe on aega.“Simoona: „Pole seda mõelnud aga võib-olla näiteks eesti keele.“Liisi Lota: „Ma tahaksin osaleda veel kirjanduse, bioloogia ja matemaatika olümpiaadidel.“

6.Mida tähendab sinu jaoks olümpiaadil käimine?

Mari: „Palju õppimist ja närvirakkude hävitust.“Signe: „Olümpiaad on minu jaoks võimalus teha selline raskem test oma teadmistele ning samuti saab olümpiaadil käies palju häid kogemusi.“Gerli: „Suurt materjalide läbi töötlemist ja ka palju uue õppimist.“Simoona: „Enesekontrolli.“Liisi Lota: „Olümpiaadil käimine tähendabki minu jaoks enda proovile panekut ja natuke lisapinget.“

TAIBU

III voor

4.- 6. klass

Agneta Uusküla 13 p

Kristjan Malva 12 p

Aldro Piperal 12 p

Karl Oskar Mürk 11 p

Ruudi Mööl 10 p

Rihard Ristkok 10 p

7.- 9. klass

Paula Helena Kuklane 10 p

Grete Rannu 10 p

Signe Rebassoo 10 p

Anett Veske 10 p

Herbert Lõhmus 9 p

Piia Kalamess 9 p

Thea Orub 9 p

Marelle Kivinukk 9 p

Henri Järvelaid 9 p

Erik Tambla 9 p

Villem Paabo 9 p

Kokkuvõte peale III vooru

4.-6. klass

Agneta Uusküla 36 p

Karl Oskar Mürk 33 p

Aldro Piperal 29 p

Sandra Saskia Kärmas 27 p

Rasmus Sander 26 p

Getter Kirsing 23 p

Karl Frederik Laikre 23

Triine Liis Ainsaar 23 p

Lauri Ürjo Mere 22 p

Joonatan Melioranski 22 p

Kristjan Malva 21 p

Ander Laansalu 20 p

Ruudi Mööl 20 p

7. -9. klass

Paula Helena Kuklane 28 p

Grete Rannu 27 p

Herbert Lõhmus 24 p

Marelle Kivinukk 24 p

Villem Paabo 23 p

Erik Tambla 23 p

Thea Orub 23 p

Melinda Salu 22 p

Henri Järvelaid 22 p

Nr. 48 Märts 2014MATEMAATIKANÄDAL

Seitsmes

Klasside parimad peastarvutamises

5.a I Helena Triin RohumetsII Liisa LehtmetsII Kristjan Henri RootsII Joonatan Melioranski5.bI Raul AkermannII Annika KeertIII Hanna Maria Semper5.cI Eva Kreete ViilolII Jan Cristofer JaansonIII Siim Ristjõe

6. aI Erik LaurII Agneta UuskülaIII Rendor Sakk6.bI Kristiina HeinmetsI Rihard RistkokII Sofia Scneider – SeppingII Stella Lise Maanurm6. cI Robi SaarmaII Varvara MaksimtsukII Karina Tõnismaa7.aI Sander KempiII Kiur PaluIII Hannes Juurma7. bI Rainer RandmaaII Teele TelgmaIII Kristina Jürma7.cI Andres LuikII Markus MäeIII Karl – Kevin Remmel8.aI Melissa StintII Carmen MerilaidIII Kelly Tilga8. bI Saul Saveli

II Artur ReidlaII Mart ArgusII Enrih Sinilaid8. cI Henri JärvelaidII Rait – Lennart VilbiksIII Karl Aleksander Kivi9.aI Kaspar Oskar TaliII Laura LehtoIII Grete Rannu9.bI Karl j. PõldeotsII Kristen KaljuvaldIII Hendrik Palla

Loovülesanne 5. - 6. klassI 6.aII 6.bIII 5.bLoovülesanne 7. – 9. klassI 9.aII 8.bIII 7.b TANGRAM 5. – 9. klassI 8.cII 8.aIII 6.aNUPUTA 5. – 6. klassI – II 6.aI – II 6.bIII 5.bNUPUTA 7. – 9. klassI 7.bII 8.aIII 9.aSUDOKU 5. klassI Helena – Triin Rohumets 5.aII Joonatan Melioranski 5.aSUDOKU 6. klassI Elisabeth PerkSUDOKU 7. – 9. klassI Simoona Peensalu 8.aII Merilin Vaher 7.aIII Karoliina Võõsa 7.a

Matemaatikanädal 29.-31.jaanuar

Linnuviktoriinil kõrge tulemus

13. detsembril toimunud Tallinna Linnuklubi linnuviktoriinil jagas Rahumäe põhikooli võistkond Tallinna Inglise Kolledžiga II ja III kohta. Rahumäe kooli võistkonna kapten oli Kristi Rõuk 8b klassist.

