2 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitJuhtkiri

Mall Hellam, AEFi juhatajaja EMSLi nõukogu liigemall@oef.org.ee

Viimastel aastatel on paljud ühen-dused pööranud põhitähelepanu omaEuroopa sidemete tihendamisele: luuaksekontakte ja liitutakse üle-euroopalistevõrgustike ja katusorganisatsioonidega.Nii saadakse teavet oma valdkonna aren-gutest ja Euroopa Liidu poliitikatest, midaõpitakse omakorda kogenumate kolleegi-de eeskujul mõistma ja mõjutama. Silm-nähtavaid edusamme ja professionaalsuston selles osas üles näidanud näiteks Eestikeskkonnaorganisatsioonid.

Ent sageli oleme euroliidus oma seisu-kohtade kuuldavaks tegemisel siiski veelõpipoisi rollis. Keerukatest raportitest jadirektiividest läbinärimine pole just lihtnetöö ning õiges kohas õige asja ütlemisttuleb veel harjutada.

Samal ajal on Eesti avalikkus ja ko-danikuühiskond kiiresti ja edukalt omaksvõtnud toimiva demokraatia aluspõhi-mõtted, puudutagu need siis näiteks vabuja õiglasi valimisi, avaliku teabe kättesaa-

davust, sõna-, kodaniku ja ühinemis-vabadust, õigusriigi alused või muud,millega oleme nüüdseks juba harjunud jamida veel 15 aastat tagasi olemaski eiolnud. Omaette äramärkimist väärivadkodanikuühiskonna arendamiseks tehtudjõupingutused ja eelkõige Riigikogusheakskiidetud Eesti KodanikuühiskonnaArengukontseptsioon (EKAK), milletähtsust kaasava ja osaleva ühiskonnakujundamisel on hakanud mõistma ka ühaenam poliitikuid ja ametnikke.

Presidendivalimised ja demokraatlikejõudude võit Gruusias ja Ukrainas tuginesolulisel määral võimsale kodanikualga-tusele. Uus olukord nii ELi naaberriikideskui ka Lõuna-Kaukaasias on toonud Eestiriigile ja sealhulgas ka kodanikeühen-dustele uusi väljakutseid. Kes on jälginudEuroopa Komisjoni projektikonkurssideviimaseid teemasid, see teab, et need onsuures osas suunatud Euroopa naabrus-poliitika elluviimisele ehk demokraatia jaõigusriigi aluste toetamisele euroliidunaaberriikides. Kui need algatused piir-duksid üksnes ELi naaberriikidega Vahe-meremaades, siis poleks ilmselt paljuneid, kes oma keeleoskuse ja keskkonna

tundmisega võik-sid mõelda konk-reetsetele abi- jakoostööplaanidele.Äsjaste saatuse-kaaslastega on agaolukord teine.

Keele tundmine ja kohalike olude mõist-mine aitab meil paremini aru saadademokraatia teele asunud maade kasvu-raskustest ja püüdlustest inimväärsemaelu poole.

Praeguseks on näiteks Ukraina otsus-tavalt väljendanud oma tahet liituda euro-liiduga. See loob Ukraina võimukandja-tele ja kodanikuühendustele uue sihi –selgitada rahvale juba varakult ELi ole-must ja liitumisnõudmisi, samuti liidusavanevaid võimalusi. Kasvõi selles osas

oleks meie organisatsioonidel mitmeidvõimalusi oma kogemusi tutvustada.

Avarduv Euroopa ja ühinev maailm eiole vaid Brüsseli ja Washingtoni asi, vaidpaljuski ka kodanikuliikumiste kujunda-da. Eesti rolli demokraatia edendamiselendise Nõukogude Liidu aladel on siinraske üle hinnata. Jõudude ühendamisekspeavad kodanikuühendused istuma ühiselaua taha koos Eesti välispoliitika ja aren-gukoostöö edendajatega ning aitamaüheskoos endise NLi maade demokraa-tiaid jalule. Just selleks on oma 15tegevusaastat tähistav Avatud Eesti Fondalgatanud ka Avatud Euroopa programmi.

Kõige selle valguses ei tundugi enamnii kaugena Viivi Luige kunagine mõte:“Kõik, mis toimub maailmas, toimubminuga”.

Ühendustel on tähtisroll naaberriikideabistamiselOma seltsi, liidu või fondi igapäevaasju ajadesei teadvusta me just sageli, et meie endakogemused, saavutused ja õppetunnid võivadkellelegi teiselegi kasulikud olla.

Avarduv Euroopa ja ühinev maailm ei ole vaid Brüsselija Washingtoni asi, vaid paljuski ka kodanikuliikumistekujundada.

Kiievis valimiste viimase vooru õhtul 26. detsembril,kui oli selge, et Viktor Juštšenko võitis.

3www.ngo.ee

märts 2005 Arvamused

1980ndate lõpus tunda järsku avalikuaktiivsuse tõusu, millele järgnes osadeühiskonnaliikmete pettumus: täpsemaltnende, kes ei saanud kohe osa kasust, misjärskude majanduslike ja poliitiliste muu-datustega kaasnes.

Arvan, et nii Läti kui Eesti ühendusedon üle saanud teatud madalseisust ja otsi-vad nüüd uusi tegutsemisvaldkondi. Toonsiinkohal näiteks koostöö ühenduste jakohalike omavalitsuste vahel. See on vägaoluline just vähem arenenud piirkondades,kus probleemid nagu haridus, noorte prob-leemid, naiste küsimused ja keskkond-likud väljakutsed on erinevatel tasanditelarutusel. Lätis on näiteid, kus ühendusedon edukalt kaitsnud avalikke ühishuvisiduute ehitiste planeerimisel.

Veel kord tahan rõhutada, et ühendusteaktiivsus on mõõdupuuks riigi demokraa-tia tugevusele. Eriti mõistame seda, kuivaatame naaberriike, kus ühenduste tege-vus on riigi kontrolli all, ja meie kohustuson aidata neid inimesi saavutada demo-kraatia miinimumtase.

