M A A L E H E L I S A 28. märts 2013
Pakume tooteid paekivist, graniidist, marmorist.
www.ungrukivi.ee
Külastage meie vast avatud müügiesindust Pärnus Karja 4, tel 5349 4247, [email protected]. Ungru Paekivi OÜ Kivikoda, Väike-Ahli, 90446 Ridala vald, LäänemaaE–R 8–17tel 518 8350, 526 4682 [email protected]
LOODUSLIKUD MATERJALID väärtustavad teie kodu
2 E H I T U S J A R E M O N T Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: [email protected] 28. märts 2013
Käes on kevad – aeg mil inimesed hakkavad suure õhinaga puid lõikama ning puude hooldamise töid tellima.
Arboristide Koja esimees Heiki Hanso paneb südamele, et puude lõikamise alal konsulteeritaks spetsialistidega, kes tõesti tunnevad puittaimi ja oskavad neid õigesti ning väärikalt majandada.
Heiki Hanso sõnul on algajatel hea alustada lõikamist viljapuudest, sest nende puhul jäetakse enamasti suurem osa võrast alles ning juba aasta pärast saab uuesti kätt proovida.
Fataalsem on lugu suurte põlispuudega, mida on väga lihtne omaenese rumalusest ära rikkuda – kahjuks on juba sel kevadelgi näha suurt hulka jäädavalt kahjustatud puid. Sest lihtne on võtta mootorsaag ja see tüvve lüüa, kuigi ilusam, lihtsam ja ka tulemuslikum oleks kasutada arboristi abi.
Ladva ja võra eemaldamine rikub puu
Ärge tulbastage puud, ärge lõigake puul latva ja kogu võra maha! See rikub puu loodusliku välimuse ja graatsia alatiseks. Surma
agoonias kasvatab puu uinuvatest pungadest suure hulga vesikasve, et kompenseerida kaotatud lehepinda, mis teda toidab.
Puu mõõtmete vähendamine on aastatepikkune projekt, mille peaks usaldama spetsialistide hoolde. Puuliigile omaselt võib võra vähendamine võtta koguni kuni 10 aastat, mille kestel tehakse puul kaks või kolm hoolikalt läbi mõeldud lõikust, kus kärbitakse okste tippe sobiva külg oksani.
Ettevaatust suurte okste lõikamisel!
Kui lõikate suuri puuoksi, võib viga saada mitte ainult puu, vaid ka inimesed: näiteks on väga ohtlik puu otsa mootorsaega ronida ilma väljaõppeta. Teame mitmeid juhtumeid, kus lõigatavad oksad on lükanud redeli koos seal askeldava töömehega ümber.
Kui aga kindlasti on soov ise suuremaid oksi eemaldada, peaks järgima kolme lõike põhimõtet: esiteks eemaldada oksa raskus ja viimaseks teha lõpulõige, tüve lähedalt oksakrae pealt. Nii saame vältida võimalike rebendite teket.
Puu on organism ja tal on olemas kõik kaitsemehhanismid
oma haavadega ise toime tulemiseks, seega pole otstarbekas teha kulutusi poelettidel pakutavate nn haavamäärete peale, veel vähem kasutada selleks vanu värve, lakke vms.
Siiski on oht, et suuremad lõiked lähevad mädanema. Enne puude lõikamist konsulteerige omavalitsusega, et selgitada välja võimalik puude lõikamise kord.
Kase ja vahtra lõikamisel olge kevadel pigem tagasihoidlik. Kevadel on vahtral ja kasel intensiivne mahlajooksu aeg, mistõttu tuleks vältida elusokste lõikamist sel perioodil. Lubatud on vaid vähene sekkumine, kui selleks on hädavajadus. Parim on nimetatud puudega tegelda suvel, kui mahlajooks on lõppenud ja puu aktiivne.
Oma kodu valgustingimuste parandamine
Kui tundub, et põlispuu varjab tuppa tulevat valgust, saab kindlasti midagi ära teha: harvendada vesivõsud ja tihedasti puntras olevad oksad ning kujundada puule sobivam võra.
Alati ei pruugi kehvade valgustingimuste puhul olla süü maja lähedal kasvaval kaunil põlispuul, vahel piisab tihedamast
aknapesust, sisekujunduses heledamate toonide kasutamisest või maja ääres olevate põõsaste ja võsa vähendamisest.
Hooldamata puudega kinnistu väärtus kahaneb
Selge on see, et hoolitsemata puudega kinnistu väärtus väheneb. Põlispuud seavad omanikule teatud kohustusi: puu pidamise hind on igaaastane katuse hooldamine, vihmaveerennide puhastamine, lehtede riisumise vaev ning puu enese eest hoolitsemine.
Mõelge sellele enne puu istutamist või puurohke kinnistu ostmist, sest viitsimatus lehti riisuda ja vesikasve lõigata ei ole põhjus puude raiumiseks.
Hoolduslõikus sisaldab terve puu hooldamist
Kutseeetika kohaselt pakub arborist oma tööd maksimaalse kvaliteediga. Puuhoolduse tellimuse juurde kuuluvad elementaarsed tööd nagu terve puu hooldamine ladvast maapinnani puu vanusest sõltumata.
Hoolduslõikus sisaldab kõigi kuivanud ning risti ja hõõrduvate okste, samuti vesikasvude kontrolli ja kaksikladva eemaldamist.
Kindlasti ei tohi puuhooldustöid sooritades kasutada ronimisraudu, kuna need tekitavad puule rohkesti haavu. Samuti ei ole võimalik kvaliteetset hoolduslõikust teha korvtõstukilt, kuna sellega ei pääse puu võra sisse, see lõhub rohkesti oksi ning tihendab pinnast juurte ümber.
Millal kutsuda appi arborist?
Ohumärgid, mille puhul puu abi vajab, on näiteks kaksiklatv, teravanurgalised harud ja oksad, ristikasvanud oksad, puuseente viljakehad, kuivanud ja hõõrduvad oksad, õõnsused ja tormikahjustused.
Kindlasti ei saa ühtegi puud nimetada enne ohtlikuks, kui spetsialist on selle üle vaadanud ja riskid hinnanud. Samamoodi, nagu endale saame diagnoosi arstilt ja koerale loomaarstilt, annab puudele diagnoosi puukirurg ehk arborist.
Kui otsustate kasutada spetsialistide abi, uurige kindlasti nende tausta SA Kutsekoja kodulehelt, soovitajaid, referentse ning vastutuskindlustuse olemasolu, mis õnnetuse puhul kompenseeriks kulud.