PILT: Rasmus Aasmäe ja Erik Laur 6.A

Nr. 48 Märts 2014

PORTREELUGU

Kaheksas

Janne Fridolin on „pealtnäha“ tavaline Rahumäe põhikooli õpetaja. Aga kas keeg i ü ldse teab , ku i t egus ja silmapaistev inimene ta tegelikult on? J a n n e F r i d o l i n o n m e i e k o o l i s muusikaõpetaja ning on ka dirigent. Ta on Tallinna Rahumäe põhikooli lastekoori ja mudilaskoori dirigent ning dirigent on ta ka Tallinna muusikakooli poistekoorile j a k a m m e r k o o r i l e n i n g N o o r t e

Segakoorile Vox Populi. Janne Fridolin on sel aastal kunstiline juht üliõpilaste l a u l u p e o l „ G a d e a m u s “ , J õ g e v a Rahvakultuurifestivalil ning Tallinna Rahmäe põhikooli laulu- ja tantsupäeval. Janne on suurepärane ema oma armsale kolmele lapsele. See kõik näitab seda, kui aktiivne inimene ta tegelikult on ning kui palju suudab üks inimene oma elus teha , kui ta seda vaid tahab. Meie kooli muusikaõpetaja kannab Eesti K o o r i ü h i n g u p o o l t v ä l j a s t a t u d a u n i m e t u s t : A a s t a D i r i g e n t -muusikaõpetaja 2013. Janne on seda aunimetust igati väärt, minu arvates on ta samuti väga hea muusikaõpetaja ja kindlasti ka suurepärane dirigent. Ta on väga rahulik, mõistev ning hea inimene. Usun, et just sellega on ta võitnud paljude õpilaste südameid. Tunnis kuulatakse teda huviga ning ta suudab a la t i kõ ik tunn id õp i las te jaoks huvitavaks teha. Janne Fridolin on kindlasti minule kui ka paljudele teistele õpilastele väga suur eeskuju. Soovin talle edasiseks eluks palju edu ning helisevaid hääli.

Andreanne 9.B

ERILINE INIMENE JA MUUSIKAÕPETAJA

TAGASI KOOLIJÜRI RATAS ÜHEKSANDIKELE

TUNDI ANDMAS Laura 9.A

Meile, üheksandikele, ei olnud see J.Ratasega esmakohtumine, sest ta viis meile Riigikogus eelmisel aastal ekskursiooni läbi. T u n n i p õ h i t e e m a o l i kodanikuühiskond. J. Ratas rääkis m e i l e e r i n e v a t e s t kodanikuühendustest ning nende vajal ikkusest r i igi paremaks t o i m i m i s e k s . A k t i i v s e t kodanikuühiskonda on vaja, kuna see aitab tavakodanikel paremini oma soove seadusandlikule võimule teatavaks teha . Ta tutvustaski, milliseid erinevaid võimalusi kodanikel on, et ühiskonnaelus aktiivselt osaleda.Ratas toonitas, et meievanusteltki oodatakse, et me midagi ühiskonnaellu selle paremaks muutmiseks panustaks, ta tõi sellest erinevaid näiteid. Saime ülevaate, millistes kodanikuühendustes noortel on võimalik osaleda.Tema jutt pani mõtlema, mida endal on võimalik ühiskonna heaks teha. Tu n d o l i h u v i t a v j a h a r i v n i n g ü h e k s a n d i k u d j ä i d s e l l i s e külalisõpetajaga väga rahule.„Tagasi kooli“ on kodanikualgatus, mille eesmärk on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd, kutsudes koolidesse tunde andma ja kogemusi jagama külalisõpetajaid.

RIIGIKOGU

“ARVAN, ET VÕIN RÄÄKIDA KÕIGI ÜHEKSANDIKE EEST,

KUI ÜTLEN, ET MEILE MEELDIS RIIGIKOGU

KÜLASTAMINE VÄGA.”Mari 9.A

Eesti Vabariigi parlament ehk riigikogu asub Tallinna vanalinnas Toompea lossis. Riigikogu koosneb 101 liikmest, kelle peamine ülesanne on seaduste väljatöötamine.

FOTOD:Google.com

Janne muusikutest pere

28. jaanuaril käis meie koolis programmi „Tagasi kooli“ raames ü h e k s a n d a t e l e k l a s s i d e l e ühiskonnaõpetuse tundi andmas pol i i t ik ja Rahumäe põhikool i vilistlane Jüri Ratas.

17.detsembr i l , ak t i i võppenädala l külastasid üheksandad klassid riigikogu.

Nr. 48 Märts 2014

Üheksas

RIIGIKOGUToompea lossi pääsevad külastajad läbi parempoolse vestibüüli. Kohe sisenedes tervitasid meid mitu politseinikku, kes m e i d n a g u l e n n u j a a m a d e s l ä b i turvaväravate juhatasid. Meie giidiks oli Rahumäe kooli vilistlane ja praegune riigikogu liige Jüri Ratas. Kõigepealt viis t a m e i d Va l g e s s e s a a l i , l o s s i esindussaali, kus on toimunud paljud Eesti Vabariigi olulised sündmused ning üritused. Sealt edasi, mööda ajaloolisi koridore ja treppe jõudsime ka riigikogu kuulsaima saalini. Selleks on istungite saal, Eesti riigi kõrgeim ja esinduslikem auditoorium. Meil avanes võimalus istuda ajakirjanike rõdul, kust oli näha tervet saali. Parasjagu pidas peaminister Andrus Ansip kõnet teemal „Teadus- ja arendustegevuse olukord Eestis“. Meie giid palus pöörata tähelepanu ruumi laele ja akendele. Istungite saali laekujundus meenutab saehambaid, mis tuletavad inimestele meelde, et nende vaim oleks t e r a v . A k n a s a k i d k u j u t a v a d kalasoomuseid, et kõik vastuvõetud otsused oleks vettpidavad.

