Kooliaasta on alanud kaunilt. Palju on uusi ja toredaid inimesi. Kooli ja lasteaeda on tulnud

hulk väga tublisid lapsi. Kokku on koolis ja lasteaias 73 last. Eelkoolis õpib neist õpetaja Ulvi

Vahteri käe all 12. Meil on ka kolm uut tarka ja toredat õpetajat: III klassi ja inglise keele

õpetaja Kristiina Baum, V-VI klassi ja saksa keele õpetaja Anneliis Terep ning puutöö- ja

pillimeisterdamise õpetaja Indrek Roosi. Meil on uus, kuid samas kogenud majandusjuhataja,

kelle käe all meie majad aina kaunimaks muutuvad – Helle Lehtmets. Meil on uus

raamatupidaja Eret Türk, kes rahaasjades on juba korra jalule seadnud. Meil on uus ühingu

esinaine Piret Anier, kes viib end väga hoolsalt kurssi kõigi koolis toimuvate protsessidega ja

paistab, et paljud neist hakkavad palju tõhusamalt kulgema.

Sügis on olnud ka ilma poolest väga ilus, soe ja värviline. Seepärast on peale

klassiruumides õppimise ette võetud mõndagi vahvat: III-VI klassi õpilased käisid Õhne jõel

lodjaga sõitmas ja sügisest loodust vaatlemas, V-VI klass pikal rattamatkal Loodi ümbruses

pähkleid otsimas, trotsides tugevaid tormituuli; I-II klass matkas ümber Viljandi järve. Kogu

kooli õpilased ühiselt tegid rattaretke Varesemägedesse. III klassil on käsil

põllumajandusepohh – omal jõul ülesküntud põllulapile Metskülas külvati talirukis. Tööd

jätkuvad, kuniks aasta pärast süüakse iseküpsetatud leiba! Lisaks tutvusid III kl õpilased Tipu

Looduskoolis Soomaal vihmausside ja nende elu-oluga. On korraldatud lõbusaid

klassiõhtuid ja esinetud kuupeol. Mõnestki neist sündmustest saate siit lehest lugeda.

Lasteaias on mõnusad sügismatkad ja ilusatest ilmadest rõõmu tundmine olnud igapäevane

loomulik elu.

VVViiillljjjaaannndddiii VVVaaabbbaaa WWWaaallldddooorrrfffkkkoooooollliii

SSSüüügggiiissseee AAAjjjaaa LLLeeehhhttt

222555...oookkktttoooooobbbeeerrr 222000111111

2

Lasteaia uudised Meie tegemisi suve lõpus ja sügise alguses

Meie lasteaia-aasta algas rühmaruumide suurpuhastuse, pisiremondi ja mängusjade korda

sättimisega augusti keskel. Väga tublid abilised olid Oru tn. rühma lapsevanemad, kes osalesid

nii mängutoa põranda lihvimisel ja lakkimisel, talvepuude varumisel kui kõikidel töödel, mis

olid vajalikud lasteaia taasavamiseks. Siinkohal teile kõigile suur tänu kasvatajate poolt!

Suvel käisid kasvatajad Jaanika ja Külli ennast täiendamas Waldorfpedagoogika Seminari

koolitusel Tallinnas, kus nad laiendasid oma teadmisi pentatoonilise laulu vajalikkusest,

õppisid ise looma lastele sobivaid laule ja arutlesid koos teiste kasvatajatega, kuidas paremini

hinnata laste arengut ning kuidas kajastada seda tööd ka meie lasteaia õppekavas. Koolitus oli

huvitav ja teiste Eesti waldorflasteaednikega koos oldud aeg andis hea impulsi uue õppeaasta

rõõmsaks ning tegusaks alustamiseks.

Lasteaia rühmad avati pärast suvepuhkust 15. augustil. Suur rõõm oli kohtuda suve jooksul

palju suuremaks ja veel tublimaks sirgunud lastega. Kõrvuti igapäevase lasteaiaeluga algasid

nüüd kasvatajate vestlused uute lasteavanematega ning uute laste harjutamine lasteaia

rütmidega, teiste lastega ja kasvatajatega. Lutsu tänava rühma tuli sel õppeaastal 6 uut last:

6-aastane Aleksander, 5-aastane Sass, 4-aastased Aaron ja Katariina ning 2-aastased Moke ja

Remi. Oru tn. rühma sõbralikku perre võeti vastu 2-aastane Jorgen, keda ootas seal ees suur

vend Markus. Kõik lapsed on nüüdseks lasteaiaga hästi kohanenud, ainult Remi jäi veel

aastaks koju kasvama ja emmet aitama oma vastsündinud vennakese eest hoolitsemisel.

Praeguse seisuga on Lutsu tn. rühmas 20 last, Oru tn. rühmas 13 last.

1.septembril alustas tööd lasteaia kolleegium, kus iganädalastel koosolekutel kasvatajad

ennast tööalaselt täiendavad, laste arengu vaatlusi teevad, igapäevaste pedagoogiliste ja

töökorralduslike küsimustega tegelevad.

Kolleegiumitöö tulemusena valmistasid kasvatajad ühiselt ette septembrikuu hommikuringi,

Miikaeli ringmängu, mida lapsed terve septembrikuu vältel suure rõõmu ja kaasaelamisega

kaasa tegid. Miikaelipäeval, 29. septembril, mängisime Miikaeli ringmängu koos lasteaia

suuremate lastega ette ka kooli kuupeol. Lapsed olid julged ja tublid ning nautisid oma

esinemist rõõmuga.

21. septembril osales kasvataja Külli Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt korraldatud

erakoolide ja –lasteaedade infopäeval, kus tutvustati uusi määrusi ja seadusi, millega peavad

oma töökorralduses arvestama ka meie lasteaiarühmad ning kool.

27. septembril toimus Oru tn. rühma vanemate õhtu, kus olid kohal kõik lapsevanemad (!).

Vestlusringis vahetati mõtteid televisiooni ja arvuti mõjust laste arengule ning käsitleti

igapäevase lasteaiaelu korraldamise küsimusi.

