Reformatsioon Eestis

Gümnaasiumile

Reformatsiooni algus

31. okt. 1517 – 95 teesi Wittenbergis

1522 – reformatsiooni algus Liivimaal

1523-24: reformatsioon Vana-Liivimaal

• protestantlikud jutlused suuremates linnades

• Lutheri isiklik läkitus liivimaalastele

• mitte kõik protestandid polnud vankumatult Lutheri jüngrid

Kogu maad haaras n-ö usulise elavnemise laine – asutati uusi kabeleid, vikariaate, püüti rajada uusi kloostreid, aastail 1503-1506 ja 1508 peeti suuri patukahetsusjutlusi, et suurendada rahva hulgas meeleparanduse ja õndsakssaamise tahet, märkimisväärseid summasid koguti indulgentside müügist.

Omamoodi kulmineerus see usulise aktiivsuse tõus reformatsiooniga. Niisugust usu- ja kirikuelu kirevust ning elavust polnud Liivimaal varem kogetud – kohalikud ja väljastpoolt saabunud jutlustajad püüdsid igaüks oma tõde kuulutades võita rahva poolehoidu, toimusid avalikud usuvaidlused, peeti suuri vabaõhujutlusi. Kõrts, eriti gildituba muutus kohaks, kus õllekannu taga arutati usu- ja kirikuasju ning nii mõnigi kord lasti rusikad argumendina käiku.

Inna Põltsam. Reformatsiooni mõju argielule Liivimaal. – Tuna 3, 2003

Pildirüüste

Esimene 1524 kevadel Riias

1524 sügisel Tallinna kirikud (v.a. Niguliste)

1525 Tartus kaks päeva

Kõigis Liivimaa linnades, maal pole teada.

Rituaalne tegu pildikummardamise vastu.

Rüüstasid ka kaupmehed ja kaubasellid

Luther ei kiitnud heaks

Lähenedes kirikule tungivad nad suurte sõjamasinatega ukse kallale, ja kui see ning lukud ei suutnud neile masinaile enam vastu panna, langeb hingedest välja lõhutud uks masina korduvate löökide all sisse. Seal teevad nad endile vägivallaga teed, tungivad kirikusse, löövad pühakute kujud maha ja viskavad kivijumalaid templist välja. Ja nii talitati metsikult mitte ainult pühade kujudega, vaid mõõkade ja odadega torkavad nad ka Ristilöödu kuju läbi, nagu Damaskuse ja kirikuajaloo kirjutajate järele juudid varemini olid teinud. [---] Nad märatsevad seega vask-, kivi- ja puuvaenlaste vastu: mõnele löövad pähe, teisel raiuvad käed ja ninad maha, teotades sellega mitte ainult kujusid, vaid ka nende prototüüpe ja pühakuid.

Tilmann Bredenbach. Historia belli Livonici, 1558.

Tüüpiline kirik 1533 Tüüpiline kirik 1570

Rooma-katoliku kirik Protestandid

Paavst on kiriku pea Kirikut peaks kontrollima kohalik valitseja

Kohalikku kirikut peaks valitsema piiskopid Kirikut peaks juhtima koguduseliikmete valitud vanemad

Preester toob missat pidades inimestele Kristuse

Õpetaja jutlustab inimestele mida Piibel ütleb

Missal muutuvad leib ja vein Jeesuse lihaks ja vereks (transsubstantsioon)

Armulauda peetaks Jeesuse surma mälestuseks, leib ja vein jäävad samaks

Kirikus peaks olema pühakute ja Neitsi Maarja kujud, nad viivad inimeste palved Jumala ette

Neitsi Maarja ja pühakute kujud on sama halvad kui ebajumalakujud. Ainult Jeesus saab palved Jumala ette viia

Jumalateenistus ja Piibel peavad ladina keeles

Jumalateenistus ja Piibel rahvakeeles

Inimene pääseb käies kirikus ja tehes häid tegusid

Inimest päästab ainult üks asi – isiklik usk Jeesus Kristusesse

Preestrid peaks kandma erksaid rüüsid, kirikutes olgu värvikad maalid ja kaunis muusika, et näidata Jumala suurust

