View
4.405
Download
6
Category
Preview:
DESCRIPTION
Citation preview
1
II OrganisatsioonikultuurI osa
ORGANISATSIOON KUI SOTSIAALSÜSTEEMOrganisatsioonikultuuri käsitlused
Õpetaja Arno Kaseniit
2010
Abiks õpilasele
II teema Organisatsioonikultuur
2.1. Organisatsioonikultuuri mõiste ja käsitlused 2.2. Organisatsioonikultuur ja edukus 2.3. Väärtused organisatsioonis 2.4. Organisatsioonikultuuri liigid 2.5. Organisatsioonikultuuri loomine ja muutmine 2.6. Organisatsiooni metafoorid 2.7. Organisatsioonikultuur vs rahvuskultuur
2
3
... organisatsiooni mõiste
Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada.
4
Organisatsioon kui süsteem(kaasaegne käsitlus)
5
Sotsiaalsüsteemi olemus
Sotsiaalsüsteemi moodustavad rühmad ja üksikliikmed.– Rühmad on suurema rühma allstruktuurid
Sotsiaalsüsteemi peamine karakteristik on suhted.– Rühmadevahelisi suhteid mõjutavad org-
sisesed ja org-välised mõjud
Organisatsiooni struktuur on määratletud suhete süsteem
Organisatsioonikultuuri kihtideks (aspektideks) on põhiväärtused, rituaalid, kangelased, sümbolid
Kultuur on abstraktsioon, suhe väliskeskkonnaga
6
Mis on organisatsioonikultuur?
Kultuur ( < ladina keelest colere käituma, austama, aga ka kasvatama ja hooldama) on kõige üldisemas mõttes inimtegevus
Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne.
7
Organisatsioonikultuuri olemus
Iga organisatsioon kujutab iseäraliku kultuuritüüpide kombinatsiooni.
Tüübist sõltub – otsuste tegemise viis, – töötajate motiveerimine, – kohase juhtimisstiili valik – väärtuste ja uskumuste süsteem– Arusaamad töö olemuse ning inimloomuse kohta
8
Organisatsiooni kultuur määrab
kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis keelatud, milline on õige ja milline on vale käitumine.
– See ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks ning vähendab vajadust formaalse juhtimise ja formaalse kontrolli järele.
9
1010
Mõttemudeli tasemed organisatsioonisOrgkultuuri kihid
Sümbolid Kangelased Rituaalid väärtused
sümbolid
kangelased
rituaalid
väärtused
Väärtused
a) veendumused või mõtted, mis b) on seotud soovitavate tagajärgedega või käitumisviisidega
ning c) püsivad konkreetsetes situatsioonides, d) suunavad käitumise või inimeste või sündmuste
valikut/hinnangut ning e) järjestuvad oma suhtelise tähtsuse järgi
(Shalom Schwartz 1992)
Millised on teie olulisemad väärtused?
11
Väärtused
Positiivsed ja negatiivsed väärtusedPositiivsed ja negatiivsed väärtused Positiivsed väärtusedPositiivsed väärtused on need asjad, mida soovime on need asjad, mida soovime
(rahu, tervis, vabadus, turvalisus)(rahu, tervis, vabadus, turvalisus) Negatiivsed väärtusedNegatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime on need asjad, mida väldime
(sõda, okupatsioon, vaesus)(sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtusedIndividuaalsed ja kollektiivsed väärtused IndividuaalsedIndividuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis: vabadus, autonoomia, tervis KollektiivsedKollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus: patriotism, kultuur, solidaarsus
12
Sotsioloog Hans Zetterbergi sõnul võib eristada materialistlikke ja postmaterialistlikke väärtushinnanguid
Materialistlikud väärtushinnangud: võidelda inflatsiooni, hinnatõusu vastu; eelistada majanduslikku kasvu; eelistada stabiilset majandust: kaitsta seadust ja korda; võidelda kuritegevusega; omada võimsaid kaitsejõude.
13
Postmaterialistlikud väärtushinnangud:
ilusad linnad ja kaunis loodus; inimmõtted ja ideed tähtsamad kui raha; kaitsta sõnavabadust; isiku- ja inimesekesksem ühiskond; saada rohkem kaasa rääkida tööelus ja
elamurajoonis; saada rohkem võimalusi kaasa rääkida
poliitilises protsessis.