Nigel Haywood, Briti suursaadik EestisDaniel.Garlick@fco.gov.uk

Eesti kolmas sektor on mulle siinoldudaja jooksul palju muljet avaldanud.

Briti saatkonnal oli väga meeldiv jaedukas koostöö Eesti ühendustega näiteks2004. aasta novembris, kui korraldasimeEesti, Soome ja Inglismaa ühisseminariavalike teenuste teemal.

Eesti ühenduste kohta jääb mulje, etteete valitsusega rohkem koostööd, kuiühendused Inglismaal. Samas ma arvan,et tulevikuväljakutseks Eesti ühendusteleon töötada kooskõlas laiemat globaalseteprioriteetidega, nagu seda on näiteks HIV/AIDSi ennetustööd. Briti saatkond jätkabkoostööd Eesti ühendustega, püüdes neidkui partnerit samas igati toetada.

Välisriikide saadikute arvamused Eestikolmandast sektoristKolmanda sektori õhustik Eestis on väga põnev. Sedaseetõttu, et see on veel küllaltki noor ja alles otsib omasuunda. Samuti on rõõm näha, kuidas osatakse eeskuju võttavälisriikidelt, näiteks just USA tugevatelt ühendustelt.

Mall Hellam valitiesimeseks Euroopa

Liidu AastaKodanikuks

15. märtsil anti Avatud EestiFondi juhatajale Mall HellamileBrüsselis üle esimene EuroopaLiidu Aasta Kodaniku aunimetus.

Selle omistas talle Euroopa Liidu erivaldkondade eksperte ühendav organi-satsioon EU Lobby.

“Mall Hellami panus on osutunudEuroopa Liiduga seonduvate probleemidelahendamisel äärmiselt tõhusaks,” ütles EULobby kaasasutaja Christian D. de Fouloy.Ta rõhutas, et igal aastal tunnustatakseEuroopa Liidus aasta volinikku, europarla-mendi liiget, riigimeest, visionääri, kam-paaniategijat, äriliidrit või ajakirjanikku.“Seni polnud aga ühtegi auhinda, mistunnustaks aasta kodanikku,” selgitasFouloy.

Mall Hellami valimisel pidas ELLobby kõige olulisemaks seda, et ta onEuroopa Tulevikukonvendi Eesti kodani-keühenduste kontaktgrupi asutajaliige,Euroopa põhiseaduse lepingu alastedebattide korraldaja Eestis, EL-i teema-liste koolituste korraldaja ning Eesti koda-nikuühiskonna arengu kontseptsiooni(EKAK) üks eksperte ja elluviijaid.

Hellami sõnul on Euroopa Liidu AastaKodaniku tiitel tunnustuseks ka kõigileteistele Eesti kodanikeühenduste eest-vedajatele, kellega üheskoos viiakse edasiOsaleva Eesti ehk O-Eesti ideed.

”Minu tegevuse oluliseks eelduseks onolnud võimalus ja õnn töötada juba 15aastat Avatud Eesti Fondis, mille eesmär-giks on aidata kaasa avatud ühiskonnaarengule,” lausus Hellam. “Ilma hea koos-tööta oma mõttekaaslaste ja kolleegidegaei oleks head ideed kunagi teoks saanud”,lisas ta.

Selle aasta Euroopa Äriliidri tiitlilekandideeris ka Avatud Eesti Fondi nõu-kogu esimees Linnar Viik.

Loe lisa: http://www.oef.org.ee/

Aldona Wos, USA suursaadik EestisHodgesTM@state.gov

Enne Eestisse tulekut töötasin Põhja-Carolinas mitmete ühenduste nõukogu-des. Tegevus ühendustes oli minu eluskesksel kohal just pärast meditsiinist lah-kumist ja enne saadikuks hakkamist.Plaanin kodumaale naastes jälle aktiiv-semalt ühendustes tegutsema hakata, kuidvahepeal püüan oma kogemusi ja kontaktejagada siin Eestis.

Eesti kolmas sektor on noorem ja mui-dugi teistsuguses sotsiaalses olukorras kuiUSAs, ent sellegi poolest arvan, et Eestiühendused ei ole veel piisavalt kohalikkuellu sulandunud ja nähtavad. Näiteks tsuna-miohvrite abistamise kohta sai nii Eestiskui ka Euroopas lugeda sellest, kui paljuerinevad valitsused raha eraldasid. Samasräägiti USAs aga sellestki, kui palju koda-nikud ise raha kogusid ja ohvriabissepanustasid, seda just läbi ühenduste.

Arvan, et ühenduste, valitsuse ja ühis-konna vahel laiemalt peaks olema tugevkolmepoolne suhe: need kolm vajavadkõik üksteist. Enamus mu tuttavaid USAsütleb, et see on ühelt poolt prestiizne, tei-salt aga meie kultuurile loomuomane, etühendustele suunatakse raha, aega ja liidri-oskusi. Olen kindel, et on vaid aja küsi-mus, millal sarnane mõttelaad ka Eestisjuurdub.

Edgars Skuja, Läti suursaadik Eestisedgars.skuja@mfa.gov.lv

Nii Eestis kui ka Lätis mängivad ühen-dused võrdselt suurt rolli. Meie riigid onläbi teinud suured muutused seoses ise-seisvumise ja demokraatia kehtestamisega.Ühenduste tegevus on laienenud igasvaldkonnas, mis näitab omakorda avalikuteadlikkuse tõusu ja kodanikuühiskonnaarengut.

Kõigi ühenduste arenguks on olulisimpoliitiline olukord (seadusandlik raamis-tik tegutsemiseks), majanduslik keskkondja avalikkuse toetus. Läti ja Eesti said

ˆ

4 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit

Elina Kivinukk, EMSLelina@ngo.ee

Mitmel pool (Eestis, Horvaatias, Ing-lismaal, Iirimaal, Kanadas ja Šotimaal) onvälja töötatud raamistik avaliku sektori jaühenduste koostoimimiseks lepingu võistrateegilise dokumendina – Eestis onselleks Riigikogus kinnitatud EestiKodanikuühiskonna Arengukontsept-sioon (EKAK). Venemaal, Lätis ja Leedusaga alles otsitakse ühenduste rolli ühis-konnas ja sobivat koostööleppe viisi.Seminaril jagatigi erinevate maade koge-musi ja õppetunde, samuti leiti kokkupuu-tepunkte avaliku sektori ja ühendustekoostöös.

