sisukord üritused

Nr 4 detsember 2006

Nissi Põhikoolil uus hooneKooli direktori Annely Ajaotsa kõne avaaktusel

15.12 - Jõululaat riisiperes15.12 - 17.00 Jõulunäidend “metsatondi saladused” Turba kultuurimajas15.12 - 18.00 Riisipere piirkon-na eakate jõulupidu Riisipere kultuurimajas16.12 - 11.00 Nissi valla koduste laste jõulupidu Riisipere kultuurimajas16.12 - 19.00 Nissi valla-rahva aastalõpupidu Turba Gümnaasiumis17.12 - 12.00 Nissi valla puue-tega laste jõulupidu Mati Maja Pubis17.12 - 15.30 Turba piirkonna eakate jõululõuna Turba Gümnaasiumi sööklas19.12 - 18.00 Nissi Valla in-vaühingu jõulupidu Turba kultuurimajas20.12 - 13.00 Turba Güm-naasiumi algklasside jõulupi-du20.12 - 17.30 Jõulupidu Riisipe-re lasteaias20.12 - Jõulupidu Turba laste-aias21.12 - 18.00 5. – 12. klassi jõulupidu Turba Gümnaasiu-mis23.12 - 12.00 Nissi trollide jõulukontsert Riisipere kul-tuurimajas24.12 - 18.00 Jõuluõhtu jumalateenistus Nissi kirikus. Esineb naiskoor Nelli, dirigent Tõnu KangronBuss kalmistule ja kirikusse väl-jub 17.00 Turba kaupluse eest,17.10 Lehetust ja 17.15 Nurmest Kojusõit 19.1528.12 - Riisipere kultuurimaja korraldab: teater endla ühis-külastus “Võikõllane üü”29.12 - Vana-aasta viimane õhtu riisipere kultuuri-majas. Tantsuks mängib Ly kätmann.29.12 - Turba kultuurimaja kor-raldab: teater endla ühiskü-lastus “koduabiline”

“Minu soov on, et meie ühis-teadvuses kujuneksid ainult positiivsed kogemused ja see on esmajärjekorras meie enda teha.”Heiki PajurLoe lähemalt vallavane-ma veerust, lk. 2

Uutest arengutest ja toi-mumistest Turba Güm-naasiumis kirjutab kooli direktor Viktor Juhanson, lk. 2

Turba Kultuurimaja sai 70 aastat vanaks, lk. 3

Vallavalitsuse istungitel otsustatust saab lugeda lk. 3

Rockipeost Turba Güm-naasiumis kirjutab kooli õpilane Kristi Kaljundi, lk. 4

Sellest mis on Põnnikool saab lugeda lk. 4

Riisipere kultuurielust läbi aegade teeb kok-kuvõtte kultuurimaja juhataja Evi Vendla, lk. 4

Riisipere külakapell 10 aastat vana, lk. 5

Metsamajandamiska-vadest kirjutab valla metsakonsultant Marje Suharov, lk. 5

Turba asula tekkimise loo viimase osa leiab lk. 7

“Algul puudusid parteilised grupeeringud. Soovitan ka praegustel asjameestel see jama lõpetada.”rain AjaotsLoe lähemalt lk. 7

Annely AjaotsNissi Põhikooli direktor

Praegu tundub lausa uskumatu-na, et see on lõpuks juhtunud. Nissis on uus koolimaja. See on ajalooline päev, mida me pühit-seme kõik koos, sest see on meie ühine rõõm ja kingitus.Oleme ka täna väga tänulikud oma vanale koolimajale, et ta meid nii kaua teenis ja hoidis, et ta kujundas Nissi kooli vaimu ja õpetas meid üheskoos kitsastes oludes sõbraliku perena tegut-sema. Aga ühel hetkel saab aeg täis, vana vorm ei mahuta enam olemasolevat sisu, vaja on edasi liikuda ja astuda uude aega. Uut Nissi kooli on oodatud pikisilmi, juba pea 30 aastat. Nii mõnel-gi korral on see uus olnud väga lähedal, lausa nii, et projekt on juba kaante vahel, makett kõi-gile imetlemiseks lauale aseta-tud ning ka koht valitud ja välja mõõdetud. Aga siis on kõik jälle käest libisenud.... Vahepeal võttis nii mõneski hinges maad juba lootusetus ja kahtlus, kas midagi üldse veel juhtubki...Aga seekord sai unistus tõeks. Ja see uus hoone, kus me täna teiega seisame, on tõesti nagu unistus. Ehk oligi vaja nii kaua oodata, et just selline tulemus saa-vutada. Sellest majast oleme me kõik, nii lapsed kui ka õpetajad, juba täielikult vaimustuda jõud-

nud. Ta ei meenuta neid halle ja kõledaid koolimaju, mida veel mõned aastad tagasi ehitati ja kus kõigil natuke ebamugav olla on. See maja siin on pärit just-kui Bullerby külast, kus alati paistab päike, kõigil on hea tuju ning lapse-põlv kestab lõputult... Selle suure-pärase tule-museni on viinud pal-jude inimeste koostöö. Arhitekt Maarja Nummert on see, kes

selle rõõmsavärvilise ja õdusa hoone kavandas. Tema ideede ja kava teostajateks olid Eesti Vaba-riigi kõige kiiremad ja tublimad ehitajad Harju Ehitusest. Ehitus

algas nimelt selle aasta 3. jaanua-ril ja valmis tähtaegselt s e p t e m b r i lõpuks. Sel-list kiirust ja korrektsust ei kohta just sageli. Kogu selle töö al-

gatajaks ja toetajaks on aga olnud Nissi vald, kes on oma piirkonna lastele suure kingituse teinud. Põhjust rõõmustamiseks on las-tel ja meil kõigil tõesti rohkesti: uues koolimajas on 2900 ruut-meetrit pinda, 216 õpilaskohta, lapsi ootavad senisest suuremad klassiruumid, päris oma aula ja võimla, kus aktiivselt sporti teha, lava, mis annab suurepärase esi-nemisvõimaluse, suured kodun-dus- ja tööõpetusklassid, kaas-aegne sisustus, kooliraadioruum ja palju teisi häid võimalusi ning loomulikult palju avarust ja palju õhku! Lubame koos kooliperega, et hoiame seda maja, loome siin töise ja mõnusa õhkkonna ning ootame teid alati külla!

Kooli direktor Annely Ajaots annab haridusministrile üle uue kooli pildigaseinataldriku

Uue koolimaja hoone pühitses sisse õpetaja emeriitus Laine Lillenthal

Ja see uus hoone, kus me täna teie-ga seisame, on tõesti nagu unistus. Ehk oligi vaja nii kaua oodata, et just selline tulemus saavutada. Sel-lest majast oleme me kõik, nii lap-sed kui ka õpetajad, juba täielikult vaimustuda jõudnud.

2

VALLAVANemA Veerg süNdmused

Heiki Pajurvallavanem

Mis uudist Turba koolis?

2006. aasta saab kohe otsa. Varblased on peos ja tuvid katusel.

Palju välissuhtlustNii palju välissuhtlust ei ole meie vallal olnud.

Meid külastas alates Vabariigi presidendist ja mit-metest ministritest ning meie oma välispartneritest alates kuni riigikontrollini välja tosin kõrget külalist. Maavanem on päris mitu korda vaevaks võtnud meie üritustel osaleda. See näitab, et maailm avar-dub ja me ei ole mingi metsatagune ääremaa.Mida siis aasta Nissi vallale on toonud.Julgelt võib öelda, et valla esimesse arenguprio-

riteeti, noorte haridusse investeeriti oluliselt. Nissi Põhikooli uus hoone ja sisustus avab võimalused kaasaegse koolikorralduse teostamiseks. Turba Gümnaasiumi hoone sai oma 50. aastapäevaks nõuetekohase soojustuse. Valla osalusega valmis vanal raudteetammil kerg-

liiklustee. Elanike teenindamiseks paigaldati Riisi-pere tanklasse pangaautomaat. Kohaliku arengu rahadega ja Turba Lionsite abiga pandi Ellamaa kultuurimajale katus. Suutsime maakonna teede arenduskavas teadvustada Munalaskme-Riisipere tee mustkattese viimise vajaduse ja valmis selle arendamise esimene järk. Mustkattesse viidi 3,6 kilomeetrit vallateid. Operatiivselt jagati riigi kütte-hinnatõusukompensatsioon. Valla osalus Külatee 3 projektis on teinud traadita interneti leviku võimali-kuks kõigis valla külades. Kõik see on saanud teoks tänu tööle, mida val-

lamaja inimesed on kahtlemata hästi teinud. Üks minu vana sõber armastab öelda, et enamus valla töid on “naiste tööd”. See tähendab, et kui tööd on tehtud, siis ei pane seda keegi tähele. Kära tekib siis, kui midagi on tegemata. Sellel aastal midagi oluli-selt rohkem teha poleks saanud.

Leader programmMinule endale annab suurt lootust volikogu ot-

sus liituda Leader programmi koos naabervaldade Kernu, Padise ja Vasalemmaga MTÜ Lääne-Harju koostöökoguna. See ühendus võimaldab ettevõt-jate, mittetulundusühingute ja valdade esindajate kaudu teha ühine jätkusuutlik ja kohalikke eripära-sid arvestav arenduskava ja taotleda selle rakenda-miseks Euroopa liidu abiraha. Isegi siis, kui suuremad investeerimisprojektid

jäävad kaugemasse tulevikku, hindan eelkõige või-malust elanikkonna laiaks kaasahaaramiseks prob-leemide lahenduste otsimisel ja kaalumisel, mida Leader programm pakub.Täna on nii kogukonnas, kui väljaspool eduks puu-

du eelkõige usaldusest, mis on tekkinud ammenda-va teabe puudumisest ja erinevatest arusaamadest. Leader programmi strateegia väljatöötamine annab võimaluse ühtlustada arusaamu ja jagada olulist informatsiooni laiemalt ühe valla piiridest. Ootan Nissi alla elanikelt laialdast kaasalöömist strateegia väljatöötamise kõigil tasanditel ja valdkondades.Kõike seda vajab tore sündivus vallas.