Oktoober algas uue hommikuringiga, mis oli pühendatud Lõikuspühale. Lapsed said nelja

nädala vältel selgeks, kustkohast saab pagar jahu küpsetamiseks, kust mölder jahu

jahvatamiseks vilja võtab, ja keda tänada selle eest, et seemnest üldse vili võrsuda saab.

4. oktoobril alustas tööd eelkool, kus osaleb sel aastal 12 last väga kogenud õpetaja Ulvi

Vahteri juhendamisel. Lapsed ootavad igat koolipäeva suure elevuse ja rõõmuga, kusjuures

3

toimub meil pidev „repertuaari” vahetamine – eelkooli salmid- laulud kantakse laste poolt

ette lasteaias ja lasteaia omad eelkoolis.

15. oktoobril toimus taas Tallinnas Waldorfpedagoogika Seminari koolitus lasteaednikele.

Teemaks oli seekord häälikute eurütmiseerimine. Kasvatajad Anu, Annely ja Külli õppisid,

kuidas luua salmidele ja lauludele tähenduslikke liigutusi ning tutvusid häälikute eurütmia

põhimõtetega. Oli üks väga huvitav ja vajalik koolipäev.

18. oktoobril toimus meie vanemate kooli esimene loeng: psühhoterapeut Inge Tael rääkis

laste hirmude tekkepõhjustest ning agressiivsuse olemusest. Osavõtjaid oli rõõmustavalt

rohkesti, tekkis palju küsimusi, millele loodame vastuseid saada Inge Taela järgmistes

loengutes.

Oktoobrikuu lõppes mõlemas lasteaiarühmas leivaküpsetamise nädalaga. Jahvatasime

käsiveskiga jahu ja puhastasime leiva sisse lisamiseks omakasvatatud päevalille seemneid.

Reedel valmis laste kätega leivatainas, saateks lauluread „sõtkun tainast nagu ema, siis kui

leiba tegi tema”. Leivapätsikesed said kõik kauni päevalilleseemnetest mustri. Leiva peale

panemiseks tegid lapsed ise valmis või, taas rõõmsa laulu saatel: „koort kui hästi loksutame,

või siis varsti valmis saame”. Ja valmis nad saidki - nii leib kui või. Küll maitsesid nad imehead!

Lapsed arvasid kõik üksmeelselt, et paremat magustoitu ei olegi olemas.

Lõikuspüha ringmäng lõppes aga pidulikult kaetud laua taga, millel laste kodudest toodud

10 erinevat moosi. Need osutusid nii heaks, et kõrvale polnud vaja võtta mitte ühtki leivaviilu.

Aitäh kõikidele vanematele selle toreda moosidega maiustamise hommiku eest!

Sügis jätkub ja ka laste tegemised lasteaias ei lõpe kunagi. Järgmiste lasteaia uudistega

tutvustame teid aga juba teine kord ja mõnes järgmises ajalehes! Kaunist sügise jätku!

Kasvataja Külli Saul

Onnide

ehitamine on

lastel hästi

selge.

Sellesse

väiksesse

elamisse siin

mahuksid

sisse ilmselt

kõik pildil

olevad

lapsed, aga

kõik korraga

välja

vaatama küll

ei mahuks.

4

Uudiseid koolist Esimene klass

Oma kooliteed alustasid selle aasta 1. septembril Alina, Loretta, Mats ja novembris Aaron Aivo.

Kahe kuuga, mis me oleme teise klassiga koos olnud, oleme õppinud üksteist tundma. Lisaks

koolitööle on meil olnud juba palju ühiseid ettevõtmisi. Praegu avastame enda jaoks

matemaatika seaduspärasusi. Ka teises klassis õpib sel aastal kaks tublit last rohkem: need on

Karmen ja Eno. Pildil oleme pärast esimest koolitundi. Soovin meile kõigile üksmeelt ja

koostööd!

I – II klassiõpetaja Aurika Karus

Kolmanda klassi põllumajandusepohh

„Leib viljast, vili valgusest, valgus maailma algusest...“ laulavad meie koolilapsed söögi juurde

asudes. Kolmas klass alustas kooliaastat maailma alguse ja valguse tekkimise looga. Nüüdseks

on jõutud vilja ja selle kasvatamise juurde. Ees on ootamas sellest samast isekülvatud viljast

leiva tegemine. Põllumajanduslik aasta võib kolmanda kooliaasta iseloomulikult kokku võtta.

Meie klassis käib kaheksa õpilast. Sobiv põllulapp välja valitud, asusime koolimajast 15

kilomeetri kaugusel asuva Metsküla poole teele. Esimesel päeval autodega, sest lapsi oli ees

ootamas pikk ja raske kündmispäev.

5

Koolist kuuri alt sai välja otsitud ja tolm maha pühitud suurelt raudadralt ja mõnevõrra

kergemalt äkkelt. Lastevanemate abiga sai see Metskülla toimetatud.

Kord kohale jõudnuna tuli alustada põllu puhastamisega – eelmine maa omanik oli seda

kohta kasutanud prügimäena. Vaatasime, kes leiab kõige huvitavama leiu – vanad ravimid,

katkised mänguasjad,

lambipirni killud... kokku tuli

prahti mitu pisikest ämbritäit.

Siis labidad pihku ja

sõnnikut vedama, sest ka vili

vajab rammusat toitu enne

kui suureks sirguda saab.

Sõnnik ongi ju vaid

läbiseeditud, peenestatud ja

vajalike bakteritega

rikastatud taimne toit.

Imehea, mõtleb viljapea.

Kompostihunnikust sai

aiakäruga oma kümmekond koormat põllule veetud ja rehadega ühtlaselt laiali tõmmatud.

Kompostihunniku kõrvalt leidsime mitu kärnkonna, kes varjumispaika otsides sooja koha olid

oma jaoks leidnud. Julgemad võtsid konnad kätte, vaatasime kärnkonnade mürginäärmeid,

kuulsime neid piiksumas ja saime tunda kuidas nad oma veepõiest kogu tagavara meile otse

pihku tühjendasid – eks nad pisut kartsid meid. Seepärast said konnad ettevaatlikult oma

peidupaikadesse tagasi asetatud. On nad pigem ööloomad ja ehk jäidki nad ööd ootama, et

siis põllule meie tööd uudistama minna.

