Õiglane kaubandusElanikkonnaküsitlus

September 2014

Pärnu mnt.102, A-korpus,

Tallinn 11312

Tel: +(372) 585 29 708

post@turu-uuringute.ee

www.turu-uuringute.eu

Küsitluse metoodika

Esinduslik valim ja tulemuste üldistamine

Käesolev aruanne on koostatud 1007 vastaja (vanuses 15+ aastat) küsitluse teel saadud informatsiooni põhjal.Selles vanuses elanikkonna suurus Eestis on 1 107 791 inimest (1.01.2014).Küsitlus viidi läbi Omnibussi keskkonnas esindusliku valimi põhjal. Tulemused on üldistatavad kogu elanikkonnale.

Valimi disain

Omnibuss-uuringu üldkogumi moodustavad Eesti elanikud vanuses 15+ aastat. Turu-uuringute AS-i poolt teostatavates Omnibuss-uuringutes on valimi suuruseks 1000 elanikku, mis tagab esinduslikud ning kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale laiendatavad tulemused.Vastajad leiti juhuvaliku alusel, et tagada kõikide Eesti maakondade ja asulatüüpide proportsionaalne esindatus küsitlusvalimis. Valimi territoriaalne mudel on koostatud Eesti Statistikaameti rahvastikustatistika andmebaasi alusel seisuga 01.01.2014.a. Juhuvaliku esimeses etapis valiti 103 valimipunkti üle Eesti ja teises etapis igas valimipunktis konkreetsed intervjueeritavad. Aadressi valikul rakendati lähte-aadressi meetodit, mille puhul antakse igale küsitlejale ette juhuslikult valitud aadress, kus küsitleja teostab esimese intervjuu. Edasi liigutakse kindla sammu alusel (nt iga viies korter või iga teine maja), et tagada valikusse sattunud elupaikade juhuslikkus.Vastaja valikul rakendati nn. noorema mehe reeglit, mis näeb ette, et esimesena palutakse intervjuud noorimalt kodusolevalt meesterahvalt, kes on vähemalt 15-aastane. Kui mehi kodus ei ole, eelistatakse noorimat naist. Selline valikumeetod annab neile küsitletavate kategooriatele, keda on vähem tõenäoline kodust eest leida (eelkõige noored inimesed ja mehed), täiendava võimaluse valimisse sattuda. Nii saavutatakse sugude ning erinevate vanusegruppide tõepärasem esindatus valimis.

Küsitlus läbiviimine

Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud ankeedi alusel. Küsitlemine toimus osalt paberankeetidega, osalt tahvelarvutipõhiselt, sest käimas on üleminek arvutipõhisele intervjueerimisele. Intervjuud viidi läbi vastajate kodudes eesti ja vene keeles, alates 10.septembrist kuni 5.oktoobrini 2014.a. Küsitlustöös osales 51 vastava ettevalmistuse saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat.

2

September 2014

KOKKUVÕTE -1

31. FAIRTRADE MÄRGI TUNTUS Fairtrade kaubamärgi tuntus on aastaga kasvanud 22%-lt 29%-le. Tuntus on suurim kõrgharidusega vastajate seas (50%) ja nooremas keskeas (40-42%), kus ka kasv on aastaga olnud kõige suurem.

2. ÕIGLASE KAUBANDUSE TÄHENDUSKõige enam valitud märksõnad olid “õiglane tasu tootjale” (32%) ja “õiglane äri” (29%). Samad vastusevariandid juhtisid pingerida ka 2013.a., kuigi nende osakaal on veidi langenud. Endisest sagedamini mainiti “eetilisi põhimõtteid” (25%), samas ka “turundustrikki” (8%). Arvamus usaldusväärsusest (23%), soodsast hinnast (19%) ja kõrgest kvaliteedist (17%) on endisega võrreldes taandunud.

3. ÕIGLASE KAUBANDUSE TOIMIMINEElanikkond jaguneb peaaegu pooleks usus, kas õiglase kaubanduse süsteem toimib ja töötab arengumaade põllumeeste ja tööliste huvides või mitte: 38% vastajatest kaldub seda uskuma ja 41% mitte. (Suurem osa uskujatest “pigem” usub). Uskujate osakaal on võrreldes 2013.a.-ga (32%) kasvanud, kuid mitteuskujate oma endiseks jäänud.

4. ÕIGLASE KAUBANDUSE TOODETE OSTMINE 61% ei osta õiglase kaubanduse märgiga tooteid kunagi. 21% ei osanud vastata. 18% vastajatest omas toodetega teatud kogemust, neist suurem osa kasutab enamasti võimalust osta – vähemalt mõnes tooterühmas. Võrreldes 2013.a.-ga ei ole tulemused oluliselt muutunud.

