Nr. 44 Tallinna Rahumäe Põhikool Märts 2013

Selles lehes:•Eesti Vabariik - 95•7 küsimust direktorile•Robootikaringi tegemised•Fotograafia - see on imelihtne•Kooli tublimad õpetajad ja õpilased

•Persoon: kaks Tiinat•Sõbrapäev•Moeshow: 220 volti•Playback 2013•Õpilasomavalitsuse seadusesilmad

NÄÄRIKUU KÜÜNLAKUU PAASTUKUU VAHEAEG

7esimene koolipäev 2013. aastal

2küünlapäevTartu rahulepingu aastapäev

4 loeng-kontsert „Orkester tuleb kooli“

16rõõmupäev

9Ilm on kaunis. Õppimiseks on ilm imeline. Kustutame tuled, ere lumi valgustab tervet klassi. Looduse elekter…

8ühiskonnaõpetuse olümpiaadi elektrooniline eelvoor

7solistide konkurss

17kodupäev

18

viktoriinisari vol 6

11stiilinädala esimene päev - sport

8naistepäev

189. klassidele pöidlapidamispäev

21.-25.matemaatikapäevad:peastarvutamise võistlusnuputamisülesannete lahendamine

12 stiilinädala teine päev – kaksikud vastlapäev13stiilinädala kolmas päev triibuline

11emakeelenädala esimene päev – olümpiaadtõlkepäev

19loodusepäev

24

emakeeleolümpiaadi koolivoor

võrkpallivõistlused

14moekonkurss „Naelking 2013“

sõbrapäev

12emakeelenädala teine päev – viktoriin

20kevadepäev

25paavlipäev* - paavlipäeva ilm ennustab suveilmu

19uisupäev

13emakeelenädala kolmas päev – luulepäev

21raamatupäev

29inglise keele olümpiaad

20aktiivõppepäev

Playback

14emakeelepäevTallinna kooliteatrite festival

22pendipäev*-just pendipäeval ärkavad ussid talveunest

30Päike loojub 16.34

21suusapäev

15III veerandi viimane koolipäev

23saunapäev

31Päike tõuseb 8.33

22 Eesti Vabariigi 95. aastapäeva pidulik aktusdirektori vastuvõtt

17käärdipäev*tuleb suvele mõeldeshakata usse ja putukaid tõrjuma

24lõõgastumispäev

KOLMAS VEERAND MÖÖDUS LINNULENNUL

* rahvakalendrist tähtpäevi

Nr. 44 Märts 2013

JUHTKIRI

Teine

KEVADINE ILU JA RAHMELDAMINE

Dan 9B - Rahuka peatoimetajaKallid sõbrad, jällegi on saabunud kevad. Loodetavasti on selleks ajaks, kui te Rahukat loete, lumi juba ära sulanud. Eks loota ju võib.Kevadine kooliveerand on üks kiiremaid. Üheksandate klasside jaoks tähendab see uue k o o l i v a l i m i s e a e g a , k a t s e t e j a sisseastumiseksamite aega. Õpilastel on vaevalt aega ühe show-ga lõpetada, kui järgmine juba kaela sajab, ning kuskil seal peab jääma aega ka õppimiseks.K õ i g i s t s ü n d m u s t e s t v i s t k õ i g e silmapaistvamateks olid meie iga-aastane stiilinädal ja traditsiooniline moeshow gala “Naelking 2013”, kus osalesid lisaks meie koolile ka Nõmme gümnaasiumi ja Nõmme põhikooli õpilased.Kergelt moeshow varju jäi Playbacki võistlus, kus paljud meie klassid tublilt osalesid.Käsikäes meie kooli aktiivõppenädalaga, mis tõi väikese pausi õppimisse, möödus ka vabariigi aastapäev, mille puhul meie koolis ka meeldejääv aktus peeti. III veerandi lõpetab emakeelenädal koos päikesepaiste ja pakasega.Soovin teile, kallid lugejad, mõnusat lugemist ja ärge unustage enda tiheda graafiku kõrvalt ka kevade ilusid vaadelda!

7 KÜSIMUST DIREKTORILEDan, Keidi 9B

Mida tähendab Teie jaoks vabar i ig i aastapäev?Minu pere on läbi ja lõhki Eesti pere. Minu isapoolne vanaisa on v õ i d e l n u d E e s t i v a b a d u s s õ j a s . J a isapoolne pere oli mul väga eestimeelne. Ma p e a n l u g u o m a k o d u m a a s t j a eestlastest, see on k a n d u n u d m u l l e i sapoolsest perest . M i nu i s a l ä k s 16 -aastaselt vabatahtlikult sõjaväkke, et Eesti eest võidelda. Aga ma ei saa öelda, et emapoolne pere o leks vähem eestimeelsem. Paljud neist lõpetasid oma elutee Siberis… mis on meie pere väga valusalt tabanud.Ma sooviksin, et õpilased oma kodumaad ja eestimeelsust väga tähtsaks peaks.K u s t v õ t a t e i d e i d v a b a r i i g i aastapäevakõnede jaoks?Hea küsimus! Mõtted ja ideed sünnivad üldjuhul alati kohapeal. Ka enne selle aasta vabariigi aastapäevaaktust mõtlesin hoopis teisiti, aga kohapeal pidin ümber mõtlema. Eriti keeruline on 9. klasside aktus, ma olen iga aasta seda väga põhjalikult ette valmistanud. Kuid liiga tekstist kinni pidada ka ei sobi ning pigem see inspiratsioon sünnib hetkega. Sellest mul vist puudu ei ole. Aga kindlasti mängib kõnede ettevalmistamisel rolli ka minu vanus - minu elukogemus on niivõrd suur. Mida noorem oled, seda põhjalikumalt peaks ette valmistama, sest lihtsalt sul pole seda aastate kogemust.Kusjuures, vanasti ma valmistasin 9. klasside tunde ka paremini ette, aga praegu on mul kaks 9. klassi, kes on erinevad, ning nii ma ei saa ühte ja sama rääkida mõlemas klassis. See kõik sünnib samal hetkel väga suuresti.Kui suur on Teie jaoks emakeelepäeva tähtsus?Kui ma räägin kodumaast, Eestist, eestlastest, siis ilma emakeeleta ei saa hakkama. Mind väga häirib, kui kõrgetel riigiametikohtadel inimesed räägivad lohakat eesti keelt, näiteks, kui öeldakse „nõmmekas“. See kõlab kuidagi väga labaselt, tegelikult eesti keeles on ka „nõmmelane“. Ei pea kasutama, kui ma olen teatud positsioonil, sellist lõtva eesti keelt. Ma arvan, et keelekultuuri tuleks hoida. Ja emakeelepäev on tore! Siis pannakse rõhku eesti keelele. Sellel on suur tähtsus.Mida kavatsete ette võtta naistepäeval?Südames ma pole naistepäeva ja meestepäeva tähistamise fänn. Aga paratamatult, kui sa töötad ja oled kollektiivis, su kõrval on naised - nad vajavad seda päeva. Ja me oleme naistepäeva puhul alati naisi meeles pidanud, mida nemad on meestepäeva* puhul alati tegemata jätnud. Me oleme meesõpetajatega vaadanud, et parim võimalus ei ole lille kinkimine. Nii on meil selline traditsioon, et me teeme suure puuviljakorvi naisõpetajatele kingiks sel päeval. Aga pigem meeldivad mulle ikka emadepäev ja isadepäev, kuid paljudes peredes pole lapsi, seega ei saa neid tähistada.* Kas Rahuka lugeja teab, millal on meestepäev?

