MAJANDUSLIK STABIILSUS

Juhan Lehepuu

Leiame vastused küsimustele:

❚ 1. Kuidas mõõdetakse majanduslikku aktiivsust?❚ 2. Mis on majandustsüklid?❚ 3. Millised on majandustsüklitele iseloomulikud

jooned?❚ 4. Mis põhjustab majanduse tsüklilisust?❚ 5. Mida saab teha valitsus majanduse

stabiliseerimiseks?❚ 6. Millised on eelarve- ja rahapoliitika eelised ja

puudused?

❚ Majanduslikku aktiivsust mõõdetakse kahe indikaatori abil:

❚ 1. Sisemajanduse koguprodukt (SKP).❚ SKP - riigi territooriumil mingi aja jooksul

toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus.❚ SKP = K + I + V + PE❚ Kui SKP suureneb, siis majanduslik aktiivsus

suureneb.❚ Kui SKP väheneb, siis majanduslik aktiivsus

väheneb.

❚ SKP arvutamisel peab arvestama:❚ a) SKP-sse arvestatakse ainult lõpptarbimise

kaubad - sellega välditakse topelt arvestamist (jalgratta tootmine)

❚ b)SKP-sse arvestatakse ainult riigi territooriumil toodetud kaubad - välismaal toodetud kaubad ja teenused ei lähe arvesse, isegi kui tootja on välisriigis tegutsev Eesti ettevõte.

❚ c) SKP kasvu võib moonutada inflatsioon - kui hinnad tõusevad, võib SKP kasvada isegi juhul, kui toodangu maht ei muutu.

❚ SKP arvutatakse jooksvates hindades ja püsihindades (reaalne SKP).

❚ d)SKP-d võivad moonutada rahvastikumuutused- kui SKP kasvas 5%, kuid rahvaarv 10%, saame kõik väiksema tüki pirukast (SKP-st).

❚ Et teada saada majanduskasvu ehk heaolu muutust ühe inimese kohta, jagatakse reaalne SKP elanike arvuga.

❚ Sellist näitajat nim. SKP ühe elaniku kohta.❚ e) SKP võib peita varjatud hinnatõusu - kvali-

teedi muutus.❚ f) SKP-sse ei arvestata tarvitatud kaupade

müüki - kasutatud kaup ei kasvata riigi rikkust.❚ g) SKP-st ei arvestata maha kahjulike kaupade

ja teenuste tekitatud kahju.

❚ Näiteks raha, mis läheb kopsuvähi ravimiseks.❚ h) SKP-sse ei arvestata turuvälist tootmist ja

varimajandust - isiklikus aias tehtud tööd ei arvestata SKP-sse, samuti salaviinalt, salatubakalt teenitud tulu.

❚ 2. Tööpuudus - kui tööpuudus suureneb, siis majanduslik aktiivsus väheneb; kui tööpuudus väheneb, siis majanduslik aktiivsus suureneb.

❚ Tööpuuduse statistika kriitika:❚ a) ei arvestata statistikasse tööotsimisest

loobunud inimesi;❚ b) ei arvestata vabatahtlikke töötuid (näiteks

lapsehoolduspuhkusel viibiv naine);

❚ c) töötuks registreerinu võib “mustalt” edasi töötada;

❚ d) ei arvestata neid inimesi, kes küll kaotavad töö, kuid ei registreeri ennast töötuks.

❚ 100% tööhõivet ei ole võimalik saavutada.❚ MAJANDUSTSÜKLID❚ Pidevaid tõuse ja langusi majanduslikus

aktiivsuses nimetatakse majandustsükliteks.❚ Majanduslikus aktiivsuses on neli erinevat

tsüklit:❚ 1. buum - majandusliku aktiivsuse kõrgseis.❚ a) Tööpuudus - madal.

❚ b) Tootmine - väga aktiivne.❚ c) Investeeringud - väga suured.❚ d) Nõudlus - väga suur.❚ Inflatsioonioht.❚ 2. Majanduslangus - majandusliku aktiivsuse

langus. Rohkem kui 6 kuu pikkune SKP langus.❚ a) Tööpuudus - suureneb.❚ b) Tootmine - väheneb.❚ c) Investeeringud - vähenevad.❚ d) Nõudlus - väheneb❚ Alates II Maailmasõjast on majanduslangused

kestnud 6 - 18 kuud

❚ 3. Majanduskriis - majandusliku aktiivsuse madalseis.