Järgnes päeva kõige raskem osa. Üks asi oli paarkümmend kilo kaaluval lapsel rasket rauast

atra enda järel vedada samal ajal jälgides, et vagu sirge tuleks, teine asi oli seda kõike koos

teistega teha. Samas tempos, samas rütmis anti oma panus nii kuidas kellelegi jõukohane. Kui

keegi tõmbas vähem, pidid teised sedavõrra rohkem pingutama – edukas kündmine on üks

6

suur meeskonnatöö! Lapsed

olid väga töökad, sama

usinad aga ka üksteisele

märkusi tegema, nähes kui

keegi pisut laiskles.

Äestamine oli hulga kergem

ja lastele ka lõbusam, sest

üks laps tohtis äkke peal

istuda, samal ajal kui teised

äket diagonaalis üle põllu

vedasid. Ja nii kuni kõik

lapsed äkkesõitu proovida

saanud ja põld äestatud.

Peale kolme-neljatunnist

tööpäeva asusime isukalt

võileiva-kottide kallale. Küll

maitses leib hästi!

Järgmisel päeval võtsime

sama retke ette jalgratastega.

Ees oli ootamas külvamine.

Arvestasime, et jõuvarudest

jätkub nii paljuks ikka, et 15 km

sinna ja samapalju tagasi

ratastel läbida. Üks

lapsevanem ees, klassiõpetaja

rea lõpus, väntasime Metsküla

poole. Teel tegime teejoomise pausi ühe vana käänulise puu all, kust leidsime

sarapuupähkleid,

nägime paari

ämblikku, mürgise

marjaga ussilakka ja

pehmeid samblaid.

Lastel tekkis

küsimus: kas hunt

või karu võiks ka

praegu meile vastu

jalutada? Vestlus

viis lõhnadeni, et

need levivad

tuulega ja jõudsime

järeldusele, et isegi

kui hunt või karu

oleks seal metsas

7

olnud, oleks nad ammu meie lõhnasid tundnud ja jalga lasknud. Leidsime, et metsaloomadele

ligi hiilimiseks on vaja vastutuult, siis ei vii tuul meie lõhnu nendeni ja meil õnnestub loomi

eemalt näha.

Maha külvamiseks valisime talirukki. Oli septembri keskpaik, talirukki külvi jaoks just sobiv

aeg. Lapsed said kaela linasest riidest laia kanga või õlale terade hoidmise jaoks kotikese,

täitsid selle

viljaga ja

reastasid end

põlluäärde

märguannet

ootama. Üks

lapsevanem,

põllumees ja

maalapi omanik,

näitas kuidas

põllul külvamise

ajal liikuda, kui

palju vilja

korraga pihku

võtta ja millise

liigutusega terad ühtlase kaarena maha langeda lasta. Nüüd oli laste kord. Keskendunult ja

pühalikult kõndisid 9- ja 10-aastased lapsed, peod vilja täis, rahulikult üle põllu ja vaatasid

hoolikalt, kuhu seemet lasta maha kukkuda. Saab ju igast terast uus taim, mille otsa

moodustub umbes 25 uut tera.

Selline kogus küpseid teri on

jahvatatuna pisike peotäis jahu.

Pisikesest peotäiest jahust saab aga

veega segatuna pisikese kukli...

Kolm nädalat peale külvi ulatus

meie kõrvu jutt, et tärganud on

heleroheline oras. Teadsime, et

jalgratastega parajat pingutust

nõudev matk imeilusa ilmaga mõjub

kõigile hästi ja nii me teele asusimegi.

Puhkehetke ajal arutasime ilmast,

päikesest ja osoonist. Oli kuulda arvamusi, et päike seisab paigal nagu nael ja kõik tiirleb

ümber tema, aga oli ka arvamusi, et päike nagu tantsiks ilmaruumis, planeedid võnguvad koos

temaga; nii ta sirab seal ja kasvatab meie orast... Koos vabas õhus olemine annab õpetajale ja

lastele võimaluse kogeda üksteisest selliseid külgi, mis tunnis ja klassiruumi seinte vahel

kipuvad varju jääma. Samas tekkib võimalus kerkida teemadel, mis tunniraamistikku ära ei

mahu. Selliste mõttevahetuste tähtsus ei seisne „õigete“ ja „valede“ vastuste teadasaamises,

hoopis olulisem lapse jaoks on arendada endas oskust esitada küsimusi ja oskust otsida

mõistlike vastuseid.

8

Maitseme orast, arvab õpetaja Sulev. Seda rohtu või? küsivad lapsed. Sedasama jah!

Maitselt

mahlakas ja

värske, kergelt

magus – päris

hea, arvab

enamus lastest.

Kas ka metsa-

loomadele

võiks see

maitseda, tekib

lastel küsimus.

Jääme lootma,

et ehk

metsaloomad

siia küla ja

majade vahele

siiski tulla ei julge, vähemalt mitte hulgi. Jääme lootma, et jääb ikka meile see suure vaevaga

maasse saadud vili. Korraga avastame, et neil, kes eriti usinasti orast maitsenud, on keeled

rohelised. Sama rohelised kui oras ise. See teeb lastele nalja. Võrdleme, kellel on keel kõige

rohelisem.

Tagasiteel kooli leiame külakiigu. No kuidas saakski sellest kolmanda klassi õpilastega

mööda minna ilma, et järele prooviks, kas kiik ikka kiigub? Kiikus küll ja kuidas veel!

Plaanime külmemate ilmadega, kadripäeva paiku, veelkord põldu vaatama minna. Ehk on

siis lumi juba maas ja saame orast lume alt otsida. Südatalvel saab jalgrattad suuskade vastu

vahetada, ka jalgsimatk põlluveerele on järele proovimata. See jääb suvisele ajale ja saab

olema telkides ööbimisega. Selleks ajaks on talirukis juba äratuntava välimusega. Sügisel

läheb vilja koristamiseks ja kuivatamiseks, jahu tegemiseks ja leiva küpsetamiseks.

