Linnad ja kaubandus keskaegsel Vana-Liivimaal

Gümnaasiumile

Linnaõigus

Tagab linnakogukonnale autonoomiaEristab ümbritsevast keskkonnastLinnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi,

pärimisõiguse kaitse

Lüübeki õigus – Tallinn jt, Riia (Hamburgi) õigus – Tartu, Uus-Pärnu jt

Linnakodanikud

Püsiv elukoht linnas, kodanikumaks tasutudKohustused: vahiteenistus müüridel linna sõjaline kaitse osavõtt avalikest töödest maksudÕigused: kohtumõistmine linna kohtus tegelemine käsitöö ja kaubandusega linna piires vabastus tollimaksust linna metsade, heina- ja karjamaade kasutus

Raad

Ca 6-24 liigetSeaduslikust abielust, kinnisvara linnas, Suurgildi

liigeIse valivad ametivennad, eluaegneIstuv raad ja vana raadAmetnik – raesekretär ehk kirjutaja, kes ise

raeliikmete hulka ei kuulunud

Rae ülesanded

Linna sissetulekute ja heakorra kindlustamineKõrgeim kohtuvõim (tsiviil ja kriminaal)Kohtuotsuste täideviimine (nt trahvid)* Oma raha müntimine (Tallinn, Tartu)Linnasarase hooldus (nt telliselööv, karjamaa)Linna ettevõtete hooldus (linnaveskid)Ehituseeskirjade täitmise kontrollJulgeoleku tagamine (kindlustused)Käsitööliste toodete hinna ja kvaliteedi kontrollJm – nt luksusevastased eeskirjad, pühade

tähistamine, ...

Rahvastik

Deutsch Rein-Vestfaali ja Põhja-Saksa aladeltAlamsaksa keel Tähtsamad ametikohadUndeutsch Arvulises enamusesVähemprestiižsed ametikohad Sotsiaalne, mitte geneetiline määratlus

Tsunftid ja gildidKeskaegne ühiskond oli korporatiivneErialaühingud, mis koondasid lähedaste elukutsetega

inimesi kvaliteetse töötulemuse tagamise ja kõlvatu konkurentsi vältimise eesmärgil.

Ühingute liikmetele oli kindlustatud sotsiaalhoolekanne ja võimalus osaleda linna valitsemises ja olla valitud linna kolleegiumide ja komisjonide liikmeks.

Gildidel oli oma traditsioonid. Nt 4 suurt pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine, maikrahvipidu

Allusid raele, kes kinnitas nende skraad ehk põhikirjad, alates 1879. a-st linnavalitsusele.

Tsunftid ja gildid

Religioossed ja heategevad gildid (nt Lauagild, Püha Ihu, Gertrudi, Hiiobi, 10 000 rüütli, Antoniuse, Victori, Rochuse, Miikaeli, Toompeal tegutsesid Maarja gild ja Anna vennaskond)

Väikegildid ühendasid käsitööliste tsunfte. Gilde juhtisid oldermannid ja vanemad, kes

moodustasid nn vanemate pingi. Gildides tegutsesid lihtliikmete esindajatena veel

dokmannid.

Tsunftid ja gildidTavaliselt oli igal vennaskonnal ühes või

mitmes kirikus oma altar, mille ehtimise kulud ta kanda võttis ning mille juures teeniva vaimuliku elatise eest ta hoolitses.

Vennaskonna liikmed osalesid nende poolt rahastatud altari juures peetavatel jumalateenistustel ning lasid seal oma hingede eest palvetada.

Mida jõukam oli vennaskond, seda rohkem kulutas ta ka kiriku peale. See kuulus lahutamatult ühiskondliku prestiiži juurde.

Tsunftid

Tsunfte juhtis oldermann ja tema üks või mitu abi.

Tsunftide skraad kinnitas raad Tsunftikäsitööliste tülisid arutas rae

alamkohtuna tegutsev tsunftikohus või tsunftihärraks nimetatud raehärra.

Sellid

Sellide vennaskonnad tegelesid oma liikmete hoolekandega, ametioskuste arendamise ja ühiskassa valitsemisega.

Sellide vennaskonna aastaks valitud eestseisus koosnes reeglina viiest liikmest, kellest kaks olid meistrid nn laekameistrid ja kolm selli (vanasell ja tema kaks abi).

Sellide vennaskond allus tsunftikohtule.

Mustpeade vennaskond

Vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Tekkeaeg teadmata (XIV saj keskpaik-1399)Leping dominiiklaste kloostriga 1400 – puudutab

mustpeade tellitud Neitsi Maarja altaritMustpeade vennaskonnad tänapäeva Eesti ja Läti aladel

on ainulaadne nähtus kogu Euroopas. Saksamaal neid keskajal polnud. Alles 17. sajandil asutati Mustpeade vennaskond Wismaris. Eesti ja Läti aladel oli vennaskonna maju kokku enam kui 20 linnas, neist Eestis peale Tallinna veel Tartus ja Pärnus.

Mustpeade kaitsepühak Püha Mauritius

Umbes 445. aastast tuntud pärimuse järgi kuulus 3. sajandi lõpul elanud Mauritius Egiptusest pärit Rooma leegioni, nn. Teeba leegioni, mille leegionärid olid kristlased.

Leegion saadeti teenistusse tänapäeva Šveitsi alale, kus leegionärid korraldasid mässu.