❚ a) Tööpuudus - väga suur.❚ b) Tootmine - väga väike.❚ c) Investeeringud - väga väikesed❚ d) Nõudlus - väga väike.❚ 4. Majandustõus - majandusliku aktiivsuse

suurenemine.❚ a) Tööpuudus - väheneb.❚ b) Tootmine - suureneb.❚ c) Investeeringud - suurenevad.❚ d) Nõudlus - suureneb.

❚ Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat.

❚ Majanduse tsüklilisust põhjustavad:❚ 1. välised põhjused (ei ole seotud

majandusega):❚ a) rahvastiku muutused - kasv põhjustab tõusu

ja buumi, vähenemine aga langust ja kriisi;❚ b) leiutised ja uuendused - suurendavad

investeeringute ja tootmise kasvu, mis vähendavad tööpuudust. See põhjustab tõusu ja buumi. Näiteks arvutitööstuse areng.

❚ c) Sõjad ja poliitikasündmused - Suurest Majanduskriisist väljuti tänu II Maailmasõjale.

❚ 2.Sisemised põhjused (on seotud majandusega):❚ a) tarbimine - tarbimise suurenedes majanduslik

aktiivsus suureneb, toimub liikumine tõusu ja buumi suunas; tarbimise vähenedes majanduslik aktiivsus väheneb, toimub liikumine languse ja kriisi suunas.

❚ b) Investeeringud - investeeringute suurenedes majanduslik aktiivsus suureneb, toimub liikumine tõusu ja buumi suunas; investeeringute vähenemine viib majandusliku aktiivsuse vähenemiseni, toimub liikumine languse ja kriisi suunas.

❚ c) valitsuse poliitika - valitsus võib fiskaal- ja rahapoliitika abil muuta majanduslikku aktiivsust.

❚ Fiskaal- ehk eelarvepoliitika - majandusliku aktiivsuse mõjutamine maksude ja eelarve kulutuste abil.

❚ Kui makse langetada, jääb tarbijatele rohkem raha kätte, seoses sellega suureneb nõudlus, majanduselu aktiviseerub, toimub liikumine tõusu ja buumi suunas.

❚ Kui makse tõsta, jääb tarbijatele vähem raha kätte,seoses sellega nõudlus väheneb,majandus- elu pidurdub, toimub liikumine languse ja kriisi suunas.

❚ Kui valitsus suurendab oma kulutusi, sllega ta aktiviseerib ka majanduselu suurendades SKP-d

❚ Kui valitsus vähendab oma kulutusi, sellega ta pidurdab majanduslikku aktiivsust, vähendades SKP-d

❚ SKP = K + I + V + PE❚ Fiskaalpoliitika puudused:❚ 1. tekib eelarve puudujääk - kui makse

langetada, laekub ka riigikassasse vähem raha;❚ 2. tõstab intressimäärasid - kui valitsus

otsustab eelarve puudujääki katta siseriiklikult laenu võttes, siis viib see intressimäärade üldise tõusuni;

❚ 3. võib tekkida inflatsioon - kui valitsus otsustab katta eelarve puudujääki lihtsalt raha juurde trükkides;

❚ 4. vähendab investeeringuid - kui valitsus otsustab katta eelarve puudujääki võttes siseriiklikult laenu, siis viib see intressimäärade tõusuni, mis omakorda peletab eemale ettevõtjad, kes investeeriksid raha oma ettevõttesse;

❚ 5. Poliitilised põhjused raskendavad rakendamist.❚ Kui majanduslik olukord nõuaks maksude

tõstmist, et “jahutada majandust” ja samal ajal toimuvad peatselt valimised.

❚ Fiskaalpoliitiliste elementide rakendamise efektiivsus sõltub õigest ajastamisest ja infost.

❚ Rahapoliitika- ehk monetaarpoliitika - maj. aktiivsuse mõjutamine rahamassi ja intressimääradega.

❚ Rahapoliitikat teostab keskpank:❚ 1. valitsuse väärtpaberite ost ja müük (vaba-

turuoperatsioonid).❚ Kui keskpank ostab kokku valitsuse

väärtpabereid, siis sellega ta laseb raha rohkem ringlusesse ja pangad saavad seda taas välja laenata.

❚ Kui keskpank müüb valitsuse väärtpabereid, siis sellega ta eemaldab raha ringlusest ja pangad saavad vähem raha välja laenata.

❚ 2. Diskontomäära (keskpanga intressimäär) muutused.