Olen alati tahtnud käia saalis, kust kõike juhitakse ja meid mõjutavaid otsuseid vastu võetakse. Kuigi istungite saal on väiksem, kui ma arvasin, tekitas seal kohalolek siiski aukartust ja pidulikku tunnet.

Arvan, et võin rääkida kõigi üheksandike eest, kui ütlen, et meile meeldis riigikogu külastamine väga. Suur tänu meie giidile Jüri Ratasele.

SÕBRAPÄEVSÕBRAPÄEV SÕPRADEGA

Gerli 9.B

Sõbrapäevatraditsiooni kohaselt tegin ka mina oma sõpradele kingitusi ja sain neid vastugi. Otsustasin ühel hetkel oma sõpru küsitleda ja uurida, mida nemad tänasest päevast arvavad ja teavad.

Kuid kuna mu sõbrad polnud väga h u v i t a t u d o m a n i m e l e i d m i s e s t trükimustaga kirjutatult ja avalikus ajalehes, otsustasin erinevate inimeste vastused eristada erinevate värvidega. Olgu mainitud, et vastajaskonda kuulus nii suuremaid kui ka väiksemaid poisse ja tüdrukuid.

Kas te teate, mis päev täna on?Jaa. (paus) Daa. Reede. Päev, mille kaubandusketid on välja mõelnud raha sissetoomiseks. Sõbrapäev.

Milleks tänast päeva tähistatakse?Et näidata oma sõpradele, kui olulised nad on. Et mälestada oma sõpru. Forever alone päev. Et näidata oma sõprust oma teistele sõpradele. Et šokolaadi saada. Et võtta sõpradega ühendust. (Sest muul ajal ju sõpradega suhelda ei tohi.)

Milline on hea sõber? Iseloomustage.Aus, julge, sõbralik, lahe, kiiksuga. Joonase nõbu. Kes ütleb aususe ja armastusega kõik otse välja. Kes kuulab, toetab, ütleb sulle, kui oled loll. Ei valeta. Kes sinuga lolle nalju teeb.

Mis te oma sõpradele tänase puhul teinud olete?Kinke. Kinkinud šokolaadi. Kallistasin. Šokolaad tõstab tuju! Öelnud „Head sõbrapäeva!“

Öelge üks fakt oma sõbra kohta, mida teised ei tea.Tegelikult on ta väga julge, kuigi ta teistele ei näita. (naerab ja vastab ise enda kohta) Et mul on tegelikult üliäge õde! Paljud ei tea, et temast avaldati just ajakirjas artikkel. Tal on tumblr. Ta on tark. (naerab) Ta käib mulle vahel närvidele, kui ta oma pastakaga toksib. (vastus tuli peale pikka puiklemist ja käis arvatavasti minu kohta.) Jaa, minu sõber mulle ka. Ma olen seda talle öelnud, aga see on jube tüütu, kui ta kohvi segades kolistab. Mu sõbrad oleksid tegelikult väga toredad, kui mul mõni oleks.

Sell iseid a s j u m a sain teada o m a s õ p r a d e kohta. Kas S i n u s õ b r a d teavad, mis p ä e v o n 1 4 . veebruar? Kas S ina tegid neile kinke? Kui ei, siis ruttu tegema, sest tegelikult sobib oma sõpru m e e l e s p i d a d a k a i g a l t e i s e l kalendripäeval.

FOTOD:Google.com

Valentinipäev ehk sõbrapäev levis Eestisse eelmise sajandi 80ndate lõpus. Kuigi püha tähistatakse mujal maailmas pigem armsamate vahel, siis Eestis peetakse meeles oma sõpru.

Nr. 48 Märts 2014

TRADITSIOONID

Kümnes

MOEKONKURSILE JÄTKUS VÄRVI JA FANTAASIAT

Laura 6.BMoekonkurss „ Naelking“ on meie koolis juba traditsiooniks saanud iga-aastane moekonkurss, kus igaüks, kes soovib, saab proovida nii disainimist, õmblemist kui ka modelliks olemist. Õhtu tõi lavale palju kauneid, põnevaid, omanäolisi rõivakollektsioone. Parimad selgitati välja vanuseklassides 3.-6. klass ja 7.-9. klass. Mõlema vanuseklassi võitja sai lisaks aule, kuulsusele, diplomile ja kringlile ka ihaldatud rändauhinna „Naelkinga“ enda klassi terveks aastaks. Ühtlasi pääseb võitja piirkondlikule võistlusele ja kui ka seal edukad ollakse - vabariiklikule võistlusele.

Eelmisel aastal tuli just meie kooli tänane 6B klass vabariikliku võistluse võitjaks.

Igal aastal on noortele disaineritele ette antud ka teema, mil lest lähtuvalt kollektsioon luua tuleb. Selle aasta teemaks oli „Midagi on õhus“.

4.-6. klasside arvestus

Eelmise aasta selle vanusekslassi võitja 6b, kelle selleaastase kollektsiooni nimi oli „Õhk mäletab “, pidi seekord leppima III kohaga. Olen kuulnud, et selle aasta kaotus paneb neid järgmisel aastal rohkem pingutama, et hõbekingake järgmiseks aastaks jälle endale võita.