5. FAIRTRADE MÄRGIGA TOODETE OSTMISE PÕHJUSED Küsimus esitati ainult nendele, kes õiglase kaubanduse märgiga tooteid ostavad (n=398). Vähehaaval tugevneb sotsiaal-eetiline positsioon õiglase kaubanduse toodete ostmisel ning vähenevad isiklike elamuste (tervislikkus, kvaliteet) motiivid. 22% ostjatest põhjendas oma käitumist teadmisega, et see parandab inimeste elujärge arengumaades, 15% toetab põhimõtteliselt sotsiaalse taustaga tooteid. 43% ostjaist ei osanud põhjust öelda.

September 2014

KOKKUVÕTE -2

46. FAIRTRADE MÄRGIGA TOODETE MITTEOSTMISE PÕHJUSED 35% ei tunne Fairtrade märki ja selle tähendust. Selliste vastajate osakaal on oluliselt langenud (2013.a. 50%). 33% arvab, et vastavaid tooteid on poeriiulitel raske leida ja märgata ning 19% ei leia neid oma harjumuspärastest kauplustest – nende vastajate osakaal on peaaegu endiseks jäänud. Oluliselt aga on kasvanud vastajate hulk, kes põhjendab oma käitumist lihtsalt harjumusega muid tooteid osta – 30% vrs. 21% 2013.a. Liiga kalliks pidas tooteid 12% mitteostjatest (2013.a.10%).

7. ÕIGLASE KAUBANDUSE TOODETE OSTMINE EDASPIDI47% elanikkonnast on rohkem või vähem valmis edaspidiostma Fairtrade tooteid. Võrreldes 2013.a.-ga (55%) on nende osakaal elanikkonnas selgelt langenud. (Liidetud on vastused “jah, kindlasti”+”jah, tõenäoliselt” ja “tõenäoliselt ei”+”kindlasti ei”).

8. KES PEAKS ÕIGLASE KAUBANDUSE IDEED TOETAMA? Enamuse vastajate arvates peaksid õiglase kaubanduse ideed toetama kõik loetletud institutsioonid, eelkõige ettevõtted, kes arengumaade toorainet kasutavad (69%), ja kaubandusettevõtted (69%). Suurenenud on vastajate osakaal, kes KOV-e ja riigiasutusi (eriti) vastutavateks ei pea. (25%, 2013.a. 18%)

9. KOV- IDE SOTSIAALNE VASTUSTUS Enamus vastajatest (52%) peab Eesti kohalike omavalitsuste sotsiaalset vastutust ja arengumaade väiketalunike ja istanduste töölistega arvestamist oluliseks või väga oluliseks. 30% peab seda aga pigem või täiesti mitteoluliseks. Tulemus on peaaegu 2013.a. tasemel. Suur erinevus on eesti- ja venekeelse elanikkonna arvamustes: eestlastest peab arvestamist vajalikuks 44%, mitte-eestlastest 71%.

September 2014

KOKKUVÕTE -3

510. VASTUTUSTUNDLIK LINNEnamus elanikkonnast arvab, et linna vastutustundlikkus väljendub toimivates sotsiaal- ja tervishoiuteenustes (62%), avatuses ja läbipaistvuses (58%), elanike kaasamises otsuste tegemisel (53%). Võrreldes 2013.a.-ga on eriti tõusnud avatuse ja läbipaistvuse (2013.a. 45%) ning ühistranspordikorralduse aspekt (47%, 2013.a. 29%). Eestikeelse elanikkonna seas on kõige sagedamini märgitud aspekt “toimivad sotsiaal- ja tervishoiuteenused” (70%), venekeelses – avatus ja läbipaistvus (53%).

11. VASTUTUSTUNDLIK KODULINN Arvamus oma kodulinna vastutustundlikkusest on võrreldes 2013.a.-ga kasvanud. 27% (2013.a. 22%) vastajaskonnast peab oma kodulinna päris vastutustundlikuks, lisaks 49%, kes arvab, et tema kodulinn on osaliselt vastutustundlik. Vaid 7% (2013.a. 19%) ei pea kodulinna vastutustundlikuks. Kõige “vastutustundlikumad” linnad on endiselt Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Eestis ja Tallinn. Kõige halvem arvamus kujunes Ida-Virumaal – 19% oli kodulinna vastutustundlikkusest halval arvamusel. Siiski oli 2013.a. selliseid vastajaid veelgi enam – 29%.