Rohkem positiivseid kogemusiTahaksin veel rõhutada ühte asja. Kirjanik Paulo

Coelho on kirjeldanud nähtust, kus teatud hulga isendite kogemus kujuneb ühisteadvuse kaudu ko-gukonna kogemuseks. Minu soov on, et meie ühis-teadvuses kujuneksid ainult positiivsed kogemused ja see on esmajärjekorras meie enda teha. Rahulikke jõule ja õnnelikku uut aastat.

Viktor JuhansonTurba Gümnaasiumi direktor

Uudiseks on kindlasti see, et kuu aja jooksul külastasid meie kooli kaks Eesti vabariigi ministrit.20. oktoobril oli meil külas haridus-

minister Mailis Reps, kes kohtus õpi-laste, õpetajate kui ka kooli ja valla juhtkonnaga ning tutvus koolihoone-te seisukorraga.

Kodanikupäev20. novembril, kodanikupäeval kü-

lastas meid siseminister Kalle Laanet. Ta kohtus samuti vanemate klasside (9.-12. kl.) õpilastega ja õpetajatega.Huvitav üritus oli kindlasti õpilas-

vahetus Kullamaa Keskkooliga. Ühel koolipäeval olid meie õpilased (9.-12. kl. – igast klassist 2) terve päeva Kullamaa koolis (osalesid tundides) ja Kullamaa õpilased olid jälle terve teise päeva meie koolis. Igatahes õpi-lastele selline vahetus väga meeldis, nagu ma nende jutust aru sain.

SpordiklassidSuuremaks „ettevõtmiseks” on prae-

gu arutelu selle üle, kas avada alates 1. septembrist 2007 Turba Gümnaa-siumis „spordiklassid” või mitte.Oleme koolis aastaid mõelnud, kas

peaks gümnaasiumiosa (10.-12. klass) õpilastele pakkuma lisaks kohustusli-kele ja olemasolevatele valikainetele (arvutiõpetus, filosoofia, maailma usundid, etikett ja protokoll, majan-dusõpetus) veel mingeid valikaineid. Kas kõne alla tuleks reaalkallak või humanitaarsuund? Oleme jõudnud järeldusele, et väga andekaid mate-maatikuid-füüsikuid meil nii palju ei jätku ja ka kolmest võõrkeelest (ingli-se, vene ja saksa) piisab täiesti.Kuna meil aga on peaaegu ideaal-

sed sportimistingimused, siis võiks ka selle baasil soovijatele midagi pakku-da. See oleks „sportlik kallak” Turba koolis. Mida me selle all mõtleme?

Alates 10. klassist saavad soovijad valikainena õppida kõikides gümnaa-siumiklassides (10.-12. kl) 2 tundi nä-dalas loeng-treeningute vormis aineid, mis valmistavad nad ette korvpalli-treeneriks ja korvpallikohtunikuks. Peale selle saavad nad teadmisi spor-dimeditsiinist, esmaabist, hügieenist ja muust kehakultuuriga seonduvast.12. klassi lõpus peavad nad soori-

tama vastavad eksamid ja siis saavad nad treeneri ja kohtuniku kvalifikat-siooni, nii et vajadusel võivad nad ka raha teenida treeningute läbiviimise-ga ja mängude „vilistamisega”.„Spordiklassi” õppekava (mis aineid

ja millises mahus õpetada) koostavad meile Tallinna Ülikooli Kehakultuuri-teaduskonna spetsialistid.Rõhutan, et „spordiklassi” astuvad

need õpilased alates 10. klassist, kes seda soovivad. Kes ei soovi, valib muid valikaineid.

Kooli rohkem õpilasiArvata võib, et „spordiklassi” tunnid

valivad rohkem poisid, kuid ka tüdru-kud, kellel on huvi, on teretulnud.Kuna meie gümnaasiumiklassid on

väikesed ja Eesti Vabariigis kehtib pearahasüsteem, siis „spordiklassi” avamisega loodame, et meie kooli tu-levad õpilased ka mujalt valdadest ja linnadest.Nende jaoks tuleks meil kooli alg-

klasside majas korda teha toad, kus nad elada saaksid.

Peamiselt korvpallNagu lugeda võisite, on see pro-

jekt seotud eelkõige ühe spordiala-ga – korvpalliga. See tähendab siis ka uute korvpalli treeningrühmade (lisaks olemasolevatele) loomist, laag-rite korraldamist koolivaheaegadel ja palju võistlustel käimist nii kodu- kui välismaal.Seega on projekti käivitamine seo-

tud ka uue aasta eelarvega. Ja raha selleks kulub 2007.a.: õpilaste tubade

remont, kasvataja ametikoht, võist-lusdressid, võistlustel käimisega seo-tud kulutused.Kõige tähtsam on aga inimeste ole-

masolu, kes seda projekti teostama hakkavad. Nendeks on projekti üks autoritest Ago Kliimson (korvpalli-treener, mõni aasta tagasi tunnista-ti Eesti parimaks noortetreeneriks) ja korvpallitreener Riskko Kämärä. Loengutunde tulevad pidama vasta-valt teemadele ka teiste erialade esin-dajad.Projekt on läbi arutatud nii kooli

hoolekogus, kui valla volikogu hari-dus- ja noorsookomisjonis ja saanud väga positiivse hinnangu. Samuti viisi-me läbi küsitluse lastevanemate (5.-9. kl) hulgas. Ka nemad on selle poolt, et „spordiklassid” alustaksid tööd 1. septembril 2007. a.Hiljuti vestlesime Ago Kliimsoniga

Eesti Korvpalliliidus sellest projektist. Ka korvpalliliit on asjast huvitatud ning liidu peasekretär Karel Loide lu-bas ka materiaalselt toetada.Kuna „projekti” käivitamine on seo-

tud uue aasta eelarvega, siis lõpliku otsuse teeb valla volikogu. Arutusele tuleb see detsembrikuu volikogus.

JõuluüritusedJõulukuu on käes ja tuletame meel-

de ka jõuluürituste toimimisajad Tur-ba koolis:9. detsember kella 1200-15.00 –

jõululaat kooli peahoone fuajees18. detsember kell 16.00 – eakate

õpetajate jõulupidu20. detsember kell 13.00 – algklas-

side jõulupidu21. detsember kell 18.00 – 5.-12.

klassi jõulupidu 22. detsember kell 09.00 – II vee-

randi jõuluaktus22. detsember kell 11.00 – abitu-

rientide jõululõuna

Rahulikku jõuluaega teile kõigile!

Juhan särgavaVolikogu esimees

Meil kõigil on üks ühine peremees, peremees Aeg. Tema lükkab maha-jääjaid ja pidurdab rutakaid kiirusta-jaid. Täna on Aeg meile andnud ühi-se hetke, et kokku tulla.Ühiselt imetleda seda hariduse

templit, mida meie, Nissi rahvas en-dale auga ära teeninud on.Meie ühine austus tänasel päeval

kuulub ka Nissi Kiriku Haridusseltsile, kes 1933-ndal aastal püstitas tänaseks juba vanaks jäänud koolimaja. Toona-se tõsise otsusega pandi kõrge kohus-tus ka meile, tänastele, selle elupaiga tegelastele. See ülesanne sõnades võiks kõlada

umbes nii: “Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse ja jõuab arusaamisele,

sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja tulu rohkem kui kullast.”Meie valla hariduselu edendamisele,

(pean siinkohal silmas ka Turba Güm-naasiumi spordihoonet), andsid juba ennem materialiseerumist oma hin-gejõudu ja tarkust lisaks siinviibivatele minister Mailis Repsile ja maavanem Värner Lootsmannile hr. Villu Reil-jan, minister Jaan Õunapuu, endine rahandusminister, hr. Mart Opman ja maakonna kauaaegne haridusosa-konna juht hr. Enn Kasemaa.Erilised tänud kuuluvad muidu-

gi meie vallarahvale - Rehemäest Odolemmani, Munalaskmest Nur-meni, Alemaani - kes kõik oma soo-vid valikute kaudu ühisesse eesmärki koondasid!Meie rahva hariduspüüdlust on ai-

danud valitsusringkondadesse adek-

vaatselt peegeldada minister pr. Ester Tuiksoo oma külastusega ja loomuli-kult kõrgelt austatud hr. Arnold Rüü-tel oma visiidiga Nissi valda.Rahanappuse saladust ei ole meil

õnnestunud küll varjata, kuid siin-kohal pean tänuga pöörduma meie vallarahva poole, kes oma tublide tööde ja tegemistega on juba lige-male miljoni jagu lisaraha kõrbevasse vallakassasse aidanud koguda. Ülejää-nu on lihtsalt täiendavaks eelseisvaks ülesandeks meile kõigile!Nüüd pöördun meie kallite laste

poole ja soovin neile kangemat ja raugematut õpihimu!Soovin neile, et nad ikka ise, igaüks

tugeva tammena või hapra haavana püsti sirguksid ja ei peaks mitte elu ronitaimena teiste najakile sisse sead-ma!