Eriti tublid olid 4.a klassi lapsed, kes võtsid osa moeshowst esimest korda. Nende värvikirevad riided ja ühtne joon, hästi valitud muusika pani kogu saali neile kaasa elama ja tõi neile tubli II koha.

6.a- sel le aasta võit ja, võlus ni i kohtunikke kui ka publikut oma kauni rõivakollektsiooniga, mille läbivaks tooniks oli murtud sinine. Omavahel suurepäraselt kokku sobinud lõiked, hästi õmmeldud ja seetõttu kenasti seljas istuvad riided ja kaunid modellid kutsusid esile publiku tugeva aplausi. Soovime neile edu piirkondlikul võistlusel ja loodame, et vabariiklikul võistlustel tullakse tagasi esikohaga!

7.-9. klasside arvestus

Nõmme põhikooli 8. klass saavutas oma kollektsiooniga „Kevadised tunded“ III k o h a . O l i v ä r s k e n d a v v a a d a t a suurepärast värvivalikut ja rõõmsat meeleolu laval.

K o l l e k t s i o o n , m i s k a n d i s n i m e „Üherakulised eeltuumsed“ ja mille autoriks oli Hanna Nõgols saavutas konkursil II koha. Minu meelest oli see ü k s p õ n e v a m a l a h e n d u s e g a kollektsioone. Väikesed värvilised pärlite m o o d i k a u n i s t u s e d , m i s i g a l kollektsiooni esemel oli eri moodi paigutatud, toetasid suurepäraselt ko l lek ts ioon i ideed ja pea lk i r ja . Kollektsiooni mudelid olid küll erinevad, kuid läbiv kaunistus muutis ta ilusaks tervikuks.

I koha „Thunder flower“ oli fantastiline kollektsioon ja vägev show. Värvid olid imepärased ja detailid vapustavad. Ise maalitud mustrid kangastel andis väga hästi edasi kogu kollektsiooni ideed.

Lisaks anti välja eripreemia 4.c klassile huv i tava lahenduse ees t . Te ise eripreemia huvitava idee eest sai 9.a.

Parimaks meesmodelliks valiti 8.a klassist Kaspar Tilga ja parimaks naismodelliks Simoona Peensalu 8.a

Kogu üritus oli meeleolukas nagu igal aastal. Jääme juba põnevusega ootama järgmise aasta teemat ja noorte moedisainerite uusi moeüllatusi.

Moekonkursi "Naelking 2014" tulemused

4.-6. klassidI koht 6aII 4aIII 6bEripreemia 4c, huvitava lahenduse eest. 7.-9.klassidI koht " Thunder flower" Nõmme pkII " Üherakulised eeltuumsed" 9b Hanna NõgolsIII " Kevadised tunded" Nõmme pkEripreemia 9a, huvitava idee eest.

Naelking13.veebruar

Nr. 48 Märts 2014

Üheteistkümnes

STIILINÄDAL ANNAB ALATI POSITIIVSE LAENGU

Stella Lise 6.B

TRADITSIOONID

esmaspäev – gooti stiil (kõik üleni must)teisipäev – multikategelased kolmapäev – geto stiil (lohakas, lotendav, suur)neljapäev – pidulik maskiballreede – valent inipäev/moeshow “midagi on õhus”

Minule selle aasta teemad täitsa meeldisid. Võibolla oleks olnud veel midagi lahedamat, aga need sobisid küll. Minule annab stiilinädal alati sellise positiivse laengu. Ikkagi on midagi teistmoodi ja polegi täiesti tüüpiline koolinädal. Olen iga kord seda päris tõsiselt võtnud ja loodetavasti on minu vaev seda ka väärt . Mulle meeldib selline väike vaheldus igati . Eelkõige sellepärast, et saan oma ema rõivaid kanda. Temal on palju ilusam ja suurem garderoob kui minul ning sel nädalal on mul kordki võimalus seda kasutada. Mainiksin kurvastusega, et sel korral

oli väga vähe stiilimuutjaid. Ütleksin, et nägin kool i peal a inul t umbes kolmekümment osavõtjat. 7. , 8. ja 9. klass ei proovinudki enda stiilis midagi muuta. Mulle tundus, et nad vaatasid meid hoopistükkis imelikult ja naersid vaikselt meie üle, kes me end teisiti riietasime. Seda oli väga kurb kuulda ning näha, sest just suuremad peaksid andma väiksematele eeskuju ja entusiasmi, et end stiilinädalal natuke muuta.*Proovime seda nädalat korraldada igal aastal, sest selline stiilimäng annab ju tavalisele argipäevale igati särtsu ja energiat juurde.

Loodame, et järgmisel aasta l on st i i l inädalast rohkem huvitujaid ja osavõtjaid ning moepolitsei saab korjata kooli pealt üles mitmeid stiilseid õpilasi. Kes on stiilinädalast huvitatud, siis kooli kodulehelt saab vaadata pilte meie stiilsetest õpilastest!

