Riigieelarve: eelarve olemus

• Riigieelarve on plaan tuludest ja kuludest. – Lk 150-151 riigieelarve tulude ja kulude tabel

Riigieelarve: Maksutulu• Maksutulu

– Tulumaks 21% brutopalgast (u 10% eelarvest)– Sotsiaalmaks 33% brutopalgast (u 40% eelarvest)– Käibemaks 20% müügitulust (u 30% eelarvest)– Aktsiisimaks (kütus, alkohol, tubakas)

• Teadmiseks: 2012 juuli seisuga on bensiini aktsiis 0.422 eurot liitri kohta. Kui võtta arvesse ka käibemaks, moodustavad maksud ligi 50% bensiini hinnast.

• 2013 aastast on sigarettide aktsiis 0.952 eurot + 33% maksimaalsest müügihinnast. Kui pakk maksab 3.5 eurot, siis aktsiis moodustab sellest 0.952 + 33%*3.5 = 2.1 eurot!?

– Sotsiaalmaks ja tulumaks on otsesed maksud, mis tähendab, et neid maksab konkreetne isik oma tuludelt.

– Aktsiisimaks ja käibemaks on aga kaudsed maksud, mille maksab kaudselt kinni tarbija.

Palgad: mis on mis

• Netopalk – summa, mis laekub teie pangakontole• Brutopalk – summa, millelt tuleb enne pangakontole

laekumist ära maksta tulumaks 21%, töötuskindlustusmaks 2.8% ja kohustusliku kogumispensioni maks 2%

• Palgakulu – Brutopalk + 33% sotsiaalmaks + töötuskindlustusmaks 1.4%

• Näide: netopalga 1000 eurot korral on brutopalk 1289 eurot ja palgakulu 1733 eurot. Teisisõnu: kui sina tahad 1000 eurot palka, peab tööandja välja käima 1733 eurot !?

• www.kalkulaator.ee

Riigieelarve: Maksutulu

• Maksutulu– Proportsionaalne maks – kõik maksumaksjad maksavad võrdse

määraga.• Näiteks maksavad kõik Eestis tulumaksu võrdse 21 protsendilise määraga

– Progresseeruv ehk astmeline maks – maksumäär tõuseb tulude kasvades.• Näiteks USA’s on tulumaksumäär 5-25% sõltuvalt sissetuleku suurusest.

Maksimummäär on nendel, kes teenivad aastas üle 250 tuh $• Keskerakonna poolt välja käidud idee Eesti kohta

– Regressiivne maks – maksumäär kasvab tulude langedes• Apple iPhone maksab ca 700 eurot, mille pealt käibemaks on 20% ehk 140

eurot. Kui sinu sissetulek on 1000 eurot, siis on maksumäär sinu jaoks 14%. Kui sissetulek on aga 10 000 eurot, moodustab maksumäär vaid 1.4%

– http://en.wikipedia.org/wiki/Tax_rates_around_the_world

Riigieelarve: Muud tulud

• Kaupade ja teenuste müük– Riigilõivud

• Toetused– EL toetused

• Varade müük– Riigile kuuluvate hoonete, maade müük

Riigieelarve: Kulud

Üldised va

litsusse

ktori t

eenused

Riigika

itse

Avalik

kord ja

julge

olek

Majandus

Keskko

nnakait

se

Elamu- ja

kommunaa

lmaja

ndus

Tervi

shoid

Vabaa

eg, k

ultuur ja

relig

ioon

Haridus

Sotsi

aalne k

aitse

18.2%

4.4% 4.9%

11.8%

4.2%0.1%

12.3%

2.3%

9.4%

32.4%

Kulud tegevusalade järgi Eesti 2013 aasta eelarves (% 18 mlrd eurost)

Eelarve tasakaal, ülejääk, defitsiit

• Kui tulud ja kulud on võrdsed, on eelarve tasakaalus,

• Kui tulud on kuludest suuremad, on eelarve ülejäägis,

• Kui kulud ületavad tulusid, on aga tegu defitsiidiga.

Riigieelarve: Tulud ja Kulud 1992-2013

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012*0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

3.0

3.5

4.0

4.5

5.0

5.5

6.0

6.5

7.0

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

2.1

4.04.8 5.1

0.3

7.6

-0.6-1.6

-1.0

2.9

7.9 7.7

3.2

4.65.0

7.8

-5.8

-1.9

0.2

-4.5

-6.9

Riigieelarvesse laekunud tulud ja tehtud väljamaksed aastatel 1992-2012 (miljardit eurot)

laekunud tulud (mld) tehtud väljamaksed (mld)

tulude suhe kuludesse (%) - parem skaala

Euroopa võlakriis (taust)http://www.ecb.int/stats/gov/html/dashboard.en.html

• Mis juhtub, kui eelarve on defitsiidis?– Kui riigi kulud ületavad tulusid, tuleb puudujääk

kusagilt laenata.– Võimalik on laenata kas pankadelt või andes välja

võlakirju.• Võlakirja olemus: Annan riigile 1000 eurot ja riik lubab

mulle selle 10 aasta pärast tagasi maksta ning lisaks maksab iga aasta intressi.

– On selge, et mida suurem on võlg ja mida suurem on intress, seda suurema osa rahast peab riik igal aastal maksma võlgade katteks.