Nissi Põhikoolil uus hooneVallavolikogu esimehe Juhan Särgava kõne avaaktusel

3

süNdmused VALLAVALitsuses

Nissi Vallavalitsuse 23. no-vembri 2006 istungil

määrati hooldaja ühele raske puudega isikule ning tema hooldajale hooldajatoetus tähtajaga kuni 31.10.2007;

otsustati maksta ravimitoetust 7 taotlejale ko-gusummas 4459 kr, rehabilitatsioonitoetust kahele taotlejale kogusummas 1160 kr, erakorralist toetust ühele taotlejale summas 1000 kr, matusetoetust ühele taotlejale summas 1500 kr, keelduda toetuse maksmisest kahele taotlejale;

Evi Vendla taotlusel anti Riisipere Kultuurima-jale luba jõulukingituste ostupäeva korraldamiseks 10. detsembril 2006 kella 10.00 – 15.00;

muudeti Turbas Tööstuse tn 5c katastriüksuse sihtotstarvet, uueks sihtotstarbeks määrati elamu-maa (varem tootmismaa);

Helja Pisangule, Siiri Sädele, Meinhard Pisan-gule ja Maire Tuulele otsustati anda võimalus maa ostueesõigusega erastamiseks;

otsustati võtta vastu Metsavahi detailplaneering (Munalaskme küla) ning korraldada avalik väljapa-nek 11. – 29.12.2006. a vallamajas ja Munalaskme Hooldekodus;

määrati Maia Väljaru poolt nõudeõiguse osast suurema maa tagastamise eest riigile tasumisele kuuluva võla suurus;

väljastati ehitusluba EELK Nissi Maarja kogudu-sele Riisiperes Nissi tee 55 asuva elamu rekonst-rueerimiseks, kasutusluba Nissi Põhikooli uuele hoonele.

Nissi Vallavalitsuse 16. no-vembri 2006 istungil

määrati hooldaja ühele raske puudega isikule ning tema hooldajale hooldajatoetus tähtajaga kuni 31.03.2007;

määrati õpilastoetus suurusega 3000 kr lapse kohta Kelly Kruubile, Virge Laagile ja Sander Roosi-mäele, kes osalevad Harjumaa Noorte Puhkpillior-kestri koosseisus rahvusvahelisel puhkpilliorkestrite konkursil Riva Del Gardas (Itaalia) 11. - 15. aprillini 2007. a;

seoses 10. aastapäevaga eraldati Riisipere Ka-pellile 2000 kr ja Turba Kultuurimajale seoses 70. aastapäevaga samuti 2000 kr vallavalitsuse eelarve-vahendite arvelt;

väljastati raieluba Ellamaal Männi katastriüksu-sel kahe puu raiumiseks;

väljastati kasutusluba Valgejärve loodusõpperaja vaatlustornile, ehitusload Eero Lallile elamu ehita-miseks Riisiperes Nissi tee 38a, Toivo Jõulule ehiti-se rekonstrueerimiseks elamuks Turbas Tööstuse tn 5c, Ruth Rätsepale ehitise rekonstrueerimiseks ela-muks Lehetus Nurmenuku maaüksusel, AS Tootsi Turbale autokaalu ehitamiseks Turbas Lehetu tee 21, Timo Tammele elamu ehitamiseks Turbas Põllu tn 3 ja Eduard Vinklerile elamu ehitamiseks Turbas Saare tn 5;

anti üürile korter Riisiperes Metsa tn 20-10 Nissi Põhikooli infojuhile Aimar Alesmaale;

seoses ehitusloa väljastamisega määrati Lehetu külas Nurmenuku katastriüksuse sihtotstarbeks ela-mumaa;

anti võimalus maa ostueesõigusega erastamiseks AS Nissi Soojusele ja Keete Ojalole, vaba põlluma-jandusmaa erastamiseks Jaanus Ajaotsale;

määrati kohanimi ühele Munalaskme küla maa-üksusele;

FIE Silvi Pärnale anti luba jõululaada korralda-miseks 15. detsembril 2006 kella 9.00 - 18.00 Riisi-pere Kultuurimajas ja selle ümbruses;

arutati Riisiperes Vana-Haapsalu mnt piirkonnas kaevude saastumisega seotud probleeme. Majan-dusnõunikule tehti ülesandeks informeerida Kesk-konnainspektsiooni, Piret Nurmse lubas teha kalku-latsiooni ühisveevärgiga liitumise kulude kohta.

Anne kuuskTurba Kultuurimaja juhataja

25.novembril tähistas Turba Kultuuri-maja oma tegevuse 70. sünnipäeva. Mis seal toimus - eks seda nägid ise paljud või kuulsid, või lugesid maa-konnalehest. Seepärast annan teile kõigile võimaluse lugeda osa minu sõnavõtust.Üritus algas tuntud eesti lauluga

“Vaikne kena kohakene”

Austatud saalisviibijad, kallid lapsed. Täna , kadripäeval, oleme me siin , et üheskoos tähistada omakandi kultuu-rimaja 70. sünnipäeva. Turba Kultuurimaja naiskoor „Nel-

li” poolt lauldud kaunis laul „Vaikne kena, kohakene” oli esitatud kind-la sõnumiga. On üks tuntud Inglise vanasõna - “Ära otsusta raamatu üle tema kaanepildi järgi” Sest nii mõne-legi tundub esmapilgul maja vaadates ta vaikne ja rahulik.Eks selles majas on läbi aegade ol-

nud ta igasugust nägu. Olnud täis-saalid kino ajal, kontserdid, üritused, diskod, tantsuõhtud ja palju muud. Ajal kui polnud veel kõigis kodudes televiisorit...90. aastad – vaikuse aastad, kus

maja ootas otsustust kas olla või mitte olla, kas jääda või mitte jääda. Turba Kultuurimaja soov ja tahtmine oli olla ja jääda. Sest igas linnas, alevis, külas on inimesi, kelle elustiil ja vajadus on osaleda kodukoha kultuuritegevuses. Sest siin ta saab - ise - kaasa teha. Ja kui tal ei ole tantsu- ja lauluoskust, saab ta ikkagi osaleda kas mõnes selt-sitegevuses või olla passiivne vaataja üritustel. Nagu tänagi.Küsin - tõstke käed, kes osalevad

Turba Kultuurimaja ringides, kursus-tel, seltsitegevustel-üritusel.Siin on paslik tsiteerida üht Hindus-

tani vanasõna - “Mustusest saab pe-semisega lahti, harjumustest pole nii lihtne vabaneda” Tsiteerin 5. aastat tagasi kultuurima-

ja 65. sünnipäeva kõnest katkendi - Muidugi peaks kultuurimaja eelarve summad suuremad olema. Aga loo-tust on, sest areng on olnud. Olen kindel, et Turba Kultuurimaja 70. aastapäeva üritus toimub uue katuse all ja täielikult remonditud majas, kus

tegutseb palju lasteringe, on arenev rahvakultuuritegevus, toimuvad ko-halikud näitemängude esietendused, tegutsevad seltsid, on palju üritusi.Mis on juhtunud 5. aastaga? Maja

on katuse saanud. Tegutseb palju las-teringe. Kui tol ajal tegutses lastele ainult beebikool ja kunstiring, siis tä-naseks on lastele 2 lauluringi, 3 tant-suringi, näitering, mininoortekas ja vahva beebikool. Rahvakultuurikol-lektiivid osalevad laulupidudel, käivad esinemas. Toimuvad traditsioonilised kalendritähtpäevade üritused - ema-de ja isadepäeva tähistamine. Jõulu-üritused. Maja korraldab iga aastaga ikka suurejoonelisemaid Jaanipäeva pidusid. On olnud teatriõhtuid, kont-serdid, lastele koolivaheaja üritusi, kino. Ja pensionäride ühenduse tege-vuse kohta pakun nende mõtte – “nii kiiret ja tempokamat elu pole enne olnud” Noorematele järeldus – kõik on veel ees!Nii see on – tänapäeva tempokas

elurütmis ei olegi paljudel tööealistel inimestel aegagi kohalikes kultuuri-majades käia. Samas on nüüd võima-lus käia pealinnas suurtel kontserti-del, üritustel, mida ei olegi võiamlik pakkuda kohapeal.Aga kui minu lapsed ja vanavane-

mad siin saavad ja tahavad käia - siis on see ülihea.Ja kui ma saan vaatama tulla laste

esinemisigi ja osaleda maja või kol-lektiivide juubelitel ja kui ma Laulu- ja tantsupidusid vaatan ja tean, et ka

meie oma inimesed seal osalevad, siis teadke, et kõik eelnev töö toimub sel-les majas!See kõik saab toimuda vaid tublide

juhendajatega, kes meil tänaseks on! See kõik saab toimida vaid valla toe-tusel! See toimib sponsorite toel! See toimib riigi toetusel! See toimib sõp-radega! See kõik jääbki toimima, kui teie siin osalete! Ja 5. aastapärast on maja remondi-

tud, istume uutel toolidel, tegutsevad ikka lasteringid, rahvakultuurikollek-tiivid, toimuvad kursused, toimivad jätkusuutlikud seltsid. Ikka ja jälle on võimalus tulla traditsioonilistele üri-tustele! Suur lootus ja ootus on, et areneks kohalik näitemängutegevus.Olen kindel, et kui meil õnnestub

säilitada Turba Kultuurimaja ja aren-dada tema tegevust, tagab see sta-biilsuse meie alevis-nii nagu peavad kodukohas olema kool, lasteaed, raa-matukogu, tervisekeskus...Tänasel juubilaril on nii hea meel

näha nii palju inimesi teda austamas. Selle tänutäheks on korraldatud või-mas pidu, Sulle, et nii mõnegi inime-ses muuta arvamust, et see maja ei ole mitte ainult „Vaikne kena, koha-kene.”Tänan kõiki kohalviibijaid! Kultuu-

rimaju on Eestis palju. Aga meil on olemas ainult üks ja oma Turba Kul-tuurimaja ja see tähendab palju meie elus! Palju õnne Sulle - 70. aastane maja!