Seminari põhiteemadeks olid ootusedavalikule, kolmandale ja erasektorile,ühenduste kaasamine ning osalemineseaduseloomes, avalike teenuste üleand-mine ühendustele, kodanikuühiskonnarahastamine, statistika, kodanikuharidusning sotsiaalne innovatsioon.

Lõppjäreldustes kinnitati ühiselt stra-teegiadokumentide vajalikkust – maades,kus veel dokumentide loomisprotsessipole alustatud, on see otstarbekas. Samason vajalik õppida üksteise kogemustestmaades, kus strateegiad paika pandud.Eesti kontekstis on oluline saavutada EestiKodanikuühiskonna Arengukontsept-siooni tähtsustamine riiklikul tasandiltagamaks korraliku rahastuse EKAKtegevuskava rakendamiseks, vajalik onEKAKi tutvustada kohalikul tasandil ningüle vaadata EKAKi rakendamisüksuseasukoht, mis hetkel asub regionaalministrijuures.

Seminaril osalesid ligikaudu 50 välis-külalist (Ameerika Ühendriikidest, Gruu-siast, Horvaatiast, Inglismaalt, Kanadast,Lätist, Leedust, Makedooniast, Monte-negrost, Poolast, Rumeeniast, Soomest,Šotimaalt, Valgevenest, Venemaalt,Wales’ist) ning 85 Eesti osalejat, esinda-des suurimaid kodanikuühendusi,ministeeriume, kohalikke omavalitsusi,välisesindusi.

Seminari esitluste ningtöögruppide ja aruteludekokkuvõtetega on võimaliktutvuda EMSLi koduleheküljelwww.ngo.ee.

Seminari korraldasid EestiMittetulundusühingute jaSihtasutuste Liit, Siseminis-teerium ja Balti-AmeerikaPartnerlusprogramm.

Susan D. Phillips, Carletoni ÜlikoolSusanPhillips@pigeon.carleton.ca

Kolmanda sektori ja valitsuse vahe-liste koostööpõhimõtete väljatöötamineoli iseloomulik möödunud aastakümnele.Sellised kokkulepped, olgu see arengu-kontseptsioon või skeem, on vastu võetudpaljudes riikides – nii väikestes kui kasuurtes, nii hästi toimiva kolmanda sekto-riga ja kui alles kolmanda sektori arengu-ga alustatavates riikides.

Kuidas saame võrrelda nii erinevaidkogemusi ja kokkuleppeid? Kas saameennustada, milline riik on edukam kuiteised? Millised on rahvusvahelisedõppetunnid, mida saaksime oma riigispraktiliselt ära kasutada?

3.-5. märtsini Tallinnas toimunudrahvusvaheline seminar “Kokkulepetesttulemusteni” oli üks esimesi võimalusiühise laua taga kohtuda ja teineteise selle-alastest kogemustest õppida. OsalesinKanada Accordi arendamise juures aka-deemikust vaatlejana ning seetõttu leian,

et tuleks panustada just kogemuste vahe-tamisele. Nii usun, et EMSLi seminar olikohtumispaik praktikuile, kellel on teine-teisele palju õpetada.

Kui juttu tuleb kolmanda sektori javalitsuse vahelisest kokkuleppest, siis ühaenam kuuleb küsimust – miks nüüd?Tõepoolest, miks pärast seda, kui esimenesellelaadne kokkulepe 1997. aastal Inglis-maal allkirjastati, on nii paljud riigid asu-nud seesugust dokumenti välja töötama?Üks põhjus on kindlasti see, et riigidjäljendavad ja kopeerivad teineteist.Muidugi vaatas ka Kanada kolmas sektorInglismaa poole, kui koostasime ettepane-kuid oma valitsusele, ning Accordi kirju-tades laenasime inglastelt isegi sõnastust.Kuid see pole pelgalt kopeerimissoov.Soov kokku leppida tuli korraga nii valit-suste kui kolmandate sektorite poolt, sestalates 1990ndate lõpust hakkasid paljudesriikides toimuma fundamentaalsed muu-tused kodakondsusküsimuses ja kodani-kuühiskonnas laiemalt.

Avalik sektor ja kodanikuühendused

Seminar “Kokkulepetesttulemusteni”3.-5. märtsil 2005. a. leidis Tallinnas Sokos Hotel ViruKonverentsikeskuses aset seminar “Kokkulepetesttulemusteni”, mis käsitles avaliku sektori jakodanikuühenduste vahelisi koostöövõimalusi.

Mida on meil teineteiselt õppidarahvusvahelises plaanis?

Seminaril osales 130 osavõtjat kahekümnest riigist.

5www.ngo.ee

märts 2005

Kodanikuks olemisega pean silmasenamat kui üksnes riigi poolt antavat passija teatud juriidiliste õiguste olemasolu.Pigem on küsimus erinevates suheteskodaniku ja riigi vahel. Ja kodanike endivahel, sest nemad on ka poliitilise kogu-konna liikmed.

Sellises laiemas käsitluses toetavadAccordi- ja EKAKi-laadsed dokumendidkodakondsuse nelja mõõdet:

1) omavahel segunenud vastutus riigi,turu, pere ja kogukonna vahel

2) indiviidide ja ühenduste õigused jakohustused

3) ligipääs poliitilisele jõule ja võimaluspanustada poliitilistesseprotsessidesse

4) identiteedi ja kuuluvuse tunne

Ühendustel on kodanikuühiskonnakujundamisel ja säilitamisel oluline roll.Need on justkui lülid riigi ja kodanike va-hel, mõjutades, kes ja kuidas on esindatud.Ühendused annavad võimaluse väljenda-da kodanike vajadusi teistele kodanikeleja riigile. Ühendused ise on avalike aru-telude korraldamise, kompromisside leid-mise ja enda hea valitsemisega demokraa-tia toimimise kohaks. Nende suutlikkusja soov pakkuda teatud laadi teenuseidaitab tugevdada sidemeid riigi, turu ja kol-manda sektori vahel, mille tulemuseksongi sidusam ühiskond.