GERLI RAMLER
Puulõikuse aeg on käes
Hästi lõigatud oksa haava sulgumise algus. Pildil on hari-liku tamme kolme aasta vanu-ne lõige kusarmkude on ühtlase paksusega.
Looduslikult laasunud oksa ja sulgunud oksakrae vaade pikilõikes.
Rebend on tekkinud ühe-lõikelisel oksa eemaldami-sel, kus oks oma raskuse mõjul hakkab vajuma enne, kui lõige läbi oksa jõuab.
Risti ja hõõrduvad oksad ei saa normaalselt areneda ja suure-maks kasvades on murdumis-ohtlikud. Need tuleb eemalda-da või sobiva külgoksani tagasi lõigata.
Sulgu- mise protsess on pooleli.
Sulgunud oksakrae peatab seene põhjustatud mädaniku leviku, võttes seenelt hapniku. Kolle kapseldub puu sisemusse.
Oksa eemaldamine tüvest eemal kahe lõikega, et ei tekiks rebendeid.
Suure haru eemaldamisel tekki-nud haav ei kasva kunagi kinni. Mida vanem on puu, seda vähem on tal jõudu suuri vigastusi pa-randada. Mädanik levib tüvve ja nõrgestab terve puu struktuuri ning seisukindluse.Täielikult sulgunud lõikehaav.
Valesti kärbitud tüveharu põhjustatud mädanik on levinud tüvesse.
Veel mõned aastad ja lõikehaav on edukalt paranenud.
KAMIN SALVESTAMA!?
Kulastage meid messil EESTI EHITAB! www.koltsikaminad.ee
Selleks tuleb kamin lahti võtta, kuid üldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest. Pärast seda saab kaminasüdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 8–12tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetäie (7 + 7 kg) kuivade puudega kütmise korral.
Lühikese põlemisaja (1–2 tunni) jooksul koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse läbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestavad. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjärgus 130–200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse välja pika aja (8–12 tunni) jooksul. Tänu sellele suureneb kamina võimsus 30–40 kW-ni.
TEHNOLOOGIATELE
28. märts 2013 E H I T U S J A R E M O N T 3
Kärpimine on põhi- või ladvaoksa tagasilõikamine sobivakülgoksani, mis peaks olema vähemalt kolmandiku läbimõõduga kärbitavast oksast. Õige lõige tehakse väljuva oksaga samal kursil.
Köndistami-sel tekkivad vesikasvud ei lukustu tüvesse nagu oksad. Nad on kiire-kasvulised ja masside ning purje-pinna suu-renedes hakkavad murduma.
Oskamatult kärbitud puud kärbivad ka teie mainet ja kinnistu väärtust.
Tulbastamine on enamasti puule pikk ja piinarikas surm ning puuomanikule inetu ja kulurohke lõbu.
Vähendatud ja hooldatud võraga harilik pärn Kuressaare keskväljakul enne ja pärast.
HEIKI HANSO
Ideaalne saag kergemateks töödeks nii aias kui metsas! See hobikasutamiseks valmistatud saag on kerge kaaluga, teda on lihtne käsitseda ja ta on varustatud Easy Start süsteemiga. Lati pikkus: 14”/35 cm 32 cm3 / 1,35 kW / 4,3 kg Väga mugav võtmeta ketipingutus ja ketivahetus.
Suurepärane saag küttepuude lõikamiseks! Ülikerge käivituse, kõrgete ohutusnõuetele ja mugavusfunktsioonidega varustatud mootorsaag on soodsas hinnaklassis! Lati pikkus: 14”/35 cm 35 cm3 / 1,7 kW / 4,4 kg
Talunikusaag - sobib puude langetamiseks, laasimiseks, küttepuude lõikamiseks ja järkamiseks. Magneesiumsulamist korpus on kerge ja vastupidav. Lati pikkus: 15”/38 cm 42,4 cm3 / 2,2 kW / 4,9 kg
Profi saag - ideaalne saag langetamiseks ja palgilõikuseks. Tõhusam jahutus. Lati pikkus: 15”/38 cm 50 cm3 / 2,8 kW / 5,4 kg
MAKITA aia- ja metsatehnika saadaval hästivarustatud ehitus- ja metsakauplustes!Küsi Makita tooteid edasimüüjatelt. Lisainfo: www.makita.ee
EA5000P38D
CATCatalytic Converter
EA3201S35A
CATCatalytic Converter
EA4300F38C
CATCatalytic Converter
EA3500S35B
CATCatalytic Converter
ks. e
tes!
süsteemigavarustatud saagi onväga kerge
käivitada!
Ideaalne saag kergemateks töödeks nii aias kui metsas! See
EEAEAEAEAEAEAEAEAEEAEAEAEEAEEAAEAA323232323232332232232323222222222001010101010101010101010101000010101000100 S3S3S3S3S3S3S3S3S3S3S33S3S3S3335A5A5A5A5AA5A5A5A5A5555
Makita uue põlvkonna mootorsaagide omadused:EasyStart - Vedruga starter koos optimaalse mootorijuhtimisega sae ülikergeks käivitamiseks.Touch&Stop - Kõik-ühes-lüliti (käivitus, seiskamine, poolgaas, õhuklapp).Primer pump sae kiireks käivitamiseks.MPI (Memory Power Ignition) - alati õigeaegne, ülitäpne ja tugev säde.CAT - Katalüsaatoriga mudelite heitgaasid on madalamad seaduses ettenähtud normidest.
Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: [email protected] 28. märts 2013 4 E H I T U S J A R E M O N T
Uudne katusekivi hoiab elektrienergiat kokku ka suvel! Ja on taskukohase hinnaga!Innovatsioon katusekivide toot-mises – kivi, mis on kuumust peegeldava pinnaga, millel on arhitektide soovil matt pinna-kate ning mida toodetakse vaid looduslikes värvitoonides.
Inspiratsiooni katusekivi Est-Stein Polar loomiseks saime Põhjamaade ja Baltikumi loodusest. Selle toote välimus, vastupidavus ja omadused on välja töötatud just meie kliima-piirkonnas vastu pidama. Ja mitte ainult – kivil on ka hulgaliselt oma-dusi, mille saate oma kodu jaoks tööle panna.
• Matt pinnakate – harmoneerub ja sobitub paljude fassaadimater-jalidega: tellis, puit, looduslik kivim või krohv.• Pikk eluiga – innovaatiline ja uni-kaalne katusekivi pinnakate pakub ajas 30% suuremat värvipüsivust ja esteetilisust.