DIREKTOR

III õppeveerandile langes palju tähtpäevi. Nii uuriski Rahukas, mida tähendavad need päevad direktorile.Mida tähendab Teie jaoks sõbrapäev?Sel päeval tuleb sõpru meeles pidada ja loota, et ka sind meeles peetakse. Kes üldse on sõber? Kui palju peab ühel inimesel sõpru olema? Ja kas kõik tuttavad on sõbrad Minu jaoks pole kõik tuttavad sõbrad – on lähedasemad sõbrad, kellega suhtlen tihedalt, ja lihtsalt tuttavad. Sõbrapäev on see päev, kus me üksteist meeles peame ja üksteist õnnitleme.Kuidas tähistasite vastlapäeva?See aasta ma isegi ei tähistanud. Koolis olen alati soovinud, et oleks vastlatoidud ja sel aastal piirdus see hernesupi ja magustoiduga. Mulle väga meeldib, kui noored vastlapäevast osa võtavad. Õuerõõm sel päeval on kindlasti suur õpilaste jaoks. Vanemad inimesed võib-olla sellest küll nii palju rõõmu ei tunne, aga läbi söökide jõuab vastlapäeva-rõõm ka neile.Kas Teie nooruspõlves tähistati vastlapäeva? Kuidas?Jah, vastlapäeva on küll minu elus kogu aeg tähistatud. Lapsena sai tehtud ikka vurri, mitte küll seajalavurr, aga nööbiga. Vastlasõitu käisime ka tegemas. Ja kui ma siia kooli tööle tulin, mäletan, et me käisime õpilaste ja õpetajatega Nõmme suusahüppetorni juures kelgutamas. Seal oli ülenõmmeline võistlus kelgutamises. Ühe korra olen ma vastlapäeva tähistanud ka Otepääl, seal on hästi suured mäed. Ühesõnaga - vastlapäev on tore ja ilus päev.

DIREKTOR

Nr. 44 Märts 2013

OMALOOMING

Kolmas

OLÜMPIAADIDAINEOLÜMPIAADID KUI

MOTIVAATORIDDan 9B

Mis on olümpiaadid? Olümpiaadid on klassikaliselt igaaastased õpilastele või üliõpilastele mõeldud mitmevoorulised teadmiste võistlused kindlas aines. Eestis koosneb olümpiaad tavaliselt koolivoorust, piirkondlikust voorust ja vabariiklikust voorust. Mitmete olümpiaadide puhul moodustatakse vabariikliku vooru võitjatest v õ i s t k o n d , k e s e s i n d a b E e s t i t rahvusvahelisel olümpiaadil.Õpilane, kes osaleb olümpiaadil, paneb eelkõige proovile iseenda ja oma võimed. Olümpiaadiks valmistumiseks on vajalik iseseisev õppimine ja enda kallal töötamine. Olümpiaadil kõrge koha saavutamine motiveerib õpilasi veel paremini õppima ning ennast arendama. Enda kogemusest võin öelda, et füüsikaolümpiaadil lõppvooru pääsemine mõjus mulle väga julgustavalt. Silmapaistvalt tublisid olümpiaadil osalenud õ p i l a s i t i h t i k a t u n n u s t a t a k s e j a autasustatakse.Paljud uuringud on näidanud, et olümpiaadil osalemine arendab õpilaste iseseisvat tegutsemist ja loog i l i s t mõt lemis t . O l ü m p i a a d i d e l o n k a t ä h t i s r o l l haridussüsteemis eriliste võimetega õpilaste leidmisel ning hilisemal harimisel. Tänu olümpiaadidele on tunnustust saanud paljud muidu märkamata jäänud edukad õpilased. Uuringutest on järeldunud, et olümpiaadidel on suur tähtsus õpilaste motiveerimisel. Samuti on uuringutest selgunud, et kõrge koha saavutanud õp i las te l on t ih t i keskmisest kõrgem IQ.Olümpiaadid võivad erinevate taustadega inimestele väga erinevana näida. Veel aasta tagasi olid olümpiaadid mulle suured ja hirmuäratavad mõttehiiglaste kogunemised. Nüüd olen aru saanud, et olümpiaadid pole tegelikult üldse nii hirmsad, kui esmapilgul võivad tunduda. Olümpiaadid on tegelikult vägagi õpilassõbralikud võistlused, kus teadmistest huvitatud noored saavad oma oskusi proovile panna.Olümpiaadid on mulle teadmiste ja õppimise kui idee ülistamine. See on “Eureka!” kui sümboli tähtsuse mõistmine.Kokkuvõtteks, olümpiaadidel on suur t ä h t s u s õ p i l a s t e m o t i v e e r i m i s e l , tunnustamisel ja arendamisel. Nende osalejateks võivad olla meie tuleviku helgeimad pead. Olümpiaadide osas on raske midagi kaotada - võidad kas teadmiste j a k o g e m u s t e g a , helgema tuleviku või o m a r i i g i u h k e esindamisega.

KORRALIKUD INIMESED

Korralikud inimesed ütlevad viisakalt „tere“ja hoolikalt nad hoiavad oma armast pere.Koledaid sõnu ei nende suust kosta.Ka alkoholi ja suitsu nemad ei osta.Kui ütelda miskit head neile,siis headus tuleb vastu ka teile.Korralikud inimesed ei eksi metsas äraja kui vahel juhtub nii, ei tee nad suurt kära.Korralikel inimestel läheb kõik hästi,Sest nad õppisid nii, nagu koolis kästi. (Kerli Kuusik 6B)

Korralikud inimesed alatasa koristavad,sellega nad naabreid segavad,sest nad kolistava.Nad on sellest sõltuvuses –mustas toas nad suures mases.Sellest tuleks lahti saadaja nad suurde ilma saata.Isal juba närvid läbi,sest et kännust kaugele ei kuku käbi.Kardab, et ta väike tirtsAstub ämbrissegi „plirts“.!Kuid praegu elab isa majas,kus hüüe „koristama!“ kajab. (Elisabet Priidel 6B)

Korralikud inimesed teevad palju sporti,aga õhtulsöövad sõpradega imemaitsvat torti.Korralikel inimestel jätkub küllalt jaksu,et maksta iga aasta korralikult maksu.Korralikud inimesed õhtul laulavad kooris,enne seda pühivad nad puhtaks hoovi.Korralikel inimestel lemmikloom on põues,kui nad õhtul jalutavad õues.Korralikud inimesed hilja poevad voodi,sest just nii rikkus majja toodi. (Loretta Plees 6B)

Osad need, kes korralikud,mustust nad ei salli-puhtusele teevad heaga kalli-kalli-kalli.Kui ei ole miskit teha,pesevad ka ära keha,et ei oleks kuskil mustust,muidu peas lamp on kustus.Nendel väga hea on olla,kutsuvad nad puhtust külla.Ei nad maga, ei nad puhka,koristavad ahjust tuhka. (Maria Kaljula 6B)

Kesti Pära - 6B klassi emakeeleõpetaja

7.-9. klassi tüdrukute võrkpallivõistluse tulemused:

I koht – 8aII koht – 9bIII koht – 7c

Nr. 44 Märts 2013

Neljas

KOOLI TUBLIMAD

Seoses Eesti Vabariigi 95. aastapäevaga ja väga heade töötulemuste eest autasustada järgmisi töötajaid:

Rahumäe Põhikooli kuldmärkKAI MÄSESHILLE KESA

Rahumäe Põhikooli hõbemärkLEONID SNITKOMARGE AASALAID

Rahumäe Põhikooli tavamärkANTTI LOODEHARRY RÖÖPSONEVELIN LEPATRIINU PÄÄSIKGEA TAMMIKSAARRITA NOORAIME HINNOVAARE SEAVER

Seoses Eesti Vabari igi 95. aastapäevaga a u t a s u s t a d a k o o l i m ä r g i g a v ä g a h e a õppeedukuse, suurepäraste tulemuste eest aineolümpiaadidel ja aktiivse klassivälise tegevuse eest järgmisi õpilasi:

Rahumäe Põhikooli kuldmärkDan Bondarenko Jonna-Liisa Lätte Renee Kroon

Rahumäe Põhikooli hõbemärkSigne Rebassoo Gerli Parve Berit Lantin Otto Ostrat Evelin Sulg Hanna Sillaots Frederika-Stella Aasmäe Mari Poom Laura Lehto

Rahumäe Põhikooli tavamärkAnett Veske Andreanne Kallas Heili Kukke Annabel Põder Mari Miidel Paul Raatpalu Henri Järvelaid Merili Laur Liisi Lotta Pals Liisa Ratassepp

TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOLKÄSKKIRI

Avaldada kiitust heade ja väga heade õpitulemuste eest:

Autasustame kõiki 1a klassi õpilasi.Autasustame kõiki 1b klassi õpilasi.Autasustame kõik 1c klassi õpilasi.