Ühenduste oskus kaasata ühiskonnaerinevaid liikmeid – eriti vähemusi – jaehitada sildu erinevate gruppide vahelmäärab suurel määral selle kui kaasav võikinnine on ühiskond.

Ühenduste roll muutumas

Viimastel aastatel on ühenduste rollpaljudes riikides muutunud. Veel mõniaeg tagasi suhtuti ühendustesse kui hea-tegevuslikesse organisatsioonidesse – neidvaadati kui gruppi inimesi, kel on rohkemvõimalusi ning kes pakuvad teenuseid jaabi väiksemate võimalustega inimestele.Ehkki ühendused pakuvad oma liikmeteleja klientidele siiani teenuseid ja abi, eiseisne ühenduste mõte siiski vaid heatege-vuses, vaid (uue) kodanikuühiskonna ehi-tamises. Grupid ja kogukonnad (ühendu-sed) pakuvad pidevalt viise ja võimalusiiseenda aitamiseks ja nõuavad samas, etneid kuulataks ja kaasataks nüüd ka ava-liku poliitika kujundamisse. Ehk teisisõnutahavad ühendused olla aktiivne osa osa-lusdemokraatiast. Eriti hästi on seda näha

riikides, kus demokraatia on kestnud jubapikemat aega, ja riikides, kus see on alleskehtestatud.

Valitsusedki mõistavad, et tänapäevaltoimuvad väga keerulised ja raskesti juhi-tavad sotsiaalsed ja majanduslikud prot-sessid. Kõigi esilekerkivate küsimustegategeledes on nad edukad ainult kolmandaja erasektoriga koostööd tehes. Valitsusedvajavad erinevate ühiskonnagruppideteadmisi ja usaldust. Samuti on ühendusedkanaliks reaalse sotsiaalse olukorrateadasaamiseks.

Selliste dokumentide põhieesmärknagu EKAK või Accord Kanadas on seegavälja töötada visioon, printsiibid ja tege-vused ning alustada ühenduste kauduintensiivsemat koostööd valitsuse jakolmanda sektori vahel tervikuna.

Esimene selle tegevuse tulemuslik-kuse mõõdupuu on muutused seadusand-luses: ühenduste iseseisvus, rahastamis-mehhanismid, ühenduste õigused eest-kostetööks ja võimalused osaleda avalikepoliitikate kujundamises.

Olulised on nii kokkuleppedokumen-did kui ka protsess ise. Tõesti, see kuidasdokument ja selle rakendusmehhanismidvälja töötatakse, on sama olulised kui doku-mendi tegelik sõnastus. Õppimine, mistoimub kogu dokumendi väljatöötamiseajal, võib omada kaugeleulatuvat mõju.

Näiteks Kanadas nägid ühendusedselles valitsuse osas, mis reguleerib ühen-duste maksude küsimust, pikka aegatakistust oma arengus ja reformis. KuigiAccordis maksude küsimust ei käsitleta,osales dokumendi väljatöötamisel siiskiesindaja just maksudega tegelevast osa-konnast. Selle tulemusena kandus aru-saam dokumendist ja selle rakendamisevajalikkusest edasi. Nüüdseks on maksu-dega tegelev osakond asunud omaalgatus-likult üle vaatama teenuste standardeid jaon ühenduste suhtes toetavam. Accord iseseda ei nõua, kuid selle loomise protsesstõi kaasa oluliselt edasiviiva muutuse.

Kui mõned dokumendid (kokku-lepped) on vaid vabatahtlikud, siis on kaneid, mis on rohkem seadusandlusegaseotud, mis omakorda annab neile kapoliitilist jõudu. Kuid seadusandlik jõudei ole see, mis määrab dokumendi efektiiv-suse. Olulised on ka mitmed muud asjad.

Esiteks on oluline pidev diskussioonvalitsuse ja ühenduste esindajate vahel, etarutada dokumendi rakendamist jaelluviimist. See on töö, mida Eestis peabpidevalt tegema EKAKi rakendamiseühiskomisjon.

Teiseks on oluline iga-aastane (võivähemalt regulaarne) avalik raportee-rimine, kas valitsus ja kolmas sektortäidavad antud lubadusi ja saavutavadühiseid eesmärke. Muidugi ei ole nendekokkulepete ja strateegiate ainuke ees-märk luua valitsustele ja ühenduste juhti-dele rutiinseid protseduure ja nõudapelgalt raportite koostamist. Pigem oneesmärk anda hea ja tegelik põhjus ela-maks sõlmitud kokkulepete järgi. Kolmaspõhjus on nö pehmete väärtuste vallast –et oleks eeskujusid nii valitsuses kui kol-mandas sektoris, kes oskaksid juhtidaselle dokumendi eduka rakendamisegakaasnevat väärtuste ja kultuuri muutustorganisatsioonides.

Poliitika kujundamise protsessnõuab tugevaid

katusorganisatsioone ja võrgustikke

Olulisim kohustus kokkulepete raken-damisel on minu arvates see, et ühendustejuhtidel oleks olemas vajalik oskus javõime olla võrdseks partneriks. See tähen-dab, et peavad olemas olema tugevadkatusorganisatsioonid ja võrgustikud naguEMSL, kes suhtlevad efektiivselt, kaasa-vad oma liikmeid ja oskavad koos nen-dega kujundada seisukohti poliitikakujundamise protsessis.

Kokkulepped ja tegevuskavad naguEKAK ei ole protsessi lõpp, vaid hoopisalgus. Niisugused dokumendid on mehha-nismid ja ümber mõtestatud suhted valit-suse ja kolmanda sektori vahel. Needvõiksid olla kui vahendid uute muutusteloomiseks näiteks maksude osas seadus-andluses, ühenduste valitsusepoolsesrahastamises või hea kodanikuhariduse jakodanikuühiskonna toimimiseks. EKAKison palju potentsiaali ning paljulubav algusEestis on tehtud. Samuti võib sellestinspiratsiooni saada ka erasektor või koha-likud omavalitsused, et parandada omasuhteid kolmanda sektoriga.