Stiilinädal10.-14.veebruar

FOTOD: Triinu Pääsik

10.- 14. veebruar oli meil koolis traditsiooniline stiilinädal. Igal päeval oli erinev stiil, mille järgi pidi end riietama ja kehastama. Kooli peal käisid ringi ka moepolitseinikud, kes valisid välja kõige parema stiiliga õpilased ning viisid nad raamatukokku pildistama.

*Toimetuse märkus: vanemate klasside õpilased püüdsid küll stiilinädalal kaasa lüüa ning eeskujuks olla.

Nr. 48 Märts 2014

VIISAKUSE NÄDAL

Kaheteistkümnes

KAS ON RASKE OLLA VIISAKAS ?

Karen 8.A, Merili 8.A

Selleks nädalaks töötati välja ka reeglid:

1) Riietu eeskujulikult ( tüdrukud – seelikud, kleidid; poisid – triiksärk, pintsak. Keelatud on dressid.

2) Ole viisakas!

3) Ära istu koridorides põrandal!

Es imeste l päevade l jä rg i t i i l us t i riietumiskoodi ning käituti viisakalt. Põrandal istujaid oli vähem ning seeliku ja pintsaku kandjaid oli rohkem kui tavaliselt. Kuid nädala jooksul andsid paljud kahjuks alla – tekkis tõesti küsimus: „Kas on raske olla viisakas?“

7.-9. klassididele viidi läbi loenguid.

L o e n g u i d p i d a s i d P ä ä s k ü l a noortekeskusest töötajad Leena, Kadri ja Kaia. Nad palusid õpilastel välja mõelda asju, mis teeksid kooli palju rõõmsamaks ning huvitavamaks.

Õpetajate tähelepanekud viisakuse nädalast

Sirje Piiling:

„Oli tore näha õpilasi kenades riietes. Lapsed istusid isegi tunnis sirgema seljaga, sest tundsid, et miski on teistsugune. Selgitasime oma klassis välja viisakama poisi ja tüdruku, see tekitas elevust. Mulle meeldis, et õpilased ei istunud koridoris maas, nii oli kõigil vabam liikuda. Selliseid nädalaid võiks olla rohkemgi.“

Ene Määr:

„Nädal viisakust -- loodetavasti puhkeb see iseenesest viisakaks kuuks ja lõpuks viisakaks aastaks. Meeldiv oli näha korrektselt ri ietatud noori inimesi, soliidseid noormehi tütarlastele uksi avamas ja valjult öeldes ,,Tere´´ ruumi sisenedes või ,,Head aega´´, ,,Head nädalavahetust´´ klassist väljudes. Tegelikult on ju nii lihtne tekitada kaasinimeses head tuju - piisab väiksest naeratusest ja tervitusest. Ka muidu ulakad väikesed marakratid kandsid oma triiksärgid ja lipsud väärikalt välja ning nii mõnigi sekeldus või pahandus jäi sel nädalal korda saatmata. Sell iseid nädalaid võiks olla 2-3 korda aastas.“

SEELIK TEEB TÜDRUKU ILUSAKS JA VEST POISI

ŠIKIKSAndreanne 9.B

PÄEVAKORRAL

Meie koolis toimus 3.-7.märtsini viisakuse nädal. Kui ma selle idee avalikustasin, siis mõtlesin ma just sellele, kui palju on tänapäeva noored muutunud ning kui ebaviisakalt mõned noored inimesed käituvad. Aga kas just see, kuidas inimesed noortena käituvad, ei pane alust sellele, kuidas hakkavad nad tulevikus käituma? Noored neiud ei käi enam kleitide ja seelikutega. Selle nädala üheks eesmärgiks oligi , et välja tuua asjaolu, kui ilus on see, mil noored tüdrukud käivad kleitidega/ seelikutega ning kui poistel on triiksärk, sviiter või vest seljas. Esimesed päevad koolis viisakuse nädalal vaatasin ma, kui kaunis see vaatepilt ikka on ja imestasin,

2. märts "Sedamoodi " eelvoor Tallinnas

Meie kooli esindasid: 4a, 6a, 9b klassid

Finaal toimub 12.aprillil kell 14.00 Meie kooli esindavad 9.B ja 6.A.

FOTO

D:G

oogl

e.co

m

Et pöörata suuremat tähelepanu viisakusele, algatas õpilasesindus viisakuse nädala idee.

Nii kuulutatigi 3.-7. märts välja viisakuse nädalaks.

a Nr. 48 Märts 2014

Kolmeteistkümnes

PÄEVAKORRALkui tõsiselt võtsid seda poisid. Kahjuks vajus aga õpilaste soov viisakalt ja kaunilt riides käia nädala lõpuks ära, Tänu sellele tähelepanekule hakkasin veel ühele asjale mõtlema. Kas tõesti on vaja selleks välja mõelda karistused, et noored teeksid nii, nagu neil palutakse? Kas õpilastel ei olnud meeldiv, kui kaasõpilased käituvad viisakalt ning on viisakates riietes? Nendele küsimustele ma vastuseid pole saanud, aga kiidan ikkagi neid õpilasi, kes tõesti võtsid seda nädalat tõsiselt ning tulid sellega kaasa. Olen neile väga tänulik ning loodan, et kui järgmisel aastal viisakuse nädal peaks olema, siis on kaasatulijaid rohkem - isegi, kui pole neile, kes kaasa ei tee, karistust välja mõeldud, sest alati ei aita karistamine.