2.aRonja AnsmannKerttu JollMarcus JõeorgKatriin KalausKatariina Beata KaskJohanna KruusimaaAmelie KubiMona Lene MaanurmMarie Elle MelioranskiTobias NurmsaluTaavi OrumaaRiin Erleen PeikerMia PõderKaroline TõnneMarietta Vaab

3. aRahvatantsijad, kes on kooli esindanud

3. cHelerin AllikaKaido ArbHenrik Mathias HeikkiläHelena HeinMarten HillerLaura JaanisooKarl-Markus KinguAnett Katriin KutsarLiis Kristiin KutsarMarten LõokeAnna Maria MaristLauri Ürjo MereVictoria MägiHugo RoobaMartti RunnoRasmus SanderMikk SavisteTimo SavisteCarmen SpirkaJoonas Uus

4. aAnderson, KaroliKaha, Maria AnettKikas, maria HelenaKreisler, MattiasKutsar, Eva MarieLaid, KaisaLauring, GreteLehtmets, LiisaPuusaag, Jaan VillemRandoja, Elle MarieRohumets, Helena TriinRoots, KristjanSild, HannesTelve, Rasmus

Nr. 44 Märts 2013

Viies

KOOLI TUBLIMAD4. c Egert HallisteJan Kristofer JaansonRisto Kala Elmar KaskaKarl LangMark PaavelEliise Marie SiniveeThor Erik TikandKelli TülpJanely VironRihard Samuel Viron

5. aRasmus AasmäeGetter Kitsing Sandra-Saskia Kärmas Erik LaurMikk LoometsKristjan Malva Christina Isabella Maschi Karl Oskar MürkMathias PaltsTriinu Poomann Sohvi Saar Rendor Sakk Joanne-Heleene Sõrmus Kaisa Elise Tamberg Siim Tišler Agneta UuskülaSiim Oliver VaabelGert Vaikla Rando Vihalem

5. bTriine Liis AinsaarKristiina HeinmetsLiisa KeskülaHenrik LaodveeStella Lise MaanurmKristo PedaskElisabeth PerkAldro PiperalSofia SchneiderKadi-Riin ToomojaSilvia TornKarmen ViinapuuLaura Volmer

5. cOskar Irdoja Kristina Kaldas Varvara Maksimtsuk Ruudi Mööl Kerlin Rassadkin Karina TõnismaAnette Leinstrep Sten Marten Mets Destina Benetta Roogna

6. aMariette ArumägiSylvia IsraelHannes JuurmaKertu KibalLizett KäosMaria LepikMaria NaulainenAnneliis PaenurmEliise PauklinLy RunnoLaura Lisette ToomväliKlendor TreierBianca Triinu Toots

Leila TõntsMeriliin Vaher

7. aMerili LaurHerbert LõhmusLiisi Lota PalsSimoona PeensaluLiisa RatasseppHarri RebaneMelissa StintKaspar TilgaKelly TilgaKirke VolmerJoonatan Värk

7. bKristi RõukMargo AvikLiisbeth HõimlaFrida Jantson KõstnerKadri Ann KivilooPaula Helena KuklaneTriin KõrtsMaria OrnErik TamblaMarkus Ants TismusErli VaiknurmFrederik Vilms Jamsa

8. aPiia KalameesMarelle KivinukkMark Mathias LaubLaura LehtoSandra NiinMari Poom Grete RannuOskar TaliKarl Vaikla

8. bGerli ParveSigne RebassooAnett VeskeHeili KukkeAndreanne KallasKristen KaljuvaldErki Martin LepikKarl Aleksander Känd .

9. aFrederika Stella AasmäeKallo AbnerLoretta ReisenbukHanna SillaotsEvelin SulgAlo Toom

9. b

Dan BondarenkoRenee KroonNele KurvitsBerit LantinJonna-Liisa LätteMari MiidelOtto OstratAnnabel PõderTanel TopaasiaKeidi- Riin UntUlrike Velling

6. aInglise keele luulevõistluse parimad:Maria NaulainenSylvia IsraelKertu KibalKasper Korsen

VABARIIGI AASTAPÄEV SÜMBOLINA

Dan 9BTaas vabariigi sünnipäev - Eesti vabariigi 95. aastapäev. Mida see tähtpäev meie jaoks tähendab? Minu jaoks tähendab see meie sangarite ja nende saavutuste mäletamist.Liiga lihtne on unustada meie kangelasi ja ohvreid. Kas mõtleme, mida nad meie vabaduse jaoks pidid läbi elama?Pole tähtis, kui isamaalised me oleme. 24. veebruar on päev, kus me kõik võiks üheskoos meenutada Eesti saavutusi ja demokraatia võidukäiku, ning nende mõlema põimunud ning nüüdseks lahutamatut duaalsust.Me ei tohi unustada, et riigi kodanikud on need, kes teevad riigi. Meil kõigil on kohustus Eesti riigi kodanikena tagada Eestile õiged juhid ja tulevik. Ei tohi unustada, et sama palju, kui me oleme Eestis, on ka Eesti meis endas. Meie oleme need, kes moodustavad Eesti riigi.

Meie lugupeetud president ütles oma aastapäevakõnes, et Eesti on nagu me tsmaas i kas - väike, kuid armas. Vägeva l t kaun is kujutluspilt - midagi, m i d a m e e l e s pidada. Ärgem siis t e i e g i s e d a unus tage, ka l l i d k a a s m a a l a s e d . Elagu Eesti!

Kodumaa  on  metsa  seesja  suure  mere  hõlmas,piir  on  maas  ja  piir  on  veesja  otse  rannanõlvas.Sellepärast  kodumaalei  eksi  keegi  ära:vaevu  kaotsi  minna  saad,kui  juba  oled  päral.Kui  maa  on  väike,  jagub  juka  rohkem  valgust,  päikest.On  kodutunne  väga  suur,kui  kodumaa  on  väike!  (A.  Vallik)

AASTAPÄEV

Nr. 44 Märts 2013

Kuues

AINENURK

„LINDU TUNTAKSE LAULUST, INIMEST

KEELEST“ Anne Piibur - eesti keele ja

kirjanduse õpetaja„Kukku! Kukku! Kukku!“„Kas sa kägu oled juba kuulnud?“ küsime ikka igal kevadel üksteiselt.Varsti on nad jälle siin – Eestimaal. Ning siis loeme, mitu korda ta kukkus… Muuseas, toonekurg alustas juba reisi (rännakut) Aafrikast EestisseJKäo kukkumine on meile kõigile väga tuttav linnuhääl – me tunneme ta laulust ära. Kas tunneme laulu järgi ära ka ööbiku, vindi, pääsukese, lõokese…?Aga kuulatame! Kägu: „Kukku!Leib lukku!Võti vanaeide tasku.“