12. NÕUSTUMINE VASTUTUSTUNDLIKKUST KIRJELDAVATE VÄIDETEGAEnamus (68%) vastajates pidas täiesti õigeks, et vastutustundlik on toetada esmalt kohalikke tootjaid ja põllumehi. Ligi pool vastajaskonnast (43%) pidas täiesti õigeks ka seda, et tarbija ise ei pea oma ostude sotsiaalse või keskkondliku mõju üle pead murdma – see olgu ettevõtete mure. Kõige vähem jagati arvamust, et tarbijad ise saavad oma ostukäitumisega arengumaade inimeste elu mõjutada – 22% täiesti nõus, 9% täiesti vastu. Kui aga lisada väidetele ka nende vastajate osa, kes nendega pigem nõustusid, siis leidsid kokkuvõttes kõik väited vastajaskonna enamuse toetuse, nagu ka 2013.a.. Siiski on võrreldes 2013.a.-ga veidi suurenenud nende vastajate osa, kes usuvad, et tarbijate käitumine võib mõjutada inimeste elu arengumaades.

September 2014

KOKKUVÕTE -4

613. ÄRIETTEVÕTETE ARVESTAMINE ARENGUMAADE HUVIDEGANagu 2013.a., nii ka tänavu pidas 2/3 vastajaskonnast oluliseks (väga+pigem), et äriettevõtted arvestaksid arengumaade väiketalunike ja istanduste töölistega. Väga oluliseks pidas seda siiski vähem inimesi kui 2013.a.(17%, 2013.a. 22% ). Vaid 6% vastajaist pidas sellist arvessevõtmist täiesti ebaoluliseks.

14. EETILISELT SERTIFITSEERITUD TOORAINE KASUTAMINE 2/3 vastajaskonnast pidas eetiliselt sertifitseeritud tooraine kasutuselevõtmist oluliseks, sh 20% isegi väga oluliseks. Võrreldes 2013.a.-ga, kui küsimuse keskmes oli AS Kalev, on toetajate (“pigem oluline”) hulk suurenenud (46%, 2013.a.40%) ning vastaste hulk pisut vähenenud. Täiesti või pigem ebaoluliseks pidas seda tänavu 18%, 2013.a. 24% vastajaskonnast.

15. INFOALLIKAD ÕIGLASE KAUBANDUSE KOHTA59% (2013.a. 60%) vastajatest ei ole enda arvates saanud õiglase kaubanduse kohta mingit otsest infot. Põhilisteks kanaliteks on endiselt televisioon (16%) ja internet (16%), mis olenevalt taustrühmast omasid erinevat kaalu. Haritumate vastajate puhul oli küllalt olulisel kohal ka trükiajakirjandus (16%), linnainimestel kauplused (9%).

ÜLDKOKKUVÕTTEKSFairtrade märgi tuntus elanikkonnas on kasvuteel ning selle ideed teadvustatakse endisest selgemini. Aastaga on pisut süvenenud ka arusaam, et oma tarbimiskäitumisega saab iga inimene mõjutada inimeste elu arengumaades. Siiski ei ole suurenenud ind õiglase kaubanduse tooteid osta ning pigem kaldutakse arvama, et vastutustunne tootmise eetilisuse eest olgu pigem ettevõtjate ja kaubanduse, mitte tarbijate mure. Veidi annab tunda tendents usalduse langusest õiglase kaubanduse põhimõtete elluviimise suhtes.

September 2014

Tulemused

1. Fairtrade märgi tuntus

8

September 2014

KÜSIMUS 1 :”Kas te tunnete õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märki?” (vastus: “Jah”)VASTAJALE NÄIDATI VÄRVIKAARTI

n=1007Fairtrade märki tunneb

29% elanikkonnast. Kõige rohkem erineb teadlikkus hariduse ja

keelekasutuse aspektist. Võrreldes 2013.a.-ga on tuntus kasvanud kõigis

taustrühmades, eriti kõrgharidusega ja/või keskealiste vastajate

seas.

n=1007Fairtrade märki tunneb

29% elanikkonnast. Kõige rohkem erineb teadlikkus hariduse ja

keelekasutuse aspektist. Võrreldes 2013.a.-ga on tuntus kasvanud kõigis

taustrühmades, eriti kõrgharidusega ja/või keskealiste vastajate

seas.

