SEPTEMBER 2009

SELLES LEH ES

M ahetoit m eie koolidesse ja lasteaedadesse lk2

Volikogu kandidaadid lk 2

A lgav kooliaasta lk 3 j 5

Sädeinim esed on A ustriast tagasi lk 3

K oduvald turvaliseks lk 4

Vanni saad otse Turbast lk 4

Turba G üm naasium i lau-lutüdrukutel uued ees-m ärgid lk 5

R ahvatants on popp lk 6

A hjud-korstnad korda! lk 6

LH K K uus taotlusvoor lk 6

N oorte eri lk 7

Õ pim e m õnuga lk 8

M assaž ja loodusteraapia lk 8

NISSI VALLA KÜLALISEDJuulis külastas Nissi valda Norra K uningriigi R andabergi kom -m uni puhkpilli orkester, kes osales üld laulu- ja tantsupeol.

Nii nagu m eie valla seitse ise-tegevuskollektiivi, kõndisid ka nem ad kaasa pika rongkäigu ning jäid ise peoga väga rahule.

Enne suurt pidu andsid m eie kaua-aegse sõprusvalla pilli-m ehed ja -naised vahva kont-serdi koos Nissi Trollidega R iisipere kultuurim ajas ning ka Tallinnas, R aekoja platsil.

Septem bri alguses külastas Nissi valda A hvenam aa U kulele-ansam bel D ur-rackarna, kellele see oli esim ene väli-sesinem ine. Eestis esinesid nad suisa turneena ning m eie juurest edasi läksid R apla m aakonda. M eie sõbralikule vastuvõtm isele

saatsid nad tagasisidena tänusõnad, m ille siinkohal tõlkim ata edastam e.

D ear M r Pajur,

D ur-rackarna w ould like to send our w arm est thanks for the friendly

w elcom e and hospitality during our visit in R iisipere. � ank you for w elcom ing us to your centre and taking the tim e to pre-sent your com m unity to us. W e w ere overw helm ed by the beautiful gi�s and the friendliness that w e expe-

rienced. W e had a w onderful w eekend in Estonia and w e w ill never forget our �rst tour abroad!

Best regards,D ur-rackarna ukulele group from ÅlandA nn W esterlund, secretary

Tegem ist on puhkpilli or-kestriga, kuid üks nende lugu oli selline, kus kõik orkest-riliikm ed panid om a pillid käest ning põristasid rütm is trum m ipulkadega vastu põ-randat, noodipulti, trum m e

- kokkuvõõtes vastus üks kõik m ida. See oli väga haarav lugu. Sam uti olid seda kõik teised nende, nii üksi kui ka koos Nissi Trollidega, esitaud lood. Suurt naudingut pakkuv kontsert oli.

R onkäigus hoidis ühte Norra lippu R anda-bergi volikogu esim ees Tone Tvedt Nybø, kelle abikaasagi sam as orkestris pilli m ängib.

VALLAVANEMA

MÕ� ED

2

Heiki Pajurvallavanem

NISSI VALLAVALIMISRINGKO ND NR 1

� NDIDAATIDEKO O NDNIMEKIRI

EESTIMAA � HVALIITnr 101 JUHAN SÄRGAVA nr 102 ALBERT VINNI nr 103 ANNE KUUSK nr 104 ANU-MAI � LJUMÄE nr 105 DEA RÜ Ü BERG nr 106 HEIKI PAJUR nr 107 JAANUS TEDER nr 108 JARMO TREI nr 109 JO HANNA SEPP nr 110 � IE � LDA nr 111 � TRIN SALEP nr 112 NELE � � AMEISTER nr 113 MAIE PIPAR � PIPPAR nr 114 MERIKE PALTS nr 115 O S� R-AUGUST LAANEKIVI nr 116 PIRET NURMSE nr 117 SELMA LEETMAA nr 118 TANEL MANGUSSO N nr 119 TANEL TAHKER nr 120 TO IVO JÕ ULU nr 121 UNO SASSI nr 122 URMAS SEPP nr 123 VIKTO R JUHANSO N nr 124 VÄINO HEINSAAR

EESTI KESKE� KO ND

nr 125 ANNE JAAGUS nr 126 ALEKSANDER VINKLER nr 127 � IVO VINKLER nr 128 URVE Õ ISMANN nr 129 Ü LLE TO O NVERK

EESTI REFO RMIERAKO ND

nr 130 LILIAN SAAGE nr 131 ANNELI SEPP nr 132 KULDAR KU� I nr 133 � GNAR PÕ LLUKIVI nr 134 ELISABETH MU� � S

E� KO ND ISAMAAJA RES P UBLICA LIITnr 135 JAAK VAC KERMANN

VALIMISLIITMINU O MA VALDnr 136 EVI VENDLA nr 137 PEEDO KESSEL nr 138 ANNELY AJAO TS nr 139 JÜ RI LEGO NKO V nr 140 JO EL JO A nr 141 ERMIL MIGGUR nr 142 KRISTI VÄRV nr 143 AIN � RUTO O M nr 144 O LVIA LAUR nr 145 JANEK PO O TSMAA nr 146 EDA TUNNEL nr 147 SIRJE BAUMER nr 148 DAY-LEE HO LM nr 149 MARK JO A nr 150 � TRIN JÕ ESTE nr 151 JÜ RI � ERPÕ LD nr 152 � IDO � TALSEPP nr 153 REIGO � TALSEPP nr 154 MAIRE KESSEL nr 155 PRIIT LAANEKIVI nr 156 TEET LEHTME nr 157 INDREK LO IT nr 158 LAURI LUHASO O nr 159 MERLE MAGNUS nr 160 ERGO PAIMLA nr 161 TIMO TAMM nr 162 ANDO UUSALU

ÜKSIK� NDIDAAT

nr 163 MATI � BI

VAIKIV ENAMUS

O ma töös olen pidanud kokku puu-tuma niinimetatud "vaikiva ena-musega". Need on inimesed, kes erinevate otsustuste juures kuulavad ära kõik osapooled ja lahkuvad siis, omapoolseid seisukohti esitamata. Igas kvoorumis on neid oluline osa ja nii ei olegi võimalik välja selgi-tada, milline on enamuse arvamus, kui kõiki just hääletama ei kohus-tata. Ka siis jäävad need inimesed enamasti erapooletuks..O salusdemokraatias on vaikiva ena-muse seisukoha väljaselgitamine väga oluline, sest sageli tekivad arusaama-tused ühe või teise lahenduse otstar-bekuse kohta just nende - erapooletute hilisemate seisukohavõ�ude tõ�u.Eelmistel valimistel oli Nissi valla va-lijate nimekirjas 2 568 inimest, kellest käis hääletamas 1 362 kodanikku ehk 53% . Ü lejäänud ei pidanud vajalikuks oma arvamust avaldada. Milline nende arvamus siis on? Kas kõik, mis tehtud eelmisel va-limisperioodil, oli hea ja midagi muuta pole vaja? Kas asjad on nii lootusetud, et pooled kodanikud ei pea oma arvamust üldse vajalikuks avaldada? Millised on põhjused, miks jätab pool kogukonda oma arvamuse enda teada? Eesti riik on üksmeelselt, enamuse arvamuse alusel, valinud oma valitse-misvormiks demokraatia, mille ots-tarbekuse üle võib arutleda, kuid mis on arenenud maailmas tõestanud jät-kusuutlikust riigivormina. Sellise avaliku elu korralduse elujõu-lisuse tagatiseks, kõigi teiste format-sioonide ees, on otsustuste laiapõhja-lisus ja objektiivne tagasiside otsuseid mõjutavatele protsessidele. O ma osa-lemise passiivsusega kaotame eneste jaoks need eelised. 18. oktoobril 2009 on järjekordsed kohalike omavalitsuste valimised, mis neljaks aastaks paneb paika ko-gukonna esindajad valla asjade otsus-tamiseks. Et demokraatia Nissi vallas areneks, kutsun kõiki hääletama, et ka vaikiva enamuse seisukohad saaksid arusaadavaks.

Beebikool -T 15.30 Turba Gümnaasiumi noortetoas juhendaja Katrin Jõeste

Laste rahvatants algajatele I-III klass - T 14.15 juhendaja Piret Kunts

Laste rahvatants II-V klass - T 15.30 juhendaja Piret KuntsUUS! Naisrahvatants - T 19.00

juhendaja Piret Kunts

Näite- ja sõnakunstiring alga-jatele I-IV klass - juhendaja Anne Kuusk

Laste lauluring - E 16.30 juhen-daja Tõnu Kangron

Näitering lastele IV-VI klass - juhendaja Anne Kuusk (alustab septembrist)

Tantsuring I-III klass - K 16.00 juhendaja Helve Kruusement

antsuring IV-V klass - K 17.00 juhendaja Helve Kruusement

Line- ja show tantsuring V-IX klassi tüdrukutele - K 18.00 ju-hendaja Helve Kruusement

Line-tantsutrennid naistele - K 19.00 juhendaja Helve Kruusement

Naiskoor „Nelli” - E 19.00 ju-hendaja Tõnu Kangron

Memmede rahvatantsurühm „Haspel” - E 17.00 juhendaja Piret Kunts

Naisansambel „Cantus” - ju-hendaja Kersti ReintamUUS! Peotantsu algkursus 7.

oktoobrist gümnaasiumi õpilas-tele - K 20.00 juhendaja Helve Kruusement

LASTEHUVIRINGIDEO SALUTASU O N 30 KRO O NI

KUUS INFO : 67 35 368 ANNE KUUSK

2009/10 HO O AEG TURBA KULTUURIMAJAS ALUSTAB O KTO O BRIS

Septembri keskel kogunesid Saidafarmi suure laua ümber O Ü Vändra Leib juhataja Krista Assi, AS Saidafarmi juhatuse esimees ja Nissi Vallavolikogu esimees Juhan Särgava, Nissi vallavanem Heiki Pajur, Turba Gümnaasiumi direktor ja Nissi Vallavolikogu liige Viktor Juhanson, Turba lasteaia juhataja Maie Joaveski ja Riisipere lasteaia juhataja Tiina Rannakivi ning Nissi valla koolide ja lasteaedade toitlustamisega tegelevad inimesed. Koosolekul tuli arutlusele koolide ja lasteaedade toit ning nende toitlustamine mahetoodanguga.