14
Rootsi konsultatsioonifirma Kairos Future uuring Global Youth 2006
Eesti noored hindavad materiaalseid väärtusi, kõrget elu kvaliteeti, sotsiaalset staatust
Võrreldes teiste Euroopa noortega (eriti Skandinaaviaga) väärtustavad enam välimust, sotsiaalset staatust
Teadlikud tarbijad, töökad, edasipüüdlikud, distsiplineeritud
Skandinaavia noortele tähtsad uudishimu, kujutlusvõime pole eesti noortele olulised
15
Väärtused kujunevadVäärtused kujunevad
Keeldude ja käskude kaudu – traditsiooniline Keeldude ja käskude kaudu – traditsiooniline väärtuskasvatusväärtuskasvatus
Arutluse kaudu – väärtuste selitamine läbi arutelu, Arutluse kaudu – väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni - reflektsiooni - value clarificationvalue clarification
Tegevuse, praktika kaudu - J. Dewey demokraatia Tegevuse, praktika kaudu - J. Dewey demokraatia õppimineõppimine
Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu – vooruseetika Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu – vooruseetika lähenemine- lähenemine- character educationcharacter education
16
Rituaalid
Mida tehakse alati Mida tehakse sageli
17
Kangelased
18
Sümbolid
Lipp Vapp Stiil
19
Pulmasümbolidallikas: http://www.pulmad.ee/traditsioonid/pulmakutsete-sumbolid-ja-nende-tahendused
Pruut ja peigmees: Kui pulmakutsel kujutatakse pruuti ja peigmeest, sümboliseerib see paari abieluranda jõudmist.
Topelt sõrmused: sõrmused sümboliseerivad kahe elu ja kahe inimese ühinemist. Sõrmused on tavaliselt valmistatud tugevast metallist nagu kuld või plaattina, et kujutada paari vahelise sideme tugevust.
Topelt südamed: topelt südamed, nagu topelt sõrmused, esindavad samuti kahe inimese ühinemist. Kuna me seostame südant armastusega, sümboliseerib see seda, et kaks inimest on ühendatud läbi armastused.
20
Kas kultuur on juhitav?
Organisatsiooni kultuuri juhtimiseks peab juht kõigepealt kindlaks tegema, milline see kultuur on.
Seejärel tuleb otsustada, kas seda kultuuri tuleb säilitada või muuta.
Et muutmist alustada, on tarvis selget ettekujutust sellest, millist kultuuri tahetakse luua.
Üheks muutmise võimaluseks on tuua juhtivatele kohtadele uued inimesed väljastpoolt firmat.
Võib teha uued hüüdlaused ja lood, muuta tseremooniaid, teha ümber firma struktuuri või kolida uutesse ruumidesse.
21
22
ORGkultuuri mõjutavad-kujundavad sise- ja välismõjud
ORG sisesed mõjud– Juht mõjutab alluvaid ja vastupidi,– liikmed mõjutavad üksteist, – Reeglid kehtestatakse, – Allüksustel on omad tavad, – Situatsioonid, olukorrad mõjutavad jms
ORG välised mõjud– Väliskeskkond (kes ja kuidas mõjutavad org-i?)
23
Millised on Organisatsiooni sisemõjud
sisemõjud
24
Millised on Välismõjud organisatsioonile
VÄLISMÕJUD
25
Välismõjud organisatsiooni sotsiaalsüsteemile
Asukohamaa kultuur Sotsiaalsed tingimused Majanduslik olukord Poliitiline olukord Õiguslik keskkond Maksukeskkond Hariduskorraldus
26
Organisatsiooni kui sotsiaalsüsteemi dünaamiline tasakaal- kuidas hoida süsteem, mis on pidevas muutumises tasakaalus?