2. Õiglase kaubanduse tähendus 9

KÜSIMUS 2 :”Mida õiglane kaubandus teie arvates tähendab?”VALIDA VÕIS MITU VASTUST

Nagu 2013., nii ka 2014.a. peeti õiglase kaubanduse tähenduseks eeskätt õiglast tasu tootjale (32%) ja õiglast äri (29%). Aastaga on enim esile tõusnud eetiliste põhimõtete (25%), silmatorkavalt aga vähenenud usaldusväärsuse ja kõrge kvaliteedi aspekt. Mõnevõrra on suurenenud nende (esialgu veel väike) osa, kes peavad õiglase

kaubanduse loosungit lihtsalt turundustrikiks.

Nagu 2013., nii ka 2014.a. peeti õiglase kaubanduse tähenduseks eeskätt õiglast tasu tootjale (32%) ja õiglast äri (29%). Aastaga on enim esile tõusnud eetiliste põhimõtete (25%), silmatorkavalt aga vähenenud usaldusväärsuse ja kõrge kvaliteedi aspekt. Mõnevõrra on suurenenud nende (esialgu veel väike) osa, kes peavad õiglase

kaubanduse loosungit lihtsalt turundustrikiks.

Muu, mis? allahindlused, kampaaniadet tootjad ja vahendajad ei võta liigset kasumitõiglane tasu töölistelekaubandus pole õiglaneloodetavasti õiglane äri, kuid võib olla ka turundustrikkei tea mis märk see onmüüakse eelisjärjekorras eesti põllumajandussaaduseid.kui suured sulid eemale lükatakse

Muu, mis? allahindlused, kampaaniadet tootjad ja vahendajad ei võta liigset kasumitõiglane tasu töölistelekaubandus pole õiglaneloodetavasti õiglane äri, kuid võib olla ka turundustrikkei tea mis märk see onmüüakse eelisjärjekorras eesti põllumajandussaaduseid.kui suured sulid eemale lükatakse

September 2014

3. Kelle huvides õiglane kaubandus töötab?

10KÜSIMUS 3 :”Kas usute, et õiglane kaubandus/ Fairtrade süsteem toimib ja töötab arengumaade põllumeeste ning tööliste huvides?” KASUTATI SELGITAVAT LISATEKSTI

38% usub ja 41% vastajatest ei usu, et õiglase kaubanduse süsteem toimib ja töötab

arengumaade põllumeeste ja tööliste huvides, kusjuures

mitteuskujate veendumus on resoluutsem.

Võrreldes 2013.a-ga on uskujate osa kasvanud (32% 2013.a.), ent kahtlejate osa endiseks jäänud.Nooremad (kuni 39 a.) vastajad ja/või naised valisid keskmisest

oluliselt sagedamini vastusevariandi “pigem usun”, 50-59-aastased aga keskmisest sagedamini vastusevariandi “ei

usu üldse”. Ligi kolmandik mitte-eestlastest ei

osanud seisukohta võtta.

38% usub ja 41% vastajatest ei usu, et õiglase kaubanduse süsteem toimib ja töötab

arengumaade põllumeeste ja tööliste huvides, kusjuures

mitteuskujate veendumus on resoluutsem.

Võrreldes 2013.a-ga on uskujate osa kasvanud (32% 2013.a.), ent kahtlejate osa endiseks jäänud.Nooremad (kuni 39 a.) vastajad ja/või naised valisid keskmisest

oluliselt sagedamini vastusevariandi “pigem usun”, 50-59-aastased aga keskmisest sagedamini vastusevariandi “ei

usu üldse”. Ligi kolmandik mitte-eestlastest ei

osanud seisukohta võtta.

LISATEKST: ÕIGLANE KAUBANDUS /FAIRTRADE ON SÜSTEEM, MIS SEISAB ARENGUMAADE VÄIKETALUNIKE JA ISTANDUSTE TÖÖLISTE HUVIDE EEST. RAHVUSVAHELINE ÕIGLASE KAUBANDUSE EHK FAIRTRADE MÄRK TOOTEL TAGAB ARENGUMAADE TALUNIKELE VÄÄRILISE TASU, LISATULU KOGUKONNA JAOKS NING KINDLUSTAB, ET TOOTMISES POLE KASUTATUD ORJA- EGA LAPSTÖÖJÕUDU EGA RIKUTUD KESKKONDA.

September 2014

4. Fairtrade märgiga toodete ostmine

11KÜSIMUS 4: ”Kui sageli te ostate Fairtrade märgiga õiglase kaubanduse tooteid, kui on selline valikuvõimalus?”