❚ Alandades diskontomäära suurendatakse rahamassi (hakatakse rohkem laenama).

❚ Tõstes diskontomäära vähendatakse rahamassi (hakatakse vähem laenama).

❚ 3. Kohustusliku reservimäära muutused.❚ Kui kohustuslikku reservimäära vähendatakse,

siis saavad pangad rohkem raha välja laenata.

❚ Kui kohustuslikku reservimäära suurendatakse, siis saavad pangad vähem raha välja laenata.

❚ Selle tagajärjel rahamass väheneb, mis pidurdab majanduslikku aktiivsust.

❚ Rahapoliitika puudused:❚ 1. buumiperioodil võib intressimäärade

tõstmine mitte tulemusi anda (ettevõtjad on optimistlikud ja arvavad, et kallima laenuraha kompenseerib hea läbimüük);

❚ 2. majanduse globaliseerumise tagajärjel intressimäära tõstmine ei anna tulemusi - kui kohalik laenuraha muutub liiga kalliks on võimalik laenata raha välismaalt.

❚ 3. Õige ajastus - murdepunktides on rahapoliitika väheefektiivne.

❚ Eelarvepoliitika (fiskaalpoliitika) annab kiiresti tulemusi, aga ettevalmistusperiood on pikk.

❚ Rahapoliitika ettevalmistusperiood on lühike, aga tulemused ilmnevad alles mõne aja pärast.

❚ Eelarve- ja rahapoliitikat saab kasutada ka koos.❚ Majanduslanguse ajal üritab valitsus alandada

makse või suurendada valitsuskulutusi ergutades kogunõudlust (eelarvepoliitika).

❚ Samas suurendab keskpank rahapakkumist või alandab intressimäärasid (rahapoliitika).

❚ Majandustõusu perioodil toimivad eelarve- ja rahapoliitika vastassuunas.

❚ AUTOMAATSED STABILISAATORID❚ Nad toimivad ilma valitsuse või keskpanga

sekkumiseta:❚ 1. üksikisiku tulumaks - majanduslanguse

perioodil teenivad inimesed vähem ja seetõttu on nende maksumäär väiksem (eriti progressiivse maksusüsteemi korral). Buumi- perioodil toimub vastupidine. Nii annab üksikisiku tulumaksu laekumine vajalikke signaale ja maksud suurenevad ja vähenevad automaatselt.

❚ 2. Töötu abiraha ja sotsiaaltoetused - majandus- languse perioodil suurenevad valitsuse kulutused automaatselt.

❚ Majandustõusu perioodil valitsuse kulutused vähenevad automaatselt.

❚ JOHN MAYNARD KEYNES (1883 - 1946)❚ Ta on üks mõjukamatest majandusteadlastest,

kuna tema ideed ja arusaamad on oma sajandit kujundanud.

❚ Keynes töötas Briti valitsuses - oli rahandus- nõunik, maksunõunik, Inglise Panga direktor…

❚ Ta oli nii I kui ka II Maailmasõjale järgnenud läbi- rääkimistel Briti delegatsioonis üks võtmeisikuid.

❚ Enamik majandusteadlasi pooldas 20. sajandi alguses “Laissez faire” poliitikat.

❚ 1930. aastate Suur Majanduskriis oli klassikalistele majandusteadlastele šokk (teoreetilised mudelid ei töötanud).

❚ 1936. aastal ilmub Keynesi teos “Hõive, intressi ja raha üldteooria”.

❚ See teos muutis majanduslikku mõtlemist 20. sajandil.

❚ Tekib kaks erinevat distsipliini: mikro- ja makroökonoomika.

❚ Seega võib Keynest pidada makroökonoomika isaks.

❚ Keynes väitis, et kogupakkumise ja nõudluse tasakaal on võimalik samaaegselt töö- puudusega.

❚ Ta eeldas, et tööpuudus on majandus- süsteemile omane ja seda saab “ravida” vaid siis, kui keegi sekkub turgu, mille tulemusena kogunõudlus suureneb.

❚ See keegi oli Keynesi arvates valitsus (rahandus, krediit, valitsuse kulutused).

❚ Keynes soovitas aktiivselt kasutada eelarve- ja rahapoliitikat majandustsüklite korrigeerimiseks

❚ See oli 1930. aastatel revolutsiooniline.

❚ Keynesi seisukohti arendati hiljem edasi.❚ Tulemuseks oli keinsismi kujunemine, mis sai

20. sajandil üheks tunnustatumaks majandus- teooriaks.