Õpetajate riided ja kirikud peaks olema lihtsad, et inimesed saaks keskenduda Jumalale. Teenistustel ei peaks olema muusikat

Preestrid ei tohi abielluda Õpetajad võivad abielluda

Evangeeliumi usu kirikEsmalt läksid kaasa linnad

• raad võttis üle kirikute varad ning vaimulike ülalpidamise

• „odav“ kirik

Muutus:

• jumalateenistus – jutlus ja ühislaulmine tähtsaks

• vaimulike staatus – elu tavalise (pere)inimesena

Katoliiklased ja protestandid Liivimaal kaua kõrvuti

• linnad – luterlased

• talurahvas – katoliiklased

• Liivi ordu – vormilt katoliiklik

Peagi katoliiklaste diskrimineerimine

Reformatsioon ja aadlikud

Vasallid kaebasid maapäeval korduvalt, et linlased õhutavat talupoegi sõnakuulmatusele. Harju-Viru vasallid tungisid Valmiera kirikus kallale Riiast pärinevale luterlikule jutlustajale Sylvester Tegetmeyerile, kiskusid ta kantslist alla ja paiskasid talle rusikate ja nugadega ähvardades näkku süüdistuse: „Sina äraandja, sina petis, sa tahad meid maast ja talupoegadest ilma jätta! Sinu kelmustele tuleb nüüd lõpp teha!“

Eesti talurahva ajalugu, 1. Tallinn, 1992.

1524-1525 Saksa talurahvasõda

1555 Augsburgi usurahu:

Ümberkorraldused hariduses

Koolid linnades

• Evangeeliumi õpetuse kinnistamiseks ja levimiseks

• Eesmärk anda ka humanistlikku haridust

• Tütarlastekoolid Tallinnasse ja Tartusse

• 1552 Tallinna vaeste koolipoiste institutsioon

Trükised

1525 – Lübeckis arestiti vaat luterlike raamatutega, sh eestikeelsed

1535 – Wanradt-Koelli katekismus

• 11 säilinud lehekülge 120-st

• Alamsaksa ja eesti keeles

Ratsionaalsuse tõusEvangeeliumi õpetus uuendas suhtumist vaestesse ja vaesusesse üldse. Inimesi õpetati hoolega vahet tegema, kellele tasub almust jagada, s.t. vaesed jagati abi väärivateks ja mitteväärivateks. Ilmekalt väljendub see Tallinnas vaeste abistamisega tegelnud Lauagildi põhikirja 1550. aastal sisseviidud täiendustes. Nendega määrati, et edaspidi pidid neli Lauagildi noorliiget välja selgitama, et kõik majavaesed, kes gildilt toiduaineid saavad, oleksid ikka tõepoolest puudustkannatajad. Selleks kästi üles kirjutada majavaeste nimed, selgitada välja haigused ja omandisuhted. Almuste vääriliseks saamise juures sai oluliseks paiksus, s.t. Et linnakogukond oli nõus toetama ja üleval pidama ainult kohalikke vaeseid. Veel üks vahetegemise alus ehk n-ö eelistatud vaeste sihtgrupp olid need puudustkannatajad, kes ei kerjanud. Nagu teatas Tallinna kodanik Hyrick van Seghen (1531), ei anneta ta seekidele ega kerjustele, vaid ainult maja- ehk häbelikele vaestele, kes häbenevad kerjata.

Inna Põltsam. Reformatsiooni mõju argielule Liivimaal. – Tuna 3, 2003

Küsimused

1. Miks reformatsioon tekkis?

2. Kuidas levisid reformatsiooniideed Liivimaale?

3. Kus reformatsioon kõige varem ja kiiremini kanda kinnitas? Miks just seal?

4. Kuidas mõjutasid reformatsiooniideed erinevaid ühiskonnakihte?

5. Seleta mõistet „pildirüüste“ 3 lausega.

6. Kuidas suhtuti linnades katoliikluse toetajatesse?

7. Milline oli reformatsiooni mõju Eesti kultuurile?