Arvestades praegusel ajal üha leviva allergialainega meie laste hulgas, aga ka täiskasvanute seas, tutvustas Krista Assi millise koguse erinevaid keemiliselt töödeldud toiduaineid ning lisaaineid me endale sisse sööme.

Ka töötlemisel on oluline roll, kuna mahedal tootmisel kiviveskis jahva-tatud jahus säilivad väärtuslikud ained, mis kuumtöötlemisel kasutatud ves-kites hävivad. Mahejahu ei näe välja sama kaunis valge, kui tavajahu ja seda ka just seepärast, et temast ei ole eemaldatud meie tervisele kasulikke aineid ega lisatud lisaaineid.

Kuna mahetoodang on teadaole-valt oluliselt kallim, kui praegu poodidest ja tavatootjatelt ostetud kaup, siis selleks, et tarbija (ehk siis

koolid ja lasteaiad) ei peaks rohkem maksma tuleb leida või-malusi kaupa ladustada siin samas kohapeal, et saaks korraga osta suu-rema koguse.

Vallavanem Heiki Pajuri arvates ei ole see probleem, kuna olemas on praegu ka-sutamata keldriruume, mida saab vajadusel kasutada toidukau-pade vahelaona.

Samuti on Krista Assi väitel on toidu valmistamisel mahejahu kasutamise korral jahu koguse hulk väiksem kui tavajahul, mis samuti hoiab hinnata-seme samal tasemel praegusega, kuna toiduaineid läheb vähem kui praegu.

Siit koorus aga välja probleem. Kuna praeguste toodete kasutamisel on riiklikult e�e antud kalorite normid, mida lasteaiad ja koolid peavad jäl-gima, siis tuleb välja selgitada mil-lised oleks kogused mahetoodangu kasutamise puhul, et mi�e ületada e�eantud norme. O luline on siin-

kohal koostöö.

Tuleb teha rida katsetusi, kuidas mahedast toodangust toitu valmistada, kuna prae-gused jahude paksendajad ja kergitajad käituvad erinevalt mahejahust. Sama võib olla ka muude mahetoodetega.

Selleks, et koolide ja laste-aedade kogu menüü ümber vahetada mahetoidu vastu, kulub veel tükk aega. Algust on juba teinud Turba las-teaed, kes teeb koostööd AS Saidafarmiga.

Mahetoitu on olemas maitseainetest lihasaadusteni välja ning mida Eestist ei saa (tsitruselised, rosinad ja muu, mis Eestis lihtsalt ei kasva), seda saab tulundusühistus Eesti Mahe ja Ö kosahver O Ü kaudu Euroopa Liidu mahetootjatelt.

Nii, et kõik on võimalik ning kõige olulisem on meie endi tervis. Kui me ise oma tervist hoida ei suuda, siis oma lastele peame seda ikka pakkuma.

TAHAME LASTELE TERVISLIKKU TO ITU

Vändra Leiva omanik Krista Assi demonstreerib päris-öko-suhkruvaba-säilitus-aineteta käsitööleibu. – foto Ingmar Muusikus

Leivad, saiada, jahud, krõpsud, maitseained jne-kõik mahe

Nagu eelmises lehenumbris kir-jutati sai Nissi vald rahastuse ha-sartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest, mida va-hendas E�evõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Lasteaia kompaktsuse tagamiseks toimus 6. septembril Turba raama-tukogu kolimine uude renoveeritud majatiiba. Päeva kordaminekut toetasid nõu ja jõuga Lions Klubi ja aktiivsemad lugejad. Kokku oli tublisi abilisi - 21 inimest.Raamatukogu on avatud:Esmaspäeval 11.00- 17.00Teisipäeval 11.00 - 19.00Kolmapäeval 11.00 - 17.00Neljapäeval 11.00 - 19.00Reedel 11.00 - 17.00Laupäeval 11.00 - 15.00Pühapäeval SULETUD.Iga kuu viimasel kolmapäeval on sanitaarpäev. Endise raamatukogu ruumides on teoksil nõuetekohased ehituslikud muudatused uute lasteaiakohtade loomise eesmärgil. Tegevuse tu-lemus annab võimaluse kuni 24-kohalise lasteaiarühma avamiseks Turba lasteaias.Aitäh projektikirjutajatele, rahasta-jatele, ehitajatele ning tänud Lionsi klubi tublidele meesele ja vabataht-likele abilistele.

TURBA LASTEAIAL NÜÜD RUUMI RO HKEM Maie Joaveski

Turba Lasteaia juhataja

Aita O rav

Turba rahvaraamatukogu juhataja8. juunil algas Turba lasteaia õuealal paa-rkümmend aastat tühjana seisnud ja tõe-liseks tondilos-siks muutunud hooneosas vilgas sigin-sagin. Tegevus tekitas kogu alevikus elevust ja uudishimu. Küsiti ikka: “Mis seal laste-aias toimub?”.

Miina Frank

3

NISSI PÕH IKO O LI H UVIRING ID

SPO RDIRING - E,N 16.00-17.30 treener A in K arutoomVÕRKPALL -T 16.308-9 klassi tüdrukudtreener Jüri K aerpõldKUNSTIRING1-3 klass E 13.15 õpetaja K aie Ehrpais4-9 klass T 15.00 õpetaja K aie Ehrpais��TEE -N õpetaja A nton Niidas, alustab oktoobrisPUUTÖ Ö RINGõpetaja A nton Niidas, alustab oktoobrisMUDILASKO O R T 14.00-15.00 õpetaja Liivi A rroTÜ TARLASTEKO O R K 14.00-15.00 õpetaja Liivi A rro

O � A jaots, G eterin Avila, Eerik Ehrpais, V irgo Frank, O skar H einsaar, H anna-Liisa Juhanson, Ave K aljum äe, A ts K ivim ets, V ictoria K äsk, K aspar K äsper, K atriine Laanjärv, Lisete Lääne, M ärt M aasikas, Triin Parts, O liver Tam m , K rister Tam m erand, A lexander M a�hias Saage, R obin O bina Tuulik, R ianne Väli ja õpetaja Liivi Tam m em äe

NISSI PÕHIKOOLI ESIMENE KLASS 2009/10 ÕPPEAASTAL

A nnely A jaots

Nissi Põhikooli direktor

Arvan, et m eie Nissi kool on H EA kool!M eil on loodud kõik võim alused H EA hariduse om andam iseks- õppim iseks, õpetam iseks ja arenem iseks, sest on olem as õpilased, kes tahavad õppida,

õpetajad, kes suudavad om a tööd süda-m ega teha ja on olem as kaasaegne ilus koolim aja.U us õppeaasta on Nissi kooli jaoks alanud õpilaste arvu tõusuga: sel aastal õpib koolis 125 õpilast. Suurt rõõm u teeb m eile 1. klass. 19 väikest ja õpihi-m ulist tüdrukut ning poissi alustas om a kooliteed just m eie päikselises koolis. K õik, kõik on uus septem brikuus - nii

ka m eil! Eelm ise õppeaasta lõpus alga-tati lastevanem ate poolt idee, et Nissi koolile om a koolivorm . See sai väga suure poolehoiu nii lastevanem ate kui ka õpilasesinduse poolt. U us õppe-aasta algaski om a koolivorm iga, m ille elem entideks on kooli vest, pluus või T-särk. Värvideks on õpilasesinduse liikm ete poolt valitud hall ja tum epu-nane. Tublideks koolivorm i kandjateks

on just algklasside õpilased ja eelkõige 1. klass.

U utest õpetajatest alustasid sel õppe-aastal m eie koolis tööd m atem aatika õpetaja Evelin Siirak ja 3. klassi õpetaja D ay-Lee H olm .

H Ä ID ID EID JA K O R D A M INE-KU ID U U EL Õ PPEA A STA L!

ALG AV A A STANISSI KO O LIS

SPORT

14.07.2009 toim usid Eesti m eist-rivõistlused kergejõustikus vanu-seklassides A ja B.Egert Miljan võistis poiste A klassi kuulitõukes III koha tulem usega 14.40 (5kg kuul).

Ats Kiisa võitis poiste B klassis ke�aheites I koha tulem usega 49.98 (1kg ketas) ning kuuli-tõukes II koha tulem usega 15.39 (4kg kuul). TUBLID PO ISID!

2009 Nissi valla külade- ja alevikeva-helised spordivõistlused võitis Turba G üm naasium i võistkond, kes kogus kõikide võistluste peale kokku 81 punkti! Teisele kohale tuli Ellam aa

võistkond tulem usega 79 punkti. K olm as oli Turba võistkond 73 punk-tiga, neljas Nissi Põhikooli võistkond

64 ja viies R iisipere võistkond 63 punk-tiga. U ue üm arlaua kutsum e kokku ok-toobri lõpul. O O TA M E K Õ IK I!

K ui Lääne-H arju K oos-töökogu sädeinim ese konkursi välja kuulutas, ei osanud seda keegi ar-vata, et piirkonnas sellisel hulgal toim ekaid inim esi on.A ga tõsi see on!K orraldajate m eeldivaks üllatuseks esitati 65 sä-deinim est, kelle nim esid K oostöökogu kodulehe-küljelt (w w w.vom entaga.ee) lugeda võib.Tublisid sädeinim esi ootas ees kooli-tusreis Austriasse, m is toim us 17.-20. septem brini.Nissi vallast osales reisil 20 inim est.