Õpetaja Kristiina Baum

9

4. oktoobril

uudistasid III, V

ning VI klassi

õpilased Õhne

jõel sügise

saabumist.

Mahukas

ühemastiline

purjelaev

Jõmmu pakkus

õdusat istumist

lambanahkadel

ning põnevat

uudistamist nii

lastele kui ka

neljajalgsetele

sõpradele. 12

meetrit pikk ja

7,5 meetrit lai

lodi kostitas

meid oma

vööris sooja tee,

vorstikeste ja

lühifilmiga

enese saamisloost.

Humoorika

laevakapteni vahvad

meremehejutud

ning loodusretke

raames kuuldu jõest,

selle elustikust,

kaldakooslusest

ning lindudest pani

vast igaüht sellele

mereelukale tagasi

igatsema.

LLooddjjaassõõiitt

ssüüggiisseesseell

ÕÕhhnnee jjõõeell

10

Lodjasõidule

järgnes 1,1 km

pikkune tiir, mille

käigus väikesed

loodushuvilised

said astuda

Suislepa

mõisahärra

jalajälgedes ning

tutvuda Õhne jõe

äärse

lammimetsaga.

Kõik uuristused

maapinnas ning

lohukesed

kaldamudas said

läbi käidud ning

omaks võetud,

vapramad isegi

kargesse

jõevette kastetud.

Õpeteja Anneliis Terep

11

Merel on palju aega mõelda. Oleks vaid küsimusi, mille

üle juurelda. Nende eest hoolitses see kord Triinu (pildilt

puudub).

Viienda ja kuuenda klassi mereteemaline klassiõhtu koos kummitusega

Jätkuna vahvale lodjasõidule toimus

V ja VI klassil 20. oktoobril

mereteemaline klassiõhtu.

Koosviibimine, kus kõikvõimalikud

merega seotud olendid – merineitsid,

meremehed ja ka üks vapper

piirivalvur ning muudki mererahvast

– laevatekil ehk koolimajas kokku

said ja vaimu merel ööbimiseks

valmis panid.

Nauditi isevalmistatud toite,

esineti üksteisele, mängiti pimesikku

ning tehti lähemalt tutvust koolimaja

pimedamate nurkadega.

Kinniseotud silmadega merelised

lõikasid enestele lõngast

maiustustepuult magusat saaki ning

ragistasid ajusid viktoriiniringis.

Nähtamatule majaprouale

osutusid laste hilisõhtused

rõõmukilked nähtavasti veidi

väsitavaks, sest öösel otsustas ta

meid kostitada uksepaugutamiste ja

lustliku vilistamisega. Vaprad

merelised pidasid tormile siiski ennastsalgavalt vastu ja hommikuringis oli vestlusmaterjali

ning rõõmu rohkem kui küll.

Mõne sõna nõustus toimunu kohta ütlema ka Johanna Maria, kes seda kohe ka teeb.

Õpetaja Anneliis Terep

Klassiõhtu oli põnev. See toimus neljapäeval vastu reedet. Jäime koolimajja ööseks.

Kuna klassiõhtu algas kell 16, st kolleegiumi koosolekuga samal ajal, pidime me vaikselt olema.

Vaikselt olemisest ei tulnud midagi välja, hakkasime kõvasti kiljudes ja karjudes pimesikku

mängima ja kummitusi jahtima. Keegi laulis. Mery-Liis võttis flöödi ja hakkas ise kummituseks!

Vahepeal kadus Triinu ära. Sten ja Joonatan võtsid kummitusega võitlemiseks kaasa nagi ja

läksid üles, teised nende järel. Ja seal diivanil istus Triinu ja naeratas.

12

Pildil on mingi arusaamatu olukord. Kaader on pisut viltu,

nagu merel ikka, aga värvid on õiged

Sellel pildil on pahaaimamatu laevameeskond enne öiseid dramaatilisi

sündmusi. Hommikuks oli meid umbes poole vähem.

Võtsime julguse kokku ja

proovisime, kes julgeb

pimedas söögisaali

minna … Lõpuks ei

julgenud keegi ka saali

minna! Kui õpetajad

viimaks tulid, sai ette

võetud nii viktoriin kui ka

üks lõika-pimesi-kääridega-

lõnga- otsast-maiustusi-

mäng.

Öösel keegi vilistas ja

koputas … Järsku Mery-Liis

karjatas ja hüüdis:

“ Vaadake, lava peal on

kummitus“. Ning tõesti,

lava peal olid toolid ja ühe

tooli peal istus valge kogu.

Sten helistas emale, et ta koju viidaks.

Kummituse välja ilmumist mõjutas kindlasti neljapäeva öö, mil ka muinasjuttude järgi liigub

kõiksugu vaime ja tonte...

Hommikul koristasime ja algas tavaline koolipäev.

VI klassi õpilane Johanna Maria Ojap

13

Pähklid Sinialliku voore nõlvadel olid

suuremalt jaolt juba varisenud.

14. september oli see päev, kus orkaan Katia siia jõudis. Orkaani mõõtu ta küll enam välja ei

andnud, aga pildilt on näha, kuidas ta ägedalt puid painutab ja juuksed vahvalt lehvima paneb.

Meie vapraid matkaselle see ei heiduta.

Pähkliretk

14. septembril käisime ratastega pähkliretkel.

Esimene peatuspaik oli mälestusmärgi

juures Järveotsal. Seal jõime teed, kakaod,

sõime võileibu - mida kellelgi parasjagu

kaasas oli. Edasi sõitsime metsavahelisi teid,

mis olid küll väga kitsad ja halvad, kuid sõita

oli seal väga lõbus. Jõudsime Siniallikule.

Sarapuid oli seal palju, kuid enamus kahjuks

tühjad. Väntasime edasi. Paljudel hakkas

külm. Siis juhtus veel selline asi, et

Joonatanil läks rattakumm tühjaks. Saime

selle kuidagi täis pumbatud. Edasi liikusime

maantee peal. Kui olime juba natuke aega sõitnud, leidsime tee äärest suure sarapuumetsa.