Turba Kultuurimaja 70Kultuurimaja juhataja Anne Kuuse kõne ürituse avamisel

Turba Kultuurimaja juhata Anne Kuusk pidas avakõne

Vabatahtlike päevolvia LaurLehetu Külaselts

05.12 on vabatahtlike päev. Mida üldse tähendab mõiste vabatahtlik? Sest teame ju veel ka selliseid mõis-teid nagu heategevus, filantroopia ja sponsorlus. Teemegi siis selgeks nen-de mõistete tähendused.Heategevus on vabatahtlik, olukor-

rast tingitud ja planeerimata tegevus, mida tehakse kaastundest, sümpaa-tiast või tavast. Heategevus ei toimu süsteemselt ühiskonna muutmiseks,

vaid on pigem ühekordne reageering mõnele kampaaniale või nähtusele.Filantroopia on annetaja poolt pla-

neeritud vabatahtlik tegevus avalikes või ühiskonna huvides, mille hulka kuulub töö oma kogukonna heaks, annetamine, vabatahtlik töö jne.Sponsorluseks nimetame heatege-

vuslikku või filantroopilist tegevust, millega ettevõte soovib saada vääri-kat avalikku tunnustamist.Heategevuse, filantroopia ja spon-

sorluse käigus antud toetust nimeta-takse annetuseks.

Vabatahtlike päeva puhul tahan ma tänada igas vanuses Lehetu külaela-nikke, kes on Lehetu Külaseltsi (en-dine Maanaisteselts) kümne tegevus-aasta jooksul aidanud Lehetu külaelu edendada ja ühisüritusi korraldada.Aga ainult õhust ja armastusest ei

toimu ükski üritus ja sellepärast on mul hea meel tänada meie sõpru ja toetajaid AS-st Saidafarm, Lehetu Sepikojast, Seve Ehituse AS-st, AS-st Tootsi Turvas, Nissi Vallavalitsusest, Harju Maavalitsusest ja Liikumisest Kodukant Harjumaa.

4

süNdmused

Rockipidu Turba Gümnaasiumiskristi kaljundi9. A Klassivanem

17. novembril toimus Turba Gümnaasiumis järjekordne Rockipidu. Kui keegi veel ei tea, siis see on meil traditsioo-niliselt ansambleid-esinejaid jäljendav show. Seekord kor-raldasid peo 9. klassid.Pidu oli „Tantsud tähtedega”

stiilis. Alustuseks tulid publiku ette õhtujuhid Liina Kraavi ja Jevgeni Kuzmin. Seejärel kaks tantsupaari, kes nimetasid end olevat Olga Kosmina ja Mikk Saar ning Erki Nool ja Ave Vardja.Pärast mõnusat tantsu, läks

päris showks. Esinejatega pol-nud suurt probleemi - kõik said korralikult lavale tuldud, keegi ära ei kadunud ja muusi-kaga oli ka kõik korras. Kui kõik klassid olid oma jäl-

jendused esitanud, võis žürii otsustama minna. Selle aas-ta žüriis olid: Jarno Trei, Siret Rüüberg, Andrus Kalmu, Ma-rilyn Tilga ning Laura Tabul.Sel ajal, kui auväärt žürii ot-

suseid vastu võttis, esinesid õpilastele külalisesinejatena

kolm Nissi tüdrukut. Seejärel tuli žürii oma otsust teatama, aga... aga enne veel oli vaja ära näha Turba Gümnaasiumi vahvad õpetajad. Sel aastal jäl-jendasid nemad saate „Tantsud tähtedega’’ paare: Gerli Padarit ja Martin Parmast, Aivar Rii-salu ja Kristina Tennokese-Otti ning Indrek Tarandit ja Kaisa Oja.Kui ka nemad vaadatud ja

suured emotsioonid välja plak-sutatud, võttis mikrofoni enda valdusesse žürii eestseisja Jar-no Trei. Iga esineja sai endale koti meenetega. Välja anti ka

eripreemia.

TulemusedNoorem vanusegrupp1. koht6. klass Sarah Connor „Bounce”(Anu Jõulu, Kristina Turi, Liisa Linnaks, Katrin Šerstnjov, Ken Miido)2.koht7. klass Outkast „Hey yaa”(Maria Juhanson, Kristiina Va-nari, Mary-Heleen Salep, Kadri Kadakas, Helen Dengo, Heleri Melsas, Anne-May Kaldoja)3.koht

6. klass Ivo Linna „Kikilips”(Holger Vainlu, Liisa Linnaks, Kristina Turi, Katrin Šerstnjov, Ken Miido, Anu Jõulu, Antti Suursalu, Maret Niitla)

Vanem vanusegrupp1.koht11. klass Ursula „Tiffer”(Mairi Buht, Kaidi Kraavi, Jaa-nus Hanga, Andres Vaher, Tõnu Kivja, Marek Gendrik-son)2. koht10. klass Ottawan „Hands up”(Merilin Oldekop, Jane Kalmu, Jaana Batšinskaja, Karin Karu-toom, Santa Ramula, Ingrid Soosaar, Kairit Brandmeister, Kaspar Aas, Anna Osnatš, An-nika Kormik)3.koht9. b klass Michael Jackson „Bil-lie Jean” (Dmitri Peretjatko)Tema sai ka eripreemia selle eest, et oli julge ja esines üksi.

Omalt poolt tahaks tänada kõiki, kes aitasid üritust korral-dada ning Juhan Särgavat, kes pani välja omalt poolt eripree-mia.

evi VendlaRiisipere Kultuurimaja juhataja

Kes ei mäletaks aega, mil 1971. a. 27. detsembril pidas tollane sovhoosipere oma esimest nääripidu uues admi-nistratiivhoones-kultuurimajas. Kultuurirahvale oli avapidu 15. jaanuaril 1972. a., kus pea-le lindilõikamist olid esimesed esinemisrõõmud.Õnnitlen ja tänan kõiki neid,

kes veel tänaseni majas kaasa löövad ja rahvuskultuuri on alalhoidnud.Mäletame hästi I korruse ava-

raid aknaid, kontsertsaali ava-nevaid uksi, seina- pannood. Kontsertsaalis uhket täismõõ-dus lava suurepärase valgus-pargiga. See kultuurimaja oli tolle aja IME!430 kohalise saali täitumisega

ei olnud mingit muret, pigem jäi istekohtadest puudu. Rah-vast käis kohal nii lähikonnast kui kaugemalt – lemmikartis-tide puhul toimus kuni kolm kontserti.Kino, kus 3 korda nädalas

olid alati uued filmid - väärtfil-mide puhul toimus kaks seans-si. Eraldi seansid lastele.Üleval II korrusel oli loengu-

saal, mis oli ühtlasi prooviruu-miks tolleaegsele segakoorile,

naisansamblile, mudilasringile ja näiteringile. Ringides osale-

jaid jätkus. Tehti luulepõimi-kuid, käisid lektorid.

Peale ümberehitust 1998. a. sai kontsertsaalist spordisaal, kus toimusid Nissi Põhikooli kehalise kasvatuse tunnid. Õh-tuti kasutasid saali spordilem-belised täiskasvanud, mängiti võrkpalli ja korvpalli. Nüüd on Nissi Põhikool oma

uues majas, Riisipere kultuu-rirahvas igatseb taas lava, et nautida kontserte ja lavastusi nii nagu varem.35 aastat selles kaunis majas

on hindamatu vara.Kohtume 2007. aasta jooksul

paljude tuttavate artistidega.Algust teeme 13. jaanuaril

2007. a. kell 14.00, kus astub lavale justkui 35 aastat tagasi Heidi Tamme: kaastegev Vla-dimir Krieger ja Ants Tamme. 27. jaanuar 2007 teevad kin-gituse majale ja ümbruskonna rahvale praegused tublid kol-lektiivid ja aktiivsed seltsielu edendajad. On ka üllatusi.Ootame kõiki endisi tööta-

jaid, ringide juhendajaid, kol-lektiivide liikmeid külla. Kaasa võta lugusid, fotosid, mis räägi-vad toredatest koosolemistest Riisipere kultuurimajas.Seniks soovin ilusat ootus-

te aega ja aastavahetust kogu Nissi valla rahvale: kaunist küünlasära ja südamesoojust igasse kodusse!

Riisipere kultuurielu aastatel 1972-2007

Hinna muutmise teadeNissi Vallavalitsus teatab, et alates 4. jaa-nuarist 2007. a muutub AS Nissi Soojus poolt osutatava veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind järgmiselt: veevarustuse hind: 12.40 kr/m3, reo-vee ärajuhtimise teenuse hind: 14.60 kr/m3 (hinnad sisaldavad käibemaksu).Uus hind on kehtestatud Nissi Vallava-litsuse 05.10.2006 määrusega nr 2.

Põnnikoolkatrin ÕismaPõnnikooli juhendaja

Armsad lapsevanemad!Riisipere Kultuurimajas tegutseb juba neljandat hooaega põnnikool, kus em-med-issid saavad koos kuni 3 aastaste pisipõnnidega käia laulmas, mängi-mas, tantsimas, joonistamas-maalimas ning niisama mõnusasti aega veetmas. Põnnikoolil on lapse arengu seisu-kohalt suur tähtsus: last laulu saatel mängitades toetatakse tema emotsio-naalset, keelelist ja motoorset arengut. Kusjuures lapse motoorika (liigutuste) arendamine on kõige olulisemas seoses tema mõtlemise arendamisega, arengu intellektuaalse küljega. Areneb lapse kuulmine, tähelepanuvõime, kesken-dumisoskus, loovus, mäng, mälu, enda “mina” tunnetamine, millele toetubki kogu lapse vaimne areng. Hellus ja tihe füüsiline kontakt emaga on põnnikooli lahutamatu osa. Ühendatud on hellitu-sed ja paitused, kiigutamised ja hüpi-tamised lihtsate laulude või rütmisal-midega, mis soodustab lapse positiivse mina-kontseptsiooni väljakujunemist ning võimendub lapse- ja vanemateva-heline tunnetuslik side. Laps on looja ja tema muusikaline te-

gevus on looming: areneb fantaasia, loo-vus, mängu- ja keskendumisoskus, mis kasvatab temas loomingulist mõtlemist, enesetunnetust, iseseisvust. Õppeprot-sessis domineerib mänguline element, mis aitab kaasa aktiivsele musitseerimi-sele. Mängides õpivad lapsed mitte üks-nes neid ümbritsevast maailmast, vaid ka teineteiselt. Mängu kaudu toimub nii varasemate teadmiste ja oskuste kinnis-tumine kui ka uute omandamine. Laps vajab arengupotentsiaali pakku-

vat kasvukeskkonda, mis stimuleeriks tema arengut. Vastastikustes suhetes ümbrusega, võtab laps vastu mõjutu-si ja samaaegselt ka mõjutab ise. Laps õpib matkides, tegevustest osavõtmise ja kommunikatsiooni kaudu. Et aga in-tellekti kujunemine on eriti intensiivne varases eas ja mida noorem on laps, seda suurem on keskkonna mõju tema-le, seda paremini saab tema intelligent-suse taset ja muid tunnuseid muuta. Kui emmed on lastega kodus, tuleb

issidel sageli kahe eest töötada. Nii on emad teinekord oma lastega hommikust hilisõhtuni üsna üksinda. Et üksindust vähegi leevendada, pakub põnnikool suurt vaheldust nii emale kui ka lapsele mitte ainult muusika poole pealt. Põn-nikooli tunnid toimuvad esmaspäeviti kella 15.00 - 17.30 Riisipere kultuuri-majas. Tulge ja võtke osa Teiegi!

