Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP ...23/3/2016 Lk 2/20 ATLANDI-ÜLESE KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISPARTNERLUSE ÜLE PEETAVATE LÄBIRÄÄKIMISTE 12. VOORU ARUANNE

Atlandi-ülese kaubandus- ja

investeerimispartnerluse (TTIP)

läbirääkimiste 12. voor

Avalik aruanne – märts 2016

Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP)

üle peetavate läbirääkimiste 12. vooru aruanne

23/3/2016 Lk 2/20

ATLANDI-ÜLESE KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISPARTNERLUSE ÜLE

PEETAVATE

LÄBIRÄÄKIMISTE 12. VOORU ARUANNE

(Brüssel, 22.–26. veebruar 2016)

Sisukord

1.1. Kaubavahetus: tollitariifid ja turulepääs ..................................................................... 4

1.2. Avalikud hanked ............................................................................................................. 5

1.3. Teenuskaubandus ja investeeringud ............................................................................. 5

1.4. Päritolureeglid ................................................................................................................ 7

2.1. Regulatiivne sidusus ....................................................................................................... 8

2.2. Tehnilised kaubandustõkked ......................................................................................... 8

2.3. Sanitaar- ja fütosanitaarküsimused .............................................................................. 9

Sektoripõhised arutelud on töö uudsuse ja keerukuse tõttu väga tehnilised. Allpool

on esitatud üksikasjalikum aruanne läbirääkimiste 12. vooru käigus

saavutatud sektoripõhiste arengute kohta. .................................................................. 10

Ravimid ..................................................................................................................... 10

Kosmeetikatooted ....................................................................................................... 11

Autod ..................................................................................................................... 12

Meditsiiniseadmed ..................................................................................................... 13

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia .................................................................... 14

Inseneriteadused ........................................................................................................ 14

Kemikaalid ................................................................................................................. 14

Pestitsiidid .................................................................................................................. 15

3.1. Säästev areng ................................................................................................................ 15

3.2. Energia- ja toorainekaubandus ................................................................................... 16

3.3. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ............................................................... 16

3.4. Toll ja kaubanduse soodustamine ............................................................................... 17

3.5. Intellektuaalomandiõigused, sealhulgas geograafilised tähised ............................... 17

3.6. Konkurents .................................................................................................................... 18

3.7. Investeeringute kaitse ................................................................................................... 19

3.8. Riikidevaheliste vaidluste lahendamise ...................................................................... 20



23/3/2016 Lk 3/20

KOKKUVÕTE

Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate

läbirääkimiste 12. vooru raames toimunud arutelud leidsid aset Brüsselis ajavahemikus

22.–26. veebruarini ja hõlmasid lepingu kõiki kolme sammast: turulepääsu,

regulatsiooniküsimusi ja eeskirju. Kõneluste üldise intensiivistumise osana pikenes

läbirääkimistevoor teise nädalasse, mil USA ja EL vahetasid avalike hangete pakkumisi

ning jätkasid arutelusid nii päritolureeglite kui ka intellektuaalomandiõiguste üle.

Selles voorus keskenduti TTIP kolmest sambast eelkõige kahele, st regulatiivsele

koostööle ja eeskirjadele.

Regulatiivse koostöö samba raames vahetasid EL ja USA uusi sõnastusettepanekuid, et

täpsustada mõtteid selle kohta, kuidas luua TTIP raames süsteem, mis soodustaks

praegust ja tulevast regulatiivset koostööd nii tootmise kui ka teenuste valdkonnas.

Pooled arutasid ka head reguleerimistava käsitleva peatüki projekti ELi muudetud

versiooni ja ka kõiki muid õigusküsimusi, nagu tehnilised kaubandustõkked, sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmed (SPS) ja üheksa vaatlusalust tööstussektorit.

Eeskirjade osas on mõlemad pooled nüüd esitanud oma ettepanekud investeeringute

kaitse kohta. EL tutvustas selle vooru käigus esmakordselt oma uut ja muudetud

investeeringute kaitse ja investeerimisvaidluste lahendamise strateegiat. Arutelud

toimusid avatud ja konstruktiivses õhkkonnas. Säästva arengu valdkonnas esitas USA

vastuseks ELi eelnevale säästva arengu peatükki käsitlevale ettepanekule oma

ettepanekud tööjõu ja keskkonna kohta ning läbirääkijad keskendusid kummagi

osapoole ettepaneku üksikasjalikule uurimisele. Pooled pidasid viljakaid arutelusid ka

muudel eeskirju käsitlevatel teemadel, nagu konkurents, tolli ja kaubanduse

soodustamine, riikidevaheliste vaidluste lahendamine ja VKEd.