Esim esel päeval tutvuti Viini vaatam isväärsustega. G iidi saatel jalutati ajaloolises linna-südam es, m is kannab endas aastatepikkust keiserlikku aja-lugu.R eedel jagunes grupp kaheks. Ü ks grupp sõitis Langeloisi piirkonda tutvum aks sealse LEA D ER K am ptal-W agram i tegevusega, teem aks kultuur ja sport. Teine gupp siirdus Lasseesse Verein LEA D ER R egion M archfeldi, kus peam iselt tutvuti kohaliku põllum a-

jandusega. K una Austria on LEA D ER tegevusega m ärksa kauem seotud, said kindlasti kõik endale m idagi kasulikku m eelde jä�a.Laupäeval toim us kogu grupile ekskur-sioon W achau orgu, m is on üks kauni-m aid piirkondi kogu Austrias. K ülastati M elkis asuvat benediktiini kloostrit, nauditi kauneid vaateid.Päeva lõpetas laevasõit D oonaul.

Päevad m öödusid linnulennul. Lisaks koolitustele said eri valdade sädeini-m esed om avahel tutvusi sõlm ida ning edasiseks plaane teha. Viim asel õhtul lepiti kokku, et um bes kuu aja pärast korraldatakse ühine „ideelaat“.Ja lõpuks pakkus kogu reis m eeldivat vaheldust igapäevasele töörutiinile.

SÄDEINIMESTE REIS AUSTRIA SSE

Suur Suvelõpupidu12. septem bril Turba G üm naasium i spordiväljakul kujunes väga sportlikuks ning oli üllatas om a rahvaroh-kusega nii korraldajaid kui osalejaid.

Nii palju rahvast korraga polnud Turbas näinud ka staažikam ad “Turba päevade” korraldajad. Tegevust jätkus nii m eestele, naistele kui lastele. Sai kiikuda, ratsutada jõudu katsuda, joosta ja lõpuks tantsida.

M erike Palts

LH K K juhatuse liige

SUUR SUVELÕPUPIDU

4

Maire Kessel

Teist aastat järjest vallutas lõi-kuskuu teisel poolel Turba raudtee-jaama esise "turuplatsi" Nissi Nais-seltsi poolt korraldatud kirbuturg.

Tänu Naisseltsi heale korraldusele, mida omakorda soosis ka mõnus soe suveilm, oli kohale saabunud enneolematu hulk kauplejaid – kolm tosinat(36).

Kõik nad soovisid oma vanadele asjadele uute omanike läbi uue elu anda.See mõte leidis vastukaja. Hulk turbakaid, aga ka kaugemalt ini-mesed arvasid, miks mi�e minna turule ja leida sealt endale midagi meelepärast. Paljude inimeste jaoks on väga huvitav avastada kirbuturult midagi põnevat ja uut

(mis kellegi teise jaoks juba vana on). Ja hoopis teistsuguse hinnaga kui poes. Nutika otsimise peale leidiski pea-aegu igaüks endale midagi, mis ostmist vääris.Kaubavalik oli sei-nast-seina. Kaubeldi raamatute, riiete, ku-dumite ja igasugu va-nakraamiga. Pakuti kurke, õunu, marju ja muid aiasaadusi. Oli võimalik müüa, osta ja vahetada. Lisaks kauplemisele

hoidsid kirbuturul tuju üleval laada moosekant, õnneloos ja juba vanad head tu�avad Ain ja Vaido, kes paitasid kõrva meeleoluka jutuga ja hellitasid kõhtu hea-paremaga. Ei puudunud turult ka naisseltsi pannkoogimeistrid Mariann ja Anu (siia pilt). E�evõtlikelt lastelt, kes olid vaevaks võtnud ise küp-setada pirukaid ja kooke, osteti nende toodang lennult käest.Kinnitust leidis ammust ajast teada asi, et laadad ja turud on eestlastele alati olnud meelepärane kauplemis-viis. Usume ja loodame, et kirbuturg saab iga-aastaseks harjumuspäraseks kokkusaamis- ja kauplemiskohaks. Oleme seda meelt, et turg on kauple-mise kõrval ka üks vaba aja veetmise võimalus, mis omakorda suurendab

kogukonnatunnet. Seepärast on hea tõdeda, et Nissi Naisseltsi poolt kor-raldatud lõikuskuu kirbuturg on oma koha vallarahva seas leidnud. Kauplemisplatsi maksumusest ja õnneloo-sist saadud tulu kulutab Nissi Naisselts valla hariduse toetamiseks.Aitäh kõigile, kes kirbuturul osalesid, meid toetasid ja aitasid! Erilised tänud Argole, Ainile, Vaidole, Peedole, Tar-vole ja Evile.Kohtumiseni järgmisel aastal! Siis on kir-buturg veel suurem ja uhkem ning suu-remad ja uhkemad on ka kõrvaltegevused – õpitoad, laste mängunurk jms. Etteval-mistused on alanud. Tänaseks on teada ka juba MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu otsus toetada kirbuturu korraldamist oma rahalise panusega.

Hans Vaiksaar

Eduard Vinkler

Konstantin Arpiainen

Turba alevikus alustas eelmisel aastal tegevust uus e�evõte, mille idee sündis elust enesest. Kolm inimest panid ideed, teadmised ja oskused kokku ning alguse sai osa-ühing nimega Vannimeister OÜ. E�evõte rajati ilma laenude ja liisin-guteta. Peamiseks suunaks sai vannide, du-šikabiinide, aurusaunade paigaldus remont, hooldus ja müük.

Töö käigus selgus aga, et inimeste soovid on olu-liselt suuremad kui esialgu tundus. Selleks, et uus dušinurk paika saada, tuleb eelnevalt välja viia vana malmvann, plaatida krohvitud sein ja paigaldada uus torustik. Vaadates sellises olukorras kliendi teadmatust, kust leida need töömehed ja milline kabiin või vann on õige osta, otsustatigi teda ai-data. Korraldati vajalikud eeltööd ning klient sai kõik probleemid Vannimeistri abiga lahendatud. Otsiti parimatelt tootjatelt parimad lahendused,

et lõpptulemus oleks meelepärane.

Vannimeister on e�evõte, kelle peamiseks ülesan-deks tänaseks päevaks on saanud vannitubade ter-viklahenduste teostamine. See tähendab vannitoa seadmete hooldust, remonti ja paigaldust ning vajadusel kogu vannitoa kui ka korteri remonti. Alustades vana malmvanni ära võtmisest, lõpe-tades seina ja põrandate plaatimisega ning uue du-šinurga paigaldusega. Vannimeister annab ka oma paigaldatud tööde korral garantii kaheks aastaks.

Kuidas siiani oma kliente leidnud olete?Kliente me ise spetsiaalselt ei ole otsinud. Kliendid on meid leidnud ise: internetist, ehituspoodidest,

infotelefonist, teiste partnerite kaudu ja soovi-tanud on ka juba tehtud tööde kliendid. Et saada parimat kvaliteeti mõistliku hinnaga, teeb Vanni-meister tihedat koostööd erinevate kaupade maa-letoojatega. Kui klient meile helistab, siis läheme kliendi juurde koju, teeme paikvaatluse, et võ�a mõõdud ja arvestada kokku vajaminevad mater-jalid ning vajadusel läheme koos kliendiga poodi. Kliendid tihti ei oska vaadata praktilisust, siis ai-tame valida parimat.

Millised on �rmad, kellega parim koostöö? Kuna oleme oma tegevuses edasi liikunud ka kogu korteri sanitaarremondi poole, siis tuleb erinevate �rmadega koostööd teha, et saada kä�e kõik ehituseks vajalik alates puhastusvahenditest lõpetades saunadega. Parim koostöö on �rma-dega, LaSpa, Ravak, C oral, NeoQ i, Aquator, Ba-uhof, Würth aga ka K-Rauta, Devisee ja Balteco jne. Oluline on, et saame oma kliendile valida oma koostööpartnerite seast just selle toote, mis klien-dile paremini sobib.

Kust leida informatsiooni teie �rma hindade ja tehtud tööde kohta?Hetkel on meil olemas koduleht www.vanni-meister.ee, mida me tahaks uuendada. Tahaksime sinna lisada ka e-kaupluse. Siinkohal kutsume üles osalema konkursil uue kodulehe loomiseks! Oo-

tame oma meeskonda veel teotahtelisi inimesi, kes tunneb, et vannide ja dušikabiinide müük on tema ala. Samas ootame ka ehitusalal kutset oma-vaid spetsialiste, kes suudavad garanteerida töö kvaliteedi ja hinna hea suhte.Hetkel tasub hinda ja informatsiooni küsida kas telefoni teel 53 63 1330 või e-kirja kaudu info@vannimeister.ee. Üritame alati olla võimalikult paindlikud ja vastutulelikud ning soovime jääda inimsõbralikuks ja mõistvaks.

Kodulehel kirjutate, et Vannimeistri mees-konnal on 10 aastane kogemus vannide maa-ilmas. Kust on teie kogemused pärit?Vannimestris töötavad inimesed on saanud oma ko-gemuse eesti parimatelt vannitootjatelt. Suures osas on kogemused pärit Aquatorist, NeoQ ist ning Baltecost.Kasulikku nõu pakuvad ka kõik teised oma ala tipptegijad. Anname oma tööle garantii ning ta-game selle 10 aastase töökogemusega vannide ehitamisest kuni paigalduse ja hoolduseni välja.

Kliendile meeldib kõige rohkem saada kõik ühest kohast: lam m utustööd, ehitustööd, paigaldustööd, m aterjali tarne, kindlate ini-m estega suhtlem ine ja m õistev suhtum ine ning tööde käigust hea ülevaade. Meile meeldib

kõige rohkem näha õnnelikku, rahulolevat klienti ja hästi tehtud tööd.