5

ÕNNitLeme

Aastate lennukas rutus on alati ilusat, head,seda kui muinasjuttu lapseeast kaugest tead.Olgugi tuul vahel vastu, aastate koorem ei loe,kui reipana edasi astud, ei nukrus siis hinge poe.

-99- Marta Ehrpais Nurme külast - 21.oktoobril-93- Eduard Pajur Ürjaste külast - 14.novembril-92- Hilda Linkholm Riisiperest - 15.detsembril-91- Mart Sinivee Turbast - 30.detsembril-90- Lehtme Valter Nurme külast - 26.detsembril-89- Lies Regine Turbast - 18.oktoobril Linda Raudvee Turbast - 11.novembril-88- Jakob Koik Riisiperest - 18.oktoobril Ida Arula Turbast - 29.oktoobril Asta Leheste Odulemmast - 02.novembril Arnold Kaljurand Munalaskmest - 02.detsembril-85- Hilma Noortamm Tabarast - 16.detsembril-83- Naima Hiiesalu Mustu külast - 01.oktoobril Herbert Simiskar Riisiperest - 10.novembril Johanna Reetamm Ellamaalt - 29.detsembril-82- Ella Viher Riisiperest - 20.oktoobril Rita Maiste Nurme külast - 25.novembril Emilie Nork Riisiperest - 04.detsembril Lisette Sinivee Turbast - 10.detsembril-81- Adele-Rosalie Reetamm Ellamaalt - 22.oktoobril Olga Baslakova Lehetust - 08.detsembril Vilma Kiipsaar Turbast - 17.detsembril Koidula Tamm Munalaskmest - 17.oktoobril-80- Helga Pajur Riisiperest - 19.oktoobril Valve Kruup Turbast - 16.novembril Eduard Vaarask Ellamaalt - 24.novembril Lehti Limmer Turbast - 14.detsembril Hilma Rokke Turbast - 14.detsembril Levin Tempel Kivitammi külast - 17.detsembril Aurele Väljaots Turbast - 20.detsembril Lidia Kozlova Lehetust - 23.detsembril-75- Evi Tats Turbast - 14.novembril Vaike Koit Munalaskmest - 26.novembril Helmi-Elvine Sepp Rehemäelt - 30.novembril Evi Saarnak Turbast - 13.detsembril Evi-Miralda Loeg Riisiperest - 20.detsembril-70- Lehti Murd Turbast - 22.oktoobril Tiit Kütsar Tabara külast - 27.oktoobril Endel-Aleksander Vellmann - 30.oktoobril Maimu Saamer Riisiperest - 04.detsembril Anatoli Khammatov Riisiperest - 15.detsembril Boris Kotov Riisiperest - 15.detsembril

süNdmused

Elektrooniline laenutamineAlates 1. jaanuarist 2007 alustavad Nissi valla raa-matukogud laenutamist elektroonilisel teel. Seoses sellega palume kõigil lugejail 2007 aasta esimesel raamatukogu külastamisel kaasa võtta isikut tõen-dav dokument.

Lehetu RaamatukoguRiisipere Raamatukogu Turba Raamatukogu

kuuLutused

margit kulloKapelli liige

24. novembril pidas oma 10. sün-nipäeva üks Nissi valla väiksemaid isetegevuskollektiive – Riisipere Kü-lakapell. Just selle nime all sai kok-ku tuldud 1996 a., kui oli vaja külla minna sõprusvallale Taani Kuningrii-gis. “Kui vaja – teeme ära!“ - nii ütles tolleaegne Riisipere kultuurimaja ju-hataja Elve Lukas ja võttis ka ise pilli kätte.Virve Nork, Merike Koidumets, Tiia Laidinen, Elve Lukas, Ants Uutma, Ain Noor ja Vambola Siht – kapelli algkoosseis. Tänaseni on sellest koos-seisust rivis nii Merike kui Tiia. 1997. a. Liitusid Terje Rand ja Margit Kullo. Kümne aasta jooksul on koosseisuli-sed mängijad olnud veel Ants Nork ja Jaan Koik.Tänane koosseis:Merike Koidumets – pingipillTiia Laidinen – kannelTerje Rand – akordionMargit Kullo – jauramTeet Lehtme – kontrabassTevo Lehtme – kitarrOleme rõõmustatud pillimänguga

inimesi nii kodumaal, kui ka väljast-

poolt Eesti piire. Koostööd on tehtud ansambel „Laululusti“, Riisipere tant-sumemmede ja Ellamaa rahvatantsu-rühmaga.Tore projekt oli Turba Kultuurima-

ja näiteringiga, kus Ingrid Bärenklau lavastas Oskar Lutsu „Pärijaid“ ja os-kas kapelli täies koosseisus tükki sisse kirjutada. Etendus pälvis ka 2004. a. Harjumaa täiskasvanute harrastus-

teatrite festivalil laureaadi tiitli.Sünnipäevapeole olid kutsutud ka

kõik endised mängijad, meie abilised, toetajad ja muidugi ka koostööpart-nerid. Suur tänu kõigile, kes meid pi-dupäeva puhul meeles pidasid, peol osalesid ja õhtu õdusamaks muutsid.Aitähh, et olemas olete! Tulge meid

ikka ja jälle vaatama-kuulama ning jalga keerutama.

Riisipere Külakapell 10

teAdmiseks

marje suharovNissi valla metsakonsultant

Vastavalt metsaseadusele peavad met-saomanikud oma metsi majandama metsamajanduskavas ette nähtud rai-etele. Kava kohustus kehtib nendele omanikele, kellel on metsamaad kinn-istul rohkem kui 2 ha. Endiselt on jõus metsaseaduse punkt, mis lubab mets-aomanikul ilma metsateatiseta oma tar-beks raiuda 3 tm/ha kohta puitu aastas, kuid mitte rohkem kui 15tm.Alates 2006. a. kevadest tellib metsa-

omanik metsamajanduskavad tegevus-loaga metsakorraldusettevõtetelt ise. Kehtiv nimekiri on üleval Metsakait-se-metsauuenduskeskuse kodulehel www.metsad.eeRiik maksab kinni 70% kava maksu-

musest, esitatud arve alusel, mis tuleb teil eelnevalt kava koostajale tasuda.Toetuste saamiseks võite pöörduda

kohalike erametsaseltside poole või Er-ametsakeskusesse. Lähimad tegutsevad piirkondlikud metsaseltsid on:Kloostri Metsaselts, tugiisik Külli

Heinleht, tel. 56465658 ja 6087539, e-mail: kylliheinleht@hot.ee jaVardi Erametsaselts, juhatuse esimees Taavi Ehrpais, tel. 5086361, e-mail: taavieh@hot.eeNissi vallamajas on minu poolt vara-

sematel aastatel riigihankekorras telli-tud majanduskavad, millele võib nelja-päeviti kell 13 - 16.00 järgi tulla .Nende kavade eest tasuma ei pea. Kavade tel-limise ajal olid loetletud maatükkidel järgmised omanikud:

Pärnaste Anne Pill Metsa Aare Uustalu, Lea Pärlin Aruallika Kaido Laht Kuiaru Viktor Teemets Reinu II Artur Kütaru Liiva Elmar Sillakivi Loigu Alar Seim Arro Sirje Kruup Mardi Jüri Kozlov Kaasiku Indrek Sepp Saarlase Endel Leppoja Kõrlase Arvi Laht Sõerdi Elmeriine Villenthal Rüütlemetsa Elmeriine Villenthal Kaasiku I Jekaterina Sidron Kollo Tiit Kõgel Koilu Andrus Kadarpik Männialuse Alma Ronk Vartniidi Maie Müürsepp Uustalu Aivar Kaldmets Vana-Arumetsa Ülo Pajoste Aru Ivo Ausing Pärna Ester Kotkas Kärvavana Peeter Kündre Kordi 3,4 Silvi Vakker, Meta-Miralda Alliksaar, Aldrin Vakker Väljataguse Vello Lausmaa Loigusauna Linda Fuks Papisauna Kaja Tomingas Lükati Tarmo Tempel Pumbergi Taimi Pärnamägi Kulli Viive Tamm Leedi-Hansu Elvine-Amalie Allvee Tuuliku Luule Jõgi Uustalu Miina Piir

MetsamajandamiskavadestMadila küla kogub hoogukatrin ÕismaaMadila küla elanik

Madila küla on struktuuriliselt ringküla - elamud asetsevad ringis küla keskpunktis. Metsa-, põllu- ja heinamaad asuvad ringis üle küla, eraldades distantsiga küla ümbritse-vast lähikonnast. Samas asetsevad majad ringkülas asula keskel üsna lähestikku, soosides külaelanike omavahelist läbikäimist. Küla elanikkond on noorema-

poolsem. Kolmandik elanikest on lapsed. Ka see tuleb kasuks oma-vahelisele läbikäimisele ja ürituste korraldamisele. Külal on oma selts, kuhu kuulub ka suur osa elanikest.Traditsiooniks on muutunud iga-

kevadine küla teeäärte koristamine, kus osalevad aktiivselt nii täiskas-vanud, kui lapsed. Tavalisteks on saanud spordipäevad - alustades rattarallist ja lõpetades jäätantsu ning ühiste liulaskmistega Alema suusarajal.Kuus aastat on toimunud ka küla

jaanituli, mis on tuntust saanud oma lõbusate mängude- ja tantsudega ka väljaspool küla. Oleme käinud ühi-selt külarahvaga imeilusat käokinga otsimas, kunagisel raudteel matka-mas kui ka Puhhi radadel ekspitsil pannkooke küpsetamas.