• Looduslik värvigamma – peh-med, soojad ja looduslikud värvid on trend tänapäeva arhitektuuris.• Parem sisekliima kodus – spet-siaalne kuumust peegeldav katuse-kivi pind tagab inimsõbraliku kliima toas ka suvel.
Spetsiaalne kuumust peegeldav katusekivi pind aitab hoida kokku energiat suvel. Kuidas?Katusekivil Est-Stein Polar on spet-siaalne pinnakiht, mis koosneb kvaliteetsest ja vastupidavast polü-meerist. See võimaldab peegeldada tagasi infrapunavalgust ja seega ka soojust. Kui katusekivi pind ei ole su-vel nii kuum, muutub tunduvalt inim-väärsemaks ka maja sisekliima. Eriti tumedate katusematerjalidega on su-vel tarvis eluruumide õhku jahutada. Est-Stein Polariga on katusekivide alumine temperatuur keskmiselt kaks
kraadi jahedam! See on väga oluline vahe ning tähendab suure tõenäosu-sega jahutamisest pääsemist.
Uus pinnakate pakub peale kuuma kaitse aga veelgi enamat – kui katusekivi on vähem kuum, kestab pinnakate kauem. Füüsika, mis toi-mib iga materjaliga! Samuti aeglusta-me Polariga globaalse soojenemise protsessi kulgu.
Kas nii ei kaota „kütmise” efekti talvel?Ei. Mitte päriselus, mitte märgatavalt. Miks? Meie kliimas on talvine päike väga nõrk (üleval vaid mõni tund ja halva nurga all). Testi tulemused väi-davad maksimaalset kaotust sügisel- talvel umbes kümne euro väärtuses. Seda, palju aga hoitakse kokku energiat tubade jahutamisel kevadel- suvel, on raske eurodesse panna, kuna see sõltub maja asu kohast ja paljudest teistest nüanssidest.
Tuntav trend loodusläheduse ja naturaalsuse pooleJuba mõnda aega on eri valdkonda-des märgata selget trendi naturaalsu-se ja loodusläheduse poole. Materja-lide valik, värvigamma ja omadused edastavad sõnumit – mina hoolin! Eriti hästi on trendi märgata hoone-te ja eramute sisedisainis. Est-Stein Polari katusekivi on välja töötatud just sellist sõnumit edasi kandma. Tema matt pinnakate ja looduslikud värvitoonid harmoneeruvad looduse, keskkonna ja trendika siseviimistlu-sega.
Kristjan KeertMonier OÜ müügi- ja turundusjuht
* garantii 30 aastat* kuumust peegeldav pind* ajaliselt 30% pikem esteetiline kulumiskindlus* toodetud mõeldes loodusele ja looduslähedusele* saadaval 4 värvitooni: savipunane, helehall, pruun, must* taskukohane hind: võrreldav kõikide teiste materjalide hindadega
Kasulikud faktid katusekivi Est-Stein Polar kohta:
Monier OÜTallinn: Pärnu mnt 139, tel 627 5560
Tartu: Riia 140c, tel 739 [email protected] www.monier.ee
Est-Stein Polar savipunane Est-Stein Polar helehall
Est-Stein Polar pruunEst-Stein Polar must
Küsi Est-Stein Polari hinna-kalkulatsiooni juba täna!
„Kontrastiks modernsusele ja puhastele joontele on valikus ka looduslähedane trend: na-turaalsed materjalid, mis ajaga vaid väärtust koguvad. Kodu-maine puit, kivimid ja katuse-kivi koos villa, linase ja muude looduslähedaste materjalide-ga loovad kliima, kus tunnete end koduselt igal ajal.” Allikas: JM trend report, 2012
Kõik oleme märganud nii paneelmajade kui ka eramute katuste küljes jääpurikaid. Kui rääkida ventilatsiooniala asjatundjatega, siis kinnitavad nad üksmeelselt: see on märk mittekorras katusest või pole soojapidavusega asjad paigas.
Usalda spetsialiste
Kevade lähenedes tasub mõelda säästmisele. Kui tulevatel talvedel ei taheta maksta kerkivaid soojaarveid, tuleb korda teha maja katus ning parandada maja üldist soojapidavust.
Parima lahenduse leidmiseks tasuks kohale kutsuda spetsialistid, kes koostavad soojakao kaardi ja selgitavad täpselt, kus mida parandada.
Ühes sellega tasuks tõsiselt kaaluda ventilatsiooni kontrollimist, ja kui vaja, ka see välja vahetada.
Koolifüüsikast teada tõde on see, et soojenenud õhk liigub üles läbi lae, katuse ja seinakonstruktsioonide ning nii tekivad soojalekked.
Unustada ei või ka välistegurite mõju: tuul ja niiskus vähendavad halvasti soojustatud konstruktsioonide soojapidavust. See omakorda suurendab kulusid maja küttele. Lisandub keskmisest suurem amortisatsioon.
Jääpurikad katustel on selge märk ülemiste korruste ja katuse soojustuse puudulikkusest. Kui majakarp on vana, toob ühe häda likvideerimine kaasa teise ning seepärast tuleb suuremate soojustustööde ettevõtmisel konsulteerida asjatundajaga.
Majakarbi soojustamisel peab saama aru, et oluline osa on ventilatsioonil. Tavalise Tallinna Mustamäe või Tartu Annelinna paneelmaja välise soojustamise
tagajärjel ei piisa meile loomulikust ventilatsioonist. See peab toimima mehaanilise väljatõmbe kaudu.
Soojustamisest üksi ei aita
Asja teeb selgeks firma Profener OÜ juhataja Aivar Paabo. Hiljuti Tartus toimunud foorumil pommitati meest soojustamise ja õhutamise alaste küsimustega.
“Soojakadudele aitavad kaasa augud seintes või akendes, eriti vanade majade puhul. Enamik korteriühistuid loeb raha. Ventilatsiooni ja soojustustööde tellimisel püütakse kokku hoida. Kõige tavalisem viga on see, et jäetakse maja külgedele ehitamata ventilatsiooniavad. Need peaksid olema iga korrusel ja isegi mitu,” rääkis Paabo.
Korteriühistud peaksid seitse korda kaaluma ja kord lõikama ehk siis võtma õppust Soome ja Rootsi sellealastest kogemustest. Kui midagi teha, siis pisut kallimalt, aga üks kord!
“Kurb, kui paari aasta pärast tõdeme: maja on hallitusseent täis ja elanike tervisehädad eluohtlikud. Hea soojustamise, kuid puuduliku ventilatsiooni tagajärjel lammutati kogu kvartal Helsingi Myllypuro linnaosas seoses ohtliku hallitusseene avastamisega korrusmajades. Praeguseks on meil Ees
tis kümneid kui mitte sadu objekte, kus silmapiiril terendamas sama oht.”