TURBAS OMAVANNIMEISTER!

Tähelepanek naisseltsist: Alati ei ole vaja uhkeid eurotoetustel põhinevaid mänguväljakuid. Piisab kui kannaga kastid maasse saab ning lusti ja tegevust jätkub kauaks. Siit saab järeldada, et lapsed teavad ise kõige paremini, mis neile vaja on :)

24.08.2009 Riisiperes

Laadamoosekant Hudo Metsniit

Mägede poja keedetud hartšo ja Vormsi meeste �sk soppa

meeldisid laadalistele väga hästi

Naisseltsi pannkoogimeistrid Anu ja Mariann

KODUVALD TURVALISEKS!

Armas Nissi valla rahvas.On hea tõdeda, et vaatamata majanduslangusele on Nissi Valla ja Securitas Eesti AS koostöö tulemusena võtmas kindlamaid jooni härra Heiki Pajuri idee muuta Nissi vald turvalisemaks.Nissi vald ja Securitas Eesti AS on koostööd teinud juba 2009.a algusest. Täna valvab Securitas Eesti AS kõiki Nissi valla allasutusi. Oma turvalisuse tagamise on usaldanud Securitas Eesti AS hoolde ka Keila Tarbijate ühistu kõik kauplused Nissi valla territooriumil ja mõningad ärikliendid.

Kui härra Heiki Pajur tegi e�epaneku avada Secu-ritas Eesti AS kabinet kodanike vastuvõtuks kahel päeval nädalas, olime nõus selle ideega kaasa mi-nema. Leiame, et see annab parema võimaluse Securitas Eesti AS-sile kaardistada suurima turva-riskiga piirkondi Nissi valla territooriumil. Kind-

lasti ka parema võimaluse reageerida Securitas Eesti AS-sil operatiivselt kõikidele turvariskidele ja koostöös Nissi valla ja politseiga leida neile kiire lahendus.

Sellega seoses avab alates oktoobrist Securitas Eesti AS oma vastuvõtu kabineti Nissi valla terri-tooriumil:

-litsuse majas, Nissi tee 53c, Riisipere alevik;

-siumi spordihoones, Tööstuse 12, Turba alevik.

Need, kes on huvitatud tõstma Nissi valla ter-ritooriumi turvalisust ning sellega tõsta enda ja oma lähedaste kindlustunnet või soovivad teha mõnda e�epanekut Nissi vallale ja Securitas Eesti AS, siis olete oodatud just nendel aegadel külas-tama Securitas Eesti AS kabine�i.

Meeldivale koostööle lootma jäädes Valdo Metsalu, 53 315 446, E-mail valdo.met-salu@ securitas.ee, www.securitas.ee, Tel. 1660

Valdo Metsalu

Securitas Eesti AS müügijuht

LÕIKUSKUU KIRBUTURG

5

Kallid lapsevanemad, vallajuhid ja Turba rahvas !

Täname teid veelkord unus-tamatu vastuvõtu eest Turba poe ees!Samuti suur tänu meie toe-tajatele, tänu kellele see sõit teoks sai:Juhan Särgava, H eiki Pajur, A rgo R einboom,

A lbert Vinni, Toivo Jõulu, Janek N ozdrenko, D ea R üüberg,Indrek Loit, Siim Pohlak, Janek Samberg, Väiko D orbek, Peep M ust, A ndres Linnas!

K oori dirigent Iveta Jürisson. koorivanem M aarja K adakas

Turba gümnaasiumi lastekoor käis Saksamaal ülemaailmse programmi M usica M undi koorifes-tivalil ning võitsid kõrgeima kategooria hõbeda noorte arvestuses ning kulla folkloori kategoorias. ''N oorte konkursil kulda välja ei antudki, hõbeda saajate hulgas oli meil hõbeda kõige kõrgem tase. Folkloorikonkursil saavutasime kullatseme,'' kostab Iveta Jürissoni häälest sulaselge rõõm.Tüdrukud sõitsid Saksamaale juba järgmisel päeval pärast laulupidu.

M eie koor äratas sedavõrd tähelepanu, et paluti rongkäigu järel festivali avatseremooniale koos Saksa meeskooriga festivali hümni ''Viva M usica M undi'' laulma. Tüdrukud laulsid ka raekojaplatsil ning Blankenburgi kirikus.R ohket tähelepanu osutas ka meedia: Turba tü-tarlastekoorist kirjutasid Saksamaa päevalehed ja kohaliku linna leht, samuti esines koor riigitelevi-siooni otsesaates.Festivali lõputseremoonial pälvis tütarlastekoor

meediapreemia, mis oli sada eurot.Tänu võidetud kullale folkloorikategoorias, said tüdrukud õiguse osaleda järgmiste K ooride O lüm-piamängude �naalis. O lümpiamängud toimuvad 16-26. juulili 2010.a H iinas, Shaoxingi linnas. Samuti on Turba G üm-naasiumi tütarlastekoor lülitatud maailmanäituse EX PO 2010 Eesti kultuuruprogrammi, see tä-hendab esinemisi Shanghais.N ii, et järgmine aasta kujuneb kooril H iina aastaks.

TURBA GÜMNAASIUM 2009/10 ÕPPEAASTAL

1. klassi astusid sell’ aastal: Kaarel Aamer, Denis Bobravnikov, Hannes Kadak, Isabel Kaepõld, Egert Kallus, Marco Kangur, G rete Kraavi, Karl G eorg Kuusemets,Liisi Laasik, Kelli-Ly Melsas, Cristin Menind, Ethel N oortoots, Eleri Paimla, Maris Pe�ai, Tony Saaliste, Egle Silla,Rain Säälik, Marta Talirand, Roosi-Matilde Tamm, Ken-Markus Uusen, Angeelika Vallsalu, G rete Väljaots ja õpetaja Mari-Anne Haas.

V iktor Juhanson

Turba G ümnaasiumi direktor

1.septembril toimus kooliaasta alguse aktus ka õhtukooli õpilas-tele. K okku 30 inimest avaldas soovi õppida õhtuses õppevormis. Õ p-pima said tulla kõik soovijad, kel ha-

ridustee mingil põhjusel katkenud. Õ ppida on võimalik 8-ndas, 9-ndas, 10-ndas, 11-ndas ja 12-ndas klassis.Samuti võimalik õppida üksikuid õppeained. K el huvi asja vastu, ru�u kooli!

Turba G ümnaasiumis alustas sellel aastal juba kolmandat hooaega korvpalliklass. Pildil tulevased korvpallitähed koos kooli direktor Viktor Juhansoniga. Meie kooli korvpallipoisid on saavutanud märkimis-väärseid tulemusi erinevatel võistlustel nii kodus kui võõrsil.

Pildil õhtukooli õpilased koos õpetajatega

LAU ATEN N IS T 20.00, R 19.00 kõik huvilised, juhendaja: H arri K lemm

A ERO O BI� 5. kl – 12. kl, N 15.00Liikumishuvilistele mõeldud aeroobika trennid - juhendaja: Kristi Liivik

K O RV PA LL 5.- 9.kl. tüdrukud, T 15.00 - juhendaja: A go K liimson

VÕ R K PA LL 5.kl- 12kl. 3 korda nädalas -juhendaja: Jüri K aerpõld

K ERG EJÕ U STIK 4.kl-12.kl. - T,N ,L Juhendaja: Ants KiisaO R IEN TEERU M IN E 4kl – 12.kl, P 12.00 – 17.00 juhendaja: Bronislav Skaperin

PA LLIM Ä N G U D E R IN G 1. kl – 4. kl K 13.00 juhendaja: A go K liimson

RO BO TIC A 5 kl – 12. kl, - E 15.00 -16.30

-mistamine, juhendajad: Viivika Laak ja M aimu Torm

KO D U TÜ TRED ja N O O RKO TKAD 1.kl -12.kl, T kell 15.00juhendaja: M erike Tsupsman

KU N STIR IN G - 1. kl – 4. kl K 12.00-15.00juhendaja: N ele R a�ameister 10-12.kl juhendaja Piret TammTeadmised ja oskused kujutavast kuns-tist. Joonistamine, maalimine, kompo-sitsioon, skulptuur, kirjakunst.

M EED IARIN G (kooli ajaleht) 5. kl – 12. kl, T 15.00A jakirjandushuvilisi koondav ring. Ju-hendaja: K risti Värv

LO O D U SA IN ETER IN G 5.- 12.kl., juhendaja: M erike Palts

M U D ILA SK O O R 1. kl – 4. kl , E 14.00, K 13.00

LA STEK O O R 5.kl – 12.kl, E,K ,N 15.00Lauluoskuse, esinemisjulguse tõstmine ning rütmitunde arendamine. R ing kat-sete alusel, juhendaja: Iveta Jürisson

PILATESE VÕ IM LEM IN E 4.kl – 12.kl õpilased; lisaks on trenni oodatud kõik huvilised. K 15.00-16.30Pilates: treenib tervet keha, kuklast kandadeni - parandab rühti - ei koorma liigeseid - ergutab vaimu - parandab vereringet - parandab hingamis- ja närvisüsteemi - parandab painduvust - tugevdab süvalihaseid Suurt tähelepanu pööratakse lühi-keste lihaste pikendamisele ja nõr-kade lihaste tugevdamisele. juhendaja: K atrin Jõeste

LILLESEA D E 5. kl – 12. kl - K 15.00 -18.30Õ pime tundma lilli, nende kasutamist kompositsioonides ning valmistame lilleseadeid. Lauaseade, taimeseade kaardile, Pärg, kimp tähtpäevadeks temaatilised seaded, lillede ning nende värvide kombinatsioonide kasutamine lilleseades, juhendaja: N ele R a�ameister

HUVIRIN G ID TURBAG Ü MN AASIUMIS

N oortetuba on spordihoones avatud kolmapäeval, neljapäeval ja reedel

kella 16.00-21.00.Võimalus mängida piljardit

ja lauamänge. N oori juhendab N atalja Sereda

Turba G ümnaasiumi las-tevanemate üldkoosolek

30.septembril kell 19.00

PÄ EVAKO RD:

*Õ ppeaasta algusest *Lastevanemate koolitus (loeng tervislikest eluviisidest)*K lassikoosolekud

Viktor JuhansonD irektor

Õ HTUKO O L ALUSTAS

6

ÜKS TORE PISIK – TANTSUPISIKMare Rabi

Sel suvel tundsin üle pika aja taas, et eestlane olla on uhke ja hää. Ja põhjuseks oli tantsupidu – suurepärane võimalus Ühes Hingata li-gikaudu seitsme ja poole tuhande tantsija ning kolmekümne viie tuhade pealtvaatajaga.