6

teAdmiseks

Majanduslike huvide deklarat-sioonid 2007

LAHkuNud

Meie hulgast on lahkunudSalme Lehis MunalaskmestAnatoli Kotšetov TurbastElmerine Villenthal MustustHelma Vaarask EllamaaltViktor Baslakov LehetustJohannes Tuisk TurbastElfriede Neumann EllamaaltHans Sauna RiisiperestEllen Jõgi TurbastLeida Valme MunalaskmestHendrik Tats TurbastValter Lehtme Nurmest

ÕnnitlemeNatalia Seredad ja Tarmo Paltsi poeg Ville RobiniKristi Altenbergi ja Hindrek Koiki poeg KenertiEneli Õunapuud ja Eduard Vinklerit poeg EgertiAnneliis Källot ja Daniel Peeli tütar Laurasünni puhul.

süNdiNud

Turba Gümnaasiumis

16. detsembril 2006. akell 19.00

Peotuju tõstavad:

naiskoor Nelli Riisipere kammerkoor Türnpu meeskoor Combo Band varieteetrupp

Buss peole väljub:17.45 Munalaskme 18.10 Riisipere kauplus18.15 Nissi kauplus 18.25 Nurme18.35 Lehetu 18.55 Ellamaa Antsuküla

Kojusõit: 22.30 ja 00.15

kuuLutused

Järgnevad majanduslike huvide dek-laratsioonid esitasid ametiisikud kor-ruptsioonivastase seaduse § 14 lõike 2 alusel Nissi Vallavolikogu revisjoni-komisjonile.Deklaratsioonid avaldatakse seadu-

se § 15 lõike 3 alusel seaduse lisana kinnitatud ametiisiku majanduslike huvide deklaratsiooni vormi järgi:i üldandmed1. Ees- ja perekonnanimi.2. Isikukood (ei avaldata).3. Ametikoht.4. Asutus (tööandja).5. Ametipalga aste ja ametipalk.ii Andmed vara kohta6. Kinnisvara (kuni kinnistusraama-

tusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad); otstarve, asukoht, kinnistuspiir-kond, kinnistu number.7. Registrisse kantud õhusõidukid,

veesõidukid ja autod; sõiduki liik, mark, väljalaske aasta.8. Aktsiad, osad ja muud väärtpabe-

rid; emitent, liik, kogus, koguväärtus.9. Pangaarved (pank, arve liik ja

nende arv).iii Andmed varaliste kohus-

tuste kohta10. Võlad pankadele ja teistele era-

õiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 50.000 krooni, kui ametikohal ametipalka eimaksta; võlausaldaja, võlasumma.11. Muud varalised kohustused, mil-

le suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 50.000 krooni, kui ametikohal ametipalka ei maksta.iV Andmed täiendavate tulu-

allikate kohta12. Täiendavad tuluallikad, mille

suurus ületab 10% eelmise kuu ame-tipalgast või 15.000 krooni aastas, kui ametikohal ametipalka ei maks-ta, on: 1) lisatasud; 2) intressid; 3) pensionid; 4) kompensatsioonid; 5) riiklikud preemiad; 6) töövõtust ning teadus- ja õppetööst saadavad tasud ning autori- ja muud tasud ning tu-lud; 7) muud täiendavad tuluallikad, näidates ära, mis liiki tuluga on tege-mist.V Andmed maksustatava tulu

ja dividenditulu kohta13. Maksustatav tulu (ei avaldata).14. Dividenditulu (ei avaldata).Vi Andmed abikaasa, vanema-

te ja laste kohta (ei avaldata)Deklaratsiooni koostamise kuu-

päev.

Vallavolikogu liikmed:1. Annely Ajaots. 3. Nissi Põhi-

kooli direktor. 4. Nissi Põhikool 5. 27, 10 879 6. Elamumaa Rapla maakond Märjamaa vald, Laane talu ½; maa-tulundusmaa Harju maakond, Nissi vald, Vana-Aru ½. 7. Sõiduauto Volkswagen Golf 1985.

a; maastur VAZ 1986. a; veoauto GAZ (SAZ 3507) 1990. a. 8. - 9. Hansapank arvelduskonto;10.

Hansapank, eluasemelaen, laenujääk 78 042.-. 11. - 12. Maksustatav tulu. 25.11.2005

1. taavi ehrpais. 3. volikogu lii-ge 4. Nissi Vallavolikogu 5. - 6. Ela-mumaa Harjumaa Nissi vald, Harju, 17277; metsamaad: Harju 89277; Rapla 7374; 504:003:0009; 379; 1502;9075;14321;6615;356; Järva 7645 7. – 8. 100% OÜ Alemaa ja Mets

osakutest. 9. Ühispank arveldusarve- 1; Hansapank arveldusarve- 1; Han-sapank hoius-1. 10.– 11. Hüpoteek 231770.- Nissi vald, Harjumaa Ale-ma III; Hüpoteek 90000.- Märjamaa vald VIITSO IV mü Russalu küla; Hü-poteek 60000.- Märjamaa vald VII-TSO II mü Russalu küla; Hüpoteek 520000.- Märjamaa vald VEESAA-RE mü, Russalu küla.12. Palk Alemaa ja Mets;Volikogu liikme hüvitis; AS Saidafarm (rent). 11.04.20061.Väino Heinsaar. 3. Vallavoliko-

gu liige 4. Nissi vald 5. - 6. Elamu, majandushoone, saun, kelder, laut- Nissi vald, Jaanika küla Hingamaa. Maatulundusmaa: Hingamaa I, Hin-gamaa II, Hingamaa III, Hingamaa IV, Hingamaa V, Hingamaa VI, Le-piku, Tiigrikäpa- Nissi vald Jaanika ja Odulemma küla7. veoauto UAZ 1982, sõiduauto

Opel Vectra 1982 8. EVP 9. Sulara-haarve- Ühispank, sularahaarve-Han-sapank, EVP- Ühispank10. - 11. Hüpoteek Hingamaa V ja

Hingamaa VI-maatulundusmaa- Eesti VabariikHingamaa VI maatulundusmaa12. Volikogu liikme hüvitis.28.04.20061. Joel Joa 3. -. 4. - 5. - 6. kinnistu

51808:003:0213, eramaa, Riisipere Nissi tee 81 7. Ford Fiesta, 1981. a; Mitsubishi Colt 1992. a. 8. Hotell St-roomi, kogus 1160, nimiväärtus 10.-, koguväärtus 11600.-. 9. Hansapank, arveldusarve- 2, Ühispank, arveldus-konto- 1. 10. Hansapank 1000000.-. 11. - 12. Põhipalk. 10.03.20061. Viktor Juhanson 3. direktor

4. Turba Gümnaasium 5. Palgaaste 29, ametipalk 13511.-. 6. Korter Aia 2-4, Turba, Harjumaa. 7. Sõiduauto Renault Classic 2003. a. 8 -. 9.Han-sapank, arveldusarve; Ühispank, ar-veldusarve. 10. Ühispank, 60000.-. 11. poeg Martin Juhansoni õppelaenu käendaja, tütar Marju Juhansoni õp-pelaenu käendaja 12. -.01.03.20051. toivo Jõulu 3. vallavolikogu liige

4. Nissi vald 5. - 6. korter Nissi vald, Harjumaa; maja Turba, Harjumaa 7.–. 8. osakud Soosalu OÜ. 9. Hansapank, arveldusarve; SEB Eesti Ühispank, ar-veldusarve; Sampo pank, arveldus-arve 10. Hansapank eluasemelaen 360 000.- 11. Hüpoteek Hansapanga kasuks eluasemelaenu tagamiseks; käendusleping AS Hansa Liising ka-suks.12. AS Tootsi Turvas töötasu.10.03.20051. Anne kuusk 3. juhataja, Nissi

Vallavolikogu liige 4. Nissi Vallava-litsus 5. 23, 6734.-, lisatasu 1345.-,

lisatasu 570.-. 6. korteriomand Nissi vald Harjumaa 70915; korteriomand Nissi vald Harjumaa 70916; korteri-omand Tallinn 132370 7. Sõiduauto Ford 1996. a; sõiduauto Opel 1984. a 8. - 9. Hansapank, arveldusarve 10. - 11. - 12. –.23.11.20051. tanel mangusson 3. Vallavo-

likogu liige 4. Nissi vald 5.- 6. korte-riomand Tallinnas Mooni 18-33. 7. Veoauto (kraana) KRAZ 250 (K-162) 1972. a; veoauto IZ 2715 1989. a; sõiduauto MZMA 401 1953. a; Mah-tuniversaal Volkswagen T2 1976. a; Haagis GKB 8328 1990. a. 8. - 9. Hansapank, arveldusarve; SEB Ees-ti Ühispank arveldusarve 10. Han-sapank eluasemelaen 660000.- 11. Hüpoteek Hansapanga kasuks elu-asemelaenu tagamiseks; käendus AS Hansa Liisingu kasuks 12. AS Tallinna Küte, töötasu.10.03.20061. dea rüüberg 3. Nissi Vallavoli-

kogu liige. 4. Nissi Vallavalitsus 5. -.6. Saare tn 1 Turbas pooleliolev elamu. 7. -. 8. kogus 200, nimiväärtus 100.-, koguväärtus 20 000.-. 9. SEB EÜP- 1. 10.-. 11. -.12.-.20.01.20061. urmas sepp 3. volikogu liige. 4.

