EESTI PANGA 2012. AASTA ARUANNE · PDF fileEESTI PANGA RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 31. detsembril 2012 lõppenud majandusaasta kohta ... Näiteks on Eesti Pank statistikaameti kõrval

2013

EESTI PANGA2012. AASTAARUANNE

Eesti Pank

2

SISUKORD

EESTI PANGA PRESIDENDI SISSEJUHATUS ....................................................................................... 6

EESTI PANGA TÄHTSAMAD ÜLESANDED 2012 ................................................................................ 10

MAAILMA, EUROALA JA EESTI MAJANDUS 2012 ............................................................................ 18

Maailma ja euroala majandus ......................................................................................................... 18

Eesti majandus ja finantssektor ...................................................................................................... 20

EESTI PANGA TEGEVUS JA SAAVUTUSED 2012 ............................................................................. 24

1. OSALEMINE RAHA- JA MAJANDUSPOLIITIKA KUJUNDAMISEL ............................................... 24

Rahapoliitilised otsused ............................................................................................................. 24

Rahapoliitiliste otsuste elluviimine euroalal ja Eestis .................................................................... 26

Seire ja majandusanalüüs Eesti Pangas ..................................................................................... 31

2. OSALEMINE FINANTSSTABIILSUSE TAGAMISES ...................................................................... 36

Makrofinantsjärelevalve .............................................................................................................. 36

Finantsstabiilsuse hinnangud 2012. aastal ................................................................................. 37

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu .................................................................................... 38

TAUSTINFO. Ühtne pangajärelevalve mehhanism ....................................................................... 40

3. STATISTIKATEGEVUS ................................................................................................................ 42

Finantssektori statistika ............................................................................................................. 42

Välissektori statistika ................................................................................................................. 43

Üldmajandusstatistika ............................................................................................................... 44

4. ARVELDUSSÜSTEEMID ............................................................................................................ 46

Arveldused Eesti Panga hallatavates arveldussüsteemides ......................................................... 46

Arvelduskeskkonna edendamine .............................................................................................. 47

Arveldussüsteemide järelevaatamine ......................................................................................... 49

5. SULARAHA ............................................................................................................................... 51

Euroalal ja Eestis ringlusse lastud pangatähed ja nende struktuur ............................................... 51

Sularaha töötlemine ja ekspertiis ................................................................................................ 52

Uute pangatähtede ja müntide ettevalmistamine ........................................................................ 53

6. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA SUHTLUS AVALIKKUSEGA .................................................. 55

Rahvusvaheline koostöö ............................................................................................................ 55

Keskpanga aruandekohustus .................................................................................................... 58

7. JUHTIMINE, ORGANISATSIOON JA PERSONALIPOLIITIKA ....................................................... 62

Eesti Panga järelevalve- ja juhtimisorganid ................................................................................. 62

Eesti Panga juhtimiskvaliteedi ja -süsteemi arendamine .............................................................. 64

Riskijuhtimine ............................................................................................................................ 64

Eesti Panga personal ................................................................................................................. 64

Eesti Panga 2012. aasta aruanne

3

EESTI PANGA RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

31. detsembril 2012 lõppenud majandusaasta kohta .......................................................................... 70

LISAD .............................................................................................................................................. 100

Euroopa Keskpanga nõukogu rahapoliitilised otsused .................................................................. 100

Euroopa Keskpanga nõukogu muud otsused ............................................................................... 102

Eesti Panga Presidendi määrused 2012. aastal ............................................................................ 118

Eesti Panga nõukogu otsused 2012. aastal .................................................................................. 121

Eesti Panga publikatsioonid 2012 ................................................................................................ 122

4


5

EESTI PANGAPRESIDENDISISSEJUHATUS

6

EESTI PANGA PRESIDENDI SISSEJUHATUS

2012 oli Eesti Panga jaoks teine aasta euroalasse kuuluva riigi keskpangana. Oleme nüüdseks uude toimi-miskeskkonda kenasti sisse elanud ja koos teiste euroala riikide keskpankadega euroala arengusse aktiivselt panustanud.

Keskpanga esmane ülesanne on hoida hinnatase stabiilsena. Euroala liikmesriigi keskpangana täidab Eesti Pank seda ülesannet ühiselt koos teiste eurosüsteemi kuuluvate keskpankadega (Euroopa Keskpangaga ja euroala riikide keskpankadega). Eesmärk on hoida tarbijahindade kasv euroalal tervikuna pisut madalamana kui 2% aastas. Eestis on inflatsioon veidi kõrgem kui euroalal keskmiselt. See on ootuspärane ja tuleneb riigi kiiremast majanduskasvust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

2012. aasta alguses oli inflatsioon euroalal ajutiselt soovitust kiirem. Alusinflatsioon ja turuosaliste inflatsiooni- ootused olid siiski kinnistunud allapoole 2% taset. Aasta teises pooles hakkas hinnakasv aeglustuma ega ületanud 2013. aasta alguses 2% piiri. Arvestades, et mõne euroala majanduskasvu ohustava riski reali-seerumine võib tuua kaasa kasvu aeglustumise koos inflatsioonisurve nõrgenemisega, langetasime 5. juulil rahapoliitilised intressimäärad rekordmadalale tasemele, kus need püsisid aasta lõpuni. Tavaolukorras oleks sellest hindade ja majandusaktiivsuse mõjutamiseks piisanud.

Paraku valitsesid finantsturgudel aasta alguses suured pinged, mille leevendamiseks läks vaja täiendavaid erakordseid meetmeid. Selleks, et tagada pankadele vajalikku likviidsust olukorras, kus pankadevahelise turu toimimine oli häiritud, jätkasime pankadele kolmeaastase tähtajaga laenu pakkumist piiramatus mahus ja väga soodsatel tingimustel. Lisaks pikendasime veelgi likviidsuslaenude taotlemiseks sobivate tagatiste nimistut. Et leevendada 2012. aasta keskpaigas levima hakanud hirmu euro tuleviku pärast ja toetada rahapoliitika ülekandemehhanismi, andsime augustis teada valmidusest teha rahapoliitilisi otsetehinguid. On oluline, et otsetehinguid saab teha vaid juhul, kui on täidetud kindlad, asjaomase riigi majandusstabiilsust suurendavad tingimused. Kuigi otsetehinguid praeguseni tehtud ei ole, on sellel programmil olnud märkimis-väärne positiivne mõju investorite kindlustundele. Finants-turgude olukord hakkas 2012. aasta teises pooles stabiliseeruma, suuresti tänu eurosüsteemi erakorraliste meetmetele ja jõulistele avaldustele.

Need olid vajalikud sammud, millega eurosüsteem aitas märkimisväärselt kaasa stabiilsuse ja kindlustun-de säilitamisele finantsturgudel. Paraku on nende meetmete tulemusel kasvanud ka riskid keskpankade bilanssides. Riskianalüüsi ja puhvrite suurendamisega tuleb praegu ja järgmistel aastatel tõsiselt tegeleda ka Eesti Pangal, mille finantspuhvrite suhe rahapoliitilistesse varadesse on euroala keskpankade võrdluses üks madalamaid.

Eesti Panga üks olulisi ülesandeid on osaleda riigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamises. Eestis on finants-stabiilsust ohustavad riskid praegu väikesed. Finantssektori olukord on suhteliselt hea. Peamine oht on eu-roala võlaturgude killustatus, mis võib pärssida majanduskasvu terves Euroopa Liidus. Usaldus, mis turgudel eelmise aasta lõpus osaliselt taastus, võib jälle kiiresti mureneda, kui kõik liikmesriigid ei panusta piisavalt reformide jõustamisse.

2012. aastal tehti olulisi edusamme euroala finantsraamistiku tugevdamisel. Detsembris saavutatud kok-kulepe luua EKP juures ühtne pangajärelevalve mehhanism oli tähtis sündmus Euroopa finantslõimumise ajaloos. Ent selle kõrval eeldab kavandatav Euroopa pangandusliit kindlasti ka ühtse kriisihaldusraamistiku ja hoiusekindlustuse edasiarendamist. Samal ajal on oluline arvestada, et väljumine finants- ja võlakriisist ei


7

sõltu ainuüksi keskpankadest, vaid eeldab Euroopa riikide valitsustelt otsustavat tegutsemist ja kokkulepete täitmist. Kriisijuhtimismeetmete kõrval tuleb pöörata tähelepanu stabiilse kasvupinnase loomisele pikemas vaates. Selleks on muu hulgas vaja tegelda struktuurireformidega, mis suurendavad liikmesriikide majandu-se paindlikkust, konkurentsivõimet ja tööhõivet.

Lisaks tegevusvaldkondadele, milles üleeuroopalisel koostööl on märkimisväärne roll, on keskpangal ka ter-ve rida muid tähtsaid ülesandeid. Näiteks on Eesti Pank statistikaameti kõrval teine riikliku statistika koostaja Eestis. Keskpanga ülesanne on aidata kaasa Eestis kasutatavate maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja osaleda Eesti maksesüsteemide arendamisel. Eesti Pank vastutab sularahanõudluse rahuldamise ja sula-raharingluse toimimise eest Eestis. Kõik need ülesanded täitis Eesti Pank 2012. aastal sajaprotsendiliselt ja tõrgeteta.

Eesti Panga töökorralduse vaatepunktist olid 2012. aasta märksõnad avatus ja tõhusus. Väikese ja ava-tud majandusega Eesti raha- ja finantssüsteemi stabiilsus sõltub üsnagi arvestataval määral sellest, mis toimub mujal Euroopas ja maailmas. Seetõttu peame tähtsaks tutvustada meie riigi majandusarengut nii kodu- kui ka välismaal. Eesti Panga juhatuse liikmed ja muud kõneisikud tunnetasid oma vastutust ja võtsid 2012. aastal aktiivselt sõna, selgitades keskpanga seisukohti. Olulisteks verstapostideks üldsusele suuna-tud teavituses võib pidada VEB-fondi auditi avalikustamist ja keskpanga veebilehe uue versiooni käikulask-mist. Suurendasime ka keskpanga sisemist avatust, näiteks töökorralduse muudatustest teavitamisel.

Vaatasime üle Eesti Panga töökorralduse ja toimimiskeskkonna tõhususe. Rõhutasime endiselt kuluefek-tiivsust. 2012. aasta tegelikud kulud jäid plaanitust väiksemaks. 2012. aastal reformiti ka keskpanga han-kekorraldust. 2013. aastaks oleme kinnitanud eelarve, kus kulud (välja arvatud sularahakulud) kasvavad umbes 3% aeglasemalt kui Eesti majandus tervikuna – ja seda olukorras, kus meie ülesannete maht pole vähenenud. 2012. aasta oktoobris algas Eesti Pangas struktuurireform, mille eesmärk oli tõhustada juhtimist ja suurendada sünergiat erinevate töövaldkondade vahel. Selle tulemusena sai kolmeteistkümnest osakon-nast üksteist.

Kokkuvõtteks: 2012 oli Eesti Panga nagu ka Eesti majanduse jaoks edukas aasta ja saavutatu üle võib uhkust tunda. Ent senise edu hoidmiseks tuleb edaspidigi pingutada ja seejuures mõelda ka võimalikele riskidele.

Lõpuks tahaksin rõhutada, et 2012. aasta keskel Eesti Pangas aset leidnud üleminek ühelt presidendilt tei-

sele toimus väga sujuvalt. Olen siiralt tänulik Andres Lipstokile ja kõikidele kolleegidele, kes aitasid mul uude

ametisse sisse elada.

Ardo Hansson Eesti Panga

president

EESTI PANGA TÄHTSAMADÜLESANDED 2012

10

EESTI PANGA TÄHTSAMAD ÜLESANDED 2012

Eesti Pank on euroalasse kuuluva riigi keskpank. Eurosüsteemis1 järgitakse põhimõtet, et euroala kui tervikut puudutavad olulised otsused tehakse ühiselt Euroopa Keskpanga nõukogus. Nende otsuste elluviimine toimub aga hajutatult euroala riikide keskpankade kaudu.

Siit tuleneb kaks olulist põhimõtet.1. Eesti Panga president võtab Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osa kõikide eurosüsteemi

puudutavate oluliste otsuste langetamisest.2. Eurosüsteemi otsuste elluviimine Eestis on Eesti Panga, mitte Euroopa Keskpanga ülesanne.

Lisaks valdkondadele, mida eurosüsteemis juhitakse ühiselt, hõlmab keskpankade tegevus valdkon-di, mille eest iga riik kannab ise vastutust.

Eesti Panga president ja Eesti Pank on oma tegevuses iseseisvad. Nad ei tohi saada oma seadus-järgseid ülesandeid täites suuniseid valitsuselt ega teistelt pangavälistelt huvigruppidelt. Sõltumatus ja iseseisev analüüs annavad keskpangale parimad võimalused oma ülesannete täitmiseks.

2012. AASTAL KESKENDUS EESTI PANK JÄRGMISTELE VALDKONDADELE.

1. Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja elluviimises

Eesti Panga kui euroalasse kuuluva riigi keskpanga peamine ülesanne on aidata kaasa hindade sta-biilsuse säilitamisele euroalal. See tähendab tarbijahindade kasvu hoidmist euroalal tervikuna pisut madalamana kui 2% aastas. 2012. aasta alguses oli inflatsioon euroalal soovitust kiirem. See ei toonud siiski kaasa inflatsiooniootuste tõusu. Aasta teises pooles hakkas hinnakasv aeglustuma ja ei ületanud uue aasta alguses 2% piiri. Euroala keskmisest pisut kõrgem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tu-leneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.

Hinnastabiilsuse hoidmise ülesannet täidab Eesti Pank, kujundades koos teiste eurosüsteemi liikmetega euroala ühtset rahapoliitikat. Eesti Panga president osaleb rahapoliitiliste ja muude otsuste2 tegemisel Euroopa Keskpanga nõukogus3. Eesti Panga eksperdid on kaasatud otsuste tege-misel kasutatavate analüüside ja aruannete koostamisse. Kõik olulised otsused arutatakse eelnevalt omavahel läbi.

Euroala ühtse rahapoliitika elluviimisel oli üks mahukamaid 2012. aasta rahapoliitilisi operatsioone veebruaris toimunud teine kolmeaastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioon. Rahapoliitilistel eesmärkidel sooritati 2012. aastal ka väärtpaberioste tagatud võlakirjade teise ostuprogrammi (CBPP2) raames. Väärt-paberituruprogrammi (Securities Market Programme, SMP) viimased tehingud tehti aasta alguses. Augustis väljakuulutatud rahapoliitiliste otsetehingute (Outright Monetary Transactions, OMT) programmi raames te-hinguid ei tehtud, kuid sellel programmil oli märkimisväärne positiivne mõju finantsturgudele, kuna eurosüs-teem oli selle raames valmis tegema oste piiramatus mahus. Investorid said kindlustunde, et eurosüsteem

1 Eurosüsteem - Euroopa keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja nende ELi riikide keskpangad, kes on kasu-tusele võtnud euro.

2 Vt otsuste loendeid lisades „Euroopa Keskpanga nõukogu rahapoliitilised otsused“ ja „Euroopa Keskpanga nõukogu muud otsused“.

3 Euroopa Keskpanga nõukogu koosneb euroala keskpankade presidentidest (17 keskpanka) ning Euroopa Keskpanga juhatusest (6 liiget).


11

sekkub vajaduse korral otsustavalt turule. Suuresti eurosüsteemi erakorraliste meetmete ja jõuliste avalduste mõjul hakkas usaldus 2012. aasta teisel poolel kasvama ja olukord finantsturgudel stabiliseeruma.

Eestis tegutsevad pangad kasutasid 2012. aastal eurosüsteemi pakutavat rahapoliitiliste laenude võt-mise võimalust tagasihoidlikult. Pangagruppide likviidsusjuhtimine on suuresti tsentraliseeritud ja ko-halike pankade likviidsuspuhvrid piisavad. Pigem olid pangad jätkuvalt huvitatud raha hoiustamisest keskpangas, kasutades selleks nii hoiustamise püsivõimalust kui ka nädalasi hoiuseoksjoneid.

Aastal 2012 olid Eesti Pangal rahapoliitika valdkonnas tähtsamad tegevused: • Euroala majanduse ja finantsturgude seire ja analüüsi täiustamine• Euroala analüüsides kasutatava andmehalduse taristu täiendamine• Eesti Panga töötajate arendamine euroala majanduse analüüsimise ja rahapoliitiliste otsuste

ettevalmistamise valdkondades• Euroala majandusprognoosis osalemise korra ja kasutatavate mudelite täiustamine ning Eesti

prognoositsükli ühildamine eurosüsteemi omaga• Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) uurimisvõrgustike (Macroprudential Research Network,

Household Finances and Consumption Network ja Competitiveness Network) töös osalemine• Rahapoliitiliste operatsioonide teostamine Eesti tehingupartneritega• Eesti Panga ja kommertspankade vaheliste rahapoliitiliste operatsioonide juhiste ja korra

täiendamine• Rahapoliitiliste operatsioonide tagatisvara halduse süsteemi täiustamine• Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonilise raamistiku arendamises osalemine

Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükkides „Osalemine raha- ja majanduspoliitika kujundami-ses“ ning „Rahapoliitiliste otsuste elluviimine euroalal ja Eestis“.

Eesti Panga hallatavad välisreservid ja muud finantsvarad peavad toetama eurosüsteemi võimet rahapoliitikat tõhusalt ellu viia ning tagama Eesti Pangale oma ülesannete täitmiseks vajaliku finants-võimekuse. Reservide olemasolu kindlustab usalduse euroala rahasüsteemi vastu ning toetab Eesti majanduse ja finantssüsteemi stabiilsust.

Reservide investeerimise eesmärk on teenida stabiilset mõõdukat tulu, tagades varade pikaajalise säilivuse. Peamiselt investeerib keskpank arenenud riikide likviidsetel raha- ja kapitaliturgudel. Et riske paremini hajutada, alustas keskpank 2012. aastal väga vähesel määral investeerimist ka üleilmsetel aktsiaturgudel.

2012. aasta lõpus oli Eesti Panga investeerimisvarade portfelli suurus 319 miljonit eurot. Investeerin-gutelt teeniti aasta kokkuvõttes 12,2 miljonit eurot4 ehk investeerimisvarade tulusus oli 3,72%, seega kõrgem kui 2011. aastal ja tunduvalt kõrgem rahaturu tulususest.

Aastal 2012 olid Eesti Pangal välisreservide haldamisel tähtsamad tegevused: • Finantsvarade konservatiivne investeerimine, lähtudes varade säilimise ja piisava likviidsuse

tagamise vajadusest• Optimaalselt intressi-, valuuta- ja krediidiriski võttes piisava tulu teenimine, et katta Eesti Panga kulud

4 Kuld ja tulu kullalt välja arvatud.

12

• Euroopa Keskpanga välisreservide halduses osalemine• Investeeringute hajutamine, lähtudes turgude arengust

Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükis „Rahapoliitiliste otsuste elluviimine euroalal ja Eestis“ ning Eesti Panga 2012. aasta raamatupidamise aastaaruandes.

2. Osalemine finantsstabiilsuse tagamises

Eesti Panga üks ülesandeid on osaleda riigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamises, mida keskpank teeb koostöös Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumiga.

Selleks koostab keskpank finantssektori kohta analüüse ja prognoose, hindab kogu süsteemi toimimist ohustavaid riske ning astub nende ohjamiseks vajalikke samme. Lisaks koostatakse majanduse rahasta-mise analüüsi ehk hinnatakse ettevõtete ja majapidamiste laenamist ja laenusaamise võimalusi. Analüüsid avaldatakse Eesti Panga veebilehel, neid tutvustatakse erialaseminaridel ja trükistes.

Eesti Pank kujundab finantssektori poliitikat. Muu hulgas tähendab see osalemist finantssektori õigusaktide väljatöötamisel ja kehtestamisel. Finantssektorit on viimastel aastatel üha enam regulee-ritud Euroopa Liidu tasemel ning seetõttu on Eesti Pangal tulnud rohkem panustada Eesti riigi seisu-kohtade väljatöötamisse ning osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis.

Eesti Panga ülesanne on pakkuda vajaduse korral pankadele erakorralist likviidsuslaenu. Selle kõrval tuleb tagada ka võimaliku kriisi kiire ja tõhus lahendamine.

Aastal 2012 olid Eesti Panga tähtsamad tegevused finantsstabiilsuse tagamise valdkonnas: • Makrofinantsjärelevalve analüüsimetoodika ja meetmete arendamine • Tugevusanalüüsid ja finantsstabiilsuse makrotasandi seoste uuringud• Makrofinantsjärelevalve alane koostöö Euroopa Liidus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

kaudu ja Põhja-Balti riikide vahel• Euroopa Liidu finantssektori õigusaktide väljatöötamises ja juurutamises osalemine koos

Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga• Finantssektori poliitika kujundamine, lähtudes rahapoliitika ja makrofinantsjärelevalve ülesan-

nete täitmisest• Erakorralise likviidsuslaenu (ELA) andmise võimekuse katsetamine ja arendamine• Kriisihaldusealase koostöö tugevdamine Põhja- ja Baltimaade keskpankadega

Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükis „Osalemine finantsstabiilsuse tagamises“.

3. Statistikategevus

Eesti Pank on Statistikaameti kõrval teine riikliku statistika koostaja Eestis. Keskpanga eesmärk on pakkuda kvaliteetset, usaldusväärset, värsket ja erapooletut statistikat, mida kasutatakse nii oma üles-annete täitmisel kui ka avalikkuse teavitamisel.

Keskpank täitis kõik 2012. aastaks riikliku statistikaprogrammi raames võetud statistikaülesanded: koostas ja avaldas maksebilansi kiirhinnangu, kvartali maksebilansi, rahvusvahelise investeerimis-


13

positsiooni, koguvälisvõla andmed, rahvusvaheliste reservide andmed ja kvartali rahvamajanduse fi-nantskonto ning tegi Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringuga seotud tööd.

Aastal 2012 olid Eesti Panga tähtsamad tegevused statistika valdkonnas:• Uute rahvusvaheliste statistikastandardite (Balance of Payments Manual 6th Edition, System of

National Accounts 2008, European System of Accounts 2010) rakendamine• Euroopa Keskpanga statistikamääruste muutmises ja uute määruste väljatöötamises osalemine

ning ettevalmistuste tegemine vastavate muudatuste rakendamiseks Eestis (väärtpaberihoid-jate statistika, rahaloomeasutuste bilansi- ja intressimäärastatistika, investeerimisfondide sta-tistika, kindlustusandjate statistika, maksestatistika)

• Uutele standarditele vastava kontode koostamise metoodika väljatöötamine• Andmekogumise metoodika arendamine ja aruannete täiendamine• Andmete töötlemisel ja kontrollimisel ning väljundite koostamisel kasutatavate rakenduste

kohandamine ja arendamine• Muudatuste sisu selgitamine statistikakasutajatele• Välisveebi statistikarubriigi väljundite arendamine ja metaandmestiku täiustamine• Graafilise andmevaate loomine

Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükis „Statistikategevus“.

4. Usaldusväärsete ja hästitoimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine

Eesti Panga ülesanne on aidata kaasa maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja osaleda makse-süsteemide arendamisel. Maksesüsteemide ladusast toimimisest sõltub riigi finantssektori tõhusus ja usaldusväärsus.

Eesti Pank keskendub oma tegevuses eelkõige arveldussüsteemidele ja seda kolmes rollis: arvel-dussüsteemide operaatori, reguleerija ja järelevaatajana. Lisaks osaleb Eesti Pank maksekeskkonna edendajana Eesti ja Euroopa Liidu finantssektori taristu arendamises, poliitika ja õigusraamistiku ku-jundamises ning rakendamises.

Aastal 2012 olid Eesti Panga tähtsamad tegevused makse- ja arveldussüsteemide valdkonnas: • Arvelduste sujuv ja tõrgeteta teostamine kiirmaksete süsteemis TARGET2-Eesti ja jaemaksete

süsteemis ESTA• Arveldussüsteemide TARGET2-Eesti ja ESTA arendamine kooskõlas Eesti turu vajaduste ja

eurosüsteemi kokkulepetega• Eurosüsteemi keskse väärtpaberiarveldusplatvormi TARGET2-Securities arendamises osalemine• Osalemine Eesti jaemaksete vastavusse viimises ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) nõuetega • Osalemine arveldussüsteemide õigusraamistiku kujundamises ja rakendamises koos Eesti ja

Euroopa Liidu koostööpartneritega• Eesti maksekeskkonna foorumi loomine ja selle töö korraldamine koostöös Rahandusministee-

riumi ja Eesti Pangaliiduga• Eestis toimivate makse- ja arveldussüsteemide TARGET2-Eesti ja ESTA ning Eesti Väärtpaberi-

keskuse hallatava väärtpaberiarveldussüsteemi järelevaatamine ning osalemine teiste eurosüs-teemis toimivate makse- ja arveldussüsteemide järelevaatamises

14

• Finantssektori infrastruktuurile kohalduvate uute järelevaatamise nõuete ja metoodika ülevõtmine

Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükis „Arveldussüsteemid“.

5. Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises

Sularaha täidab ühiskonnas jätkuvalt olulist rolli maksevahendina ja väärtuse säilitajana, vaatamata elektrooniliste makseviiside osakaalu kasvule viimasel kümnendil. Sularaha on ühiskonna stabiilsuse ja kindlustunde üks sümboleid. Nõudlus sularaha järele ja muutused selle struktuuris peegeldavad ühiskonna- ja majanduselu arengut ning ka igapäevaseid tarbimisharjumusi.

Euroala riigi keskpangana vastutab Eesti Pank europangatähtede ja -müntide nõudluse rahuldamise ja ringluseks vajalike sularahavarude turvalise säilitamise eest Eestis. Samuti tagab Eesti Pank sularaha-ringluse korraldajana pangatähtede ja müntide töötlemise euroalal kehtivate ühtsete kvaliteedistandar-dite ning taasringluse ja ehtsuse kontrollimise nõuete kohaselt.

Aastal 2012 olid Eesti Pangal sularaharingluse valdkonnas olulised ülesanded: • Eesti Vabariigi sularahavarude haldamine, arvestus ja planeerimine sularaharingluse varustami-

seks käiberahaga; osalemine eurosüsteemi sularahavarude haldamises• Sularahavarude turvaline hoidmine ja säilitamine• Euro käibe- ja meenemüntide hankimine, osalemine keskpankade koostööprojekti „Joint Euro-

pean Tender” ühishankes europangatähtede tootmiseks• Europangatähtede teise seeria viieeuroste ringlusse laskmise tehnilised ettevalmistused, sh

pangatähtede sorterite täiustamine uue seeria pangatähtede töötlemiseks• Sularaha töötlemine ja ekspertiis ning käibekõlbmatu sularaha kõrvaldamine ringlusest • Europangatähtede ehtuse ja ringluskõlblikkuse kontrolli ning taasringluse nõuete rakendamine

ja järelevalve• Andmete kogumine raha käitlusseadmete ja töötlusmahu kohta sularaha teabesüsteemi (CIS2)

aruandluse nõuetest tulenevalt• Uue sularaha arvestus- ja logistikasüsteemi (Cash Single Shared Platform, CashSSP) juurutamine • Numismaatilis-bonistiliste toodete müük ja Eesti kroonide vahetamine eurodeks

Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükis „Sularaha“.

6. Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine, nõustades selleks valit-sust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste ja kodu-maiste institutsioonidega

Eesti Pank tutvustab riigi majandusarengut ja majanduspoliitikat Eestis, euroalal ja mujal maailmas. Väi-kese ja väga avatud majandusega Eesti raha- ja finantssüsteemi stabiilsus sõltub arvestataval määral rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide majanduspoliitikat, finantssektorit ja rahapoliitikat puudutavatest otsustest ning tegevusest. Kuigi stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamises on olu-line roll valitsusel, osaleb Eesti Pank selles oma kompetentsist tulenevalt riikliku koostöö ning valitsuse


15

ja ka avalikkuse selgelt eesmärgistatud teavitamise kaudu, pöörates erilist tähelepanu eurosüsteemi toimimispõhimõtete selgitamisele.

Eesti Pank jälgib ja analüüsib regulaarselt rahvusvahelist infot keskpanga tegevust puudutavates valdkondades, et kujundada panga seisukohti Euroopa Keskpankade Süsteemis ja ka laiemal rahvus-vahelisel areenil.

Aastal 2012 olid Eesti Panga olulised ülesanded kodumaises ja rahvusvahelises koostöös: • Asjakohase info edastamine Eesti ja euroala majanduspoliitika ja -arengu kohta rahvusvahelis-

tes organisatsioonides, sh Rahvusvahelises Valuutafondis, Euroopa Liidus ja euroalal• Tõhus osalemine rahvusvahelistes otsustusprotsessides läbi koostöö teiste institutsioonidega• Eesti ja euroala majandusarengu tutvustamine Eestis, euroalal ja mujal maailmas• Asjakohase info edastamine euroala rahapoliitika ja arengu kohta riigisisestele institutsioonidele• Poliitikasoovituste koostamine kodumaiste ja eurosüsteemi majanduspoliitiliste otsuste

mõjutamiseks• Valitsusasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide esindajatega kohtumiste korraldamine• Koostöö Rahandusministeeriumiga makromajanduse ja finantsstabiilsuse küsimustes

Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükis „Rahvusvaheline koostöö ja suhtlus avalikkusega”.

7. Kuluefektiivse, jätkusuutliku organisatsiooni ning asjatundliku ja motiveeritud töötajaskonna arendamine

Eesti väikese keskpanga puhul on läbimõeldud, tõhus ja asjatundliku töötajaskonnaga organisatsioon eriti oluline - põhimõtteliselt tuleb Eesti Pangal täita neidsamu ülesandeid, mida täidetakse ka Eestist märksa suuremate riikide keskpankades.

Aastal 2012 olid Eesti Pangal olulised ülesanded selles valdkonnas: • Eesti Panga andmeturbenõuete ühtlustamine Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPSi)5 nõue-

tega ja infosüsteemide korralduse täiustamine riskide vähendamiseks• Struktuurireformiga alustamine• Osakondade tööplaanide koostamise korralduse ühtlustamine• Juhtide kompetentsimudeli uuendamine ja 360 kraadi tagasiside uuringu läbiviimine• Eesti Panga protsessikirjelduste ajakohastamine

Nende teemade kohta võib lähemalt lugeda peatükis „Juhtimine, organisatsioon ja personalipoliitika“.

5 Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) koosneb Euroopa Keskpangast ja kõigi Euroopa Liidu riikide keskpankadest.

16


17

MAAILMA, EUROALA JA EESTI MAJANDUS 2012

18

MAAILMA, EUROALA JA EESTI MAJANDUS 2012

2012. aasta alguses jätkunud maailmamajanduse elavnemine pidurdus teisel poolaastal. Rahvusva-helise Valuutafondi (IMF) esialgse hinnangu kohaselt aeglustus üleilmne majanduskasv 2012. aastal 3,2%ni.6 Regiooniti oli SKP kasv ebaühtlane – arenenud riikides hinnanguliselt 1,3% ning arenevates riikides 5,1%. Arenenud piirkondadest sattus langusse euroala, kus SKP vähenes aastaarvestuses esialgsete hinnangute järgi 0,6%. Euroala riikide arvestuses oli areng nii majanduse kasvutempo, tarbi-jahindade inflatsiooni, tööturunäitajate kui ka finantseerimistingimuste poolest väga ebaühtlane.

Peamise riskina püsis euroala võlakriis, mis vähendas kindlustunnet majanduses ning põhjustas vola-tiilsust finantsturgudel. Samuti tekitas ebakindlust Ameerika Ühendriikide eelarvepoliitika. Aasta jooksul aga usk ettevõetud reformide ja kriisilahenduse meetmete tulemuslikkusse tugevnes ja ebakindlus hakkas vähenema. Aastaks 2013 ootab IMF maailmamajanduse kasvu kiirenemist 3,5%ni ning euroalal prognoositakse kasvu hoogustumist aasta teisel poolel.

Eesti majandus on mõõnaperioodist hästi taastunud. Langusjärgne majanduskasv on vähendanud tasakaalustamatust ning kujunenud on pinnas kestlikuks kasvuks. 2012. aastal kuulus Eesti koos Slo-vakkiaga kõige kiiremini kasvanud majandusega liikmesriikide hulka. Eesti Panga prognoosi järgi jääb SKP aastakasv 3% lähedale ka 2013. aastal.

MAAILMA JA EUROALA MAJANDUS

Maailma majandus

2012. aasta alguses jätkus maailma majanduse elavnemine, kuid aasta keskmisena oli kasvutem-po aeglasem kui 2011. aastal. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel kasvas maailmamajandus 2012. aastal 3,2% (2011. aastal oli kasvutempo märgatavalt kiirem: 3,9%). Majandusaktiivsus langes 2012. aasta teises pooles.

Regiooniti oli kasv ebaühtlane – arenenud riikides hinnanguliselt 1,3% ning arenevates riikides 5,1%. Arenevate riikide kasvunäitaja oli seejuures Maailmapanga andmetel viimase kümne aasta madalaim. Arenenud piirkondadest aeglustus euroala majanduslangus (–0,4%), USA majandus kasvas kiiremini kui 2011. aastal (2,3%) ning ka Jaapani majanduskasv kiirenes (2,0%). Peamine risk oli endiselt euro-ala võlakriis, mis vähendas kindlustunnet ja põhjustas heitlikkust finantsturgudel. Ebakindlust tekitas ka Ameerika Ühendriikide eelarvepoliitika.

Üha tõsisemaks probleemiks on saamas kõrge tööpuudus. Kui arenevates riikides on töötus langenud kriisieelsele tasemele, siis arenenud riikides ei ole see oluliselt vähenenud. Euroalal tõusis töötuse määr 2012. aasta lõpus rekordilise 11,8%ni.

Keskpangad jätkasid majanduse elavdamiseks võetud rahapoliitiliste meetmete elluviimist ning baas-intressimäärad olid aasta lõpus madalamad kui 2009. aasta kriisi ajal. Euroopa Keskpank langetas juulis baasintressimäära ning lubas osta finantsturgude toimimise tagamiseks piiramatus koguses Eu-roopa Finantsstabiilsuse Fondilt ja Euroopa stabiilsusmehhanismilt abi küsinud riikide võlakirju. Võla-kirjade ostu kava laiendasid ka USA, Jaapani ja Suurbritannia keskpangad.

Inflatsioon jätkas aasta alguses toorme- ja naftahindade languse mõjul alanemist ning hiljem stabiliseerus.

6 Arvandmed: Rahvusvaheline Valuutafond, „World Economic Outlook Update“, jaanuar 2013.


19

Aktsiaturud olid 2012. aasta esimeses pooles euroala võlakriisi ja tagasihoidlike majandusnäitajate tõttu heitlikud. Aasta teises pooles usk kriisilahendusmeetmete edukusse tugevnes ning seetõttu tõusid tagasihoidlikele majandusnäitajatele vaatamata ka olulisemad aktsiaindeksid. Aasta kokkuvõttes tõu-sis euroala Euro Stoxx 50 indeks 15%, USA S&P 500 indeks 12% ja Jaapani Nikkei 225 indeks 23%.

Toormehindade üldise taseme indikaatorina kasutatav 22 peamise toorme hinnaindeks7 jäi samale tasemele, kulla- ja naftahind tõusid vastavalt 6% ja 3%.

Kuigi 2012. aasta lõpus püsisid edasise majandusarenguga seotud riskid, eeldatakse 2013. aastalt 3,5% majanduskasvu. Seni võetud meetmed on üldist kindlustunnet taastanud ning nüüd oodatakse nende mõju kandumist ka reaalmajandusse. Enamik suuremaid keskpankasid peaksid tõenäoliselt jätkama senist rahapoliitikat ning rahapoliitiliste meetmete olulist täiendamist ei ole oodata.

Euroala majandus

Euroala majanduskasv aeglustus ootuspäraselt ka 2012. aastal. Esialgsete hinnangute järgi kahanes euroala SKP aasta kokkuvõttes 0,6%. Selle põhjustasid mõnedes riikides valitsenud ebasoodsad ra-hastamistingimused, võlakoormuse vähendamine mitmes majandussektoris ja ka üldine ebakindlus tuleviku suhtes. Ekspordi panus majandusse oli positiivne.

Euroala majandust iseloomustavad endiselt suured erinevused riikide vahel. Eriti märgatavad olid need tööturul. Tööturunäitajate üldine paranemine, mis kestis 2011. aasta keskpaigani, jätkus 2012. aastal vaid vähestes riikides. Valdavam oli trendi muutus: euroala keskmine töötuse määr tõusis üle 11%. Riigiti kõikus töötuse määr aasta lõpus veidi enam kui 5%st Saksamaal rohkem kui 26%ni Kreekas ja Hispaanias. Erinevad olid ka rahastamistingimused. Tööturu- ja rahastamistingimuste suured eri-nevused on märk sellest, kui palju või vähe riigid on suutnud oma reaalmajanduse, riigirahanduse ja finantssektori tasakaalustamatust leevendada.

Majanduse elavdamiseks võetud meetmetest tulenev kindlustunde ja konkurentsivõime paranemine ning turgude usalduse taastumine võtab aega. 2012. aasta teisel poolel hakkas üldine usaldus siis-ki kasvama. Euroopa Keskpanga erakorralised rahapoliitilised meetmed ning Kreeka rahvusvahelise abipaketi uute rahastamistingimuste kokkuleppimine stabiliseerisid olukorra finantsturgudel. Mitme raskustes oleva riigirahandusega riigi võlakirjade intressimäärad langesid aasta lõpus märgatavalt. Esimest korda viimase paari aasta jooksul võis olla alust loota, et majanduslanguse põhi on läbitud.

Kasvu taastumist 2013. aasta teisel poolel lubab oodata välisnõudluse kiirenev kasv, aga ka euroala reformide tulemusena tugevnev konkurentsivõime ning soodus rahapoliitiline intressimäär. Aasta kesk-misena kahaneb SKP euroalal Euroopa Komisjoni prognoosi järgi siiski 0,3%.8

Euroala inflatsioon oli 2012. aastal 2,5% – veidi kõrgem kui eurosüsteemis keskmises vaates eesmär-giks seatud 2% – kuid alanes aasta lõpuks selle taseme lähedale. Inflatsiooni suurendasid energia- ja toormehinnad, mis püsisid kõrged eeldatust kauem, euro ajutine odavnemine aasta keskel ning kaud-sete maksude ja reguleeritud hindade tõus mõnes euroala riigis. Kaudsete maksude tõstmine on osa mõne riigi eelarvepuudujäägi vähendamise paketist, ent seda tasakaalustab madalast majandusaktiiv-susest tingitud vähene hinna- ja palgatõususurve.

7 USA toormeuuringute büroo (Commodity Research Bureau, CRB) arvutatav indeks.

8 http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2012/pdf/ee-2012-7_en.pdf.

http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2012/pdf/ee-2012-7_en.pdf

20

EESTI MAJANDUS JA FINANTSSEKTOR

Eesti majandus

Eesti on 2008. ja 2009. aasta majanduslangusest hästi taastunud. Langusjärgne majanduskasv on vähen-danud tasakaalustamatuse ilminguid ning loonud pinnase kestlikuks kasvuks. Võrreldes langusele eelnenud ajaga on alanenud majapidamiste võlakoormus ja suurenenud säästud. Palgadki on tootlikkusega paremini kooskõlas. Jooksevkonto puudujääk on väike, nagu ka valitsussektori võlg. Riigieelarve on tasakaalu lähe-dal.

2012. aasta esimeses pooles süvenes ebakindlus välisturgudel veelgi ning tagasihoidlik välisnõudlus pärssis Eesti ekspordisektori kasvu. Nõrka eksporti tasakaalustasid tarbimine ja investeeringud. Tarbimist toetasid majapidamiste kasvanud sissetulekud. Investeeringute jätkuvat kasvu soodustas valitsuse investeerimiste-gevus, sealhulgas eelmistel aastatel saastekvootide müügist saadud tulu kasutamine investeeringute rahas-tamiseks. 2012. aasta keskmine SKP kasv aeglustus 3,2%ni, kuid sellele vaatamata oli Eesti majanduskasv euroala kiireimaid. Eesti Panga prognoosi järgi jääb majanduse kasvukiirus samale tasemele ka 2013. aastal.