Seda emotsiooni on pea või-matu sõnadesse panna, nii-võrd ülev ja hingema�ev tunne oli sellest osa saada. Tunnet ei rikkunud proovidest paistes jalad ega päikesest põlenud nina, pidu nautisid kõik, nii kolmanda-neljanda klassi tüd-rukud-poisid kui ka juba päris eakad rahvatantsijad.

Siinkohal tahangi tänada õpe-taja Piret Kuntsi, tänu kellele Riisipere naisrahvatantsurühm Roosi ennast läbi väga tiheda konkursisõela tantsupeole tantsis, ning muidugi tublisid tantsijaid (ka selle eest, et nad mind enda seltsi kutsusid)!

Ja teinegi sellesuvine põnev kogemus oli seotud just rah-vatantsuga. Osalesime folkoo-rifestivalil Europeade, mis oli järjekorras juba 47. ja toimus Leedus Klaipedas. Osalejaid oli üle nelja tuhande 24 Euroopa riigist, Eestist sealhulgas 620

tantsijat, lauljat, pillimeest. Selle kogemuse võiks kokku võ�a kõige paremini Edmon De Clopperi, Europeade liikumise algataja ja esimene presidendi, sõnadega: “Europeade ühendab kõiki Euroopa rahvusgruppe. Iga kultuur, ükskõik kui väike ta

ka poleks, suurendab meie rikkust oma ha-ruldustega, tavadega ja loomusega. Eu-ropeade tõestab, et armastus oma rahva laulude, tantsude, muusika ja rahva-riiete vastu ühendab riike, rahvuseid, ini-mesi.” Põnev oli näha erinevate Euroopa piirkondade rahva-tantse ning kuulata rahvamuusikat ja lõpuks tantsida festi-

vali lõpusimmanil ennast üheks kogu selle kireva seltskonnaga.

Olen rahvatantsuga tegelenud pea kogu põhikooli aja ning nagu minu kogemus näitab, ei kao see lapsepõlves saadud tant-supisik kuhugi, isegi kui ta vahe-peal peidus on.

Suured ja väikesed – meil on nii Riisiperes kui ka Turbas või-malik rahvatantsuringides osa-leda, kasutage seda võimalust! XI noorte laulu- ja tantsupidu on juba aastal 2011 – praegu just õige aeg tantsuga algust teha. Ning ega järgmine üldtantsupi-dugi enam mägede taga ole!

Ringid alustavad tööd ok-toobris. Jõudu, jaksu juhen-dajatele uuel hooajal!

Kultuurimaja ruumides jätkavad :

Õisma (T)

Vaidla (E)Riisipere kultuurimaja ringid täiskasvanutele:

-hendaja Pille Saatmäe (E)Eriti oodatud liituma on mees-hääled.

-juhendaja Piret Kunts (K)Uuel hooajal on eesmärgiks osa-leda 3.juulil 2010 Kalevi Kesks-taadionil ansambli � e Sun saatel II CSIT-i mängude avat-seremoonial ja 47 Europeadil Põhja-Itaalias Bolzano linnas. Kes saanud osa tantsimisest, see innustub uutest ja uutest esine-mistest.

Piret Kuntsi juhendamisel (K)

jätkavad sama hooga.-

hendaja Terje Rand (K) Väsimatu ansamblivanema Me-rike Kiiseli eestvõ�el otsitakse uusi paiku esinemisteks.

alustada segarahvatantsurühmaga Piret Kuntsi juhendamisel (T)Odatud on kõik, kes selle vastu huvi tunnevad, sest kunagi pole hilja tantsida

pikka aega rakendust leidnud. Kernu valla kultuurijuhi Kaja Kaasiku abiga täitub unistus.

-hendaja Anneli Üksik (E,R). Nemad on terve suve teinud ter-vistavaid matku. Sügisest alates käiakse kahel päeval nädalas võimlemas ja vabadel päevadel võetakse lisa ühistel käimistel. Hea, et osatakse hinnata tervist. Oodatud on uued liikmed!Riisipere kultuurimaja hobiringid

huvilised on taas oodatud!

Lasteaia ruumides jätkavad:

Niidas (E, N)

Kunts (K)

2008. aastal vastu võetud Nissi valla kultuurikontseptsiooni kohaselt tagab kohalik oma-valitsus toetuse kultuuritege-vusele, mille eesmärgiks on rahvakultuuri ja paikkondliku kultuuri säilitamine ja aren-damine. Nii soovin minagi, et rahvakultuur püsiks ja tegevust jätkuks. Soovin, et majas oleks siginat-saginat ja igaüks leiaks endale meelepärase tegevuse ning ühiselt sõidame teatrisse ja kontserdile ka mujale. Tänusõnad kõigile, kes külas-tasid Nissi Suvemuusika raames toimunud kontserte.

Hea, et nautisite pakutut!Uute kohtumisteni; särasilmne ja rõõmus Nissi valla kultuuri-lembene rahvas!

RIISIPERE KULTUURIMAJAS ONSUVEVAHEAEGLÕPPENUD NING UUSHOOAEG ALANUD.

Viimane aeg on pühkida korstnad puhtaks!Kü�eperiood on algamas ja seega viimane aeg endalt kü-sida, kas korstnad on pühitud ja kü�eseadmed korras.

Kõige olulisem on kogu küt-tesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata – et kusagilt suitsu sisse ei ajaks ja et lõõrides, pliidis, soemüüris, ahjus ega korstnas poleks pragusid. Korsten ei tohi olla pigitunud ja tahmaluugid peavad olema kindlalt kinni. Kui ahju või kaminat köetakse aasta läbi, tuleb kü�eseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas, hooajalisel kütmisel üks kord enne kü�eperioodi algust. Gaasikü�eseadmeid tuleb kont-rollida kord aastas.

Pühkimata korstnalõõrides sü�inud tahm ajab korstna kuu-maks, leegid tungivad pragudest välja ja tulekahju sü�imise oht on suur. Et ei juhtuks õnnetust, puhasta ja hoolda kü�esead-meid regulaarselt!

Korrasta maaval-dused!Sel kevadel ja suvel on Tallinnas ja Harjumaal olnud 700 suuremat ja väiksemat kulu-põlengut, mis on pisut rohkem kui eelmisel aastal. Et järgmisel aastal kulupõlengute arv väheneks, kutsub päästeteenistus maaomanikke ro-humaid korrastama juba sü-gisel, kui vikat ja trimmer suve jooksul kasvanud rohust veel jagu saavad ja kevadtööd kan-dadele ei astu.

Sügisel korrastatud maalapp tagab, et kulupõlengu hirmus ei pea kartma juhuslikult visatud suitsukoni ega ka näiteks suure tuulega kokku puutuvate elekt-riliinide tekitatud sädemeid. Samuti tasub ka naabrimehele oma valduste korrashoidmist

südamele panna, sest tule levik piire ei tunne.

Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.

Nõuandeid tuleohutusest ja muustki leiate päästeteenistuse kodulehelt w w w.rescue.ee. Korstnapühkijate kohta saate infot küsida päästeala infotele-fonilt 1524.

Põhja-Eesti Päästekeskus

PÄÄSTETEENISTUSE SÜGISESEDMEELDETULETUSED

Sellises ahjus või kaminas tuld teha EI TOHI!

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme rakendamise raames alustab Kernu, Nissi Padise ja Vasa-lemma tegevuspiirkonnas moodustatud MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu oma piirkonnas järgmise projek-titaotlusvooru taotluste vas-tuvõtmist. Taotlusi saavad esitada Kernu, Nissi, Padise ja Vasalemma Vallavalitsused ning nendes omavalitsustes tegutsevad e�e-võ�ed, mi�etulundusühingud ja sihtasutused Lääne-Harju Koostöökogu kinnitatud stra-teegia rakendamise 2009.a ra-kenduskava alusel järgmistele tegevustele:

Meede 1 Tegevus 1 Investeerin-guprojektide e�evalmistamine;Meede 2 Tegevus 1 Laste- ja noorsooürituste toetamineMeede 2 Tegevus 2 Säde-inimeste programmMeede 2 Tegevus 3 Seltsitege-vuse programmMeede 2 Tegevus 5 Messi- ja konverentsitoetusMeede 3 Tegevus 1 Lastehoiu arendamineMeede 3 Tegevus 2 Kohalike teenuste arendamineMeede 4 Tegevus 1 Turismi-teenindajate koolitamineMeede 4 Tegevus 2 Kohaliku külastuskeskkonna arendamineMeede 5 Tegevus 1 Heakorra-talgute toetamine

Meede 5 Tegevus 2 Jäätme-kogumise parendamineMeede 5 Tegevus 3 Haljas- tamine ja heakorrastamine

Taotlusi võetakse vastu alates 2. novembrist 2009.a kuni 11. novembrini 2009.a.

E�evalmistamisel olevaid taot-lusi palume tuua läbivaatami-seks ja konsulteerimiseks Lää-ne-Harju Koostöökogule juba enne taotlusvooru avanemist.