Eesti seadused on tellijavaenulikud. Peatöövõtja eesmärk majakarbi juures ei ole Paabo sõnul mitte kliendi teenindamine ja lõppkvaliteet, vaid pahatihti peitub ärisaladus alltöövõtjate “lüpsmises”. “Soovitan korteriühistutel ja eramajaomanikel suhelda ning sõlmida lepingud spetsiifiliste erialade esindajatega otse, mitte peatöövõtja kaudu. Tavaliselt peatöövõtja haldab ehitusega seonduvaid küsimusi, kuid mitte kunagi tehnosüsteeme, nagu on ventilatsioon ja küte,” möönis Paabo.
Õhuvahetusel omad normid
Aivar Paabo tõdeb, et nõukogude ajast oleme saanud hallid ja kurvad linnaosad. Sealsed paneelmajad vajavad ammu kapitaalremonti. Tegelikkuses toimub meil meeletu raiskamine.
“Tuleb ette võtta hoonete kapitaalremont ehk siis läbi viia üleüldine soojustamine, akende ja uste vahetus ning kindlasti uuendada kütte ja ventilatsioonisüsteemid. Kõik tuleks vahetada kaasaegsete tehnosüsteemide vastu. Sanitaarremonti on tehtud juba 20 aastat. Kahjuks ei taha inimesed sellest aru saa
da, et maja on üks tervik ja kõigil tuleb ühiselt investeerida,” rääkis Paabo.
Kõigeks on vaja mõistagi raha ning korteriühistutele tulevad siin appi Kredex ja pangad. Esialgu tundub kõik kallis, ent kaugemas plaanis tasub asi ennast ära, juba viie aasta perspektiivis on näha küttekulude olulist vähenemist.
“Eramusektoris on asjad paremad. Seal on üks peremees, ja eestlane on nutikas. Soojustusega on asjad suhteliselt korras. Kui midagi jääb vajaka, siis ventileerimise osas,” märkis Aivar Paabo. Tema kinnitusel napib nii eramuomanikel kui kortermajade ühistutel teadmisi ventileerimisest.
“Iga objekt peab vahetama ruumides õhku 10 l/s vannitoas ja muudes niiskemates ruumides, köögis on samuti norm 10 l/s, teistele ruumidele peaks jaguma kolmas osa 10 l/s (elu
tuba ja magamistoad). Uute kerkivate kortermajade puhul järgitakse neid norme kiivalt.
Saan Aivar Paabolt teada, et mittekorras soojustuse ja ventilatsiooniga 32 korteriga väiksemat sorti paneelmajal kulub aastas soojusenergiale üle 13 700 euro. Kulu on suur ja paneb mõtlema.
Enne soojustamise juurde asumist tasub nõu pidada spetsialistidega. Mõne nurgataguse ühekahemehefirma puhul hoitakse kokku, aga hilisem praagi ümbertegemine osutub mitu korda kallimaks. Kvaliteetse soojustamisega taotleme ennekõike energiakulude kokkuhoidu.
Kindlasti tasuks uurida töid tegeva firma tausta ja tutvuda varasemate tema soojustatud objektidega.
Vali õiged materjalid
Materjalivalikul tuleb silmas pidada paigalduskohta. Katuste, maja otsaseinte, külgede ning keldrite soojapidavuse suurendamiseks on omad materjalid. Kombineerida siin ei tasu.
Tarka nõu saab suurematest ehitusmarketitest ja firmadest, kes vastavaid töid teevad. Ehitamine ja soojustamine on spetsiifilised alad ning tehnoloogiad ja materjalid muutuvad kiiresti. Isegi spetsialistil võtab orien
Oskuslik soojustamine ning ventilatsioon säästavad rahaTänavune krõbedate külma kraa didega talv mõjus enamikule kortermajade elanikest ja ka eramu omani kele ruineerivalt. Tuli maksta kõrgeid soojaarveid ja paljud likvi deerivad neid veel mitu kuud tagantjärele.
Kurb, kui paari aasta pärast tõdeme: maja on hallitusseent täis ja elanike tervisehädad eluohtlikud.
Aivar Paabo
28. märts 2013 E H I T U S J A R E M O N T 5
teerumine veidi aega, rääkimata siis tavakodanikust.
Lõpetuseks tõdes Aivar Paabo, et soojustamisel saadakse tulemus kombineeritult: korralikud teadmised ja konsultatsioon ning kvaliteetsed materjalid koos õppinud mees tega.
Kevad on ehituses ärkamise aeg. Üle Eesti toimuvad firmade müügipäevad ja suuremad või väiksemat sorti messid. Seal tasub lisaks kauba uurimisele küsida ka kasulikku ehitusnõu, et endale põhitõed selgeks teha. Samuti tasub otsida teavet internetist.
Viil ja lamekatuste soojustamisel on suur vahe: materjal, mis passib ühele, ei sobi teisele. Nende segiajamine on küllap üks põhjus, miks näeme talvel katustelt rippumas jääpurikaid. Midagi on viltu läinud.
Kes mõlgutavad mõtteid eramu ja kortermaja soojapidavuse parandamiseks, neil on peagi õige aeg mõtetelt tegudele asuda. See tasub ennast ära – soojaarved vähenevad tulevikus kindlasti.
VAMBOLA PAAVO
Nii võimsad jääpurikad katuseservas on ilmselge
märk, et katusekorruse sooja-pidavusega pole asjad paigas.
Oskuslik soojustamine ning ventilatsioon säästavad rahaJääpurikad – parimad diagnostikudJääpurikate ilmudes on tark oma räästad üles pildistada, sest pa-remat diagnostikat soojaleketeks pole. Tellida võib ka termofoto-graafia, mis visuaalselt näitab ära hoonete need osad, kust eraldub kõige rohkem soojust.