Kõik jooksid ruttu pähkleid korjama. Pähklipuud ja rohi olid seal väga kõrged ja kõik, kes

pärast metsast välja tulid, olid läbimärjad. Sihtpunkti Loodi jõudes olime kõik väsinud ja

külmetasime.

14

...kui need veekogu gabariitidele ei vasta Teekond kodu poole osutus oodatust raskemaks

Palgiparvetamis-

harjutused Loodi

ojas

Head

palgiparvetajad

oskavad palke ka

parajasse mõõtu

murda, ...

15

Allakirjutanu koduteel ettenägematuid takistusi läbimas

Paistust paistab tõesti kaugele

Kuigi vihma

sadas ja tuul oli

tormine, said

meie klassi

poisid tule

lõkkesse.

Istusime tule

äärde, grillisime

vorsti, jõime

teed ja

mängisime lätsu.

Natuke aega

olime veel seal ja

siis suundusime

tagasi

kodupoole. Aga

tagasi sõites tegime väikese ringi. Õieti läksime kõigepealt otse läbi metsa Loodi Põrguorgu.

Ratastega kujunes see teekond väga raskeks. Suurem osa teekonnast tuli ratast koos muu

varustusega seljas tassida järskudest mägedest üles ja alla. Mõned ei jaksanudki. Siis aitasid

neid teised, kes ise olid ka puruväsinud. Põrguorus oli põnev. Seal sai koobastes ronida. Edasi

- Paistu kaudu Viljandisse. Tee oli kaunis aga tuul oli väga tugev. Kui õhtuks koju jõudsin, ei

jaksanud enam liigutadagi, jäin kohe magama.

Laura Pakassaar, VI klass

16

Pilte kogu kooli ühisest väljasõidust Varesemägedesse

Toitlustajaks ei saada, selleks sünnitakse.

Taolise kolmeharulise küpsetusvarda abil suutis

Mano ära toita kogu oma klassi.

Sama lugu on puutöö õpetamisega. Õpetaja

Indrek näitas ette mõned lihtsad töövõtted ...

Osa matka-

seltskonnast

ei ole

mallanud

lõkke äärest

lahkuda.

Otsekui

aimates, et

muidu nad

selle pildi

peale küll ei

jää.

...mõõku ja muid tarvilikke riistu materjalist, ...

... ja kogu matkaseltskond voolis nuge, ...

17

...mida metsa all külluses.

Ja viimaks tuli seda teha juba õige kiiresti.

Kuna tööviljakus oli suur, siis oli seda pidevalt vaja

juurde tuua.

Suupillihelidega läheb töö palju reipamalt.

Mida sellisest küll saaks?

Õpetaja Kristiina tehtud nuga äratas kõigis imetlust.

Isegi õpetaja Indrek kahtles, kas ta nii ilusat oskaks

teha.

... mängudeks,... Aga aega jäi ka muuks. Retkedeks, ...

18

Seal all, nende puude taga, on ilus vesiveskikoht. Järgmisel leheküljel käime seal ka ära ja siis sõidame koju.

... loodusvaatlusteks (kas mitte metsakäharik?), ...

... maskeerimiseks ...

... ronimiseks, ...

... või ka lihtsalt jalutamiseks.

19

Lähenemine veskitammile

Koju

Teavet Ühingu juhatuselt Meie inimesed

Viljandi Vaba Waldorfkooli Ühingu uus juhatus valiti maikuisel üldkogu koosolekul ja hakkas

koos käima 1.juunist 2011. Juhatuse liikmeid on neli: Piret Anier (esimees), Sulev Ojap (esimehe

asetäitja), Külli Saul, Urmas Volmer. Igal koosolekul osalevad ka sekretär ja majandusjuhataja.

Juunikuu lõpus lahkus töölt senine majandusjuhataja-raamatupidaja Nelli Juht. Uus

majandusjuhataja Helle Lehtmets asus tööle 1. juulil. Raamatupidamist teeb Eret Türk oma

kodukontoris. Alates 2011 aastast on Eesti waldorfkoolide ja -lasteaedade ühenduse töös

hakanud osalema ka koolide juhatused, alates juunist ka meie. Tihenevas koolidevahelises

koostöös saame kasutada teiste waldorfkoolide juhatuste ja büroode hästi toimivaid

süsteeme ja jagada nt rahastamise teemalisi probleeme-lahendusi.

Juhatus otsustas pühendada selle õppeaasta VVW Ühinguga seotud inimestele,

eesmärgiga leida nii uutele kui endistele töötajatele selgelt arusaadavad ülesanded, et Ühing

kui tervik saaks parimal viisil toimida. Selleks on vajalik ühelt poolt korrastada Ühingu palgal

olevate inimestega seotud dokumentatsioon, rahade jaotamise süsteem, teisalt

lapsevanematega koostöös leida ja mõtestada/konkretiseerida osalus Ühingu elus (nt

töötundide tegemine jms).

Septembrikuust alates oleme muutustes. Juhatus käib koos kord nädalas. Välja on

kujunemas koostöö – kord ollakse koos lasteaia ja õpetajate kolleegiumiga ning teine kord

raamatupidajaga. NB! Juhatuse koosolekud on avalikud - lisamõtete andjad ja eriti mõtete

teostajad on oodatud! Koosolekud igal teisipäeval kl 15:30 – 17.

Juhatuse septembri- ja oktoobrikuu töö peaeesmärgiks oli välja selgitada rahasaamise

allikad ja kulude jaotumine kooli-lasteaia lõikes. Nüüdseks on esmane selgus käes, valmis sept.

– dets. 2011 eelarve ja 2012.a eelarve põhimõtted.

20

Rahastamise mudel üldvaates on järgmine:

sissetulekud: riigilt 32%, kohalikelt omavalitsustelt 40% ja

lapsevanematelt + muudel tuludelt 28%; väljaminekud:

palgakulud 77%, püsikulud (hoonete haldamine, toit,

ühingu kulud) 19% ja muutuvkulud (õppevahendid,

koolitus, remonttööd) 4%. Ühing tuleb rahadega välja,

tulud-kulud on tasakaalus. Reaalne kasum on teenitud

suvistelt majutustelt – laagritelt ja folgi tudulast.