Endiselt ei osta ligi 2/3 vastajatest (61%)

õiglase kaubanduse märgiga tooteid kunagi. Ligi 1/5 vastajaskonnast omab toodetega teatud

kogemust, vaid 14% elanikest kasutab ostuvõimalust -

enamasti vaid paaris tooterühmas.

Tulemused ei ole võrreldes 2013.a.-ga

märkimisväärselt muutunud.

Endiselt ei osta ligi 2/3 vastajatest (61%)

õiglase kaubanduse märgiga tooteid kunagi. Ligi 1/5 vastajaskonnast omab toodetega teatud

kogemust, vaid 14% elanikest kasutab ostuvõimalust -

enamasti vaid paaris tooterühmas.

Tulemused ei ole võrreldes 2013.a.-ga

märkimisväärselt muutunud.

September 2014

5. Fairtrade märgiga toodete ostmise põhjused

12KÜSIMUS 5: ”Miks te ostate Fairtrade märgiga tooteid?”

Põhiajendid Fairtrade toodete ostmisel on teadlikult eetilis-sotsiaalse sisuga: parandada arengumaade elanike elujärge (22%), põhimõtteliselt toetada sotsiaalse taustaga tooteid (15%). Endisele tasemele, kuigi mitte väga

kõrgele, on jäänud motiiv, et tuntakse ja usaldatakse õiglase kaubanduse põhimõtteid (10%). Muudest aspektidest enamuse osatähtsus on langenud, sh eriti arvamus toodete tervislikkusest ja heast kvaliteedist.

Ligi pool toodete ostjatest ei osanud oma käitumist millegagi põhjendada.

Põhiajendid Fairtrade toodete ostmisel on teadlikult eetilis-sotsiaalse sisuga: parandada arengumaade elanike elujärge (22%), põhimõtteliselt toetada sotsiaalse taustaga tooteid (15%). Endisele tasemele, kuigi mitte väga

kõrgele, on jäänud motiiv, et tuntakse ja usaldatakse õiglase kaubanduse põhimõtteid (10%). Muudest aspektidest enamuse osatähtsus on langenud, sh eriti arvamus toodete tervislikkusest ja heast kvaliteedist.

Ligi pool toodete ostjatest ei osanud oma käitumist millegagi põhjendada.

Muu, mis? kogematapole tähele pannudkampaania mõjuei tea kas olen ostnud pole seda märki märganudjuhuslikult

Muu, mis? kogematapole tähele pannudkampaania mõjuei tea kas olen ostnud pole seda märki märganudjuhuslikult

September 2014

6. Fairtrade märgiga toodete mitteostmine

13KÜSIMUS 6: ”Kui te ei osta/ ei eelista Fairtade märgiga tooteid, siis miks?”

Muu, mis?Pole märganud üldse selliseid tooteidEi tea selliseid tooteidEi ole üldse näinud sellise märgiga tooteidEi ole üldse tähele pannudKuulen sellest esimest kordaPole üldse poes märganudMa ei tea sellest midagiEelistan Eestimaist!Kaupu ostavad vanemad.Ressursid puuduvadPole rahaRahapuudusMaapoes pole müügil.Ei ole näinud seda märki.Pole kunagi näinud seda märki ja ei tea seda.Ei ole sellist märki näinud.Pole näinud seda märki.Ei ole märganud seda märki.Pole märganud seda märki.

Muu, mis?Pole märganud üldse selliseid tooteidEi tea selliseid tooteidEi ole üldse näinud sellise märgiga tooteidEi ole üldse tähele pannudKuulen sellest esimest kordaPole üldse poes märganudMa ei tea sellest midagiEelistan Eestimaist!Kaupu ostavad vanemad.Ressursid puuduvadPole rahaRahapuudusMaapoes pole müügil.Ei ole näinud seda märki.Pole kunagi näinud seda märki ja ei tea seda.Ei ole sellist märki näinud.Pole näinud seda märki.Ei ole märganud seda märki.Pole märganud seda märki.

Küsimuse esitati nendele, kes õiglase kaubanduse tooteid ei osta, 609-le respondendile

Küsimuse esitati nendele, kes õiglase kaubanduse tooteid ei osta, 609-le respondendile

Kuigi ka tänavu on mitteostmise põhjustest esikohal märgi tähenduse mittetundmine (35%), on selle osatähtsus oluliselt langenud. Peaaegu endisele tasemele, pingerea II kohale on jäänud Fairtrade toodete nõrk

märgatavus kaupluses (33%). Märkimisväärselt on aga kasvanud harjumuse motiiv – harjunud ostma muid tooteid (30%). Seda saadab

teatav usalduse langus kogu nähtuse vastu ning hinna kõrgeks pidamine.