Eesti kuulus 2012. aastal nende väheste euroala liikmesriikide hulka, kus tööturunäitajad jätkuvalt paranesid. Eesti tööpuudus oli sügiseks langenud majanduslangusejärgse tipptasemega võrreldes ligi poole võrra. Hõi-ve määr saavutas 2006. aasta teise poole taseme. Kuigi tööpuudus vähenes kiiresti, teravnes tööjõupuudus, mis suurendas palgatõususurvet. Aasta lõpul küündis tööpuudus 9%ni, mis tähendab, et tegeleda tuleb aktiivsete tööturumeetmetega.

Eesti inflatsioon oli 2012. aastal välistegurite tõttu suhteliselt kiire. Aasta lõpuks alanes Eurosta-ti metoodika järgi arvutatud ühtlustatud tarbijahinnaindeks 3,6%ni. Hindu mõjutas kallinenud nafta. Suvekuudel tõusid maailmaturul järsult toidutoorme hinnad ja sügisel jõudis selle mõju ka Eesti tarbijahinda-desse. Kodumaistest hinnateguritest mõjutasid tarbijahindu kinnisvaraturu taastumine, mis tõstis üüri hinda, ning elavnenud turismi tõttu kallinenud hotelli- ja restoraniteenused. Üldjoontes oli Eesti-sisene hinnatõusu-surve 2012. aastal tagasihoidlik.

Eesti valitsussektori eelarve oli 2012. aastal väikeses defitsiidis ja võlg väikseim Euroopa Liidus. Eesti Panga prognoosi kohaselt peaks eelarve jõudma tasakaalu lähedale 2014. aastal.

Eesti finantssektor

Üle kolme aasta kestnud reaalsektori laenuportfelli kahanemine peatus 2012. aastal. Aasta lõpus oli laenuportfelli maht 1,6% võrra suurem kui 2011. aastal samal ajal. Väljastatud laenude ja liisingute kogumaht kasvas tänu sellele, et ettevõtted võtsid taas rohkem laenu. Nagu varemgi, võeti peamiselt lühiajalisi laene, kuid aasta jooksul suurenes ka ettevõtete investeeringute rahastamiseks võetavate pi-kaajaliste laenude maht. Majapidamiste sektoris elavnesid nii eluasemelaenuturg kui ka sõiduautode lii-singu uusmüük, muude laenude maht kasvas mõõdukalt. Reaalsektori aktiivsemat laenamist soodusta-sid lisaks paranenud kindlustundele madalad laenuintressimäärad. Pankade laenupakkumist omakorda toetas võrdlemisi kiire hoiusekasv: Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastaga 9%.

Reaalsektori suuremad finantspuhvrid ja parem laenumaksevõime parandasid pankade laenuportfelli kvaliteeti. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenud vähenesid 2012. aastal 197 mln euro võrra ning nende osa kogu reaalsektori laenuportfellis kahanes ühe protsendipunkti võrra 3,2%ni. Suure osa sellest tingis lootusetute nõuete mahakandmine.


21

Krediidiriski vähenemine võimaldas pankadel tühistada varasemaid laenuallahindlusi ja võtta varem alla hinnatud laene kasumina arvele. Pankade kasumlikkust kärpis mõnevõrra vaid väga madal baasintres-simäärade tase, mis mõjutas pankade intressitulu langust rohkem kui kahanenud intressikulu. Varade kasumlikkus oli aastaarvestuses siiski kõrgel 1,9% tasemel. Pangad teenisid 2012. aastal ühtekokku 350 miljonit eurot puhaskasumit. Möödunud aastatel teenitud kasumite toel paranes ka pangandus-sektori kapitaliseeritus. Kõik pangad suutsid aasta lõpus täita 10% miinimumnõude ka ainult kõrgema kvaliteediga esimese taseme omavahendeid arvestades. Praegune kapitalipuhver on piisavalt tugev, et tagada pankade maksevõimelisus ka juhul, kui peaks korduma 2009. aasta majanduslanguseni viinud sündmuste ahel.

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

loans deposits

Figure 1. Annual growth in loans and deposits in the real sector in Estonia

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

- 800

- 600

- 400

- 200

0

200

400

600

800

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

mln

eur

ot

puhaskasum laenukahjumid varade tulukus (ROA)

Joonis 2. Pangandussektori kasumlikkus

22


23

EESTI PANGATEGEVUS JA SAAVUTUSED 2012

24

EESTI PANGA TEGEVUS JA SAAVUTUSED 2012

1. OSALEMINE RAHA- JA MAJANDUSPOLIITIKA KUJUNDAMISEL

Rahapoliitika roll euroala majanduskeskkonna üldise ebakindluse ja määramatuse vähendajana joonis-

tus 2012. aastal selgesti välja. Väheneva inflatsioonisurve ja nõrga nõudluse tingimustes püsis euro-

süsteemi rahapoliitika toetav. Euroopa Keskpanga nõukogu alandas 5. juulil rahapoliitilisi intressimää-

rasid 25 baaspunkti võrra. Aasta lõpul oli põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi

alammäär 0,75%, laenamise püsivõimaluse intressimäär 1,50% ja hoiustamise püsivõimaluse intres-

simäär 0,00%. Nii madalad pole intressimäärad rahaliidu ajaloos varem olnud. Erakorralistest meet-

metest pikendati jaotamispiiranguta ja fikseeritud intressimääraga laenurežiimi ning loodi valmisolek

rahapoliitiliste otsetehingute9 programmi (OMT) käivitamiseks.

Suuresti eurosüsteemi erakorraliste meetmete ja jõuliste avalduste mõjul hakkas olukord finantsturgu-

del 2012. aasta teisel poolel stabiliseeruma.

Eestis tegutsevad pangad kasutasid eurosüsteemi pakutavaid võimalusi tagasihoidlikult. Põhjuseks

olid piisavad likviidsuspuhvrid ja pangagruppide tsentraliseeritud likviidsusjuhtimine. Erandiks oli veeb-

ruaris toimunud kolmeaastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioon, milles osalesid kaks panka. Sa-

mal ajal olid pangad jätkuvalt huvitatud raha hoiustamisest keskpangas.

Eesti Panga presidendi osalemist euroala rahapoliitika kujundamisel, rahapoliitiliste otsuste elluviimist

ja Eesti Panga toimimist valitsuse nõustajana toetasid pangas kaks korda aastas koostatud majandus-

prognoos, pidev seiretegevus ja ühekordsed majandusuuringud.

RAHAPOLIITILISED OTSUSED

Aasta alguses oli euroala inflatsioon kasinusmeetmetest põhjustatud kaudsete maksude ja toorme-hindade tõusude tõttu eurosüsteemi eesmärgist10 mõnevõrra kõrgem ja ületas 2%, kuid aasta teises pooles hakkas inflatsioon aeglustuma. See oli kooskõlas eurosüsteemi majandusprognoosiga, mille kohaselt jääb hinnakasv euroalal edaspidi alla 2%. Pidades silmas edaspidi vähenevat inflatsiooni-survet ning toetamaks euroala ettevõtteid ja majapidamisi ajal, kui majandusaktiivsus on nõrk, püsis eurosüsteemi rahapoliitika 2012. aastal toetav.

Euroopa Keskpanga nõukogu langetas 5. juuli istungil rahapoliitilisi intressimäärasid 25 baaspunkti võrra. Ka aasta lõpul oli intressitase sama: põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäär oli 0,75%, laenamise püsivõimaluse intressimäär 1,50% ja hoiustamise püsivõimaluse int-ressimäär 0,00%. Nii madalad pole intressimäärad rahaliidu ajaloos varem olnud.

9 Vt rahapoliitiliste otsetehingute kohta lähemalt alapeatükis „Euroala rahapoliitika rakendamise raamistik”.

10 Eurosüsteemi rahapoliitika esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. See on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu rahapoliitikat käsitleva artikli 127 lõikes 1. Hinnastabiilsust määratletakse kui euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) aastakasvu alla 2%, kuid selle lähedal keskmise aja jooksul.


25

Samuti jätkas eurosüsteem erakorraliste rahapoliitiliste meetmete komplekti laiendamist. Nii toimus veebruaris kolmeaastase tähtajaga pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon11, mille käigus oli euroala krediidiasutustel võimalik võtta eurosüsteemist kolmeks aastaks laenu ülimadala intressimääraga12. 26. juulil peetud rahvusvahelisel investeerimisteemalisel konverentsil Londonis kinnitas Euroopa Kesk-panga president Mario Draghi oma kõnes: „Oma mandaadi piires teeb Euroopa Keskpank kõik mis võimalik euro säilitamiseks ja uskuge, sellest piisab.”

Erakorraliste meetmete eesmärk on tõhustada rahapoliitika ülekandemehhanismide toimimist euroalal ja need on oma olemuselt ajutised. Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas oma 2. augusti istungil välja kuulutada uue rahapoliitiliste otsetehingute programmi, mille raames ostab eurosüsteem nende euro-ala riikide lühema tähtajaga võlakirju, kel on kokku lepitud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) programm. Sellised programmid võivad olla kas EFSFi ja ESMi täielikud makromajanduslikud kohandamisprogrammid või ennetavad programmid13. Nõukogu kaalub rahapoliitiliste otsetehingute tegemist vaid juhul, kui need on rahapoliitika seisukohast õigustatud ja programmi tingimusi14 täielikult täidetakse, ning lõpetab otsetehingud siis, kui need on saavutanud oma eesmärgi või kui makromajanduslikku kohandamisprogrammi või ennetavat programmi ei järgita. Lisaks soovitakse riigispetsiifiliste tingimuste kindlaksmääramisse ja programmi täitmise seiresse kaa-sata Rahvusvahelist Valuutafondi.

Rahapoliitiliste otsetehingute programmi raames 2012. aastal ühtegi tehingut ei tehtud. Sellele vaa-tamata mõjus uue programmi väljakuulutamine rahustavalt finantsturgudele kogu maailmas, kuivõrd euroala probleemsete riikide laenukulud alanesid ja intressivahe Saksamaa kümneaastase riigivõlakirja omaga vähenes märgatavalt. See näitas, et riskikartlikkus hakkas kahanema. Juunis ja septembris leevendati ka eurosüsteemi rahapoliitilistes operatsioonides aktsepteeritavate tagatisvarade reegleid15, et lihtsustada euroala krediidiasustuste juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitilistele operatsioonidele ja seeläbi toetada krediidiasutuste laenamist euroala reaalsektorile.

Kuigi rahaturu intressimäärad sõltuvad lisaks baaasintressimäärale ka turu ootustest tulevase intressi-taseme suhtes, peegeldab kolme kuu euribor üsna hästi baasintressimäära ülekandumist rahaturu int-ressimääradesse. Veel juunis püsis see 0,66–0,65% juures, kuid hakkas pärast juulikuist baasintressi-määra alandamist suhteliselt kiiresti langema, jõudes septembri alguseks 0,26%ni ja seejärel 0,18%ni. Aasta lõpu poole vähenes analüütikute hinnangul aga tõenäosus edasiseks intressimäära langetuseks euroalal ja kolme kuu euribor tõusis detsembri lõpunädalatel taas veidi kõrgemale tasemele.

11 Pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon võib olla lisaks kolmele kuule ka tähtajaga 6, 12, 13 kuud ja 3 aastat. Kolmeaastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioonid lisandusid 2011. aasta viimases kvartalis.

12 See tähendab intressimääraga, mis on võrdne peamiste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi määraga.

13 Täiendavate tingimustega seotud krediidiliin.

14 Vt http://www.eestipank.ee/press/rahapoliitiliste-otsetehingute-tehnilised-uksikasjad-06092012.

15 Vt http://www.ecb.int/press/pr/date/2012/html/pr120622.en.html ja http://www.ecb.int/press/pr/date/2012/html/pr120906_2.en.html.

http://www.eestipank.ee/press/rahapoliitiliste-otsetehingute-tehnilised-uksikasjad-06092012

http://www.ecb.int/press/pr/date/2012/html/pr120622.en.html%20ja%20http://www.ecb.int/press/pr/date/2012/html/pr120906_2.en.html

http://www.ecb.int/press/pr/date/2012/html/pr120622.en.html%20ja%20http://www.ecb.int/press/pr/date/2012/html/pr120906_2.en.html

26

2012. aasta alguses püsis rahapakkumise kasvutempo euroalal mõõdukas. Laia rahaagregaadi ehk M316 kasvukiirus ulatus esimese kvartali lõpus 2,9%ni. Sealt edasi kasv küll korraks kiirenes, ulatudes juulis 3,6%ni, kuid alanes seejärel septembris isegi 2,6%ni – seda peamiselt seetõttu, et likviidsus-puhvrid ja hoiused kahanesid ajutiselt. Kogu aasta jooksul mõjutaski rahapakkumist kõige enam kitsas rahaagregaat M1 ehk täpsemalt selle koosseisu kuuluvad üleööhoiused. Aasta lõpul hakkas aga raha-pakkumine euroalal taas kiiremini suurenema ja M3 kasvukiirus ulatus novembri lõpus 3,8%ni.

RAHAPOLIITILISTE OTSUSTE ELLUVIIMINE EUROALAL JA EESTIS

Eurosüsteemi rahapoliitika raamistik

Eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide põhiraamistik, mis kujunes välja enne 2007.–2008. aasta majandus- ja finantskriisi, sarnaneb paljudes teisteski keskpankades rakendatavaga. Selle raamistiku põhielemendid on avaturuoperatsioonid, hoiustamise ja laenamise püsivõimalus ja kohustusliku reservi nõue (vt tabel 1). Avaturuoperatsioonid toimuvad kindla ajakava kohaselt. Vajadusel võib keskpank al-gatada ka täiendavaid operatsioone, et suurendada või vähendada krediidiasutuste käsutuses olevaid likviidseid vahendeid. Püsivõimaluste kasutamine (keskpangalt raha laenamine või keskpangas hoiusta-mine) toimub krediidiasutuste endi initsiatiivil. Kohustusliku reservi nõue pankadele on mõeldud peami-selt rahaturu intressimäärade stabiliseerimiseks ja likviidsuspuudujäägi loomiseks või suurendamiseks.

16 M3 koosneb laiemast rahaagregaadist (M2), turukõlblikest instrumentidest, eelkõige tagasiostulepingutest, rahaturufondide osakutest ja rahaloomeasutuste emiteeritud kuni kaheaastase tähtajaga võlaväärtpaberitest.

Tabel 1. Eurosüsteemi rahapoliitika raamistik

A. Põhielemendid

1. Avaturuoperatsioonid

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Peenhäälestusoperatsioonid

Struktuurioperatsioonid

2. Püsivõimalused

Hoiustamise püsivõimalus

Laenamise püsivõimalus

3. Kohustusliku reservi nõue

B. Erakorralised ehk mittestandardsed meetmed

1. Refinantseerimistingimuste leevendamine

Jaotamispiiranguta ja fikseeritud intressimääraga laenurežiim

Refinantseerimisoperatsioonide tähtaegade pikendamine

Valuutavahetuslepingud juhtivate keskpankadega

Tagatisvarade kõlblikkuse kriteeriumide leevendamine ja kõlblike tagatisvarade ringi laiendamine

Tagatud võlakirjade ostuprogrammid (CBPP, CBPP2)

2. Riigivõlakirjaturgude programmid

Väärtpaberituruprogramm (SMP)

Rahapoliitiliste otsetehingute programm (OMT)


27

Peale põhielementide sisaldab rahapoliitika raamistik ka erakorralisi ehk nn mittestandardseid meetmeid, mis võeti kasutusele kriisi ajal ja järel, et seda leevendada ja krediidiasutuste likviidsus- tingimusi parandada. Erakorraliste meetmete peamine eesmärk on olnud tagada, et turuhäired ei takistaks rahapoliitika ülekandemehhanismide toimimist. Erakorralised meetmed hõlmavad üldisi laenutingimuste leevendamise meetmeid, nagu refinantseerimisoperatsioonide tähtaegade piken-damine, jaotamispiiranguta ja fikseeritud laenurežiimi kasutuselevõtt, valuutavahetuslepingud likviid-suse tagamiseks teatud valuutade korral (eeskätt USA dollar), tagatisvarade kõlblikkuse standardite leevendamine ja tagatud võlakirjade ostukavad17. Lisaks on võetud meetmeid probleemsete riigivõla-kirjaturgude toetamiseks, et tõhustada rahapoliitika ülekandemehhanismide toimimist. Neist esime-ne oli 2010. aastal käivitatud riiklike võlakirjade ostukava nimega väärtpaberituruprogramm ja teine 2012. aastal välja kuulutatud otsetehingute programm (OMT).

Eurosüsteemi rahapoliitilised operatsioonid 2012. aastal

Rahapoliitilistest operatsioonidest oli üks mahukamaid veebruaris toimunud teine kolmeaastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioon, mille käigus võtsid euroala krediidiasutused eurosüsteemist kolmeks aastaks laenu ülimadala intressimääraga (1%) mahus 530 miljardit eurot. Selles osales 800 panka. Esimene samasugune operatsioon oli 2011. aasta detsembris mahus 489 miljardit eurot. Kokku laenati nende kahe operatsiooniga krediidiasutustele üle triljoni euro, mistõttu eurosüsteemi bilansimaht tõusis veebruari lõpuks 1,4 triljoni euroni. Suuremad laenajad nendel kahel kolmeaasta-se tähtajaga refinantseerimisoperatsioonil olid Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa pangad. Tingituna nende operatsioonide tulemusel suurenenud likviidsusülejäägist vähenes nädalase tähtajaga põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmine maht 2012. aastal 98 miljardile eurole (2011. aastal oli nende operatsioonide keskmine maht 159 miljardit eurot).

Kolmeaastase tähtajaga refinantseerimisoperatsioonidel oli mõningane positiivne mõju tu-ruosaliste kindlustundele, mis aitas kaasa ka euroala võlakriisi leevendamisele. Hoolima-ta likviidsuse ulatuslikust lisamisest ei suurendanud pangad siiski oluliselt laenupakku-mist reaalsektorile, vaid hoiustasid enamiku laenatud rahast taas euroala keskpankades, kasutades selleks esialgu hoiustamise püsivõimalust. Pärast veebruaris toimunud kolmeaastast refinantseerimisoperatsiooni oli eurosüsteemi keskpankadesse hoiustatud rohkem kui 800 miljardit eurot (vahetult enne operatsiooni 477 miljardit eurot). 5. juulil alandas Euroopa Keskpank hoius-tamise püsivõimaluse intressimäära 0%-le. Selle tulemusel hoiustamise püsivõimaluse kasuta-mine vähenes. 2012. aasta lõpus oli hoiustamise püsivõimaluse kaudu absorbeeritud likviidsust 262 miljardit eurot, samal ajal kui euroala pankade jooksevkontodel eurosüsteemis hoiti 456 miljardit eurot. 2012. aastal suurenes eurosüsteemi likviidsusülejääk 430 miljardilt eurolt 612 miljardi euroni.

Rahapoliitilistel eesmärkidel sooritati 2012. aastal väärtpaberioste tagatud võlakirjade teise ostuprog-rammi (CBPP2) raames, mistõttu vastava portfelli väärtus tõusis 3,1 miljardilt eurolt 16,4 miljardi euroni. Kahe tagatud võlakirjade ostuprogrammi tehingute väärtus kokku kasvas seega 68,5 miljardi euroni. Väärtpaberituruprogrammi (SMP) raames tehti viimased tehingud veebruaris ja märtsis, kuid selle portfelli väärtus langes aasta jooksul 3,6 miljardi euro võrra 208,3 miljardi euroni. SMP tehingutega turule lisatud

17 Ingl k Covered Bond Purchase Programme (CBPP). Esimene ostukava käivitati 2009. aasta juulis ja teine ostukava (CBPP2) 2011. aasta septembris.

28

likviidsust absorbeeriti nädalaste hoiuseoksjonitega. Augusti alguses välja kuulutatud rahapoliitiliste ot-setehingute ostuprogrammi (OMT) raames tehinguid ei tehtud, kuid sellel programmil oli märkimisväärne positiivne mõju finantsturgudele, kuna see andis investoritele kindlustunde, et eurosüsteem sekkub vaja-duse korral otsustavalt turule. Eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide arengust ja struktuurist annab ülevaate joonis 3.

Eesti Panga rahapoliitilised operatsioonid

2012. aastal kasutasid Eestis tegutsevad pangad eurosüsteemi pakutavaid rahapoliitiliste laenude võimalusi tagasihoidlikult. Vähese kasutuse peapõhjus oli pangagruppide tsentraliseeritud likviidsus-juhtimine ja kohalike pankade piisavad likviidsuspuhvrid, mistõttu pangad ei sõltu väga keskpanga pakutavast likviidsusest. Erand oli veebruaris toimunud kolmeaastase tähtajaga refinantseerimisope-ratsioon, milles osalesid ka Eestis tegutsevad pangad.

Pigem olid pangad jätkuvalt huvitatud raha hoiustamisest keskpangas, kasutades selleks nii hoiusta-mise püsivõimalust kui ka nädalasi hoiuseoksjoneid, mis liigituvad peenhäälestusoperatsioonide ka-tegooriasse. Hoiustamise püsivõimalust kasutati aasta esimesel poolel ja nädala keskmine hoiuste maht sel perioodil oli ligikaudu 300 miljonit eurot. Pärast seda, kui Euroopa Keskpanga nõukogu langetas 5. juulil hoiuseintressimäära nulli tasemele, kadus pankadel huvi hoiustamise püsivõimalu-se edasise kasutamise vastu, nagu seda võiski oodata. Peenhäälestusoperatsioonidega igal nädalal pakutavat hoiustamisvõimalust kasutati aga aasta läbi, kuigi oksjoni tulemusel oli hoiuseintressimäära tase enamasti vaid 0,01%. Nende operatsioonidega hoiustatud summad jäid enamasti vahemikku 20–170 miljonit eurot, olles keskmiselt 95 miljonit eurot (vt joonis 4). Aasta lõpupäevadel kasvas kesk-pangas hoiustatud summa märgatavalt.

Joonis 3. Eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide areng 2008–2012

-1200

-1000

-800

-600

-400

-200

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

01.2008 01.2009 01.2010 01.2011 01.2012 01.2013

milj

ard

euro

t

SMP+CBPPpikaajaline finantseerimine põhiline refinantseeriminepeenhäälestusoperatsioonid (+)1

laenamise püsivõimalus2 peenhäälestusoperatsioonid (-) hoiustamise püsivõimalus

1 Peenhäälestusoperatsioonid (+) – neid operatsioone 2012. aastal ei toimunud 2 Laenamise püsivõimalus – laenamise püsivõimalust kasutati küll igal nädalal, kuid keskmiselt vaid 1,7 mld euro ulatuses, maksimumsumma ulatus ligi 14 miljardi euroni.


29

Eesti Pank jätkas osalemist ka erakorraliste meetmete hulka kuuluvates ostuprogrammides: riiklike võlakirjade ostuprogrammis SMP ja tagatud võlakirjade ostuprogrammis CBPP2. SMP raames täien-davaid võlakirjaoste ei tehtud. CBPP2 raames sooritati oste, kuni Euroopa Keskpank selle programmi 31. oktoobril lõpetas.

RESERVIHALDUS

Eesti Panga reservid toetavad euroala rahasüsteemi usaldusväärsust. Ühtlasi tagavad reservid kesk-pangale vajaliku tegevusvabaduse ja kindlustavad piisava kapitali olemasolu võimalike kahjude katteks.

Investeerimise eesmärk on teenida stabiilset mõõdukat tulu, tagades varade pikaajalise säilivuse. Läh-tudes Eesti Panga pikast investeerimisperioodist, kasutab keskpank reserve paigutades ära eeliseid, mida pakub investeeringute hajutamine erinevate varaklasside vahel. Sellega saavutatakse riskide parem hajutatus, tegemata samal ajal järeleandmisi investeeringute oodatavas tulususes. Peamiselt tehakse investeeringuid arenenud riikide likviidsetel raha- ja kapitaliturgudel.

Eesti Pank mõõdab ja juhib ka kõiki finantsvarade investeerimisega seonduvaid riske.18

Eesti Panga aktsepteeritavat riskitaset ja sellele vastavat oodatavat tulusust näitab normportfell, mille alusel mõõdetakse investeeringute tulusust ja riske. Normportfelli riskitaseme üle otsustab Eesti Panga juhatus lähtuvalt maailma finantsturgudest. Normportfell vaadatakse üle ja viiakse kokkulepitud riskita-semega vastavusse vähemalt kord kvartalis.

18 Investeerimisprotsessi ja -riskide täpsem kirjeldus asub Eesti Panga veebilehel (http://www.eestipank.ee/rahapoliitika/investeerimine).

Joonis 4. Eesti Panga rahapoliitilised operatsioonid 2011.–2012. aastal (nädala keskmiste näitajate põhjal)

-800

-700

-600

-500

-400

-300

-200

-100

0

100

-800

-700

-600

-500

-400

-300

-200

-100

0

100

01.2

011

02.2

011

03.2

011

04.2

011

05.2

011

06.

2011

07.2

011

08.2

011

09.2

011

10.2

011

11.2

011

12.2

011

01.2

012

02.2

012

03.2

012

04.2

012

05.2

012

06.

2012

07.2

012

08.2

012

09.2

012

10.2

012

11.2

012

12.2

012

hoiustamise püsivõimalus peenhäälestusoperatsioonid pikaajaline refinantseerimine põhiline refinantseerimine

* Andmed on nädala keskmised. Positiivne väärtus näitab likviidsuse lisamist, negatiivne väärtus likviidsuse absorbeerimist

http://www.eestipank.ee/rahapoliitika/investeerimine

http://www.eestipank.ee/rahapoliitika/investeerimine

30

Investeerimisvara struktuur

Suurim osa Eesti Panga investeeritud reservidest oli 2012. aastal paigutatud euroala riikide võlakirja-desse (vt joonis 5). 2012. aasta lõpus moodustasid investeeringud eurovõlakirjadesse kokku 191 mil-jonit eurot. Välisvaluutareserv ehk investeeringud teistes valuutades peale euro olid 2012. aasta lõpus 115 miljonit eurot. Enamiku välisvaluutareservist moodustasid USA riigivõlakirjad, mida oli soetatud 100 miljoni euro väärtuses. Pika ja põhjaliku analüüsi tulemusel otsustati 2012. aastal Eesti Panga investeerimisvarades lisaks senistele instrumentidele kasutusele võtta aktsiad. Eesmärk oli saavutada riskide parem hajutatus. Aasta jooksul paigutati 15 miljonit eurot arenenud riikide aktsiaturgudele.

Kulda on Eesti Pangal jätkuvalt 8250 untsi ehk 256,6 kg.

Investeerimistulemused

2012. aasta lõpus oli Eesti Panga investeerimisvarade portfelli suurus 319 miljonit eurot. Investeerin-gutelt teeniti aasta kokkuvõttes 12,2 miljonit eurot19 ehk investeerimisvarade tulusus oli 3,72%, seega kõrgem kui 2011. aastal ja tunduvalt kõrgem rahaturu tulususest (vt joonis 6).

Aktiivse investeerimistegevuse tulemusena teeniti 2012. aasta kokkuvõttes normportfelliga võrrel-des 39,7 baaspunkti lisatulu. Suur panus aktiivses investeerimises oli 2012. aastal välishalduritel. 2012. aasta lõpus oli Eesti Pangal jätkuvalt neli välishaldurit: 2005. aastal alustas PIMCO, BlackRock investeerib Eesti Panga varasid 2006. aastast, Informed Portfolio Management alates 2007. aastast ja 2010. aasta keskel lisandus neljas haldur Nomura Asset Management. Välishaldurite kasutuses on osa riskilimiidist, mis investeeritakse põhiliselt tuletisinstrumente kasutades.

19 Siin ja edasipidi kuld ja tulu kullalt välja arvatud. Tulemused turuhindades.

Joonis 5. Eesti Panga investeerimisvara struktuur (miljon eurot)

Reservid omavaluutas (eurovõlakirjad); 191Võlakirjad välisvaluutas; 100

Aktsiad; 15Kuld; 10


31

Varahaldusteenuse osutamine avalikule sektorile

Eesti Pank jätkas ka 2012. aastal aastaid kestnud koostööd avaliku sektori asutustega. Täisteenu-sena osutati varahaldusteenust Tagatisfondile, mille investeerimisportfelli maht oli 2012. aasta lõpus 175 miljonit eurot.

SEIRE JA MAJANDUSANALÜÜS EESTI PANGAS

Seire

Eesti Panga seiretegevuse eesmärk on toetada euroala rahapoliitikat kujundavate otsuste ettevalmis-tamist ja Eesti Panga toimimist valitsuse nõustajana. Seetõttu on maailma, euroala ja Eesti majandu-se arengu analüüsimise kõrval tähelepanu all ka mitmesugused päevakajalised majanduspoliitilised teemad.

Seire korraldust ja käsitluse rõhuasetusi on tulnud viimastel aastatel korduvalt kohandada sõltu-valt muutustest maailmamajanduses ning euroala ja Eesti majanduse ees seisvatest probleemi-dest. Johtuvalt euroala võlakriisist ja sellest, et Eesti on hiljutisest majanduslangusest üle saanud, oli 2012. aastal hinnastabiilsuse kõrval varasemast tähtsamal kohal tasakaalus majandusarengu laiem käsitlus, sealhulgas finantsstabiilsusega seonduvad teemad.20

Eesti Panga presidendi osalemine rahapoliitiliste otsuste tegemisel määrab suuresti ära euroala ma-janduse seire tsükli. Rahapoliitilist otsustusprotsessi toetavad korralised euroala majanduse analüü-sid valmisid 2012. aastal kord kuus. Euroala võlakriis ajendas samuti koostama iganädalasi ülevaa-teid finantsurgude kohta ja kevadel ka kriisist haaratud või ohustatud liikmesriikide majanduse kohta.

20 Vt seire ja valitsuse nõustamise kohta finantsstabiilsuse vallas lähemalt peatükis „Osalemine finantsstabiilsuse tagamises”.

Joonis 6. Investeerimisvara tulusus võrreldes rahaturu tulususega

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

investeerimisvara rahaturg

32

Vaheaegadega on selliseid olukorra hinnanguid koostatud 2008. aasta sügisest saadik. Tiheda kriisi-raportite koostamise graafikuga otsustati jätkata ka 2012. aastal.

Eesti Panga seiretegevus annab sisendit EKP juures töötavale rahapoliitika komiteele, mille töös osa-leb ka kaks Eesti Panga töötajat. Komitee ülesanne on ühelt poolt toetada euroala ühtse rahapoliitika elluviimist ja teisalt aidata kaasa kõigi Euroopa Liidu keskpankade rahapoliitika koordineerimisele.

Kitsamalt Eesti majandust käsitlevad ülevaated (tööraportid) valmisid 2012. aastal iga kahe kuu tagant. Eesti majandust analüüsivate tööraportite põhieesmärk on anda hinnang Eesti majanduse arengule, võrreldes seda prognoosiga ja tasakaalulise arengu kriteeriumidega. Vajaduse korral tehakse majan-duse seisundile hinnangu andmiseks ühes või teises valdkonnas ka süvaanalüüse.

Näiteks koostati 2012. aastal kaks tööturu ülevaadet, millest esimene avaldati aprillis ja teine novemb-ris. Ülevaade käsitleb Eesti tööturu olulisemaid arengusuundi, tööjõu nõudlust ja pakkumist, tööjõu-kulusid, tööturu institutsionaalset arengut ja muid tööturu küsimusi. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud oluline tootmissisend: tööjõu pakkumise või aktiivsuse muutus mõ-jutab otseselt potentsiaalset majanduskasvu. Teiseks võib tööturul toimuv avaldada suurt mõju inflat-sioonile. Arvestades euroala hinnastabiilsusele orienteeritud rahapoliitikat ja Eesti majanduse avatust, saab majandus muutustega kohanduda eelkõige tootmissisendite hindade ja koguste kaudu. Seetõttu on oluline tööturu paindlikkus ja tootlikkuse kasvule vastav palgakasv, mis ei põhjusta tootmiskulude suurenedes liiga suurt inflatsiooni.

Avalikkuseni jõudsid Eesti Panga seiretegevuse tulemused panga pressiteadete ning avalike kommen-taaride ja sõnavõttudena. Osa neist oli seotud korraliselt avaldatavate majanduse põhinäitajatega, sealhulgas Eesti Panga kogutava finants- ja välissektori statistikaga.21 Lisaks tavapärastele pressikon-verentsidele, erialaseminaridele ja artiklitele tutvustati analüüsitulemusi avalikkusele mõeldud loengu-tes, mida keskpank alates 2012. aastast korraldab.

21 Vt lähemalt peatükkides „Statistikategevus” ja „Rahvusvaheline koostöö ja suhtlus avalikkusega”.


33

Prognoos

Eesti Pank avaldab majandusprognoosi kaks korda aastas: juunis ja detsembris. Prognoos hõlmab jooksvat ja kahte järgmist aastat. Eesti Panga prognoosid valmivad koostöös Euroopa Keskpanga ning teiste eurosüsteemi keskpankadega ühise prognoosikoostamise (BMPE)22 käigus. BMPE raames töötab iga riigi keskpank välja oma riigi majanduse väljavaate jooksvaks aastaks ning kaheks järgne-vaks aastaks. Euroala tervikprognoos moodustub kõikide liikmesmaade majandusprognooside alusel.

Euroala liikmesriikide majandusprognooside üheaegne koostamine aitab tagada prognooside omava-helise kooskõla ja ajakohasuse. Sel otstarbel kontrollitakse prognooside vastavust, riikide keskpanka-de prognoose hindavad ja oponeerivad teiste keskpankade ja Euroopa Keskpanga eksperdid. Ühtlasi on iga riigi keskpangal, sealhulgas Eesti Pangal, ühises prognoosiprotsessis võimalik kasutada kõige värskeimaid väliskeskkonna eeldusi, mis on tuletatud teiste keskpankade valmivatest prognoosidest. Euroala majandusprognoosi kooskõla tagamiseks kasutavad kõik liikmesmaad ühiseid tehnilisi eeldu-si, nagu näiteks maailmamajanduse ja väliskaubanduse eeldatav areng, nafta- ja toormehinnad ning oodatav vahetuskurss.

Euroala ja selle liikmesriikide majandusprognooside koostamist koordineerib EKP juures tegutsev ra-hapoliitika komitee.23 EKP rahapoliitika komitee alluvusse on moodustatud prognoosimise, mudelite arendamise ja riigirahanduse töörühmad, milles osalevad ka Eesti Panga eksperdid. BMPE raames loodud euroala prognoosi kasutab EKP nõukogu majandusolukorra ja hinnastabiilsusega seotud riski-de hindamiseks.24 Euroala prognoos on oluline sisend rahapoliitiliste otsuste kujundamisel.

Eesti Panga koostatav Eesti majanduse prognoos valmib paljude ekspertide koostöös ning majan-dusnäitajate omavahelise kooskõla tagamiseks kasutatakse ökonomeetrilist Eesti majanduse makro-mudelit (EMMA). EMMA sisaldab kõiki Eesti majandusnäitajate olulisemaid seoseid ning seda uuen-datakse enne iga järjekordse prognoosi koostamist. Mudeli uuendamise eesmärk on ajakohastada prognoosimisel kasutatavaid seoseid, et saavutada suurem prognoositäpsus.

Koos makromajandusprognoosi koostamisega valmib inflatsiooniprognoos, mis on osa euroala kitsast inflatsiooniprognoosi harjutusest25. Inflatsiooniprognoosi uuendatakse neli korda aastas. Kaks korda aastas valmib see ühe osana Eesti Panga majandusprognoosist ja kaks korda aastas, märtsis ja sep-tembris, koos euroala rahapoliitika harjutusega26.

Ehkki majandusprognoosi koostamine Eesti Pangas on osa eurosüsteemi ühtsest protsessist, on va-jaduse korral võimalik teha Eesti majanduse eripäradega arvestavaid lisaprognoose. Aastal 2012 ei peetud seda vajalikuks. Peale eurosüsteemi prognoosi koostamise osalevad Eesti Panga eksperdid ka Euroopa Komisjoni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) prognoosi töögruppides.

22 Ingl k broad macroeconomic projection exercise (BMPE).

23 Vt ka eelmine alapeatükk „Seire”.

24 Lisaks euroala liikmesmaade keskpankadega koostöös valmivale euroala majandusprognoosile koostab EKP kaks täiendavat prognoosi (macroeconomic projection exercise, MPE), mis avalikustatakse märtsis ja septembris.

25 Ingl k narrow inflation projection exercise (NIPE).

26 Ingl k monetary policy exercise (MPE).

34

Valitsuse nõustamine

Eesti Pank on valitsuse nõustaja ja valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. Oma nõuannetes kasutab Eesti Pank teavet, mis põhineb korraliselt koostatavatel majandusprognoosidel ja pideval seiretegevusel, samuti eurosüsteemi ja EKPSi komi-teedes ja töögruppides tehtaval tööl.

Ajaloolise tausta ehk pikaajalise valuutakomitee kogemuse tõttu on Eesti Pank läbi aastate olnud valitsuse peamine partner eelarvepoliitika diskussioonis. Kevadise prognoositsükli ajal käsitlevad kon-sultatsioonid peamiselt riigi eelarvestrateegiat ja stabiilsusprogrammi, sügisel aga valitsuse järgmise aasta eelarvet. 2012. aastal oli diskussiooni keskmes koondeelarve suhteliselt tugeva positsiooni tõttu pikaajalisem ettevaade. Eesti Pank kutsus valitsust üles ettevaatlikkusele eelarvekulude püsival suu-rendamisel ning toetas eelarveraamistiku täiendamist sätetega kulude kasvu ohjeldamiseks keskmises plaanis. Nagu valitsuski toetas Eesti Pank languse ajal vähenenud valitsussektori reservide taastamist ja suurendamist. Seejuures ei pidanud Eesti Pank õigeks koondeelarve ülejäägi saavutamise eesmärgi edasilükkamist 2013. aastalt järgmisele aastale. Lähiaja eelarvepoliitika osas, sealhulgas puudujäägist vabanemine tulude eeliskasvu tagamise kaudu, ei olnud Eesti Panga ja valitsuse vahel erimeelsusi.

Riikliku eelarveraamistiku edasiarendamise vallas rõhutas Eesti Pank, et reeglistikku ja norme korras-tades tuleb võimaluse korral hoiduda uute paralleelstruktuuride loomisest ning rohkem rõhku panna arendusele olemasolevate institutsioonide kaudu. Sama põhimõtet tuleb Eesti Panga arvates raken-dada ka kogu Euroopa Liidu majanduse juhtimise täiustamisel.

Eesti Panga 2012. aastal valminud analüüsid ja prognoosid osutasid Eesti majanduse suhteliselt jõuli-sele taastumisele ja SKP negatiivse lõhe taandumisele paari aasta ettevaates. Sellel taustal on mõiste-tav, et Eesti Panga ja valitsuse vahelistes konsultatsioonides omandasid olulise koha euroala võlakriisi ning majandus- ja rahaliidu institutsionaalse edasiarendamise teemad.

Nii toetas Eesti Pank Eesti-sisestes aruteludes valitsuse seisukohta Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) vajalikkuse kohta, seda nii euroala kui ka Eesti huvidest lähtuvalt. Ka kriisilahenduse ning integreerituma majandus- ja rahaliidu ülesehitamise suhtes on Eesti Panga ja valitsuse seisukohad sarnased. Mõlemad institutsioonid leiavad, et esmajärjekorras tuleks rakendada täies mahus juba olemasolevaid reegleid ja nendele lisanduvaid tugevama kontrolli meetmeid (nn kakspakk) ning viia ellu valitsustevaheline majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping (nn fiskaalle-pe). Nii Eesti Pank kui ka valitsus peavad õigeks, et lähiajal on põhirõhk olemasolevate reeglite tõhusa-mal täitmisel ja vajadusel kehtestada uusi reegleid, mitte juhtimisfunktsioonide delegeerimisel euroala tasandile. Samuti tuleb liiga suure puudujäägi ja võlakoormusega liikmesriike jätkuvalt survestada, et nad rakendaksid kasinusmeetmeid ja viiksid läbi konkurentsivõimet suurendavaid reforme. Edu selles vallas peab andma kindlust edasiliikumiseks integreerituma rahaliidu suunas.

Pikemas ettevaates eelistab Eesti Pank selliseid lahendusi, mis hõlmavad kogu Euroopa Liitu ja tuginevad turu majanduslikele toimemehhanismidele. Seejuures on moraaliriskide vältimiseks oluline säilitada liikmes-riikide omavastutus, mis tähendab, et iga liikmesriik vastutab oma kohustuste eest ise ning keskpangad ei rahasta valitsemissektori kulutusi. Vältida tuleb liigset kallutatust ühisvastutuse suunas.