Mille järgi saame aru, ORGANISATSIOONI SOTSIAALNE SÜSTEEM ON TASAKAALUST VÄLJAS
27
MILLE JÄRGI SAAME ARU,
ET ASJAD organisatsioonis
POLE KORRAS
28
Dünaamilise tasakaalu tunnused
Tasakaalutuse tunnused:
– Töötajate rahulolematus– Ärritunud õhkkond– Konfliktid– Võimuvõitlus– Keelepeks– Kaadrivoolavus
Tasakaalust väljaminemise põhjused:
– Ebasotsiaalsed liikmed– Lepete rikkumine– Juhtimisvead– Töötajate muutunud
hoiakud
29
Sotsiaalkultuuri olemus
Hoiakute, uskumuste, vajaduste, teadmiste, kogemuste ja väärtuste kogum
Keskkond, milles toimib organisatsioon Sotsiaalkultuur on inimese käitumise
loomulik keskkond
30
ORG kultuuri/suhete kujunemine
Olukord, reeglid ja korraldus:
– Vanuseline koosseis– Hariduslik tase– Ametikohtade erinevus– Tööruumid
(paiknemine)– Töökorraldus– Reeglid– ORG arenguaste– Tegevusala
ORG sisesed mõjud
– Juht vs alluv– Liikmete huvid – Liikme vabadus vs
reeglid, – Allüksuste tavad vs
kord
31
Kuula organisatsioonikultuuri teoreetikut siit http://www.ut.ee/229967
Rahvuslikud kultuuridimensioonid Geert Hofstede järgi
32
Rahvuskultuuri mõju sotsiaalkultuurile
– Organisatsiooni sotsiaalkultuurile avaldab suhteliselt püsivat ja suurt mõju rahvuskultuur
Rahvuskultuur on rahvuse uskumuste, tarvete, teadmiste ja kogemuste kogum, mis väljendub antud rahvuse käitumises
33
Mõttemudeli tasemed organisatsioonis
Sümbolid Kangelased Rituaalid väärtused
sümbolid
kangelased
rituaalid
väärtused
34
Rahvuskultuuri eripärad, kultuuridimensioonid organisatsioonides
Võimudistants - delegeerimistase Ebakindluse vältimine – riskijulgus ja -
praktika Individualism vs kollektivism – üksikisiku
õigused vs kollektiivi õigused Maskuliinsus vs feminiinsus
35
I Võimudistants
Võimudistants näitab otsustamisõiguse jagunemist juhtide ja alluvate vahel– Suure võimudistantsi puhul arvatakse, et juhtidel
on alati õigus– Juhtidel peavad olema vastused valmis, alluvad
vaid küsivad
Väikese võimudistantsi puhul on juhid probleemide lahendajad ja alluvate toetajad
36
II Ebakindluse vältimine
Kõrge ebakindluse vältimise puhul eeldatakse selgust ja täpsete juhiste olemaolu
Madala ebaklindluse vältimise taseme puhul arenevad alluvad paremini teatava ebamäärausese tingimustes
37
Kultuurid võimudistantsi (VD) ja ebakindluse vältimise (EV) dimensioonide skaalal
Väike VD , Nõrk EV
Põhjamaad, anglo-am kultuurid, USA,
Madalmaad
Lai VD, Nõrk EV
Hiina
India
Saksamaa,
Sveitsh
Baltimaad
Ungari, Iisrael
Väike VD, Tugev EV
Ladina-Ameerika
Tsehhi, Poola
Korea, Jaapan, Venemaa
Lai VD , Tugev EV
38
III Individualism vs kollektivism
Kas aksepteeritakse enam üksikisiku või kollektiivi õigusi ja vabadust
Individualismi puhul rõhk üksikisiku tulemustel ja personaalsel hüvitamisel
Individualistlikus kultuurikontekstis on oluline isikupära ja staatus
Individualistlikes kultuurideson kõrge mina-identiteet, oluliseks peetakse enda saavutusi, sõltumatust, võistluslikkus on mõistetav ja heakskiidetud.
Kollektivistlikus kultuuris on esmatähtsad rühmahuvid, kollektiivne identiteet, harmoonia ja solidaarsus rühma sees, mitõttu võistluslikkust taunitakse. Individualismi indeksid erinevates riikides.
39
IV Maskuliinsus vs feminiinsus
Soorollide määratlemine organisatsioonis Maskuliinsus toetub mehelikele väärtustele
nn traditsioonilise peremudeli väärtustele, kus isa roll oli määravam
Feminiinse ühiskonna puhul pole mehe-naise rollid rangelt eristatud
Töö- ja eraelu püütakse hoida tasakaalus
40
Kultuurid kollektivismi/inividualismi ja Maskuliinsuse/feminiinsuse dimensioonide skaalal
Kollektivism, feminiinsus
Tai, Korea, Tsiili, Bulgaaria, Venemaa, Portugal
Kollektivism, maskuliinsus
Hiina, Jaapan, Mehhiko, Venetsueela, Araabiamaailm, Kreeka
Hispaania, Prantsusmaa, Holland, Baltimaad, Põhjamaad
Individualism, feminiinsus
Tsehhi, Poola,
Ungari, Itaalia, Saksamaa,
USA, Anglo-ameerika maad
Individualism, maskuliinsus
41
Arutle kultuurierinevuste üle
Individualism vs kollektivism
Ebakindluse vältimine
Võimudistants Maskuliinsus vs feminiinsus
1. Milles seisneb iseärasus 2.Valige üks dimensioon (mõõde) ja tooge näide selle arvestamisest org-s
Recommended