Ühtlasi arutasid EL ja USA turulepääsu küsimust, eelkõige seoses teenuste, tollitariifide

ja avalike hangetega. Hangete puhul vahetati pakkumisi, millele järgnes kaks ja pool

päeva läbirääkimisdelegatsioonide arutelusid nii pakkumiste kui ka kõnealuse peatüki

teksti üle.

Pooled leppisid lõpuks kokku töö kiirendamises läbirääkimisvoorude vahel eesmärgiga

kiirendada läbirääkimiste üldist tempot. Kaks täiendavat täiemahulist

läbirääkimistevooru kavatsetakse läbi viia veel enne suvepuhkust. Keskne ja peamine

eesmärk on jõuda läbirääkimiste teel kaugeleulatuva ja kõrgetasemelise TTIP lepinguni,

mis vastab nii ELi kui ka USA huvidele. EL kordas oma kavatsust tagada, et enne

suvepuhkust tehakse olulisi edusamme lepingu kõigis kolmes sambas.

1. Turulepääs



23/3/2016 Lk 4/20

1.1. Kaubavahetus: tollitariifid ja turulepääs

Mittepõllumajandustooted

Tollitariifide vallas arutasid pooled toodete üle, mille suhtes võidakse toote eripärast

tulenevalt kohaldada erinevaid tariifide järkjärgulise kaotamise aegu.

Läbirääkijad jätkas samuti arutelusid lepingu kaubavahetust käsitlevate artiklite üle,

mis põhinevad rahvusvahelistel kaubanduseeskirjadel ning reguleerivad lepinguosaliste

vahelist kaubavahetust. EL ja USA jagavad mitmeid olulisi põhimõtteid. 12. voorus

keskenduti sellele, et tagada ettepaneku teksti kooskõla vastavate omamaiste

õigusnormidega sellistes küsimustes nagu kaupade tariifne klassifitseerimine, impordi-

ja ekspordipiirangute keeld ning ümbertöödeldud kaupadega kauplemine.

Ühisel koosolekul tolli ja kaubanduse soodustamise läbirääkimisrühmaga arutasid

läbirääkimisdelegatsioonid võimalust tagada sarnane kohaldamisala kummagi

lepinguosalise remondijärgselt tagastatud kaupade kohtlemise süsteemile ning ajutiselt

imporditud kaupade suhtes kohaldatavale tollimaksuvabastuse süsteemile.

Põllumajandustooted

Selles voorus keskendusid arutelud kolmele teemale: tollitariifid, põllumajanduspeatüki

tekst ning mittetariifsed meetmed.

Tollitariifidega seoses arutati konkreetseid ekspordihuve ning soovi vähendada

väljapakutud üleminekuaegu. Kõige tundlikumaks liigitatud tooteid ei vaadatud läbi. EL

märkis, et tollitariifide ambitsioonikus sõltub lõppkokkuvõttes terve lepingu

ambitsioonikusest.

Põllumajanduspeatükk vaadati esimest korda põhjalikult läbi ning see võimaldas teha

kindlaks küsimused, milles seisukohad ühtisid ja milles need lahknesid. Sellega seoses

tuletas EL meelde oma kavatsust lisada peatükile kehtivatele kahepoolsetele lepingutele

tuginedes veine ja piiritusjooke käsitlevad eeskirjad, mis hõlmaksid muu hulgas ELi ja

USA veinide ning kangete alkohoolsete jookide nimetuste kaitset (sh ELi tootjate

ainuõigus USAs üldnimetusena käsitatud 17 nimetuse kasutamisele),

veinivalmistustavasid, märgistamiseeskirju ja sertifitseerimist. Lisaks esitas EL

sõnastusettepaneku teatavate piiritusjookide märgistamist käsitlevate õigusnormide

kohta.

Lõpuks arutasid mõlemad osapooled konkreetseid põllumajandusega seotud

mittetariifseid meetmeid ja võimalikke lahendusi.