Ö ö b i k : „ K i r i k ü ü t , kiriküüt,Vaole, vaole.Laisk tüdruk, laisk tüdruk.Too piits, too piits.Plaks, plaks; öö pikk.“ Vint: „Siit, siit metsast ei tohisa üht pirrutikkugi võtta.“ Pääsuke: „Sitsim-vitsim, sitsim-vitsim.Ostsin orja, ostsin härja.Tegin orjale kasuka.Härg tõmbas lõhki - patsorr!“ Lõoke: „Siir, siir, siga metsa.Poiss perra, päts põue.Vits kätte, kalasaba taskusse – sirrrr!“ Linavästrik: „Eest ära, ära, ära, ära!Mul pole täna palju aega.Üdik, tik – tik.“ Peoleo: „Peoleo, kas Tiit teol?Teol teol.Mis tal kaasas?Päts piima, lass leiba,kausiga kilet ka.“Lau l i se loomustab l i nde . Tar tu Ü l i koo l i emeriitprofessor Huno Rätsep on kirjutanud: „Laul iseloomustab l indu, ühendab teda teiste omataolistega ja eristab teda teistest lindudest. Midagi samasugust kehtib ka inimkeelte kohta. Meil on küllaltki hõlpus ära tunda palju kuuldud naaberkeeli ja teha selle põhjal järeldusi kõneleja päritolu kohta (muidugi tingimusel, et inimene kõneleb oma emakeelt).“Kee lekasutus i se loomustab ka in imes t . Iseärasused inimeste kõnes on seotud erineva elukoha ja päritoluga, samuti ka kõneleja kuulumisest mingisse sotsiaalsesse rühma. Igas sotsiaalses rühmas on kasutusel teistest vähem või rohkem erinev kõnepruuk. Nii öelda „oma

kõnepruuk“ tuleneb teatud eluvaldkonna esindajate tegevuse erilaadist, samuti soovist ennast muust keeletarvitajaskonnast eristada.Keel eeldab rühma olemasolu, olgu selleks perekond, klassikollektiiv…Igal inimesel on oma keelepruuk, oma kõnetava. Veelgi enam. H. Rätsep: „Inimese keel on nagu aken, kust paistavad tähelepanelikule kuulajale kõneleja kodukoha, tegevusala, huvialade, sotsiaalse seisundi, aga ka üldise ellusuhtumise tunnusmärgid.“Üldtuntud on meile õpilassläng*: esta, mata, dire, õps, kitse panema jne.Kas tunneme ära, kes aga räägivad nõnda?

Ü: Kas Sa eile Kirjandusministeeriumi vaatasid?A: Jaa, ikka! Tahtsingi küsida, kas sul Koopaoravad on olemas?Ü: Ma vist võtan selle raamatukogust.A: Mulle Mutt meeldib. Ma vist ikka ostan selle.Ü: Tahan Sulle soovitada…Lugesin Leskede

kadunud maailma…A. Jaa, see on õudselt hea r a a m a t . M a o l e n s e d a lugenud…Ü: Kell või?A: Oli või?

Jah, vanarahvas juba teab: lindu tuntakse laulust, inimest keelest. Osakem vaid kuulata ja kuulda.

* uuri: sotsiolekt, sotsiaalne murre, argoo, zargoon, släng, erikeel

Nr. 44 Märts 2013

Seitsmes

PERSOON

Meil oli suur au küsitleda õpetajaid Tiina Pebret ja Tiina Truutsi.1. Mis aastatel Teie õppisite meie koolis? Kes oli siis meie kooli direktor?Tiina Pebre (TP): Sellest on palju aega möödas... umbes 50-ndatel aastatel. Kooli direktor oli Artur Tiki. Minu ajal oli see 7-klassiline kool.Tiina Truuts (TT): Mina asusin Rahumäe kooli õppima 1965. aastal ja minu ajal oli direktor Albert Raamat. Hiljem oli Valdeko Kond. Tööle tulin ma 1977. Olen ainult 4 aastat siit majast ära

olnud.2 . M i s t u n n e o n o l n u d õpetada meie kooli direktorit Matti Martinsoni / temaga ühes klassis käia?TP: Mäletan teda energilise inimesena. Temale võis alati kindel olla. Ta oli populaarne omavanuste hu lgas . Seda energiat jätkub tal tänaseni.TT: Mulle oli ta koolivend. Ta oli noorem. Ja kes ikka nooremaid vaatab? Mul le ta s i lma ei jäänud, ju ei olnud pahanduste

tegija.3. Tooge välja erinevusi ja tähelepanekuid, võrreldes tänapäeva ja tolle aja koolielu.TP: Tol ajal oli koolivorm kohustuslik. Tavapäeval oli sinine kleit ja must põll. Tindiga kirjutati. Pastakad tulid, kui ma olin 3. või 4. klassis. Ei tohtinud ehteid kanda ja lokke võis alates 7. klassist teha. Jalutati vahetunnis ringiratast, seisma ei tohtinud jääda ja jalutati kahekaupa. Kes huligaanitsesid, need jäid istuma või visati koolist välja. Koolis oli liuväli. Koolipidusid oodati väga. Igal peol oli Amor-post, st poisid saatsid tüdrukutele kirju ja tüdrukud poistele.TT: Vahetundides käisime paari kaupa ja seisma ei tohtinud jääda. Minu ajal jäädi ka istuma huligaanitsemise eest. Kui direktor tuli klassi vaatama, siis kõik kartsid, sest niisama ta tundi ei tulnud, midagi pidi olema juhtunud. Meikida ka ei tohtinud. Õpetajate tuba oli püha paik, sinna ei läinud ükski laps. Meil oli ka koolis liuväli. Tiina Pebre oli minu klassijuhataja alates 7. klassist. Mina õppisin 8-klassilises koolis. Ka kooliaed oli meil. ÜKT (ühiskondlikult kasulikud töötunnid) ajad olid: koristasime klasse ja kogusime vanapaberit. Neid tunde tuli teha 50. Kui me lõpetasime 8. klassi, siis toodi meile kommi Kalevi Kommivabrikust, sest talvel me käisime neid koos vabrikus jõulupakke tegemas - pakkisime ja kaalusime. Kahjuks polnud kool tol ajal nii lapsesõbralik. Õpetajaid kardeti ja austati. Koolivorm oli kõigil. Koolipidudel ei tohtinud miniseelikud olla. Poiste juuksed ei tohtinud olla pikemad kui kraeni. Kirikus ei tohtinud siis üldse käia ja jõulusid ei tähistatud. Käis näärivana.4. Milliste hobidega Te tegelesite koolieas? Kuidas oli lugu talispordiga? Kas on midagi, millega te endiselt tegelete?TP: Ma tegin kergejõustikku, mängisin korvpalli, suusatasin ja uisutasin. Spordipisiku sain ma just Rahumäe koolist. Ma käin ikka veel uisutamas ja suusatamas ning sõidan jalgrattaga.TT: Mina olen 1. - 11. klassini laulnud lastekooris “Ellerhein”. Aega võttis see palju. Olen õppinud natuke akordioni ja paar aastat klaverit. Laulnud olen tüdrukute ansamblis. Talispordis olen

MEIE KAKS TIINATSigne, Gerli, Andreanne 8B

tagasihoidlik, aga ma käin jalutamas. Enam ma ei laula. Viimati laulsin Matkamaja kooris, aga praegu laulan enda lõbuks.5. On teie klassikaaslaste/õpilaste hulgas olnud ka praegu tuntud inimesi? Kes?TP ja TT: Ei oska öelda, klassikaaslastest vist pole. Aga meie kooli õpilaste seas on Liis Lemsalu, Ülle Kaljuste, Henrik Normann ja Janne Saar. Veel on meie koolis õppinud Sigvard Kukk, Juhan Parts, Jüri Ratas jpt.