Loodan, et intensiivistub koostöönende riikide vahel, kes taolisi kokku-leppeid on ellu viima asunud. Arvan ka,et need protsessid on aluseks suuremalemuutusele ühiskonnas, mille tagajärjelmõeldakse ümber kogu kodaniku ja riigiomavaheline suhe. Paljudel riikidel, kaKanadal, on siinkohal palju õppida justEesti julgetest sammudest seoses EKAKirakendamisega.

Avalik sektor ja kodanikuühendused

6 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit

Alari Rammo, EMSLalari@ngo.ee

Milliseid tulemusi ootad omavaldkonnas 2005. aastal?

Nähtavat tulemust, mis annaks kõigileedasitegutsemiseks positiivse süsti. Suursamm edasi oleks kaasamispõhimõtetekirjasaamine ning ühtne arusaam profes-sionaalsest vabatahtlikust tegevusest jaselle reguleerimisest.

Kui tõhusaks pead EKAKiühiskomisjoni töövormi?

Vormi poolest väga tõhusaks. Võib-olla pole küll osalejad harjunud veel ühiselaua taga koos tegutsema, et kõigile sobi-vad lahendused leida. Mingil määral ongikomisjon just põhjendamise koht neile,kes muidu kokku ei tule, aga peaksid siiskiteatud ühistel teemadel omavahelrääkima.

Raha on tegevuskavarakendamiseks ju ikka vähe.

Ma ei ütleks nii. Arvan, et me poleksvalmis suuremat summat mõistlikult ärakasutama. Teame, mis on valesti ja mis eitoimi ning umbes ka seda, kuhu metahaksime mingites kitsastes valdkon-dades jõuda. Aga me ei näe veel kõikiseoseid ega oska analüüsida tegevusi ees-märgini jõudmiseks. Segane on ülesan-nete jaotus ja puudub üksmeel ühisesvastutuse võtmises. Rahastada saab justtegevusi ja kuni me ei näe kogu süsteemi,on raske väita, et andke meile miljoneidja siis jõuame me tohutu saavutuseni.

Kuidas sa mõõdadkodanikuühiskonna arengut?

Kindlasti mitte rahas. Mulle meeldibühiskomisjoni töövorm – see on samutiüks arengule viitav märk. Hetkel olemejaganud ettevalmistavad tegevused kaheaasta peale ja võib-olla saame pärast sedaöelda, et nüüd on konkreetsed sammudastutud, ja nende abil ka tulemust mõõta.

Ja need tulemused pole enam 20 inimesepoolt välja öeldud mõtted, vaid laiemaltläbi arutatud teemad ja lahendused. Siissaab edasi rääkida ka vajalikest ressurs-sidest ja edasistest plaanidest.

Ühenduste meelest pole mekindlasti enam nii alguses.

Ma ei vaidle vastu, et palju on tehtud,aga vaatan seda oma ametikohalt. Muidu-gi on meil palju toredaid inimesi ja häidnäiteid! Aga iga koostöö on alguses raskeja väga palju on veel teha.

Kas EKAKi rakendamise tööpeaks kuidagi ümber korraldama?

Teiste riikide kogemus on näidanud,et võib-olla oleks niisugune valdkondade-ülene protsess paremini koordineeritudpeaministri büroo juures Riigikantseleis –see muudaks EKAKi kõikidele ministee-riumitele võrdseks dokumendiks. Praegukohustub siseministeerium tegelema mit-mete kontseptsioonis sisalduvate teema-dega, mille puhul me tihti ei saa muudatusiise kõige kiiremini ellu viia. Pole sellekspädevustki. Aga see on poliitiline otsus, kasEKAK on valitsusele oluline või mitte.

Mis sind igapäevases töös nüüdenam kui aasta jooksul enimüllatanud on?

Ma ei kujutanud ette seda bürokraatiahulka ega sedagi, kui keerukas on mingeidmuudatusi ellu viia. Kui tahad mingit liht-sat ja loogilist asja paremaks muuta, peadtulemuseni jõudmiseks süsteemi vägahästi tundma, tohutu skeemi välja mõtle-ma ja teadma täpselt, kuidas end erineva-tes situatsioonides väljendada.

Kuidas ühendused sellega toimetulevad?

Kui sa ise saad võib-olla bürokraatiaja riigisüsteemi toimimistest ja sõltuvus-

test aru, siis seda seletada on suhteliseltkeeruline. Harjusin juba Vormsi saarelsellega, et inimesed ei pruugi kõigest arusaada; et neil võivad olla erinevadarvamused ja sinu ülesanne ongi leida seeühine osa. Ühendustel on ka omamooditegemise harjumus suur, aga mõlemadpooled peavad end koostöö huvideskohandama.

Miks nii kriitiline?Mul on kahju, et kõik ühendused pole

partnerina otsusekindlad ning julgedarutlejad. Mõned on, kuid nii tekibkiebavõrdsus. Selle asemel, et ka omaseisukohti julgelt välja öelda, viidataksetagasihoidlikult sellele, et julgemad onend ebaõiglaselt läbi surunud ja teisi eikuula keegi. Ei saagi kuulata, kui omaarvamust välja ei öelda. Ega ka avalikussektoris töötavad inimesed pole alatiharjunud end julgelt ja selgelt väljendama.Kõige keerulisem, ent samas kõige olu-lisem on põhjendamine, mida täpselt jamiks üks või teine pool soovib.

Elupõlisele riigiametnikule oleks heakogemus töötada ühenduses kui ebasta-biilses keskkonnas, kus ta peab ise omategevuse paika panema ja oma vajalikkusttõestama. Mulle meeldib üks Kanadavahetusprogramm, kus ametnikel on või-malus töötada aasta aega ühenduse juuresja vastupidi. Siis saadakse aru, kui erine-vad on tegelikult suhtlemismudelid.