TERVES KEHAS TERVE VAIMÕPSID SUUSKAMA!

Positiivne oli see, et õpetajatele mõte meeldis ning nad võtsid selle hästi vastu. Teine osa pedagoogidest arvas, et

teeme nalja, ning läksid kohe naljaga kaasa. Eriti aktiivsed ja andekad olid meie kooli KKK õpetajad, kes üllatasid meid peaaegu 100% osavõtu nimekirjaga n i n g h u v i t a v a t e n i m e d e g a . Registreerunud olid näiteks Leebe Lii, Miilustav Milvi, Kristallselge Krista, Avameelne Ave jt.

S u u r e õ p e t a j a t e t o a e s i m e s e registreerijaga läks natuke kauem ja ka osavõtjaid oli lohutamatult vähe.

Anett 9.B

TERVES KEHAS TERVE VAIM

Piia ja Thea 9.A

MEIE KOOLI TUBLID SPORTLASED

.

Azär Zeinalov

1. Mil l ise a l a g a s a tegeled? M a k ä i n karates ja MMA's.2. Miks sa just need a l a d valisid?M a t a h a n tugev olla, õppida end k a i t s m a n i n g a r e n d a d a e n d a s t

tugevat karakterit. 3. Kaua sa oled tegelenud väljavalitud aladega?Olen tegelenud nendega 10 aastat.4. Mitu korda nädalas sa trenni teed? Ma teen nädalas 5-6 korda trenni.5. Kes on sinu eeskujuks?Minu suurimaks eeskujuks on mu treener ja ma ise.6. Mis on sinu suurimad saavutused?Ma olen kuus korda Eesti meistriks tulnud, kaks korda Soome meistriks, ühe korra Läti meistriks, olen saanud Põhjamaade meistrivõistlustel kolmanda k o h a , k a k s k o r d a E u r o o p a meistrivõistlustel teise koha ja olen ka saanud Eesti lahtistel meistrivõistlustel esimese koha.

Kindlasti tuleb välja tuua esimene julge - muusikaõpetaja Tanel Nurk. Kokku registreerus ainult kolm koolitöötajat: eelmainitud Tanel Nurk, emakeeleõpetaja Anne Piibur ja majandusjuhataja Kaido Nurja. Aga kahjuks mängis ilm meile vingerpussi ning suusatamine jäi lume puudumise tõttu ära. Loodan, et järgmisel aastal on lumi sellel ajal maas ning järgmised üheksandikud on sama entusiastlikud kui praegused ning viivad meie alustatu lõpule.

FOTOD: Erakogu

28. veebruaril oli plaanis suusapäev Trummis. Sel a a s t a l o l i k o o l i l e h e toimetusel soov panna ka õpsid proovile. Sport on meie koolis alati tähtis olnud ning sellest sündiski i d e e . P a n i m e ü l e s õ p e t a j a t e t u b a d e s s e registreerimislehe, kus kutsusime õpetajaid olema s p o r t l i k u d n i n g k o o s õ p i l a s t e g a T r u m m i s suusatama.

2014. aasta on pühendatud liikumisele, laiemas mõttes sportimisele. Tutvustame lugejatele kaht 9. klassi noormeest, kes on leidnud oma ala, mida teevad täie kirega

Nr. 48 Märts 2014

Neljateistkümnes

7. Kuhu tahaksid jõuda sel alal?M a t a h a k s i n s a a d a m a a i l m a m e i s t r i k s j a sooviks, et karate saaks olümpiaalaks.

Andri Eric Külaviir 1.Millise spordialaga tegeled?Jõutõstmisega.2.Millal alustasid?15-aastaselt.3 . M i k s j u s t jõutõstmine?… s e s t i s a t e g e l e s sellega ja see hakkas meeldima. Isa saavutas rinnalt surumises oma kaaluklassis Eesti rekordi.5.Mitu korda nädalas trenni teed?Neli korda.6.Milline on su suurim saavutus siiamaani?Eesti Meistrivõistluste teine koht.

PS. Jah, vastused on lühikesed, aga millise jõuga öeldud…

TERVES KEHAS TERVE VAIM

ÕPILASVAHETUS

PÄEV NÕMME PÕHIKOOLIS MÕÕDUS RUTTU

Karen 8.A

29. jaanuaril toimus taaskord 7.-9.klasside Nõmme koolide õpilasvahetus. Võimalus oli minna kas Nõmme gümnaasiumi, Pääsküla gümnaasiumi, muusikakeskkooli, Kivimäe põhikooli, Nõmme põhikooli või Nõmme erakooli. Nõmme põhikooli läksin oma kolme klassiõega 8a klassi. Kool ning õpetajad olid teistsugused. Suurimaid probleeme tekitasid meie hulgas järgmised momendid: ei olnud puhvetit, tunnid algasid kell 8, mitte 8:30 ning vahetunnid olid v e i d r a p i k k u s e g a . Teistsugune oli ka see, et vahetunnis lasti meid juba klassi. Koolipäev m ö ö d u s r u t t u t ä n u toredatele õpetajatele ja kaasõpilastele.