Seina- ja laekonstruktsioonidest ning soojustamise kvaliteedist sõltuvalt lahkub 15–35% maja soojusest just katuse ja lagede kau-du. Seetõttu on nende korrektne soojustamine erakordselt oluline. Räästakastist tuleva külma õhuvoolu eest tuleb soojustusmaterjali kaitsta tuuletõkkega.VÕIMALIKUD LAHENDUSEDn Küttekaablid. Väga efektiivsed, aga ei jõuta probleemi põhjuseni, vaid tegeldakse tagajärje likvideerimisega. Hoone niiskusolukord sellega ei parane, kuigi purikaid ei teki.n Sõlmede lahtivõtmine ja soojustuse vahetus. Kui aastaid on probleemi eiratud, siis on see mõistlik tee, kuna soojustus võib olla vettinud. n Kui läbi külma pööningu läheb korsten, mille välispind soojeneb märgatavalt, tuleks ka korsten isoleerida, et tema soojusest ei te-kiks pleki sisepinnale kondensi. See korsten soojendab katusealust ruumi, mis omakorda tekitab katusekattel lumesulamisohu ja sealt omakorda jääpurikamure alguse saabki. Eriti märkimisväärne on selline olukord just teraskatuste puhul.n Oleme näinud ka, kus majal on vaid üks hiidpurikas. Ilmselt see perekond kütab ohtralt ja hoiab akent lahti. Sama tekib paljude katuseakendega katustel.n Igasuguse olmeniiskuse juures on tähtis osa ka korrektsel auru-tõkkel, mis peab olema katkematu ja korralikult teibitud.n Rennidest ja torudest tuleks enne talve sodi eemaldada. Tihtipeale ei mahu sinna vesi enam sisse ja jäätudes on purikad eriti kiired tekkima. Tagajärjeks on deformeerunud või lausa alla kukkunud vihmaveesüsteemid.
ERKI LOIGOMKatuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse aseesimees,
ASi Toode müügijuht
KO MME N TA A RMARI PETERSON
AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000
www.toode.ee/katuseabie-kiri: [email protected]
* 2013. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!
MISKI POLE VÕIMATUMÜÜK, PAIGALDUS, HOOLDUSAA UKSED OÜ, tel 670 9724, [email protected]
• Megadoor kangasuksed
• Crawford Door tõstuksed
• garaažiuksed
• kiirrulluksed
• tuletõkkeuksed
• turvarulood
• laadimissillad
• laadimistihendid
• jpm.
MÜÜK, Paigaldus, hooldusaa uksed oÜtel 670 9724, [email protected]
Miski pole võiMatu
Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: [email protected] 28. märts 2013 6 E H I T U S J A R E M O N T
RADOON – vaenlane maapõuestKeskkonnaministeerium on märkinud, et kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis.
Paljudes Eesti paikades ning eriti PõhjaEestis (kus uraanirikka diktüoneemakilda peal asetseb poorne ja lõheline paekivi, mis laseb uraani lagunemise käigus tekkival radoonil kivilõhedest vabalt maapinnale tõusta), on loodusliku radiatsiooni tase märkimisväärselt kõrge.
Radooniohtlikud piirkonnad on keskkonnaministeeriumi andmetel ka LääneVirumaa ning Tartumaa, kus kõrge radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted.
Oht eriti uusehitustel
Radoonioht on suurem paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Samast diktüoneemakihist toodeti nõukogude ajal Sillamäel isegi uraani.
Eesti Geoloogiakeskuse koostatud radooni levikukaardid Eestis ja Harjumaal leiate siit: www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=937031/radoonkaart.pdf; www.envir.ee/orb.aw/class= f i le/act ion=pre vie w/id= 1104424/Binder1evelyn.pdf.
Uponor Eesti müügiinseneri Dmitri Sokolovi sõnul on radooniuuringuid rohkem tehtud Soomes, kus probleem on samuti suur ning seal põhjustab radoon hinnanguliselt 10% kopsuvähi juhtudest aastas. Umbes poole soomlaste saadavast kiiritusdoosist annab just siseruumi õhus leiduv radoon.
Eestis seni tehtud radoonimõõtmiste tulemusel võib oletada, et radoon meie elu, puhke ja tööruumides põhjustab igal aastal ligikaudu 100 uut haigusjuhtu. Eestis tuvastatakse aastas kopsuvähk ca 700 patsiendil. Radooni mõjud ilmnevad tavaliselt alles aastakümnete järel pärast kiirituse saamist.
Sokolovi sõnul süvendab probleemi viimasel ajal tormiliselt kasvanud eramuehitus kohtadesse, mida seni ei peetud asustamiskõlblikuks. Seejuures jäetakse tihti aja ja vahendite kokkuhoiu eesmärgil ära piirkonna põhjalikum radooniuuring. Uuselamurajoonidest on näiteks radooniga probleeme olnud Tabasalu mäe aluses piirkonnas.
Dmitri Sokolovi sõnul võiks radoonitaseme mõõtmine olla probleemsemates piirkondades ehitusloa saamise üks tingimus.
Pikaajalise kogemusega ehitusinseneri sõnul esineb radooniga rohkem muret just uusehitustel, sest seda soodustavad mõned tänapäevased ehitusteh
noloogiad. Vanade majade vundamendid sisaldasid tuulutusavasid, mis viivad välja nii niiskuse kui ka radooni. Kuna sellise vundamendi rajamine on suhteliselt kallis, kasutatakse nüüdisaegsetel majadel tuulduvat vundamenti vähem ja kaasaegne plaatvundament ei juhi radooni eemale.
Kust saada toetust ja abi?
Radoonikontsentratsiooni mõõt mist saab tellida keskkonnaminsiteerumi hallatavast Eesti Kiirguskeskusest.
Mõõtmisi tuleks teha talvisel ajal, kuna külmunud maapind on radoonile tõkkeks, mis omakorda suurendab radooni elamusse tungimist (majaalune pind ei ole külmunud ja sealt immitseb laiemalt alalt kogunenud radoon välja). Kordusmõõtmist soovitatakse teostada iga 5–10 aasta tagant.
Kui maja asub kõrge radoonitasemega piirkonnas, tasub konsentratsiooni nii ehitades kui vanemates majades mõõta, ja kui see ületab 400 bekerelli piiri, tuleks alustada radooni ärastustorustiku (väljatuulutamistorustiku) või ärastuskaevu (väljatuulutamiskaevu) rajamist või võtta tarvitusele abinõud, mis vähendavad radooni pääsu eluruumidesse.
Selleks selgitatakse välja radooni sisseimbumise kohad ja
püütakse neid sulgeda. Mida kõrgem on kontsentratsioon, seda kiiremini tuleks töödega alustada.
Nii uutes kui vanemates elamutes on tüüpiline sisseimbumise koht vundamendi sokliosa ja põrandaplaadi, samuti vundamendi ja keldri põrandaplaadi liitekoht. Sisseimbumise vähendamiseks tuleb liitekohad avada ja täita bituumenil põhineva mastiksiga. Samuti tuleb käituda põrandaplaati läbivate kommunikatsioonidega.