35

Uuringud

Eesti Panga majandusuuringuid koostatakse vastavalt uurimisplaanile, mis määratleb pangas tehtava-te uuringute üldraamistiku. Aastal 2012 olid esmatähtsad valdkonnad makromajandus- ja pangandus-mudelite süsteemi arendamine, rahapoliitika- ja finantssektorialased uuringud ning majanduskasvu ja äritsükli analüüs. Nendel teemadel valmis kaheksa uurimust.

Valminud uurimustes käsitleti eurosüsteemi rahapoliitika mõju euroalale ja Eestile ning ülekandemeh-hanismi toimimist, analüüsiti reaalintressimäära mõju Eesti majandusele, hinnati Eesti tasakaalulist inflatsiooni, uuriti otseste välisinvesteeringute mõju sihtriigi hõive muutlikkusele ja muud. Majandus-mudelite arendamiseks täiendati Eesti majanduse makro mu delit (EMMA), Eesti ja euroala dünaamilise stohhastilise üldise tasakaalu mudelit ning panganduse kre dii di ris ki ja kasumlikkuse mudelit.

Lisaks Eesti Panga toimetistes avaldamisele on keskpanga majandusuuringute tulemusi tutvustatud edukalt rahvusvahelisel tasandil. 2012. aastal avaldati uurimusi rahvusvahelise levikuga akadeemilistes teadusväljaannetes (Journal of Comparative Economics, Labour Economics, Eastern European Eco-nomics jt) ja esitleti rahvusvahelistel teaduskonverentsidel.

2012. aastal jätkus uuringutealane rahvusvaheline ja kodumaine koostöö. Eesti Panga spet-sialistid osalesid EKPSi ökonomeetrilise modelleerimise töögrupis, EKPSi uurimisvõrgustikes Macroprudential Research Network ja Competitiveness Network ning euroala keskpankade uu-rimisvõrgustiku Household Finance and Consumption Network tegevuses. Lisaks osaleti Tallin-na Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli majanduse ja innovatsiooni doktorikooli ühisprojekti raames 2012. aasta juulikuus korraldatud 15. doktorantide suvekoolis ning aidati korraldada Tallinna Tehnika-ülikooli eestvedamisel 2012. aasta juunikuus toimunud, siirderiikide majandusele pühendatud rahvus-vahelist konverentsi „Economic Challenges in Enlarged Europe 2012“.

Eesti Pangas tehtud uuringute esitlemise kõrval kutsuti Eestisse oma töödest rääkima ka väliseksper-te. 2012. aastal toimus kokku kolmteist seminari, millest kümnel olid lektoriteks külalisesinejad Eestist või piiri tagant ning kolmel panga enda uurimistööde autorid. Välisekspertidest tutvustas näiteks Juha Kilponen Soome Pangast Euroopa võlakriisi tagamaid, Gábor Kátay Ungari keskpangast esitles uuri-must Ungari maksusüsteemist ning Jaime Guajardo Rahvusvahelisest Valuutafondist ja Indermit Gill Maailmapangast esitlesid nende organisatsioonide koostatud majandusväljavaateid.

Püsivalt oluline roll teaduskoostöös on Eesti Panga külalisuurijate programmil. 2012. aastal osales majandusuuringutes kaks väliseksperti. Samuti jätkas keskpank Eesti noortele majandusteadlastele mõeldud iga-aastase teaduspreemia väljaandmist. 2012. aastal määrati preemia kümnendat korda ja selle pälvis Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ja Euroopa Ülikool-Instituudi doktorant Aleksei Netšunajev uurimuse „Reaction to Technology Shocks in Markov-switching Structural VARs: Identification via Heteroskedasticity” eest.

36

2. OSALEMINE FINANTSSTABIILSUSE TAGAMISES

Eesti Panga üks ülesandeid on osaleda riigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamises, mida keskpank

teeb koostöös Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumiga.

Eesti Panga roll on tagada finantssüsteemi kui terviku toimimine ehk tegeleda makrofinantsjärele-valvega. Selleks koostab keskpank finantssektori kohta analüüse ja prognoose, hindab kogu süs-

teemi toimimist ohustavaid riske ning astub nende ohjamiseks vajalikke samme. Lisaks koostatakse

majanduse rahastamise analüüsi ehk hinnatakse ettevõtete ja majapidamiste laenamist ja laenusaa-

mise võimalusi. Analüüsid avaldatakse Eesti Panga veebilehel, neid tutvustatakse erialaseminaridel

ja trükistes.

Eesti Pank kujundab finantssektori poliitikat. Muu hulgas tähendab see osalemist finantssektori õi-gusaktide väljatöötamises ja kehtestamises. Finantssektorit on viimastel aastatel üha enam regulee-

ritud Euroopa Liidu tasemel ning seetõttu on Eesti Pangal tulnud rohkem panustada Eesti riigi seisu-

kohtade väljatöötamisse ning osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis.

Olulise osa keskpanga tööst moodustab finantskriise ennetav tegevus. Selle kõrval tuleb tagada ka

võimaliku kriisi kiire ja tõhus lahendamine. Eesti Panga ülesanne on pakkuda vajaduse korral pankadele

erakorralist likviidsuslaenu. Et seda ülesannet paremini täita, vaatab keskpank regulaarselt üle oma

protseduurid. 2012. aastal korraldas Eesti Pank prooviharjutuse, et parandada oma valmisolekut anda

likviidsuslaenu.

Tõhus kriisihaldus eeldab ühistegevust nii kodumaistes kui ka rahvusvahelistes stabiilsusgruppides.

Eesti kuulub Põhjamaade ja Balti riikide keskpanku, järelevalveasutusi ja rahandusministeeriumeid

ühendavasse koostöövõrgustikku. Selle raames on Eesti Pank osalenud eelkõige kogu Põhja-Balti

regiooni hõlmava süsteemsete riskide hindamise raamistiku väljatöötamises.

Makrofinantsjärelevalve

Eesti Pank analüüsib ja prognoosib regulaarselt riigi finantssüsteemi toimimist, et selgitada välja pea-mised ohuvaldkonnad ja võimalikud riskid. Finantsstabiilsuse analüüs hõlmab võrdlemisi laia vald-konda: finantsturge, -institutsioone ja -taristut (eelkõige arveldussüsteeme ja maksekeskkonda), kuid uuritakse ka ettevõtete ja majapidamiste finantskäitumist ja riske. Kuna Eesti finantssüsteem on pan-ganduskeskne, siis on analüüsi põhitähelepanu pangandussektori toimimist ohustavatel riskidel.

Analüüsile järgneb riskihinnangu kujundamine. Selleks kasutatakse lisaks eksperdihinnangutele tuge-vus- ja tundlikkusanalüüse, mille abil hinnatakse finantssüsteemi vastupidavust juhul, kui mõni tuvas-tatud riskidest peaks realiseeruma. Analüüsi tulemused ja hinnangu avaldab Eesti Pank kaks korda aastas koostatavas Finantsstabiilsuse Ülevaates.

Makrofinantsjärelevalve raames rakendab Eesti Pank vajaduse korral meetmeid, mille eesmärk on vähendada riskide kuhjumist (näiteks liiga kiire laenukasv või kinnisvarahindade tõus) ja suurendada finantssüsteemi vastupanuvõimet. Eesti Panga otseses pädevuses on pangandussektorit puudutavad


37

meetmed. Makrofinantsjärelevalvet teeb keskpank koos teiste riigisiseste ja välismaiste institutsiooni-dega. Riigisisene koostöö on vajalik eelkõige seetõttu, et osa makrofinantsjärelevalve vahendeid, nagu näiteks maksupoliitilised vahendid, aga ka kindlustussektori ja finantsturgude regulatsioon, on väljas-pool Eesti Panga tegevusulatust. Samuti tuleb riskihinnangu juures arvestada üksikutele turuosalistele eriomaste riskidega, mida jälgib mikrofinantsjärelevalve.

2014. aastal jõustub kogu Euroopa Liidus uus kapitalinõuete regulatsioon, milles käsitletakse muu hulgas makrofinantsjärelevalve meetmeid ja nende kohaldamist piiriülestele pangagruppidele. 2012. aastal alustas Eesti Pank analüüsiraamistiku arendamist, mis aitab hinnata majandustsüklit ta-sandavate (vastutsükliliste) meetmete vajalikkust.

Kuna Eesti finantssüsteem on tihedalt lõimunud Põhjamaade omaga, peab nii riskide hindamisel kui ka meetmete kujundamisel arvestama piiriüleste mõjuteguritega. 2011. aastal moodustati keskpan-kade ja järelevalveasutuste juhtidest koosnev kõrgetasemeline makrofinantsjärelevalve koostöökogu Nordic-Baltic Macroprudential Forum (NBMF), kus käsitletakse Põhja-Balti regiooni finantsstabiilsuse seisukohalt olulisemaid makrofinantsjärelevalve küsimusi. 2012. aastal olid NBMFi aruteludes peami-se tähelepanu all kinnisvaraturu ja kinnisvaratehingute finantseerimisega seotud riskid. Seoses selle-ga peeti vajalikuks põhjalikumalt hinnata hüpoteeklaenudele rakendatavate riskikaalude kohasust ja võimalusi riskikaalude tõstmiseks nõutava kapitali arvestuses. Samuti hakkas selleks eraldi loodud NBMFi töögrupp arendama vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamist põhjendavat ühtlustatud ana-lüüsimetoodikat.

Peale finantsstabiilsuse riskide hindamise analüüsib Eesti Pank majanduse rahastamise olukorda, lae-nude kättesaadavust ja ettevõtete ning majapidamiste finantskäitumist. Seejuures kasutab keskpank lisaks pangandusstatistikale olulise infoallikana rahvamajanduse arvepidamise finantskontosid, mis hõlmavad erinevate majandussektorite finantsvarasid ja -kohustusi ning tehinguid. Kord aastas koos-tatava Majanduse Rahastamise Ülevaate avaldab Eesti Pank oma veebilehel. Agregeeritud makrota-sandi analüüside ning laenu- ja hoiusemahu prognooside kõrval on majanduse rahastamise hinnan-gutes tähtis ka mikrotasandi vaade. Seetõttu tellis Eesti Pank 2012. aastal TNS Emorilt leibkondade finantskäitumise uuringu ning tutvustas seda avalikus loengus kõigile huvilistele.

Alates 2011. aastast osaleb Eesti Pank euroala pankade laenutegevuse uuringu27 koostamisel. Kord kvartalis avaldatavas uuringus antakse ülevaade sellest, kuidas hindavad pangad laenunõudluse ja -pakkumise muutusi ning mida oodatakse selles valdkonnas tulevikus. Eestis osalevad selles uuringus neli suuremat panka.

Finantsstabiilsuse hinnangud 2012. aastal

Eesti Panga 2012. aasta finantsstabiilsuse hinnangute kohaselt mõjutas Eestis tegutsevate pankade riske kõige enam euroala võlakriis. Aasta teises pooles hakkasid võlakriisi pinged tänu Euroopa Ülem-kogu otsustele ja eurosüsteemi võetud meetmetele leevenema. Võlakirjade riskipreemiad rahvusvahe-listel finantsturgudel alanesid ning mitme Euroopa suurpanga võimalused finantsturgudelt vahendeid kaasata paranesid. Väliskeskkonna riskidest vääris 2012. aastal suuremat tähelepanu ka euroala nõrge-

27 Ingl k Bank Lending Survey.

38

nenud majandusseis, mis võib välisnõudluse vähenemise kaudu Põhjala regiooni ettevõtetele tähenda-da oodatust märksa tagasihoidlikumaid majandustulemusi ja halvendada laenuklientide maksevõimet.

Eesti kodumaistest teguritest lähtuvad finantsstabiilsuse riskid alanesid 2012. aastal veelgi. Ettevõtete ja majapidamiste laenumakseriske on aidanud leevendada kahanenud võlakoormus ja suurenenud finantspuhvrid. Lisaks vähendas madal intressimäärade tase laenuvõtjate laenumaksekulusid ning toe-tas mõõduka laenuaktiivsuse taastumist.

Samas juhtis Eesti Pank turuosaliste tähelepanu madalate intressimääradega kaasnevatele riskidele, kuivõrd rahvusvahelistel finantsturgudel aktiivsemalt investeerivad pangad ja teised finantsettevõtted olid kasumlikkuse säilitamiseks asunud paigutama rohkem varasid kõrgema riskiga instrumentidesse. Kuigi üksikult võttes ei olnud tegu süsteemselt oluliste turuosalistega, pidas Eesti Pank vajalikuks rõhutada, et finantsettevõtetel tuleb enesele teadvustada selliste investeeringutega kaasnevaid suure-maid riske ning nende võimalikku mõju ettevõtte finantstulemustele.

Hoiuste suhteliselt kiire kasv Eestis tegutsevates pankades on aidanud vähendada likviidsus- ja ra-hastamisriski. Samuti on suuremate pankade likviidsus- ja kapitalipositsiooni toetanud kuulumine Põhjamaade pangagruppidesse. Põhjala regiooni pangad on tänu headele finantsnäitajatele ja tuge-vale majanduspoliitikale suutnud säilitada finantsturgude kõrge usaldusväärsuse. Samas on Rootsi finantssektoris tuvastatud mitu nõrka kohta, nagu liigselt finantsturgudel põhinev rahastamine, vii-mastel aastatel jätkunud kinnisvarahindade ja võlakoormuse kasv ning finantssektori varade kõrge osakaal majanduse kogumahus. Vähem soodsa arengu korral võivad need tekitada finantsturgudel ebakindlust. See on ajendanud Rootsi keskpanka ja finantsjärelevalveasutust välja töötama meetmeid, mis karmistavad süsteemselt oluliste pangagruppide kapitali- ja likviidsusnõudeid. Eesti Pank avaldas Rootsis kavandatavatele meetmetele toetust ning ei pidanud finantsstabiilsuse hinnangute põhjal va-jalikuks Eestis 2012. aastal täiendavaid meetmeid rakendada

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) vastutab Euroopa Liidus finantssüsteemi makrofi-nantsjärelevalve eest. ESRB peaülesanne on hinnata ohte Euroopa Liidu finantsstabiilsusele ning anda soovitusi olukorra parandamiseks.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu prioriteet oma teisel tegevusaastal oli tõhusa ja laiahaardelise makrofinantsjärelevalve raamistiku arendamine nii Euroopa Liidu kui ka üksikute liikmesriikide jaoks. Sellega seoses tegi ESRB ettepaneku täiendada uut pankade kapitalinõuete raamistikku nii, et liikmes-riikidel oleks piisavalt tegevusruumi makrofinantsjärelevalve tegemisel ja selle instrumentide haldami-sel. Sama põhimõtet väljendas ESRB ka ühtse pangajärelevalve loomisel kaasa rääkides. Eesti Pank ja ESRB olid ühisel seisukohal, et pangandusliidu tõhusaks toimimiseks tuleb lisaks Euroopa Liidu ülesele pangajärelevalvele võtta kasutusele ühtne kriisilahendussüsteem.

ESRB tegeles aktiivselt Euroopa Liidu finantssektorit ohustavate süsteemsete riskide analüüsiga. 2012. aastal tuvastati peamiste riskidena võlakriisi teravnemine euroala riikides, pankade kasumlik-kuse ja laenukvaliteedi halvenemine tulenevalt aeglustunud majanduskasvust, samuti raskustes riikide


39

pankade rahastamisprobleemide süvenemine ning pankade finantsvõimenduse liiga kiire vähenemine. ESRB analüüsis pankade rahastamisstruktuuri muutustest johtuvaid süsteemseid riske ning piisavalt reguleerimata varipangandusest sugenevaid riske.

Riskianalüüside tulemused avaldab ESRB alates 2012. aastast kord kvartalis koostatava riskikaardina. Riskikaart koosneb erinevatest kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest näitajatest, mis aitavad tuvastada ja mõõta süsteemseid riske. Lisaks avaldas ESRB 2012. aastal kaks avalikku soovitust, mis puudutasid krediidiasutuste rahastamist USA dollarites ja riigiasutuste makrofinantsjärelevalve volitusi.

Finantssektori õigusraamistiku kujundamine

Aastal 2012 jätkati Euroopa Liidus finantssektori toimimise raamistiku tugevdamist ja võeti vastu mit-meid olulisi otsuseid. Eesti Panga jaoks olid endiselt tähtsad teemad pankade kapitalinõuete uue raamistiku väljatöötamine ning kriisihalduse põhimõtete ühtlustamine liikmesriikides. Lisaks põimusid ühelt poolt vajadus leida lahendus euroala finantssektori jätkuvatele raskustele ja teiselt poolt soov luua senisest tõhusam Euroopa Liidu ja euroala finantssektori raamistik. Nendest kaalutlustest tulene-valt tegid Euroopa riigipead 2012. aastal olulisi otsuseid.

Juuni lõpus otsustas Euroopa Liidu Ülemkogu tugevdada Euroopa Liidu finantssektori raamistikku ja seadis eesmärgiks pangandusliidu loomise. Pangandusliidu all mõeldakse ühtset pangajäreleval-vet koos ühtse kriisihaldusega pankade reorganiseerimiseks ning hoiuste tagamise skeemi. Lähtudes ülemkogu suunistest, esitas Euroopa Komisjon septembris ettepaneku ühtse pangajärelevalve meh-hanismi28 rajamiseks.

Eesti Pank osales vastavateemalistes aruteludes eurosüsteemi, ESRB ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) kaudu, samuti Eesti seisukohtade väljatöötamisel ja riigisisesel arutamisel. Euroopa Liidu pangandusliidu loomine on ühisturu toimimise ja edasise arengu jaoks olu-line samm. Eesti Pank leiab sealjuures, et pangandusliidu eduks on vajalik kolme samba – järelevalve, hoiusekindlustuse ja kriisihalduse – omavaheline kooskõla ja tõhus toimimine. Samuti peab olema tagatud kooskõla liikmesriikide ja ELi institutsioonide õiguste ja kohustuste vahel. Seega tuleb lisaks järelevalvemehhanismi loomisele tulevikus edasi arendada ka pangandusliidu teisi komponente.

Pangandussektori usaldatavusnormatiivide üleilmse nn Basel III raamistiku Euroopa Liidu õigustikku ülevõtmiseks jätkusid 2012. aastal läbirääkimised kapitalinõuete direktiivi (nn CRD-IV) muutmise ja uue otsekohalduva määruse (nn CRR) üle. Mais saavutasid liikmesriigid üldseisukohtades kokkuleppe ja algasid läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. Uued kapitalinõuded on vajalikud selleks, et finants-sektor toimiks turvalisemalt, ja et tagada Euroopa kapitalinõuete raamistiku vastavus rahvusvaheliste-le standarditele. Uus raamistik seab krediidiasutuste omavahenditele ja likviidsusnõuetele rangemad tingimused ning määratleb liikmesriikide võimalused kasutada meetmeid finantsstabiilsust ohustavate riskide vähendamiseks.

Eesti Pank toetab pankade kapitaliseerituse tugevdamist ja miinimumnõuete ühtlustamist. Samal ajal peab Eesti Panga hinnangul olema finantsstabiilsuse tagamiseks võimalik rakendada miinimumnõue-

28 Ingl k Single Supervisory Mechanism (SSM).

40

test rangemaid usaldatavusnormatiive, juhul kui see on vajalik, et vähendada riske ja suurendada pangandussektori vastupanuvõimet. Eriti oluline on see väikeriikidele, mis on väliskeskkonnast rohkem mõjutatud.

Juunis avaldas Euroopa Komisjon finantssektori kriisilahenduse pikalt ettevalmistatud direktiivi eelnõu. Eelnõu eesmärk on ühtlustada liikmesriikide finantskriiside ennetamise ja lahendamise põhimõtted ja selleks kasutatavad meetmed. Direktiiv loetleb rea meetmeid, mida võib nende rakendamise aja ja in-tensiivsuse põhjal jagada kolmeks: ennetavad, varast sekkumist võimaldavad ja kriisilahenduse meet-med. Liikmesriikidele seesuguste tööriistade andmine peaks võimaldama probleemseid finantsvahen-dusettevõtteid senisest efektiivsemalt reorganiseerida ja seega kriisilahenduse kulusid vähendada. Seejuures peavad kulude katmisel esimeses järjekorras panustama panga omanikud ja võlausaldajad nõuete mahakirjutamise või omakapitaliks konverteerimise teel. Samuti näeb eelnõu ette pankadelt rahaliste vahendite kogumise sihtotstarbelistesse fondidesse ehk nn kriisilahendusfondide loomise.

Eesti jaoks on aruteludes oluline eelkõige piiriüleste pangagruppide kriisihalduse korraldus. On tähtis, et piiriüleste kriisihalduskulude jagamisel oleks tagatud riikide õiguste ja kohustuste tasakaal.

TAUSTINFO. Ühtne pangajärelevalve mehhanism

Septembris 2012 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku rajada ühtne pangajärelevalve meh-hanism (Single Supervisory Mechanism, SSM). Aasta teisel poolel toimusid erinevatel tasanditel intensiivsed arutelud ja 2012. aasta lõpuks saavutasid liikmesriigid üldkokkulepe. Selle kohaselt rakendub ühtse pangajärelevalve mehhanism täielikult 12 kuud pärast määruse jõustumist.

Eelnõu kohaselt oleks SSMis keskne roll Euroopa Keskpangal, kes hakkab tegema ka süsteem-selt oluliste pankade järelevalvet. Süsteemse olulisuse hindamisel lähtutakse liikmesriikide üld-kokkuleppe põhjal panga varade väärtusest ja varade suurusest riigi SKP suhtes. Samuti teeb EKP järelevalvet, kui pank on taotlenud või saanud EFSFist või ESMist otsest rahalist abi. Sõltu-mata eelnevate kriteeriumide täitmisest läheb EKP otsese järelevalve alla kolm kõige olulisemat panka igast SSMiga ühinevast liikmesriigist, välja arvatud õigustatud erandid (näiteks kui kolme hulka satub mõni väikepank). Eestis tegutsevatest pankadest liiguksid nende põhimõtete järgi Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla Swedbank, SEB ja Nordea Eestis tegutsev filiaal Soo-mes asuva tütarpanga kaudu. Siiski toetab Eesti nende pankade puhul ka edaspidi EKP praktilist järelevalvetegevust ja saab osaleda piiriüleste järelevalvekolleegiumide töös.

Pangandussüsteemi toimimise seisukohast väiksema kaaluga pankade järelevalvet teeksid SSMi kuuluvate riikide järelevalveasutused, lähtudes seejuures SSMi ühtsetest juhistest ja reeglitest ning informeerides olulisematest otsustest EKPd. EKP-l lasub lõplik vastutus SSMi kui terviku toimimise eest. Selleks hindab EKP lisaks otsese pangajärelevalve tegemisele kohalike järeleval-veasutuste tegevust ja vajaduse korral võtab probleemsed pangad keskse järelevalve alla.

Eelnõu sätestab ka makrofinantsjärelevalve meetmete kehtestamise põhimõtted SSMis. Meet-meid võivad kehtestada nii liikmesriigid kui ka Euroopa Keskpank, kuid EKP saab kehtestada


41

Euroopa finantsstabiilsuse tagamiseks rangemaid nõudeid, kui liikmesriik seda on teinud. Meet-mete kasutamise peavad liikmesriigid ja EKP eelnevalt kooskõlastama, samuti peab EKP arvesse võtma meetmete mõju üksikute liikmesriikide finantsstabiilsusele.

EKP järelevalvealaste ja rahapoliitiliste otsuste ning tegevuste eraldamiseks luuakse eraldi otsus-tusorgan – EKP ja kohalike järelevalveasutuste esindajatest koosnev järelevalvenõukogu. Lõplik otsustuspädevus jääb Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt küll EKP nõukogule, kuid järe-levalvenõukogu valmistab otsused sisuliselt ette ja korraldab järelevalve tegemist. Lisaks moo-dustatakse järelevalvenõukogu tegevust toetav väiksemaarvuline juhtkomitee, milles osalevad liikmesriigid rotatsiooni põhimõttel.

Ühtses pangandusjärelevalve mehhanismis osalevad kõik euroala riigid. Euroalavälised riigid või-vad vabatahtlikult SSMiga liituda ja võtta täiel määral Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu tööst osa, sõlmides EKPga vastava koostöölepingu. Eesti pangandusturul tegutsevad valdavalt Põhjamaade pangagrupid ja seega on Eesti jaoks tähtis jätkata toimivat koostööd Põhja- ja Baltimaadega ka juhul, kui nad otsustavad ühtse järelevalvega mitte ühineda.

42

3. STATISTIKATEGEVUS

Eesti Pank on Statistikaameti kõrval teine riikliku statistika tegija Eestis. Keskpanga eesmärk on pak-

kuda kvaliteetset, usaldusväärset, ajakohast ja erapooletut statistikat, mida kasutatakse nii omaenda

ülesannete täitmisel kui ka avalikkuse teavitamisel. Eesti Pank koostab riigi maksebilanssi ning pangan-

dus- ja muud finantssektori statistikat.

2012. aastal keskendus Eesti Pank oma statistikaalases tegevuses peamiselt ettevalmistustele ülemi-

nekuks uuendatud rahvusvahelistele statistikastandarditele 2014. aastast.

Selleks et suurendada Eesti Panga tehtava statistika kättesaadavust ja tarbijasõbralikkust, jätkus pan-

ga veebilehe statistikarubriigi arendustöö, mis hõlmas tarkvaraarendust andmete graafilise esituse

võimaldamiseks ja konkreetsete statistikaväljundite viimist uuele kujule. Viimati nimetatu puhul lisa-

ti kasutajatele võimalusi andmevaadete loomiseks ja uusi tabeleid ning täiendati tabeleid märkuste,

selgituste ja muu metainformatsiooniga. Väljundite arendamine, sealhulgas andmete graafilise vaate

lisamine, jätkub 2013. aastal.

Riikliku statistika seadus näeb ette riikliku statistika programmi koostamise järgnevaks viieks aastaks ning

selle üks osa on Eesti Panga statistikatööde loetelu. Keskpank täitis kõik 2012. aastaks riikliku statistika-

programmi raames plaanitud statistikaülesanded: maksebilansi kiirhinnang, kvartali maksebilanss, rah-

vusvaheline investeerimispositsioon, koguvälisvõlg, rahvusvahelised reservid, kvartali rahvamajanduse

finantskonto ning Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringuga seotud tööd.

Statistika infosüsteemide ja andmebaaside arendamisel valmistuti uue andmevaaterakenduse kasu-

tuselevõtuks. Uus rakendus võimaldab luua sisult keerukamaid ja paremini kujundatud aruandeid (nii

tabeleid kui ka jooniseid) ning siduda andmeid erinevatest andmebaasidest.

Finantssektori statistika

2012. aasta oli finantssektori statistika valdkonnas mõnevõrra rahulikum kui 2011. aasta, mis hõlmas selliseid mahukaid projekte nagu euro kasutuselevõtust tulenevad tegevused ja Eesti Panga välisvee-bis finantssektori statistika viimine uuele kujule. 2012. aasta võimaldas analüüsida, korrigeerida ja tõhustada eelneval aastal tehtut, aga ka tegeleda üksikute valdkondade arendamisega. Regulaarsete statistikaväljundite koostamine ja avaldamine sujus ladusalt.

Aasta esimeses pooles valmistas keskpank ette krediidiasutuste aruandluse muudatused, mille tin-gisid suurenenud andmevajadus, tarvidus ajakohastada aruannete juhendeid ning tõhustada and-mekogumist. Näiteks jõustusid maikuu alguses muudatused maksestatistika aruandluses, novembris aga krediidiasutuste bilansi lisaaruandluses ning investeerimisteenuste aruandes. Lisaks sisulistele muudatustele lühenes viimati nimetatud aruande puhul esitamise tähtaeg ja aruandeperiood kahanes kvartaalsest kuiseks. Aruandluse täiendustega tagati järelevalveks, majandusanalüüsiks ja statistika tegemiseks vajalike andmete õigeaegne kättesaadavus.


43

Euroopa Keskpanga (EKP) suunal valmistati ette EKP statistikamääruste (rahaloomeasutuste bilansi- ja intressimäärastatistika määrused, investeerimisfondide statistika määrus) muudatused ning alustati kindlustusandjate statistikamääruse väljatöötamist. Statistikamääruste muudatusi teeb EKP tavaliselt iga viie aasta tagant, lähtudes eelkõige statistika kasutajate andmevajadusest. Samuti tuleb arvestada Euroopa Liidus statistika tegemise aluseks oleva rahvamajanduse arvepidamise raamistiku muuda-tustega. Uuendatud rahvamajanduse arvepidamise (European System of Accounts 2010, ESA2010) metoodikat peavad Euroopa Liidu riigid hakkama järgima 2014. aastal. EKP määruste muutmisel ko-gutakse sisendeid nii statistika kasutajatelt, andmeesitajatelt kui ka riikide keskpankadelt. See, millised andmenõuded määrustesse lõpuks sisse kirjutatakse, sõltub vastavate andmelõigete osatähtsusest, olulisusest kasutajatele ja andmekogumisega kaasnevatest kuludest. Määrusemuudatused valmista-takse ette tihedas koostöös riikide keskpankadega.

2012. aastal jõudis lõpule EKP statistikaosakonnaga aastaid kestnud diskussioon Eesti hoiu-laenu- ühistute (HLÜ) klassifitseerimise teemal. Tuginedes EKP nõukogu otsusele klassifitseeris Eesti Pank HLÜd 2013. aasta jaanuari alguses ümber ning hakkas neid EKP statistikas ja kohustusliku reservi nõude raamis-tikus käsitama krediidiasutustena. See omakorda tingis HLÜdele kohustusliku reservi nõude arvestuse aru-ande kehtestamise. Tegu on tehnilise muudatusega, mis ei avalda mõju keskpanga avaldatavale statistikale.

Eesti Pangalt Eesti Liisingühingute Liidule (ELL) ja liidu liikmetele edastatava statistika jaoks võeti kasu-tusele uus andmevorming, mis ühelt poolt vähendas panga ajakulu statistika kokkupanekule ja teisalt lisas liisinguettevõtetele täiendavaid võimalusi valdkonna analüüsiks. Keskpank sõlmis ELLi ja liitu kuuluvate ettevõtetega uued andmevahetuse lepingud ja muutis liisinguettevõtete poolt keskpangale esitatavate aruannete juhendeid.

Selleks et tulla toime üha lisanduvate ülesannetega, jätkas Eesti Pank 2012. aastal statistikaväljundite koostamise ja andmete kontrolli protsesside automatiseerimist. Tähtsaim töö oli uue tarkvara kasutu-selevõtt rahvamajanduse arvepidamise kvartali finantskontode koostamisel. Finantskontode võimali-kult automatiseeritud koostamine on vajalik nii personaliriski maandamiseks kui ka järjest lühenevate tähtaegadega29 toimetulemiseks.

Välissektori statistika

Aastal 2014 rakenduvad IMFi maksebilansi käsiraamatu uue versiooni („Balance of Payments Manual

6th Edition“) nõuded. 2012. aastal jätkas Eesti Pank uue käsiraamatu läbitöötamist. Selgitati välja me-toodika ja kontode struktuuri olulisemad muudatused ning tehti vajalikud otsused Eesti Panga kasu-tatava metoodika kohta. Uuendati statistilisi andmemudeleid ja arvutusalgoritme, täiendati statistiliste vaatluste küsitlusvorme ning statistikatöödeks kasutatavat infosüsteemi. Uuenenud aruandlusnõuded rakenduvad äriühingutele 2013. aasta I kvartalist, kuna rahvusvaheliste kokkulepete järgi tuleb uute nõuete kohaseid andmeid avaldada 2014. aastal 2013. aasta kohta. Portfelliinvesteeringute ja muu statistika koostamisel muutus senisest olulisemaks üleeuroopaline väärtpaberite andmebaas (Centra-

lised Securities Database, CSDB). Tuginedes EKP suunisele CSDB andmekvaliteedi halduse kohta, panustas Eesti Pank enam Eesti väärtpaberiandmete kvaliteedi tõstmisse, et vastata nii teiste riikide kui ka kogu euroala kasvavatele statistikavajadustele.

29 Alates 2014. aastast soovib EKP kvartali finantskontode andmeid saada 110 päeva asemel 85 päeva peale kvartali lõppu.

44

Eesti Pank alustas ettevalmistusi väärtpaberiomanike arvestuse sisseseadmiseks, mille eesmärk on teenindada EKP eestvedamisel loodavat rahaliidu väärtpaberiosaluste andmebaasi. Väärtpaberiosa-luste andmete kogumiseks riikides kehtestas EKP vastava määruse, regulaarne väärtpaberiosaluste statistika edastus keskpankade ja EKP vahel algab 2013. aasta lõpust.

2012. aastal võeti detailsema tähelepanu alla tuletisinstrumentide ja kindlustustegevusega seotud te-hingute kajastamise metoodikad. Arendustööde käigus täpsustati tuletisinstrumentide tehingute tuleta-mise metoodikat ja vajaminevaid aruandeid. Vaadati üle kindlustusteenuste ja kindlustusseltside varasid ja kohustusi puudutavate välissektori statistika kirjete metoodika ning statistika kogumise meetodid, et lisada andmepäringud, mida keskpank vajab, Eesti Panga ja Statistikaameti ühtsesse aruandluspaketti.

Seni on välissektori statistika koostamisel ebapiisava statistilise kaetusega olnud kodumajapidamiste sektor. Selle puuduse parandamiseks asus keskpank läbirääkimistesse Maksu- ja Tolliametiga (MTA). Üks MTA poole pöördumise eesmärke oli statistika tegemisel ära kasutada riiklikes registrites juba olemas olevaid andmeid, vähendades niimoodi aruandluskoormust. Töötati läbi erinevad MTA tulu- ja käibedeklaratsioonid, selgitati välja andmevajadus ning koostati kahe ametkonna vaheline leping ja selle lisad. Leping allkirjastatakse 2013. aasta alguses ning samast aastast algab ka regulaarne andmeedastus Eesti Panka. Edaspidi on kavas lepingu ulatust laiendada, katmaks EKP kureeritava euroala riikide kodumajapidamiste finantsseisundi ja tarbimise uuringu Eesti osa vajadusi.

Eesti Pank kasutab maksebilansi reisiteenuste konto koostamiseks uuendusliku lähenemisena sta-tistilisi mudeleid, mille sisendiks on mobiilpositsioneerimise meetodil saadud info reisijate liikumisest üle Eesti piiri. Andmekogumismetoodika on valminud Eesti Panga ja Tartu Ülikooli teadlasi kaasava OÜ Positium LBS koostöös. Eesti Pank hakkas välisreiside statistikat avaldama 2012. aasta esimesest kvartalist. Selleks töötati välja avaldamispõhimõtted ning valmistati ette eraldi statistikarubriik panga veebilehel. Andmed avaldatakse kord kvartalis.

2012. aasta lõpus valmistas keskpank ette ja viis läbi riigihanke, et leida uus koostööpartner elektroo-nilise aruandluskeskkonna eAruanne arendamiseks.

Üldmajandusstatistika

Üldmajandus- ja riigirahandusstatistika vallas jätkas keskpank regulaarset andmevahendust Euroopa Keskpangale ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale (BIS). 2012. aastal täienes edastavate andmete komplekt veel mitme näitajaga: tööstustoodangu uute tellimuste statistikaga, eluasemeturu näitajate-ga ja eluasemehinna indeksiga.

Alates 2012. keskpaigast ei nõua Eurostat liikmesriikidelt tööstustoodangu uute tellimuste statistikat, mistõttu rida riike lõpetas selle statistika kogumise. Osa riike aga, sealhulgas Eesti, jätkavad statistika kogumist. Kuna uute tellimuste statistika on eurosüsteemile oluline operatiivne info majandusprognoo-side koostamisel, soovis EKP, et riikide keskpangad korraldaksid uute tellimuste statistika edastamise rahvuslikelt statistikainstitutsioonidelt otse EKP-le. Seetõttu täieneski Eesti Panga üldmajandusstatis-tika andmeedastus EKP-le 2012. aastal tööstustoodangu uute tellimuste statistikaga.


45

2012. aastal alustas Statistikaamet Euroopa Liidu ühtsetele metoodikanõuetele vastava eluaseme hinnaindeksi avaldamist. See näitaja on seni Eestis koostatud kinnisvara hinnaindeksitest esinduslikum ja rahvusvaheliselt võrreldav. Eesti Pank lisas indeksi EKP-le ja BISile edastatavate andmete hulka.

Euroalaga liitumise järel osaleb Eesti Pank euroala riikides ühtse metoodika alusel läbi viidavas ja Euroopa Keskpanga koordineeritavas uuringus, mis käsitleb leibkondade finantsseisundit ja tarbimist (Household Finances and Consumption Survey, HFCS). Uuringu eesmärk on saada mikrotaseme and-meid leibkondade varade ja kohustuste kohta. Põhiküsitlus viiakse läbi 2013. aasta teises kvartalis ja uuringu tulemused avaldatakse 2014. aastal.

Uuringu tegemiseks sõlmiti 2011. aastal leping Statistikaametiga, kes korraldab leibkondade küsit-luse. Aastal 2012 tegelesid Eesti Panga eksperdid uuringu ettevalmistamisega: koostasid esialgse küsitlusankeedi Eesti variandi, koolitasid pilootküsitluse küsitlejaid, analüüsisid pilootuuringu andmeid ja täpsustasid lõplikku küsitlusankeeti. Uuriti võimalusi, kuidas siduda küsitlusega erinevatest allikatest päritavaid registriandmeid. Leibkondade intervjuude käigus kogutud andmestiku kõrvutamisel muu-dest allikatest saadud andmetega peaks tekkima baas, mis võimaldaks sama uuringut tulevikus läbi viia peamiselt registriandmetele tuginedes. Analüüsiti mitut registrit (äriregister, väärtpaberiregister, liiklusregister), selgitamaks välja nendes sisalduva info kasutatavust uuringus. Samal eesmärgil kon-sulteeriti kommertspankadega.

2012. aastal jätkus ka 2011. aastal EKP poolt keskpankades läbi viidud riigirahandusstatistika auditi järeltegevus. Riigirahandusstatistika kõrge kvaliteet on Euroopa Keskpankade Süsteemi jaoks suu-re tähtsusega ning seetõttu leiti auditis, et keskpankadel tuleb selle valdkonna statistika kvaliteeti hoolsamalt jälgida. Eesti Pank osales riigirahandusstatistika kvaliteedi jälgimise tegevuskava ja miini-mumnõuete väljatöötamisel. Viimastest peavad edaspidi juhinduma kõigi Euroopa Liidu keskpankade statistikaosakonnad.

46

4. ARVELDUSSÜSTEEMID

Eesti Panga ülesanne on tagada Eestis toimivate makse- ja arveldussüsteemide turvalisus ja tööval-

midus selliselt, et see rahuldaks süsteemi liikmete vajadusi minimaalsete riskide ja mõistliku kuluga.

Selleks täidab Eesti Pank arveldussüsteemide operaatori, regulaatori ja järelevaataja rolli. Lisaks osa-

leb Eesti Pank maksekeskkonna edendajana Eesti ja Euroopa Liidu finantssektori taristute (kiirmaksete

süsteem TARGET2, SEPA ehk ühtne euromaksete piirkond) arendamises ning poliitika ja õigusraamis-

tiku kujundamises ja rakendamises.

Arveldused Eesti Panga hallatavates arveldussüsteemides

Eesti Pank haldab kaht pankadevahelist arveldussüsteemi: kiirmaksete arveldussüsteemi TARGET2-Eesti ja jaemaksete süsteemi ESTA Eesti-sisesteks arveldusteks.

TARGET2 süsteemi kuuluvad 18 euroala keskpanka (sh Euroopa Keskpank) ja kuus euroalavälist keskpanka30. TARGET2-Eestil oli 2012. aasta lõpus 17 krediidiasutusest liiget. Arveldussüsteemi TARGET2-Eesti kasutatakse peamiselt suure väärtusega euromaksete ja eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide tegemiseks. TARGET2-Eesti kaudu edastatud maksed jõuavad maksjalt saajani kohe.

Jaemaksete arveldussüsteemi ESTA liikmete hulka lisandus 2012. aasta jooksul üks krediidiasutus ning aasta lõpus oli süsteemil 16 liiget. ESTA on üks kiiremaid süsteeme Euroopas – maksed liiguvad ühest pangast teise kümme korda tööpäeva jooksul.

Pankadevaheliste maksete arveldussüsteemide vahendusel arveldati 2012. aastal igal arvelduspäeval keskmiselt 101 000 makset kogukäibega 1,5 miljardit eurot (vt tabel 2).