FOTO

D: E

rako

gu

FOTO

D:G

oogl

e.co

m

Viieteistkümnes

ELAMUSÜHEKSANDATE KLASSIDE

ÜHINE OOPERITEATRI KÜLASTUS

Laura 9.A

„Carmen“ on romantismiajastul kirjutatud prantuse koomiline ooper, mille tegevustik leiab aset 19. sajandil Hispaanias Sevillas. See räägib kirgliku mustlastüdruku Carmeni ja noore kaprali Don José vahelisest traagilise lõpuga armastusest.Ooperis kõlavad muusikapalad t e k i t a s i d p a l j u d e l e äratundmisrõõmu ning oli põnev teada saada, mis sisu need lood endas peidavad.Etendus oli nauditav ka tänu

esinejate meisterl ikkusele ning p õ n e v a l e l a v a k u j u n d u s e l e j a lavastusele.Tore oli käia lavateost vaatamas just koos, kuna etenduse vaheaegadel saime arutada laval toimunu üle.Ühine ooperikülastus oli uudne ja silmaringi laiendav kogemus.

BALTI FILMI - MEEDIAKOOLIS

Laura 6.B

Balti Filmi – ja Meediakooli õppekavad annavad er ia lase et tevalmistuse töötamiseks mitmesugustes ametites, mis on seotud filmitootmise, televisiooni ja uue meediaga. BFMi tehnika- ja tootmiskeskus on varustatud

kaasaegse video- ja helitehnikaga. Hoones on lisaks Eesti esimesele 4K kinosaal i le ja auditooriumitele k a a s a e g n e t o o t m i s k o m p l e k s filmipaviljoni, telestuudio, helistuudio ja montaažiruumidega; kooli tehnika- ja tootmiskeskus ka kaamera-, heli- j a v a l g u s t e h n i k a r e n d i n i n g tootmisteenuste pakkumisega. Ekskursiooni ajal peeti meile loeng, ku idas er inevate va lgus te ja nurkadega huvitavaid pilte teha. Meil kõigil oli võimalus näha väikest lõiku sellest, kuidas animatsioonfilme tehakse. See oli väga tore ekskursioon.

Nr. 48 Märts 2014

FOTOD:Google.com

21. veebruaril käisid meie kooli üheksandad klassid Rahvusooperis Estonia Georges Bizet ' ooperit „Carmen“ vaatamas.

Neljapäeval, 27. veebruaril käisid kõik fotograafiahuvilised ja meie aktiivne a r v u t i õ p e t a j a T r i i n u P ä ä s i k ekskursioonil Balti Filmi – Meediakoolis.

Nr. 48 Märts 2014

Kuueteistkümnes

AKTIIVÕPPEPÄEVAD19.-20. veebruaril toimusid Rahumäe koolis aktiivõppepäevad. 19. veebruaril toimusid klasside tegevused ning samal päeval käisid õpilased ka uisutamas. 20. veebruaril taas klasside tegevused. 21. veebruaril leidsid aset Eesti Vabariigile pühendatud aktused ja direktori pidulik vastuvõtt.

MULTIKAD OLID VÄGA NALJAKAD JA TOREDADSandra Saskia ja Getter 6.A

20. veebruaril tegi meie klass animatsiooni. Me olime jaotatud väikestesse gruppidesse ja pidime välja mõtlema planeedi, kus on filmi tegevuspaik. Kõigepealt pidime joonistama või meisterdama tausta ja tegelased. Iga grupp sai kaamera ja alustas pildistamist. Kui pildid olid valmis, panime arvutis filmi kokku ja lugesime hääled peale. Soovi korral sai lisada ka muusikat. Kõikide multikad olid väga naljakad ja toredad.

SAIME IKKA SUUSATADA KA

Rahukas, 9.A ja 9.B

Kolmapäeval suusatasime Otepääl ja matkasime Piirilt Harimäele. Õhtul aga saunatasime ja diskotasime. Neljapäeva

hommikul käisime Pühajärve Spas. Siinkohal saadame t e r v i t u s e d j a tänusõnad P i i r i k o k k a d e l e , k e s valmistasid meile maitsvaid koduseid t o i d u p a l a s i d – l a u s a n e l i t o i d u k o r d a . Loomulikult söödi rohkem, sest toitu v õ e t i l a u s a kohvritega kaasa. L o o m u l i k u l t käisime ka Otepää k o h a l i k u s

Konsumis ja Maximas. Meeldiv oli, et meile võimaldati piisavalt ka vaba aega, mida veedeti sõprade ja klassikaaslastega juttu rääkides, väljas palli või saalis pinksi mängides ning värskes õhus jalutades. Kõik reisil käinud nautisid ja olid rahul ning seetõttu tahaksimegi tänada kooli juhtkonda ja direktorit, kes selle reisi meile võimaldasid. Tänusõnad ka klassijuhatajatele Anne P i i b u r i l e j a T i i n a P e b r e l e n i n g suusatreeneritele Kaido Nurjale ja Mairo Alumaale.