Kuigi ka tänavu on mitteostmise põhjustest esikohal märgi tähenduse mittetundmine (35%), on selle osatähtsus oluliselt langenud. Peaaegu endisele tasemele, pingerea II kohale on jäänud Fairtrade toodete nõrk

märgatavus kaupluses (33%). Märkimisväärselt on aga kasvanud harjumuse motiiv – harjunud ostma muid tooteid (30%). Seda saadab

teatav usalduse langus kogu nähtuse vastu ning hinna kõrgeks pidamine.

1. Ei tea2. Ei erista3. Ei ole harjunud

September 2014

7. Fairtrade märgiga toodete ostmine edaspidi

14KÜSIMUS 7: ”Kas te oleksite valmis ostma õiglase kaubanduse tooteid edaspidi?”

Edaspidi on valmis tooteid ostma alla poole (47%)

elanikkonnast. See näitaja on langenud võrreldes

2013.a.-ga (55%).Endiselt on keskmisest

oluliselt altimad vastavaid tooteid ostma 30-39-

aastased ja/või kõrgharidusega vastajad.

Keelekasutuse seisukohast valmisolekus enam suurt

erinevust ei ole, küll aga ei osanud ligi 1/3

venekeelsest elanikkonnast seisukohta võtta.

Edaspidi on valmis tooteid ostma alla poole (47%)

elanikkonnast. See näitaja on langenud võrreldes

2013.a.-ga (55%).Endiselt on keskmisest

oluliselt altimad vastavaid tooteid ostma 30-39-

aastased ja/või kõrgharidusega vastajad.

Keelekasutuse seisukohast valmisolekus enam suurt

erinevust ei ole, küll aga ei osanud ligi 1/3

venekeelsest elanikkonnast seisukohta võtta.

September 2014

8. Õiglase kaubanduse ideede toetamine

15KÜSIMUS 8: ”Kes peaksid teie meelest enam toetama õiglase kaubanduse/ Fairtrade märgi ideed?”

Endiselt peaks õiglase kaubanduse idee

toetamine jääma eelkõige arengumaade toorainet kasutavate ettevõtete ja

müügiettevõtete kohustuseks, kuigi

võrreldes 2013.a.-ga on selles osas veidi lisandunud mitte

vastaseid, vaid kõhklejaid (2013.a. “ei oska öelda”

13%). Kuigi enamus vastajatest peab

vastutavateks kõiki avalikke hankeid tegevaid asutusi ja KOV-e, on siiski

see osa vähenenud ja vastaste hulk veidi

suurenenud.

Endiselt peaks õiglase kaubanduse idee

toetamine jääma eelkõige arengumaade toorainet kasutavate ettevõtete ja

müügiettevõtete kohustuseks, kuigi

võrreldes 2013.a.-ga on selles osas veidi lisandunud mitte

vastaseid, vaid kõhklejaid (2013.a. “ei oska öelda”

13%). Kuigi enamus vastajatest peab

vastutavateks kõiki avalikke hankeid tegevaid asutusi ja KOV-e, on siiski

see osa vähenenud ja vastaste hulk veidi

suurenenud.

September 2014

9. Omavalitsused ja sotsiaalne vastustus

16KÜSIMUS 9: ”Kuivõrd oluliseks peate Eesti kohalike omavalitsuste sotsiaalset vastutust ja arvestamist arengumaade väiketalunike ja istanduste töölistega?”

Vastajaskonna enamuse (52%) meelest peaksid

KOV-id arvestama arengumaade väiketalunike

ja istanduste töölistega. 30% vastajatest aga peab

seda mitteoluliseks või täiesti mitteoluliseks. Tulemus on peaaegu

2013.a. tasemel.

Nagu 2013.a., nii ka tänavu oli suur erinevus eesti- ja

vene keelt kõnelevate vastajate arvamustes.

Eestlaste seas jagunevad hoiakud peaaegu pooleks väikese ülekaaluga nende

kasuks, kes KOV-ide vastustust oluliseks peavad.

Vastajaskonna enamuse (52%) meelest peaksid

KOV-id arvestama arengumaade väiketalunike

ja istanduste töölistega. 30% vastajatest aga peab

seda mitteoluliseks või täiesti mitteoluliseks. Tulemus on peaaegu

2013.a. tasemel.

Nagu 2013.a., nii ka tänavu oli suur erinevus eesti- ja

vene keelt kõnelevate vastajate arvamustes.

Eestlaste seas jagunevad hoiakud peaaegu pooleks väikese ülekaaluga nende

kasuks, kes KOV-ide vastustust oluliseks peavad.

September 2014

10. Linn ja vastutustundlikkus

17KÜSIMUS 10: ”Mis muudab teie arvates linna vastutustundlikuks?”

Aspektid, mis väljendavad linna vastustundlikkust, on

enamuse arvates samad, mis 2013.a.-l. Pingereas on III

kohalt II-le tõusnud avatuse ja läbipaistvuse nõue. Kõige

rohkem on kasvanud hea ühistranspordikorralduse

olulisus.

Aspektid, mis väljendavad linna vastustundlikkust, on

enamuse arvates samad, mis 2013.a.-l. Pingereas on III

kohalt II-le tõusnud avatuse ja läbipaistvuse nõue. Kõige

rohkem on kasvanud hea ühistranspordikorralduse

olulisus.

Muu, mis?Peresuhted linnavalitsuse töötajate seas kaotadaLastele koolivaheaja sisustamineArstiabi (kvaliteetne).

Muu, mis?Peresuhted linnavalitsuse töötajate seas kaotadaLastele koolivaheaja sisustamineArstiabi (kvaliteetne).

September 2014

11. Kodulinna vastutustundlikkus

18KÜSIMUS 11: ”Kas peate oma kodulinna vastutustundlikuks?” KÜLADE JA ALEVIKE ELANIKELE “Hinnake oma lähimat linna!”

Keskmine arvamus oma kodulinna

vastutustundlikkusest on mõnevõrra kasvanud võrreldes 2013.a.-ga, mil vastuse “jah”

andis 22% ning “ei” 19% vastajatest .

Märkimisväärselt on paranenud hinnang Tallinnale ja

kodulinnale Lääne-Eestis. Kuigi endiselt on arvamused

madalaimad Ida-Virumaal ning võrreldes 2013.a.-ga

vähenenud hinnang “jah” (2013.a-l 14%), on seal siiski endisest palju vähem ka neid,

kes kodulinna vastustundlikuks ei pea (2013.a. 29%).

Keskmine arvamus oma kodulinna

vastutustundlikkusest on mõnevõrra kasvanud võrreldes 2013.a.-ga, mil vastuse “jah”

andis 22% ning “ei” 19% vastajatest .

Märkimisväärselt on paranenud hinnang Tallinnale ja

kodulinnale Lääne-Eestis. Kuigi endiselt on arvamused

madalaimad Ida-Virumaal ning võrreldes 2013.a.-ga

vähenenud hinnang “jah” (2013.a-l 14%), on seal siiski endisest palju vähem ka neid,

kes kodulinna vastustundlikuks ei pea (2013.a. 29%).

September 2014

12. Suhtumine vastutustundlikkusse

19KÜSIMUS 12: ”Järgmiseks loen teile ette mõne vastutustundlikkust kirjeldava väite. Kuivõrd te nendega nõustute? Andke hinnang skaalal 1-5, kus 1= ei ole üldse nõus ja 5=täielikult nõus”

Suur enamus vastajaskonnast oli nõus kõikide väidetega. Nagu

2013.a., nii ka nüüd nõustuti kõige enam, et esmalt tuleb toetada kohalikke põllumehi ja tootjaid. Kuigi veerand vastajaskonnast

(25%) ei nõustunud, et tarbijate ostukäitumine saab mõjutada

inimeste elu arengumaades, oli nende osakaal veidi väiksem kui

2013.a. - 29%.

Suur enamus vastajaskonnast oli nõus kõikide väidetega. Nagu

2013.a., nii ka nüüd nõustuti kõige enam, et esmalt tuleb toetada kohalikke põllumehi ja tootjaid. Kuigi veerand vastajaskonnast

(25%) ei nõustunud, et tarbijate ostukäitumine saab mõjutada

inimeste elu arengumaades, oli nende osakaal veidi väiksem kui

2013.a. - 29%.

September 2014

13. Äriettevõtted arengumaade huvidega arvestajatena

20KÜSIMUS 13: ”Kui oluliseks peate seda, et äriettevõtted arvestaksid arengumaade väiketalunike ja istanduste töölistega?”

Nagu 2013.a., nii ka nüüd pidas 67% vastajatest oluliseks, et äriettevõtted

arvestaksid arengumaade väiketalunike ja istanduste töölistega. Siiski on

vähenenud nende osakaal, kes seda väga oluliseks pidasid (2013.a.22%).