2012. aasta jooksul arveldati TARGET2-Eestis päevas keskmiselt 363 makset kogukäibega 1,4 miljar-dit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvas maksete arv 9% ja käive 16%. 2012. aasta esimesel poo-lel kasutasid Eestis tegutsevad pangad aktiivselt üleööhoiustamise võimalust: üleööhoiustega seotud maksed moodustasid esimesel poolaastal kolmandiku TARGET2-Eesti kogukäibest. Pärast Euroopa Keskpanga otsust alandada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 0,00%ni ei ole pangad kesk-pangas üleööhoiustamise võimalust enam kasutanud ja TARGET2-Eesti päevakäive on poole võrra vähenenud (vt joonis 7).

30 Bulgaaria, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia ja Taani keskpank.

Tabel 2. Eesti Panga arveldussüsteemide kasutus 2012. aastal (päeva keskmine)

Arveldussüsteem Käive (mln eurot) Osatähtsus maksete käibes Maksete arv (tk) Osatähtsus maksete arvus

ESTA 133,6 8,6% 100 775 99,6%

TARGET2-Eesti 1 412,8 91,4% 363 0,4%

Kokku 1 546,4 101 137


47

Jaemaksete süsteemis ESTA arveldati 2012. aastal päevas keskmiselt 100 775 makset kogukäibega 133,6 miljonit eurot. 2011. aastaga võrreldes on maksete arv kasvanud 5% ja käive 9%. ESTAs arvel-datud makse keskmine suurus oli 2012. aastal 1326 eurot, mis on 4% suurem kui aasta varem.

Arvelduskeskkonna edendamine

Arveldussüsteemide arengut edendab ja korraldab Eesti Pank eelkõige koostöös Eesti maksesüs-teemide ekspertide nõukogu, selle alltöörühmade ja TARGET2-Securities Eesti rahvusliku ka-sutajagrupiga. Koostöö Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga toimub 2007. aastal sõlmitud koostööleppe31 alusel.

Maksekeskkonna edendamist käsitlevate ühisseisukohtade kujundamiseks loodi 2012. aasta aprillis Eesti maksekeskkonna foorum32. Foorumit juhib Eesti Pank, kes teeb aktiivselt koostööd Rahandusministee-riumi ja Pangaliiduga. Foorumisse on kaasatud Eesti krediidiasutused, makseteenuste kasutajad, seotud huvirühmade (sh avaliku sektori) esindajad ja infrastruktuuriettevõtted. 2012. aastal toimus kaks koosolekut, kus keskenduti eelkõige ühtse euromaksete piirkonna33 eesmärkide saavutamisele.

Ühtne euromaksete piirkond (SEPA)

SEPAga võetakse kasutusele ühtsed üleeuroopalised makseviisid34. Tarbijatele ja ettevõtetele tähen-dab see, et Euroopa majanduspiirkonnas on maksed lihtsad, kiired, turvalised ja soodsad ning nende kasutamiseks piisab oma koduriigis asuvast ühest pangakontost ja maksekaardist.

31 http://www.eestipank.ee/sites/default/files/files/Finantsstabiilsus/lepe1207.pdf.

32 http://www.pangaliit.ee/et/maksefoorum.

33 Ingl k Single Euro Payments Area (SEPA).

34 Ühtsed makseviisid on SEPA kreeditkorraldused ehk tavamaksed, SEPA otsekorraldused ja kaardimaksed.

Joonis 7. Eesti Panga arveldussüsteemides tehtud maksed (päeva keskmine)

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

mln

eur

ot

ESTA käive (vasak telg) EP RTGS käive (vasak telg)TARGET2-Eesti käive (vasak telg) maksete koguarv (parem telg)

http://www.eestipank.ee/sites/default/files/files/Finantsstabiilsus/lepe1207.pdf

http://www.pangaliit.ee/et/maksefoorum

48

2012. aastal jõustus SEPA määrus35. Määrus kohustab asendama kohalikud kreedit- ja otsekorraldu-sed SEPA tingimustele vastavate maksekorraldustega 1. veebruariks 2014. See tähendab, et Euroopa Liidus tuleb kasutada eurodes korralduste andmisel rahvusvahelist kontonumbrit (IBAN) ja ISO 20022 sõnumistandardit.36 Määruses sätestatud nõuded kohalduvad makseteenuse pakkujatele, määruse rakendamise järelevalvet teeb Finantsinspektsioon. Selleks, et tagada makseteenuste nõuetekohane toimimine ja soodustada uuele teenusestandardile üleminekut, kasutatakse Eestis SEPA määrusega lubatud erandeid, mis võimaldavad makseid teisendada SEPA tingimustele vastavaks pärast 31. jaa-nuari 2014.

Eesti senist maksekeskkonda arvestades vajab tähelepanu määruse nõue minna üle SEPA otsekorral-dustele. SEPA otsekorraldused erinevad märgatavalt senisest siseriiklikust otsekorraldusest. Seetõttu otsustasid pangad lõpetada praeguse siseriikliku otsekorraldusteenuse 31. jaanuaril 2014 ja asenda-da see e-arvel põhineva makseteenusega (e-arve püsimakseteenus). Pankade otsus puudutab ainult Eesti-siseselt tehtavaid otsekorraldusi. Sõltuvalt pangast ja klientide nõudlusest tuuakse turule piiri-üleselt toimiv maksjatele mõeldud SEPA otsekorraldusteenus, mis võimaldab eestimaalastel Euroopa majanduspiirkonnas paremini tooteid ja teenuseid tarbida.

Praegune Eesti Panga hallatav jaemaksesüsteem ESTA ei võimalda täita SEPA tingimuste kohaseid kreedit- ja otsekorraldusi ega ole koostalitusvõimeline teiste euroala jaemaksesüsteemidega. SEPA määruse järgi ei oleks alates 1. veebruarist 2014 ESTA tegevuse jätkamine praegusel kujul võimalik. Seoses sellega tuleb pankadel otsustada, millist jaemaksesüsteemi tulevikus kasutada. Ühtses euro-maksete piirkonnas on igal pangal võimalik valida enesele sobiv teenusepakkuja, kelle kaudu panka-devahelisi euromakseid teostada. Eesti Pank on omalt poolt välja pakkunud ühe lahenduse, samas on ka teisi võimalusi, mida pangad võivad kaaluda.

TARGET2 arendused

Üleeuroopalises kiirmaksete arveldussüsteemis TARGET2 tehti 2012. aastal üks versiooniuuendus, millega parandati varasemates versioonides esinenud tarkvaravigu ja arendati statistikamoodulit.

2012. aasta lõpus muudeti TARGET2 hinnakirja, mis oli ligi viis aastat sama olnud. Muutmise põhjustas asjaolu, et hinnakirja kehtestamisel aluseks võetud maksete arvu prognoos osutus liialt optimistlikuks ning süsteem ei olnud seetõttu isetasuv. Uus TARGET2 hinnakiri jõustus 2013. aasta alguses.

TARGET2-Securities (T2S)

2012. aasta oli TARGET2-Securities projekti jaoks väga tähtis. Juuni lõpuks olid 23 depositooriumi allkirjastanud TARGET2-Securities raamlepingu, kinnitades nii soovi projektiga liituda. Raamle-pingu allkirjastajate hulgas oli ka AS Eesti Väärtpaberikeskus (EVK).

1. juulil 2012 alustas tööd uus T2Si juhtimisstruktuur. Struktuuri muudeti selleks, et kaasata otsustus-

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012, 14. märts 2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009.

36 http://www.eestipank.ee/sepa/muutused-makseteenuste-kasutajatele.

http://www.eestipank.ee/sepa/muutused-makseteenuste-kasutajatele


49

protsessi kõik T2Si lepingupartnerid. Projekti juhib nüüd 13-liikmeline juhatus, mille koosseis vaada-takse üle iga kahe aasta tagant. Uue organina loodi depositooriumide juhtgrupp, kes esindab T2Sis osalevate depositooriumide huve. Nõuandva suurkoguna jätkab ligi 100-liikmeline T2Si nõukogu, kus Eestit esindab kolm liiget: EVKst, Eesti Pangast ja ASist Swedbank. Uus juhtimisstruktuur on tähtajatu ning see jääb jõusse ka peale T2Si käikuminekut.

Eestis koordineerib T2Si tegevust Eesti kasutajagrupp, kelle eesmärk on kujundada välja turu seisuko-had. Kasutajagrupp käib koos Eesti Panga initsiatiivil.

Tähtis verstapost 2012. aastal oli liitumislainete koosseisude kinnitamine, kuna platvormiga ühinemine toimub 18 kuu jooksul (vt tabel 3). T2Si platvorm läheb käiku 2015. aasta juunis, EVK liitub viimases laines 2017. aasta alguses.

Arveldussüsteemide järelevaatamine

Järelevaatamise peamine eesmärk on kaasa aidata finantssektori taristu, sealhulgas maksete ja väärt-paberite arveldussüsteemide sujuvale toimimisele. Eesti Pank tegeleb arveldussüsteemide järelevaa-tamisega nii riiklikul tasemel kui ka Euroopa Keskpankade Süsteemis.

Eurosüsteemi liikmena osaleb Eesti Pank euroala keskpankade ühistegevuses, tuginedes eurosüs-teemi järelevaatamise raamistikule37 ning selles esitatud juhistele ja soovitustele. Eurosüsteemis katab järelevaatamine maksesüsteeme, väärtpaberite arveldussüsteeme, makseviise ja -skeeme, keskseid osalisi, kauplemisteabehoidlaid ja olulisi teenusepakkujaid.

Järelevaatamise 2012. aasta prioriteet oli eurosüsteemis maksete ja väärtpaberite arveldussüsteemide komitee (CPSS) ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) tehnilise komitee välja töötatud finantssektori infrastruktuuridele esitatavate nõuete38 ülevõtmise ettevalmistamine. Nõu-ded avaldati 2012. aasta aprillis ning need asendavad mitut senikehtinud põhimõtet39. Uued nõuded, millele finantssektori taristud40 peavad vastama, on rangemad ja tagavad suurema paindlikkuse või-maliku finantskriisi korral.

37 http://www.ecb.int/pub/pdf/other/eurosystemoversightpolicyframework2011en.pdf.

38 CPSS-IOSCO „Principles for Financial Market Infrastructures”.

39 „Core Principles for systematically important payment systems” (2001); „Recommendations for securities settlement systems” (2001); „Recommendations for central counterparties” (2004).

40 Süsteemselt olulised maksesüsteemid, väärtpaberite arveldussüsteemid, väärtpaberidepositooriumid, kesksed osalised ja kauplemisteabehoidlad.

Tabel 3. T2Si projekti etapid

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Ettevalmistusetapp MigreerumineT2Si platvormi spetsifitseerimine

Arendamine ja testimine

sh kasutaja testid

http://www.ecb.int/pub/pdf/other/eurosystemoversightpolicyframework2011en.pdf

50

Riiklikul tasemel vaatab Eesti Pank oluliste ja süsteemselt oluliste arveldussüsteemide järele lähtuvalt Eesti Panga järelevaatamise raamistikust. Need arveldussüsteemid on Eesti Panga hallatavad mak-sete arveldussüsteemid ESTA ja TARGET2-Eesti ning EVK hallatav väärtpaberite arveldussüsteem. Esmavastutus selle eest, et süsteemid vastaksid üleeuroopalistele nõuetele ning oleksid töökindlad, turvalised ja efektiivsed, lasub süsteemioperaatoritel. Järelevaataja ülesanne on pakkuda sõltumatut hinnangut operaatorite hallatavate süsteemide toimimise ja nõuetele vastamise kohta. Vajaduse korral annab järelevaataja soovitusi süsteemide arendamiseks.

Eestis toimivad maksete arveldussüsteemid – ESTA ja TARGET2-Eesti – töötasid 2012. aas-tal oluliste tõrgeteta. Selliseid intsidente, mis oleksid ohtu seadnud finantsstabiilsuse või takistanud arvelduste toimimist, ette ei tulnud. Nii TARGET2-Eesti kui ka ESTA aasta keskmine käideldavus oli 100%. Oluliste tõrgeteta toimis ka EVK hallatav väärtpaberiarveldussüsteem.

Järelevaatajate soovituste kohaselt pöörati 2012. aastal nii riigisiseselt kui ka eurosüsteemi tasandil tähelepanu TARGET2s likviidsuse pakkumisele situatsioonides, kus TARGET2 süsteem ei tööta ja väga kriitiliste maksete tegemiseks tuleb kasutada TARGET2 eriolukorramoodulit. Eesti Pank arveldussüs-teemide haldurina täiendas TARGET2-Eesti eriolukorra reegleid likviidsuse pakkumiseks ja li-saks võttis kasutusele meetmed, mis võimaldavad ESTA päeva alustada ka TARGET2 süsteemi tõrke korral.

Jaemaksesüsteemide puhul keskendus järelevaataja tähelepanu 2012. aastal peamiselt praegu kasu-tusel oleva süsteemi arendamisele ja makseasutuste võimalikule osalemisele Eesti Panga arveldussüs-teemides. 2012. aastal on mitu makseasutust41 avaldanud soovi avada konto Eesti Pangas ja saada Eesti Panga hallatava jaemaksesüsteemi ESTA liikmeks. Neid taotlusi Eesti Pank rahuldanud ei ole.

41 Makseasutus on äriühing, mille püsiv tegevus on makseteenuse osutamine. Makseteenus on teenus, mis võimaldab teha makse-kontole sularaha sissemakseid ja sularaha sealt välja võtta, samuti maksevahendite või makseinstrumentide väljastamine, maksete-hingute täitmine ning raha siirdamine.


51

5. SULARAHA

Euroalal ja Eestis ringlusse lastud pangatähed ja nende struktuur

Sularaha täidab ühiskonnas jätkuvalt olulist rolli maksevahendina ja väärtuse säilitajana vaatamata elektroo-

niliste makseviiside osakaalu kasvule viimasel kümnendil. Sularaha on ühiskonna stabiilsuse ja kindlustunde

üks sümboleid ning nõudlus sularaha järele ja muutused selle struktuuris peegeldavad nii ühiskonna- ja

majanduselu arengut kui ka igapäevaseid tarbimisharjumusi.

Euroala riigi keskpangana vastutab Eesti Pank europangatähtede ja -müntide nõudluse rahuldamise ja ring-

luseks vajalike sularahavarude turvalise säilitamise eest Eesti Vabariigis. Samuti tagab Eesti Pank sularaha-

ringluse korraldajana pangatähtede ja müntide töötlemise vastavuse euroalal kehtivatele ühtsetele kvaliteedi-

standarditele ning taasringluse ja ehtsuse kontrollimise nõuetele.

Euroalal oli 2012. aasta lõpus ringluses 15,69 miljardit pangatähte kogusummas 912,59 miljardit eurot. Aasta varem oli ringluses 14,95 miljardit pangatähte kogusummas 888,6 miljardit eurot. 2012. aastal kasvas ringluses olevate europangatähtede summa ligikaudu 2,7% ning hulk ligikaudu 4,7% võrrelduna 2011. aasta sama perioodiga. Ringluses olevatest pangatähtedest oli hulga poolest 2012. aasta lõpuks kõige suurem 50euroste osatähtsus (41%). Ka summa poolest oli ringluses suurim osatähtsus 50eurostel pangatähtedel (35,3%) ning neile järgnesid 500eurosed (32,2%).

Eestis ringlev eurosularaha hõlmab krediidiasutuste ja nende klientide sularahanõudluse alusel Eesti Panga kaudu väljastatavat sularaha ning ettevõtete ja inimeste kaudu Eestisse jõudvat sularaha. Seetõttu saab Eestis ringleva eurosularaha koguväärtust ja -mahtu arvestada vaid hinnanguliselt.

Eesti Pangast väljastati 2012. aastal krediidiasutustele 1441,1 miljonit eurot ja Eesti Panka tagastati 1323,0 miljonit eurot (vt tabel 4). Eesti Pangast ringlusse lastud eurosularaha netokogus kasvas 2012. aasta lõpuks 118,2 miljoni euroni (sh pangatähed 112,4 miljonit eurot ja mündid 5,8 miljonit eurot). Hulga poolest väljastati pangatähtedest kõige rohkem 50euroseid (34%) ja 5euroseid (31%). Ka summa poolest oli suurim 50euroste pangatähtede osatähtsus (52%), järgnesid 500eurosed (26%). Keskpanka tagasta-tud sularaha osas ületasid sissetoodud 10-, 20-, 100- ja 200euroste kogused pangast väljastatud kogu-seid, mis omakorda peegeldab pangatähtede liikumist ja sisserännet mujalt euroala riikidest.

Käibemüntidest väljastati hulga poolest enim ühesendiseid (27%) ja kahesendiseid (27%) euromünte ning summa poolest oli suurim kaheeuroste müntide osatähtsus (53%).

Samal ajal eurosularaha vastuvõtmise ja väljastamisega jätkas keskpank ringlusse jäänud Eesti kroonide

Tabel 4. Sularaha liikumine Eesti Panga ja krediidiasutuste vahel

Aasta

Summa (mln eurot) Arv (mln tk)

Eesti Pangast väljastatud

Eesti Panka tagastatud

Eesti Pangast väljastatud Eesti Panka tagastatud

Pangatähed Mündid Pangatähed Mündid

2011 1661,2 1045,5 45,0 124,5 34,8 22,3

2012 1441,1 1323,0 43,8 35,9 43,2 5,0

52

kokkukogumist. 2012. aastal tagastati Eesti Panka krediidiasutuste ja Eesti Panga muuseumi kaudu 4,1 mil-joni euro väärtuses sularaha. 2012. aasta lõpuks oli keskpanka tagastamata jäänud kroonisularaha veel ligi 52 miljoni euro väärtuses. Kuna inimestel on jätkuvalt huvi kroonide eurodeks vahetamise vastu kommerts-pankades, pikendas Eesti Pank lepinguid Swedbanki ja SEB pangaga veel üheks aastaks ja nii jätkavad 2013. aastal peale keskpanga kroonide vahetamist eurodeks Swedbanki ning SEB panga sularahakontorid üle Eesti. Eesti Pank vahetab Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks keskkursiga 1 EUR = 15,6466 EEK, piiramatus koguses ja tähtajatult.

Sularaha töötlemine ja ekspertiis

Kõik Eesti Panka tagastatud pangatähed sorteeritakse täisautomaatsete sorteerimismasinatega.

Kokku läbis rahatöötluse 41,5 miljonit europangatähte, mis võrreldes 2011. aastal töödeldud mahuga tä-hendab ligi 17,4% aastakasvu. Sorteerimise järel hävitatakse ringluses kulunud ja rikutud pangatähed ning käibekõlblikud suunatakse tagasi ringlusse. 2012. aastal kõrvaldati töötlemise käigus ringlusest ja hävitati käibekõlbmatuid europangatähti ligikaudu 4 miljonit tükki, mis tähendab, et keskmiselt sorteeriti käibekõlb-matuks iga 10. või 11. pangatäht.

Eesti Pangas läbis 2012. aastal ekspertiisi 14782 rikutud või vigastatud pangatähte ning 209 münti. Eks-pertiisi käigus avastati kümme võltsimistunnustega europangatähte ja kolm võltsimistunnustega euromünti. Võltsimistunnustega kroonipangatähti avastati neli. Eesti krooni münte ekspertiisi ei esitatud.

2012. aasta vältel kõrvaldati (valdavalt euroalal ja teistes Euroopa Liidu riikides) ringlusest kokku 531 000 võltsitud europangatähte. 2012. aastal ringlusest kõrvaldatud võltsitud europangatähtede koguarv oli 12,4% väiksem kui 2011.aastal.

2012. aastal tuvastati Eestis kokku 202 võltsitud europangatähte, mille ekspertiis tehti Eesti Kohtueksper-

Joonis 8. Sorteeritud europangatähtede jaotus 2012. aastal

500 EUR - 1,0% 200 EUR - 0,3% 100 EUR - 2,5%

50 EUR - 31,3%

20 EUR - 22,9%

10 EUR - 17,0%

5 EUR - 25,0%


53

tiisi Instituudis. Võrreldes 2011. aastaga on Eestis tuvastatud võltsitud pangatähtede arv vähenenud 27%. Aastal 2012 tuvastati 161 võltsitud euromünti, 2011. aastal oli see näitaja 104. Lisaks tehti 2012. aastal ekspertiisis kindlaks 8 võltsitud kroonipangatähte. Tuvastatud võltsingutest suurema osatähtsusega olid 100euroste (38%) ja 50euroste (33%) pangatähtede võltsingud, müntidest 2eurosed (73%). Arvestades ringluses olevate europangatähtede ja -müntide koguarvu, on avastatud võltsingute arv suhteliselt tühine.

2012. aastal alustas pank ettevalmistusi uue sularaha arvestus- ja logistikasüsteemi Cash Single Shared Platform juurutamiseks, mis on spetsiaalselt keskpankade ja nende sularahaklientide vajadustest lähtuv IT-süsteem. Uudse ja kaasaegsema tehnoloogia kasutuselevõtuga 2013. aasta lõpus kasvab sularaha käit-lemise tööprotsesside efektiivsus ning suureneb turvalisus. Samuti automatiseeritakse sularahavaldkonna andmevahetus Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga vahel.

Sularaharingluses 2012. aastal häireid ei esinenud.

Uute pangatähtede ja müntide ettevalmistamine

Pangatähed

2012. aastal osales Eesti Pank europangatähtede tootmises. Euroopa Keskpanga nõukogu oli Eesti Pan-gale ülesandeks teinud 64,11 miljoni 20eurose pangatähe tootmise, mis sisaldas 2010. aastal eurole üle-mineku tarvis laenuks saadud pangatähtede (44 miljonit tükki) tagastamist eurosüsteemile ning iga-aastase tootmiskohustuse täitmist. Pangatähed tarnitakse eurosüsteemi ühistesse varudesse 2013. aasta esimeses pooles. Pangatähtede tootmiseks tehakse koostööd seitsme euroala keskpangaga, kellega koos korral-datakse ühishange. Pangatähed hangitakse euro tootmiseks akrediteeringut omavatelt rahatrükikodadelt.

Käibemündid

2012. aasta alguses jõudis ringlusse eurosularaha 10. aastapäevale pühendatud erikujundusega kaheeuro-ne käibemünt, mille rahvusliku külje kujundus on kõikidel euroala riikidel ühesugune, kuid erinev on emitee-riva riigi tähis ja servatekst. Eesti Pank laskis erikujundusega 2euroseid käibemünte vermida 2 miljonit tükki Staatliche Münze Berlin rahapajas Saksamaal.

Sularaharingluse nõudlusest tulenevalt täiendati 2012. aastal käibemüntide varusid väikese nimiväärtusega käibemüntide osas. Uued 1- ja 2sendised euromündid aastaarvuga 2012 jõudsid ringlusse maikuus. Mün-did vermiti Hollandi Kuninglikus Rahapajas, kumbagi nimiväärtust 25 miljonit tükki. See katab lähiaastate nõudluse väikese nimiväärtusega euromüntide järele.

Meenemündid ja numismaatilised tooted

Juulis 2012 lasi Eesti Pank ringlusse Londoni suveolümpiamängudele pühendatud hõbedast 12eurose nimi-väärtusega meenemündi. Hõbedast meenemündi tagaküljel on liikumist kajastav kujund, nimiväärtus „12 €“ ja Eesti Olümpiakomitee logo. Mündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp ja aastaarv „2012“. Hõbedast meenemündi on kujundanud Liis Dvorjanski. Münte vermiti kokku 7500 tükki ning need valmistas Hollandi Kuninglik Rahapaja.

54

2012. aasta alguses avas uksed uuenenud Eesti Panga muuseum, mille koosseisus tegutseb ka muuseumi-pood. Muuseumipoes saab vahetada kroone eurodeks, esitada rikutud või vigastatud sularaha ümbervahe-tamiseks ekspertiisi, soetada Eesti Panga meenemünte ja numismaatilisi tooteid ning teisi panga trükiseid ja meeneid. 2012. aastal kasutas muuseumipoe teenuseid Eesti Pangas eesti kroonide eurode vastu vahe-tamiseks 2200 inimest, samuti esitati 42 avaldust rikutud või vigastatud pangatähtede või müntide eksper-tiisi suunamiseks. 2012. aastal olid muuseumipoes enim müüdud meenemündid 12eurone Londoni suve- olümpiamängudele pühendatud meenemünt ning 25kroonine meenemünt Eesti Ajalugu.


55

6. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA SUHTLUS AVALIKKUSEGA

Rahvusvaheline koostöö

2012. aastal ilmestas Eesti Panga välissuhtlust euroala võlakriisi jätkumine ja majanduse väljavaadete eba-

kindlus mitmes teises majanduspiirkonnas. Seetõttu töötasid nii Euroopa Liit kui ka teised rahvusvahelised

institutsioonid aktiivselt välja kriisilahendusi ja täiustasid majanduspoliitika institutsionaalset raamistikku. Põ-

hiteemadena kerkisid esile riigirahanduse jätkusuutlikkus, majanduskasvu taastamine, finantssektori suju-

vaks toimimiseks loodud reeglistiku edasiarendamine, üleilmse finantsturvavõrgu täiendamine ning Euroopa

Liidus ka sellised olulised institutsionaalsed reformid nagu Euroopa stabiilsusmehhanismi ja ühise pangajä-

relevalve loomine.

Eesti Panga välissuhtlusest moodustab mahukaima osa suhtlemine Euroopa Liidu institutsioonidega. Euro-süsteemis on keskpankade põhitegevus niivõrd põimunud, et rahvusvahelises suhtluses osaleb igapäeva-selt enamik panga töötajatest. Otsustustasandil on tähtsaim roll Eesti Panga presidendil Euroopa Keskpan-ga nõukogu ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) haldusnõukogu liikmena. Lisaks töötavad Eesti Panga esindajad aktiivselt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni komiteedes ja töögruppides.

Üleilmse finants- ja majanduspoliitilise koostöö vallas on keskpanga tähtsaim partner Rahvusvaheline Valuu-tafond (IMF) ja selle liikmesriigid. Eesti Pank esindab Eestit IMFis ja kannab Eesti liikmelisusega seotud raha-lised kohustused. Lisaks osaleb Eesti Pank Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) töös.

Eesti Panga suhtluspartnerite seas on juba kaks aastakümmet olnud eriline roll Põhja- ja Baltimaade kesk-pankadel. Eesti moodustab nende riikidega ühise valijaskonna nii IMFis kui ka Maailmapangas, samuti te-hakse koostööd finantssektori küsimustes42 ning Soome Pangaga EKPSi reservide haldamises.

Eesti Pank pakkus 2012. aastal ka tehnilist abi, keskendudes Euroopa Liidu kandidaatriikide keskpankade nõustamisele.

Koostöö Euroopa Liidu institutsioonidega

Euroopa KeskpankEuroopa Keskpank (EKP) on Eesti Panga olulisim koostööpartner Euroopa Liidus. Eesti Pank on Euroopa Kesk-pankade Süsteemi (EKPS) täieõiguslik liige, sest Eesti on kasutusele võtnud euro. Eesti Panga president osaleb koos euroala teiste liikmesriikide keskpankade presidentidega kaks korda kuus toimuvatel EKP nõukogu istun-gitel. Nendel istungitel langetatakse euroala rahapoliitilisi otsuseid ning võetakse vastu eurosüsteemi ülesannete täitmiseks vajalikke suuniseid. 2012. aastal pälvis EKP nõukogu aruteludes suurt tähelepanu ühtse pangandus-järelevalve loomine EKP juurde, mida valmistavad ette kõrgetasemelised koostöökogud, kus Eesti Panga esin-dajad osalevad. Samuti võtab Eesti Panga president osa ELi keskpankade juhtidega neli korda aastas peetava-test EKP üldnõukogu istungitest, kus käsitletakse ELi majanduse olukorda ja euroalaväliste riikide rahapoliitikat. 2012. aastal koostas EKP tavapärase euroalaga ühinemise tingimuste täitmise aruande ehk lähenemisaru-ande, mille lõpliku sõnastuse kooskõlastasid kõik ELi keskpangad ning kiitis heaks EKP üldnõukogu.

42 Vt lähemalt peatükis „Osalemine finantsstabiilsuse tagamises”.

56

Igapäevaselt tehakse koostööd 17 komitees, mis kohtuvad eraldi eurosüsteemi ja EKPSi koosseisus, samuti nende allstruktuurides. Komiteedes ja töörühmades valmistatakse keskpankade esindajate osalusel ette ot-sustusorganite – Euroopa Keskpanga nõukogu ja üldnõukogu – tööd. Komiteed hõlmavad kõiki keskpanga tegevusvaldkondi.

Eesti Pank koos EKP ja eurosüsteemi keskpankadega osaleb 15. oktoobril 2012 alanud üheksakuulises endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi keskpanga tehnilise koostöö programmis. Programmi eesmärk on toetada Makedoonia keskpanka ELi keskpankade standardite rakendamisel kümnes valdkonnas. Ees-ti Panga eksperdid panustavad siseauditi ja välisreservide juhtimise valdkondades. Keskpanga eksperdid jätkasid 2012. aastal osalemist ka EKPSi Serbia tehnilise koostöö programmis seadustiku ühtlustamise ja statistika valdkondades.

Euroopa Süsteemsete Riskide NõukoguEuroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) vastutab Euroopa Liidus finantssüsteemi makrofinants-järelevalve (makrotasandi usaldatavusjärelevalve) eest. ESRB peaülesanne on hinnata ohte Euroopa Liidu finantsstabiilsusele ning anda soovitusi olukorra parandamiseks. ESRB haldusnõukogus esindavad Eestit hääleõigusega Eesti Panga president ning hääleõiguseta Finantsinspektsiooni juhatuse esimees. Eesti Pan-ga esindajad võtavad osa ka ESRB tehnilise nõuandekomitee ja selle allstruktuuride tööst. ESRB tegevuse kohta 2012. aastal vt lähemalt peatükis „Osalemine finantsstabiilsuse tagamises“.

Euroopa Liidu Nõukogu Eesti Panga esindajad osalevad Euroopa Liidu Nõukogu ja selle juures töötavate komiteede ning töögruppi-de tegevuses. Eesti Panga president võttis osa 2012. aasta märtsis ja septembris toimunud majandus- ja rahandusasjade nõukogu (ECOFIN) mitteametlikest kohtumistest. Olulisemad aruteluteemad olid Euroopa Liidu ja euroala majanduse ja riigirahanduse olukord ning finantsstabiilsuse tagamine.

Kord kuus ECOFINi kohtumisi ette valmistades teevad Eesti Panga spetsialistid koostööd Rahandusminis-teeriumiga keskpanga kompetentsi kuuluvates küsimustes. Aastal 2012 olid läbivad teemad riigirahanduse tugevdamine ning finantssektori ühtse järelevalve kavandamine ja kogu sektori seadusandluse ühtlustami-ne. Samuti kiitis ECOFIN heaks Euroopa Liidu seisukohad G20 kohtumistel arutatavatel teemadel ja IMFis käsitletud küsimustes.

Majandus- ja rahaliidu tuleviku ning Euroopa ühtse finantsjärelevalve teemades olid Eesti Panga esindajad kaasatud Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumiste (Euroopa Ülemkogu) ettevalmistustesse.

Euroopa Komisjon Eesti Panga esindajad osalevad Euroopa Komisjoni juurde moodustatud panganduseksperti-de, pangajärelevalve, maksebilansi ning raha-, finants- ja maksebilansistatistika komiteedes, lisaks veel töörühmades, mis tegelevad statistika, majandusprognooside, maksesüsteemide, pangandu-se, sularaha ja müntide emiteerimise ning nende võltsinguid käsitlevate küsimustega. Komisjoni mak-romajandusekspertidega peetakse regulaarseid kohtumisi, mille käigus Eesti ökonomistid annavad oma sisendi majandusprognoosi, mida Euroopa Komisjon kaks korda aastas Eesti kohta koostab.


57

Koostöö Rahvusvahelise Valuutafondiga

Rahvusvahelise Valuutafondi põhieesmärk on majandus- ja rahandusalase koostöö kaudu tagada rahvusva-helise raha- ja finantssüsteemi stabiilsus ning toetada jätkusuutlikku ja stabiilset majanduskasvu. Eesti Vaba-riik on IMFi liikmesriik alates 1992. aastast. Eesti huvide esindamise eest fondis nagu ka IMFi liikmelisusega võetud varaliste kohustuste eest vastutab Eesti Pank.

IMFi kõrgeim otsustusorgan on aktsionäride nõukogu, kus Eestit esindab Eesti Panga president. Aktsio-näride nõukogu asendusliige on rahandusministeeriumi kantsler. Mõlemad osalevad igal aastal toimuval IMFi aastakoosolekul. Kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, koguneb aktsionäride nõukogu nõuandev organ – rahvusvaheline rahandus- ja finantskomitee (IMFC), kus Eesti on esindatud Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu.

Igapäevane koostöö IMFiga toimub eelkõige Eestit esindava Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Valijas-konna ühisseisukohtasid esindab IMFi direktorite nõukogus ühiselt valitud valijaskonna direktor. Riigisiseselt vastutab igapäevase töökorralduse ja Eesti seisukohtade kujundamise eest Eesti Pank (koostöös Vabariigi Valitsusega). Lisaks arutatakse Põhja- ja Baltimaade huvisfääri kuuluvaid teemasid ning kinnitatakse valijaskon-na ühispositsioonid kaks korda aastas peetavatel Põhja- ja Baltimaade rahandus- ja finantskomitee (NBMFC) kohtumistel. Komiteesse kuulub igast valijaskonna riigist keskpanga ja valitsusasutuse esindaja.

IMFi ja Eesti seirekoostöö raames tegid IMFi esindajad 2012. aastal visiidi Eestisse. IMFi lühimissiooni eesmärk oli saada ülevaade Eesti viimase aja majandusarengust ja kasvuväljavaadetest. Niisamuti olid te-ravdatud tähelepanu all eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus, finantssüsteemi stabiilsus ning tööturu areng. Fondi põhikirja artiklist IV tulenevad täismahulised majanduspoliitilised konsultatsioonid peetakse 6.–18. märtsil 2013.

TAUSTINFO. Eesti kvoot ja IMFi laenutegevuse rahastamine

Eesti kvoot ehk osalus IMFis on 93,9 miljonit SDRi43 ehk ligikaudu 109 miljonit eurot ning moo-dustab 0,039% IMFi kvootide üldmahust. Eesti hääleõigus hõlmab 0,067% kõikidest hääl-test. Kui jõustuvad IMFi kvootide regulaarse ülevaatuse tulemusena 2010. aastal heaks-kiidetud kvooditõusud, suureneb Eesti kvoot tasemele 243,6 miljonit SDRi ehk ligikaudu 282 miljonit eurot. Sellega suureneb ka Eesti hääleõigus IMFis 0,077%ni kõikidest häältest.

IMFi põhikirja artikli V kohaselt on kõik liikmesriigid, kelle välispositsioon on fondi hinnangul piisavalt tugev, kohustatud osalema oma kvoodivahenditega IMFi laenutegevuse finantseerimises. Seda ko-hustust viiakse ellu IMFi finantstehingute plaani abil, Eesti arvati finantstehingute plaani riikide hulka 1. oktoobril 2012. Seega osaleb Eesti nagu teisedki euroala riigid oma kvoodivahenditega IMFi laenu-tegevuse finantseerimises.

43 Special Drawing Rights (SDR) on IMFi arvestusühik, mille väärtuse aluseks on neljast põhivaluutast (USD, EUR, JPY, GBP) koosnev korv.

58

Koostöö Rahvusvaheliste Arvelduste Pangaga

Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) on vanim raha- ja finantspoliitika koostööd edendav rahvusvaheline organisatsioon. Eesti Pank on BISi üks asutajaliikmeid (asutati 1930. aastal) ning Eesti Panga president osa-leb keskpankade juhtide regulaarsetel kohtumistel. BISi kohtumistel käsitletakse rahvusvaheliselt kõige päe-vakajalisemaid rahapoliitilisi küsimusi, eri maailmajagude majanduse ja finantsturgude olukorda, finantssek-tori juhtimist ja järelevalvet. BISi komiteed töötavad välja rahvusvahelise hea tava ja standardid finantssektori järelevalve ja maksesüsteemide vallas, samuti koordineeritakse mõningaid keskpankade statistikategevuse küsimusi.

2012. aastal võtsid Eesti Panga esindajad osa BISi juures tegutseva keskpankade statistikuid ühendava Irving Fisheri komitee kohtumisest ning sellele järgnenud ülemaailmsest statistikakonverentsist. Põhitähele-panu oli valdkondadel, mille statistika kättesaadavus jätab soovida (varipangandus, kinnisvara ja eriti äripin-dade hinnastatistika, finantskontod ning kodumajapidamiste statistika).

Koostöö Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga

Riikide koostöö Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) tähendab eelkõige majanduspoliiti-liste kogemuste jagamist ning rahvusvaheliste standardite ja hea tava väljatöötamist erinevates eluvaldkon-dades. Eesti Panga eksperdid osalevad OECD sellistes töörühmades ja komiteedes, mis tegelevad majan-dus- ja finantssektori poliitika ning statistikaga. Samuti kohtuvad Eesti Panga esindajad regulaarselt OECD ekspertidega ning selgitavad oma vaateid majanduse ja finantssektori arengusuundumustele ja poliitikale. Kord kahe aasta jooksul koostab OECD Eesti majandusülevaate, viimane ülevaade avaldati 2012. aasta sügisel. OECD peasekretär Angel Gurria külastas oma oktoobrikuise Eesti visiidi käigus ka Eesti Panka.

Keskpanga aruandekohustus

Keskpanga sõltumatus on hinnastabiilsuse tagamisele suunatud rahasüsteemi lahutamatu osa. Samas eel-dab kaasaegne demokraatlik ühiskonnakorraldus igalt avalikke ülesandeid täitvalt institutsioonilt oma tege-vuse kohta aruandmist. Eesti Pank kui Eesti Vabariigi sõltumatu keskpank peab selgitama oma majandus-poliitilisi seisukohti ja otsuseid Eesti kodanikele ja nende valitud esindajatele. Aruandekohustus ja keskpanga sõltumatus on kaks teineteist tasakaalustavat põhimõtet.

Majanduspoliitiliste seisukohtade ja majandusandmete regulaarne tutvustamine avalikkusele

Keskpanga usaldusväärsus ja läbipaistev tegutsemine on hästi toimiva rahasüsteemi eeldus. Nii avalikkus kui ka spetsialistid peavad saama Eesti Pangast regulaarset, põhjalikku ja kvaliteetset majandusteavet.

Keskpangal on õigus ja kohustus koguda ning reeglitekohaselt töödelda oma vastutusvaldkonda puuduta-vat raha-, finants- ja maksebilansistatistikat. Seda avaldatakse Eesti Panga veebilehe statistikarubriikides.44

Eesti Panga seaduse § 21 lõige 5 sätestab, et „Eesti Pank avaldab perioodiliselt andmeid oma tegevuse ning Eesti ja Euroopa Liidu majanduse kohta”. Eesti Panga päevakajalised selgitused värskete majandus-

44 Vt ka peatükk „Statistikategevus”.


59

näitajate ja majandusarengu kohta ilmuvad pressiteadete ja kommentaaridena. Neli korda aastas avaldab pank vaheldumisi kas raha- või finantspoliitilise suunitlusega kvartalibülletääni (Rahapoliitika ja Majandus, Finantsstabiilsuse Ülevaade). Lisaks leiab keskpanga veebilehelt muid üllitisteseeriaid ja üksiktrükiseid. Infot Eesti Pangast saab küsida ka kirja, e-posti ja telefoni teel.45

Nagu kõik euroala liikmesriikide keskpangad avaldab ka Eesti Pank kord kvartalis ulatuslikuma ülevaate euroala majandusolukorrast ja Euroopa Keskpankade Süsteemi tegevusest. See teavituskohustus tuleneb Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu protokollist nr 4 EKPSi ja EKP põhikirja kohta (artikkel 15.1).

Eesti Panga tegevuse üksikasjalikumat ülevaadet sisaldav aastaaruanne (aastaraamat) avaldatakse Eesti Panga seaduse § 31 lõike 4 kohaselt koos raamatupidamise aastaaruandega. Aastaaruande kinnitab Eesti Panga nõukogu, kes esitab selle koos audiitori järeldusotsusega Riigikogule. Riigikogu kuulab ära Eesti Panga presidendi ettekande keskpanga aastaaruande kohta.