ELU

Õ p i l a s e d t u t v u v a d K i r s t i neda l s koo l i j a p i i r k o n n a vaatamisväärsustega. Mõlema kooli õpilased tutvustavad oma riigi ja kooli traditsioone ning ajalugu. Taanis majutavad Kirstinedalsi kooli õpilased, kes võtsid osa ka projektist. Me käime Taani tundides, veedame aega peredega, kelle juures me oleme, käime muuseumides ja oleme linna peal ringi. Loomulikult ei puudu sealt ka peod (midagi klassiõhtute sarnast). Iga õpilane kes sõidab Taani, võtab endaga ka kaasa ühe retsepti ja toreda lauamängu. Räägime taanlastega ainult inglise keeles. Kindlasti arendavad kõik oma inglise keele oskusi. On olnud juba mitmeid koosolekuid, kus arutatakse kõike vajalikku Taani suhtes. Koosolekuid viivad läbi Marge Aasalaid ja Triinu Pääsik. Koosolekutel oleme arutanud erinevaid asju, nt mida kaasa pakkida, missugused on seal ilmad, kas teha kohalik kõnekaart jne... Kõik, kes osalesid Taani projektis, said omale ühe nimelipiku, kus oli kirjutatud, kelle taanlase juurde sa lähed. Taanlaste nimed on väga veidrad, nt Andrea Trifunovic või veel midagi veidramat. Taani koolil on natukene erinevad kombed. Pere peab ise lapsele lõunapakikese kaasa andma ja neil ei ole seal üldse sööklat.Taanlased tulevad ise ka Eestisse ja meie, kes käisime Taanis, võtame nemad vastu ja nad tulevad ööbima meie juurde. Loomulikult kõigil ei ole seda võimalust, et taanlast enda juurde võta terveks nädalaks, aga sellele leiti ka lahendus. Taanlastega on meil plaanis teha kaks pidu, minna ka muuseumidesse, linna peal ringi käia, koolis üritusi teha ja üritust “Noored tähed” tulla vaatama või ise osalema. Taanlased tulevad meie juurde 30. märts-5.aprill. Projekt ise maksab Taani lastele kui ka meile kõigest umbes 50 eurot. See kogu projekt on väga põnev ja tean, et selle nimel pidi kõvasti vaeva nägema, et üldse Taani saada.

ÕPIME TUNDMA TAANIT JA TAANI LAPSI

Karmen 6.B

FOTO

D:M

elan

y R

ajas

alu

Emakeelenädal 10.-14.märts 10.03 --emakeeleolümpiaad -- 5.-6.klass11.03 -- viktoriin13.03 -- kohvikupäev, luuletuste lugemine 13.03 -- loovtööde esitamine14.03 -- kokkuvõtted

Emakeeleolümpiaadi tulemused:

5.kl

I Marta-Marii Traks 5.AII Hanna Maria Semper 5.BIII Annika Keert 5.b

6.kl

I Sohvi Saar 6.AII Stella Lise Maanurm 6.BIII Kristiina Heinmets 6.B

Kes on pildid?

FOTOD:Google.com

Meie kooli üheksandad klassid teenisid koolilt väljasõidu Lõuna-Eestisse Piiri spordi- j a p u h k e k e s k u s e s s e . R e i s t o i m u s ak t i i võppepäevade raames 19 . -20 . veebruaril.

18 õpilast 6. klassidest vi ibivad 9.-15. märtsini Nordplus Junior projekti raames Taanis Koge linnas.

Nr. 48 Märts 2012

III VEERAND PILDIS

Seitsmeteistkümnes

FOTO

D:h

ttp://

ww

w.ra

hum

ae.tl

n.ed

u.ee

Nr. 48 Märts 2014

Kaheksateistkümnes

NALJA KA!KENTSAKAMAID JA

KIITSAKAMAID JUHTUMISI-ÜTLESMISI

Kaks poissi mardilaadapäeval:„Mis seal suures saalis toimub?“„Kuule, see on nagu jõululaat, ainult raha läheb kuskile. Kitsele

vist.“

Üks tüdruk teisele:„Tead, mu ema saab varsti lapse. Ei tea, kas ma saan tädiks või onuks?“

Väikesed poisid maadlevad koridoris ja kolmas küsib nende käest: „Mis te teete?“

„Suudleme!“

Lapsed kraanikausside juures enne sööma minemist.„Ära raiska vett! Aafrikas lapsed upuvad!“

Väljavõte eesti keele tunnikontrollist: „Klusiil ehk fossiil”.

Peatoimetaja: Signe Rebasso 9.B.Peatoimetaja abi: Merili Laur 8.A, Gerli Parve 9.B.Küljendus, kujundus: Erik Tambla 8.BSekretär-asjaajaja: Anne PiiburSport: Anett Veske 9.B

Uudised, elu ja arvamus: Tobias Nurmsalu 3.A, Geil Jasmin Le Raudsepp 8.A, Karen Minski 8.A, Liisi Lota Pals 8.A, Merili Laur 8.A, Melinda Salu 9.A, Piia Kalamees 9.A, Laura Lehto 9.A, Thea Orub 9.A, Mari Poom 9.A, Heili Kukke 9.B, Anett Veske 9.BKultuur ja Meelelahutus: Stella Lise Maanurm 6.B, Karmen Viinapuu 6.B, Laura Volmer 6.B, Liisa Ratassepp 8.A, Andreanne Kallas 9.B

RÕÕMSAT KOOLIVAHEAAEGA !

PILT: Hanna 5.B