Septembrikuu sissetulekud suurenesid võrreldes

eelmise õppeaastaga 12%. Nii said tulla uued inimesed ja

alustada palgasüsteemi korrastamist. Olulisem muutus oli õpetajate palkade suurenemine

uue töötasu arvutamise põhimõtte alusel, mis ju oligi kevadisel üldkoosolekul õppemaksu

tõstmise eesmärk. Lisaks sai saadetud taotlused KOVidele, et nad tõstaksid õpilaste pearaha

tasemele, nagu 1.09.2011 kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse finantseerimise

osas ette nähtud. Jätkub töö lasteaialaste pearahade suurendamiseks.

Uut juhatust hämmastas lapsevanemate suur võlgnevuste ja õppemaksu soodustuse

soovijate osakaal ja avalduste esitamise tähtaegadest mitte kinnipidamine. Raamatupidaja

esitab alates septembrist arveid ja hoiab laekumistel silma peal ;). Edaspidi peavad

õppelepingud olema sõlmitud vähemalt 10 päeva enne kooli-lasteaia algust, nagu ka

seadustes nõutud. Soodustust saab taotleda see, kellel ei ole eelnevaid võlgnevusi ja kellel on

töötunnid tehtud. Järgmisel aastal lepinguid sõlmides lepitakse soodustuse taotlejatega

kohe kokku, millist tööd ja kui palju ta oma soodustuse kompensatsiooniks teeb (näiteks

koristamine, puude ladumine vms.). Töötunde puudutav – konkreetsed tööd, teostamine ja

info kogumine-avalikustamine – tuleb selle õppeaasta jooksul koostöös lapsevanemate,

juhatuse ja Ühingu töötajatega üheselt mõistetavalt selgeks teha. Kõik ikka selleks, et Ühing

saaks paremini toimida ning juhatus tegeleda rohkem sisulise tööga. Nii et järgmise

õppeaasta eel siis rangem kord.

Haldamine (hooned)

Lahenenud on Lutsu 3 hoone omandiküsimus. Oktoobris sõlmiti Viljandi linnapea ja hoonete

pärija esindaja vahel kompromissleping, mille alusel said hooned jälle linna omandisse. Hea, et

õnnestus pikka kohtuvaidlust välistada. Nüüd ootame, kuni maa saab munitsipaliseeritud, et

sõlmida siis Viljandi linnaga hoonestusõigusleping.

Koostöös linnavalitsusega on parandatud Oru 8 kuuri katus ja tehtud markeeriv piire

autode ja laste vahele. Suvel parandas pottsepp Andres rühmaruumide ahjud ja Urmas koos

abilistega tegi kauniks mängutoa põranda. (Suur tänu neile!) Kõigele kaunile vaatamata on

vaja sellest hoonest lasteaed välja kolida. Juhatus ootab lapsevanemate abi ruumide

leidmiseks, esmalt sellele teemale pühenduva inimese näol, ja loomulikult on oodatud kõik

potentsiaalse asukoha mõtted!

Lutsu 3 krundil on peateemaks piirded ja võõrad territooriumil. Lasteaiarühma mänguala

serva on istutatud hekk ja parandatud pideva lõhkumise all kannatanud võrkaed (loodame, et

nüüd pikaks ajaks). Tänavaäärse müüri valmimist on oodatud kevadest saati, tänaseks on

lõpetatud senise fassaadi kordateinud firma järel ootamine. Pooleli oleva müüri valmimine

21

lükkub küll kevadesse, aga uusi väravaid saab näha hiljemalt jõuludeks. Väravale kinnitatud silt

„Eramaa“ on kõigile, kes kohtavad krundil kassi-koeraga jalutajat või kedagi võõrast

toimetamas, heaks argumendiks kutsumata külaliste ärasaatmiseks. Lutsu 3 õuemaja on

saanud katusele uue harjapleki ja luugi.

September oli justkui päästeameti kuu. Pikka aega kestnud evakuatsioonitrepikodade

nõuetele vastavaks tegemine lõppes – uued uksed on heaks kiidetud ja vastu võetud. Tehtud

on ka tuletõrjeõppus. See oli küll ilma põneva sireenita.

Õpetajad, kasvatajad ja lapsed said teadlikumaks, kuidas

käituda tuleohu korral. Koostöö päästeametiga jätkub hoonete

ja dokumentatsiooni uutele nõuetele vastavaks tegemisel.

Koolimajas on vaikselt hakanud toimuma korrastusprotsess.

Tühjalt seisvast Valuoja koolimajast on toodud meie jaoks

vajalikku mööblit: riiuleid, vitriine, laudu, tahvleid …. Tänu

sellele on meil nüüd olemas kapid-riiulid õppevahendite jms

hoidmiseks koos ühes ruumis. Järjest tuleb kooli kasutusse

uusi ruume: septembris vabanes puutööklassi kõrval olev tuba,

oktoobris muutus II korruse kolikamber keemia-füüsika katsete

kabinetikeseks, vabanes õuepealne kinnine kuur. Varanduse sorteerimine ja oma kohtadele

paigutamine on täies hoos.

20. oktoobril käisid Saksamaalt, fondi Software AG inimesed vaatamas, kuidas Ühing on

kasutanud rahasid, mida anti katuse, fassaadi ja müüri renoveerimiseks. Kohaletulnud jäid

tulemustega rahule ja loodavad koos meiega, et see projekt lõpeb 2012.a suvel. Siinkohal suur

tänu Nellile, kelle suure töö tulemusena meil on nii kaunis maja väljastpoolt. Ja eriline tänu

Tiiu Bläsile, kes on projekti täie jõuga kaasa kandnud. Ja muidugi suur tänu abi eest Software

AG fondile. Lähemalt saab sellest fondist lugeda nende saksakeelselt kodulehelt

http://www.software-ag-stiftung.com/de/ .