Täiendavat informatsiooni saab kodulehelt w w w.vomentaga.ee ja telefonidelt 6087 833, 533 04 037 Marje Suharov ja 51 79 334 Mart Mets.

LÄÄNE-HARJU KOOSTÖÖKOGU

KUULUTAB VÄLJA PROJEKTI-

TAOTLUSTE JÄRGMISE VOORU

Roosid Üldlaulu- ja tantsupeo rongkäigus. Pärast esinemist joosti Paksu Margareta juurde ja sealt veel terve rongkäik, koos kõikide Nissi valla isetegevuskollektiividega lauluväljakuni välja.

Roosid Klaipedas Europeade’il

Tabara küla esindus Kinobussi töötoas

Suure laua ümber oli tore luua. Kinobussi töötuba 27. august 2009

Evi Vendla

Riisipere Kultuurimaja juhataja

Lauatennise mängijad alustasid juba augustis kahel õhtul nä-dalas E,N. Valla noored: Rando, Joosep, Peeter ja Mark leiavad endiselt aega, et õppimiste kõr-valt kaasa lüüa.

27. augustil oli tore päev koos Kinobussi Töötoaga. Sel päeval sai valmistada päris oma �lmi ja

seejärel vaadata 3D multi�lme. Tore, et tuldi koos peredega või moodustati grupid. Aitäh kõi-gile, kes leidsid aega ja tahtmist! Kellel huvi võib tehtut vaadata internetis: w w w.kibobuss.ee.

Kõlama jäi soov, et selliseid töö-tubasid võiks rohkem olla, kah-juks paneb raha asjad paika.

25.septembril kell 19.00 koh-tume kultuurimajas hooaja ava-üritusel, kus esinevad külalised Ääsmäelt.

Laulame, tantsime ja seda kõike innustab tegema Andreas Ra-huvarm. Avatud on kohvik.

Tule tantsi sügises!

7

Pole kellelegi uudis, et praegu on rasked ajad. R äägitakse igasugu kollidest, eelkõike kel-lestki M asust, kes teeb paljudel ellujääm ise kibedaks. Seega, et noori juba varakult karastada, saatis N issi Valla N oortekeskus 15 noort poissi m etsa, K onsu järve äärde Ida-Virum aale 24 tunnisele ellujääm iskursusele. M asust seal küll ju�u ei tehtud (õnneks), küll aga sai kasulikke teadm isi selle kohta, kuidas m etsa eksides võim alikult kaua endal hing sees hoida. H oolim ata varasest ärkam isest, olid noored ida poole bussiga sõites üsnagi erksad, m õni uu-distas aknast välja, m õni teritas keelt ja m õni - liha ja luid läbis-tava krigina saatel - suure lui-suga om a nuga. Seltskond oli ellujääm iseks valm is! Esim ene peatus oli Jõhvis, kus A rgo Bachfeldt – koolituse lä-biviija – tegi 45 m inutilise teo-reetilise sissejuhatuse algava üri-tuse kohta. Saim e teada ka kolm põhitõde selle kohta, m ida teha, kui oled m etsa eksinud. Esiteks, tuleb jääda paigale. Teiseks tuleb teha ennast kuuldavaks ja nähtavaks. See tähendab siis, et kuidas teha stoppm ärke. Stopp-m ärk on m illegi kolm ekordne kasutam ine om a asukoha üm b-ruses (kolm toigast m aasse tor-gatud, kolm plastikpudelit okste külge riputatud vm s), kõik ikka selleks, et lihtsustada otsijatel sinu leidm ist. N ing kolm andaks tuleb tagada enda soojas hoidm ine. Loeng kuulatud, oli aeg m inna m etsa teoreetilisi oskuseid praktikas rakendam a. K õige-pealt jagati m ehe-pojad gruppidesse ja seejärel anti kä�e erinevad ülesanded. O sad hakkasid val-m istam a varjualust kuivadele puudele ja kaasatoodud m at-kavarustusele, teised hankisid sam al ajal m etsast kuivi puid. Esim ene ülesanne läks nii libedalt, et jäi m ulje, nagu need poisid ei vajagi ellu-

jääm iskoolitust, kõik saavad niigi hästi hakkam a. A ga

kui siis iga grupp eraldi m etsa saadeti ja kästi teha 10 erinevat stoppm ärki ning varjualune ööbim iseks, selgus siiski, et ega see nüüd ülem äära lihtne ka pole. M ure�ekitavaks tõsiasjaks kujunes see, et m ida vanem ad poisid grupis olid, seda vaevali-sem alt antud ülesande täitm ine edenes. Jäi m ulje, nagu käiks suureks saa-m ise juurde ka hädisem aks m uutum ine. Lõpuks ku-juneski välja nii, et antud ülesandega sai hakkam a ai-nult grupp, kus olid kõige noo-rem ad poisid. O m a võim ed panid proovile ka poistega kaasas olnud kaks juhendajat, kelle auks peab üt-lem a, et ka nem ad said hakkam a nii stoppm ärkide kui varjualuse tegem isega. H oolim ata sellest, et antud ülesandeid ei õnnestunud just 100% täita, võ�is üritam ine ik-kagi kõvasti energiat ja kui oli õhtu edenes aeg süüa endale teha, siis näitasid just suurem ad poisid, et kui ennast m illelegi pü-hendada, siis saab hiilgavalt hak-kam a. Tore oli vaadata, kuidas nälg noorust ühendas. Poisid, kes ei saanud hakkam a kolm e kaika m aasse torkam isega, said suurepäraselt hakkam a supi te-gem isega. Ega asjata väideta, et m aai lm a par i m ad kokad on m e h e d . V õibol la avastas nii

m õnigi m ehehakatis seal m etsas kokanduse kui võim aliku tu-levase eriala. Ja eks õige eriala valik eluks ole ka om am oodi ellujääm isoskus. Igatahes erinevaid juurikaid kooriti ja puhastati sellise hooga, et hiljem nägi lõkke üm brus välja nagu oleks keegi kahuriga köögivilju kiiresti töötava tuule-generaatori pihta tulistanud. M a usun, et see ellujääm is-

kursus läks täiesti asja e�e. Esi-teks on kursuse läbiviija A rgo nii kom petentne antud asjas, et m a ei kahtle, et kui m uud üle ei jää, siis kriitilises olukorras suudab ta ka raudkivist paar kalorit välja pigistada, m is aitavad veel ühe päeva üle elada. Teiseks õpetati poistele nii palju erinevaid asju, et m idagi ikka kasu oli. M õni õppis tuletegem ist vihm ase ilm aga, teine jälle seda kuidas plastikpudelis vesi keem a ajada. K indlasti ei ole kasutud ka tead-m ised sellest, kuidas erinevaid sõlm esid teha, kuidas m uuta võilillejuur söödavaks, või m il-list osa m ännikoorest süüa kannatab. Teadm ised pidavat

olem a nagu pori, kui sa sellega pihta saad, siis, tahes – tahtm ata, m idagi ikka külge jääb. Ja kui m uud kursusest ei õppind, siis seda vast ikka, et kui öösel suure laiskusega kohe enda telgi e�e häda õiendada, siis hom m ikul ei ärka sa just kõige m eeldivam ate aroom ide keskel.

ELLUJÄ ÄMISKUR SUS

NOORTEERI NOORTEERI NOORTEERI NOORTE

A ndres Sursu

28-30. juunil toim usid Viljan-dim aal Avatud N oortekeskuste Suvepäevad (A N K ). Sinna tulid kokku noortekeskused üle Eesti, m illest võtsim e osa ka M eie – N issi Valla N oortekeskuse tiim . Ü ritus leidis aset K opra Turis-m italus. K oht oli väga ilus, tu-rism italu oli üm britsetud jõe ja suurte järvedega. N issi valla tiim koosnes ühek-sast inim esest kellest enam us on

ka N issi Valla N oorteühenduse (N V N Ü ) liikm ed: A leksander K uzm in, Jevgeni K uzm in, M ari Parts, M ark Joa, R eigo K atal-sepp, R aigo K atalsepp, Siim K alm u, Eerik G endrikson ja K aspar A as. Juhendajaks oli N atalia Sereda.Saabum ise päeval, 28. juunil, võeti m eid soojalt vastu, kuigi m e hilinesim e ja olim e viim ased tulijad. Seejärel toim us am etlik suvepäevade avam ine, m ille

järel algasid nn. „Jäälõh-kum ism ängud“. K aks

poissi m eie tiim ist, Eerik ja Jev-geni, läksid loosim ise tulem usel m etsa Paintballi m ängim a. Ü le-jäänud seltskond jäid „Jäälõh-kum ism änge“ m ängim a. Pärast neid m änge m ajutati m eid. N issi Valla N oortekeskusele eraldati lausa om a järvem ajake. M ajutam isele järgnes õhtu-söök. Söök oli väga m aitsev ning seda anti rohkelt. Pärast sööm ist algas õhtune program m , m ille raam es toim us ka viktoriin.

K üsim usi oli kõikidest valdkon-dadest. Selle viktoriini võitjaks tuli N issi Valla N oortekeskuse tiim . Õ htu lõppes suurejoonelise diskoga.

Teine päev, 29. juuni, algas hom m ikusöögiga, m is oli järje-kordselt m eeliülendav, sest toit oli suurepärane. Söögile järgnes spordivõistluste seeria. Iga tiim m is registreeriti pidi koosnem a 10 inim est, nendest kaks pidid olem a tüdrukud. N issi Valla N oortekeskusel ei olnud tiim i

jaoks tüdrukuid, kuna M ari ei saanud tervislikel põhjustel osa-leda. Toetust saim e M ärjam aa noortekeskusest, kust tulid m eile appi kaks tüdrukut, M adli H anson ja G rete Pikani. Võistlus koosnes kuuest alast: R ahvastepall, K om bineeritud teatevõistlus, Frisbie, Pim e-volle, Sum om aadlus ja „G ep-sutam ine“ (G PS’iga orientee-rum ine). Võistlus kulges väga edukalt N issi Valla N oortekes-kuse tiim i jaoks - kõikidel aladel tulim e esim eseks. Võistlused

kestsid päev otsa ning õhtu lõppes vahupeo diskoga.