Radooni vastu aitavad mitmed meetodid, alates tubade tuulutamisest, tolmust puhtana hoidmisest kuni siseruumides suitsetamise lõpetamiseni, kuid kõige tõhusam on probleem lahendada ehituse käigus. Selleks on mõistlik vundamendi rajamise käigus paigaldada radooni väljatuulutamise torustik. Selle komplekti saab endale soetada Uponori edasimüüjate juurest (ehituspoed). Vana elamu rekonstrueerimisel vajatakse võimsamat ventilaatorit ja radoonikaevu kasutamist.
Sokolovi sõnul pole ehitamise käigus tuulutustorustikku kallis paigaldada, see moodustab ehituse kogumaksumusest vaevalt protsendi. Samas vanasse majja või pärast valmimist süsteemi lisamine on märksa suurem töö ja kulu.
E&R
J O O N I S
Torustik uusehitise korralVäljatõmbeventilaatorKaksikmuhvRadooni väljatõmbetoru
1. Isolatsiooni koorik2. Radooni väljatõmbetoru3. Radooni imitoru4. Taldmiku isolatsioon (lisavarustus)5. Kolmik
Kuidas radoon majja imbub.
6. Väljatõmbeventilaatori juhtseade (lisavarustus) 7. Läbiviigutihend 8. Aurutõkke läbiviigutihend 9. Kaksikmuhv10. Väljatõmbeventilaator (lisavarustus)
Radooni väljatuulutamise torustiku komplektid.
Ülal uusehitisele, all renoveerimiskomplekt.
UPONOR
28. märts 2013 E H I T U S J A R E M O N T 7
Paljude väikeinvestorite mõte töötab iga päev ühes suunas: kust tee-nida lisa, kuidas panna vara paremini kasvama? Kas valida kinnisvara või traditsiooniline panga-hoius, väärisesemed, kuld või fondid?Kindlasti ei ole siin ühest vastust ja kõrvalseisja võiks vastata, et kõik oleneb sellest, kus hästi läheb. Investeerija seisukohalt on raha paigutamine ühte korvi riskantne.
Eesti kontekstis, kus ülekuumenemine teatud valdkondades on kerge tulema, eriti kui seda aitab võimendada finantssüsteem, tuleks oma vara investeerides riske hajutada.
Professionaalide pärusmaa?
Üldiselt kipub investeerimine tavakodanikule jääma kaugeks ning seda peetakse pigem oma ala harrastajate ja professionaalide pärusmaaks.
See võib olla tingitud arusaamast, et investeerimiseks on vaja suuri summasid, samuti võib põhjuseks olla teabe puudumine või lihtsalt hirm tundmatu ees.
Näiteks aktsiatega kauplemine nõuab ettevõtete tundmist ja vilumust ning aega, sest aktsia
te kõikumine on tundide ja isegi minutite küsimus, mis nõuab ka aktiivsemat osalemist.
Investeeringud fondidesse kipuvad jääma kaugeks seetõttu, et investeerija ei oma tegelikku ülevaadet, mida tema rahaga tehakse. Ta ei saa oma investeeringut kuidagiviisi suunata. Samas on palju tublisid ning edukaid börsimaaklereid ja fondijuhte, kes on suutnud läbi aastate tõestada oma kindlameelsust ja head vaistu ning kasvatanud investorite raha.
Hea pensionifond
Kinnisvarainvesteeringuid, et osta korter, anda see üürile ning teenida üüritulu, ei peeta väga traditsiooniliseks. Eesti turg on olnud aktiivne kõigest 20 aastat. See ei ole pikk aeg ning traditsioonid kinnisvara investeeringute valdkonnas alles kujunevad.
Pärast masu, kinnisvaraturu elavnedes, on hakatud rääkima kinnisvarast kui heast lisateenimisvõimalusest. Üürikorterisse investeerimist nimetatakse ka heaks pensionifondiks.
Kinnisvaraturg ei ole küll omaette maailm, vaid osake kogu majandusest, kuid selle volatiilsus on siiski palju aeglasem kui börsil toimuv.
Tallinna kesklinna investeeriv Kaido ütles: “Investeerin teadlikult kesklinna, sest siinne
üürnik on maksejõuline ja aktiivne inimene, üüritootlus parem, kui raha lihtsalt sukasääres hoida.”
Minu küsimuse peale, miks ta näiteks kulda ei osta või ostab, vastas Kaido: “80 protsenti oma varast investeerin kinnis
varasse, mul on kriteeriumid, mida jälgin. Olen valiku suhtes äärmiselt pragmaatiline ning püüan lähtuda arvudest. Kinnisvara saan justkui käega katsuda. Ülejäänud 20 protsenti investeerin tõepoolest väärisesemetesse. Mõlemad, nii kinnisvara kui ka
väärisesemed, on minu jaoks pikaajalised investeeringud. Lihtsalt kinnisvara puhul tekib igakuine rahavoog, millest elada ja investeerida. Tahan omada investeeringute üle kontrolli, sellepärast olen valinud kinnisvara ja väärisesemed.”
Selleks et kinnisvara üüritulust ära elada, tuleb investeerida märkimisväärne summa raha. Siinkohal räägimegi pigem lisateenistusest, mida hoiustaja või sularaha hoidja võiks lisaks teenida. Korteri ostmine ja väljaüürimine tootlusega 5–6% on ettevõtte kaudu investeerides üsna tavapärane. Samuti võib olla investor ka alates 15 000 euroga.
Pakutakse kinnisvarahaldust
Suurem küsimus on, kuidas hallata oma üürikorterit või kortereid. Kinnisvarahaldust pakkuvad ettevõtted teevad ära selle mis vaja, et vara säiliks, kuid kinnisvarabürood suudavad pakkuda ka üürihaldusteenust. Kinnisvarabüroo maakler Kristina Sõmerik haldab praegu kuni kümmet korterit.
“Esiteks teen korraliku taustauuringu ning pingutan heade üürnike leidmise nimel. Kohtun üürnikega, jälgin, et üüritasud laekuksid ning üürnikud ja üürileandjad oleksid rahul. Meelerahu on minu klientidele väga oluline, nad investeerisid kinnis
varasse ja nüüd soovivad teenida tulu.”
Üürihaldusteenus maksab 10% igakuisest üüritasust, mis võib küll tootlust poole protsendi võrra vähendada, aga suurema mahu korterite puhul võib üürnike haldamine ilma haldusteenuseta ka keerukaks osutuda.
Stabiilne investeering
Kokkuvõttes on kinnisvara stabiilne investeering, sest isegi kui aktsiad liiguvad ülesalla, on kinnisvaraturg näidanud viimase 10 aasta jooksul, vaatamata üsna suurtele kõikumistele, head kasvu ja suuremat stabiilsust kui muud investeerimisvõimalused.