1.2. Avalikud hanked

Avalikud hanked on üks põhivaldkondi, mille vastu tunneb EL TTIP-ga seoses tungivat

huvi ja mida käsitletakse prioriteedina. See kujutab endast unikaalset võimalust



23/3/2016 Lk 5/20

suurendada tunduvalt USA avalike hangete turule juurdepääsu võimalusi nii föderaalsel

kui ka osariigi tasandil ning tagada, et ELi äriühinguid koheldakse avalikes hangetes

osalemise korral võrdselt ja mittediskrimineerivalt.

Läbirääkimiste 12. voorus olid hanked aruteluteemaks kahe ja poole päeva jooksul ning

EL toetas jätkuvalt ELi ja USA ühist eesmärki, mille töötas välja USA–ELi

majanduskasvu ja töökohtade loomise kõrgetasemeline töörühm (HLWG). Hangete

eesmärk on luua „oluliselt parem juurdepääs avalike hangete võimalustele kõigil

valitsustasanditel võrdse kohtlemise alusel“. Selle vooru arutelud hõlmasid nii

turulepääsu kui ka avalike hangete peatüki teksti ettepanekuid (menetlused, mida

avaliku sektori asutused kohaldavad hangete korraldamisel). Turulepääsuga seoses

keskendusid arutelud eelkõige esimestele ELi ja USA vahel vahetatud avalike hangete

pakkumistele.

Lisaks esimestele turulepääsu käsitlevatele pakkumistele keskenduti arutelu jätkudes

ELi püstitatud küsimustele järgmistel teemadel: USAs hiljuti kehtestatud piirangud, mis

mõjutavad Euroopa tarnijate turulepääsu (näiteks USA transpordiministeeriumi

haldusalasse kuuluv seadus „FAST Act“), turulepääsuga seotud kohustuste laienemine

nii föderaal- kui ka osariikide tasandil ning (omamaiseid pakkujaid eelistav) USA

taristuhangete föderaalse rahastamise õigusraamistik.

Hankemenetluste küsimuses sisaldab arutluse all olev tekst nii ELi kui ka USA

ettepanekuid. Konkreetne arutelu toimus selle üle, kuidas saaks lihtsustada VKEde

avalikes hangetes osalemist näiteks hangete läbipaistvuse suurendamisega ning uurides

mehhanisme, mis aitaksid ettevõtjaid, luues mitteametlike kaebuste jaoks kasutajatoe

või kontaktpunkti. EL rõhutas jätkuvalt vajadust parandada juurdepääsu

hankelepingutele . EL on hangete jaoks loonud ühtse elektroonilise juurdepääsupunkti

ning alates 15. jaanuarist 2016 on kasutusel hanketeadete masintõlkeprogramm, mis

töötab inglise ja kõikides muudes keeltes.

Üldiselt võimaldasid ettepaneku teksti käsitlevad arutelud seisukohti täiendavalt

selgitada ja leida üksmeel edasiste meetmete osas. Näiteks rõhutas EL veelkord, kui

oluline on keskkonnakaalutluste nõuetekohane kajastamine hankemenetlustes.

Sõnastuse üle peetavate arutelude lähtekohaks on WTO avalike hangete lepingu tekst,

millele on alla kirjutanud nii EL kui ka USA.

1.3. Teenuskaubandus ja investeeringud

Läbirääkimiste 12. voorus käsitlesid EL ja USA järgmisi valdkondi: piiriülene

teenuskaubandus, investeeringute liberaliseerimine ning finantsteenuste, paki- ja

kiirkulleriteenuste, otsemüügi, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise, omamaiste

õigusnormide, telekommunikatsiooni ja e-kaubandusega seotud eeskirjad. Samuti

toimus põgus mõttevahetus turulepääsuga seoses lisaks esile kerkinud teemadel, mille

käigus EL ja USA tunnistasid, et teatavad teenused, sealhulgas avalikud teenused, on

kodanike jaoks erilise tähtsusega.



23/3/2016 Lk 6/20

Investeeringute liberaliseerimisega seoses pühendasid läbirääkijad ühe arutelupäeva

mõistetele, turulepääsule, võrdsele kohtlemisele, tulemuslikkuse nõuetele ning

kõrgemale juhtkonnale ja juhatusele. Mõlemad pooled on tegelenud süvitsi oma

vastavate strateegiate võrdlemisega, et määrata kindlaks valdkonnad, mis vajavad

tulevastes voorudes täiendavat sisulist arutelu.

Lisaks toimus edasine arvamustevahetus piiriülest teenuskaubandust käsitleva peatüki

konsolideerimise kohta. Arutelud hõlmasid füüsiliste isikute liikumist, meretransporti ja

lennundust.

Finantsteenuste osas saavutasid EL ja USA kokkuleppe finantsteenuseid käsitleva

peatüki ülesehituses. Lisaks alustati tööd konsolideeritud teksti kallal. Läbirääkijad

tegid edusamme mõistete, kohaldamisala ning finantsteenustega seotud eeskirjade ja

erandite alal.

EL ja USA arutasid ka omamaiste õigusnormidega seotud strateegiat. ELi eesmärk on

esitada ettepaneku tekst enne järgmist TTIP vooru.

Käesolevas voorus esitatud ELi ja USA ettepanekutele tuginedes arutati

kättetoimetamisteenuste küsimust. Arvestades ELi ja USA ühiseid huve kõnealuses

sektoris, on kahes tekstis palju ühist, mis peaks hõlbustama kahe teksti

konsolideerimist.

USA tutvustas oma otsemüüki käsitlevat ettepanekut ja rõhutas selle kasu VKEde

jaoks. EL väljendas esialgset huvi lisada otsemüüki käsitlevad sätted TTIP-lepingusse,

kuid rõhutas vajadust pidada ettepaneku üle täiendavaid konsultatsioone.

EL ja USA tegid täiendavaid edusamme kutsekvalifikatsioonide vastastikuse

tunnustamise lepingute raamistiku üle peetavates läbirääkimistes. Keskenduti

asjakohase mehhanismi leidmisele, et tagada kokkulepitud raamistiku vastavus ELi ja

USA regulatiivsetele süsteemidele.

Lepinguosalised vaagisid kõiki ettepanekuid telekommunikatsiooniteenuste kohta,

keskendudes eelkõige peamiste teenuseosutajate kohustustele ning

telekommunikatsiooni käsitleva peatüki ulatusele (näiteks küsimusele, kas ja kuidas

peaks see hõlmama uusi sidevahendeid).

E-kaubandust käsitlev mõttevahetus hõlmas kõiki väljapakutud sätteid, välja arvatud

andmevood ja andmete lokaliseerimine, kus EL ei ole ettepanekut esitanud. See hõlmas

eelkõige põhjalikke arutelusid järgmistel teemadel: e-allkirjad, internetiteenustele loa

andmise menetlused, mittediskrimineerimine seoses digitaalselt edastatud sisuga,

otseturundusteave (rämpspost), elektroonilisele edastamisele kehtivad tollimaksud ja

veebipõhine tarbijakaitse.



23/3/2016 Lk 7/20

1.4. Päritolureeglid

Selle rühma peaeesmärk on määrata kindlaks lepingu kohaselt sooduskohtlemisele

kuuluvate toodete päritolureeglid. Käsitleti järgmisi küsimusi:

i) USA ettepanek päritolumenetluste kohta (B jagu)

USA esitas oma ettepaneku B jao kohta, millele järgnes küsimuste-vastuste voor.

Pooled arutasid vajadust leida kompromisse oma seisukohtade lähendamiseks ja selleks

kaaluti erinevaid võimalusi.

ii) Üldsätete osa (A jagu)

EL esitas mõned ettepanekud kompromisstekstide kohta selliste sätete jaoks, milles

mõlemad osapooled jagavad sarnaseid vaateid, nagu otseveo reegel / mittemuutmise

reegel, tarvikud, varuosad ja tööriistad, pakendid ja pakkematerjal jne.

iii) Tootepõhised reeglid

Pooled jätkasid eelmise vooru raames vahetatud tootepõhiseid reegleid käsitlevate

tekstide võrdlemist.

iv) Lühidalt tuli arutlusele ka ELi lähenemisviis pettusejuhtumitele.

