Balti riigid II maailmasõjas ja Nõukogude okupatsiooni all

1945-1956

Eesti Vabariigi aeg

• 23.august 1939 Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine

• 1. septembril 1939 II maailmasõja algus• 24. septembril 1939 vastastikuse

abistamise pakti sõlmimine (BAASIDE LEPING) (vt http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_Vabariigi_ja_NSV_Liidu_vaheline_vastastikuse_abistamise_pakt)

Reaktsioonid baaside lepingule• Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister Kaarel

Eenpalu ja 12. oktoobril astus ametisse uus Eesti Vabariigi valitsus eesotsas professor Jüri Uluotsaga.

• Nii valitsusliikmete kui ka poliitikute käitumist ja suhtumist N. Liidu baaside tulekusse suunas veendumus, et jõuga peale sunnitud lepingut polnud võimalik muuta. Mitmed juhtivad riigitegelased (A. Piip, J. Uluots, J. Laidoner jt.) avaldasid oma sõnavõttudes mõtet, et Euroopat tabanud sõjas teenib N. Liiduga sõlmitud abistamispakt kindlalt Eesti huve ja säästab meid sõjapurustustest. Rõhutati, et ühe riigi sõjaliste baaside ja tugipunktide rajamist teise riigi territooriumile on ajaloos esinenud ka varem ja oma territooriumi selleks loovutanud riik ei ole sellega oma suveräänsust kaotanud. Nii olevat ka Eesti endiselt iseseisev ja neutraalne riik, kes jätkab sõbralikke suhteid nii Saksamaa kui ka teiste Läänemere-äärsete maadega.

• Eesti rahvale aga tundusid baaside leping ja sellele järgnenud Nõukogude okupatsioon alandava alistumisena ja seda eriti Soome Talvesõja kangelaslikkuse taustal.

Baaside lepingu täitmine• 10. detsembril lasksid N. Liidu merejõud Hiiumaa kohal põhja

Eesti auriku "Kassari", tulistades hukkuvalt laevalt päästepaatidesse pääsenud meremehi kuulipildujatest.

• 23. detsembril sõitis Eesti sõjaline komisjon Moskvasse meile abistamislepingu alusel lubatud relvi ostma. Seal lubati küll lahkesti, et meie delegatsiooni poolt välja valitud relvad saadetakse otsekohe Eesti poole teele, kuid tegelikult viivitati nende saatmisega ja need ei jõudnud kunagi pärale.

• Samal ajal püüdis Eesti pool, et idanaabriga abistamispakti sätete eiramise pärast mitte tülli minna, lepingut väga tähelepanelikult jälgida ja täita.

• Kuid juba siis heitsid mõned ringkonnad Eesti valitsusele ette liigset truualamlikkust Moskvale. Tegelikult soovis valitsus ära hoida halvimat. Olles üles kasvanud ja hariduse saanud vene tsaaririigi ajal, uskusid tollased riigijuhid naiivselt, et ka stalinismi ajal on venelastega võimalik kokku leppida.

Iseseisvuse lõpp• 17. juuni 1940 tuli üle Eesti piiri 90 000

Punaarmee sõdurit – Narva diktaat

• Stalini eriesindaja Tallinnas Andrei Ždanov» 21. juunil 1940 meeleavaldus

Tallinnas Vabaduse väljakul» Johannes Vares-Barbaruse

juhitud mittekommunistide

valitsus

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

• 21.07.1940/6.08.1940 liiduvabariigiks• Ülemnõukogu – parlament• Rahvakomissaride Nõukogu – valitsus• N. Liidu saatkonna rõdult

jälgivad «Eesti vabade

töötajate vaba tahte

demonstratsiooni»

(vasakult) Neeme Ruus,

Johannes Lauristin, Karl Säre

ja Andrei Ždanov.

Ümberkorraldused esimesel nõukogude aastal

• Maareform: maa riigi omandiks, talude maksimumsuurus, äralõiked kehvikutele

• Riigistamine – ettevõtted, suuremad elumajad

• hinnatõus, rahareform (rublad), kaubapuudus

• Marksism-leninism

• sotsrealism

14. juunil 1941 küüditamine (Eestist ca 10 000 inimest)

1943

• 01.01. Tänase päeva võtsime vastu ilma leivata. Annaks Jumal, et see aasta tuleks parem kui endine ja et saaksime tulevase aasta kodus vastu võtta.

• 11.02. Varsti vist mamma tuleb haiglast koju.

• 16.02. Praegu on suured tuisud, tuul on külm ja vali. Ootan kangesti millal mamma koju tuleb. Kaheksa päeva ja 5 kuu pärast on papal kaks aastat vangis olla (isa lasti maha 07.05.1942, nagu paarikümne aasta pärast teada anti).

• 08.03. Sinegorjes. Lastele ei ole ikka veel leivakaarte tulnud. Me oleme vahepeal jälle kolm päeva ilma leivata olnud, siis jälle natuke saanud. Praegu ei tea kas lapsed hakkavad 300 või 400 grammi saama.

Sõjategevus Eesti pinnal

• 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSVL-i

• 28. augustiks 1941 vallutab Saksamaa Mandri-Eesti

• Suvesõda (metsavennad versus Punaarmee, NKVD, hävituspataljonid)

Eesti kindralkomissariaat

• Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann

• Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe