Tartu likool igusteaduskond

Vlaiguse ldosaAge Vrv

Vlaigus eraiguse ssteemis

2

VlaigusVlaigus on eraiguse osa, mille reguleerimisesemeks on vrdsete igussubjektide vahelised vlasuhtedvlaigus reguleerib vlasuhetetekkimist muutumist lppemist

dnaamilisus, dispositiivsus, relatiivsus3

Vlaiguse allikad

TsS 2 lg 1: tsiviiliguse allikad on seadus ja tava.

VS (lisaks VS RakS) TsS, AS, PeS, PS muud seadused

VS 25 lg 1: tava ja praktika leping4

Vlaigus Eestis

1865-1940 Balti Eraseadus (BES) 1940. a. tsiviilseadustiku eelnu 01.01.1941-01.01.1965 Vene NFSV Tsiviilkoodeks ENSV Tsiviilkoodeks (just. 1965)VSi vljattamine alates 1993 LLKS vastuvtmine 26.09.2001 VS justumine 01.07.20025

VS-i koostamise eeskujud

teiste riikide igus

Saksa, Austria, Holland, veits jtRO 1980. a. Viini konventsioon (CISG)

rahvusvaheline igus

mudelseadusedEuroopa lepinguiguse printsiibid (PECL) UNIDROIT rahvusvaheliste kaubanduslepingute printsiibid (PICC)

EL teisene igus6

Eraiguse htlustamine Euroopas

CISG PICC PECL EL teisene igus Euroopa tsiviilkoodeksi tgrupp: PEL (Principles of European Law) DCFR Draft Common Frame of Reference (htne tugiraamistik)7

VlasuheVS 2. Vlasuhte miste(1) Vlasuhe on igussuhe, millest tuleneb he isiku (kohustatud isik ehk vlgnik) kohustus teha teise isiku (igustatud isik ehk vlausaldaja) kasuks teatud tegu vi jtta see tegemata (tita kohustus) ning vlausaldaja igus nuda vlgnikult kohustuse titmist.(2) Vlasuhte olemusest vib tuleneda vlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise vlasuhte poole iguste ja huvidega. Vlasuhe vib sellega ka piirduda.

8

Vlasuhe

relatiivsus eristamine mittetielikust kohustusest ( 4) tekkimine

lepingust seaduse alusel

9

Vlasuhete liigid1.

Lepingulised lepingute liigid:abstraktsed ja kausaalsed tasulised ja tasuta heklgsed ja mitmeklgsed kahepoolsed ja mitmepoolsed konsensuaalsed ja reaalsed hekordse sooritusele suunatud ja kestuslepingud tpilised ja ebatpilised olemusest lhtuvad: vrandamis-, kasutuslepingud jne eraiguslikud ja avalik-iguslikud

2.

Lepinguvlised10

VSi struktuur1. ldosa 2. Eriosa

lepingud lepinguvlised vlasuhted

ldosas kigi vlasuhete jaoks iguslikku thendust omavad ksimused:

kohustuse tekkimine, titmine, lppemine; kohustuse rikkumine, iguskaitsevahendid; vlakohustuse lekandmine jms.11

Vlaiguse ldphimtted

ldphimtted on

ldisemad paindlikumad vhem tpse sisuga alusjuhised seaduse kohaldamiseks

12

Vlaiguse ldphimtted

hea usu phimte mistlikkuse phimte lepinguvabaduse phimte dispositiivsuse phimte lepingute siduvuse phimte

13

Hea usu phimte

VS 6 lg 1: HUP vlasuhetes (vrdl TsS 138) VS 6 lg 2: HUP limuslikkus legaaldefinitsioon puudub (avatud norm)

14

Hea usu phimteHUP funktsioonid:

kohustuste laiendamine/tiendamine; iguste piiramine (iguste kuritarvitamise keeld); lepingutingimuste muutmise vimaldamine muutunud olukorras (VS 97)

NB! HUP ei mjuta lepingu kehtivust15

Hea usu phimte

mratlemine positiivsete tunnuste kaudu:ausus, iglus, lojaalsus, koost, teise poole informeerimine, teise poole huvidega arvestamine, kohustuse vabatahtlik titmine jm.

negatiivsete tunnuste kaudu:snapidamatus, ebalojaalsus, ebaaus kitumine, iguste teostamine eesmrgiga kahju tekitada, lemraste iguskaitsevahendite kasutamine jm.

16

Mistlikkuse phimte

avatud igusmiste normatiivne ja objektiivne standard VS 7:(1) Vlasuhtes loetakse mistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mistlikuks. (2) Mistlikkuse hindamisel arvestatakse vlasuhte olemust ja tehingu eesmrki, vastava tegevus- vi kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

reeglina ei ole limuslik (vrdl 6 lg 2)17

Lepinguvabaduse phimte

tuleneb privaatautonoomia (eraautonoomia) phimttest (vt PS 19) Lepinguvabaduse sisu:

lepingu slmimine/muutmine/lpetamine lepingupool lepingu liik, sisu lepingu vorm (vt VS 11 lg 1)

18

Dispositiivsuse phimte

poolte igus/vimalus teisiti kokku leppida kui seadus stestab (VS 5)piirangud: seadus, stte olemus, vastuolu avaliku korraga/heade kommetega vi isiku phiiguste rikkumine VS normid:absoluutselt dispositiivsed osaliselt dispositiivsed absoluutselt imperatiivsed19

Lepingute siduvuse phimtePacta sunt servanda

leping on lepingupooltele titmiseks kohustuslik (VS 8 lg 2) lepingu muutmine/lpetamine VS 13

20

Muud aktuaalsed ksimused

phiiguste mju vlasuhetele vlaiguse ldphimtete kohaldamine vljaspool vlaigust (muud eraiguse harud, avalik igus)

vlaiguse ldphimtete omavaheline seos21