Persoonilugu

Uue aja ametnikMaris PuurmannMaris Puurmanni võib julgelt nimetada ainsaks Eestiametnikuks, kelle tööks on kodanikuühiskonna arendamine.Selline ametikoht on vaid siseministeeriumi juures ning justsee rõõmus, kriitiline ja hullumeelselt töökas tüdrukkoordineerib valitsuse ja ühenduste omavahelist koostööd.

7www.ngo.ee

märts 2005

Elmar Tampõld1944. aastal Rootsi ja sealtkaudu

Kanadasse emigreerunud Elmar Tampõldon rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektja ettevõtja ning silmapaistev väliseestiharidustegelane. Tartu Ülikooli auliikmetöödest väärib esiletõstmist eelkõige TartuKolledz Torontos, mis on arhitektuuriliseja ettevõtlusidee suurepärane sümbioos jasellisena ainulaadne eestlaste institutsioonvälisriigis.

Koos mittetulundusliku instituudigaon kolledz muutunud tunnustatud kultuu-rikeskuseks Kanadas ja kaugemal. Omaarhiivi, raamatukogu, ringide ja semina-ridega on Tampõld aidanud tutvustadaEestit, Tartut ja Tartu Ülikooli akadee-milist kultuuri kõikjal Põhja-Ameerikas.Tampõld lõi Eesti õpingute õppetooli kaToronto Ülikooli juurde ja asutas 1999.aastal Ilmar Heinsoo nimelise stipendiu-mifondi.

Tänavu tähistab visionäär ja mentorElmar Tampõld oma kaheksakümneviiendat sünnipäeva.

Alari Rammo, EMSLalari@ngo.ee

Tänavuse konkursi märksõna olirahvusvaheline tegevus, sest EMSLinõukogu esimehe Lagle Pareki sõnul onüha olulisem kogemuste vahetus muumaailma ühendustega, vastastikune õppi-mine ja vabatahtliku töö areng.

EMSLi nõukogu valis aasta tegijadvälja neljas kategoorias. Parimaks mitte-tulundusühinguks valiti Eesti Väitlusselts,aasta sihtasutuseks E-Riigi Akadeemia,aasta vabatahtlikuks Arengukoostööümarlaua koordinaator Riina Kuusik jamissiooniinimese tiitli sai Kanadas elavToronto eestlaste ühenduse juht ElmarTampõld. Sobivate kandidaatide puudu-misel jäid tänavu välja andmata eraanne-taja ja hea ettevõtte tiitlid, mida on seniseitsmel varasemal aastal antud.

Eesti Väitlusselts1994. aastal Avatud Eesti Fondi prog-

rammina alustanud liikumine muutusiseseisvaks 1998. aastal ja on kasvanudnüüdseks enam kui poolttuhat inimestsiduvaks organisatsiooniks. Väitlusseltsimissioon on juurutada mõtteviisi, et ühis-kondlikus dialoogis saab määravaks tuge-vam argument.

Rahvusvahelisel tasandil tehaksekoostööd teiste väitlusorganisatsiooni-dega, osaletakse väitlusmeistrivõistlustelEuroopa ja maailma tasandil keskkooli-õpilastest tudengiteni. Eelmisel aastalkäidi turniiridel Lätis, Leedus, Sloveeniasja Saksamaal. Lisaks korraldas EestiVäitlusselts mullu rahvusvahelise noorte-foorumi koostöös maailma suurima väit-lusliikumist ühendava katusorganisatsioo-niga IDEA.

Vaata lisaks www.debate.ee.

E-Riigi AkadeemiaEGA nime all tuntud sihtasutus on

tegutsenud vaid mõned aastad, kuid info-ühiskonna arendamiseks on nad palju ärateinud. Muude rahvusvaheliste projektidekõrval on EGA algatamas Tiigrihüppe

projekti Gruusias riikliku programmina.2003-2004. aastal tegutses EGA 18 riigisüle maailma, koolitades riigiametnikke jaühendusi peamiselt SRÜs, Ida-Euroopas,Balkanil ja Aasias. EGA viimase aja koha-likud projektid puudutavad vabavara koo-litust ühendustele, e-demokraatia arenda-mist jne. Vaata lisaks www.ega.ee.

Riina KuusikRiina Kuusik on üks neid väheseid,

kes leiab aega abikäe ulatamiseks ka teisteriikide hädalistele. Eestis puuduvad rah-vusvahelist humanitaarabi andvad jaarengukoostööga tegelevad ühendused.Arengukoostöö ümarlaud (AKÜ) tegelebjust selliste teemadega, mis ei puudutaeestlaste igapäevaelu, vaid näiteks Eestiarengukoostööalast poliitikat, haridust,õiglase kaubanduse küsimusi ja EuroopaLiidu idasuunalist koostööd. 2004. aastalõpus ühines AKÜ ka ASA programmiGLEN projektiga vabatahtlike lähetamisekoordineerimiseks arengumaadesse.Vaata lisaks: terveilm.inspiral.ee

Kodanikuühiskond

Kodanikuühiskonna aasta tegijad valitud22. veebruaril andis Eesti Mittetulundusühingute jaSihtasutuste Liit (EMSL) koos Riigikogu esimehe Ene Ergmagaüle tänukirjad kodanikuühiskonna 2004. aasta parimateletegijatele.

Esireas: Kristina Mänd, Kairi Birk ja Mall Hellam Ene Ergma sõnumit vastu võtmas.

ˆ

ˆ

8 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste LiitAasta tegijad pildis

Aasta sihtasutuse, paljudes riikidesinfoühiskonda arendava E-Riigi Akadeemiajuht ning lektor Ivar Tallo.

Arengukoostöö mootorit Riina Kuusikut toetavadjõulised prouad Lagle Parek ja Ene Ergma.

Aasta mittetulundusühingu, Eesti väitlusseltsi nimel võttis Ene Ergmalt tänukirja vastu Katrin Viru.

9www.ngo.ee

märts 2005 Aasta tegijad pildis

Riik on suur ka siis, kui väike.Riik on kodaniku jagu.

Mina olen kodanik!Riik on kuu ja mina päike,mul on maa ja mitte pagu.