Ühe versiooni järgi põhjustas vastuhaku korraldus osaleda paganlikes riitustes, teise versiooni järgi aga käsk nuhelda kristlasi (Rooma riigis kuulutati ristiusk lubatuks alles 325. aastal ning riigiusuks 381. aastal).

Julgustatuna Mauritiuse ja veel kahe leegioni ohvitseri eeskujust, keeldusid sõdurid kristlastele vastuvõtmatuid korraldusi täitmast, mispeale kogu leegion hukati.

Suurgild

Asutati 1325. aasta paiku Ühendas linna suurkaupmehi, kelle hulgast valiti ka

raehärrad, ent oli ka teiste ametite esindajaidKäsitööliste ja mittesakslaste vastuvõtmine keelatudSuurgildi vapp = Tallinna väike vapp1406. aastal ostis Suurgild kinnistu linna peatänava

ääres raekoja läheduses (praegusel kohal), kuhu aastatel 1407–1410 ehitati suurejooneline esindushoone

Kanuti gild

Asutati jääb XIII saj. Algselt vaimulik vennaskond muutus arenedes

käsitööliste ühenduseks, kuhu kuulusid keerukamate käsitööalade esindajad, nagu kullassepad, kindategijad, kellassepad, mütsimeistrid, pagarid, kingsepad, maalrid, kelleks olid peamiselt sakslased.

Gildi hiilgeaeg jäi 16. sajandisse.

Siin korraldatakse valimise ning Suur- ja Väikegildi ja Mustpeade vennaskonna vastastikku tervitamise päev. Räägitakse, et vanasti kestnud see pidu terve nädala, mis tihtipeale lõppenud kärarikaste orgiate ja isegi löömingutega.

Nüüd on see ammu möödunud lugu. Igivanade aegade mälestusena on tänapäevani säilinud ainult vana komme. Pidupäeval istuvad kõige kauem gildi kuulunud liikmed alati esimesele pingile ning lõunatavad ilma nugade ja kahvliteta, ja seda ühe traagilise sündmuse mälestuseks, mis selles saalis aset oli leidnud.

Kord olevat ühel pidulikul lõunasöögil keegi sepp prassimishoos hõbesepaga tülli läinud ja talle lauanoaga nii ettevaatamatult külje sisse löönud, et auväärt käsitööline rahvuslikult peolt otse surnuaeda kanti. Tapja muidugi hukati, aga et Revelis armastatakse esivanemate eksimusi järelpõlvedele õpetuseks meelde tuletada, siis peavad Püha Kanuti gildi vanemad sellest ajast peale sööma tseremoniaalsel lõunasöögil ainult sõrmedega.

A. Miljukov (1848).

Käsitöö Transiitkaubandus – peamine elatusvahend

Liivimaa linnades – hansakaubandus!Käsitöö rahuldas eelkõige kohaliku elaniku

nõudlustLinnakäsitöölised koondusid ametialade järgi

tsunftidesse, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti.

Tsunftisundus!

Käsitöö

Skraa – tsunfti põhikiri. Skraa määras ära, mis tingimustel saadakse

meistriks, tsunfti liikmeks, reeglid vastaval erialal töötamisel ja konkureerimisel. (kvaliteedikontroll!)

Meistristaatusel ja tsunfti liikmeks astumisel oli suur tähtsus – see eeldas kodanikuõiguste omandamist ja abiellumist.

Kaubandus Liivimaa linnadel kaubanduslikult äärmiselt

soodne asend Kirde-Euroopa kaubateede võrgus.

Tallinn – sidemed Rootsi, Soome, Novgorodiga.Tartu – Pihkva ja Novgorod.Hansa Liit – ühist poliitikat ajavate Põhja-

Euroopa kaubalinnade liit, mis oli oma võimsuse tipul XIV saj.

Hansa liit

Kaubandus Eesti linnadest olid hansalinnad Tallinn, Tartu, Viljandi

ja Uus-Pärnu.Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus

Novgorodis – teel sinna peatuti ikka Liivimaa sadamalinnades Tallinnas, Riias, Uus-Pärnus.

Läänest Venemaale - kalev, relvi, metallitooteid, vaske, heeringaid, soola, veini, õlut, vürtse.

Venemaalt läände – karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit.

Kaubandus

Liivimaalt välja: teravili, lina, kanep, paekivi, puit.Liivimaale toodi: soola, heeringaid jm Hoogustus ka sisekaubandus, eriti

viljakaubandus

Alevikud

Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14 alevikku: Helme, Kastre e Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Lihula, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina ja Viru-Nigula.

Alevikud sarnanesid paljuski linnadega: sealsed elanikud jagunesid samuti kodanikeks ja mittekodanikeks, kodanikud olid koondunud gildi ja valisid endale bürgermeistri.

Küsimused I

1. Milles erinesid linnakodanike õigused ja kohustused ülejäänud linnaelanike omadest?

2. Kuivõrd vaba oli teie arvates keskaegne linnaelanik, silmas pidades kehtinud arvukaid piiranguid? Milleks olid ulatuslikud ettekirjutused vajalikud?

3. Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus?

Küsimused II

4. Analüüsige tsunftide rolli keskaegses linnas. Kas tsunftikord oli majanduse seisukohalt arendav või pidurdav?

5. Miks oli hansakaubandus kasulik Liivimaa linnadele ja kaupmeestele, mõisnikele, talupoegadele?

6. Analüüsige keskaegse linna valitsemiskorraldust. Milliseid ülesandeid pidi täitma raad?