Koostöö, üritused, projektid

Puutööõpetaja Indreku oskuste ja inimeste tundmise kaasabil on alustatud läbirääkimisi

Pärimusmuusika Aidaga. Esmalt, et teha koostööd pillimeisterdamise alal nii, et paraneks

puutööklassi tehniline seisund ja August Pulsti Õpistu korraldatavad kursused saaksid Aida

lähedal pillide meisterdamise koha.

Sarnane koostöö võiks toimuda ka Viljandi Kultuuriakadeemiaga, eriti rahvusliku ehituse ja

käsitöö poole pealt. Need läbirääkimised seisavad alles ees.

Jätkub koostöö Viljandi Vene Kultuuri Sõprade Ühinguga, kelle korraldatud

pühapäevakooli tunnid nädalavahetustel viiakse juba mitmendat aastat läbi meie koolimajas.

Ühingu enda kiire ja konkreetne vajadus on koostada uus arengukava aastateks 2012-2015.

Seepärast oli plaanis mõttetalgute korraldamine, mis aga nii suvel kui ka septembris

erinevate põhjuste koosmõjus ära jäi. Nüüd novembris, kui jätkuvad jõululaada

ettevalmistamise töötoad, saab nobedate näppude töövihtumise juures ju juttu rääkida.

Ettepanek on kasutada need tunnid mõtlemaks järgneva arengukava 2012-2015

kokkupanemisel vajalikule: mis on lastevanemate ja ühingu töötajate soovid kooli-lasteaia

22

arengute kohta (nii hoonete kasutamine/korrastamine/laienemine kui kooli maine, põhikirja

muutmine jms).

Suvel oli plaanis korraldada laseerimise õpituba, mille käigus saaks korda seinad Lutsu 3 ja

Oru 8 majas. Aja nappusel jäi see sel suvel teostamata. Hea plaan jääb ootele!

Lastevanemate kooli esimene loengupidaja psühholoog Inge Tael on alustanud oktoobris

koostööd õpetajatega ja novembris jätkab lasteaednike juures, et toetada pedagooge nende

töös. Iga külaskäigu ajal Viljandisse on ta nõustunud ka lapsevanemaid kuulama (40 min/20€).

Järgmine visiit meie kooli on tal uuel aastal.

Piret Anier

Veel häid uudiseid

TÜ waldorfpedagoogika täiendkoolitus

Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituut korraldas

täiendkoolituse waldorfkoolide õpetajatele. Teemaks oli

waldorfpedagoogika I-II kooliastmes. Õpingud algasid

jaanuaris ja lõppesid augustis aastal 2011. Viimane,

augustikuine moodul toimus meie kooli ruumides.

Ülikooli tasandil korraldati selline kursus esmakordselt.

Huvi selle vastu oli väga suur. Meie koolist lõpetasid 320-

tunnise koolituse õpetajad Mihkel Soon, Siiri Kärt, Aurika

Karus, Ulvi Vahter ja Külli Saul ning lastevanematest Piret Anier. Kursusele oodatakse jätku,

kus käsitletakse III koolijärku.

Waldorfkool on Eesti haridussüsteemi loomulik osa

Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht ja lapsevanem Katri Tammekand juhib Eesti

Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse projekti „Waldorfkool on Eesti

haridussüsteemi loomulik osa“. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Projekti käigus avaldatakse kaks waldorfpedagoogikat tutvustavat vahelehte Õpetajate Lehes;

esimene vaheleht ilmus 2011. a kevadel. Lõpusirgele on jõudnud töö lapsevanemate e-

käsiraamatuga, uuendatakse waldorfkoolide ühenduse kodulehte, töötatakse välja

waldorfkoole tutvustav ühine voldik ja infostend. Valminud on vilistlaste ankeetküsitlus, mis

on endistele õpilastele juba laiali saadetud. Viidi läbi meediakoolitus.

Suur hulk tööd projektiga on tehtud ja meie kooli poolt on sellega ametlikult seotud Ulvi

Vahter, töös on osalenud ka Kadri Veiken, Külli Saul ja Sulev Ojap.

Meediakoolitus toimus kolmes osas ja oli mõeldud õpetajatele ning lapsevanematele.

Juhendati, kuidas suhelda ajakirjanikega ja käituda kaamera ees, tehti häälekoolitust, õpetati

kirjutama pressiteadet. Igal koolitusel toimus erinevate situatsioonide läbimängimine ja

analüüs. Meie koolist osalesid Külli Saul, Ulvi Vahter, Kadri Veiken, Piret Anier ja Kristi Jõeste.

Projekti lõpetab konverents Viljandis 17. märtsil 2012. a, kuhu on oodatud kõik huvilised.

23

Tükike lasteaia hoonest ja õuest

Nurgake lasteaia kodusest mängutoast

Thbilisi linna rajas kuningas Vahtang I üle 1500 aasta tagasi ravivate

kuumaveeallikate juurde. Sellest ka linna nimi - thbili tähendab soe.

Bothmer-võimlemine

Õpetaja Aurika Karus osaleb 5-aastasel Bothmer-võimlemise koolitusel Helsingis.

Sellesügisesed õppemoodulid toimusid 24.-25.sept. ja 05.-06.nov. Bothmer-võimlemist

rakendab Aurika võimlemistunnis. Ta ütleb, et saab sellest koolituses hea vaimse laengu.

Liikumine on igal pool meie ümber olemas - õhus, maailmaruumis jne. Bothmer-võimlemine

aitab kooskõlastada meie keha liikumist maailma liikumisega. Intensiivse harjutamisega

puudutame kõiki lihaseid ja see aitab meil kohandada oma keha siin maailmas. Samuti

vabastab mäng meie ja erinevate esemete ning inimeste vahelistest pingetest.

Eurütmia-uudised

24.septembril külastasin

Thbilisi waldorfkooli ja -

lasteaeda. See on ainuke

waldorfkool terves Gruusias.

Õpilasi ca 375, tegutseb 4

lasteaiarühma. Aastal 2010 oli

kool saanud riikliku parima

kooli tunnustuskirja.

Vaatamata sellele ei lubatud

koolil kanda nime Vaba

Waldorfkool, vaid kooli nimeks

on number, nagu kõigil

sealsetel riigikoolidel.

Lasteaed oli tuttav ja kodune

oma mänguasjade ja eluoluga.

Neid ei kimbuta (veel?)

tervisekaitsega seotud

mured. Kool aga, kes

siiani oli lihtsalt üks

riigikool, plaanib

eraldumist, sest Gruusia

uus haridusreform näeb

ette 5- aastaste laste

koolikohustust,

arvutiõpet jne.

Õnnestus viibida kahes

eurütmia-tunnis (4. ja 8.

klassis). Tore , kui

eestikeelne

„kekskastikool“ Gruusia

4.klassi laste silmad

24

Võimatu on anda edasi Kaukasuse ilu ja ülevust, aga loodan, et nende

paari pildi kaudu saab sellest vähemalt aimu.

särama pani ja kätlemine nende jaoks uus tundmatu harjutus oli. 8.klassis oli näha juba märke,

et eurütmia ei ole õpilaste jaoks enam nii iseenesest-mõistetav ja soositud. Õpetaja oli oma

ala staažikas

ja teadlik

esindaja,

kellega oli

huvitav

vestelda.

Kindel on see,

et meil on

Gruusias

sõbrad ja

saatuse-

kaaslased,

kelle juurde

võib alati külla

sõita.

15.-16. oktoobril kohtusid Viljandi Waldorfkoolis Eesti eurütmiaõpetajad, et koos harjutada ja

kogemusi vahetada. Kaheksast õpetajast oli kohal 5. Kogesime, et õpetaja vajab hädasti oma

kunstialal praktiseerimist. Muidu on raske areneda ning laste keskel paindliku ja loova

inimesena tegutseda. Kohtumised jätkuvad novembrikuus Arukülas. Loodame väga, et

suudame sellest toimiva traditsiooni kasvatada, mille tulemusena muutub Eesti

waldorfkoolide jaoks võimalikuks aeg-ajalt kasvõi minimaalses mahus lisaks õpilaseurütmiale

25

Eurütmiasündmuseks tuleb pidada ka 3.klassi nauditavat esinemist kuupeol. Kahjuks on pilt

jäänud veidi udune, sest kaasaegsete fotoaparaatide säriajad ei ole veel järele jõudnud

Rahmaninovi tempodele. (Toimetus)

ka täiskasvanute eurütmiat näha. Noorel algaval kunstil ei ole kerge, kuid ta pakub ohtralt

avastamisrõõme. Õpetaja Virgi Ojap

Käsitööõhtud enne jõululaata Puidutööklassis saab käe valgeks enne

lume tulekut. Alates oktoobrikuu keskpaigast

valmistume jõululaadaks ka kooli

puidutööklassis. Meisterdame jõukohaseid

asju: võinuge, okstest nukke, plaanis on veel

karussellid. Lapsed, lapsevanemad, õpetajad –

kõik on olnud esindatud ja on jätkuvalt

oodatud.

Koosolemistel on olnud töine ja keskendunud

õhustik. Igaüks vestab, saeb, lihvib, puurib

justkui omaette, aga kellelegi ei jää

märkamata, kuidas naaberlaua ääres leitakse kaunis kujundus võinoale või mõnele okstest

nukule huvitav lahendus nt. mütsi valmistamisel. Kaaslase ideed saab nii imetleda, kui ka

kasutada-edasi arendada.

Need teisipäevased töötoad on kujunemas iganädalaseks avatud puidutööringiks, milles

osalevad nii lapsed kui ka vanemad. Kuigi kõige nooremad meisterdajad, kel vanust 6-7 aastat,

saavad tegevustega paljuski ise hakkama, vajab mõni keerulisem puurimine isa-ema abi.

Õpetaja Indrek Roosi

26

Jätkame sama suure puidutööisuga ning ootame uusi kaasalööjaid TEISIPÄEVITI kell 18 kooli

puidutööklassis. Emadel-tüdrukutel on tegemist koolimajas – õpetajate Aurika, Ulvi või Külli

juhendamisel valmivad riisiga täidetud karukesed, vilditud linnukesed, unenukud jm vahvat.

Kõik meie oma laste heaks!

Mis tulemas

Teisipäeviti kell 18 - 20 käsitööõhtud koolimajas ja puutööklassis

T 22. nov. kell 17:30 Külli Saul ja Külli Volmeri loeng emakeeleõpetusest lasteaias ja põhikoolis

R 25. nov. kell 11:30 - kadripäev ja kuupidu

E 28. nov. - advendiring

T 6. dets. nigulapäev, lapsi külastab Püha Nikolaus

P 11. dets. kell 11-15 - jõululaat

T 20 dets. kell 17:30 - lasteaialaste jõulupidu

K 21.dets. - koolilaste jõulupidu

23. dets. – 8. jaan. on koolivaheaeg

K 11. jaan. kell 18.00 - Godi Kelleri loeng

T 24. jaan. Ühingu üldkogu koosolek

T 31. jaan. kell 18.00 õpetajate ja lastevanemate vestlusring võõrkeelte õpetamisest

Lõpetuseks Kuulutame välja nimekonkursi käesolevale ajalehele! Kõik hääd ja säravad ideed oodatud!

Tasuks … näha oma pakutud nime 2-4 korda aastas lehe pealkirjana

Ettepanekud nime ja teiste teemade kohta, mida siit lugesite, on oodatud aadressil

viljandi@waldorf.ee

Lisaks veel väike abipalve: oleks ülimalt tore, kui keegi aitaks korraldada siseveebi, kuhu

saab üles laadida fotosid kooli-lasteaia laste tegemistest. Pilte on palju pea kõigist

ettevõtmistest, aga endiselt on küsimuseks jäänud, kuidas teie neid näeksite.

Toimetasid Kadri Veiken ja Sulev Ojap. Fotod: Virgi Ojap, Kadri Veiken, Urmas Volmer ja Sulev Ojap. Ornamendid joonistasid V ja VI klassi õpilased: Lauri Laretei, Sten Marek Linn, Mano Meelis Onni ja Johanna Maria Ojap