Aruandekohustus Riigikogu ees

Lisaks Eesti Panga presidendi iga-aastasele ettekandele Riigikogus teeb keskpank Riigikoguga koos-tööd kohtumiste vormis ning annab vastusena Riigikogu liikmete esitatud küsimustele selgitusi ja kom-mentaare (näiteks tunti 2012. aastal huvi Euroopa Keskpanga erakorraliste rahapoliitiliste meetmete vastu). 2012. aastal esitasid Riigikogu liikmed keskpanga presidendile kaks arupärimist. Üks neist puudutas Eesti Panga tegevust seoses VEB Fondiga ja teine sularaha kättesaadavust. Eesti Panga juhid ja spetsialistid kohtuvad regulaarselt Riigikogu rahanduskomisjoniga, et selgitada keskpanga hinnanguid majandusprot-sessidele ja arutada majandusarengu sõlmküsimusi. Riigikogu fraktsioonide huvi korral on Eesti Panga juhid tutvustanud keskpanga majanduspoliitilisi seisukohti ja töövaldkondi

Suhtlus avalikkusega

Eesti Panga avalik suhtlus toetab keskpanga põhieesmärgi – euroala hinnastabiilsuse edendamise – ja panga muude eesmärkide saavutamist. Avalikkusele edastatud sõnumite abil suunatakse inimeste ootusi majanduse arengule nii Eestis kui ka euroalal tervikuna, mõjutades sellega kaudselt nende otsuseid (näiteks kas osta või müüa kinnisvara, investeerida, võtta pangast laenu või osta mõni perele vajalik kodumasin). Mida paremini saavad avalikkus ja turuosalised aru keskpanga tegevusest, seda edukamalt saab omakorda eurosüsteem, sealhulgas Eesti Pank, oma ülesandeid ellu viia, sest keskpankade tehtud otsused mõjutavad otseselt ja kiirelt turgudel toimuvat. Avalikkuse toetus keskpanga rahapoliitikale aitab suuresti kaasa Eesti ja euroala stabiilsele ja kestlikule majandusarengule ning finantsstabiilsuse saavutamisele.

Keskpank peab oluliseks pakkuda infot võimalikult õigeaegselt, piisavalt ning infosaajale arusaadavalt. Eesti Pank annab regulaarset ja põhjalikku teavet nii enda tegevusvaldkondade kohta kui ka olulistes majandus-poliitika küsimustes. Oleme võtnud eesmärgiks avaldada infot ulatuslikumalt ja sagedamini, kui seadusest tulenev aruandekohustus46 seda ette näeb. Aasta jooksul esitles keskpank avalikkusele neli korda oma aru-saama Eesti majandusolukorrast, seejuures kaks korda finantssektori ülevaate ja kaks korda majandusprog-

45 Vt ka alapeatükk „Avalikud suhted”.

46 Vt ka alapeatükk „Keskpanga aruandekohustus”.

60

noosi kaudu. Samuti avaldasime 20 kommentaari jooksvate majandusnäitajate kohta ning mitmesuguseid muid ülevaateid ja analüüse.47 Eurosüsteemi liikmena on Eesti Panga jaoks oluline edastada informatsiooni otsustest, mis mõjutavad otseselt kogu euroala, Eestit sealhulgas. Seetõttu vahendasime aasta jooksul 16 Euroopa Keskpanga pressiteadet rahapoliitiliste otsuste ja europangatähtede kohta ning avaldasime oma kodulehel igal kuul Euroopa Keskpanga kuubülletääni juhtkirja. Neli korda aastas avaldati Eesti Panga veebilehel ulatuslikum ülevaade euroala majandusolukorrast ja Euroopa Keskpankade Süsteemi tegevusest.

Lisaks veebilehel avaldatavale teabele ja erinevatele trükistele saavad huvilised infot Eesti Pangast ka küsida. Infopäringuid saab esitada kirja, e-posti ja telefoni teel. Keskpangale laekus 2012. aastal kokku 2596 päringut, millest 1973 esitati infotelefoni kaudu ning ülejäänud e-posti, panga kodulehel asuva küsi-muste esitamise liidese või kirja vahendusel. Üksteist päringut registreeriti teabenõudena.

Meediasuhtlus ja avalikud esinemised

Eesti Panga tegevust ja keskpanga majanduspoliitilisi seisukohti kajastavaid kirjutisi, uudistekste, raa-dio- ja teleuudiseid ning viiteid Eesti Panga kommentaaridele ilmus Eesti meedias 2012. aastal ligikaudu 4200 korda. Aasta jooksul olid meedia huviorbiidis euroala võlakriis ja selle lahendused, terava tähelepanu all oli Eesti osalemine Euroopa stabiilsusmehhanismis (ESM). Põhjalikult käsitleti euroala majanduse väl-javaateid ja Eesti majanduse käekäiku maailmamajanduse heitliku arengu taustal, huvi tunti inflatsiooni ja tööturu arengu vastu. Ka Eesti pangandussektori olukord oli järjepideva tähelepanu all. Aasta lõpukuudel tõusis meedia tähelepanu keskpunkti VEB Fondiga seonduv, mis moodustas enam kui poole Eesti Pangaga seotud meediakajastusest.

2012. aastal pidas Eesti Pank seitse pressikonverentsi ja esitlust ning andis välja 104 pressiteadet ja kom-mentaari. Lisaks toimus aasta jooksul ühtekokku ligi 33 pikemat intervjuud panga juhtide ja ekspertidega ning ilmus viis majanduspoliitilist artiklit. Päevakajaliste teemade kohta andsid keskpanga kõneisikud jooks-valt üle 250 kirjaliku ja suulise kommentaari (sh raadio- ja teleesinemised). Panga esindajad tegid aasta jook-sul umbes 64 avalikku ettekannet või esinemist eesti, vene või inglise keeles, sealhulgas kümme esinemist Eesti Panga muuseumi avalike loengute raames.

Eesti Panga kommunikatsiooniprojektid eurosüsteemis

Eurosüsteemi ühised teavitusprojektid keskenduvad finantshariduse edendamisele ja teadlikkuse tõstmise-le eurosularaha turvamärkidest, mis aitab inimesi eristada õigeid pangatähtesid võimalikest võltsingutest. 2012. aasta jooksul hakkasid keskpangad ette valmistama teise seeria europangatähtede teavitusmaterjale. Europangatähtede esimene seeria võeti kasutusele kümme aastat tagasi ning sellest ajast on pangatähtede tootmistehnoloogia pidevalt edasi arenenud. Teise seeria europangatähtede tootmisel kasutatakse uusi-mat tehnoloogiat ning pangatähtede turvaelemente on tõhustatud. Esmane info esimese uue kujundusega pangatähe (5eurose kupüüri) kohta koos interaktiivsete tutvustustega avaldati novembris teisele seeriale pühendatud veebilehel48. 2013. aasta mais jõuab uus 5eurone pangatäht Eestis ja kogu euroalal ringluses-se. Seoses sellega kavandab Eesti Pank teavitustegevusi turvamärkide tundmaõppimiseks nii sularahakäit-lejatele kui ka avalikkusele, eelkõige vastavasisuliste loengute korraldamist ja lisaks veebimaterjalidele ka

47 Vt ka lisa „Eesti Panga publikatsioonid 2012”.

48 Täpsem teave on kättesaadav veebilehel www.uuseuro.eu.

www.uuseuro.eu


61

trükiste jagamist. Eelolevatel aastatel jätkuvad teavitustegevused ülejäänud teise seeria europangatähtede tutvustamisel vastavalt nende ringlusesse jõudmisele.

Eesti Panga muuseum

Eesti Panga muuseumi põhieesmärk on hoida ja väärtustada Eesti Panga ja Eesti raha ajalugu kui üht osa Eesti kultuuripärandist. Lisaks sellele pakub muuseum põhjalikku teavet keskpanga rolli ja tege-vuste kohta ühiskonnas. Nende teemadega põhjalikumalt tutvumiseks pakub muuseum mitmekesist programmi. Aasta keskel käivitus avalike loengute programm, mille raames tutvustatakse erinevaid keskpanga põhiülesannetega seotud teemasid ning majandusküsimusi. Aasta jooksul toimus 12 ava-likku loengut, millel oli kokku 500 kuulajat. Loengutel tutvustati majanduse ülevaadet ja uusimat prog-noosi, pangandussektori olukorda, palkade kujunemist Eestis ja mujal Euroopas, Eesti tööturu arengut 2012. aastal ning leibkondade finantskäitumist. Lisaks sellele toimuvad muuseumis ekskursioonid, ring-käigud ja temaatilised majandusloengud. Populaarsed on ka giiditeenusega loengud panga muuseumi kohta, aasta jooksul osales sellistel ekskursioonidel üle 6000 inimese. Keskmiselt külastab muusemi üks-kaks etteplaneeritud ekskursioonigruppi päevas, märkimisväärse osa gruppidest moodustavad põhikooli lõpuklasside õpilased. Aasta jooksul külastas Eesti Panga uuenenud muuseumi rohkem kui 28 000 inimest (ligikaudu 3,5 korda enam kui varasematel aastatel).

2012. aastal valmis Eesti Panga muuseumi eestvõttel populaarse rändnäituse „Eesti raha margast eu-roni“ täiendav osa „Eurosüsteem“. Rändnäitust saab tellida tasuta.

62

7. JUHTIMINE, ORGANISATSIOON JA PERSONALIPOLIITIKA

Eesti Panga järelevalve- ja juhtimisorganid

Eesti Panga nõukogu

Eesti Panga järelevalveorgan on Eesti Panga nõukogu. Nõukogu pädevus on määratud Eesti Panga sea-dusega.

Eesti Panga nõukogu saab Eesti Panga presidendilt regulaarselt teavet Eesti ja euroala majanduse, rahapo-liitika, finantssektori olukorra ning Eesti Panga eelarve täitmise kohta. Nõukogu istungid toimuvad vähemalt kaheksa korda aastas.

Eesti Panga nõukogu praeguse koosseisu nimetas Riigikogu ametisse 18. veebruaril 2009. Sinna kuulu-vad Jaan Männik (esimees, ametisse nimetatud 13. juunil 2008), Riigikogu liige Kalev Kallo, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetooli juhataja, tsiviilõiguse professor Irene Kull, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna rahanduse ja panganduse professor Enn Listra, Riigikogu liige Tõnis Palts, ühiskonna- ja majandustegelane Liina Tõnisson ning Tartu Ülikooli majan-dusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse professor, akadeemik Urmas Varblane. Nõukogu liikmeks nime-tati ka Riigikogu liige Jürgen Ligi, kelle volitused peatusid tema nimetamise tõttu rahandusministriks 4. juunil 2009. Jürgen Ligi töötamise ajaks valitsuse liikmena nimetas Riigikogu alates 26. jaanuarist 2010 nõukogu asendusliikmeks Riigikogu liikme Valdo Randpere.

Eesti Panga juhatus

Eesti Panga juhtimisorgan on juhatus. Juhatuse esimees on oma ametikoha järgi Eesti Panga president. Juhatus koosneb presidendist ja asepresidentidest. Eesti Panga juhatusse kuulusid 2012. aasta 6. juunini president Andres Lipstok ning asepresidendid Ülo Kaasik ja Madis Müller. Alates 7. juunist 2012 kuulub uue presidendina juhatusse Ardo Hansson.

Eesti Panga juhtimissüsteem ja töökorraldus

2012. aasta oktoobris algatas Eesti Panga juhatus struktuurireformi organisatsiooni fragmenteerituse vä-hendamiseks: finantsstabiilsuse osakonna finantsstatistika allosakond liideti statistikaosakonnaga, haldus-osakonna kinnisvarahalduse talitus liideti sularaha- ja turvaosakonnaga ning ülejäänud haldusosakonna, personaliosakonna ja juriidilise osakonna baasil moodustati administratiivosakond. Struktuurimuudatused jõustusid 1. veebruaril 2013.


63

Eesti Panga nõukoguEsimees Jaan Männik

PresidentArdo Hansson

AsepresidentÜlo Kaasik

AsepresidentMadis Müller

Finantsturgudeosakond

Finantsstabiilsuseosakond

Sularaha- jataristuosakond

Makse- ja arveldussüsteemide

osakond

Administratiiv-osakond

Rahvusvaheliste ja avalike suhete

osakond

Statistikaosakond

Rahapoliitika ja majandusuuringute

osakond

Siseauditi osakond

Infotehnoloogiaosakond

Finantsosakond

Eesti Panga organisatsiooniskeem(01.02.2013)

64

Eesti Panga juhtimiskvaliteedi ja -süsteemi arendamine

2012. aasta alguses alustati Eesti Panga protsesside ülevaatamist ja protsessikaardi koostamist. Prot-sessikaart kujutab endast kõiki Eesti Panga protsesse ühendavat süsteemi, kus protsessikirjelduste kaudu on välja toodud seosed erinevate protsesside vahel pangas. Aasta lõpuks oli enamik Eesti Panga tegevust kujutavate protsesside kirjeldustest uuendatud. Praegu käib eeltöö interaktiivse prot-sessikaardi kasutuselevõtuks.

2012. aastal ühtlustati senist osakondade tööplaanide koostamise korraldust ning muudeti ülepanga-lise tööplaani formaati. See dokument on Eesti Panga juhtimisaruandluse alus.

Bureau Veritas Eesti OÜ kinnitas panga sularaha- ja turvaosakonnale esmakordselt 2002. aastal välja antud kvaliteedisertifikaadi ISO 9001:2008 kehtivust. Kvaliteedisertifikaat kinnitab, et sularaha menet-lemine ja selle turvamise protsess Eesti Pangas on kooskõlas standardi nõuetega.

Juba kolmandat korda toimus juhtide 360 kraadi tagasiside uuring. Selleks uuendati eelnevalt juhtide kompetentsimudelit, määratledes juhtimispraktika, mis aitab eristada edukat juhti ebaedukast. Hinda-mistulemuste põhjal koostati kokkuvõtlik ülepangaline juhtimiskvaliteedi analüüs ja ka juhtide isiklikud aruanded personaalsete arenguplaanide koostamiseks.

Riskijuhtimine

Eesti Panga riskijuhtimine hõlmab kõiki panga protsesse ja võimaldab käsitleda erinevaid riske ühes raamistikus. Riskijuhtimise eesmärk on vähendada juhuslike sündmuste kahjulikku mõju panga ees-märkide saavutamisele. Riskide aruandlus ja analüüs näitavad, et siseriskide tase on stabiilne, kuid märgatavalt on suurenenud välisriskid. Panga protsesside võimalike katkestuste mõju vähendamiseks ja tegevuse jätkuvuse tagamiseks on koostatud talitluspidevuse plaanid. Panga riskijuhtimise korraldust hindavad korrapäraselt nii siseaudiitorid kui ka välisaudiitorid.

Riskide vähendamiseks on Eesti Pank ühtlustanud oma sisemisi andmeturbe nõudeid Euroopa Keskpankade Süsteemi nõuetega ja täiustanud infosüsteemide korraldust.

Eesti Panga personal

Eesti Panga personalipoliitika eesmärk on tagada panga peaeesmärkide edukaks täitmiseks töötajate värbamine, arendamine ja koolitus, motiveerimine ning turuolukorrale vastav tasustamine.

Töötajate arv

Eesti Pangas oli 2012. aasta lõpus tööl 240 töötajat (2011. aasta lõpus 244). Neist 20 inimest töötas osalise tööajaga, seetõttu oli keskmine täistööajale taandatud töötajate arv 2012. aastal 237 töötajat (2011. aastal 241).


65

Aastal 2012 stažeeris Euroopa Keskpangas lühiajaliselt üks Eesti Panga töötaja ning Itaalia Keskpangas samuti üks Eesti Panga töötaja. Eesti Pangas stažeeris lühiajaliselt üks Euroopa Keskpanga töötaja ning üks Soome Panga töötaja.

Eesti Panga töötajate keskmine vanus 2012. aastal oli 43,3 aastat. Pangas töötas 103 meest (43%) ja 137 naist (57%).

Tasustamine

Eesti Panga nõukogu liikmetele makstakse hüvitist. 2012. aastal oli Eesti Panga nõukogu esimehe hüvitise suurus 1661,70 eurot kuus ning Eesti Panga nõukogu liikmete hüvitise suurus 1022,59 eurot kuus. Kokku oli Eesti Panga nõukogu liikmetele välja makstud hüvitiste summa 2012. aastal 105 837,96 eurot.

Eesti Panga presidendi ning asepresidentide töötasu suuruse otsustab Eesti Panga nõukogu. 2012. aastal oli ametisse kinnitatud president Ardo Hanssoni töötasu 8100 eurot kuus, asepresident Madis Mülleri tööta-su 6500 eurot kuus ning asepresident Ülo Kaasiku töötasu 5500 eurot kuus. Kokku oli Eesti Panga juhatuse liikmetele välja makstud tasu 2012. aastal 350 308,79 eurot, mis sisaldab ka ametist lahkunud presidendile makstud lahkumishüvitist summas 85 130 eurot.

Eesti Panga keskmine kuutöötasu (sh puhkusetasud ja lisatasud õhtu- ja öötundidel ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise eest) oli 2012. aastal 1912,70 eurot (2011. aastal 1856,50 eurot). See näitaja hõl-mab nii tippjuhte kui ka teenindajaid, kuid suurima rühma keskpanga töötajaskonnast (ligikaudu 85%) moo-dustavad spetsialistid. Eesti Pangas töötav kesktasemespetsialist peab olema magistrikraadiga, vähemalt kolmeaastase erialase töökogemusega ning valdama heal tasemel inglise keelt kõnes ja kirjas. Ametialaselt osaleb ta vajaduse korral ka Euroopa Keskpanga või Euroopa Liidu mõnes töörühmas. Sellistele nõudmis-tele vastava spetsialisti keskmine kuutöötasu oli 2012. aastal 1527,73 eurot (2011. aastal 1450,02 eurot).

Arendamine ja koolitus

Aastal 2012 kulutati panga töötajate arendamiseks 225 280 eurot, mis on 2,9% töötajate palgakulust.

Koolitustel osales 229 töötajat ehk 95% panga töötajatest. Keskmiselt viibis iga töötaja koolitusel 6,2 päeva aastas ning tema arendamiseks kulus 962 eurot.

Tabel 5. Töötajate arv Eesti Pangas seisuga 31.12.2012.

Kokku Mehed Naised

Sõlmitud töölepingute arv 258 105 153

sh peatatud töölepingud 18 2 16

lapsehoolduspuhkusel 12 0 12

muu (tähtajaliselt tööl EKPs või mõnes muus rahvusvahelises institutsioonis)

6 2 4

Töötajate arv kokku 240 103 137

sh täistööajaga töötajate arv 220 99 121

osalise tööajaga töötajate arv 20 4 16

66

Põhilised koolitusvaldkonnad olid 2012. aastal juhtimine ja suhtlemine, keeleõpe ning majandusteooria ja -poliitika. Tasemekoolitusel osales 2012. aastal 55 töötajat, neist üle 80% olid omandamas doktori- või magistrikraadi.

Eesti Panga spordiklubi, kammerkoor ja rahvatantsurühm

Eesti Pank väärtustab kõrgelt tervislikke eluviise ning eesti rahvuskultuuri pärandit. Eesti Pangas on loodud spordiklubi, mis toetab klubi liikmete sportimist, propageerib sportlikke eluviise ja pakub või-malusi kollegidega suhtlemiseks väljaspool töökeskkonda. Eesti Panga spordiklubil oli 2012. aasta lõpus Eesti Pangast ja Finantsinspektsioonist kokku 248 liiget. Aasta jooksul toimusid talispordipäevad Jõulumäel ja suvespordipäevad Vaiblas. Euroopa keskpankade spordiüritustel löödi kaasa saalijalgpal-lis, korvpallis, sulgpallis, võrkpallis ja males. Soome Pangaga peeti sõpruskohtumine korvpallis. Panga korvpallimeeskond osales ka Eesti Firmaspordi Pangaliiga turniiril ning saavutas seal esimese koha. Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni töötajatest koosnevat 25-liikmelist koori juhatas 2012. aastal Sven Peterson. 2011. aasta 22. novembrist tegutseb Märt Agu juhtimisel ka Eesti Panga ja Finantsinspekt-siooni töötajate rahvatantsurühm.


67

68


69

EESTI PANGARAAMATUPIDAMISEAASTAARUANNE 31. detsembril 2012 lõppenud majandusaasta kohta

70

EESTI PANGA RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 31. detsembril 2012 lõppenud majandusaasta kohta

JUHATUSE KINNITUS 31. DETSEMBRIL 2012 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE

Juhatus deklareerib oma vastutust Eesti Panga aastaaruande koostamise eest 31. detsembril 2012 lõppenud majandusaasta kohta.

Eesti Panga aastaaruanne on koostatud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Kesk-panga (EKP) põhikirja artikli 26.4 alusel kehtestatud eeskirjade kohaselt1. Osades, mida EKP suunised ei reguleeri, on lähtutud Eesti hea raamatupidamistava nõuetest. Raamatupidamise aastaaruanne ka-jastab õigesti ja õiglaselt Eesti Panga vara, kohustusi, kapitali ning majandustegevuse tulemust.

Raamatupidamise aastaaruande koostamine eelmises lõigus kirjeldatud nõuete kohaselt eeldab juha-tuselt hinnanguid, mis mõjutavad Eesti Panga varasid ja kohustusi aruande kuupäeva seisuga ning tu-lusid ja kulusid aruandeperioodil. Need hinnangud põhinevad kättesaadaval infol Eesti Panga seisundi ning kavatsuste ja riskide kohta raamatupidamise aastaaruande koostamispäeva seisuga. Raamatu-pidamise aastaaruandes kajastatud majandustehingute lõplikud tulemused võivad erineda juhatuse antud hinnangutest.

Raamatupidamise aastaaruandele on 26. märtsil 2013 alla kirjutanud kõik sellel päeval juhatusse kuulunud liikmed.

1 EKP 11. novembri 2010. aasta suunis (EKP/2010/20) raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (uuesti sõnastatud); EKP 21. detsembri 2011. aasta suunis (EKP/2011/27) ja EKP 10. detsembri 2012. aasta suunis (EKP/2012/29), millega muudetakse suunist EKP/2010/20 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis.

Ardo HanssonEesti Panga president, juhatuse esimees

Ülo Kaasik asepresident, juhatuse liige

Madis Müllerasepresident, juhatuse liige


71

BILANSS SEISUGA 31. DETSEMBER 2012 JA 2011

tuhat eurot

Kirje 31.12.2012 31.12.2011

VARAD

Kuld ja nõuded kullas 1 10 405 10 039

Nõuded välisvääringus euroalaväliste residentide vastu 215 561 151 829

Nõuded Rahvusvahelise Valuutafondi vastu 2 81 846 74 133

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja muud välisvarad 3 133 715 77 696

Nõuded välisvääringus euroala residentide vastu 4 21 144 4 929

Nõuded eurodes euroalaväliste residentide vastu 5 2 714 1 650

Rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laenud eurodes euroala krediidiasutustele 6 13 900 0

Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu 7 9 845 12 128

Euroala residentide väärtpaberid eurodes 564 723 544 214

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid 8 373 251 344 311

Muud väärtpaberid 9 191 472 199 903

Eurosüsteemisisesed nõuded 3 398 491 2 333 169

Kapitaliosalus Euroopa Keskpangas 10 82 895 79 911

Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed nõuded 11 103 116 103 116

Netonõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis 12 1 446 009 1 501 976

Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto) 13 1 766 471 648 166

Muud varad 44 941 43 557

Materiaalne põhivara 14 22 421 23 272

Muud finantsvarad 15 217 217

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erisus 16 927 317

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud 17 12 639 11 959

Mitmesugused muud varad 18 8 737 7 792

VARAD KOKKU 4 281 724 3 101 515

KOHUSTUSED

Ringluses olevad pangatähed 19 2 149 154 2 140 879

Rahapoliitiliste operatsioonidega seotud kohustused eurodes euroala krediidi-asutuste ees 1 527 860 465 676

Arvelduskontod (sh kohustusliku reservi katmiseks) 20 517 860 252 624

Hoiustamise püsivõimalus 21 0 54 052

Tähtajalised hoiused 22 1 010 000 159 000

Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees 23 9 737 8 737

Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees 24 15 14

Kohustused välisvääringus euroalaväliste residentide ees 25 18 950 0

Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikute (SDR) vastaskirje 26 72 232 73 536

Muud kohustused 86 153 38 909

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erisus 16 369 2 695

Viitvõlad ja ettemakstud tulud 27 3 073 2 910

Mitmesugused muud kohustused 28 82 711 33 304

Eraldised 29 11 500 18

Ümberhindluskontod 30 13 679 9 740

Kapital ja reservid 31 358 337 341 333

Kapital 147 237 130 233

Reservid 211 100 211 100

Aruandeaasta kasum 34 107 22 673

KOHUSTUSED KOKKU 4 281 724 3 101 515

72

2012. JA 2011. AASTA TULUDE-KULUDE ARUANNE

tuhat eurot

Kirje 2012 2011

Intressitulu 38 929 31 524

Intressikulu -9 188 -10 901

Puhas intressitulu 32 29 741 20 623

Realiseeritud kasum finantstehingutest 4 937 4 684

Finantsvarade allahindlused -1 244 -509

Eraldised välisvaluutakursi-, intressimäära- ja krediidiriski katmiseks -11 500

Finantstehingute, allahindluste ja riskieraldiste puhastulem 33 -7 807 4 175

Tulu tehingutasudest ja muudest tasudest 899 825

Kulu tehingutasudest ja muudest tasudest -106 -101

Puhastulu tehingutasudest ja muudest tasudest 34 793 724

Tulu aktsiatelt ja osalustelt 35 1 884 1 738

Rahatulu puhastulem 36 24 402 8 520

Muud tulud 37 1 336 6 248

Puhastulu kokku 50 349 42 028

Personalikulu 38 -7 859 -7 701

Halduskulu 39 -5 160 -5 312

Materiaalse põhivara kulum 14 -2 258 -2 233

Muud kulud 40 -965 -4 109

Põhitegevuskulud -16 242 -19 355

Aruandeaasta kasum 34 107 22 673


73

EESTI PANGA RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED

Üldpõhimõtted

Eesti Panga aastaaruanne on koostatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 26.4 alusel kehtestatud eeskirjade kohaselt2. Osades, mida EKP suunised ei reguleeri, on lähtutud Eesti hea raamatupidamistava nõuetest.

Raamatupidamise aastaaruande koostamine eeldab juhatuselt hinnanguid Eesti Panga varasid ja ko-hustusi ning aruandeperioodi tulusid ja kulusid mõjutavate asjaolude kohta bilansikuupäeva seisuga. Need hinnangud põhinevad raamatupidamise aastaaruande koostamispäeva seisuga kättesaadaval teabel Eesti Panga seisundi ning kavatsuste ja riskide kohta.

Eesti Pank ei koosta rahavoogude aruannet, kuna Eesti Panga kui keskpanga rolli arvestades ei pa-kuks rahavoogude aruande avaldamine finantsaruande lugejatele olulist asjakohast teavet.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes, kui puudub viide mõnele teisele ühikule.

Bilansikirjed on rühmitatud selliselt, et oleks tagatud bilansikirjete jaotus residentsuse (euroala, mit-teeuroala) ja valuuta (euro, muud valuutad) järgi. Eraldi ridadel tuuakse välja rahapoliitikaga seotud nõuded ja kohustused.

Majandustehingud on kirjendatud soetusmaksumuses nende toimumishetkel, välja arvatud juhtudel, mida on lähemalt selgitatud järgnevates arvestuspõhimõtetes.

Varad ja kohustusedVarad ja kohustused kajastatakse bilansis, kui on tõenäoline, et pank saab varast või kohustusest tu-levikus majanduslikku kasu või kahju; peaaegu kõik varade ja kohustustega seotud riskid ning õigused on üle võetud; vara või kohustuse väärtust ja neist tekkivat tulu või kulu saab usaldusväärselt mõõta.

Finantsvarad ja kohustusedFinantsvarad hõlmavad raha, lepingulist õigust saada teiselt poolelt raha või muud finantsvara, ja lepin-gulisi õigusi vahetada teise poolega finantsvara eelduslikult kasulikel tingimustel. Finantskohustused hõlmavad lepingulisi kohustusi tasuda teisele poolele raha või muu finantsvaraga või vahetada teise poolega finantsvara eelduslikult kahjulikel tingimustel.

Finantsvara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis on selle finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus. Finantskohustus võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis on selle eest saadud tasu õiglane väärtus. Finantsvara ja kohustust arvestatakse edaspidi selle tüübist tulenevalt turuväärtuses, soetusmaksumuses või korrigeeritud soetusmaksumuses. Turuväärtuse all mõistetakse

2 EKP 11. novembri 2010. aasta suunis (EKP/2010/20) raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (uuesti sõnastatud); EKP 21. detsembri 2011. aasta suunis (EKP/2011/27) ja EKP 10. detsembri 2012. aasta suunis (EKP/2012/29), millega muudetakse suunist EKP/2010/20 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis.

74

summat, mille eest informeeritud, mitteseotud ning huvitatud pooled vahetavad varasid või arveldavad kohustusi. Turuväärtuses kajastatavat finantsvara hinnatakse ümber igal bilansipäeval.

Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatav finantsvara hinnatakse alla, kui on tõenäoline, et selle kaetav väärtus on väiksem bilansilisest väärtusest. Olulise finantsvara väärtuse langust hinnatak-se iga objekti puhul eraldi. Väärtuse langust hinnatakse kogumina niisuguse finantsvara puhul, mis ei ole individuaalselt oluline ja mille korral ei ole otseselt teada, et selle väärtus on langenud. Finantsvara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi tulude-kulude aruandes kuluna.

Välisvääringus toimunud tehingute kajastamineVälisvääringus nomineeritud finantsinstrumentidega tehtud tehingud (v.a väärtpaberitehingud) kajasta-takse tehingupäeval bilansivälistel kontodel. Arvelduspäeval pööratakse bilansivälised kanded ümber ja tehingud kajastatakse bilansis. Välisvaluuta ost ja müük mõjutavad välisvaluuta netopositsiooni te-hingupäeval ning realiseeritud müügitulem arvutatakse samuti tehingupäeval. Välisvääringus nominee-ritud finantsinstrumentidelt kogunenud intress ning üle- või alakurss arvutatakse ja kirjendatakse iga päev. Need laekumised mõjutavad iga päev ka välisvaluuta positsiooni.

Välisvääringus nomineeritud varad ja kohustused konverteeritakse eurodeks bilansipäeval kehtiva va-hetuskursi alusel. Tulud ja kulud konverteeritakse tehingu kajastamise päeval kehtiva vahetuskursi alusel. Bilansiliste ja bilansiväliste instrumentide ning välisvaluutavarade ja -kohustuste ümberhindlus toimub vääringute kaupa.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvestusühik (SDR) määratakse valuutakorvi alusel. Eesti Pangale kuulu-vate IMFi arvestusühikute ümberhindamiseks arvutati SDRi väärtus nelja peamise vääringu (USA dollar, euro, Jaapani jeen ja naelsterling) vahetuskursside kaalutud summana eurosse seisuga 31. detsember 2012.

2012. ja 2011. aasta 31. detsembril kasutati järgmisi valuutakursse:

KuldKulla väärtust hinnatakse aastalõpu turuhinna alusel, eristamata hinna ja valuuta ümberhindluse erine-vusi. 31. detsembril 2012 lõppenud aastal hinnati kulla väärtust sama aasta 31. detsembril kehtinud euro ja USA dollari vahetuskursi põhjal arvutatud kullauntsi eurohinna alusel.

VäärtpaberidTurukõlblikke väärtpabereid (v.a väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks) ja muid sa-malaadseid varasid hinnatakse konkreetsete väärtpaberite kaupa bilansipäeval kehtinud keskmiste tu-ruhindade või asjakohase tulukõvera alusel. 31. detsembril 2012 lõppenud aasta puhul kasutati sama aasta 31. detsembril kehtinud keskmisi turuhindu.

31.12.2012 31.12.2011

USD 1,3194 1,2939

GBP 0,8161 0,8353

JPY 113,61 100,2

SDR 1,1657 1,1867


75

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavaid väärtpabereid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, hinna-takse eurosüsteemi väärtuse languse raamistiku kohaselt amortiseeritud soetusmaksumuses.

Tulude kajastamineTulud ja kulud on kajastatud tulude-kulude aruandes arvestusperioodi jooksul tekkepõhiselt, sõltuma-ta raha laekumisest või tasumisest. Välisvaluuta, kulla ja väärtpaberite müügist saadud realiseeritud kasum ja kahjum kajastuvad tulude-kulude aruandes. Need arvutatakse vastava vara keskmise hinna alusel.

Realiseerimata kasumit ei kajastata tulude-kulude aruandes, vaid bilansis real „Ümberhindluskontod”.

Realiseerimata kahjum kajastatakse aasta lõpu seisuga tulude-kulude aruandes real „Finantsvarade allahindlused”, kui see ületab asjaomasel ümberhindluskontol kajastatud eelnevate perioodide ümber-hindluskasumit. Ühe valuuta-, väärtpaberi- ja kullapositsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarvestata teise valuuta-, väärtpaberi- ega kullapositsiooni realiseerimata kasumiga.

Kui teatava kirje puhul tuvastatakse aasta lõpus realiseerimata kahjum, vähendatakse selle keskmist hinda, et see vastaks aastalõpu vahetuskursile või turuhinnale.

Ostetud väärtpaberite preemiad ja diskontod kajastatakse osana intressitulust ning amortiseeritakse väärtpaberi eluea lõpuni lineaarsel meetodil.

PöördtehingudRepotehingud ehk väärtpaberite müügi- ja tagasiostutehingud on kajastatud väärtpaberite tagatisel võetud laenuna, st väärtpaberid kajastatakse bilansis varana ning tagasiostusumma kohustusena. Intress, mis tuleb maksta, kajastatakse bilansis tekkepõhiselt kohustuste real „Viitvõlad ja ettemakstud tulud”.

Pöördrepotehingud ehk väärtpaberite ostu- ja tagasimüügitehingud on kajastatud väärtpaberite taga-tisel antud laenuna. Saadaolev intress kajastatakse bilansis tekkepõhiselt varade real „Viitlaekumised ja ettemakstud kulud” ning intressitulu tulude-kulude aruandes. Pöördrepotehingute tagatiseks olevaid väärtpabereid ei kajastata panga bilansis.

Investeeringud aktsiatesseInvesteeringud aktsiatesse on kajastatud turuväärtuses, kui seda saab usaldusväärselt hinnata. Akt-siate turuväärtust ei saa usaldusväärselt hinnata, kui aktsiatega aktiivselt ei kaubelda ning puuduvad nende väärtuse usaldusväärse hindamise alternatiivsed meetodid. Kõnealusel juhul kajastatakse akt-siad soetusmaksumuses. Aktsiate müügitulu ja -kulu on kirjendatud tulude-kulude aruandes pärast seda, kui kõik müügitingimused on täidetud. Dividenditulu on kajastatud perioodi tuluna.

PõhivaraPõhivaraks peetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 3200 eurost. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest põhivara kasutu-selevõtmisega otseselt seotud väljaminekutest. Põhivarana on bilansis kajastatud maa, hooned, hoo-

76

nete tehnosüsteemid, infotehnoloogia riistvara, tarkvara ja muu pikaajalise kasutuseaga vara. Samuti kajastatakse põhivara hulgas ettemaksed põhivara eest.

Maa ja kunsti- ning kultuurivara soetusmaksumust ei amortiseerita. Lähtudes varade eeldatavast kasutuseast, arvestatakse ülejäänud põhivaralt kulumit lineaarsel meetodil allpool esitatud kulumimäärade kohaselt.

Tarkvara kulumimäärade eristamise vajadus tuleneb kõrge soetusmaksumuse ja erineva kasuliku töö-eaga rakendustarkvara kasutuselevõtust.

Hilisemad väljaminekud materiaalse põhivara objektile kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et pank saab tulevikus varaobjektiga seotud majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muu hooldus- ja remondikulu kajastatakse kuluna toimumishetkel.

Eraldised valuutakursi-, intressimäära-, krediidi- ja kullahinna riski katmiseksKeskpanga tegevuse olemust arvestades võib pank moodustada bilansis eraldise valuutakursi-, int-ressimäära- ja kullahinna riski ning krediidiriski katmiseks. Panga juhatus otsustab eraldise suuruse ja kasutamise panga riskipositsiooni põhjendatud hinnangu alusel.

Finantsinspektsiooniga seotud nõuded ja kohustusedEesti Panga bilansis on nõue Finantsinspektsiooni vastu seoses Eesti Panga osutatud teenustega ja käibevara hankimisega ning kohustus seoses Finantsinspektsiooni arvelduskontoga Eesti Pangas.

Bilansivälised instrumendidVälisvaluutainstrumendid, st välisvaluuta forvardtehingud, valuutavahetustehingute forvardosad ja muud välisvaluutainstrumendid, mis hõlmavad ühe valuuta vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse kursivahest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsiooni hulka.

Intressimäära instrumendid hinnatakse ümber konkreetsete instrumentide põhiselt. Intressimäära fu-tuurlepingute marginaalide igapäevased muutused kajastatakse tulude-kulude aruandes. Väärtpabe-rite forvardtehingute ja intressimäära vahetuslepinguid hinnatakse üldtunnustatud meetodite kohaselt, kasutades kättesaadavaid turuhindu ja -kursse ning diskontotegureid alates arvelduspäevast kuni hin-damispäevani.

Tingimuslikud kohustusedTingimuslike kohustustena avalikustatakse aastaaruande lisades lubadused, garantiid ja muud ko-hustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on panga juhtkonna hinnangul väiksem kui mitterealiseerumise tõenäosus.

2012

Hooned ja ehitised 3%

Hoonete tehnosüsteemid 10%

Riistvara 20%

Tarkvara 15–50%

Muu põhivara 7–20%


77

Bilansipäevajärgsed sündmusedVarade ja kohustuste positsioone korrigeeritakse sündmuste korral, mis ilmnesid bilansipäeva ja aru-ande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega ja/või mõjutavad oluliselt varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval. Olulised bilansipäe-vajärgsed sündmused, mis ei mõjuta varade ega kohustuste olukorda bilansipäeval, avaldatakse lisas.

Ringluses olevad pangatähedEuropangatähti lasevad ringlusse Euroopa Keskpank ja euroala riikide keskpangad, kes koos moo-dustavad eurosüsteemi.3 Ringluses olevate europangatähtede koguväärtus jaotatakse eurosüsteemi riikide keskpankade vahel iga kuu viimasel tööpäeval vastavalt pangatähtede jaotamise alusele.4

Euroopa Keskpangale jaotatud osa ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest on 8%. Üle-jäänud 92% on jaotatud eurosüsteemi riikide keskpankadele vastavalt nende kapitaliosalusele Euroo-pa Keskpangas. Eurosüsteemi riikide keskpankadele jaotatud pangatähtede koguväärtus on avalda-tud bilansi kohustuste poolel kirjel „Ringluses olevad pangatähed”.

Pangatähtede jaotamise alusel eurosüsteemi riikide keskpankadele jaotatud europangatähtede väär-tuse ja keskpankade tegelikult ringlusse lastud europangatähtede väärtuse erinevust kajastatakse eurosüsteemisiseste saldodena. Need intressi kandvad nõuded või kohustused5 avaldatakse allkirjel „Eurosüsteemisisesed saldod: netonõuded/-kohustused seoses europangatähtede jaotamisega euro-süsteemis” (vt teema „Eurosüsteemisisesed saldod” arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas).

Eurosüsteemis europangatähtede jaotamisest tulenevad eurosüsteemisisesed saldod korrigeeritakse eurosularahale ülemineku aastal6 ja sellele järgneva viie aasta jooksul, et vältida suuri muutusi riikide keskpankade tuludes eelnevate aastatega võrreldes. Korrigeerimisel võetakse arvesse erinevust vaat-lusalusel perioodil7 eurosüsteemi riikide keskpankade ringlusse lastud pangatähtede keskmise väär-tuse ja nende pangatähtede keskmise väärtuse vahel, mis neile sel perioodil EKP kapitali märkimise aluse järgi oleks jaotatud. Korrigeerimisi vähendatakse aasta-aastalt kuni eurosularaha kasutuselevõ-tule järgnenud kuuenda aasta esimese päevani, kui tulu pangatähtedelt jaotatakse täielikult võrdeliselt eurosüsteemi riikide keskpankade EKP kapitali sissemakstud osadega. Nendelt saldodelt saadav int-ressitulu ja -kulu tasaarveldatakse EKP kaudu ja avaldatakse kirjel „Puhas intressitulu”.