ELU

AKTIIVÕPPENÄDAL 19.-22.O2Frederika, Evelin, Hanna 9A

Aktiivõppenädalat korraldatakse juba teist aastat ja tundub, et õpilastele see meeldib. Antakse meile ju võimalus mõneks ajaks õppetööst puhata ja nautida erinevaid tegevusi- nii sportlikke kui ka harivaid. 1. päev – UISUTAMINEUisutamine toimus nagu ikka Premia jäähallis, millel nüüd nimeks Skoda jäähall, ning sinna mindi mitmes vahetuses kooli juurest bussiga. Hool imata väiksematest kukkumistest ja libisemistest, tundus kõigil väga tore olevat. Ainus asi, mille üle kurdeti, oli ajanappus. Leiti, et võiks olla rohkem aega uisutamiseks, nii et siit soovitus koolile järgmiseks aastaks - laske lastel kauem uisutada!2. päev - MUUSEUMIPÄEVKolmapäeval olid klassidel erinevad üritused, näiteks käidi muuseumides (KUMU, Niguliste kirik-muuseum) või Skypargis. Meil, üheksandikel, o l i aga kar jäär inõustamine, kus räägi t i mitmesugustest er ia ladest ja tutvustat i kutsekoole. See oli üks väga huvitav ja vajalik loeng, sest võib-olla nii mõnelgi tekkis huvi ja tahtmine edasi hoopis kutsekooli minna.3. päev - SUUSATAMINEErinevalt eelmistest aastatest toimus sel aastal 8.-9. kl. suusamatk. Tegemist oli põneva ür i tusega, kus sa i proov i le panna oma suusaoskuse ning motivatsiooni püsida eesreas. Ega tagumisedki kehvemad polnud. Nad proovisid esimestel kannul püsida. Kõigi suusk libises hästi ja lõbusa suusamatka lõpetuseks sai soojendavat teed ning süüa maitsvat saiakest.4. päev – PIDULIK AKTUSReedel tähistas meie kool vabari ig i 95. aastapäeva p idul iku aktuse ja d i rektor i vastuvõtuga. Aktusel esinesid mitmed solistid ja rahvatantsurühm. Seejärel esines Herbert oma kaasakiskuva kõnega, mida direktor väga kiitis. Tublidele õpilastele ja kooli töötajatele jagati koolimärgid.Veidi hiljem algas direktori vastuvõtt, kuhu traditsiooniliselt oli kutsutud igast klassist üks poiss ja üks tüdruk. Lisaks olid seal veel õpetajad, kooli juhtkond ja kooli töötajad.See ilus päev oli heaks lõpetuseks mõnusale aktiivõppenädalale!Küsisime ka õpilastelt, mill ine oli nende lemmiktegevus. Mari- Liis (9a) : UisutamineElis - Helen (9a): SuusatamineKarmen ja Hanna- Rea (3a) : UisutamineUxu (3a): SuusatamineJ. Joonas (3a) : UisutamineRihard (3a) : Skypark (muuseumipäev)Mirjam (3a) : UisutamineJuula (3a) : SuusatamineKazimir (9a) : MuuseumipäevTeemo (9a) : Uisutamine ja direktori vastuvõttRasmus (5b) : UisutamineMartin (9a) : Uisutamine

Foto

d: K

arl-H

einr

ich

Arr

as

Nr. 44 Märts 2013

ELU

Kaheksas

SÕBRAPÄEV - PÄEV, MIL SÕBRAD ON TÄHTSAIMAD

Heili 8B14. veebruaril oli päev, mil enamik meist tegid sõpradele kingitusi ja said neid vastu. Uurisin, milliseid kingitusi tehakse teistele ja saadakse sõprapäevaks. Mulle vastasid sõbrakesed 1.klassist kuni 5.klassini.

Mis on olnud kõige armsam kink, mida sa oled saanud sõbrapäevaks?

Mia 2a: Ema käest sain peaaegu tavalise šokolaadi.Mariann 4a: Ainuke asi, mida ma olen saanud, on südamega kaart hea sõbra käest.Kert 4a: Šokolaadi oma õpetajalt.Triinu-Liis 2b: Südamekujulise armsa kaardi.Rasmus 5b: Roosi.Mona 1a: Näoga südame.Melany 8b: Juustukook klassiõe poolt.Mait 4b: Joonistatud pildi.Rasmus 4b: Valge šokolaaditahvli.Anette 2c: Karumõmmi pruuni värvi.Hille Liis 2c: Minu pildiga kaart.

M i d a s a o l e d o m a s õ p r a d e l e sõbrapäevaks kinkinud?

Mia: Südamepildiga kaardi.Mariann: Sõbra pildiga kaardi.Kert: Teistele p o l e m i d a g i kinkinud veel.T r i i n u - L i i s : P i k k a s i d r u u d u l i s i kaarte.R a s m u s 5 b : Roosi.M o n a : K a s e k e s e kommi.M e l a n y : Karumõmmi ja šokolaadi.Mait: Isetehtud koomiksi.R a s m u s 4 b : L u u l e t u s e g a kaardi.A n e t t e : Südamekujulise stressipalli.H i l l e L i i s : Paberist l i l le, mis oli roosat värvi.Küsitlusest võib järeldada, et paljud kingivad teistele kaarte ja maiustusi. Sõbrapäeval on ka väga o lu l i se l kohal südametega nipsasjakesed. Loodan, et kõik veetsid imeliselt sõbrapäeva ja said võrratuid kingikesi. J

18. jaanuaril toimus järjekorras kuues v i k t o r i i n i s a r j a võ i s t l u s . Teadm i s t e proovilepanek toimub meie koolis juba teist aastat ja sel aastal teist korda. Viktoriinid on korraldatud kõikidele klassidele vanusegruppides: 1.-3. klassidele, 4.-6. klassidele ja 7.-9. klassidele. Iga klass paneb välja viiest liikmest koosneva klassiesinduse. Teemasid on igasuguseid erinevaid. Olemas on ka varia, teema „Eesti“, pildiküsimus, kuulamisküsimus, tähelepanuülesanne ja mõistatus. Küsimused on igal korral erinevad ja esitatakse iga klassi poolt loosiga tõmmatud järjekorras. Kuigi algselt oli olemas valikutabel, otsustasid korraldajad teha asja lihtsamaks enda ja huvitavamaks osalejate jaoks ning asendasid selle loosiümbrikutes küsimustega.Sel korral olid huvitavamateks hetkedeks võistlusel näiteks 1.-3. klasside küsimus. Kes oli Rooma antiikmütoloogias armastuse jumal? Parimad vastused: Püha Joosep ja Jeesus Kristus ning lihtsalt Jeesus. Õige vastus oli Amor. Vahvad olid ka 9b klassi illustreerivad joonistused vastuste juures – kontrollijatel oli kohe palju lõbusam.Huvitav oli näha erinevusi vanemate ja nooremate vanusegruppide vahel. Nimelt oli

tähelepanuülesanne sel korral igal viktoriinil sama. Näidati joonistatud pilti loomadega ja küsiti Mis värvi olid linnud elevandi seljas? Imestama pani see, et 7.-9. klasside seas oli väga vähe õigesti vastanud tiime, kui peaaegu kõik 1.-3. ja 4.-6. klasside võistkondadest oli täppi pannud. Üks lind oli punane ja teine sinine, õigeks loeti ka ligilähedased toonid. Kas t õ e s t i o n n o o r e m a d tähelepanel ikumad kui vanemad?Tulemused olid seekord sellised: 1.kohad võitsid 3c, 6b ja 8a

klass2.kohad võitsid 2c, 6a ja 9b

klass3.kohad võitsid 3b, 5a ja 8b

klassPalju õnne kõikidele võitjatele!

VIKTORIINISARI KOGUB HOOGUGerli 8B

TAIBU II vooru paremad tulemused4.- 6. klass

Sandra Saskia Kärmas 12pAgneta Uusküla 12pKristjan Malva 11pRendor Sakk 11pSiim Tišler 11pKarl Oskar Mürk 11pKarl Gustav Paloots 11pSiim Raudsepp 11pKarmen Vagula 10pRihard Ristkok 10pJoonatan Melioranski 10pGetter Kitsing 10pOskar Viirand 10pKristofer Mäeots 10pMarkus Orub 10p

Kahe vooru kokkuvõte4.- 6. klass

Agneta Uusküla 21pKarl Oskar Mürk 20pLiis Oengo 19pKristofer Mäeots 18pRasmus Neljand 17pKarl Frederik Laikre17pSandra Saskia Kärmas 17pOskar Viirand 16pRendor Sakk 16pVillem Paabo 16pTeele Telgma 16p Karmen Vagula 15p

TAIBU II vooru paremad tulemused7.- 8. klass

Mari Poom 10pPaula Helena Kuklane 9pThea Orub 9pErli Vaiknurm 9pSigne Rebassoo 9pMelinda Salu 9pAnett Veske 9pHerbert Lõhmus 9p

Kahe vooru kokkuvõte7.- 8. klass

Mari Poom 16pPaula Helena Kuklane 15pLaura Lehto 14pSigne Rebassoo 13pErli Vaiknurm 12pThea Orub 11pErki Martin Lepik 11pGretel Jaanisoo 10pGrete Rannu 10pSimon Sebastian Valgma 10pPiia Kalamees 10p

õpetaja Sirje Piiling

Nr. 44 Märts 2013

SILMARING

Üheksas

KOREA KOGEMUS ANDIS MULLE VÕIMALUSE END

AMETIALASELT TÄIENDADAMadis Kaasik -

tehnoloogiaõpetajaKäesoleva õppeaasta esimesel poolel avanes mul võimalus käia vahetusüliõpilasena õppimas Lõuna-Koreasse Sunchoni Rahvuslikus Ülikoolis. Minu õppesuund oli peamiselt seotud globaalse hariduse, hariduslike õppematerjalide arendamise n i n g i n f o r m a t s i o o n i j a kommunikatsioonitehnoloogiatega. Samuti tegin ma ülikooli inseneride osakonnas osa oma

bakalaureuse tööst ning olin kohalikus põhikoolis praktikal inglise keele tunde andmas.Erinevalt kohalikest t u d e n g i t e s t o l i E u r o o p a vahetusüliõpilaste õ p p e k a v a suhteliselt paindlik n i ng võ ima l da s mööda Koread ringi reisida ja kauneid paiku külastada.

Üks korea üliõpilane ütles isegi, et ma olen oma lühikese sealv i ib imisega rohkem Koread avastanud, kui tema terve elu seal elades seda teha on jõudnud. Üks huvitav aspekt on ka see, et Koreas on väljas süüa umbkaudu sama kulukas, kui kodus ise kokata, ja söögikohti on suur valik igale maitsele. Selle tõttu tuli ette väga palju väljas käimist ja üks suuremaid põhilisi erinevusi läänemaailmaga oli see, et paljudes traditsioonilistes restoranides on laua keskel väike grill, kus kliendid ise grillivad. Lauad olid kaetud paljude väikeste kõrvalroogadega ja söömine on väga seltskondlik tegevus, toit tellitakse grupi peale ja sööma ei minda reeglina üksi. Korea inimesed on lahked, heasüdamlikud, väga abivalmid, kuid samas ka ülimalt konkureerivad. Näiteks õppimine muutub väga tõsiseks keskkoolis, kuna lõpueksami tulemus, mida on võimalik ainult korra elus teha, määrab ära kui heasse ülikooli õpilane saab. Kuna ülikooli läheb väga suur osa keskkooli lõpetanutest ja kõrgharidusega vabu töökohti on vähe, siis on ka konkurents töö leidmiseks tulevikus ülimalt tihe. Lapsed õpivad kõigepealt tavakoolis ja pärast seda lähevad erakoolidesse ehk akadeemiasse. Korraga käiakse 2-3 akadeemias ja koju saavad õpilased õhtul hilja, 22-23 paiku ning hakkavad kodutöid tegema. Tavakooli tunde hinnatakse kõige vähem, põhiline töö käib akadeemiates ja selle tõttu on tundides palju magavaid õpilasi, kes saadetakse klassi taha kõrgete laudade taha püsti seisma, et nad magama ei jääks. Selle ühe elu tähtsaima eksami nimel kulutavad perekonnad üüratuid summasid oma laste haridusse. Lapsi saadetakse võimalusel välismaale suvekoolidesse keelepraktikatele, koolid õpetavad aineid ainult sellest eksamist lähtuvalt ja kõrvalaineid nagu kehaline kasvatus või kunst on tihtipeale teisejärgulised. Klassid on Koreas suured, enamasti umbes 35-40 õpilasega ja õppetöö toimub loengu stiilis, mis tähendab, et harva esineb tunnitöös arutlusi ja kombeks ei ole tunnis

õpilastel küsimusi esitada. Suur on õpilaste õnn, kui tänu headele tulemustele saadakse sisse mainekasse ülikooli, sest ülikoolides ei ole õppimine enam nii konti murdev. Mitmete testide järgi on Lõuna-Korea õpilased maailma tipus, aga sellel kõigel on ränk hind. Korea kogemus andis mulle võimaluse end ametialaselt täiendada, ringi reisides kogeda seda põnevat ja eestlase jaoks eksootilist kultuuri ning leida uusi põnevaid sõpru ja tuttavaid. Kui avaneb võimalus teisi kultuure külastada, siis soovitan seda kindlasti kasutada.

Meie koolis toimus 3. detsembril 2012 fotograafiakursus, mida juhatas fotograaf Siim Teder. Foto-asjanduse huvilisi oli auditooriumisse kogunenud hulgaliselt. Alustuseks seletas Siim Teder meile fotograafia põhitõdesid ja mõningaid mõisteid, nagu näiteks ISO, fotoaparaadi objektivi ava suurus. Ta demonstreeris, kuidas fotoaparaati käes hoida jne.Ta rääk i s me i l e oma p i l d i s t am i se kogemustest ning fotografeerimisest kui tööst endast. Fotograafi töö on omapärane, kuid samas ka keeruline, sest töögraafik ei ole kunagi kindel ning vahel peab töötama hilistest õhtutundidest varahommikuni. Samas on töö huvitav, sest saab käia erinevatel üritustel pildistamas. Siim Teder rääkis ka sellest, kui tasuv on fotograafide töö ning et alustada tuleks juba noores eas; kindlasti tuleks jagada oma pilte te i s tega , sest võib-olla näeb m õ n i ü r i t u s e korraldaja neid ning s o o v i b sind oma ü r i tuse l e pildistama.Fotograafiakursuse lõpetuseks palus ta meil enda l ju tustada enda p i ld i s tamise kogemustest. Lõpuks andis ta meile teema ning palus meil minna koolimaja peale pildistama.

NB! Kas ka sina osalesid 24. veebruaril “Eesti minuti” fotoaktsioonis? Järgmine pildistamiskampaania toimub Eesti 100. sünnipäeval.

Thea, Melinda, Piia 8A

PILDISTAMINE -SEE ON VAHVA!

FOTOGRAAFIA

Madis põhikoolis, kus ta sooritas praktikat, koos

õpetajatega. Sõrmed püsti on poolkohustuslik

asend pildil.

Foto

: Era

kogu

Nr. 44 Märts 2013

ÜRITUSED

Kümnes

RAHUMÄE PÕHIKOOLI LAVAL OLI TÕESTI TUNDA ELEKTRIT

14. veebruaril toimus Rahumäe põhikoolis juba tavaks kujunenud moeshow, seekord siis „Naelking 2013“. Osalesid Rahumäe põhikooli, Nõmme põhikooli ning Nõmme gümnaasiumi õpilased. Teemaks oli „220 volti ehk elekter“. Žüriisse kuulusid elu erivaldkondade esindajad: lapsevanem ja pesudisainer Tiiu Roosma, Rahumäe põhikooli vilistlane Crislyn Juhanson, noo r soo töö ta j a Kadr i L i l l epea j a moedisainer Katrin Ainson.K o l l e k t s i o o n i d o l i d h u v i t a v a d j a mitmekesised. Oli kasutatud erinevaid värve – nii musta, siniseid toone, kollast ja punast. Demonstreeriti nii kleite, pükse kui ka seelikuid.Kuna kollektsioone oli palju, oli ka žürii liikmetel raske otsust langetada. 4.-6. klasside seas pälvis esikoha Rahumäe põhikooli 5B klass kollektsiooniga „Võimsad välgunooled“. Žürii tõi esile nende esituse omapära ja tantsulise liikumise. Teise koha saavutas Nõmme põhikooli 6B klassi kollektsioon ja kolmanda koha Rahumäe põhikooli 5A klassi kollektsioon „Black energy“. 7.-9. klasside arvestuses saavutas esimese koha Rahumäe põh i koo l i 8B k l a s s kollektsiooniga „Elekter meis endis“. Nende k o l l e k t s i o o n e r i s t u s t e i s t s u g u s t e värvieelistuste poolest. Teise koha pälvis Rahumäe põhikooli 7C ja 5C klasside ühiskollektsioon „Välgust tabatud“ ning kolmanda koha Nõmme põhikooli 7. klass.10.-12. klasside arvestuses oli vaid üks osaleja – Nõmme gümnaasiumi 10H klass, kes saavutas esikoha oma kollektsiooniga „Lühis“. Gümnaasiumi õpilaste kollektsioon oli efektne ja mänglevate puna-mustade toonidega.Pa r i m a d m o d e l l i d m o e s h o w l o l i d Rahumäe põhikooli 9B klassi õpi lane Dan Bondarenko ja 9A klassi õpilane Loretta Reisenbuk.Võidukol lekts ioonid l ä h e v a d e d a s i m o e k o n k u r s i l e „Sedamoodi 2013“, m i d a k o r r a l d a b Kanutiaia Noortemaja k o o s t ö ö s Ta l l i n n a H a r i d u s a m e t i g a . Eelvoor toimub juba 3. m ä r t s i l Ka n u t i a i a Noortemajas ja lõppvoor 10. aprillil Salme kultuurikeskuses.