Nissi Vallavalitsus. 5. 35, 901.-. 6. maa-tulundusmaa Loodna Märjamaa vald Kulli 42701:001:0400; metsamaj. maa Märjamaa vald, Soosalu Hansu 42701:001:0060; põllumaj maa Nis-si vald Rehemäe 51801:001:0100. 7. veoauto GAZ 3501 1991. a; sõiduau-to Opel Vectra 1991. a; mootorratas BMV R35 1948. 8. -. 9. EÜP 2 arvel-dusarvet; EÜP 1 erikonto. 10.-. 11. -. 12. volikogu liikme hüvitis.30.04.2006.1. Jaanus teder 3. Volikogu liige

4. Nissi Vallavolikogu 5. - 6. korter, Nissi vald, Harjumaa; korter, Tallinn.7. Sõiduauto VAZ 1980 a. 8.OÜ Re-

noova osak, kogus 1, nimiväärtus 40 000.-, koguväärtus 40 000.- 9. Han-sapank, arveldusarve- 3; Hansapank, krediitarve-1; Ühispank, arveldusar-ve- 1. 10. Hansapank 110 000.- 11. - 12. AS Nissi Soojus, töötasu; Nissi Vallavolikogu juh. liikme tasu.24.04.20061. evi Vendla 3. Nissi Vallavoli-

kogu liige 4. Nissi Vallavolikogu. 5. volikogu liikme palk. 6.-. 7. -. 8.-.9. Hansapank, arvelduskonto-1. 10. - 11. õppelaenu käendus, poeg Esko Leht-me 49500.- 12. volikogu liikme tasu.28.04.20061. Albert Vinni 3. OÜ Ellamaa

Tera juhataja. 4. OÜ Ellamaa Tera 5. -. 6. maja (Ellamaa 188); talumaad Erra vald, Vainomäe talu. 7. sõiduau-to VAZ 006 1989. a; sõiduauto BMV 1988. a.8. Aktsiad OÜ Ellamaa Tera. 9. Hansapank- liht. 10.-. 11.-. 12. -.13.04.2006

Vallavolikogu esimees Juhan sär-gava esitas deklaratsiooni siseminist-rile, Peedo kessel Kernu Vallavalit-susele.

7

PersooN

AJALoost

Kuidas tekkis Turba asula 4Aita oravTurba Raamatukogu juhataja

Algus ilmus Nissi Valla Teataja nr.3. 2005

Keila TK ehitas Turbasse suure söökla, kus valmistati toitu kõigi-le, kes seda soovisid. Turbatöös-tuse töölistelegi viidi rabasse ter-mostega sooja toitu. Turba asulal oli Lehetu külas abimajand. Sealt saadi piima ja teisi toiduaineid.. Poes oli toitu vähe. Mäletan, et suhkrusaba oli mitusada meetrit pikk. Inimese kohta anti 0,5 kg. Et rohkem suhkrut saada võeti järjekorda kaasa lapsed. Kes kan-gem ja kavalam oli, see „laenas” järjekorra kätte jõudes teiste pe-

rede lapsi. Kuna rabas hakkasid tööle traktorid ja masinad, siis ei vajatud enam nii palju lihttöölisi. Masinate kasutuselevõtmine tõi kaasa remondi probleemid. Ella-maa Turbatööstus ehitas suure re-monditöökoja. Lille tänavale ha-kati ehitama töölistele mugavaid kortereid. Pargi tänava majade ehitamist alustati 1968 aastal ja kuulusid need „Turba Tootmis-baasile”. Ehitati ka eramaju. Nii kasvas Turba asula igast kandist. Nüüd ulatub Turba juba Tallinn-Haapsalu maanteeni. Ehitati uus suur kauplus ja kondiitritsehh. Kurb on mõelda, et söökla ja kondiitritsehh tühjana seisavad. Inimesi on ju palju, kes neid teenuseid kasutaks. Suure asula

peale on ainult üks kauplus.Vahepeal oli asula rahvas kuraasi täis ja tahtis Turbasse oma valla-gi teha. Aga katki see mõte jäi. Turba mure on see, et kohapeal on tööd vähe. Nähtavasti pole siin aktiivseid inimesi, kes ette-võtlusega tegelema hakkaks, et töökohti juurde saaks.Kool alustas hariduse andmist 1940 aasta sügisel 6-klassili-se koolina. 1956 aastast töötas keskkoolina ja vene kool põhi-koolina. Vene kool suleti 1975 aastal. Praegu töötab kool güm-naasiumina. Lõpp

Mälestused kirjutatud 21.01.2005 Linda Toomann

Rain Ajaots: ehitus on kunst ja põllu- majandus on teadusAita oravTurba Raamatukogu juhataja

olid kek`is tubli ehitaja. millal ja miks kurssi muut-sid? millal alustasid?Mulle on töödest meeldinud

ehitus, mida pean kunstiks ja põllumajandus, mida pean tea-duseks. Muutus tuli laulva revo-lutsiooni ajal. Maaehitus hakkas hääbuma. Olin aastaid töötanud kollektiivi juhina ja tekkis soov alustada oma isikliku ettevõtmi-sega. Tollane vallajuht Krista Palt-ser ja Riisipere majandi direktor Andres Sikka olid talude poolda-jad. Riisiperes tekkis 23 talumaja. Olin Riisipere Taluseltsi esimees. Majandi direktor lubas mul ka-sutada 8 ha maad veel enne ta-luseadust, n.ö „kondiprooviks”. 1989. a. vormistati talu seadus-likult ja 1990. a. lõpetasin töö KEK`is.sinu ema margot Ajaots

oli endises saida sovhoosis ja Harjumaal tunnustatud loomakasvataja. kas sinu põllumehetee valikul oli ema eeskuju?Minu ema on andnud mulle elu

ja kõik võimalused, et tunneksin end tugeva ja reipana. Oma töö-kusega on ta mulle kahtlemata eeskujuks olnud. Põllumehetee valikul pigem meie suguvõsa tublid põllumehed nii majandi spetsialistidena kui ministrina.Millega täpsemalt tegeled: vilja-

kasvatus, loomakasvatus?Alustasime talupidamist koos

kaasaga looma- ja teraviljakasva-tusega. Hiljem ühines meiega ka poeg ja tänaseks oleme üle läi-nud ainult taimekasvatusele. Ha-ritavat maad on üle 500 ha, kus kasvatame nisu, otra, rapsi, risti-

kut. Pakendame ja müüme ser-tifitseeritud teraviljaseemet. Poeg rakendab oma ülikoolis omanda-tud teadmisi põldkatsetel.investeerimine tehnoloo-

giasse?Algusaastail kasutasime vene

tehnikat, nüüd juba aastaid ole-me investeerinud lääne tehni-kasse. Pideva vooluna toimub ka ehitustegevus.kuidas on lood abiga fon-

didest?Fondidest toetuste saami-

ne oleneb äriplaanidest ja talu omafinantseeringutest. Panka ja liisingufirmat veenavad ainult majandusnäitajad, mida suudad paberil tõestada. Meie taotluste-ga on siiani arvestatud ja talul on sellest kasu olnud.Väiketalupidaja plussid ja

miinused?Meie ETKL talupoliitika on üld-

se olnud tuultest kõigutatud. Al-gul propageeriti suuri tootmista-lusid, nüüd väikseid hobitalusid. Talude juurde ei ole kedagi vä-gisi toodud, peab ise arvestama riskidega. Kui juba oled talupere-mees, mis saab olla veel suurem pluss.kuidas leiad turu toodan-

gule? kas turupoliitika soo-sib väiketootjat või hoopis tõrjub välja?Turu seadus on, et mida kal-

limalt oma naha müüd, seda kõvem mees oled. Turg soosib enamikel juhtudel suurtootjaid. Kaupa müüme valdavalt lepin-gupartneritele.mida arvad sõnast „ma-

sendustalunik”?Selle olukorra on kõik talume-

hed ja - naised läbi käinud. Puu-dub puhkus, puudub asendaja. Talus töötav tööline tunneb end

sulaseseisuses olevat, ehkki töö-tasu on sama, mis enamikes maa-ettevõtetes. Vale mentaliteet.kust oled saanud sellise to-

hutu tööarmastuse ja mak-simaalse põhjalikkuse oma tööde elluviimisel?Minu vanemad ja vanavane-

mad on olnud töökad inimesed. Peeti tähtsaks korda ja täpsust Tööaastad Harju KEK`is ja ise-seisva ettevõtjana lausa nõuavad sellist lähenemist.sul on käidud pikk tee

kaugel siberis? räägi sel-lest.Kauge Siber õnnestus mul

avastada varases nooruses. Seal algas ka koolitee- minul, vennal ja teistel Nissi vallast välja saa-detud lastel. Ka seal hakkasime lõpuks elama, paljud olid jälle majaomanikud. Tohutu vaeva ja ränga töövõitluse pidid läbi ela-ma meie emad. Ilus ja võimas maa. Tohutu rikas. Oleks vaja ainult töökust ja arukustsinu perekond?Abikaasa Anne, poeg Jaanus ja

tütar Merle. Abikaasa Anne ja poeg on mõlemad agronoomi

haridusega. Tütar on keeletoime-taja- tõlk. Minia Annely on kooli-juht Nissis. Lapselapsi on 2 - Epp ja Ott.Laste kasvatamine, üks-

teise toetamine- ühesõnaga pereväärtused?Minu perekond on mind talu-

rajamisel igati toetanud. Veelgi enam, abikaasa ja poeg Jaanus veavad koos minuga seda vank-rit. Suvel puhkuse ajal võtab talu-töödest osa ka tütar Merle. Oma laste kasvatamine hakkab vaju-ma unustusehõlma. Siis polnud ju selliseid probleeme kui nüüd. Praegu teevad rõõmu lapselap-sed ja tundub, et pojapoeg Ott on huvitatud kõigest, mis liigub ja müriseb.Volikogu tööst aastatel