Euroopa Keskpanga kasumi vahejaotusEuroopa Keskpanga nõukogu otsuse kohaselt tuleb EKP emissioonitulu, mis tekib 8% europanga-tähtede jaotamisest EKP-le, ja EKP tulu, mis tekib väärtpaberituruprogrammi (SMP) raames ostetud väärtpaberitelt, täies ulatuses maksta eurosüsteemi riikide keskpankadele samal majandusaastal, kui

3 EKP 13. detsembri 2010. aasta otsus (EKP/2010/29) europangatähtede emiteerimise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 35, 9.2.2011, lk 26.

4 Pangatähtede jaotamise alus – protsentuaalne väärtus, mis tuleneb EKP osa arvessevõtmisest europangatähtede koguväljalaskes ja kapitali märkimise aluse kohaldamisest riikide keskpankade osale selles kogusummas.

5 EKP 25. novembri 2010. aasta otsus (EKP/2010/23) eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade emissioonitulu jaotuse kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 35, 9.2.2011, lk 17.

6 Eurosularahale ülemineku aasta on aasta, kui europangatähed saavad liikmesriigis seaduslikuks maksevahendiks.

7 Vaatlusperiood on 24 kuu pikkune ajavahemik, mis algab 30 kuud enne päeva, kui europangatähed saavad vaadeldavas liikmes-riigis seaduslikuks maksevahendiks. Eesti Panga puhul oli see periood juuli 2008 kuni juuni 2010.

78

see tekib. Euroopa Keskpank jaotab selle tulu järgneva aasta jaanuaris kasumi vahejaotuse käigus.8 Kooskõlas EKP nõukogu otsusega võib EKP tulu summat ringluses olevatelt pangatähtedelt vähen-dada seoses kuludega, mida EKP on kandnud europangatähtede emiteerimise ja käitlemise tõttu. Euroopa Keskpanga nõukogu otsustab enne majandusaasta lõppu, kas EKP tulu SMP väärtpaberitelt, ja vajaduse korral EKP tulu ringluses olevatelt pangatähtedelt, tuleb tervikuna või osaliselt jaotamata jätta ulatuses, mis kindlustab, et jaotatud tulu summa ei ületa EKP puhaskasumit kõnealusel aastal.

Euroopa Keskpanga nõukogu võib otsustada kanda tervikuna või osaliselt EKP tulu SMP väärtpabe-ritelt ja vajaduse korral EKP tulu ringluses olevatelt pangatähtedelt eraldise moodustamiseks, et katta valuutakursi-, intressimäära- ja kullahinna riske. Eurosüsteemi riikide keskpankadele jaotatud tulu aval-datakse tulude-kulude aruandes kirjel „Tulu aktsiatelt ja osalustelt”.

Eurosüsteemisisesed saldodEuroopa Keskpankade Süsteemi sisesteks tehinguteks nimetatakse Euroopa Liidu kahe keskpanga omavahelisi piiriüleseid tehinguid. Euroopa Keskpankade Süsteemi siseseid tehinguid eurodes töödel-dakse põhiliselt TARGET2 (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekande-süsteem) kaudu ja nende põhjal tekivad vastastikku saldod Euroopa Liidu keskpankade kontodel, mis on liitunud TARGET2ga. Need saldod suunatakse iga päev EKP-le, mille tulemusena jääb iga liikmes-riigi keskpangale üksainus netopositsioon EKPs. Euroala riikide keskpankade eurosüsteemisisesed nõuete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGET2s, ning muud eurosüsteemisisesed positsioonid eurodes (nt kasumi vahejaotus keskpankadele) esitatakse bilansis ühtse varade või kohustuste netopositsioonina kirjetel „Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)” või „Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)”.

Eurosüsteemisisesed nõuded, mis tulenevad Eesti Panga kapitaliosalusest Euroopa Keskpangas, esi-tatakse kirjel „Kapitaliosalus Euroopa Keskpangas“.

Eurosüsteemis europangatähtede jaotamisest tulenevad eurosüsteemisisesed saldod esitatakse üht-se netovara või -kohustusena kirjel „Netonõuded/-kohustused seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis” (vt „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas).

Eurosüsteemisisesed saldod, mis tulenevad eurosüsteemiga liituvate riikide EKP-le üle kantud välis-valuutareservidest, nomineeritakse eurodes ja esitatakse kirjel „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed nõuded”.

8 EKP 25. novembri 2010. aasta otsus (EKP/2010/24) ringluses olevatelt europangatähtedelt ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt Euroopa Keskpangale koguneva tulu vahepealse jaotamise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 6, 11.1.2011, lk 35.


79

BILANSI LISA

KIRJE 1 – KULD JA NÕUDED KULLAS

Eesti Panga kullareservide väärtuse muutusest annab ülevaate alljärgnev tabel.

KIRJE 2 – NÕUDED RAHVUSVAHELISE VALUUTAFONDI VASTU

Nõuded Rahvusvahelise Valuutafondi vastu sisaldavad IMFi arvestusühiku (SDR) kontot IMFis, reserv-positsiooni IMFis ning muid nõudeid.

SDRi konto Rahvusvahelises Valuutafondis IMFi igale liikmesriigile avatakse SDRi konto, mida kasutatakse laenutehingute ja IMFi mitmesuguste muude ning liikmesriigi samalaadsete operatsioonide korral.

Reservpositsioon Rahvusvahelises Valuutafondis Eesti Pank esindab Eesti Vabariiki Rahvusvahelises Valuutafondis. IMFi igale liikmesriigile on kehtes-tatud kvoot, mis määrab tema osaluse (liikmemaksu) suuruse ja hääleõiguse IMFis. Rahvusvahelises Valuutafondis liikmeks olek on kajastatud varades ja võrdub liikmesriigi kvoodiga.

Riigikogu võttis 15. detsembril 2011 vastu otsuse nõustuda Eesti kvoodi suurendamisega IMFis sum-mas 28,7 miljonit SDRi ning volitas Eesti Panka tegema selleks vajalikud toimingud. Otsus jõustus 24. detsembril 2011.

Riigikogu võttis vastu Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks olekuga seotud õigusaktide muutmise seaduse, millega sätestati, et Eesti Pank sooritab Eesti Vabariigi nimel IMFi liikmelisusest tulenevaid sissemakseid ning valitsus kutsub tagasi senini Eesti kvoodi katteks emiteeritud võlakirjad, mis asen-datakse Eesti Panga samaväärse maksega hiljemalt 31. jaanuariks 2012.

23. jaanuaril 2012 kandis Eesti Pank IMFile üle 8 528 600 eurot, et omandada 7 175 000 SDRi, mis moodustab 25% Eesti Vabariigi kvoodi suurendusest. Samuti krediteeris Eesti Pank Rahvusvahelise Valuutafondi kontot nr 1 Eesti Pangas 25 540 291 euro ulatuses, mis võrdub 21 525 000 SDRiga ning moodustab 75% Eesti Vabariigi kvoodi suurendusest.

31.12.2012 31.12.2011

Kuld (untsi) 8 250,171 8 250,171

Untsi turuhind (eurot) 1 261,18 1 216,86

Ümberhindlus (tuhat eurot) 366 1 337

Turuväärtus (tuhat eurot) 10 405 10 039

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011

SDRi konto IMFis 72 308 73 607

Reservpositsioon IMFis 9 538 8

Muud nõuded IMFi vastu 0 518

Kokku 81 846 74 133

80

Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks olekuga seotud õigusaktide muutmise seaduse kohaselt kredi-teeris Eesti Pank Rahvusvahelise Valuutafondi kontot nr 1 Eesti Pangas 24. jaanuaril 2012 summas 77 121 595 eurot, mis võrdub 64 997 000 SDRiga. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 22. aprilli 1992. aasta otsuse „Nõusoleku andmise kohta Eesti Vabariigi astumiseks Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvus-vahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga ning nende juurde kuuluvate organisatsioonide liikmeks” punkti 7² alusel tagastas Eesti Pank rahandusministrile Vabariigi Valitsuse võlakirjad, mis olid emiteeri-tud Eesti kvoodi katteks Rahvusvahelises Valuutafondis. Eesti Vabariigi kvoot Rahvusvahelises Valuu-tafondis oli 2012. aasta lõpul 93 900 000 SDRi.

Reservpositsiooni IMFis moodustab kvoodi ja IMFi konto nr 1 netosumma. Reservpositsiooni kasvu põhjus 2012. aastal oli Eesti Vabariigi kvoodi 25% sissemakse summas 7 175 000 SDRi ning IMFi finantstehingute plaanis (FTP) osalemine summas 1 000 000 SDRi. Alates 2012. aastast osaleb Eesti IMFi finantstehingute plaanis.

Muud nõuded Rahvusvahelise Valuutafondi vastuAlates 1997. aasta märtsist kajastati sellel kirjel summasid, mis IMF on reserveerinud oma finants-seisundi tugevdamiseks ning mille allikas on valmisolekulaenu (Stand-by Arrangement, SBA) ja ma-jandusarengu soodustamise sihtlaenu (Systemic Transformation Facility, STF) intressimäärale lisatud protsendimäär (ca 0,1%).

2012. aastal otsustas Eesti Panga juhatus IMFi juhiste kohaselt need kui ebatõenäoliselt laekuvad nõuded maha kanda ning sellest tulenevalt kajastada nii tingimuslikku nõuet IMFi vastu kui ka tingi-muslikku kohustust Eesti Vabariigi Valitsuse ees bilansivälistel kontodel.

KIRJE 3 – PANKADE SALDOD, VÄÄRTPABERIINVESTEERINGUD JA MUUD VÄLISVARAD

Kirjel 3 kajastatakse pangakontode jäägid välisvääringus euroalavälistes krediidiasutustes ja USA dollarites nomineeritud investeeringud euroalaväliste residentide väärtpaberitesse. Eesti Panga vä-lisvaluutareservid olid 2012. aastal paigutatud peamiselt Ameerika Ühendriikide madala riskiastmega väärtpaberitesse.

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011

Reservpositsioon IMFis 9 538 8

Osalus IMFis 109 471 77 373

IMFi võlakirjakonto ja konto nr 1 (passiva) -99 933 -77 365

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011

Muud nõuded IMFi vastu 0 518

Eesti Pank, SBA laenuga seotud nõue 0 399

Valitsus, STFi laenuga seotud nõue 0 119

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011

Väärtpaberid 100 718 66 018

Arvelduskontod 11 153 11 678

Pöördrepotehingud 21 844 0

Kokku 133 715 77 696


81

KIRJE 4 – NÕUDED VÄLISVÄÄRINGUS EUROALA RESIDENTIDE VASTU

Kirjel 4 kajastatakse pangakontode jäägid välisvääringus euroala krediidiasutustes ja USA dollarites nomineeritud investeeringud euroala residentide aktsiatesse.

KIRJE 5 – NÕUDED EURODES EUROALAVÄLISTE RESIDENTIDE VASTU

Kirjel 5 kajastatakse pangakontode jäägid eurodes euroalavälistes krediidiasutustes ja eurodes nomi-neeritud investeeringud euroalaväliste residentide väärtpaberitesse.

KIRJE 6 – RAHAPOLIITILISTE OPERATSIOONIDEGA SEOTUD LAENUD EURODES EUROALA KREDIIDIASUTUSTELE

Eurosüsteemi omanduses on kokku 1 127 092 miljoni euro väärtuses rahapoliitilisi nõudeid, millest Eesti Panga bilansis on 13,9 miljoni euro väärtuses pikemaajalisi refinantseerimistehinguid. Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 32.4 peavad eurosüsteemi riikide keskpangad rahapoliitiliste operatsiooni-dega seotud realiseeruvaid riske täies ulatuses jagama võrdeliselt nende osadega, mis nad on sisse maksnud EKP kapitali. Eesti Panga asjaomane osatähtsus on 0,25582%.

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011

USD 133 030 76 910

CAD 269 197

GBP 196 214

AUD 108 90

SEK 44 159

JPY 38 63

NZD 18 18

CHF 7 15

NOK 3 13

DKK 2 17

Kokku 133 715 77 696

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011

Aktsiad 15 347 0

Arvelduskontod 5 797 4 929

Kokku 21 144 4 929

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011

USD 18 843 2 782

GBP 1 591 978

AUD 283 640

JPY 217 217

SEK 194 179

CHF 8 8

CAD 7 94

NZD 1 1

NOK 0 30

Kokku 21 144 4 929

82

Kahjum võib tekkida vaid siis, kui vastaspool jääb maksejõuetuks ja kui vastaspoole tagatise reali-seerimisest saadud vahendid on ebapiisavad. Tuleb märkida, et EKP nõukogu on välistanud riskide jagamise, kui tegu on tagatisega, mida RKP võib aktsepteerida oma äranägemise järgi.

KIRJE 7 – MUUD NÕUDED EURODES EUROALA KREDIIDIASUTUSTE VASTU

Kirjel 7 kajastatakse pangakontode jäägid eurodes euroala krediidiasutustes.

KIRJE 8 – RAHAPOLIITIKA EESMÄRGIL HOITAVAD VÄÄRTPABERID

Kirjel 8 kajastatakse väärtpaberid, mis Eesti Pank on omandanud tagatud võlakirjade ostu kava raames,9 ja avaliku sektori võlakirjad, mis on omandatud väärtpaberituruprogrammi (SMP) raames.10

SMP asutati 2010. aasta maikuus. Selle raames saavad EKP ja riikide keskpangad osta euroala avaliku sektori ning erasektori võlakirju, et leevendada häireid euroala võlakirjaturgude teatavates segmenti-des ning taastada rahapoliitika ülekandemehhanismi nõuetekohane toimimine. SMP saldo vähenemine 2012. aasta jooksul on tingitud võlakirjade lunastamisest (tähtaegade lõppemisest), mille summad ületasid ostude mahu.

Euroopa Keskpanga nõukogu hindab regulaarselt väärtpaberituruprogrammi ja kahe tagatud võlakirja-de ostu kava raames ostetud väärtpaberitega seotud finantsriske.

Eurosüsteemi riikide keskpankade omanduses olevate SMP väärtpaberite kogusumma on 192 608 miljonit eurot, millest Eesti Panga bilansis on 341 miljonit eurot. Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 32.4 peavad eurosüsteemi riikide keskpangad SMP väärtpaberite realiseeruvaid riske täies ulatuses jagama võrdeliselt nende osadega, mis nad on sisse maksnud EKP kapitali.

2012. aasta veebruaris vahetasid eurosüsteemi kuuluvad keskpangad olemasolevad SMP raames ostetud Kreeka valitsuse võlakirjad Kreeka valitsuse uute võlakirjade vastu. Uutel võlakirjadel on sa-mad nimiväärtused, intressimäärad, intressimaksete tähtpäevad ja lunastamise tähtpäevad mis SMP raames ostetud võlakirjadel. Uued võlakirjad ei kuulunud erasektori restruktureeritavate võlakirjade nimekirja, seetõttu ei kandnud Eesti Pank kahju Kreeka valitsuse võlakirjadelt.

9 EKP 2. juuli 2009. aasta otsus (EKP/2009/16) tagatud võlakirjade ostu kava rakendamise kohta (ELT L 175, 4.7.2009, lk 18) ja EKP 3. novembri 2011. aasta otsus (EKP/2011/17) teise tagatud võlakirjade ostu kava rakendamise kohta (ELT L 297, 16.11.2011, lk 70).

10 EKP 14. mai 2010. aasta otsus (EKP/2010/5) väärtpaberituruprogrammi loomise kohta (ELT L 124, 20.5.2010, lk 8).

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011

SMP 340 996 342 273

CBPP2 32 255 2 038

Kokku 373 251 344 311


83

Väärtpaberituruprogrammi ja tagatud võlakirjade ostu kava raames ostetud väärtpaberid liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks ning neid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuses, väärtpaberite alla-hindlus tehakse väärtuse languse puhul (vt teema „Väärtpaberid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas). Iga-aastane vara väärtuse languse test tehakse aasta lõpu seisuga olemasoleva teabe ja hinnanguliste hüvitatavate summade põhjal.

2012. aasta lõpul tehtud SMP väärtuse languse testiga identifitseeris EKP nõukogu 2012. aasta jook-sul kaks võimalikku väärtuse languse näitajat – mõlemad olid seotud Kreeka valitsuse võlakirjadega. Esimene oli Kreeka valitsuse võlakirjade osaline restruktureerimine märtsis ning teine oli Kreeka valit-suse võla tagasiostmise tehing detsembris. EKP nõukogu kaalus neid näitajaid ning arvab, et 2012. aasta lõpul nende valduses oleva teabe kohaselt ei too need kaasa muutusi väärtpaberitega seotud tulevastes rahavoogudes. Seetõttu ei kajastata aastalõpu seisuga vara väärtuse langusest tulenenud kahjumit.

Samuti ei näidanud test väärtuse langust ega registreeritud seda ka muude väärtpaberite puhul, mis osteti väärtpaberituruprogrammi ning kahe tagatud võlakirjade ostu kava raames.

KIRJE 9 – MUUD VÄÄRTPABERID

Kirjel 9 kajastatakse eurodes nomineeritud investeeringud euroala residentide väärtpaberitesse.

KIRJE 10 – KAPITALIOSALUS EUROOPA KESKPANGAS

Kirjel 10 kajastatakse Eesti Panga osalus Euroopa Keskpangas. Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja artikli 28 järgi on EKPSi liikmesriikide keskpangad ainsad EKP kapitali märkijad. Märgitava kapitali arvutamise alus on kapitaliosaluse määr, mis on kehtestatud EKPSi põhikirja artikli 29.3 koha-selt ning seda korrigeeritakse iga viie aasta järel. Viimati korrigeeriti kapitaliosaluse määra 1. jaanuaril 2009, mille tulemusena tõusis Eesti Panga osalus EKP kapitalis 0,1703%-lt 0,1790%-le.

2010. aasta detsembris otsustas EKP suurendada oma märgitud kapitali 5 miljardi euro võrra 5,76 miljardilt eurolt 10,76 miljardile eurole alates 29. detsembrist 2010. Euroala riikide keskpangad tegid kapitali täiendavad sissemaksed kolmes võrdses osas kolme aasta jooksul.

Kooskõlas EKP nõukogu vastu võetud õigusaktidega EKP kapitali suurendamise kohta 29. detsembril 2010 ja suurendatud kapitali sissemaksmise kohta kolme osamakse kaupa11 maksis Eesti Pank EKP-le 27. detsembril 2012 kolmanda osamaksena täiendavalt 2 983 333 eurot.

Euroopa Liidu riikide keskpankade EKP kapitali sissemakstud osad on esitatud järgnevas tabelis.

11 EKP 13. detsembri 2010. aasta otsus (EKP/2010/26) Euroopa Keskpanga kapitali suurendamise kohta (ELT L 11, 15.1.2011, lk 53); EKP 13. detsembri 2010. aasta otsus (EKP/2010/27) Euroopa Keskpanga suurendatud kapitali sissemaksmise kohta eurot rahaühi-kuna kasutavate liikmesriikide keskpankade poolt (ELT L 11, 15.1.2011, lk 54); EKP 31. detsembri 2010. aasta otsus (EKP/2010/34) kapitali sissemaksmise, välisvaluutareservide ülekande ja sissemaksete kohta Euroopa Keskpanga reservidesse ja eraldistesse Eesti Panga poolt (ELT L 11, 15.1.2011, lk 58); 31. detsembri 2010. aasta leping Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga vahel, mis käsitleb Euroopa Keskpanga poolt Eesti Panga krediteerimist nõudega Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 30.3 alusel (ELT C 12, 15.2.2011, lk 6).

84

Euroalaga liitumisel kohaldati Eesti Pangale EKPSi põhikirja artikli 48.2 sätet, mille järgi on keskpank kohustatud tasuma osa EKP reservidest, ümberhindluskontodest ning EKP riskieraldisest vastavalt oma kapitaliosalusele EKPs. 2011. aastast kajastatakse sellel kirjel reservide, ümberhindluskontode ning EKP riskieraldise eest üle kantud summa 63 633 111 eurot.

KIRJE 11 – VÄLISVALUUTARESERVIDE ÜLEKANDMISEGA SAMAVÄÄRSED NÕUDED

Kirjel 11 kajastatakse Eesti Panga nõuded, mis tulenevad eurosüsteemiga liitumisel EKP-le üle kantud välisvaluutareservidest. Nõuded on nomineeritud eurodes nende ülekandmise ajal kindlaks määratud väärtuse alusel. Nõuetelt makstakse intressi eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hi-liseima kehtiva intressi piirmäära kohaselt, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta.

Märgitud kapital alates 1. jaanuarist

2009

Märgitud kapital alates 29. det-sembrist 2010

Sissemakstud kapital kuni 26.

detsembrini 2012

Sissemakstud kapital alates

27. detsembrist 2012

% € € €

Nationale Bank van België / Banque Nationale de Belgique 2,4256 261 010 385 220 583 718 261 010 385

Deutsche Bundesbank 18,9373 2 037 777 027 1 722 155 361 2 037 777 027

Eesti Pank 0,1790 19 261 568 16 278 234 19 261 568

Central Bank of Ireland 1,1107 119 518 566 101 006 900 119 518 566

Bank of Greece 1,9649 211 436 059 178 687 726 211 436 059

Banco de España 8,3040 893 564 576 755 164 576 893 564 576

Banque de France 14,2212 1 530 293 899 1 293 273 899 1 530 293 899

Banca d’Italia 12,4966 1 344 715 688 1 136 439 021 1 344 715 688

Central Bank of Cyprus 0,1369 14 731 333 12 449 666 14 731 333

Banque centrale du Luxembourg 0,1747 18 798 860 15 887 193 18 798 860

Central Bank of Malta 0,0632 6 800 732 5 747 399 6 800 732

De Nederlandsche Bank 3,9882 429 156 339 362 686 339 429 156 339

Oesterreichische Nationalbank 1,9417 208 939 588 176 577 921 208 939 588

Banco de Portugal 1,7504 188 354 460 159 181 126 188 354 460

Banka Slovenije 0,3288 35 381 025 29 901 025 35 381 025

Národná banka Slovenska 0,6934 74 614 364 63 057 697 74 614 364

Suomen Pankki – Finlands Bank 1,2539 134 927 820 114 029 487 134 927 820

Vahesumma – euroala riikide keskpangad* 7 529 282 289 6 363 107 289 7 529 282 289

Българска народна банка (Bulgarian National Bank) 0,8686 93 467 027 3 505 014 3 505 014

Česká národní banka 1,4472 155 728 162 5 839 806 5 839 806

Danmarks Nationalbank 1,4835 159 634 278 5 986 285 5 986 285

Latvijas Banka 0,2837 30 527 971 1 144 799 1 144 799

Lietuvos bankas 0,4256 45 797 337 1 717 400 1 717 400

Magyar Nemzeti Bank 1,3856 149 099 600 5 591 235 5 591 235

Narodowy Bank Polski 4,8954 526 776 978 19 754 137 19 754 137

Banca Naţională a României 2,4645 265 196 278 9 944 860 9 944 860

Sveriges Riksbank 2,2582 242 997 053 9 112 389 9 112 389

Bank of England 14,5172 1 562 145 431 58 580 454 58 580 454

Vahesumma – euroalaväliste liikmesriikide keskpangad* 3 231 370 113 121 176 379 121 176 379

Kokku* 100,0000 10 760 652 403 6 484 283 669 7 650 458 669

* Tabelis esitatud vahe- ja kogusummad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida kõikide arvude summaga.


85

KIRJE 12 – NETONÕUDED SEOSES EUROPANGATÄHTEDE JAOTAMISEGA EUROSÜSTEEMIS

Kirje 12 hõlmab Eesti Panga nõudeid eurosüsteemi vastu seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis (vt teemad „Ringluses olevad pangatähed” ja „Eurosüsteemisisesed saldod” arvestus-põhimõtteid käsitlevas lisas).12

KIRJE 13 – MUUD EUROSÜSTEEMISISESED NÕUDED (NETO)

Kirjel 13 kajastatakse netonõuded, mis tulenevad TARGET2-konto saldost, eurosüsteemi riikide kesk-pankadelt kogutava ja ümberjaotatava rahatulu vahest tulenevast nõudest ning EKP europangatähte-delt laekuva kasumi jaotamise nõudest.

TARGET2-konto saldole arvestatakse iga päev intressi eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperat-sioonide kehtiva intressi piirmäära kohaselt.

Nõue EKP vastu seoses rahatulu jaotamisega tuleneb eurosüsteemi riikide keskpankadelt kogutava ja ümberjaotatava rahatulu vahest (vt tulude-kulude aruande lisa kirje 36 „Rahatulu puhastulem“).

Euroopa Keskpanga nõukogu otsuse kohaselt jaotas EKP osaliselt oma 2012. aasta tulu (vt tulude-kulude aruande lisa kirje 35 „Tulu aktsiatelt ja osalustelt“).

12 Eurosüsteemi europangatähtedega seoses valitud arvestusmetoodika kohaselt jaotatakse EKP-le ringluses olevate europanga-tähtede koguväärtusest 8% iga kuu. Ülejäänud 92% ringluses olevate europangatähtede väärtusest jaotatakse riikide keskpankadele iga kuu, kusjuures riikide keskpangad kajastavad oma bilansis oma europangatähtede osatähtsust nende EKP kapitali sissemakstud osa kohaselt. Eespool nimetatud arvestusmetoodika kohaselt riigi keskpangale jaotatud europangatähtede väärtuse ja ringlusse lastud europangatähtede erinevus kajastatakse kirjel „Eurosüsteemisisesed netonõuded/-kohustused seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis”.

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011

TARGET2 saldo 1 740 599 637 978

Nõue EKP vastu seoses rahatulu jaotamisega 24 402 8 520

EKP kasumi osaline jaotamine 1 470 1 668

Kokku 1 766 471 648 166

86

tuhat eurot

Soetusmaksumus Hooned Riistvara Tarkvara Inventar Kokku

Jääk 2011. aasta lõpul 27 669 3 182 4 103 6 186 41 140

Soetatud 549 501 84 48 1 182

Maha kantud, müüdud 0 -87 -69 -7 -163

Jääk 2012. aasta lõpul 28 218 3 596 4 118 6 227 42 159

Akumuleeritud kulum

Jääk 2011. aasta lõpul 8 540 2 493 3 342 3 768 18 143

Arvestatud 1 237 243 282 496 2 258

Vähendatud 0 -87 -69 -7 -163

Jääk 2012. aasta lõpul 9 777 2 649 3 555 4 257 20 238

Jääkväärtus

Jääk 2011. aasta lõpul 19 129 689 761 2 418 22 997

Jääk 2012. aasta lõpul 18 441 947 563 1 970 21 921

Ettemaksud põhivara eest

Jääk 2011. aasta lõpul 0 0 275 0 275

Jääk 2012. aasta lõpul 5 0 495 0 500

Kokku põhivara

Jääk 2011. aasta lõpul 19 129 689 1 036 2 418 23 272

Jääk 2012. aasta lõpul 18 446 947 1 058 1 970 22 421

KIRJE 14 – MATERIAALNE PÕHIVARA

Põhivara soetati 2012. aastal 1,2 miljoni euro eest (2011. aastal 2,9 mln eurot). Hoonete hangetest moodustasid peamise osa hoonete ja tehnovõrkude renoveerimistööd. Riistvarahanked olid seotud uue IP-telefonisüsteemi ja serverite soetamisega. Tarkvarahangetest olid suuremad ärianalüüsitarkvara soetamine ning andmebaasitarkvara täiendused. Inventarihangetest moodustasid peamise osa raha-töötlemisseadmete soetused.

KIRJE 15 – MUUD FINANTSVARAD

Eesti Pangal on Rahvusvaheliste Arvelduste Pangas 214 aktsiat (200 hääleõigusega aktsiat) soetus-maksumusega 217 118 eurot.

KIRJE 16 – BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE ÜMBERHINDLUSE ERISUS

Kirjel 16 kajastatakse aasta lõpuks lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite ümber-hindlusest tulenevaid muutusi. Muutused tulenevad sellest, et tehingud hinnatakse ümber bilansipäe-val kehtiva vahetuskursi alusel, võrreldes väärtusega eurodes, mis saadakse tehingute konverteerimi-sel vastava välisvääringu keskmise maksumuse alusel kõnealusel päeval.

Kirje hõlmab ka pooleliolevate intressimäära vahetustehingute ümberhindluskasumit.

Valuutavahetustehingud hinnatakse eurodesse ümber bilansipäeval kehtiva vastava valuuta keskmise kursi alusel, võrreldes seda euro väärtusega, millega tehingud esialgu kajastati.


87

KIRJE 17 – VIITLAEKUMISED JA ETTEMAKSTUD KULUD

KIRJE 18 – MITMESUGUSED MUUD VARAD

Eesti Panga töötajatele on antud kinnisvaraga tagatud eluasemelaene maksimaalselt 30 aastaks ja tarbimislaene tähtajaga kuni kaks aastat. Tarbimislaenu intressimäära kehtestab igaks aastaks oma otsusega Eesti Panga nõukogu. Tarbimislaenu intressimäär on võrreldav Eesti krediidiasutuste sama-sugustel tingimustel väljastatavate laenude intressimääraga. Enne 2012. aastat välja antud eluaseme-laenude intressimäär on krediidiasutustele makstav hoiustamise püsivõimaluse intressimäär, millele lisandub riskimarginaal, kuid kokku mitte üle rahandusministri kehtestatud laenuintressi alammäära. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär oli võrdne Euroopa Keskpanga hoiuseintressimääraga, mis 2012. aastal oli vahemikus 0–0,25%. Alates 2012. aastast välja antud eluasemelaenude intressimäär on kuue kuu euribor, millele lisandub 0,5% ja ülemine piir on rahandusministri kehtestatud laenuintressi alammäär. Peale selle on antud õppelaene tähtajaga kuni kümme aastat ja intressimääraga 5%.

KIRJE 19 – RINGLUSES OLEVAD PANGATÄHED

Kirje 19 kajastab Eesti Panga osa ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest (vt „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas).

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011



Eurosüsteemisisesed saldod 1 966 2 676

Tuletistehingud 140 91

Rahapoliitika operatsioonid 101 0

Tähtajalised hoiused ja arvelduskontod 9 24

Laenud 9 8

Ettemakstud kulud 575 583

Nõuded Finantsinspektsiooni vastu 551 518

Muud nõuded 338 389

Kokku 12 639 11 959

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011

Eesti Panga töötajate laenud 5 899 5 056

Valuutavahetustehingud 1 760 1 361

Numismaatilised Eesti krooni pangatähed ja mündid 939 952

Lisatagatise nõudega laenud 23 209

Muud 116 214

Kokku 8 737 7 792

88

Esimesel aastal pärast euro sularahale üleminekut kajastati Eesti krooni pangatähed real „Ringluses olevad pangatähed“, alates 2012. aastast kajastatakse real „Mitmesugused muud kohustused“.

2013. aastal jätkavad Eesti kroonide vahetamist eurodeks keskkursiga 15,6466 ja teenustasuta peale keskpanga muuseumi Swedbanki ning SEB Panga sularahakontorid kogu Eestis.

KIRJE 20 – ARVELDUSKONTOD (SH KOHUSTUSLIKU RESERVI KATMISEKS)

Kirjel 20 on kajastatud Eesti krediidiasutuste arvelduskontod Eesti Pangas. Krediidiasutuste arvel-duskontodel kohustusliku reservi katmiseks hoitava raha eest makstav intressimäär on eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseim kehtiv intressi piirmäär. Kohustuslikku reservi ületavale summale intressi ei maksta.

KIRJE 21 – HOIUSTAMISE PÜSIVÕIMALUS

Kirjel 21 kajastatakse eurosüsteemi hoiustamise püsivõimalus, mida Eesti krediidiasutused võivad ka-sutada üleööhoiustamiseks keskpangas ning mille eest makstakse eelnevalt kindlaks määratud intressi.

KIRJE 22 – TÄHTAJALISED HOIUSED

Kirjel 22 kajastatakse Eesti krediidiasutuste tähtajalised hoiused keskpangas. Tähtajalisi hoiuseid ko-gutakse muutuva intressimääraga pakkumise korral nii, et osalised teevad pakkumisi rahasumma ja intressimäära kohta, millega nad soovivad tehinguid teha. EKP jaotamisotsusest sõltub, millised osa-liste pakkumised rahuldatakse.

KIRJE 23 – KOHUSTUSED EURODES EUROALA TEISTE RESIDENTIDE EES

Kirje 23 sisaldab peamiselt Eesti Pangas avatud Finantsinspektsiooni arvelduskonto saldot, millele arvestatakse intresse kord kvartalis arvelduskonto keskmise jäägi alusel. Intressimäär on Eesti Panga välisvaluutareservi tootlus eelmises kvartalis.

KIRJE 24 – KOHUSTUSED EURODES EUROALAVÄLISTE RESIDENTIDE EES

Kirjel 24 kajastatakse euroalaväliste residentide hoiused eurodes. Nendele hoiustele intresse ei arvestata.

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011

Eesti krooni pangatähed 0 48 161

Europangatähed 703 145 590 743

Europangatähtede korrigeerimine 1 632 778 1 683 840

EKP pangatähed (8%) -186 769 -181 865

Kokku 2 149 154 2 140 879


89

KIRJE 25 – KOHUSTUSED VÄLISVÄÄRINGUS EUROALAVÄLISTE RESIDENTIDE EES

Kirjel 25 kajastatakse välisvääringus repotehingud euroalaväliste residentidega.

KIRJE 26 – RAHVUSVAHELISE VALUUTAFONDI ARVESTUSÜHIKUTE (SDR) VASTASKIRJE

Kirjel 26 kajastatakse kohustus IMFi ees, mis tuleneb IMFi 2009. aasta 7. augusti otsusest suurendada kõigile liikmesriikidele suunatud SDRide emissiooni. Eesmärk oli liikmesriikide välisreserve toetades suurendada ülemaailmset likviidsust. SDRide jagamise tulemusena sai Eesti 61 965 241 SDRi.

KIRJE 27 – VIITVÕLAD JA ETTEMAKSTUD TULUD

KIRJE 28 – MITMESUGUSED MUUD KOHUSTUSED

Valuutavahetustehingud hinnatakse eurodesse ümber bilansipäeval kehtiva vastava valuuta keskmise kursi alusel, võrreldes seda euro väärtusega, millega tehingud esialgu kajastati.

Esimesel aastal pärast euro sularahale üleminekut kajastati Eesti krooni pangatähed real „Ringluses olevad pangatähed“, alates 2012. aastast kajastatakse real „Mitmesugused muud kohustused“.

KIRJE 29 – ERALDISED

Kirjel 29 kajastatakse 2012. aastal üldine riskieraldis valuutakursi-, intressimäära- ja krediidiriski eral-distesse. Eraldise suuruse otsustas Eesti Panga juhatus panga varade riskihinnangute alusel.

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011

Tasumata arved 826 907

Maksukohustused 784 688

Puhkusereserv 568 561

Väljamaksmata töötasu 526 506

Intressikulu 292 244


Krediidiasutuste hoiused 52 125

SDRi emissioon 9 22

Rahapoliitilised operatsioonid 1 7

Muud kohustused 77 4

Kokku 3 073 2 910

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011

Eesti krooni pangatähed 44 146 0

Euromündid 30 862 25 076

Eesti krooni mündid 7 530 7 632

Eesti Panga töötajate laenud 80 201

Lisatagatise nõudega laenud 23 23

Valuutavahetustehingud 0 227

Muud kohustused 70 145

Kokku 82 711 33 304

90

KIRJE 30 – ÜMBERHINDLUSKONTOD

Ümberhindluskontodel kajastatakse varade ja kohustuste realiseerimata tuludest tulenevad ümber-hindlusreservid.

Aasta lõpu realiseerimata kulu kajastatakse tulude-kulude aruandes kuluna real „Finantsvarade alla-hindlused”.

KIRJE 31 – KAPITAL JA RESERVID

Kapitali ja reservide muutused 2012. aastal on esitatud alljärgnevas tabelis.

Eesti Panga seaduse paragrahvi 30 kohaselt suunatakse vähemalt 25% aastakasumist nii põhi- kui ka reservkapitali suurendamiseks. Pärast nimetatud eraldiste tegemist võidakse osa kasumist Eesti Panga nõukogu otsuse alusel suunata sihtkapitalide ja -fondide moodustamiseks ning täiendamiseks. Kasumi ülejäänud osa kantakse riigieelarvesse.

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011


Kuld 3 159 2 793

Aktsiad 839 0

Välisvaluuta 796 638


Kokku 13 679 9 740

tuhat eurot

31.12.2012 2011. aasta kasumi jaotus 31.12.2011

Põhikapital 100 000 100 000

Reservkapital 47 237 17 004 30 233

Erireserv 211 100 211 100

Kokku 358 337 17 004 341 333


91

TULUDE - KULUDE ARUANDE LISA

KIRJE 32 – PUHAS INTRESSITULU

KIRJE 33 – FINANTSTEHINGUTE, ALLAHINDLUSTE JA RISKIERALDISTE PUHASTULEM

tuhat eurot

2012 2011

Puhas intressitulu 29 741 20 623


Eurosüsteemisisesed saldod 27 134 14 701


Tuletistehingud 2 053 2 977

Eesti Panga töötajate laenud 99 105

Arvelduskontod 90 312

Pöördrepotehingud 32 290

Tähtajalised hoiused 15 113

Intressikulu -9 188 -10 901

Väärtpaberid -4 845 -2 688

Tuletistehingud -2 367 -2 900

Eurosüsteemisisesed saldod -1 650 -4 681

Euro hoiuste intressid -185 -71

Arvelduskontod -82 -282

Repotehingud -59 -158

Tähtajalised hoiused 0 -121

tuhat eurot

2012 2011

Eurosüsteemisisesed intressitulud 27 134 14 701

Rahapoliitilised operatsioonid 16 978 6 538

TARGETi intressitulu 6 274 2 149

Pangatähtede jaotamine eurosüsteemis 3 097 4 911

Välisvaluutareservide ülekandmine 785 1 103

Eurosüsteemisisesed intressikulud -1 650 -4 681

Kohustusliku reservi intressikulu -1 095 -2 815

Rahapoliitilised operatsioonid -555 -1 141

TARGETi intressikulu 0 -687

Kapitaliosaluse ülekandmine 0 -38

tuhat eurot

2012 2011

Finantstehingute, allahindluste ja riskieraldiste puhastulem -7 807 4 175

Realiseeritud kasum finantstehingutest 4 937 4 684


Tuletistehingud 1 344 -1 137

Finantsvarahalduse kulu -294 -10

Kursivahe kulud/tulud -488 4 012

Finantsvarade allahindlused -1 244 -509

Valuutakursi allahindlus -454 -198

Muud nõuded IMFi vastu -394 0

Tuletistehingud -350 -311

Väärtpaberid -46 -1

Laenuportfelli allahindluse netomuutus 0 1

Eraldised valuutakursi-, intressimäära- ja krediidiriski katmiseks -11 500 0

92

KIRJE 34 – PUHASTULU TEHINGUTASUDEST JA MUUDEST TASUDEST

KIRJE 35 – TULU AKTSIATELT JA OSALUSTELT

Kirjel 35 kajastatakse Rahvusvaheliste Arvelduste Pangalt saadud dividendid. See kirje hõlmab ka EKP europangatähtedelt saadud tulu, mida on kokku 1,5 miljonit eurot (vt „Kasumi vahejaotus” arvestus-põhimõtteid käsitlevas lisas).

Euroopa Keskpanga nõukogu otsuse kohaselt jaotas EKP osaliselt oma 2012. aasta tulu koguväärtu-ses 575 miljonit eurot.

KIRJE 36 – RAHATULU PUHASTULEM

Eurosüsteemi riikide keskpankadelt 2012. aastal kogutud rahatulu puhastulem oli kokku 23 404 802 733 eurot, mis sisaldab ka Eesti Panga osa.

Eurosüsteemi kogutud rahatulu jaotatakse riikide keskpankadele nende osa kohaselt EKP kapitali märkimise aluses. Eesti Panga 35 492 178 euro ulatuses kogutud rahatulu ja Eesti Pangale jaotatud 59 874 657 euro ulatuses rahatulu erinevusest tekkis netotulemina 24 382 479 euro ulatuses rahatulu.