Keidi 9B

NB! 8B klass ja 5B klass pääsesid edasi moeshow “Sedamoodi 2013” finaali.

Foto

d: K

arl-H

einr

ich

Arr

as

Foto

: Mar

ko M

aisa

Nr. 44 Märts 2013

Üheteistkümnes

ÜRITUSEDPLAYBACK 2013

Andreanne 8B

20.veebruaril toimus Rahumäe põhikoolis PlayBack. PlayBack on iga- aastane üritus meie koolis. Igakord on uus teema, mida peab järgima. Selle aasta teema oli ”Eesti muusika” ehk siis kasutada tohtis ainult eesti muusikat.

P l a y B a c k ’ i e s i t a t a k s e k a h e s vanu seg r up i s : 4 .- 6 . k l a s s j a 7.-9.klass. Selle aasta esitustes oli näha - kuulda kõike:er inevaid kostüümi valikuid, mitmeid eesti hitte,tantsulisust ja ka erinevaid koreograafilisi lahendusi. Žürii sõnul olid selle aasta võitjad kohe teada, neil ei olnud raskusi neid välja valida ,kuna need olid kõige si lmapaistvamad.Samas ütlesid nad ka seda,et kõik e s i t u sed o l i d head j a omamoodi huvitavad ning v a h v a d . G r u p i d , k e s võitsid ,lähevad meie kooli esindama.

Se l le aas ta P layBack ’ i tulemused olid järgmised:

4.-6.klass.

1. 6b

2. 4b3. 5b

7.-9.klass.1. 8b

2. 7a3. 9a,b

Solistide konkursi laureaadid:7-9a1. Akreta Dia Kampe2. Carmen Lindström3. Kirstin Ivette

Marie Baltazar

10-12a1. Marie Elise Tupp2. Helena Mööl3. Kerli Kuusik ja

Karl Oskar Mürk

13-16a1. Kristi Rõuk2. Victoria-Heleen

Itter3. Henri Porila ja

Jette Loona Kiiver

Publikupreemiad:7-9a: Mona Lene Maanurm10-12a: Marie Elise Tupp13-16a: Henri Porila

Foto

d: K

arl-H

einr

ich

Arr

as

Zürii: Tanel Nurk, Marek Vetik, Elisa Epro

Nr. 44 Märts 2013

PÄEVAKORRAL

Kaheteistkümnes

ÕPILASED PIDASID NÕU KOOLI JUHTKONNAGA

Keidi 9BÕpilasesinduse koosolekud toimuvad koolis tavaliselt reedeti ja kestavad 15-20 minutit.

Jaanuaris otsustasime teha tavapärase õpilasomavalitsuse koosoleku asemel hoopis tunniajase. 7A klassi õpilane Karen Minski t u t v u s t a s õ p i l a s o m a v a l i t s u s e l e tervisekaitsenõudeid kooli päevakavale ja õppekorraldusele. Kuidas järgitakse neid seadusi?Õpilasesinduse liikmetega tegime grupitööd ning seejärel arutasime ja tõime esile kõige tähtsamad probleemid. 12. veebruaril tutvustasime klassivendade P a u l i j a Daniga oma i d e i d k o o l i j u h t k o n n a koosolekul. Meie esimene ettepanek on see, et 7.-9. v a h e t u n d oleks ainult 5 minutit pikk. Põhjenduseks t õ ime s e l l e , e t s i i s on puhve t j a raamatukogu su le tud . Juh tkond e i nõustunud viieminutilise vahetunniga, aga kümneminutiline sobis ning meile lubati, et see ettepanek võetakse arutlusele.Muidugi ei saanud me rääkimata jätta kontrolltöödest, mis on ilmselt probleemiks ka kõikides teistes koolides. §10 (3) Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö. Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse õpi laste le vähemalt v i is õppepäeva enne kontrolltöö toimumist.§10 (4) Õppenädalas võib läbi viia kuni kolm kontrolltööd.§10 (6 ) Kon t ro l l t ö i d e i p l aneer i t a esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina.Kahjuks ei järgita neid kolme reeglit väga tihti, kuigi need on ka seadustikus kirjas. Põhjenduseks tuuakse, et tunnikontrolle võib teha, et need tööd hõlmavad kitsamat teemat (eelmisel tunnil käsitletut). Peame oluliseks ka seda, et kontrolltöödest teatataks võimalikult vara, et oleks aega keskenduda ühele tööle, varem ette valmistuda ja vajadusel aineõpetajalt üle küsida.Et vähendada selliste juhtumite arvu, kus tekib vaidlus õpetaja ja õpilaste vahel, tegime ettepaneku koostada kontrolltööde tabel internetikeskkonnas. See toimiks nii, et iga õpetaja näeks, kas näiteks 8B klassil on juba teisipäeval kontrolltöö ja kui on, siis õpetaja peab selle teisele päevale panema.

Erand on see, et kui teatud tund toimubki ainult ühel korral nädalas ja sel päeval on juba kontrolltöö kirja pandud, siis pole muud võimalust, kui satub kaks kontrolltööd ühele päevale. Õpilased pidasid tähtsaks ka seda, et rohkem töid tehtaks arvutiga. Meie kool kasutab juba üsna t iheda l t Moodle keskkonda ning varemgi on tehtud töid Wordi dokumendina ja siis need õpetaja meilile saadetud. Koosolekul saime teada, et järgmise kolme aasta jooksul püütakse panna kõik tööd Moodle keskkonda. Tõstatasime probleemi, et vahetundides võiks olla rohkem tegevusi, see väldiks mittesobivat käitumist kooliruumides. Meie ettepanek oli selline, et kui kool saab tagasi fuajeede televiisorid, siis nendest võiks näidata naljakaid ja huvitavaid klippe ning õpilaste töid. Juhtkond polnud selle vastu ning loodetavasti saamegi varsti näha kooli televiisoritest huvitavaid klippe. Arutasime ka seda, et õpilaste pidev põrandal istumine on põhjustatud sellest, et pingid on n-ö ülekoormatud või on kaugel klassiruumist. Muidugi pikka koridori ei saa panna vähese ruumi tõttu pinki, kuid fuajeesse saab. Meie arust on hea mõte tuua teiselt korruselt kolmandale vähemalt üks pink, sest teisel korrusel on enamasti algklassid, kelle jaoks on vahetunniaegne puhkamine hoopis mängimine.Arutlusele tuli ka koolitoit. Juhtkonnaliikmed imes tas i d , ku i r ääk i s ime , e t me ie kooliõpilased soovivad tihemini koolitoiduna suppi süüa. Kuid imestus oli positiivne ning nagu näha, siis nüüd me saamegi lõunaks suppi kaks korda nädalas.

Tänavu sügisel käivitunud Elamusaasta loob õpilastele võimaluse suhelda Eesti kultuurielus oluliste inimestega. Eesti Kultuuri Kojast alguse saanud ettevõtmise eesmärk on viia meie ühiskonnas t o on i andvad i n imesed koolidesse rääkima neid mõjutanud e lamustest . Noortel on kohtumiste ajal võimalus külalistega vabas vormis mõtteid vahetada.