Olla kodanik on šikk!

Kodanikul olgu koda,teiseks kojaks olgu riik.Riigis olgu seda, toda,kolmandatki. Iga liik

tundku ennast hästi riigis,mille tore kodanik

õdusamas konnatiigisvägev on kui aatomik!

Karl Martin Sinijärv, 2005

Kanadas elavat Elmar Tampõldu esindas tänuürituselJaan Kelder, korporatsioonikaaslane Sakalast.

Tegijatele kingitud raamatu autor Aleksei Turovskivõrgutab loomapsühholoogiaga Kristina Mändi ja UkuLemberit EMSList ning Riigikogu esimeest Ene Ergmad.

Tartu Ülikooli Euroopa Kolledzi õppejõud Paul Goble vaatlesvälismaalase värske pilguga Eesti kodanikuühiskonda.

ˆ

10 EMSL infoleht

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit

Riin Kranna, AIESEC Eestiriin.kranna@mail.ee

Et huvitav praktikaettepanek tuli justIndiast, siis nii sõitsingi kaheksaks japooleks kuuks Calcuttasse. Sõitu toetaska Balti-Ameerika Partnerlusprogramm.

Indias olen töötanud kahe mittetulun-dusühingu juures. Mõlemas organisat-sioonis juhtisin projekte, mis täitsid pea-miselt kolme eesmärki:1) ühenduse tegevuse tutvustamine laie-

male avalikkusele;2) avalikkuse teavitamine ühenduse

lahendatavatest probleemidest;3) ühendusele uute rahastajate leidmine

ja uute võrgustikusuhete arendamine.

Töökogemus füüsilise puudega inimestega tegelevas ühenduses

Mobility India

Esialgne plaan oli hakata selle organi-satsiooni projektimeeskonnas dokumen-taalfilmi tegema. Et ühenduse enda plaanidolid minu saabumise ajaks dokfilmi-projekti osas muutunud, tuli leida uusvõimalus, kuidas saaksin ühenduselekasulik olla. Mobility India palus mulabiks olla uute rahastajate leidmisel,ühenduse tutvustamisel ja füüsilistepuuetega laste teemade kajastamiselajakirjanduses.

Koos ühe Hongkongi tüdrukuga koos-tasime projekti suurema ürituse “I AMABLE”, mis kõiki nimetatud eesmärketäidaks. Hongkongi tüdruk oli samutiCalcuttasse tulnud AIESECi kaudu,töötades India kunstnike mittetulundus-ühingus The Eye Within. “I AM ABLE”tõi ühisele maalimisüritusele kokkukaheksa kuulsat India kunstnikku ja 40füüsilise puudega last Calcutta vaeste-piirkonnast Garden Reachist. Projektipeamine sõnum oli “Kõik lapsed on loo-

vad ja võimekad”. Üks eesmärk oli kanendele lastele erilise ja meeldejäävapäeva kujundamine.

Üritus toimus mullu 22. augustil Sci-ence City teaduspargis. Kohale oli kutsu-tud tuntud lauljaid ja etlejaid. Avasõnadütles West-Bengali osariigi (India osariik,mille pealinn on Calcutta) puuetega ini-meste komisjoni esimees. Oluline oli aja-kirjanduse kohalolek ning teema hilisemkajastus meedias.

Nägime üritust korraldades Hong-kongi tüdrukuga tõsist vaeva, et leidavajalik eelarveraha – võõras keskkonnasoli see muidugi omaette katsumus. Kokku-võttes tuli aga projekt rahaliselt plussi.Mõlemad organisatsioonid said selleürituse abil endale uusi rahastajaid kajärgmisteks projektideks. Lisaks plaa-nivad ühendused üritusel valminud maa-lid oksjonile panna ning sellegi abil omategevusele raha juurde saada.

Dokumentaalfilmi tegeminemittetulundusühingule Praajak

Teist AIESECi välispraktikat teenCalcutta filmiinstituudis Satyajit Ray Filmand Television Institute. Esimene töö-ülesanne oli dokumentaalfilmi tegeminekoos ühe Šveitsi noormehega, kes oli

AIESECi välispraktikat tegemas mitte-tulundusühingus Praajak.

Ühenduse üks tegevusvaldkondi onlahenduste leidmine Kotide (mehed, kestunnevad end naistena) probleemidele.Ühendus soovis dokumentaalfilmi selleks,et Kotide probleemi tutvustada valitsuseleja laiemale avalikkusele, aga ka Kotidelenende inimõiguste selgitamiseks.

Pooletunnise dokumentaalfilmi tege-misel osalesid lisaks Praajakile veel kolmKotide mittetulundusühendust West-Bengalist, filmiinstituut ja pearahastajanamittetulundusühing Suport Eestist. Filmilevitamisõigused kuuluvad Aasias Indiamittetulundusühingule Praajak, mujalmaailmas aga Eesti mittetulundusühin-gule Suport.

Minu järgmine tööülesanne filmiinsti-tuudis on teha dokumentaalfilm füüsilistepuuetega noorte olukorrast Indias ja Eestis.Selle projektiga on seotud nimetatudfilmiinstituut ja füüsiliste puuetega ini-mestega tegelev Eesti mittetulundusühingHändikäpp.

Indias elamise ja töötamise kohta saanseni öelda, et tegu on paigaga, kus paljuerilist ja uskumatut on võimalik siis, kuisattuda kokku heade inimestega. India onsaanud osakeseks minust ja usun, et saanpuudust tundma siinsetest sõpradest, töö-kaaslastest ja elustiilist.

Ühendustest

Pool aastat töötamist IndiamittetulundusühendustegaTulin Indiasse välispraktikaleüliõpilasorganisatsiooniAIESEC kaudu. AIESECvahendab ülikoolihariduseganoori välispraktikale enam kui85 riigis.

Riin Kranna koos kaaslastega projektis “I AM ABLE”.