2003. aastal tehti Tallinna Börsil tehinguid küll viis korda vähem, kuid käive oli praegusest mitu korda suurem. Kinnisvaraturg kosub koos üldise majandusega, ning kui möödunud aastal kasvasid kinnisvarahinnad keskmiselt 10%, siis selline jätkusuutlik kasv koos kogu Eesti arenguga on ka tänavu kuni kümme protsenti.
ELARI TAMMUus Maa
Kinnisvarabüroo juhatuse liige
Investeerime kinnisvarasse
ANDA ÜÜRILE
SHUTTERSTOCK
Räästavaltsiga katuseprofiilid - disain ja funktsionaalsus käsikäes
www.ruukkikatus.eetasuta infotelefon 1914
Meie arhitektuuri lahutamatuks osaks on ajast aega olnud viilkatused. Katusekattena kasutatakse küll erinevaid materjale, kuid nende eesmärk on üks – kaitsta hoonet sademete ja niiskuse eest. Peale selle, et katus peab täitma oma funktsiooni, annab see ka hoone üldmuljesse väga suure panuse. Katusekatete erinevad vormid, pinnakatted ja värvitoonid annavad hoonele oma aura ja emotsiooni. Ainuüksi juba
katuse renoveerimine muudab kogu hoone välisilme värskemaks. Uus katus püüab pilku ja loob majaomanikest pildi kui teadlikest ja koduarmastavatest inimestest.
Katusematerjalide valiku mitmekesistamiseks on Ruukki teraskatuste tootevalikusse lisandunud unikaalsed räästavaltsiga katusepro�ilid - Finnera, Adamante ja Classic.
Finnera® innovatiivne tootedisain muudab teraskatuse
esteetiliselt kauniks ja vastupidavaks. Unikaalne pro�ilikujuliselt
tagasivaltsitud räästaserv annab tootele nii meeldiva välimuse kui ka
parema korrosioonikindluse. Lisaks veel pro�ilide suurepärane
külgkattuvus, mis muudab märkamatuks ülekatted ja
ühenduskohad, mis üldjuhul on teraskatustele iseloomulikud.
Finnera on saadaval nii moodulitena kui täispikkuses pro�ilina. Katusemoodul (1,19 x 0,73 m, kasulik pind 0,75 m2) sobib inimesele, kes hindab ehitustööde juures lihtsust ja kellele meeldib ehitada
Adamante™ on kõrgelaineline kivipro�il stiili hindavale majaomanikule. Adamante disain on pilkupüüdev. Pro�ilile annavad isikupärase välimuse kõrged sirgete külgedega sümmeetrilised pikilained. Uuenduseks on pro�ilikujuliselt lõigatud räästaserv, mis moodustab lainesammuga harmoneeruva räästajoone. Tänu sellele on pro�ili ristijätk paanide jätkamisel nähtamatu. Pro�ilide suurepärane külgkattuvus ja uudse kujuga
Classic® katusepro�ili disain järgib valtskatuste traditsiooni. Talle on iseloomulik sile pind ning pikisuunalised korrapärased valtsühendused. Tänu uuenduslikule kinnitustehnikale on pro�ili paigaldamine kiire ja lihtne. Classic pro�ilil on unikaalne tagasivaltsitud räästaserv, mis koos spetsiaalse räästapleki
Finnera®
Adamante™ Tavaline kivipro�il
Classic® Tavaline klassik pro�il
Tagasivaltsitud räästaserv
räästaserv vähendavad ka vee ja lume sattumist ristijätku, mis kindlustab katuse veepidavuse ja pikaealisuse. Pro�ili disaini täiendavad uued värvitoonid – veinipunane, lillakaspunane ja šokolaadipruun. Pro�il on suurepärase Pural™ matt pinnakattega, mis on spetsiaalselt väljatöötatud katusetoodete jaoks ja 9 värvitoonis. Adamantel on 50 aastane tehniline ja 20 aastane esteetiline garantii.
kasutamisega võimaldab räästa sulgeda kruvisid kasutamata. Classic pro�ili eripära ongi, et kruve kasutatakse vaid pro�ili kinnitamisel roovitise külge ning kruvikinnitused on varjatud püst-valtsliitega. Lõpptulemuseks on pretensioonitu ja lakooniline katusekate - kaunis tervik, mis rahuldab ka kõige nõudlikuma tellija maitse ja vajadused. Classic sobib väga erineva arhitektuuriga hoonetele ja ka väiksema kaldega katustele. Pro�il on saadaval Pural™ matt pinnakattega ja 9 värvitoonis. Classic pro�ilil on 50 aastane tehniline ja 20 aastane esteetiline garantii.
Algav kevad toob paljudele kaasa koduehitamise ja katusevahetuse mõtteid. Ühtede jaoks on see sooviks luua enda ja oma pere jaoks uusi väärtusi, teiste jaoks vajadus korrastada olemasolevaid. Pidage siis enne valikute tegemist natuke plaani. Tehke tiir ümber oma kodu, vaadake seda eemalt ja heitke pilk hetkeks ka enda sisse - milline oleks sobivaim valik sinu ja su kodu jaoks.
kodu oma kätega. Moodulite kergus (3,9 kg/tk), vähene lõikamisvajadus ja kohene kättesaadavus muudavad paigaldustööd kiireks ja kõigile jõukohaseks. Moodulkatuse saad lihtsalt osta lähimast ehitusmaterjalide kauplusest. Moodulid ning lisatarvikud mahuvad sõiduautosse, paigaldamise jaoks pole vaja ka kohvritäit tööriistu ja eelnevat kogemust – järgi vaid tootja juhiseid! Täispikkuses Finnera Plus pro�ili soovitame tellida Ruukki partneritelt koos katuse mõõdistamise ja professionaalse paigaldamisega. Finnera on tekstuurse mati Purex™ pinnakattega, mille väga head
omadused tagavad katuse lihtsa hoolduse ja pika eluea. Finnera
sobib mis tahes kuju ja suurusega katuseprojekti teostamiseks ja on saadaval 5 värvitoonis. Finneral on 40 aastane tehniline ja 15 aastane esteetiline garantii.
Räästavalts on katusepro�ili tagasivaltsitud või pro�ilikujuliselt lõigatud räästapoolne serv, mis garanteerib tavapärasest parema niiskuse- ja korrosioonikindluse.
REKLAAMTEKST
Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: [email protected] 28. märts 2013 8 E H I T U S J A R E M O N T
Viimased aastad on näidanud, et inimesed hakkavad aina enam huvi tundma suvekodu-de ja maamajade vastu.