Euroopa võlakriis – võlakirja tagasimaksed

• Oletame, et riik emiteerib 1mln eest võlakirju, tähtajaga 2017 ning intressiga 6% aastas

• Aga kui riigil on emiteeritud 1mln eest võlakirju ka 2010, tagasimaksetähtajaga 2015 ning intressiga 5%

2013 2014 2015 2016 2017Uued võlakirjad: + 1 mln

-60 tuh-60 tuh -60 tuh -60 tuh -1mln

-60 tuh

2013 2014 2015 2016 2017Vanad võlakirjad -50 tuh -50 tuh -1mln

-50 tuhUued võlakirjad: + 1 mln

-60 tuh-60 tuh -60 tuh -60 tuh -1mln

-60 tuhKokku 890 tuh -110 tuh -1.1 mln -60 tuh -1.06 mln

Euroopa võlakriis (taust)http://www.ecb.int/stats/gov/html/dashboard.en.html

• Mis juhtub, kui eelarve on defitsiidis?• Aasta 1:

– Riigivõlg on 100% SKP’st ja see makstakse võrdsetes osades 10 aasta jooksul tagasi– Eelarvedefitsiit 10% – majanduslangus 5%– 10 aasta võlakirja intressimäär 6%– Intressimaksed moodustavad riigieelarves 6% * 100% = 6% ja võla tagasimaksed

100%/10 = 10%. Kokku seega 16% SKP-st

• Aasta 2:– Riigivõlg on 100% (eelmise aasta tase) + 10% (eelarvedefitsiit) + 5% (majanduslangus) =

115%– Võlakirjaintress tõuseb N: 7%, kuna risk on suurenenud– Intressimaksed moodustavad eelarvest 7% * 115% = 8% ja võla tagasimaksed

115%/10=11.5%. Kokku seega 19.5% SKP-st

Kreeka olukord?• Kreeka u 3% euroala majandusest

– Riigivõlg on 170.6% SKP-st – Eelarvedefitsiit 9.4% – majanduslangus 6%– 10 võlakirja intressimäär 16.3%

• Investorid on valmis Kreekale laenama vaid väga kõrge intressiga, sest risk riigi pankrotistumiseks on suur.

• Kui intress suureneb, kasvavad automaatselt ka kulud.• Kui see 170% võlg on näiteks 10 aasta peale, siis

keskmiselt tuleb aastas võlgade katteks maksta 17% + intressid

Miks peaks Kreekat päästma?

• Kui Kreekal lastakse pankrotistuda, väheneks usaldus ka teiste Euroala riikide suhtes (teisisõnu: investorid tunnevad, et risk ühe Euroopa riigi pankrotistumiseks on reaalne).– Riigi pankrotistumine tähendab, et ta ei suuda maksta tagasi oma

kohustusi.• Kreeka pankrotistumisel:

– Kasvaks Itaalia, Hispaania ja Portugali intressimäärad. Eurotsoon ei ole aga suuteline neid riike iseseisvalt päästma.

– Kui võlg kustutatakse, võivad pankrotistuda mitmed pangad ning seejärel mitmed ettevõtted.

– Ps võib juhtuda, et nendes ettevõtetes on Eesti pensionifondide raha

Itaalia olukord• Itaalia u 17% Euroala majandusest ehk 6 Kreekat

– Riigivõlg 120.7% SKP-st– Majanduskasv -2.4%– Eelarvedefitsiit 3.9%– 10 aasta võlakirjaintress 4.5%– Võlg järgneval aastal 120.7% + 2.4% + 3.9% = 127% SKP-st

Hispaania olukord• Hispaania u 12% ehk 4 Kreekat

– Riigivõlg 70% SKP-st– Majanduskasv -1.6%– Eelarvedefitsiit 9.4%– 10 aasta võlakirjaintress 5.3%– Võlg järgneval aastal 70% + 1.6% + 9.4% = 81% SKP-st

USA olukord• USA

– Riigivõlg 103% SKP-st– Majanduskasv 2.5%– Eelarvedefitsiit 8.7%– 10 aasta võlakirjaintress on vaid 1.6%– Võlg järgneval aastal 103% -2.5% + 8.7% = 109.2% SKP-st

• Seega on USA riigivõlg oluliselt suurem kui Hispaanial ning eelarvedefitsiit on sarnane, kuid intress on oluliselt madalam. Õigupoolest on intress nii madal, et see ei kata ära isegi hinnakasvu.

• USA eripära tuleneb sellest, et kui paigutatakse väga suuri rahakoguseid (näiteks Hiina riik), siis on vähe võimalusi, kuhu seda raha panna. Seega on keerulises majandusolukorras nõudlus USA võlakirjade järele suur ning see viib intressi madalaks.

Jaapani olukord• Jaapan

– Riigivõlg 211.7% SKP-st– Majanduskasv 0.1%– Eelarvedefitsiit 9.7%– 10 aasta võlakirjaintress on vaid 0.7%– Võlg järgneval aastal 212% - 0.1% + 9.7% = 221.6% SKP-st

• Seega on Jaapani riigivõlg suurim maailmas, eelarve on suures defitsiidis, majanduskasv on olematu, kuid võlakirjaintress on ülimalt madal.

• Põhjus seisneb selles, et Jaapan on seni suutnud riigivõlga müüa oma elanikele.