Taustrühmade lõikes arvamustes suuri erinevusi ei ole. Pisut peetakse seda

olulisemaks venekeelses elanikkonnas ja/või 20-29-aastaste seas.

Nagu 2013.a., nii ka nüüd pidas 67% vastajatest oluliseks, et äriettevõtted

arvestaksid arengumaade väiketalunike ja istanduste töölistega. Siiski on

vähenenud nende osakaal, kes seda väga oluliseks pidasid (2013.a.22%).

Taustrühmade lõikes arvamustes suuri erinevusi ei ole. Pisut peetakse seda

olulisemaks venekeelses elanikkonnas ja/või 20-29-aastaste seas.

September 2014

14. Fairtrade Kalevi tootevalikus

21KÜSIMUS 14: ”Kui oluliseks peate, et Kalevi ja teiste ettevõtjate eeskujul võtaksid Eesti ettevõtted kasutusele eetiliselt serti-fitseeritud (näiteks Fairtrade) tooraine?”

Endiselt peab 20% vastajaskonnast Kalevi osalemist

Fairtrade liikumises väga oluliseks ning selles osas ei ole

taustrühmade lõikes olulisi erinevusi.

Veidi on suurenenud vastajaskonnas nende osakaal, kes sellele küllalt hea pilguga vaatavad (“pigem oluline”) – 2013.a. oli neid 40%. Neid on

keskmisest enam üldiste Fairtrade toetajate seas: naised,

eestlased, nooremad ja/või haritumad vastajad

Endiselt peab 20% vastajaskonnast Kalevi osalemist

Fairtrade liikumises väga oluliseks ning selles osas ei ole

taustrühmade lõikes olulisi erinevusi.

Veidi on suurenenud vastajaskonnas nende osakaal, kes sellele küllalt hea pilguga vaatavad (“pigem oluline”) – 2013.a. oli neid 40%. Neid on

keskmisest enam üldiste Fairtrade toetajate seas: naised,

eestlased, nooremad ja/või haritumad vastajad

September 2014

15. Infokanalid

22KÜSIMUS 15: ”Milliste kanalite kaudu olete saanud infot õiglase kaubanduse/ Fairtrade kohta?”

3/5 elanikkonnast ei tea, et oleks kuskilt saanud infot õiglase

kaubanduse kohta. Venekeelses elanikkonnas on selliseid vastajaid

76%.Olulisemad kanalid on televisioon ja internet. Vanuses kuni 39 a. on

esikohal internet, edasi televisioon. Kõrgharidusega

vastajate seas on keskmisest sagedamini mainitud ka

trükiajakirjandust, Tallinna vastajate seas kauplusi ja

sõpruskonda. Maal on esikohal televisioon.

Tulemused kordavad 2013.a. omi, erinevused mahuvad lubatud

statistilise kõikumise alla.

3/5 elanikkonnast ei tea, et oleks kuskilt saanud infot õiglase

kaubanduse kohta. Venekeelses elanikkonnas on selliseid vastajaid

76%.Olulisemad kanalid on televisioon ja internet. Vanuses kuni 39 a. on

esikohal internet, edasi televisioon. Kõrgharidusega

vastajate seas on keskmisest sagedamini mainitud ka

trükiajakirjandust, Tallinna vastajate seas kauplusi ja

sõpruskonda. Maal on esikohal televisioon.

Tulemused kordavad 2013.a. omi, erinevused mahuvad lubatud

statistilise kõikumise alla.

September 2014

Muu, mis?PlakatAinult turu-uuringuteltKoolis õpetati Fairtrade`stKoolituse kauduAnkeedistPraegu sain.

Muu, mis?PlakatAinult turu-uuringuteltKoolis õpetati Fairtrade`stKoolituse kauduAnkeedistPraegu sain.

Iivi Riivits-Arkonsuo projekti juht, koostas küsimustiku

Hella Kaldaru analüüsis tulemusi ja osales uuringu-tulemuste kajastamisel PPT slaididena

Marina KarpištšenkoRoman VjazemskiKristel MeruskRutt Vihtla koordineerisid üle-eestilist küsitlust, viisid läbi kvaliteedikontrolli

Asta Pajos juhtis andmesisestust

Tõnis Stamberg koostas Excel tabelid

Jaanus Välja Tellija kontaktisik

Kontaktandmed:Telefon: 585 29 708E-post: Iivi@turu-uuringute.eeKodulehekülg:www.turu-uuringute.eu

Aadress: Pärnu mnt.102, A-korpus, 11312, Tallinn

Uuringu eri etappide eest vastutavad23

September 2014