Eurosüsteemi iga riigi keskpanga rahatulu tekib riigi keskpanga märgitud varade tegelikust aastatulust, millest on maha arvatud kulud kohustuste baasi kuuluvatelt kohustustelt. Kohustuste baas koosneb põ-hiliselt järgmistest kirjetest: ringluses olevad pangatähed, rahapoliitiliste operatsioonidega seotud kohus-tused eurodes euroala krediidiasutuste ees, eurosüsteemisisesed netokohustused seoses TARGET2 te-hingutega, eurosüsteemisisesed netokohustused seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis. Kohustuste baasi kuuluvatelt kohustustelt makstav intress arvatakse kogutavast rahatulust maha.

tuhat eurot

2012 2011

Puhastulu tehingutasudest ja muudest tasudest 793 724

Tulu tehingutasudest ja muudest tasudest 899 825

Arveldusteeninduse tulud 860 825

Trahvid, viivised ja muud tasud 39 0

Kulu tehingutasudest ja muudest tasudest -106 -101

Komisjonitasud -71 -61

TARGET2 kulud -29 -30

Muud tasud -6 -10

tuhat eurot

2012 2011

Rahatulu puhastulem 24 402 8 520

Rahatulu jaotamine 24 382 8 520

Eesti Panga kogutud rahatulu -35 492 -31 608

Eesti Pangale jaotatud rahatulu 59 874 40 128

Eelmise aasta rahatulu korrigeerimine 20 0


93

Märgitud varad koosnevad järgmistest kirjetest: rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laenud eu-rodes euroala krediidiasutustele, rahapoliitilisel eesmärgil hoitavad väärtpaberid, EKP-le välisvaluuta-reservide ülekandmisega samaväärsed nõuded, eurosüsteemisisesed netonõuded seoses TARGET2 tehingutega, eurosüsteemisisesed netonõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüstee-mis, piiratud kogus riikide keskpankade kullavarudest võrdeliselt nende EKP kapitali sissemakstud osadega.

Kulda ei peeta tuluallikaks. Kooskõlas EKP 2. juuli 2009. aasta otsusega (EKP/2009/16) tagatud võ-lakirjade ostu kava rakendamise kohta ja 3. novembri 2011. aasta otsusega (EKP/2011/17) teise tagatud võlakirjade ostu kava rakendamise kohta võetakse rahapoliitika eesmärgil hoitavatest väärt-paberitest saadav tulu arvesse eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseima kehtiva intressi piirmäära alusel. Kui riigi keskpanga märgitud varade väärtus ületab kohustuste baasi väärtust või jääb sellele alla, siis erinevuse tasakaalustamiseks korrutatakse saadud tulemus iga päev eurosüs-teemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseima kehtiva intressi piirmääraga ning arvestatakse rahatulu jaotamisel aasta jooksul saadud tuluna või kuluna.

KIRJE 37 – MUUD TULUD

Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga koostööprotokolli kohaselt tasus inspektsioon Eesti Pangale osu-tatud tugiteenuste eest iga kuu maksetena 100% tugiteenuste maksumusest. Eesti Pank osutab Fi-nantsinspektsioonile infotehnoloogia-, raamatupidamis- ning kinnisvara- ja haldusteenust. Inspekt-sioon hüvitab neile soetatud põhivara amortisatsioonikulu.

Numismaatilis-bonistiliste toodete müügitulust enamiku moodustas meenemüntide müügitulu, millest ligikaudu 38% saadi 2012. aasta Londoni olümpiamängudele pühendatud hõbedase meenemündi müügist.

Euro kasutuselevõtu kuludest hüvitas Euroopa Komisjon Eesti Panga kulud euro stardipakettide val-mistamisele ja eurokommunikatsioonile 2010. ja 2011. aastal.

Varahalduse tuludes kajastatakse Eesti Pangale makstav teenustasu Tagatisfondi vahendite investee-rimise eest.

Rendituludes kajastatakse Eesti Panga koolituskeskuste renditulud.

tuhat eurot

2012 2011

Muud tulud 1 336 6 248

Finantsjärelevalve hüvitatavad kulud 586 547

Meenemüntide ja numismaatiliste toodete müügitulu 352 2 057

Euro kasutuselevõtu kulude hüvitamine 219 0

Varahalduse tulu 118 107

Renditulu 42 39

Tulu mündimetalli müügist 0 3 474

Muud tulud 19 24

94

KIRJE 38 – PERSONALIKULU

Personalikulu sisaldab peamiselt töötasu koos maksudega.

Hüvitiste ja soodustuste kuludes kajastatakse pensionihüvitised ning eluasemelaenu soodusintressi-määralt ja koolituskeskuse ruumide rendi soodushinnalt arvestatava erisoodustusmaksu kulu.

Eesti Panga töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli 2012. aastal 237 töötajat (2011. aastal 241 töötajat).

KIRJE 39 – HALDUSKULU

Finantsvara halduskuludes kajastatakse turuinfo ostukulu, välisarvelduste teenustasu ja kulu ning vä-lisreservide haldustasu.

Avalike suhete ja trükiste kuludes kajastatakse avalike ürituste kulu, trükiste kulu, infoagentuuride, ava-liku veebi ja sidusandmebaaside kulu, avalikkussuhete uuringute ning teabekampaaniate ja reklaami kulu ning panga muuseumi kulu.

Lähetuskuludes kajastatakse töölähetusi Eesti Panga esindamisel ja koostöös rahvusvaheliste orga-nisatsioonide ning finantsasutustega. 2012. aastal toimus 762 lähetust (2011. aastal 727 lähetust).

Muudest halduskuludest moodustasid peamise osa turvakulu, välisesindaja kulu ja majandusuuringute kulu.

tuhat eurot

2012 2011

Personalikulu -7 859 -7 701

Töötasu -5 736 -5 609

Sotsiaalmaks -1 921 -1 881

Hüvitised ja soodustused -128 -134

Töötuskindlustusmaks -74 -77

tuhat eurot

2012 2011

Halduskulu -5 160 -5 312

Infotehnoloogia hoolduskulu -1 209 -1 424

Kinnisvara remondi- ja halduskulu -1 179 -948

Finantsvara halduskulu -916 -972

Lähetuskulu -561 -582

Avalike suhete ja trükiste kulu -318 -415

Koolituskulu -225 -206

Bürookulud -176 -193

Side- ja transpordikulu -113 -108

Õigusteeninduse, -ekspertiisi ja kohtukulu -76 -22

Muud halduskulud -387 -442


95

KIRJE 40 – MUUD KULUD

KIRJE 41 – TULETISTEHINGUD

2012. aasta 31. detsembril oli pooleliolevaid futuuride ostutehinguid lepingulise väärtusega 305,4 mil-jonit ning müügitehinguid 168,5 miljonit eurot (2011. aastal vastavalt 18,7 miljonit ja 169,6 miljonit eurot). Pooleliolevaid intressimäära vahetustehinguid oli lepingulise väärtusega 265,6 miljonit eurot (2011. aastal 148,5 miljonit eurot). Valuutavahetus- ja forvardtehingute laekumata nõudeid ja täitmata kohustusi oli aasta lõpus vastavalt 191,4 miljonit ja 189,4 miljonit eurot (2011. aastal vastavalt 126,3 miljonit ja 127,6 miljonit eurot).

KIRJE 42 – TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

Pangatähtede ja müntide valmistamine2012. aasta lõpul ulatusid Eesti Panga lepingulised kohustused Joint Euro Tenderi koostöölepingu alusel 2013. aastal europangatähtede valmistamiseks 1,8 miljoni euroni. Sellest 1,5 miljonit on 2012. aastast edasilükkunud kohustus.

Eesti Pank osaleb pärast euroalaga ühinemist europangatähtede tootmises. Eesti Pangal on kohustus tagastada eurosüsteemile ehk euroala keskpankadele 2010. aasta sügisel eurole ülemineku tarvis lae-nuks saadud 44 miljonit pangatähte. Peale selle tuleb igal aastal toota euroala riikidele Euroopa Kesk-panga nõukogu määratav sularahakogus. Eesti Pank hangib europangatähed ühishankega koostöös euroala kaheksa teise keskpangaga. Hanke alusel toodetakse 20euroseid pangatähti, mis suunatakse eurosüsteemi ühistesse varudesse.

Rahvusvaheliste Arvelduste PankAlates 1930. aastast eksisteerib tinglik kohustus Rahvusvaheliste Arvelduste Panga ees, mis tähendab 75protsendilist sissemaksmata osa Šveitsi kuldfrankides nomineeritud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga aktsiate eest, mille summa oli bilansipäeval 551 810 eurot (vt kirje 15).

tuhat eurot

2012 2011

Muud kulud -965 -4 109

Euromüntide valmistamine -438 -2 855

Meenemüntide ja numismaatiliste toodete valmistamine -213 -532

Sularaha ringluse korraldamine -132 -524

Muud kulud -182 -198

tuhat eurot

31.12.2012 31.12.2011

Tingimuslikud kohustused 2 345 2 105

Lepingulised kohustused sularaha valmistamiseks 1 793 1 542

BISi aktsiate 75%ne sissemaksmata osa 552 563

96


97

98


99

LISAD

100

LISAD

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU RAHAPOLIITILISED OTSUSED

12. JAANUAR 2012

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumis-intressi alammäärana 1,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 1,75% ning hoiustamise pü-sivõimaluse intressimäärana 0,25%.

9. VEEBRUAR 2012


Nõukogu andis oma heakskiidu spetsiifilistele riigisisestele kõlblikkuskriteeriumidele ja riskiturbe meetmetele, mille alusel võib mitmes riigis eurosüsteemi laenuoperatsioonide tagatisena ajutiselt aktsepteerida täiendavaid krediidinõudeid.

8. MÄRTS 2012


4. APRILL 2012


3. MAI 2012


6. JUUNI 2012

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumi-sintressi alammäärana 1,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 1,75% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25%. Kuni 15. jaanuarini 2013 tehtavate refinantseerimisoperatsioonide puhul otsustati jätkuvalt kasutada piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlust.


101

5. JUULI 2012

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas:

alandada eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära 25 baaspunkti võrra 0,75%ni alates operatsioonist, mis teostatakse 11. juulil 2012; alandada laenamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra 1,50%ni alates 11. juulist 2012;alandada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra 0,00%ni alates 11. juulist 2012.

2. AUGUST 2012

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumi-sintressi alammäärana 0,75%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 1,50% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 0,00%.

6. SEPTEMBER 2012


Nõukogu määras kindlaks korra euroala riigivõlakirjade järelturul rahapoliitiliste otsetehingute (outright monetary transactions) tegemiseks.

4. OKTOOBER 2012


8. NOVEMBER 2012


6. DETSEMBER 2012

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumi-sintressi alammäärana 0,75%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 1,50% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 0,00%. Kuni 9. juulini 2013 tehtavate refinantseerimisoperatsioonide puhul otsustati jätkuvalt kasutada piira-matu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlust.

102

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU MUUD OTSUSED

Turuoperatsioonid

Täiendavate krediidinõuete riiklike raamistike aktsepteerimineKooskõlas EKP nõukogu 8. detsembri 2011. aasta otsusega, millega lubati eurosüsteemi liikmes-riikide keskpankadel ajutiselt aktsepteerida tagatisena teatavatele kõlblikkuskriteeriumidele vasta-vaid täiendavaid krediidinõudeid, kiitis nõukogu 2012. aasta 9. veebruaril heaks Iirimaa keskpanga, Hispaania keskpanga, Prantsusmaa keskpanga, Itaalia keskpanga, Küprose keskpanga, Austria keskpanga ja Portugali keskpanga ettepandud raamistikud. Sellekohane pressiteade avaldati 8. det-sembril EKP veebilehel.

Kreeka valitsuse emiteeritud või tagatud võlainstrumentide kõlblikkus eurosüsteemi laenu-operatsioonides27. veebruaril 2012 võttis EKP nõukogu vastu otsuse EKP/2012/2, millega tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2010/3 ajutiste meetmete kohta seoses Kreeka valitsuse emiteeritud või tagatud turus-tatavate võlainstrumentide kõlblikkusega. Selle otsuse kohaselt, mis tehti teatavaks EKP veebilehel 28. veebruaril 2012 avaldatud pressiteates, kaotavad Kreeka valitsuse emiteeritud või tagatud varad ajutiselt kõlblikkuse alates erasektori kaasamise käivitamise tõttu toimunud krediidisündmusest kuni euroala riigipeade ja valitsusjuhtide poolt 21. juulil 2011 kokku lepitud ja 26. oktoobril 2011 kinnitatud tagatiste parandamise kava aktiveerimiseni. EKP nõukogu teatas aktiveerimisest 8. märtsil 2012 avaldatud pressiteates. 5. märtsil 2012 võttis EKP nõukogu vastu otsuse EKP/2012/3 Kreeka Vaba-riigi emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkuse kohta seoses Kreeka Vabariigi võlavahetuspakkumisega. Mõlemad õigusaktid on avaldatud EKP veebilehel.

Teatavate valitsuse tagatud pangavõlakirjade aktsepteerimine21. märtsil 2012 võttis EKP nõukogu vastu otsuse EKP/2012/4, millega muudetakse otsust EKP/2011/25 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioo-nidega ja tagatise kõlblikkusega. Selle otsuse kohaselt ei ole eurosüsteemi liikmesriikide keskpangad kohustatud aktsepteerima eurosüsteemi laenuoperatsioonide tagatisena kõlblikke pangavõlakirju, mille on taganud ELi ja IMFi finantsabiprogrammi kaasatud liikmesriik või liikmesriik, kelle krediidihin-nang ei vasta eurosüsteemi kõrgetele krediidistandarditele vastavuse miinimumtasemele. Otsus on kättesaadav EKP veebilehel.

Kohustus teatada muudatustest varaga tagatud väärtpaberites4. aprillil 2012 kiitis EKP nõukogu heaks täiendavad teabenõuded, mis käsitlevad muudatusi varaga tagatud väärtpaberites. Osapooled peavad teatama eurosüsteemile: i) tagatisena esitatud varaga tagatud väärtpaberites kavandatavatest muudatustest üks kuu enne muudatuste tegemist; ning ii) varaga tagatud väärtpaberite tagatisena esitamisel muudatustest, mis on nendes varades tehtud eelnenud kuue kuu jooksul (kui varaga tagatud väärtpaberid on osapoole enda kasutuses). Riikide keskpangad teavitavad osapooli nendest nõuetest.

Makseviivituse määratluse (Basel II) järgimine kolmandate poolte reitinguvahendites4. aprillil 2012 otsustas EKP nõukogu, et reitinguvahendeid, mis ei vasta 2012. aasta 31. maiks Ba-


103

sel II raamistikus sätestatud makseviivituse määratlusele, ei tohi kasutada eurosüsteemi krediidihin-damisraamistiku allikana enne, kui need on viidud määratlusega kooskõlla.

Creditform Rating AG aktsepteerimine eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku reitingu-vahendina4. aprillil 2012 kiitis EKP nõukogu heaks Creditform Rating AG reitinguvahendi kasutamise eurosüs-teemi krediidihindamisraamistikus. EKP veebilehel on avaldatud täielik nimekiri süsteemidest, mida eurosüsteem aktsepteerib krediidihindamisraamistikus kasutamiseks.

Laenualase teabe vormid uute varaga tagatud väärtpaberiliikide jaoksKooskõlas EKP nõukogu 2010. aasta detsembri otsusega (vt EKP nõukogu 2010. aasta detsembri otsused) võtta eurosüsteemi tagatisvarade raamistikus järk-järgult kasutusele laenude kaupa esita-tava teabe nõuded mitmete varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse puhul kiitis nõukogu 10. mail 2012 heaks teabevormid, mida kasutatakse väärtpaberite puhul, mille tagatiseks on tarbimislaenud, liisingud ja autolaenud. Sellega viiakse lõpule nõukogu 2011. aasta 29. aprilli otsus hüpoteegitaga-tisega kommertsväärtpaberite ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tehingute puhul ka-sutatavate teabevormide heakskiitmise kohta. Kõik teabevormid on kättesaadavad EKP veebilehel.

11. juulist 2012 kuni 15. jaanuarini 2013 teostatavad refinantseerimisoperatsioonid

6. juunil 2012 võttis EKP nõukogu vastu mitu otsust, mis käsitlevad eurosüsteemi põhilisi ja pikema-ajalisi refinantseerimisoperatsioone ning selliste operatsioonide puhul rakendatavaid pakkumisme-netlusi. Täpsemat teavet saab EKP veebilehel samal kuupäeval avaldatud pressiteatest.

Meetmed osapooltele kättesaadavate tagatiste hulga suurendamiseks

20. juunil 2012 tegi EKP nõukogu otsuse täiendavate meetmete kohta, millega suurendatakse osa-pooltele kättesaadavate tagatiste hulka, et parandada nende juurdepääsu eurosüsteemi operatsioo-nidele ning toetada veelgi laenude andmist kodumajapidamistele ning kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele. Täpsemat teavet saab 22. juunil 2012 EKP veebilehel avaldatud pressitea-test.

Ajutised meetmed seoses teatavate varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkusega eurosüs-teemi tagatisvarana

28. juunil 2012 võttis EKP nõukogu vastu otsuse EKP/2012/11, millega muudetakse otsust EKP/2011/25 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioo-nidega ja tagatise kõlblikkusega. Muudatus puudutab kõlblikkuskriteeriumeid, millele varaga tagatud väärtpaberid peavad vastama, et neid saaks kasutada eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tagatisena. Otsus avaldati samal päeval EKP veebilehel.

Valitsuse tagatud pangavõlakirjade kõlblikkus eurosüsteemi tagatisvarana3. juulil 2012 võttis EKP nõukogu vastu otsuse EKP/2012/12, millega muudetakse otsust EKP/2011/25 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonidega ja ta-

104

gatise kõlblikkusega. Muudatuse tulemusena ei saa pangad nüüdsest enam suurendada valitsuse tagatud pangavõlakirjade tagatisena kasutamise ulatust, kui EKP nõukogu ei ole nende asjakohast taotlust eelnevalt heaks kiitnud. Taotlusele tuleb lisada rahastamiskava. Otsus avaldati samal päeval EKP veebilehel.

Vastavus Basel II raamistikus sätestatud makseviivituse määratlusele4. aprillil 2012 otsustas EKP nõukogu, et reitinguvahendeid, mis ei vasta 2012. aasta 31. maiks Ba-sel II raamistikus sätestatud makseviivituse määratlusele, ei tohi kasutada eurosüsteemi krediidi-hindamisraamistiku allikana enne, kui need on viidud määratlusega kooskõlla. Sellest lähtudes tegi EKP nõukogu 5. juulil 2012 otsuse, et ajutiselt ei kasutata eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku allikana järgmisi reitinguvahendeid: ICAP, Coface Serviços Portugal ja Cerved.

Täiendavate krediidinõuete riiklike raamistike aktsepteerimineKooskõlas EKP nõukogu 8. detsembri 2011. aasta otsusega, millega anti eurosüsteemi liikmesriikide keskpankadele ajutine luba aktsepteerida tagatisena teatavatele kõlblikkuskriteeriumidele vastavaid täiendavaid krediidinõudeid, kiitis nõukogu 5. juulil 2012 heaks Kreeka keskpanga ettepandud raa-mistiku ning Küprose keskpanga, Portugali keskpanga ja Itaalia keskpanga ettepandud raamistike laiendamise.

Laenualase teabe nõuete rakendamine varaga tagatud väärtpaberite puhul5. juulil 2012 otsustas EKP nõukogu, et eurosüsteemi tagatisvarade raamistikku kuuluvate varaga tagatud väärtpaberite puhul hakatakse rakendama laenualase teabe nõudeid. Üheksa kuu pikkuse üleminekuperioodi järel tuleb täielikult kasutusele võtta nõuetekohased laenualase teabe vormid. Üleminekuperioodid algavad kuupäevast, millest alates andmete esitamine on asjaomase väärtpabe-riliigi puhul kohustuslik. Samuti otsustas EKP nõukogu, mis ajast tuleb hakata laenualast teavet esi-tama eluasemehüpoteegiga tagatud väärtpaberite kohta, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele antavate laenude väärtpaberistamise kohta, hüpoteegitagatisega kommertsväärtpaberite kohta ning varaga tagatud väärtpaberite kohta, mille tagatiseks on autolaenud, tarbimislaenud ja liisingud. Täp-semat teavet saab 6. juulil 2012 EKP veebilehel avaldatud pressiteatest.

Operatsioone käsitleva teabe läbipaistvuse suurendamine6. juulil 2012 otsustas EKP nõukogu, et EKP hakkab avaldama tagatiste kohta teavet igas kvartalis. Andmed esitatakse tabelite ja jooniste kujul. Seni on teavet esitatud EKP aastaaruandes ning see on hõlmanud eurosüsteemi laenuoperatsioonide kõlblikke tagatisi varaliikide kaupa, ületagatuse määra ning makstud tagatisi varaliikide kaupa. Kvartaliandmed esitati esmakordselt 2012. aasta septembris.

Kreeka valitsuse emiteeritud või tagatud võlakirjade tagatiskõlblikkusSeoses Kreeka valitsuse emiteeritud või täielikult tagatud turustatavate võlainstrumentide tagasios-tukava kehtivusaja lõppemisega 25. juulil 2012 ei ole kõnealused instrumendid praegu eurosüstee-mi rahapoliitika operatsioonide tagatisena kõlblikud. Vastavalt ettenähtud menetlusele hindab EKP nõukogu nende võlainstrumentide võimalikku kõlblikkust pärast käsilolevat hindamist, mille käigus Euroopa Komisjon koos EKP ja IMFiga analüüsivad Kreeka edusamme teise kohandamisprogram-mi raames. Asjakohane pressiteade ja õigusakt (EKP otsus EKP/2012/14) avaldati EKP veebilehel 20. juulil 2012.


105

Õigusraamistik, mis reguleerib ajutisi meetmeid seoses teatavate varade kõlblikkusega2. augustil 2012 võttis EKP nõukogu vastu suunise EKP/2012/18 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonidega ja tagatise kõlblikkusega, millega muudetak-se suunist EKP/2007/9. Eesmärk oli asendada otsus EKP/2011/25 (täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonidega ja tagatise kõlblikkusega) suunisega, mida liikmesriikide keskpangad rakendavad oma lepingutes ja regulatiivsetes õigusaktides. Otsuse EKP/2011/25 tunnistas EKP nõukogu kehtetuks samal päeval vastu võetud otsusega EKP/2012/17. Kõnealused õigusaktid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja EKP veebilehel.

Rahapoliitiliste otsetehingute (OMT) tehnilised üksikasjad6. septembril 2012 tegi EKP nõukogu otsuse riigivõlakirjade järelturul teostatavate eurosüsteemi ra-hapoliitiliste otsetehingute tehniliste üksikasjade kohta. Otsetehingute eesmärk on tagada rahapolii-tika ülekandemehhanismi asjakohane toimimine ja rahapoliitika ühtsus. Rahapoliitika otsetehingute teostamise raamistikust saab ülevaate EKP veebilehel samal kuupäeval avaldatud pressiteatest.

Meetmed tagatiste kättesaadavuse toetamiseks6. septembril 2012 tegi EKP nõukogu otsuse täiendavate meetmete kohta kättesaadavate tagatiste säilitamiseks osapooltele, et kindlustada nende juurdepääs eurosüsteemi likviidsust lisavatele ope-ratsioonidele. Meetmetest saab ülevaate EKP veebilehel samal kuupäeval avaldatud pressiteatest. Meetmed jõustuvad koos õigusaktidega, milles tehakse vajalikud kohandused eurosüsteemi tagatis-varade raamistikus.

Vahetustehingute kokkuleppe pikendamine Inglise keskpangaga12. septembril 2012 otsustas EKP nõukogu kokkuleppel Inglise keskpangaga, et EKP ja Inglise kesk-panga vahetustehingute kokkuleppe kehtivusaega pikendatakse 30. septembrini 2013. Kokkulepe sõlmiti 17. detsembril 2010 ning 25. augustil 2011 pikendati esmakordselt selle kehtivusaega kuni 2012. aasta septembri lõpuni. Asjakohane pressiteade on avaldatud EKP veebilehel.

Eurosüsteemi ühise hinnakujundusplatvormi käivitamine17. septembril 2012 kiitis EKP nõukogu heaks eurosüsteemi ühise hinnakujundusplatvormi (Common Eurosystem Pricing Hub, CEPH) käivitamise. CEPH vahetab välja kaks seni kasutusel olnud platvor-mi, mida haldasid Prantsusmaa keskpank (varaga tagatud väärtpaberite hindamine) ja Saksamaa keskpank (muude võlainstrumentide hindamine). CEPH kui ühtne integreeritud platvorm edastab eurosüsteemile ühtsed hinnad, mida kõik eurosüsteemi keskpangad kasutavad eurosüsteemi laenu-operatsioonide tagatisvarade hindamisel. CEPH käivitati 21. septembril 2012.

Meetmed tagatiste kättesaadavuse toetamiseks10. oktoobril 2012 võttis EKP nõukogu vastu suunise EKP/2012/23, millega muudetakse suunist EKP/2012/18 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioo-nidega ja tagatise kõlblikkusega. Uue suunisega laiendatakse ajutiselt eurosüsteemi rahapoliitilistes operatsioonides kasutatavate tagatisvarade kõlblikkuskriteeriumeid, aktsepteerides rahapoliitiliste operatsioonide tagatisena naelsterlingites, jeenides või USA dollarites nomineeritud turustatavaid võlainstrumente. Suunis avaldati 18. oktoobril 2012 EKP veebilehel.

106

Eurosüsteemi vastus seoses Euroopa Komisjoni avaliku aruteluga indeksite reguleerimise üle8. novembril 2012 kiitis EKP nõukogu heaks eurosüsteemi vastuse Euroopa Komisjoni avalikule aru-telule indeksite reguleerimise üle, mille eesmärk on hinnata, kas võrdlusalusena kasutatavate indek-site koostamise ja haldamise täiendav reguleerimine on vajalik. Eurosüsteemi vastus on kättesaadav EKP veebilehel.

Ühtne miinimumlävi krediidinõuete aktsepteerimiseks tagatisena15. juunil 2012 otsustas EKP nõukogu lõpetada keskpankadevahelise tagatiste haldamise süsteemi (CCBM2) projekti ettevalmistused praegusel kujul. Sellest lähtudes otsustas EKP nõukogu 9. no-vembril 2012 edasi lükata ühtse miinimumläve kehtestamise krediidinõuete aktsepteerimiseks taga-tisena.

Muudatused EKP ülddokumentatsioonis26. novembril 2012 kiitis EKP nõukogu uuesti sõnastatud kujul heaks dokumendi „Rahapoliitika ra-kendamine euroalal. Eurosüsteemi rahapoliitiliste instrumentide ja menetluskorra ülddokumentat-sioon” ning võttis vastu suunise EKP/2012/25, millega muudetakse suunist EKP/2011/14 eurosüstee-mi rahapoliitiliste instrumentide ja menetluskorra kohta. Ülddokumentatsiooni uus versioon sisaldab kõiki muudatusi, mis on tehtud alates viimasest ajakohastamisest 2011. aasta septembris. Suunist EKP/2012/25 hakatakse kohaldama alates 3. jaanuarist 2013. Suunis ja pressiteade tähtsamate muudatuste kohta avaldati EKP veebilehel 28. novembril 2012.

Teiste keskpankadega sõlmitud vahetustehingute kokkulepete kehtivusaja pikendamine4. detsembril 2012 otsustas EKP nõukogu, et vahetustehingute liine, mille EKP on sõlminud USA Fö-deraalreservi Süsteemi, Jaapani keskpanga, Inglise keskpanga, Šveitsi keskpanga ja Kanada kesk-pangaga, pikendatakse kuni 1. veebruarini 2014. Samuti otsustati kuni edasise teatamiseni jätkata USA dollarites likviidsust lisavaid operatsioone tähtajaga 7 päeva ja 84 päeva. Sellekohane pressi-teade avaldati EKP veebilehel 13. detsembril 2012.

Refinantseerimisoperatsioonid 2013. aasta jaanuarist juulini6. detsembril 2012 tegi EKP nõukogu otsuse jätkata põhilisi refinantseerimisoperatsioone piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustena niikaua, kui see on vajalik, ja veel vähemalt 2013. aasta kuuenda arvestusperioodi lõpuni 9. juulil 2013. Seda menetlust rakendatakse endiselt ka eurosüsteemi eritähtajaga (ühe arvestusperioodi pikkuste) refinantseerimisoperatsioo-nide puhul ja kolmekuuliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide puhul, mis jaotatakse 2013. aasta esimese kuue kuu jooksul. Sellekohane pressiteade avaldati EKP veebilehel 6. detsemb-ril 2012.

Eurorahaturu uuring 201212. detsembril 2012 andis EKP nõukogu loa avaldada eurorahaturu uuring pealkirjaga „Euro Money Market Study 2012”, mille koostas turuoperatsioonide komiteele alluv EKPSi töörühm. 2011. aasta teise kvartali ja 2012. aasta andmetel põhinevas uuringus rõhutatakse euroala riigivõlakriisi märkimis-väärset mõju eurorahaturule ning tõstetakse esile mõju, mida avaldasid eurosüsteemi erakorralised meetmed turgude toimimise taastamisel keskkonnas, kus eurorahaturg on endiselt killustatud. Uu-ring koos üksikasjaliku pressiteatega avaldati EKP veebilehel 17. detsembril 2012.


107

Kreeka valitsuse emiteeritud või tagatud võlainstrumentide kõlblikkus19. detsembril 2012 võttis EKP nõukogu vastu otsuse EKP/2012/32 ajutiste meetmete kohta seo-ses Kreeka Vabariigi emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega. Otsusega EKP/2012/32 peatatakse eurosüsteemi laenuoperatsioonides esitatavate tagatiste kõlblik-kusnõuetes sätestatud minimaalse krediidireitingu künnise kohaldamine Kreeka valitsuse emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide suhtes ning need tunnistatakse eurosüsteemi laenuope-ratsioonide jaoks uuesti kõlblikuks pärast teatavate väärtuskärbete tegemist ning tingimusel, et kõik muud kõlblikkusnõuded on täidetud. Otsus koos pressiteatega avaldati EKP veebilehel 19. detsemb-ril 2012.

Sloveenia keskpanga krediidihindamise süsteemi aktsepteerimine seoses eurosüsteemi kredii-dihindamisraamistikuga19. detsembril 2012 kiitis EKP nõukogu heaks Sloveenia keskpanga krediidihindamise süsteemi kasutamise eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus. EKP veebilehel on avaldatud täielik nimekiri süsteemidest, mida eurosüsteem aktsepteerib krediidihindamisraamistikus kasutamiseks.

Välisvääringus nomineeritud tagatiste kõlblikkus19. detsembril 2012 võttis EKP nõukogu vastu otsuse EKP/2012/34 välisvääringus nomineeritud ta-gatiste kõlblikkuse reeglite ajutise muutmise kohta. Otsus, mis jõustus 3. jaanuaril 2013, sätestab õigusliku aluse ülddokumentatsiooni teatavate sätete kohaldamise peatamiseks ning selle alusel loe-takse mõningad naelsterlingites, jeenides või USA dollarites nomineeritud varad jätkuvalt kõlblikeks tagatisvaradeks. Otsus on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja on kättesaadav EKP veebilehel.

Operatsiooniline raamistik

Vastuvõetavate reguleerimata turgude loetelu ja avaliku sektori finantseerimisasutuseks liigi-tatud emitentide loetelu iga-aastane läbivaatamine27. septembril 2012 tutvus EKP nõukogu eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide jaoks vastu-võetavate reguleerimata turgude loetelu iga-aastase läbivaatuse tulemustega ning otsustas järgmist: 1) lisada loetellu Hi-MTF ja Belgia riigi nullintressiga võlakirjade (Belgian Strips) börsivälised turud; ning 2) kõrvaldada loetelust Saksa riigi võlakirjade MTS-turg, mis suleti 2012. aasta aprillis. Lisaks kiitis EKP nõukogu heaks Fondo de Reestructuración Ordenada Bancaria (FROB) liigitamise avaliku sektori finantseerimisasutuseks. FROBi emiteeritud võlainstrumendid kuuluvad seega eurosüsteemi laenuoperatsioonide kõlblike tagatisvarade II likviidsusklassi. EKP aktsepteeritud reguleerimata tur-gude ajakohastatud loetelu on kättesaadav EKP veebilehel.

Majandus-, rahandus- ja finantsolukord

Keskpankade laenukeelust ja eesõiguste andmise keelust kinnipidamine3. mail 2012 kiitis EKP nõukogu heaks aruande 2011. aasta kohta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga, mille kohaselt EKP-le on antud ülesanne jälgida ELi keskpankade kinnipidamist lepingu artiklites 123 ja 124 ning seonduvates määrustes sätestatud keeldudest. Täpsemat teavet saab EKP 2011. aasta aruandest, mis avaldati 25. aprillil 2012.

108

Struktuuriküsimuste aruanne 20126. juunil 2012 kiitis nõukogu heaks 2012. aasta struktuuriküsimuste aruande (Structural Issues Re-port) pealkirjaga „Euro area labour markets and the crisis”, mille koostas rahapoliitika komitee (üks eurosüsteemi/EKPSi komiteedest). Aruandes kirjeldatakse lahknevusi euroala tööturgudel toimunud kohandustes, hinnates erinevate šokkide, tööturuinstitutsioonide ja poliitiliste meetmete osa, ning analüüsitakse tööturu arengu tagajärgi keskmises perspektiivis. Aruanne esitati Euroopa Parlamen-dile ja avaldati seejärel EKP veebilehel üldtoimetiste seerias.

Finantsstabiilsus ja -järelevalve

EKP 2012. aasta aruanne Euroopa finantslõimumise kohta21. märtsil 2012 võttis EKP nõukogu teadmiseks, et EKP kuues aruanne Euroopa finantslõimumise kohta avaldatakse EKP veebilehel 26. aprillil 2012 Euroopa finantslõimumist ja -stabiilsust käsitleva EKP ja Euroopa Komisjoni ühiskonverentsi puhul. Aruandes antakse ülevaade finantslõimumise olu-korrast euroalal ja eurosüsteemi tegevusest seoses finantslõimumisega. Eraldi käsitletakse selliseid teemasid nagu nõrgema finantslõimumise mõju rahapoliitika ülekandumisele või vähesema finants-lõimumise tagajärjed eurosüsteemi tegevusraamistiku jaoks.

Aruanne pankadepoolse rahastamise struktuuri muutuste kohta21. märtsil 2012 võttis EKP nõukogu teadmiseks eurosüsteemi/EKPSi finantsstabiilsuse komitee koostatud aruande pankadepoolse rahastamise struktuuri muutuste kohta ning kiitis heaks selle edastamise teavitamise eesmärgil ESRNile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele. Aruanne on avalda-tud EKP veebilehel.

„Financial Stability Review – June 2012”15. mail 2012 andis nõukogu loa avaldada dokument „Financial Stability Review – June 2012” („Fi-nantsstabiilsuse ülevaade – juuni 2012”). Ülevaates hinnatakse põhjalikult euroala finantssüsteemi suutlikkust toime tulla häiretega ning analüüsitakse finantssüsteemi haavatavust ja süsteemi stabiil-sust ohustavaid põhilisi riske. Ülevaade on avaldatud EKP veebilehel.

Eurosüsteemi vastus seoses Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooniga bail-in vahendite kohta15. mail 2012 kiitis EKP nõukogu heaks eurosüsteemi vastuse seoses Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooniga bail-in vahendite kohta, mille komisjon käivitas, et lõplikult vormistada eelseisev õigusakti ettepanek pankade taastamise ja kriisijuhtimise kohta.

Eurosüsteemi vastus Euroopa Komisjoni rohelisele raamatule varipanganduse kohta5. juulil 2012 kiitis EKP nõukogu heaks eurosüsteemi vastuse komisjoni avalikule konsultatsioonile varipangandust käsitleva rohelise raamatu kohta. Eurosüsteemi vastus edastati kohe Euroopa Ko-misjonile ja avaldati järgmisel päeval EKP veebilehel.

Finantsstabiilsuse ülevaade - detsember 201221. novembril 2012 andis EKP nõukogu loa avaldada 2012. aasta detsembri finantsstabiilsuse üle-vaade („Financial Stability Review – December 2012”), milles vaadeldakse peamisi finantssüstee-


109

mi stabiilsust ohustavaid tegureid ja süsteemi nõrku külgi ning analüüsitakse põhjalikult euroala fi-nantssüsteemi suutlikkust toime tulla negatiivsete muutustega. Ülevaade avaldatakse EKP veebilehel 2012. aasta detsembri keskel.

Finantsstabiilsuse ülevaade - detsember 20125. detsembril 2012 andis EKP nõukogu pärast täiendavat arutelu kirjaliku menetluse käigus loa aval-dada 2012. aasta detsembri finantsstabiilsuse ülevaade („Financial Stability Review – December 2012”), milles antakse põhjalik hinnang euroala finantssüsteemi suutlikkusele toime tulla negatiivsete muutustega ning uuritakse peamisi finantssüsteemi stabiilsust ohustavaid tegureid ja süsteemi nõrku külgi. Uuring koos üksikasjaliku pressiteatega avaldati EKP veebilehel 14. detsembril 2012.

Statistika

EKPSi Euroopa statistikaga seotud avaliku kohustuse ajakohastamine2. veebruaril 2012 kiitis EKP nõukogu heaks dokumendi „EKPSi avalik kohustus seoses Euroopa sta-tistikaga” muudetud versiooni eesmärgiga suurendada selle lähendamist Euroopa statistikasüsteemi komitee välja töötatud Euroopa statistika tegevusjuhisele. Ajakohastatud dokument on avaldatud EKP veebilehel kõikides ELi ametlikes keeltes.

2011. aasta aruanne statistika kvaliteedi kohta15. märtsil 2012 kiitis EKP nõukogu heaks iga-aastase hinnangu eurosüsteemi poolt EKP õigusakti alusel koostatava eri liiki statistika kättesaadavuse ja kvaliteedi kohta. Lisaks andis nõukogu loa aval-dada 2011. aasta aruanne euroala maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika kvaliteedi kohta. Aruanne, mis on koostatud kooskõlas EKP statistika kvaliteedipõhimõtetega, on avaldatud EKP veebilehel.

Valitsussektori finantsstatistika kvaliteedi parandamine21. märtsil 2012 hindas EKP nõukogu valitsussektori finantsstatistika kvaliteeti ja kiitis heaks ettepa-nekud selle edasiseks parandamiseks. Eelkõige avaldas EKP nõukogu heameelt edusammude üle, mida on tehtud Kreeka statistika tegevuskava rakendamisel, mis tuleb täielikult ellu viia, ning toetas ka liikmesriikide keskpankade tõhusat osalemist valitsussektori finantsstatistika alases metoodilise töös ELi tasandil.

Kogutava statistilise teabe konfidentsiaalsus16. aprillil 2012 kiitis EKP nõukogu heaks soovitused, mis on esitatud aruandes statistilise teabe konfidentsiaalsuse kaitsmise meetmete kohta, millele viidatakse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruses (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 951/2009). Aruande kokkuvõte on kättesaadav EKP veebilehel.

Rahaagregaatide kohandamine5. juulil 2012 kiitis EKP nõukogu heaks järgmised kohandused: i) rahaagregaadi M3 positsioonist „Muude finantsvahendajate repotehingud” arvatakse välja kesksete osapoolte kaudu tehtavad re-potehingud; ning ii) krediidi agregaatide kategoorias arvatakse M3 vastaskirjest „Laenud muudele finantsvahendajatele” välja kesksete osapoolte kaudu teostatavad pöördrepotehingud. Kohandatud

110

statistika avaldati esmakordselt 2012. aasta septembri lõpus, mil esitati rahakeskkonna andmed 2012. aasta augusti kohta.

Väärtpaberite keskandmebaasi andmete kvaliteedijuhtimise raamistik26. septembril 2012 võttis EKP nõukogu vastu väärtpaberite keskandmebaasi andmete kvaliteedi-juhtimise raamistiku, mis koosneb suunisest EKP/2012/21 ja soovitusest EKP/2012/22 väärtpaberi-te keskandmebaasi andmete kvaliteedijuhtimise raamistiku kohta. Raamistiku eesmärk on tagada väärtpaberite keskandmebaasi andmete terviklikkus, täpsus ja järjepidevus. Kõnealused õigusaktid on avaldatud EKP veebilehel.

