VEB Fondi audit

16. jaanuar 2013

Tavapäratu audit

• Tegemist oli tavatu auditiga, kus sisuliselt tehti kokkuvõte ammustest sündmustest, mida muuta pole enam võimalik

• Kõik antud auditi seisukohalt vähegi olulised alusdokumendid on avalikustatud

VEB Fondi loomise eellugu

• Taasiseseisvumise käigus ja rahareformi eel külmutas Venemaa Eesti pankade ja nende klientide vahendid Vnešekonombankis

– Seejuures jätsid ka Eesti ettevõtted laenud tagasi maksmata

• Selle tõttu sattusid raskustesse kaks Eesti panka, mille valitsus otsustas liita ja puhastada nende bilansid nõuetest Vnešekonombanki vastu

– Äsja oli langenud Tartu Kommertspank ning klientide hoiused polnud tollal kaitstud

• Tulemuseks oli Põhja-Eesti Pank (PEP) ja külmutatud vahendite nõudeid koondav VEB Fond

VEB Fondi olemusest

• Riigikogu pani ülesandeks lahenduste leidmise Eesti isikute nõuete rahuldamiseks

• Eesti Pank kui VEB Fondi haldaja astus samme peaülesande täitmiseks, kuid tulemusi polnud

– Venemaa andis 1993. aasta alguses teada, et VEB on üks osa vaidlusest NSVL-i riigivõla jagamise üle

• Vene pool tunnistas nõuete omanikuna kahe raskustesse sattunud panga õigusjärglast PEP-i

VEB Fond pidas Eestis registrit nõuete kohta

• Vene pool ei tunnistanud riiklikku VEB Fondi, mistõttu oli fond sisuliselt registripidaja

• VEB Fondi kui registrisse kanti sisse muutused, kui keegi oli nõuete vabaltkaubeldavaid sertifikaate ostnud-müünud

– Osa sertifikaate ostsid ettevõtted, kes tahtsid oma võlgu Vnešekonombank’iga tasaarveldada

– Osa sertifikaate ostsid turult “riskikapitalistid”

Venemaa erandid varade lahtikülmutamisel

• Vene pool lubas väljamakseid füüsilistele isikutele

– PEP maksis selle teadmise alusel klientidele raha välja, kuid Vnešekonombank taganes lubadusest

• Vene residentidest firmadele lubati ka kinnijäänud vahendid “lahti sulatada”

– mis tingimustel Vene ettevõtted külmutatud vahendid kätte said, pole teada

Audit andis vastused küsimusele, mida tehti

• Täielikkust hinnata ei saa, kuna registrid (arhiivimaterjalide sisukorrad) ei ole säilinud

• VEB Fondi ja SA VEB tegevuse kohta on säilinud üle ootuste palju materjali

– Selle alusel taastas audit kõik Vnešekonombank’iga tehtud tehingud ja VEB Fondi registris tehtud arvestuslikud tehingud

• Säilinud materjalid toetavad nii varasemaid Riigikontrolli kui ka sihtasutuse VEB likvideerija hinnanguid, välja arvatud väidet 108 miljoni krooni ulatuses teadmata tehingute kohta

Juhtunu põhjuseid ei õnnestunud tihtilugu seletada

• Valeandmeid sisaldav kiri (TSL-le “lisati” 32,3 mln dollarit) loodi Eesti Pangas, kuid selle koostamise motiive ja koostajate rolle tuvastada ei õnnestunud

• Kirjas esitatud number ei olnud juhuslik, vaid kindlate nõuete summa (VV+EP+PEP+TSL/URF)

• Selles summas nõudeid muretses endale hiljem TSL ning külmutatud kontodelt ka kätte sai

• Pelgalt Eesti Panga kinnituse alusel Vnešekonombank midagi välja ei maksnud – Eelkõige oli raha liikumiseks vaja PEPi maksekorraldust ja

Venemaa rahandusministeeriumi luba

Nõuete liikumine

Arvestuslikud vead registripidamisel

• Nõueteregistris tekitas krooni kasutamine nõuete arvestamisel lahknevusi nõuete ja Vnešekonombank’i arvete saldode vahel – Täiendava lahknevuse tingis Ühispanga poolt nõuete konverteerimine

dollaritesse. Sellega sai Ühispank müüa vajalikus mahus dollarinõudeid TSL-ile

• Ülejäänud vead olid arvestuslikud eksimused Eestis peetud registris, mis ei tähendanud raha liikumist Vnešekonombank’is – Audit leidis dokumente tehingute kohta, mida likvideerija käsitles kui

“teadmata tehingud”. See ja valuuta-segadus registris põhjendavad ära saldode mitteklappimise 108 miljoni krooni ulatuses

Vastuseta küsimused

• Mis tingimustel müüs Ühispank edasi keskpanga müüdud ja valitsuse edasiantud nõudeid?

• Millistel tingimustel omandas nõuded TSL International?

• Millistel asjaoludel ja kaalutlustel saadeti keskpanga poolt Vnešekonombank’ile 1995. aastal valeandmeid sisaldav kiri?

• Kas sellist lahendust kasutati Vnešekonombank’is külmutatud vahendite osas vaid Eesti puhul?

VEB Fondi auditi põhijäreldused

• Valeandmetega 1995. aasta kiri loodi Eesti Pangas

– Tõendid viitavad, et tegevus oli planeeritud

– Ei õnnestunud tõestada, kes põhjustas kirja loomise ahelas valeandmete sattumise kirja

• Taastati kõik Vnešekonombank’iga tehtud tehingud ja VEB Fondi registris tehtud arvestuslikud tehingud

– VEB Fondi kohta on säilinud üle ootuste palju materjali

• Riigivara vargust auditi hinnangul ei toimunud

– Eesti Pank müüs oma sertifikaadid turuhinnaga

– Pole tehtud teadmata tehinguid 108 miljoni krooni väärtuses