11www.ngo.ee

märts 2005

Katre Eljas-Taal, Rahandusministeeriumkatre.taal@fin.ee

Riigi eelarvestrateegia (RES) 2007-2010 (sisaldades ka struktuurifondidevahendeid aastateks 2007-2013) koosta-mise ajakava on enam-vähem koos, kuidvajab veel täiendamist. Siinkohal toonvälja olulisemad verstapostid:

2005. aasta jaanuar – algab RES2007-2010 koostamine: kontseptsioonitutvustamine, koolituste ja seminarideläbiviimine, strateegilise planeerimisemääruse eeldatav vastuvõtmine Riigiko-gus, valdkondlike strateegiate koostami-ne, RAK 2004-2006 makromajanduslikumõju analüüs;

2005. aasta II kvartal – algab vald-kondlike tegevuskavade ja finantskavadekoostamine, jätkub valdkondlike arengu-strateegiate koostamine;

2005. aasta III kvartal – alustatakseläbirääkimisi Euroopa Komisjoniga (EK)

Peep Mardiste, Eesti Roheline Liikuminepepe@ut.ee

Euroopa Liit koostab oma ühiseel-arvet seitsmeaastaste perioodidekaupa. Et järgmisel eelarveperioo-dil (2007-2013) erinevatest euro-toetustest osa saada, on ka Eestialustanud vastavate riiklike kavadekoostamist.

Sarnase programmi koostamise värskekogemus on olemas aastateks 2004-2006tehtud riikliku arengukava (RAK) näol.Paljusid vabaühendusi nähti toona RAKivalmimisel sotsiaalsete partneritena, kuidunustati rahandusministeeriumi juhitudkaootilise protsessi käigus peatselt.

Järgmise eelarveperioodi (ehk euro-slängis programmperioodi) dokumentideettevalmistamine käib suure hooga kogukäesoleva aasta ja 2006. aasta alguse.Möödunud RAKi protsessi vigadest õppi-nud vabaühendused aktiviseerusid vara-kult; esimesed kirjad sooviga saadaprotsessi kaasatud, läksid liikvele 2004.aasta oktoobris. Et sisulist vastust ei tul-nud, koostasid kuus katusorganisatsiooni(sh ka EMSL) jõulude eel mahuka ühis-pöördumise konkreetsete ettepanekutegakaasamise korraldamise osas, aga selle-legi pole rahandusministeerium korduva-tele meeldetuletustele vaatamata senivastanud. Samal ajal programmeerimiseprotsess loomulikult käib, vabaühendustejaoks seni aga kinniste uste taga.

Mida vabaühendused seoses uueprogrammperioodiga soovivad? Esmaltmuidugi läbipaistvat ja avatud protsessi.Möödas peaks olema ajad, mil ametnikudtreivad kabinetivaikuses olulisi tuleviku-strateegiaid, millest informeeritakse ava-likkust sedavõrd hilises staadiumis, etplaanides enam sisulisi muutusi teha eisaa. Vabaühendused soovivad võimalustoma ekspertidega kaasa lüüa kõigis uueprogrammperioodi töörühmades, sh kesk-ses metoodilises töörühmas. Kogu prot-sessi juhtiv rahandusministeerium peabhaarama kaasamisel ja informeerimiselinitsiatiivi, mitte aga lükkama kogu vastu-tust haruministeeriumitele.

Teadmiseks

Uus eelarvestrateegiaAlates 2007. aastast ühendatakse üheks kompaktseksdokumendiks Eesti riigi kaks olulist strateegiadokumenti: riigieelarvestrateegia ja riiklik arengukava. See tähendab kasiseriiklike ja välisvahendite ühtset eelarvestamist. Sellesttulenevalt riiklikku arengukava senisel kujul enam ei tehta.

Uus riiklikarengukava

algatatikabinetivaikuses

2005. aasta lõpp – Eesti strateegilinearengukava aastateks 2007-2013 esitatak-se EKle;

2006. aasta algus – EK peaks kinni-tama Eesti 2007-2013 strateegilise aren-gukava, EKle esitatakse valdkondlikudtegevuskavad ja määratletakse RES 2007-2010 siseriiklikud vahendid;

2006. aasta keskpaik – EK peakskinnitama valdkondlikud tegevuskavad.

Huvigruppide kaasamisel on plaanisteha koostööd Riigikantseleiga ja võttaaluseks ka Praxise äsja läbiviidud kaasa-misalase uuringu tulemused. Üldiseltpeaks iga ministeerium ise hoolitsemaoma huvigruppide kaasamise eest, kuidrahandusministeeriumil on plaanis väljatöötada ka ühtsed soovitused ja luua tule-vikus ka kaasamise süsteem.

Tuulike Mänd, Tartu Vabatahtlike Keskustuulike@vabatahtlikud.ee

10. veebruaril toimus vabatahtlikutegevuse õigusliku reguleerimiseteemaline ümarlaud, kus arutativabatahtliku töö tegemise ja sellekorraldamisega kaasnevaid prob-leeme, nende põhjusi ja võimalikkelahendusi.

Leiti, et vabatahtliku tööga seondu-vaid küsimusi tuleb käsitleda nii vabataht-like kui ka neid kaasata soovivate organi-satsioonide seisukohalt. Kindlasti tulebettevaatlik tuleb olla ülereguleerimisega.Vabatahtlikku tööd, mis praegu toimubläbinisti inimeste heale tahtele ja usaldu-sele põhinedes, ei tohiks regulatsioonidtakistama hakata.

Vabatahtliku töö õiguslikreguleerimine

Ümarlaual toodi välja kolm esmajär-jekorras lahendamist vajavat küsimust:• vabatahtliku töö mõiste määratlemine,• vabatahtliku ja teda kaasava

organisatsiooni vaheliste suhetereguleerimine lepingu abil,

• kulude katteks väljamaksete tegeminevabatahtlikele.

Tartu Vabatahtlike Keskuse (TVK) ningEesti Kodanikuühiskonna Arengukont-septsiooni (EKAK) rakendamiseks loodudühiskomisjoni poolt korraldatud ümarlaualosalesid ühenduste, justiits-, sise-, sotsiaal-ning haridus- ja teadusministeeriumi esin-dajad. Ümarlaua korraldamist toetasid Sise-ministeerium ja Balti-Ameerika Partnerlus-programm.