Väärtpaberiosaluste statistika kogumine 17. oktoobril 2012 võttis EKP nõukogu vastu määruse EKP/2012/24 väärtpaberiosaluste statistika kohta. Määruses sätestatakse euroala finantsinvestorite, kontohaldurite ja teatavate pangakontser-nide emaettevõtjate aruandlusnõuded. Nõuded käsitlevad üksikasjalikke andmeid euroala finantsin-vestorite ja mittefinantssektori investorite väärtpaberiosaluste kohta ning euroalavälistele investorite-le kuuluvate väärtpaberite kohta, mille on emiteerinud euroala residendid ja mida hoitakse euroalal. Määrus on avaldatud EKP veebilehel.

Otsus investeerimisfondide statistika kohta7. detsembril 2012 võttis EKP nõukogu vastu otsuse EKP/2012/28, millega muudetakse otsust EKP/2009/4 seoses eranditega, mida võib teha määruse (EÜ) nr 958/2007 (investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta) alusel. Muutva õigusaktiga ajakohastatakse teatavaid viiteid riikide õigusaktidele, kuid investeerimisfondide liigid jäävad samaks. Suunis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja EKP veebilehel.

Maksesüsteemid ja turuinfrastruktuur

Talitluspidevuse järelevaatamise nõuete rakendamine euroala riikides tegutsevate süsteemselt oluliste maksesüsteemide suhtes.27. jaanuaril 2012 võttis EKP nõukogu teadmiseks EKP veebilehel 2010. aasta septembris aval-datud dokumendi „Eurosystem assessment report on the implementation of the business continuity oversight expectations for systemically important payment systems” järelaruande. EKP nõukogu kiitis heaks järelhindamise järeldused, et asjaomaste süsteemide operaatorid on enamikku soovitusi järginud ning et ükski veel rakendamata soovitus ei ole asjaomaste süsteemide sujuva toimimise seisukohast kriitilise tähtsusega.Eurosüsteemi 2011. aasta järelevaatamisaruanne12. märtsil 2012 kiitis EKP nõukogu heaks eurosüsteemi teise järelevaatamisaruande (Eurosystem Oversight Report). Aruande eesmärk on teavitada avaliku sektori asutusi, turuinfrastruktuuri pakku-jaid ja selles osalejaid ning üldsust eurosüsteemi järelevaatamisfunktsiooni täitmisest ja eurosüstee-mi hinnangust euroala maksete, kliiringute ja arvelduste infrastruktuuri turvalisuse ja nõuetekohasuse kohta. Aruanne on avaldatud EKP veebilehel.


111

Jaemaksesüsteemide vaheliste ühenduste järelevaatamise nõuded15. märtsil 2012 otsustas EKP nõukogu algatada avaliku konsultatsiooni jaemaksesüsteemideva-heliste ühenduste järelevaatamise ühtlustatud soovituste üle eesmärgiga tagada jaemaksesüstee-midevaheliste ühenduste loomine viisil, mis võimaldab kontrollida nii süsteeme kui ka süsteemides osalejaid ohustavaid riske. Sellekohane pressiteade avaldati EKP veebilehel.

Euroala väärtpaberiarveldussüsteemide vahelise uue otseühenduse hindamine3. aprillil 2012 kiitis EKP nõukogu heaks Kreeka väärtpaberiarveldussüsteemi BOGS ja Clearstream Banking AG – Cascade vahelise otseühenduse, mis on kõlblik kasutamiseks eurosüsteemi laenuope-ratsioonidega seotud tagatiste seadmisel. Sellekohane pressiteade avaldati EKP veebilehel 5. aprillil 2012. Samas on kättesaadav ka kõlblike otse- ja kaudühenduste ajakohastatud loetelu.

EKP otsus TARGET2-Securities (T2S) juhatuse asutamise kohta29. märtsil 2012 võttis EKP nõukogu vastu otsuse EKP/2012/6 T2S juhatuse asutamise kohta ja ot-suse EKP/2009/6 kehtetuks tunnistamise kohta. Otsus, mis sisaldab T2S juhatuse mandaati (I lisa), kodukorda (II lisa), liikmete tegevusjuhist (III lisa) ning menetlusi ja nõudmisi, mis käsitlevad T2S ju-hatuse keskpangaväliste liikmete valimist, ametisse nimetamist ja asendamist (IV lisa), on avaldatud EKP veebilehel ja Euroopa Liidu Teatajas.

Eurosüsteemi vastus Euroopa Komisjoni rohelisele raamatule „Towards an integrated Euro-pean market for card, internet and mobile payments”23. märtsil 2012 kiitis EKP nõukogu heaks esialgse vastuse seoses Euroopa Komisjoni avaliku kon-sultatsiooniga teemal „Euroopa lõimunud kaardi-, interneti- ja mobiilimakseturg”. Konsultatsiooni eesmärk on hinnata kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete praegust olukorda Euroopas, puudujääke täielikult lõimunud makseturu saavutamisel ning seatud eesmärkide saavutamist takistavaid tegu-reid. Eurosüsteemi vastus avaldati 26. märtsil 2012 EKP veebilehel.

EKP avalik konsultatsioon seoses internetimaksete turvalisust käsitlevate soovitustega11. aprillil 2012 otsustas EKP nõukogu algatada kaks kuud vältava avaliku konsultatsiooni teemal „Soovitused internetimaksete turvalisuse kohta”. Soovitused on koostanud jaemaksete turvalisust käsitlev Euroopa foorum, mille raames makseteenuste pakkujate järelevalvet teostavad asjaomased asutused teevad vabatahtlikkuse alusel koostööd. Turuosalised peaksid ettepandud soovitused ellu viima 1. juuliks 2014. Seonduvad dokumendid koos pressiteatega avaldati 20. aprillil 2012 EKP vee-bilehel.

TARGETi 2011. aasta aruanne24. mail 2012 tutvus EKP nõukogu TARGETi 2011. aasta aruandega. Aruandes märgitakse, et TAR-GET2 süsteemil on endiselt otsustav tähtsus euroala lõimunud rahaturu edendamisel, mis omakorda on eeltingimus ühtse rahapoliitika tõhusaks elluviimiseks ja aitab kaasa euro finantsturgude lõimumi-sele. Aruanne koos asjakohase pressiteatega avaldati EKP veebilehel 31. mail 2012.

Eurosüsteemi tagatiste haldamise teenused ja süsteemid15. juunil 2012 teatas nõukogu otsusest lõpetada keskpankadevahelise tagatiste haldamise süsteemi (CCBM2) projekti ettevalmistused praegusel kujul. Projekti ettevalmistamisel tuvastati mitmed üht-

112

lustamisega seotud probleemid ja eurosüsteem otsustas kõigepealt tegeleda nende lahendamisega ning jätkata seejärel ühtse tehnilise platvormi väljatöötamist. Olemasolev keskpankadevaheline piiri-üleste tagatiste haldamise raamistik (CCBM) toimib endiselt. Sellekohane pressiteade avaldati EKP veebilehel 15. juunil 2012.

2012. aasta aruanne maksekaardipettuste kohta20. juulil 2012 tutvus EKP nõukogu makse- ja arveldussüsteemide komitee koostatud esimese aru-andega maksekaardipettuste kohta ning andis loa selle avaldamiseks EKP veebilehel. Aruanne koos sellekohase pressiteatega avaldati EKP veebilehel 25. juulil 2012.

Muudatused TARGET2 põhiteenuse hinnakujunduskorras7. septembril 2012 kiitis EKP nõukogu heaks TARGET2 põhiteenuse hinnakujunduskorra muuda-tused. Muu hulgas suurendatakse osalustasusid, et saavutada 2016. aasta lõpuks TARGET2 esi-algne kulude katmise eesmärk. Muudatused kajastuvad uues TARGET2 suunises ning jõustuvad 2013. aasta jaanuaris.

Muudatused väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste kõlblike ühenduste loetelus8. novembril 2012 otsustas EKP nõukogu, et Hispaania väärtpaberiarveldussüsteemi Iberclear SCLV ühendus süsteemidega Monte Titoli, Euroclear France ja Euroclear Nederland kustutatakse eurosüs-teemi laenuoperatsioonide jaoks kõlblike ühenduste loetelust, sest nende ühenduste kaudu enam eurosüsteemi kõlblike varadega ei kaubelda. Väärtpaberiarveldussüsteemide ning eurosüsteemi lae-nuoperatsioonide jaoks kõlblike otse- ja kaudühenduste ajakohastatud loetelu on kättesaadav EKP veebilehel.

Eurosüsteemi osalus üleilmses järelevaatamise koostöökokkuleppes seoses Ühendkuningriigis asutatud kahe keskse osalisega15. novembril 2012 kiitis EKP nõukogu heaks kaks järelevaatamise koostöökokkulepet seoses kahe Ühendkuningriigis asuva keskse osalisega, keda mõjutavad märkimisväärsed piiriülesed riskid. Osa-lised on ICE Clear Europe’i börsiväliste krediidiriski vahetustehingute kliiringuteenus (ICE Clear Euro-pe CDS) ja LHC.Clearnet Ltd börsiväliste intressimäära vahetustehingute kliiringuteenus (SwapCle-ar). Kokkulepped on kooskõlas makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) poolt 2012. aasta aprillis vastu võetud finantsturgude infrastruktuuride põhimõtete vastutusvaldkonnaga E, milles nähakse ette, et keskpangad, turgude reguleerijad ja muud asjaomased ametiasutused peavad tegema koostööd, et edendada finants-turgude infrastruktuuride turvalisust ja tõhusust. Koostöö hõlmab eelkõige vastastikust tuge asja-omaste volituste täitmisel, finantsturgude infrastruktuuri laiaulatusliku reguleerimise, järelevalve ja järelevaatamise edendamist ning sellise mehhanismi sisseseadmist, milles erinevad asutused saavad oma ülesandeid täita tõhusalt ja tulemuslikult, võttes arvesse oma põhikirjajärgseid kohustusi, vas-tava jurisdiktsiooni alla kuuluvate finantsturgude infrastruktuuride süsteemset tähtsust ning nende terviklikku riskiprofiili ja osapooli. ICE Clear Europe CDSi ja SwapCleari puhul kutsus Ühendkuning-riigi finantsinspektsioon asjakohaseid koostöökokkuleppeid sõlmima sellistes lepetes osalemiseks kõlblikke organeid, sealhulgas EKPd, kes esindab euro keskpangana eurosüsteemi.


113

TARGET2-Securities projekt21. novembril 2012 hindas EKP nõukogu edusamme TARGET2-Securities projekti (T2S) tegevuses ning kiitis heaks kasutajanõuete dokumendi uue versiooni.

TARGET2 suunise ajakohastamine5. detsembril 2012 võttis EKP nõukogu vastu suunise EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (uuesti sõnastatud). Suunis, mis on selguse ja läbipaistvuse huvides uuesti sõnastatud, sisaldab seni üksnes eurosüsteemi käsutuses olnud teavet ning mõningaid uusi definitsioone ja sätteid muu hulgas TARGET2 uue hinnakujundus-korra kohta, teabe jagamise kohta seoses rahapoliitika operatsioonidele juurdepääsu peatamise või lõpetamisega ning sellise peatamise või lõpetamise tagajärgede kohta. Suunis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja EKP veebilehel.

Makse- ja arveldussüsteemid

Suunis TARGET2-Securities kohta19. juulil 2012 võttis EKP nõukogu vastu suunise EKP/2012/13 TARGET2-Securities kohta (uuesti sõnastatud). Suunis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja EKP veebilehel.

T2S juhatuse liikmete ametisse nimetamine19. juulil 2012 nimetas EKP nõukogu ametisse T2S juhatuse liikmed kooskõlas otsusega EKP/2012/6 TARGET2-Securities juhatuse asutamise kohta. Juhatus, kelle esimees on Jean-Michel Godeffroy, alustab tööd kohe. T2S juhatuse koosseis tehti teatavaks 19. juulil 2012 EKP veebilehel avaldatud pressiteates.

Pangatähtede ja müntide emiteerimine / pangatähed

Muudatused europangatähtede tootjaid puudutavas õiguslikus raamistikus26. aprillil 2012 võttis nõukogu vastu otsuse EKP/2012/7, millega muudetakse otsust EKP/2010/22 europangatähtede tootjate kvaliteedinõuetele vastavuse atesteerimise menetluse kohta, ning otsuse EKP/2012/8, millega muudetakse otsust EKP/2011/8 europangatähtede tootmise keskkonna- ning tervisekaitse ja ohutuse atesteerimise menetluse kohta. Otsused on avaldatud Euroopa Liidu Teata-jas ja EKP veebilehel.

Suunis sularahateenuste andmevahetuse kohta20. juulil 2012 võttis EKP nõukogu vastu suunise EKP/2012/16 sularahateenuste andmevahetuse kohta. Suunises sätestatakse nõuded, mida eurosüsteemi keskpangad peavad täitma sularahatee-nuste andmevahetuse ühisplatvormi kasutamisel. Platvorm tagab elektroonilise andmevahetuse pii-riüleste tasuta sularahatehingute kohta ning selle eesmärgiks on eurosüsteemis pakutavate sulara-hateenuste edasine ühtlustamine.

Muudatused europangatähtede taasringlusse laskmise õiguslikus raamistikus7. septembril 2012 võttis EKP nõukogu vastu otsuse EKP/2012/19, millega muudetakse otsust EKP/2010/14 europangatähtede ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrolli ning taasringluse kohta. Muu-

114

datuste eesmärk on selgitada teatavaid nõudeid ning teha ettevalmistusi europangatähtede teise seeria kasutuselevõtuks. Otsus avaldati 20. septembril 2012 Euroopa Liidu Teatajas ja on kättesaa-dav EKP veebilehel.

EKP otsus müntide emissiooni mahu kohta 2013. aastal29. novembril 2012 võttis EKP nõukogu vastu otsuse EKP/2012/26 müntide emissiooni 2013. aasta mahu heakskiitmise kohta. Otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja EKP veebilehel 6. detsembril 2012.

Koostöö rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil

Üheteistkümnes iga-aastane aruanne euro rahvusvahelise tähtsuse kohta20. juunil 2012 kiitis EKP nõukogu heaks üheteistkümnenda iga-aastase aruande avaldamise euro rahvusvahelise rolli kohta („The international role of the euro”). 2011. aasta arengut hõlmav aruanne vaatleb euro rolli maailma turgudel ja euroalavälistes riikides ning püüab aidata paremini mõista euro rahvusvahelistumise praegust olukorda, tuues välja peamised suundumused.

Eurosüsteemi tehnilise koostöö programm endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi keskpan-gaga25. septembril 2012 andis EKP nõukogu loa allkirjastada eurosüsteemi tehnilise koostöö programm endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi keskpangaga. Euroopa Liidu rahastatavas koostööprog-rammis osalevad EKP ja 11 eurosüsteemi keskpanka. Üheksakuuline programm hõlmab 13 keskpan-gandusega seotud valdkonda. Programmi eesmärk on hinnata keskpanga praegust institutsioonilist ja tegevusraamistikku ELi keskpanganduse standardite alusel ning leida saadud tulemustest lähtu-des uusi võimalusi keskpanga institutsioonilise võimekuse tugevdamiseks.

Tehnilise koostöö programm Serbia keskpangaga7. detsembril 2012 kinnitas EKP nõukogu, et 17. detsembril 2010 heaks kiidetud tehnilise koostöö programmi Serbia keskpangaga pikendatakse ühe aasta võrra ning see kestab nüüd kuni 31. det-sembrini 2013.

Avalikud suhted

EKP väljaannete avaldamise korra muudatus16. veebruaril 2012 otsustas EKP nõukogu vähendada alates 2013. aastast veelgi EKP aastaaruande suures mahus trükkimist. EKP lõpetab väljaande paberkoopiate edastamise, välja arvatud juhul, kui lugejad oma tellimusi aktiivselt pikendavad. See põhikirjajärgne väljaanne jääb veebis kättesaada-vaks nii PDF-vormingus (21 ELi ametlikus keeles) kui ka e-PUB-vormingus (inglise keeles).

EKP aastaaruanne 201121. märtsil 2012 võttis EKP nõukogu vastu EKP 2011. aasta aruande, mis esitati Euroopa Parlamen-dile ja avaldati EKP veebilehel 21 ELi ametlikus keeles 25. aprillil 2012.


115

Üldjuhtimine

Eurosüsteemi infotehnoloogia juhtkomitee (EISC) eesistuja12. jaanuaril 2012 nimetas EKP nõukogu eurosüsteemi infotehnoloogia juhtkomitee eesistujaks EKP juhatuse liikme Benoît Cœuré. Otsus jõustus kohe.

EKP soovitus Euroopa Liidu Nõukogule Kreeka keskpanga välisaudiitorite kohta10. veebruaril 2012 võttis EKP nõukogu vastu soovituse EKP/2012/1 Kreeka keskpanga välisaudiito-rite kohta. Soovitus on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja EKP veebilehel.

EKP 2011. aasta finantsaruanne8. märtsil 2012 kiitis EKP nõukogu heaks EKP 2011. aasta auditeeritud finantsaruande. Finantsaru-anne koos sellekohase pressiteatega avaldati samal kuupäeval. 2011. aasta tegevusaruanne avaldati EKP 2011. aasta aruandes.

EKP soovitus Euroopa Liidu Nõukogule Prantsusmaa keskpanga välisaudiitorite kohta23. märtsil 2012 võttis EKP nõukogu vastu Euroopa Liidu Nõukogule suunatud soovituse EKP/2012/5 Prantsusmaa keskpanga välisaudiitorite kohta. Soovitus on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja EKP veebilehel.

Kontrollikomitee loomine18. aprillil 2012 otsustas EKP nõukogu muuta eurosüsteemi kuluarvestuse komitee kontrollikomi-teeks, et veelgi tõhustada finantsjärelevalvet eurosüsteemi projektide ettevalmistamisel ja teostami-sel.

Turuoperatsioonide komitee (MOP) eesistuja18. aprillil 2012 nimetas EKP nõukogu alates 1. maist 2012 turuoperatsioonide komitee esimehena ametisse Ulrich Bindseili, kellest saab samast kuupäevast EKP turutehingute peadirektoraadi pea-direktor. Ulrich Bindseili ametiaeg turuoperatsioonide komitee esimehena lõpeb 31. augustil 2013. Samal kuupäeval lõpevad volitused kõigil eurosüsteemi/EKPSi komiteede esimeestel, kelle EKP nõu-kogu nimetas kolmeks aastaks (uuesti) ametisse 22. juulil 2010.

EKP soovitus Euroopa Liidu Nõukogule Sloveenia keskpanga välisaudiitorite kohta1. juunil 2012 võttis EKP nõukogu vastu Euroopa Liidu Nõukogule suunatud soovituse EKP/2012/9 Sloveenia keskpanga välisaudiitorite kohta. Soovitus on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja EKP veebilehel.

Kontrollikomitee (COMCO) eesistuja6. juunil 2012 nimetas EKP nõukogu kontrollikomitee (üks eurosüsteemi/EKPSi komiteedest) eesistu-jaks Soome keskpanga asepresidendi Pentti Hakkaraineni. Otsus jõustus kohe. Pentti Hakkaraineni ametiaeg lõpeb 31. augustil 2013. Samal kuupäeval lõpevad volitused ka kõigil teistel eurosüsteemi/EKPSi komiteede eesistujatel, kelle EKP nõukogu nimetas (taas) ametisse 22. juulil 2010.

116

Muudatused dokumendis „Välisaudiitorite valiku ja volitustega seotud head tavad vastavalt EKPSi/EKP põhikirja artiklile 27.1”14. juunil 2012 kiitis EKP nõukogu heaks 2008. aasta oktoobris vastu võetud dokumendi „Välisaudii-torite valiku ja volitustega seotud head tavad vastavalt EKPSi/EKP põhikirja artiklile 27.1” uuendatud versiooni. Head tavad avaldati EKP veebilehel 22. juunil 2012 ning need võimaldavad EKP nõukogul esitada ELi Nõukogule oma soovitused keskpankade välisaudiitorite määramise kohta asjakohaste ja ühtlustatud valikukriteeriumide alusel.

EKP nõukogu arvamus seoses Euroopa Liidu Nõukogu soovitusega Euroopa Keskpanga juha-tuse liikme ametisse nimetamise kohta18. juulil 2012 võttis EKP nõukogu Euroopa Ülemkogu eesistuja taotlusel vastu arvamuse CON/2012/56. Arvamus avaldati 19. juulil 2012 EKP veebilehel.

EKP soovitus Euroopa Liidu Nõukogule Banc Ceannais na hÉireann / Central Bank of Ireland’i välisaudiitorite kohta14. septembril 2012 võttis EKP nõukogu vastu Euroopa Liidu Nõukogule suunatud soovituse EKP/2012/20 Banc Ceannais na hÉireann / Central Bank of Ireland’i välisaudiitorite kohta. Soovitus on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja EKP veebilehel.

Finantsstabiilsuse komitee esimees17. oktoobril 2012 nimetas EKP nõukogu finantsstabiilsuse komitee esimehena ametisse EKP fi-nantsstabiilsuse peadirektoraadi peadirektori Ignazio Angeloni. Otsus jõustus kohe. Ignazio Angeloni ametiaeg finantsstabiilsuse komitee esimehena lõpeb 31. augustil 2013. Samal kuupäeval lõpevad volitused ka kõigil teistel eurosüsteemi/EKPSi komiteede esimeestel, kelle EKP nõukogu nimetas kolmeks aastaks (uuesti) ametisse 22. juulil 2010.

Eurosüsteemi hangete koordineerimisasutus 5. oktoobril 2012 kiitis EKP nõukogu heaks otsuse pikendada 18 kuu võrra eurosüsteemi hangete koordineerimisasutuse volitusi, mis pidid lõppema 31. detsembril 2012. Kõnealusel ajavahemikul jääb koordineerimisasutuse asukohaks Luksemburgi keskpank.

EKP auditikomitee koosseis6. detsembril 2012 nimetas EKP nõukogu Prantsusmaa keskpanga presidendi Christian Noyer EKP auditikomitee liikmeks kolmeaastaseks perioodiks alates 15. detsembrist 2012.

Eurosüsteemi/EKPSi avalike suhete komitee esimees6. detsembril 2012 nimetas EKP nõukogu alates 1. jaanuarist 2013 eurosüsteemi/EKPSi avalike su-hete komitee esimehena ametisse EKP avalike suhete ja keeleteenuste peadirektoraadi peadirektori Christine Graeffi. Christine Graeffi ametiaeg eurosüsteemi/EKPSi avalike suhete komitee esimehena lõpeb 31. augustil 2013. Samal kuupäeval lõpevad volitused ka kõigil teistel eurosüsteemi/EKPSi komiteede esimeestel, kelle EKP nõukogu nimetas (uuesti) ametisse 22. juulil 2010.


117

Õigusaktid, mis käsitlevad raamatupidamise, finantsaruandluse ja valuutakasumiga seotud küsimusi10. detsembril 2012 võttis EKP nõukogu vastu suunise EKP/2012/29, millega muudetakse suunist EKP/2010/20 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis, ning otsuse EKP/2012/30, millega muudetakse otsust EKP/2010/21 EKP raamatupida-mise aastaaruannete kohta. Suunis EKP/2012/29 hõlmab tehnilisi parandusi, millega lisati soovitus riikide keskpankade suutlikkuse kohta üldiste riskieraldiste loomisel, ning samuti ühtlustati teabe avalikustamine erakorraliste likviidsusoperatsioonide kohta, mida nüüdsest kajastatakse varade kir-jes 6 („Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu”). Otsusega EKP/2012/30 tehti tehnilisi parandusi seoses bilansipäevajärgsete sündmuste käsitlemisega raamatupidamise aastaaruandes ning muu hulgas muudeti ka EKP raamatupidamise aastaaruande heakskiitmise kuupäeva.

19. detsembril 2012 võttis EKP nõukogu vastu otsuse EKP/2012/33, millega muudetakse otsust EKP/2010/24 ringluses olevatelt europangatähtedelt ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt Euroopa Keskpangale koguneva tulu vahepealse jaotamise kohta. Otsusega viiakse kooskõlla ringluses olevatelt europangatähtedelt koguneva tulu ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt koguneva tulu vahejaotuse kuupäevad. Kõik kolm õigusakti jõustusid 31. det-sembril 2012 ning need on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja EKP veebilehel.

Eurosüsteemi hangete koordineerimisasutuse 2013. aasta eelarve- ja hankekava17. detsembril 2012 kiitis EKP nõukogu heaks eurosüsteemi hangete koordineerimisasutuse 2013. aasta eelarve- ja hankekava.

Eurosüsteemi infotehnoloogia juhtkomitee (EISC) eesistuja19. detsembril 2012 nimetas EKP nõukogu eurosüsteemi infotehnoloogia juhtkomitee eesistujaks EKP juhatuse liikme Yves Merschi. Otsus jõustus kohe.

EKP uute hoonete projekt

EKP nõukogu andis hinnangu EKP uue hoonekompleksi ehitustööde kulgemisele ja seonduvatele kuludele. EKP veebilehel on avaldatud pressiteade uue hoonekompleksi sarikapeo kohta, mis toimus 20. septembril 2012.

118

EESTI PANGA PRESIDENDI MÄÄRUSED 2012. AASTAL

Nr 1, 13. jaanuar 2012 Riikliku statistika programmi Eesti Panga statistikatööde loetelu kinnitamine(RT I, 18.01.2012, 3)Määrus kehtestab Eesti Panga statistikatööde loetelu aastateks 2012–2016. Eesti Panga presidendi kinnitatud statistikatööde loetelu on riikliku statistika programmi osa. Juhindudes Eesti Panga sea-duse § 34 lõikest 1, kogub Eesti Pank andmeid raha-, finants- ja maksebilansistatistika saamiseks.

Määrus on kehtestatud riikliku statistika seaduse § 16 lõike 1 punkti 2 alusel.

Nr 2, 24. jaanuar 2012 Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus(RT I, 14.11.2012, 5)Määrusega kehtestatakse nõuded maksestatistiliste aruannete sisule ja struktuurile ning nende aruan-nete Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord. Määrusega tunnistati kehtetuks Eesti Panga presidendi 23. augusti 2007. aasta määrus nr 10 „Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine”.

Määruse alusel koostavad ja esitavad Eestis tegutsevad krediidiasutused aruanded oma Eestis paiknevate üksuste maksete, kaarditehingute ja mobiilimaksete, pangakaartide, pangaautomaatide, müügikohtade ja müügiterminalide ning elektrooniliste maksekanalite ja makseviiside kohta.

Määrus on kehtestatud krediidiasutuste seaduse § 91 lõike 1 alusel.

Nr 3, 24. aprill 2012 Eesti Pangas kontode pidamise üldtingimused (RT I, 27.04.2012, 2)Eesti Pangas kontode pidamise üldtingimused reguleerivad Eesti Panga kui kontopidaja ja Eesti Pan-gas konto avamist taotleva või Eesti Pangas kontot omava isiku vahelisi suhteid kontode avamisel ja kasutamisel. Määrusega tunnistati kehtetuks Eesti Panga presidendi 13. mai 2004. aasta määrus nr 10 „Kontohalduse üldtingimuste ja hinnakirja kehtestamine”.

Määrus on kehtestatud Eesti Panga seaduse § 14 punktide 2 ja 5 alusel.

Nr 4, 25. mai 2012Krediidiasutuste bilansi täiendava aruandluse kehtestamine(RT I, 01.06.2012, 5)Määrusega kehtestatakse nõuded Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale esitamisele kuuluvate aru-annete sisule ja struktuurile, samuti nende aruannete esitamise tähtajad ja kord. Määrusega tun-nistati kehtetuks Eesti Panga presidendi 13. juuli 2010. aasta määrus nr 5 „Krediidiasutuse bilansi täiendav aruandlus”.

Krediidiasutus on kohustatud esitama Finantsinspektsioonile aruanded ressursside käivete, res-sursside jääkide, laenude käivete, laenude jääkide, krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete


119

liikumise, väärtpaberite, väärtpaberikohustuste käivete ja väärtpaberikohustuste jääkide kohta. Eesti Pangale on krediidiasutus kohustatud esitama aruanded hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse, im-materiaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse ning kvartaalsete laenujääkide kohta.

Määrus on kehtestatud Eesti Panga seaduse § 2 lõike 2 punkti 7 ning krediidiasutuste seaduse § 91 lõigete 1 ja 3 alusel.

Nr 5, 29. mai 2012 Eesti Panga presidendi 9. novembri 2007. aasta määruse nr 16 „Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamine” muutmine(RT I, 05.06.2012, 1)Määrus täiendab Eesti Panga presidendi 9. novembri 2007. aasta määrust nr 16 „Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamine”. Täiendused täpsustavad määruse mõistekasutust ja muuda-vad aruandedokumentide vormindamise ning andmevahetuse turvamise nõudeid.


Nr 6, 29. juuni 2012Meenemüntide käibelelaskmine(RT I, 03.07.2012, 18)Määruse alusel lasti Eesti Vabariigis 12. juulil 2012 käibele Londoni olümpiamängude toimumisele pühendatud 12eurose nimiväärtusega hõbedast meenemünt väljalaskeaastaga 2012.

Määrus on kehtestatud Eesti Panga seaduse § 141 lõike 2 ja Eesti Panga nõukogu 27.03.2012. aasta otsuse nr 2-2 alusel.

Nr 7, 6. november 2012 Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. aasta määruse nr 15 „Aruannete elektrooniline formaat” kehtetuks tunnistamine ja Eesti Panga presidendi määruste muutmine(RT I, 13.11.2012, 3)Määrusega tunnistati kehtetuks Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. aasta määrus nr 15 „Aru-annete elektrooniline formaat”. Ühtlasi tehti muudatusi järgmistes Eesti Panga presidendi määrustes:

• Eesti Panga presidendi 22. juuni 2007. aasta määrus nr 8 „Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine”;

• Eesti Panga presidendi 1. oktoobri 2007. aasta määrus nr 11 „Tagatisfondi poolt tagatavate hoiuste aruande ja Tagatisfondi kvartaliosamakse aruande kehtestamine”;

• Eesti Panga presidendi 1. oktoobri 2007. aasta määrus nr 14 „Krediidiasutuste maksebilansi aruandluse kehtestamine”;

• Eesti Panga presidendi 9. novembri 2007. aasta määrus nr 16 „Krediidiasutuse bilansivälise aruandluse kehtestamine”;

• Eesti Panga presidendi 7. detsembri 2007. aasta määrus nr 19 „Krediidiasutuse konsolideerimis-grupi bilansi täiendava aruandluse kehtestamine”;

120

• Eesti Panga presidendi 7. detsembri 2010. aasta määrus nr 22 „Krediidiasutuse kohustusliku reservi nõude arvestuse aruande kehtestamine”;

• Eesti Panga presidendi 25. mai 2012. aasta määrus nr 4 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine”.

Määruste muudatuste kohaselt tuleb aruanded edaspidi esitada elektrooniliselt XMLis (eXtensib-le Markup Language) vormindatud dokumentidena vastavalt Eesti Panga presidendi 9. detsembri 2011. aasta määrusele nr 9 „Nõuded XML-dokumentidena vormindatud aruannete esitamisele”. Üht-lasi on määrustes tehtud väiksemaid redaktsioonilisi parandusi, kaasajastatud viiteid ja tunnistatud kehtetuks norme, mille vajadus on õiguse või töökorralduse muutuste tõttu ära langenud.

Määrus on kehtestatud krediidiasutuste seaduse § 91 lõigete 1 ja 3, Eesti Panga seaduse § 2 lõike 2 punkti 7 ja § 34 lõike 1 ning tagatisfondi seaduse § 92 lõike 2 punkti 1 alusel.

Nr 8, 6. november 2012 Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord(RT I, 14.11.2012, 1)Määrusega kehtestatakse nõuded Eestis tegutseva hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisule ja vormile ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord. Hoiu-laenuühistu on kohustatud koostama ja esitama bilansi ja kasumiaruande kooskõlas raamatupidamise seaduse § 17 lõikega 1. Määruse lisadega kehtestatakse samuti bilansi ja kasumiaruande skeem ja koostamise juhend.

Määrus on kehtestatud Eesti Panga seaduse § 34 lõike 1 alusel.

Nr 9, 6. november 2012Eesti Panga presidendi 24. jaanuari 2012. aasta määruse nr 2 „Krediidiasutuste maksestatisti-line aruandlus” muutmine(RT I, 14.11.2012, 2)Eesti Panga presidendi 24. jaanuari 2012. aasta määruse nr 2 „Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus” lisa 1 „Maksete aruanne” muudeti ja kehtestati uues sõnastuses.


Nr 10, 04. detsember 2012Eesti Panga presidendi 7. detsembri 2010. aasta määruse nr 22 „Krediidiasutuse kohustusliku reservi nõude arvestuse aruande kehtestamine“ muutmine(RT I, 07.12.2012, 6)Muudatus laiendab määruse kohaldamisala, lisades kohustusliku reservi nõude arvestuse aruande esitamiseks kohustatud isikute hulka alates 01.01.2013 hoiu-laenuühistud.

Määrus on kehtestatud Eesti Panga seaduse § 34 lõike 1 alusel.


121

EESTI PANGA NÕUKOGU OTSUSED 2012. AASTAL

Nr 1-1, 31. jaanuar 2012 Ettepaneku tegemine Eesti Panga presidendi ametisse nimetamiseks

Nr 2-1, 27. märts 2012 Eesti Panga presidendi töötasu

Nr 2-2, 27. märts 2012 Meenemündi nimiväärtuse ja kujunduse kinnitamine

Nr 3-1, 10. aprill 2012 Eesti Panga 2011. a aastaaruanne

Nr 3-2, 10. aprill 2012 Eesti Panga juhatuse tasustamise alused

Nr 3-3, 10. aprill 2012 Eesti Panga kasumijaotuse strateegia

Nr 3-4, 10. aprill 2012 Eesti Panga 2011. aasta kasumi jaotus

Nr 4-1, 24. mai 2012 Eesti Panga siseauditi osakonna 2012. aasta tööplaani kinnitamine

Nr 4-2, 24. mai 2012 Lahkumishüvitise maksmine

Nr 5-1, 11. september 2012 Eesti Panga siseaudiitori ametist vabastamine

Nr 5-2, 11. september 2012 Finantsinspektsiooni nõukogu liikme nimetamine

Nr 8-1, 4. detsember 2012 Eesti Panga siseauditi osakonna 2013. aasta tööplaani kinnitamine

122

EESTI PANGA PUBLIKATSIOONID 2012

Eesti Panga veebilehe aadress on www.eestipank.ee. Veebilehel on teave Eesti Panga ja selle tege-vuse kohta, samuti Eesti rahasüsteemi, majanduse ja finantskeskkonna kohta. Veebilehel on aval-datud pangandusega seotud õigusaktid, teave Eesti rahatähtede ja müntide kohta (k.a soovitused kollektsionääridele), Eesti Panga publikatsioonid ja pressiteated, teave Euroopa Liidu ning ühisraha euro kohta ja palju muud. Lisaks on võimalik kasutada mahukat statistikaandmebaasi. Veebilehel asub ka virtuaalraamatukogu, mille kaudu pääseb teistesse majandusala raamatukogudesse.

Aastaaruanne

Aastaaruandes avaldatakse ülevaade keskpanga tegevusest ja saavutustest aruandeaastal ning fi-nantsaruanne. Samuti esitatakse majandus- ja finantskeskkonna ülevaade, eurosüsteemi otsused, Eesti Panga presidendi määruste ja nõukogu otsuste loend, aasta jooksul ilmunud publikatsioonide loend jms.

Eesti Panga majanduskommentaar

Majanduskommentaaris väljendab keskpank operatiivselt ja kokkuvõtlikult oma seisukohti tähtsa-mates majandus- ja pangapoliitilistes küsimustes. Kommentaari saab lugeda veebilehelt, kuid selle kohta avaldatakse ka pressiteade ja sageli kaasneb kommentaari avaldamisega pressikonverents.

Aastal 2012 avaldati neli majanduskommentaari.

Finantsstabiilsuse Ülevaade

Eesti Panga perioodiline trükis, mis ilmub kaks korda aastas. Selles vaadeldakse Eesti ettevõtete ja majapidamiste finantskäitumist ning riske, finantsturgusid, maksesüsteeme jms.

2012. aastal avaldati • Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2012• Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2012

Maksebilanss, rahvusvaheline investeerimispositsioon

Analüüs annab ülevaate Eesti välismajandustegevusest, sealhulgas riigi rahvusvahelisest investeeri-mispositsioonist ja välisvõlast. Sisaldab palju statistilist materjali.

2012. aastal avaldati • Eesti 2011. aasta maksebilanss • Eesti 2012. aasta I kvartali maksebilanss • Eesti 2012. aasta II kvartali maksebilanss • Eesti 2012. aasta III kvartali maksebilanss • Eesti maksebilansi aastaraamat 2011


123

Rahapoliitika ja Majandus: hetkeseis ja ettevaade

Eesti Panga perioodiline trükis, mis ilmub kaks korda aastas ning sisaldab põhjaliku majandusüle-vaate ja majandusprognoosi.

2012. aastal avaldati • Rahapoliitika ja Majandus 1/2012 • Rahapoliitika ja Majandus 2/2012

Toimetised

Eesti Panga Toimetistes avaldatakse Eesti Pangas korraldatud uuringute aruandeid. Toimetiste siht-rühmana nähakse ennekõike majandusteadlasi ja -asjatundjaid. Paljudel juhtudel avaldatakse toime-tised ainult inglise keeles.

2012. aastal avaldati • Eesti Panga Toimetised 1/2012: Kadri Männasoo. Determinants of Bank Interest Spread in Esto-

nia (Pankade intressivahet mõjutavad tegurid Eestis)• Eesti Panga Toimetised 2/2012: Jaanika Meriküll. Households Borrowing during a Creditless

Recovery (Majapidamiste krediidikäitumine krediidita taastumise tingimustes)• Eesti Panga Toimetised 3/2012: Merike Kukk, Dmitry Kulikov, Karsten Staehr. Consumption Sen-

sitivities in Estonia: Income Shocks of Different Persistence (Tarbimise tundlikkus Eestis: erineva püsivusega sissetulekušokid)

• Eesti Panga Toimetised 4/2012: David Seim. Job Displacement and Labor Market Outcomes by Skill Level (Töökoha kaotamine ja tööpoliitika tulemused oskuste taseme põhjal)

• Eesti Panga Toimetised 5/2012: Hubert Gabrisch, Karsten Staehr. The Euro Plus Pact: Compe-titiveness and External Capital Flows in the EU Countries (Laiendatud euroala pakt: väliskapitali sissevool ja konkurentsivõime Euroopa Liidu riikides)

• Eesti Panga Toimetised 6/2012: Aleksei Netšunajev. Reaction to Technology Shocks in Markov-switching Structural VARs: Identification via Heteroskedasticity (Reaktsioon tehnoloogilistele šokkidele struktuursel VARil Markovi ahelaga: identifitseerimine heteroskedastiivsuse kaudu)

• Eesti Panga Toimetised 7/2012: Aurelijus Dabušinskas, Dmitry Kulikov, Martti Randveer. The Impact of Volatility on Economic growth (Volatiilsuse mõju majanduskasvule)

• Eesti Panga Toimetised 8/2012: Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm, Karsten Staehr. Perceptions of Unre-ported Economic Activities in Baltic Firms. Individualistic and Non-individualistic Motives (Maksudest kõrvalehoidmise motiivid Balti riikide ettevõtetes)

124

Tööturu Ülevaade

Tööturu Ülevaade on perioodiline trükis, mis käsitleb Eesti tööturu olulisemaid arengusuundi, tööjõu nõudlust ja pakkumist, tööjõukulusid, tööturu institutsionaalset arengut ja muid tööturu küsimusi.

2012. aastal avaldati• Tööturu Ülevaade 1/2012• Tööturu Ülevaade 2/2012

Muud publikatsioonid

• Kunstiraamat „Kunst Eesti Pangas“. Eesti Pank, 2012 • „Eesti raha margast euroni“. Eesti Pank, 2012


125

126

© Eesti Pank, 2013

AadressEstonia pst 1315095 Tallinn

Telefon668 0719

Faks668 0836

[email protected]

Veebilehtwww.eestipank.ee

Eesti Panga trükiste tellimisinfotelefon: 668 0998faks: 668 0954e-post: [email protected]

ISSN 1406-1406

Toimetaja: Kaja KellKeeletoimetajad: Kadri PõdraKujundus ja küljendus: Urmas RaidmaTrükitud trükikojas Folger Art

Documents

EESTI PANGA 2012. AASTA ARUANNE · PDF fileEESTI PANGA RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 31. detsembril 2012 lõppenud majandusaasta kohta ... Näiteks on Eesti Pank statistikaameti kõrval