13. veebruaril vahendasid 9B klassi õpilastele oma elamusi kirjanik Aidi Vallik ja koreograaf Kaja Lindal. Vestlus kujunes vahetuks n ing emots i onaa l seks . Tagasiside õpilastelt oli väga positiivne. Oli ju põnev t e a d a s a a d a , m i d a lemmikkirjanik oma elust ja töödest jutustas. Samuti pani mõtlema tantsijaks õppiva noore inimese raske elu.

ELAMUSAASTA

Rahukas

ELAMUSED KOOLIDESSE!

Nr. 44 Märts 2013

EKSPERIMENT

Kolmeteistkümnes

KODUKORRA RIKKUMINE:BURGERITEGA MÖÖDA KOOLI

Gerli, Signe, Anett Andreanne, Heili 8B

Kas Sina oled lugenud meie kooli kodukorda??? Kui mitte vabatahtlikult, siis klassijuhatajaga koos oled seda kindlasti teinud. Rahukas otsustas pisut jälgida kooli igapäevast elu. Ja mis silma jäi? Koridoris ikka kinnitatakse keha... Rahuka seekordseks eksperimendiks on jälgida kooli kodukorra järgimist. Korraldasime katse, rikkudes ise väga jubedalt korda. Nimelt lähevad meie katsealused ühel reedesel päeval teisel vahetunnil puhvetisse ja ostavad kaks suurt burgerit. Nimetame katsealused A ja H. Väljavõte kodukorrast: 23. Toitu ja jooki puhvetist klassiruumidesse ja koridoridesse ei viida.Alustame oma ringkäiku hamburgeritega sööklast. Sööklas ei tee keegi väljagi, tavaline asi ju. Liigume edasi koridoris - ikka ei tee keegi välja. Teise korruse klaasuste ees märkas meid õpetaja Snitko: „Tüdrukud, siin ei söö!“. Selgitasime talle, et meil on selleks oma eesmärk, ja ta lubab meil edasi eksperimenteerida. Teise korruse koridor: lapsed jälgivad imestunud-hukkamõistva pilguga, ent keegi ei ütle midagi. Kolmanda korruse koridoris jälgitakse, hinnatakse taas seletatud pilkudega. Ent siiski – repliigid: Margo 7.b: „Ampsu saaks?“ Gert 7.b „Sööklas süüakse!“ Esimesed julged keelavad katsealuseid. Meie ei tee aga välja ning liigume edasi. Katsealused istusid 2. ja 3.korruse vahele jäävatele treppidele. Nooremad õpilased üritavad teha näo, et nad ei ole näinud midagi. Õpetaja X: „Hea, et koristaja tegi just trepid puhtaks. Nüüd on teil hea istuda siin!“ Mõned koolitöötajad mööduvad, kuid ei tule keelama. Kooli med. õde küsis katsealustelt moeshow kohta. Üks pisike poiss lõi katsealust A jalaga ja hüüdis: “Siin ei tohi süüa!“ Edasi liigume 1. ja 2. korruse trepile. Algklasside õpetaja pragab meiega: „ Kas te reegleid ei tea? Siin ei tohi süüa! Marss sööklasse!“ Katsealused A ja H selgitavad ka talle kogu loo ära ja eksperiment võib jätkuda. Õpetaja XX arutab katsealusega H solistide konkursist. Lapsed vaatavad tagasi, kuid keelama ei tule. Tunnikell heliseb. Liigume 2. ja 3. korruse vahel olevale vahekorrusele. Õpetaja XXX soovib: „ Head isu!“. Õpetaja Y ja YY märkavad „kuritegu“ ja kurjustavad katsealustega. Katsealused A ja H astuvad klassi. Klassivendade reaktsioon: „ Burksi ikka e i sööks!“ . Õpetaja XXXX märkab katsealuseid, hindab hetkeks pilguga, ent laseb hamburgerid lõpuni süüa.Mida arvasid pealtnägijad meie eksperimendist?Kas sa nägid hamburgeritega õpilasi koolis ringi käimas?Helena 3b: Jah, nägin, istusid trepi peal ja olid ees.Eve 4b: Nägin, mugisid nii, et suud olid mustad.Mis sa arvasid sellest? Tohiks nii teha või mitte?

Mikk Loomets: Robootikaringis ehitame legodest roboti, mis (kes) saaks midagi teha. Siis me programmeerime arvuti kaudu ta liikuma. R a s m u s A a s m ä e : M e s a i m e l e g o robotikomplekti. Kõigepealt tegime igaüks kindla õpetuse järgi roboti ja hakkasime seda katsetama. Hiljem tegime ise ka roboti. Kõige raskem on teha programmi, mis robotit juhiks. Ma tegin Mikuga roboti, mis (kes) nägi välja nagu skorpion. Ja ta lõi ka.Frank Kits: Robootikas me ehitame roboteid, mis (kes) võivad teha seda, mida sina tahad. Näiteks mina tegin roboti, mis (kes) haarab asju, kui sa nupule vajutad.Robootikaringi juhendavad õpetajad Madis Kaasik ja Veijo Sikk.

Robootika ehk robotitehnika (inglise robotics) on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega.

Robootika kolm põhiseadust

S õ n a " r o b o o t i k a " ( r o b o t i c s ) k a s u t a s esmakordselt Isaac Asimov oma lühikeses ulmelises jutukeses "Runaround" 1941. aastal. Asimovilt pärinevad ka nn robootika kolm põhiseadust:

1. Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha;

2. Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega;

3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega.

Rahukas

5. KLASSI POISID OTSIVAD SÕPRUST ROBOTITEGA

HUVIALADHelena 3b: Ei, nii ei tohiks küll teha. Nad olid minust palju vanemad ja ei julgenud keelata.Eve 4b: Ei tohi. Keelaksin, kui nad ei oleks minust vanemadKüsisime veel õpetajate käest, kes nägid katsealuseid.Miks Te ei keelanud õpilasi, kes sõid kooli koridoris hamburgereid? Mida arvate n-ö koridorides einestamisest? Tiina Pebre: Ma ei teadnudki, et see on eksperiment. Ma mõtlesin, et teil on kõhud väga tühjad ja kui te ei söö, siis minestate ka ära, nagu too tüdruk moeshowl. Ei, muidu tegelikult nii ei tohi. Järgmine kord kindlasti vestlen nendega.Janne Fridolin: Vaatasin hämmingus, et lapsed söövad burgerit ja mõtlesin omaette, et ju neil jäi hommikusöök söömata, ja näod olid ka näljase moega...KIITUS! Kõigile tublidele õpilastele ja õpetajatele, kel oli julgust keelata ja kooli kodukorra eest välja astuda.

Nr. 44 Märts 2013

MEELELAHUTUS

Neljateistkümnes

RAHUKA TOIMETUS:Peatoimetaja: Dan Bondarenko 9BPeatoimetaja abi: Keidi-Riin Unt 9B, Signe Rebassoo 8BKüljendus: Paul Raatpalu 9BSekretär - asjaajaja: Anne PiiburMeelelahutus ja kultuur: Nele Kurvits 9B, Grete Prangli 9B, Jonna-Liisa Lätte 9B

Foto: Paul Raatpalu 9B, Karl-Heinrich Arras 9B Uudised, elu ja arvamus: Anett Veske 8B, Andreanne Kallas 8B, Gerli Parve 8B, Heili Kukke 8B, Jonna-Liisa Lätte 9B, Hanna Sillaots 9A, Evelin Sulg 9A, Frederika Stella Aasmäe 9A, Laura Lehto 8A, Piia Kalamees 8ASport: Keidi-Riin Unt 9B

RÕÕMSAT NUPUTAMIST!

LÕÕGASTAVAT, ENT HUVITAVAT KOOLIVAHEAEGA!

E m a k e e l e n ä d a l a viktoriini tulemused

4.-6. klassI-II koht 6A ja 6BIII koht 4B

7.-9. klassI koht 9BII koht 9AIII koht 8B

HEA RAHUKA LUGEJA!

Meie kooli viktoriinisari otsib endale nime! Ootame sinult ettepanekuid.Pakkumistega pöördu oma emakeeleõpetaja poole!