Tekstiiltoodete päritolureeglid

Arutati järgmisi küsimusi:

i) mõlema osapoole standardlähenemisviisid tootepõhistele päritolureeglitele ja poolte

vastavate süsteemide mõned muud horisontaalsed elemendid, nagu piirnormid

(päritolustaatuseta materjalide maksimaalne väärtus/kaal, mis ei tohi ületada

tootepõhiste eeskirjade nõudeid), päritolukvoodi erandid (leebemad päritolueeskirjad

konkreetsete toodete jaoks, mille suhtes kehtib ülempiir) ning kumulatsioon (võimalus

kasutada vabakaubanduspiirkonnast või teatavatest kolmandatest riikidest pärinevat

lõnga või riiet);

ii) sätted, milles käsitletakse kõrvalehoidmise vältimist ja teabevahetust tekstiili- ja

rõivatööstuses (poolte koostöö päritolu kontrollimisel ja vastastikune abi

päritoluküsimusi reguleerivate õigusaktidega seonduvate rikkumiste ja pettuste korral –

sooduspäritolu ja mittesooduspäritolu).

Lepinguosalised suhtlevad veel teemal, kas järgmiseks vooruks oleks võimalik vahetada

tootepõhiste eeskirjade tekste.

2. Regulatiivne koostöö



23/3/2016 Lk 8/20

2.1. Regulatiivne sidusus

Pooled arutasid nii USA pakutud teksti regulatiivse koostöö kohta kui ka regulatiivset

koostööd ja head reguleerimistava käsitlevate peatükkide projekti ELi poolt muudetud

versiooni. Regulatiivse koostöö osas leidis EL, et ettepanekud on üldkokkuvõttes hea

alus edasistele läbirääkimistele. Kumbki pool esitas mitmeid küsimusi, sh koostöö

eesmärkide ja ulatuse ning reguleerivate asutuste ja sidusrühmade kaasamise kohta. EL

esitas head reguleerimistava käsitleva peatüki projekti muudetud versiooni, selgitades

selle põhieesmärki: määrata kindlaks ühised tavad reguleerimise arendamisel, et

säilitada kõrge kaitsetase, soodustades samas kaubandust ja investeeringuid. Osapooled

leppisid kokku, et enne järgmist läbirääkimiste vooru tihendatakse istungitevahelist

tööd, et täpsustada lahendamist vajavaid küsimusi ning konsolideerida vastavad tekstid.

2.2. Tehnilised kaubandustõkked

Selle läbirääkimisvooru käigus peetud aruteludel käsitleti järgmisi küsimusi: i)

riigiasutuste järgitavate menetluste läbipaistvus tehniliste normide toetamiseks

kasutatavate standardite valikul, ii) ELi ja USA standardiorganisatsioonide koostöö

teise osapoole tehniliste ekspertide osalemise hõlbustamiseks, iii) teise osapoole

standardite kasutamine uute standardite väljatöötamisel või uute standardite

tehnilistesse normidesse lisamise kaalumisel, iv) kõigi huvitatud isikute võimalus

esitada ettepanekuid USA/ELi ühiste standardite väljatöötamiseks ning v) tehniliste

kaubandustõkete komitee rollid ja ülesanded TTIP raames.

Läbipaistvus standardite kehtestamisel

EL ja USA arutasid, kuidas suurendada läbipaistvust USA puhul menetlustes, mida

kasutatakse standardite viidetena esitamisel, ning ELi puhul menetlustes, mille kohaselt

taotletakse, et standardiorganisatsioonid töötaksid välja reguleerimist toetava standardi.

USA ja ELi standardiorganisatsioonide koostöö suurendamaks sidusrühmade

osalemist standardite kehtestamisel

EL esitas idee hoogustada ELi ja USA standardiorganisatsioonide koostööd, et

hõlbustada teise poole ekspertide juurdepääsu asjaomastele

standardiorganisatsioonidele.

Teise osapoole standardite arvestamine uute standardite väljatöötamisel ja viidetena

esitamisel tehnilistes normides

USA ja EL jagavad eesmärki arvestada teineteise standardeid: EL teeb seda, esitades

Euroopa standardiorganisatsioonidele ühtlustatud standardite väljatöötamise taotlusi,

ning USA, viidates standarditele ametiasutuste tehnilistes normides.



23/3/2016 Lk 9/20

Sidusrühmade ettepanekuid standardite vallas tehtava koostöö kohta

EL tutvustas ideed menetluse loomiseks, mille kaudu saaksid sidusrühmad tutvustada

oma ideid, mis asjaomaste reguleerivate asutuste heakskiidu korral ajendaksid töötama

välja ühiseid standardeid.