Viim asel päeval, kui pidim e hakkam a asju pakkim a, toim us m eil veel Päästeam eti koolitus. K a sealsetel võistlustel olim e edukad. Toim us kolm pääste-teem alist võistlust, m illest kaks võitis ära ülekaalukalt R eigo K atalsepp. Võistluse lõppedes toim us au-tasustam ine. M eie tiim il oli au võ�a suvepäevade lipp m astist alla. A lgas sõit kodu poole.

AVATUD N O O RTEKESKUSTE SUVEPÄEVADR eigo K atalsepp

M i�etulundusühing N issi Valla N oorte Ü hendus, paljudele tuntud ka kui N V N Ü , on nüüd-seks am etlikult tegutsenud juba kolm aastat. Selles valguses ot-sustati suve alguse koosolekul korraldada augustis N V N Ü esim esed suvepäevad. M õte pi-kem ast koosviibim isest tekkis ühisest arusaam ast, et ollakse jõutud punkti, kus oleks aeg arutada seniseid tegem isi ning panna paika tulevikuplaanid. Lisaks sellele olid plaanis ka m õned koolitused ühenduse teadm iste laiendam iseks. Suve-päevade projekti kirjutam ine kujuneski esim eseks õppetun-niks juba enne ürituse algust – selle koostam isse olid esm a-kordselt kaasatud lisaks N V N Ü juhatusele ka selle liikm ed. Peale pikka planeerim ist ja aru-tam ist olim egi 23. augustil N õva rannas ning N V N Ü esim esed suvepäevad olid alanud. Esialgu oli koosolijatel võim alus nautida N õva m õnusat õhkkonda m ere ääres, m ängida rannavõrkpalli ning veeta koos kvaliteetaega. Õ nneks oli m eid prem eeritud lisaks toredale laagripaigale ka suurepärase ilm aga.Suvepäevadel oli ka am etlik osa. Õ htu algas juhatuse liikm e Erm il M igguri e�ekandega N V N Ü põhikirjalistest ees-m ärkidest ning m eie liikm ete kandidatuurist valla- volikogu valim istel (kelleks on Erm il M iggur, R eigo K atalsepp ning allakirjutanu M ark Joa). K una ühenduse üks põhieesm ärki-dest on N issi valla noorte hääle

kandm ine valla struktuurides, siis kandideerib volikogusse kolm N V N Ü -last ning e�ekan-dele järgneski arutelu teem al, m ida saab m eie m eeskond teha selleks, et valla juhtivas organis oleks m eie kandidaatide näol järgneval neljal aastal esindatud ka noored. O lles lõpetanud pika m õtete va-hetam ise poliitilistel teem adel, jätkasim e põhikirjast tulenevatel eesm ärkidel. K una sel aastal on m eie noorteühendus võtnud endale m ärgatavalt rohkem ko-hustusi, kui seda tehti eelnevatel aastatel ning tegutsetud on palju laiem alt, siis jõuti ühisel nõul ar-vam usele, et järgneva 3-4 aasta jooksul tuleb teha m õningaid uuendusi ja m uudatusi.Loom ulikult on üks nelja aasta prioriteete seotud volikoguga ning m eie kindel soov on saa-vutada vähem alt ühe N V N Ü liikm e pääsem ine valla esin-dusse. Sellest veelgi tähtsam aga on ühenduse enda tugevus ja sisu. Seepärast peam egi väga tähtsaks lähiaastate jooksul kindlasti noortekogu liikm e-arvu m ärgatavalt tõsta. Selle saa-vutam iseks on aga vaja endast rohkem m ärku anda: plaanis on uue veebilehe ning ajakirjandus-liku väljaande loom ine. N ende vahenditega on võim alik m uuta kä�esaadavam aks kõikvõim alik info, m is valla noori huvitab ning lisaks sellele anda võim alus m eie ühendusega tutvuda ka lapsevanem atel ja kõikidel m uudel inim estel, keda huvitab noorteühenduse tegevus.

K indlasti plaanib N V N Ü jät-kata erinevate noorteürituste korraldam ist ning m õ�es on

ka ühisürituste organiseerim ine naabervaldades tegutsevate noorteühendustega. Lisaks sel-lele soovim e osaleda aktiivselt ka heategevusüritustes ning loodetavasti korraldada neid ka iseseisvalt. K uigi eesm ärke sai võetud palju, oldi väga optim ist-likus m eeleolus ka peale koos-oleku lõppu ja tulevikuplaanide nim istusse lisati suvepäevade traditsiooni jätkam ine ning nende võim alik laiendam ine ka järgnevatel aastatel.

Toredast nädalavahetusest oli aga peetud vaid pool ning hom m ikul hea tujuga üles är-gates käidi veel m itm eid kordi ujum as ning m ängiti erinevaid sportlikke seltskonnam änge. Enne lahkum ist rannast oli kavas veel kaks koolitust, m il-lest üks teatud asjaoludel ära jäi. See eest oli aga teine neist, nim elt väitlem iskursus, vägagi huvitav. K ursuse läbiviijaks oli Lauri Leet, kes on m itm eid aas-taid tegelenud väitlem ise kui spordiga. Esm alt seletas Lauri m eile väitlem ise põhim õ�eid ning seejärel said m õned m eist ka lühikese aja jooksul om a väitlem isoskuse proovile panna. K ursus lõppes eneseanalüüsiga ning hinnanguga m eie väitle-m isoskuste kohta.

Seejärel oli aeg asuda tagasi argi-ellu ning hakata sõitm a arm as-tatud koduvalla poole. Teel tagasi vahetati elam usi ja m õ�eid õnnes-tunud nädalavahetuse teem adel ning arutati, m ida võiksim e teha veel parem ini järgm isel korral. K ohtum iseni järgm istel N VN Ü suvepäevadel!

N VN Ü SUVEPÄEVADEST JA EDASISTEST TEGEMISTESTM ark Joa

M T Ü N V N Ü liige aastast 2006

H arju M aleva N oored K otkad ja K odutütred käisid 9.-13. au-gust suvise õppeekskursiooni raam es M uhu ja Saarem aal ra�am atkal. M atka 5 päeva sisse m ahtus M uhum aa ekskur-sioon, jaanalinnu farm i külastus, kanuu ralli, K arja pagariäri ekskursioon, A ngla tuulikute külastus, K uressaare külastus, K aali järve ning tegevusõhtu saare m alevale kuuluvas vanas Vene sõjaväeosas. Terve m atk sõideti ratastega m aha, iga õhtu ööbisim e eri-nevas kohas ning iga päev käi-sim e m eres ujum as. O sales pea 30 noort koos juhendajatega.

“Iga aasta olem e eesm ärgiks seadnud käia noortega ühe Eesti saare peal, eelm ine aasta oli selleks H iium aa, see aasta Saarem aa. Püüam e võim alikult palju vaatam isväärsusi ära vaa-data, sest teem e seda õppeeks-kursiooni vorm is. Ilm adega on vedanud, lapsed on tublid, kokkuvõtlikult m inu arvates

läks üritus vägagi korda. “ kom -m enteeris Turba rühm ajuht ja K odutütarde ringkonnavanem M erike Tsupsm an.Plaanis on järgm ine aasta kor-raldada jalgsim atk, m õnele väiksem ale saarele, m is teeks ra�am atkade traditsioonile väi-kese pausi.

H AR JU MALEVAN O O REDKÄISID SAAREMAAL� � AMAT� L K atriin A llik

8

KONTAKTID TEATAJA

Vallavanem: Heiki Pajur M ajand us nõ unik: K alju K allas te L as tekaits enõ unik: E lerin S ag ar T o imetaja

h eiki.p ajur@ nis s i.ee kalju.kallas te@ nis s i.ee elerin.s ag ar@ nis s i.ee M iina F rank

T el. 6 0 8 7 1 0 9 ; G S M . 5 5 1 2 1 0 9 T el. 6 0 8 7 2 0 9 ; G S M . 5 5 4 8 6 5 7 T el. 6 0 8 7 2 3 6 , 5 5 5 6 4 5 5 2

Vallas ekretä r: M are R ab i K es kko nnanõ unik: M art M ets S ekretä r: T riin T aal Vas tutav vä ljaand ja

mare.rab i@ nis s i.ee mart.mets @ nis s i.ee triin.taal@ nis s i.ee N is s i Vallavalits us

T el. 6 0 8 7 2 3 1 ; G S M . 5 5 3 3 2 3 1 T el. 6 0 8 7 1 8 6 ; G S M . 5 5 5 1 0 7 4 0 T el. 6 0 8 7 2 3 1

Pearaamatup id aja: R eet S and vik M aanõ unik: R aivo T ammert J uris t: A nd res Pitk T rü kiko d a

reet.s and vik@ nis s i.ee raivo .tammert@ nis s i.ee and res @ kernu.ee A ktap rint

T el. 6 0 8 7 2 9 2 ; G S M . 5 5 3 0 9 2 6 T el. 6 0 8 7 1 5 3 ; G S M . 5 5 2 7 9 8 1 T el. 6 0 8 7 1 4 8

Vanemraamatup id aja: E lve T o ri Humanitaarnõ unik: K aie S aar A rend us nõ unik: M iina F rank

elve.to ri@ nis s i.ee kaie.s aar@ nis s i.ee miina.frank@ nis s i.ee 1 5 0 0

T el. 6 0 8 7 3 9 3 T el. 6 0 8 7 2 0 8 ; G S M . 5 5 4 8 6 5 5 T el. 6 0 8 7 1 4 6 ; G S M . 5 2 0 2 7 4 4

R aamatup id aja: K arin L eh tme S o ts iaalins p ekto r: M erike K iis el K o ns taab el: E nely E s taal

karin.leh tme@ nis s i.ee merike.kiis el@ nis s i.ee T el. 6 0 8 7 2 6 0 ; 1 1 0

T el. 6 0 8 7 3 9 3 T el. 6 0 8 7 2 0 3 ; G S M . 5 5 3 2 9 5 3 ü ld ine e-p o s t: nis s i@ nis s i.ee

AS SAIDAFARM VAJAB MASINAPARGI TEHNILISE HOOLE MEISTRIT!