1993 - 1999?Minule olid need kahtlemata

huvitavad. Valla algus, maade mõõtmine, talude rajamine. Al-gul puudusid parteilised grupee-ringud. Soovitan ka praegustel asjameestel see jama lõpetada. Nagunii ei osata käituda partei distsipliini järgi. Mõni aeg tagasi mustati oma kõrget juhti Villut. Väga piinlik oli seda lehestki lu-geda.kohalik omavalitsus?Omavalitsusega seob mind

muidugi maaosakonna töö kõige rohkem. Kõik on laabunud suu-repäraselt. Nissi vald peaks hak-kama tegelema arvepidamisega inimeste üle, kes on momendil töötud. Selgitama põhjuse, kor-raldama õppekogunemisi, kaasa-ma väga häid spetsialiste ja mõ-jutusvahendeid. Kui saaks 10% inimestest lahti oma halbadest sõltuvustest ja nad tagasi töö juurde tuua, siis oleks see juba suur võit.

mida arvad väiketalupida-ja tulevikust?Olen alati optimist. Tuleb jõult

ja vägevuselt suureks saada. Pida-des ainult hobitalu, tuleb endale eelkõige selgeks teha, kust tuleb elatisraha. Ainult toetustega on raske elada. Antud ajahetkel loo-davad paljud maaomanikud abi nn. muruniitmise eest. Suuremad toetused on mahetalunikel. Aga maailmas on puudus toiduviljast. 2005. aastal olime vilja eksportiv riik. Miks mitte seda siis kasva-tada? Pean lugu tavapõllumajan-duse stiilist. Minu närvikava ei talu 115 - 120 päeva näha põllul ohakaid ja umbrohtu. Põld peaks kasvatama ikka korralikku toidu-vilja ja loomasööta.sinu hobid? Või on sul soov

veel midagi lisada, mida ma ei osanud küsida?Minu suur õnn on olnud käia

Turba koolis sel ajal, kui kehali-se kasvatuse õpetaja oli Oskar Kulderknup ja orkestreid juhatas Oskar Jõelaid. Kooli direktor oli Edgar Raidmaa. E. Raidmaa rajas koos õpilastega kooli aia, kus õpi-lased said teha kergemaid töid.O. Kulderknup rajas koos õpi-

lastega Turba kooli juurde kor-raliku staadioni ja viis õpilased tõelise spordi juurde. Turbas toi-musid rajooni meistrivõistlused. O. Jõelaid juhatas Ellamaa Elekt-

rijaama ja Turba kooli puhkpilli-orkestrit. Hiljem need ühendati ja tekkis uus tugev orkester, kus mängisin palju aastaid ka peale kooli lõpetamist.Muusika on olnud minu hobi

läbi elu, nii klassikaline kui est-raadimuusika.sul oli hiljuti väike juubel.

Palju õnne, tervist ja jõudu!

Aita oravTurba raamatukogu juhataja

Tänan Turba elanike nimel hr. Väino Partsi unikaalsete foto-de eest, mis kajastavad Turba ajalugu (käsitsi turbatootmine, pommitamisel purustatud elekt-rijaam, K.Pätsi külaskäik jpt). Fotod on hoiul Turba raamatu-kogus ja huvilistel on neid siin soovi korral võimalik vaadata. Kindlasti avaldab mõningaid neist tulevikus Nissi valla aja-leht.Siinjuures palve kõigile Nis-si valla elanikele. Kui arvate ja tunnete, et teie omanduses on suuremale üldsusele huvipak-kuvaid fotosid, mis kajastavad

Nissi valla sündmusi ja inimesi, siis andke sellest teada. Kindlas-ti leidub paljudel teil kodudes hinnalist fotomaterjali, mille olemasolust te ehk isegi teadlik pole. Vaadake oma fotoalbumid kriitilise pilguga üle ning kui leiate midagi huvitavat, tooge meile. Teeme teie fotodest koo-piad ja fotod tagastame.Oodatud on kõiksugu mälestu-sed Nissi valla elu-olust ajaloo keerises.

Tänuavaldus

8

ristsÕNA

teLefoNid teAtAJA

Vallavanem: Heiki Pajur (heiki.pajur@nissi.ee)Tel. 608 7109; Gsm. 55 12 109

Vallasekretär: Mare Rabi (mare.rabi@nissi.ee)Tel. 608 7231; Gsm. 55 33 231

Humanitaarnõunik: Kaie Saarkaie.saar@nissi.ee Tel. 608 7208Gsm. 55 48 655

Pearaamatupidaja: Reet Sandvikreet.sandvik@nissi.ee Tel. 608 7292Gsm. 55 30 926

Vallasekretäri abi: Annika Roosimägiannika.roosimagi@nissi.ee

Tel. 608 7146Gsm. 55 510146

maanõunik: Raivo Tammertraivo.tammert@nissi.eeTel. 608 7153Gsm. 55 27 981

majandusnõunik: Kalju Kallastekalju.kallaste@nissi.eeTel. 608 7209Gsm. 55 48 657

sotsiaalinspektor: Merike Kiiselmerike.kiisel@nissi.eeTel. 608 7203Gsm. 55 32 953

Lastekaitsenõunik: Elerin SagarTel. 608 7236

Jurist: Andres Pitkandres@kernu.eeTel. 608 7148

raamatupidaja: Karin Lehtmekarin.lehtme@nissi.eeTel. 608 7393

Vanemraamatupidaja: Elve Torielve.tori@nissi.eeTel. 608 7393

metsakonsultant: Marje SuharovGsm. 50 19 255

Volitatud vet.arst: Ene-Tiiu Mangus-sonGsm. 56 504 904Tel. 608 9341

Toimetaja:Livio Nimmerlivio@saidafarm.ee

Vastutav väljaandja:KultuurikomisjonAnne Kuusk, esimeeskultuuranne@hot.ee

Väljaandja:Nissi Vallavalitsus

Trükikoda:AS Kalurileht

Tiraaž: 1400

Detailplaneeringu väljapanekNissi Vallavalitsus teatab, et Munalaskme külas asuva Metsavahi maaüksuse detailplaneeringu avalik väljapa-nek toimub 11. - 29.12.2006. a Nissi vallamajas (Nissi tee 53c, Riisipere, Harjumaa) ja Munalaskme Hool-

dekodus (Munalaskme küla) tööpäevadel kella 10.00 - 15.00. Metsavahi maaüksuse detailplaneering on algatatud Nissi Vallavalitsuse 02.11.2005 korraldusega nr 434. Planeeringu eesmärk: maa sihtotstarbe muutmine, ka-tastriüksuse jagamine elamukruntideks ja neile ehitus-õiguse määramine. Planeeritava ala suurus on ca 5,16 ha.

Külalisteraamatu sulgemineVallavanem Heiki Pajuri korraldusel on Nissi valla veebi-lehe külalisteraamat suletud alates 19. oktoobrist 2006. a, kuna kasutajad on anonüümsed ja kasutus ebaotstar-bekohane. Avatakse foorum pärast seda, kui kirjutajad julgevad kasutada oma õiget nime ja omandavad ele-mentaarse suhtlemiskultuuri.

teAted

Paremale:1. Soov kõigile2. Kõlblusõpetus / talvine ilmastikunähtus / … Tomsom3. Näitleja (in+n) / ei… / 765. aastapäeva tähistanud küla4. Invaühingu juhatuse esinaine5. Kaardistik / näitlejanna (in+n) / iriidium6. Riisipere pensionäride ansambel / keha osa7. Tabara külas sündinud lavastaja ja näitleja (1902-1968)8. Asesõna / pühade aegsed küpsised9. Jood /soolopala / tubakatoode / naatrium10. Turba Gümnaasiumi muusikaõpetaja11. Rohttaim / „kõrbelaev”12. Udu sees / mürgel / võõrapärane mehenimi13. Poeesia / lapergune kala / linn14. Suurriik / õhk-, õhu- / roomaja / üleriie15. Levinuim pühadetoit / mahumõõt16. Anne Veski / Turba Pensionäride Ühendus17. Siseorgan / koiduvalguse / lind / äiga / aar18. Küla Lääne-Virumaal / asesõna / jõgi Kasahhis / Silmus

Alla:1. Õrn, lembe / edev / 1001. / oodatuim külaline jõuluõhtul2. Teatmeteos / imik / noot / ametiühing / hubane / näitlejanna3. Peakatte / kenadus / p…, maitseaine / näo osa / endine kuulus pioneerilaager4. Lavatäht / Itaalia rahaühik / võõrtäht / avar / valimiskast5. Ruumi osa / süües kasvab … / endine kõrgkool / element nr. 34 (v=n) / rõhtpuu6. Urmo Aava / linn Lätis / lühend kirjal / rohumaa / iial / masinini-mene7. Isevalitseja / uraan / kanade „voodi” / eluolu / Turba raamatukogu juhataja (n+in)8. Lind / sidesõna / Sulev Luik / … ootavad nii noored kui ka vanad / ese kuhu päkapikk kingi paneb / 2.9. Aleuutide põliselanik / koeratõug / torupillimeister10. Horiruum / toidu / jõuluvana habeme materjal / noot / 1051.11. Jook / bisnis / jõgi Lätis / kraaternõgu / pikkusühik / päkapikkudel kingi toomise aeg12. Naishääl / …leum, põranda kattematerjal / vahel - / Maailma po-pulaarseim jõululaul13. Kreeka täht / endine teatrijuht / sünd / mugullill / õilis

Soovin kõigile rõõmsaid jõulupühi! Maimu Kruusimäe