Eestlane armastab oma maja koos aiaga ning võimaluste avanedes liigutaksegi oma elamisega korterist eramusse. Siinkohal on hea aeg meelde tuletada, mis määrab maja hinna ning mida tuleb ostu juures silmas pidada.
Asukoha eelised
Ei pääse üle ega ümber sellest, et maja, nagu ka mis tahes muu kinnisvara hinnast määravad suure osa asukoht ning asjaolu, et kodu ümber oleks terviklik infrastruktuur. Elukoha läheduses võiksid asuda kool, lasteaed, kauplused, kultuuriasutused.
Kui olete leidnud endale sobiva maja, siis uurige lähemalt, millise keskkonnaga on tegu – kui mugav on ühistranspordiühendus, kus asuvad kauplused, pargid jne. Tasub rääkida naabritega ning uurida neilt tagasisidet elukeskkonna kohta. Küsige, kas on olemas naabrivalve.
Uusarenduste puhul tuleb teinekord arvestada faktiga, et ümbrus võib jääda pikaks ajaks selliseks, nagu hetkel on – infrastruktuur elamuarenduste ümber arendatakse välja kerge viivitusega.
Ideaalne on olukord, kui majja kolimise ajaks on kogu ehitustegevus ja kõik heakorratööd uuselamurajoonis lõpetatud.
Tänavad, kõnniteed, kommunikatsioonitrassid ja tänavavalgustus peaksid olema kasutusvalmis ning üle antud omavalitsusele, kes tagab teede ja trasside hoolduse ning lume tõrje.
Majale lisab kindlasti väärtust mõne veekogu lähedus, hoone õige paiknemine ilmakaarte suhtes, mõistlik kaugus
naabritest ja liiklusmürast, kuid samas ka naabrivalve olemasolu.
Hoone konstruktsioon
Oluline roll hinna kujunemisel on hoone luustikul ehk maja konstruktsioonil. Silmas tuleb pidada vundamendi kõrgust ja kandevõimet. Kestvam maja on ehitatud kõrgele vundamendile, et aeg seda pinnasesse ei “sööks”.
Ühekordsetel majadel võiks olla tugevusreserviga ehitatud
vundament, et vajadusel teine korrus peale ehitada. Vundament peaks olema pragude, kahjustuste ja remondijälgedeta ning veenina tekke välistamiseks ei tohiks sokkel ulatuda välisseina pinnast kaugemale.
Läbi aegade on eelistatud kivimaja, mis on puitmajast märkimisväärselt kauakestvam. Eelistatud on kergelt aimatav kandekonstruktsioon, mis annab võimaluse muuta planeeringut.
Kontrollige kivimaja vahelagedes, põrandas ja katusekonst
ruktsioonis vajumisjälgi, niiskuskahjustusi ja pragude olemasolu. Pidades silmas Eestimaa geograafilist asendit, on praktilisem ehitada viilkatusega maja, katusekattena on vastupidavamad kivi ja plekkkatused, mille juurde on paigaldatud korrektselt toimiv vihmaveesüsteem, lumetõkked, katuseluuk, redel jm. Korstna ehitusel peaks olema arvestatud tuleohutusnõudeid.
Küttesüsteemid
Ostes maja perspektiivitundega, eelistage maakütet. Tark peremees ehitab endale maja, kuhu on lisaks praktilisele keskküttele ehitatud juurde ka korralik puiduga köetav ja sooja akumuleeriv kiviahi ning puudega köetav kivipliit.
Aina enam muutuvad populaarseks väga praktilised õhkvesisoojuspumbad. Et kindlustada end force majoreolukordadeks, on hea, kui majal on tuule või hüdrogeneraator ja päikesepatareid. Tavapäraselt on majades tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioonisüsteem, kuid enam hinnatud on majad, millel on olemas ka oma kaev ja imbväljak.
Ventilatsioon
Soodsam on osta toimiva ventilatsioonisüsteemiga maja, selle asemel et hakata ventilatsioonisüsteemi majja tasapisi juurde
ehitama. Ventilatsiooniseadmete vähene müratase, teenindusklappide olemasolu ja seadmete lihtne vahetatavus tõstavad kindlasti maja väärtust.
Lisaks kõigele eeltoodule mõjutavad kinnisvara hinnataset:n ehitus ja viimistlusmaterjalide hinnaklass ja kvaliteet;n sanitaartehniliste seadmete hinnaklass ja kvaliteet;n ehitus ja viimistlustööde kvaliteet; n kasulikud ja vajalikud dokumendid nagu ehitusprojekt, kasutusluba, energiamärgis ja objekti teenindavate kommunikatsioonidega liitumise lepingud.
Maja hinnale annavad lisa hoone tark planeering, arhitektuur, kinnistu haljastus ning suurus.
Oluline roll maja hinna kujunemisel on ka emotsioonil. Läbimõeldud sisekujundus, sisearhitekti poolt välja töötatud pastelsetes toonides värvilahendused vürtsitatuna keskkonda sobivate sisekujunduslike aktsentidega ning aiaarhitekti käe läbi seatud, hoolitsetud ja hoitud aed lisavad majale eeldatavasti müügiväärtust.
MARJE SOOSAAR
Uus Maa Kinnisvarabüroo
Harjumaa piirkonna
maakler
Millised tegurid kujundavad maja hinda?Moodne maa-villa
Saku vallas.
UUS MAA
Salong KAMINAKODATALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954 [email protected] • www.raidkivi.ee
Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee
KAMPAANIA AHJUD 2013
AHJUDE TEHNILISED ANDMEDM M+1 XL XL+1
Kaal (kg) 610 717 1330 1672Mõõdud (mm) K 1485
L 680S 480
K 1805L 680S 480
K 1650L 1150S 600
K 2050L 1150S 600
Kasutegur (%) 84 85,2 87,6 88,6Soojasalvestus 100% – 4,9 h
50% –14,1 h25% – 21,7 h
100% – 5,7 h50% – 13 h25% – 20,5 h
100% – 6,7 h50% – 10,6 h25% – 22,6 h
100% – 6,9 h50% – 10,4 h25% – 21,7 h
Salvestatud energia (kWh)
39,5 40,2 87,2 88,6
Suitsutoru Ø (mm) 150 150 150 150Köetav ruum (m²) kuni 50 kuni 60 kuni 80 kuni 90Ühendus korstnaga pealt, tagant, küljelt.
SALZBURG M
2490 € 2930 €
2780 € 3295 €
SALZBURG XL
4450 € 5236 €
4999 € 5899 €
SALZBURG M+1
SALZBURG XL+1