TU LLA LÄ BI RÄ Ä KIMA TÖ Ö PÄ EVITI LEHETU SSE.TARVILIK ON TEHNILINE HARIDU S.Tel. 6089341; 5057441Tel. 6089341; 5057441

UUDISEID MASSAAŽ I JA LOODUSTE� APIATE VALLAST EHK KUIDAS TOIME TULLA MAAL.Alar Krautman

Eesti Pärimusmeditsiini Ühingu

eestkõneleja

Loodusteraapiate Nõukoja

eestseisusest

Lahemaa Tervisekooli juhataja

Juba pikem at aega on kestnud torm ijooks linna kui ihal-datud töövõim aluste paradiisi ja elukeskkonda, m is pakub suuri võim alusi vabaaja veet-m iseks. Kuidas sina kallis vallaelanik oled sellest tor-m ijooksust kõrvale jäänud? Tõenäoliselt on sul jätkunud seda esivanem ate talupoja-tarkust ja jooksm ine paksem a rahakoti poole ei kuulu sinu esm avajaduste hulka.

Samas aga linnainimesed kur-davad, et pole enam aega ja jõudu vaba aega veeta ja mida aeg edasi, seda rohkem haka-takse igatsema rahulikuma elu-keskkonna järele. Paljud maa-inimesed, kes on läinud linna, tulevad jälle tagasi ning üksikud põlislinnainimesed teevad ka kannapöördeid, et looduses ela-mise võlusid katsetada. Elu maal ei ole just lihtne, eel-kõige töökohtade mõ� es. Maal pead olema üsna e� evõtlik, et ennast või oma peret elatada. Loodusravi ja massaažid an-navad just siin maainimesele suure eelise. Tegelikult ei pea olema tingimata pikaajaliste koge-

mustega massöör, et maal lisa teenida. Linnas on rõhk eelkõige ilu ja lõõgastavatel terviseprotseduu-ridel, maal seevastu vajatakse tu-gevatomelisemaid terviseprot-seduure. Maakeskkond annab võimaluse teha seda, mida linnas on väga raske teostada või pole sealsetes oludes kontekstis. Turistide aga ka meie oma rahva poolt on suur nõudlus loodusteraapiate, eriti saunaga seotud protseduuride järele. Nende omandamine ei nõua alati mingeid erilisi andeid või suurt massaažilist-käelist osa-vust, piisab tõsisest tahtmisest ja korralikest teadmistest, kuidas ja miks midagi teha. Siia alla kuu-luvad alates heinapebrevanni-dest ja taimekompressidest kuni ravivihtlemiste, kehakoorimiste, meemassaazi, kuppude kasuta-mise, kaaniravi, mesilasteraapia ja soonetasumiseni välja. Need ja paljud teised tegevused on just see, mis annavad maaini-mesele eelise, just seda tullakse üha enam koos aktiivse puhku-sega maale otsima. Välismaalane tahab eelkõige proovida just selle maa rahvameditsiini. Eesti Pärimusmeditsiin on see, mida Eestisse tulles tahetakse kogeda ja uskuge mind – see on asi mida me ei pea häbenema. Midagi on meil loomulikult emapiimaga kaasa antud aga nagu iga teinegi oskus tahab ka see korralikku õp-pimist. Kui maaelule ei ole riik piisa-valt tähelepanu pööranud, siis õnneks loodusravi kohapealt võib Euroopa suisa Eestilt mõõtu võ� a - Eesti on välja andnud esimesed kutsetunnis-tused loodusteraapiatest nagu aroomteraapia, re� eksoloogia, homöopaatia. Sellel kevadel

said endale esma-kordselt elukutse Tai Nuad Bo-Rarn loodusterapeudid. Sügisest on või-malus õppida ka elukutsena Hiina

Trad. Meditsiini. Eraldi tahaks rääkida esimesest võimalusest õppida Eesti Pärimusmedit-siini, mille üle tuhandetunnilise õppekava järgi saab alustada õpinguid juba sellel sügisel. Just sellele alale julgen prognoosida väga head läbilöögivõimet teiste loodusteraapiate ja massaažide seas. Kuna haritud ja sellel alal mitmekülgsete teadmistega spe-tsialiste siiani Eestis pole (v.a. meie kuulsad ravitsejad nagu Kaika Laine, Vigala Sass, Aili Paju jt., kellel on looduse poolt kaasa antud võimed ja/või kes iseseisvalt on palju juurde õp-pinud) on esimestel õppijatel alati eelis nii meie maal kui mujal selles vallas tööd saada. Kuigi eelkõige sooviksin, et kasvaks uus põlvkond andekaid ja mitmekülgselt haritud Eesti loodusterapeute, ei pea kõik soovijad tingimata seda kui elu-kutset omandama. Võimalus on töökõrvalt lisateenust pakkuda, milleks piisab juba mõnest kur-susest ja need pole sugugi kallid. Selline tegevus oleks ääretult oluline panus meie esivanemate traditsioonide taaselustamisele ja väljasuremisohus maaelu ja eluviiside elavdamiseks. Täpsemat infot nende ainete ja õp-pimisvõimaluste kohta saab lugeda w w w. lahemaatervisekool.ee Samas on mul veel üleskutse ja abipalve just eakamatele inimes-tele. Kui te teate (või on infot inimestest, või vanadest kirjutis-test, raamatutest) meie vanadest raviviisidest, siis palun andke sellest teada. Eriti tänulikud oleme just eelkõige tervendava käelise tegevuse osas. Igal aastal lahkub ju meie seast sadu vanu memmesid – taatisid, kes selle väärtusliku info igaveseks en-daga kaasa viivad. Kutsun teid üles austama ja säilitama seda kallist vara ning jagama tulevaste põlvedega. Infot võib saata: alar@ lahemaa-tervisekool.eeTel: 56693749 (Anneli)

MIDA SA EILE Õ PPISID?

Kuidas, ei m idagi? Mäletad, naabrinaine rääkis sulle, kuidas uutm oodi õunam oosi keeta, laps õpetas täitsa m itu uut ingliskeelset sõna... Tähendab õppisid küll!

Tõsi on, et õppimine leiab üha rohkem kõlapinda. Nii toimub sellelgi aastal 2.-9. oktoobrini X II täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mil inimeste õpi-julgust taas tunnustatakse. Traditsiooniks saanud ava-üritusel, sedapuhku 2. ok-toobril Põltsamaal, astuvad lavalaudadele Eesti aasta õppija, koolitaja, koolitus-sõbralikum organisatsioon ja omavalitsus. On hea tõdeda, et esile tõstmist leiab ka miski, mida meetriga mõõta ja kullakot-tides kaaluda ei saa – elu-kestev õpe ja õppimis-sõbralikkus.Ehk on just Euroopa Liidu loovuse ja innovatsiooni aasta sobilik oma ellu muutuste ja uuenduste toomiseks? Laenates Viljandimaa aasta õppija kandidaadi, Raul Järve sõnu: „Minu arvates täiskasvanuõppega on sama lugu, mis paljuräägitud innovatsiooniga. Tihti mõeldakse, et see peab olema midagi suurt, keerulist ja teaduslikku. Võib, aga ei pea. Eelkõige on tähtis, et oskust ja teadmisi kasutatakse ja need aitavad meil midagi kiiremini, paremini ja odavamalt teha või saavutada.” Loo algusse naastes on selge, et sa oled õppimisega alustanud. Järgmine samm on teha seda teadlikult. Enesearendamise teel ei pea saavutusi tingimata harjumuspäraste edu parameet-ritega mõõtma. Kui õppimisele tänu pole kohe tulnud palga-

kõrgendust või kõrgemat ame-tikohta, ei to-hiks käega lüüa. Tegelik korda-minek on see, et julged otsustada ja muuta oma elu, küllap tuleb siis kõik muu nagunii. Inves-teering iseen-dasse on jääv .

INFORMATSIOONI Õ PPIMISVÕ IMALUSTE KOHTA LEIAB :

1) haridus- ja teadusministee-riumi kodulehelt w w w.hm.ee rubriigist „Õppijale”;2)kutseõppeasutuse või kõrg-kooli täiskasvanute koolituse osakonnas on võimalik osa-leda erinevatel kursustel, info õppeasutuse koduleheküljelt ja w w w.hm.ee/tasutakursused;3) vabahariduslikus koolitus-keskuses (rahvaülikool, rahva-kool, huvialakool) on samuti võimalik osaleda erinevatel kursustel. Info: w w w.vabaha-ridusliit.ee ja koolituskeskuste kodulehekülgedelt.

Õ ppim ine avab ukse võim alustele. Alusta juba täna ja usu, hom m e vaatad m aailm a uute silm adega!

KU U LA:

vitaja” saates kell 10-11 ju� u täiskasvanuharidusest. Järel-kuulatav: w w w.err.ee

VAATA:

kell 18 saade „Tagatargemad”, w w w.err.ee

LOE:

number ilmub 15. septembril. Küsi kohalikust raamatuko-gust ja omavalitsusest või loe: w w w.andras.ee

Õ nnitlem e kuldpulm ade puhulÕ IE ja AUGUST KUUSEMÄED.

PALJU Õ NNE!

Õnnitleja Mari-Anne Haas