Tehniliste kaubandustõkete komitee roll ja ülesanded, koostöö ja

kaubandusprobleemide lahendamine

USA ja EL tõid välja ühised huvid seoses tehniliste kaubandustõkete komitee rolli ja

ülesannetega TTIP raames ning ka seoses valitsusorganisatsioonide ja vabaühenduste

koostöö edendamisega tehniliste normide, vastavushindamise, akrediteerimise,

standardite ja metroloogia valdkonnas.

Läbirääkimisvooru olulisim tulemus oli, et pooled leppisid kokku selles, et tegeletakse

standardimist käsitlevate tekstide konsolideerimisega, koostööga tehniliste

kaubandustõkete valdkonnas, vastavushindamisega ning tehniliste kaubandustõkete

komitee rollide ja ülesannetega.

2.3. Sanitaar- ja fütosanitaarküsimused

Selles voorus arutasid läbirääkijad piirkondadeks jaotamise, auditite, sertifitseerimise ja

antimikroobikumiresistentsuse vallas kavandatavaid artikleid, et kaardistada eesmärke

ja võimalikke edasisi samme. Arutelude käigus analüüsiti sügavamalt teatavaid lisasid,

eelkõige neid, mis käsitlesid piirkondadeks jaotamist, auditeid ja sertifitseerimist.

Eelkõige keskenduti mõlema poole teksti ning selle aluseks olevate eesmärkide ja

mõistete selgitamisele. Lepiti kokku, et enne järgmist vooru toimub istungitevaheline

arutelu.

2.4. Sektorid

Kindlaks on määratud üheksa sektorit, uurimaks, kuidas saaks suurendada regulatiivset

kooskõla, mis võiks tuua märkimisväärset kasu tööstusele, reguleerivatele asutustele ja

kodanikele. Arutelusid juhivad ELi ja USA kõnealuste sektorite reguleerivad asutused.

Väljakuulutatud üldine eesmärk on määrata täpsemalt kindlaks, mida on kõigis üheksas

valdkonnas võimalik saavutada suurema regulatiivse kooskõlaga.



23/3/2016 Lk 10/20

Sektoripõhised arutelud on töö uudsuse ja keerukuse tõttu väga tehnilised. Allpool on

esitatud üksikasjalikum aruanne läbirääkimiste 12. vooru käigus saavutatud

sektoripõhiste arengute kohta.

Ravimid

Hea tootmistava kontrollide küsimuses andsid mõlema poole reguleerivad asutused

ülevaate ELi ja USA hea tootmistava kontrollisüsteemide samaväärsuse hindamise eest

vastutava töörühma tehtud tööst. Arutelude käigus tehti kindlaks lähikuudel täidetavad

ülesanded ning lepiti kokku, et jätkatakse jõupingutusi vastavate hea tootmistava

kontrollide vastastikuse tunnustamise suunas.

EL esitas ettepaneku tugevdada regulatiivset koostööd ja ühtlustamispüüdeid

geneeriliste ravimite1 alal eesmärgiga saavutada järgmine: 1) ELi ja USA osalemine

rahvusvahelise regulatiivse koostööga seotud tegevuses, sealhulgas rahvusvahelise

geneeriliste ravimite reguleerimiskava ( International Generic Drug Regulatory

Program, IGDRP) raames algatatud teabevahetuse katseprojektis, 2) suuniste

ühtlustamine, mis võimaldab vähendada in vivo bioekvivalentsusuuringute arvu, ning 3)

ühtlustamisnõuete suurendamine selliste komplekssete geneeriliste ravimite kliiniliste

andmete nõuete puhul, mille puhul on loa saamiseks vaja teostada eelkliinilised ja

kliinilised uuringud. ELi ettepanekus välja toodud koostöövõimalusi arutatakse

järgmise vooru käigus edasi.

Kordumatute tunnuste ühiste standardite küsimuses andis EL ülevaate ELi

delegeeritud aktist, millega kehtestatakse inimravimite pakenditel olevate

turvaelementide üksikasjalikud eeskirjad ning mis avaldati 9. veebruaril 2016. Oldi

üksmeelel, et enne järgmist vooru vahetatakse selles vallas tehnilist teavet.

Seoses konfidentsiaalse teabe vahetamisega reguleerivate asutuste vahel jätkub

arutelu vahendite üle, millega kehtestada õigusraamistik, mis võimaldab

konfidentsiaalse teabe (sh ärisaladused) vahetamist reguleerivate asutuste vahel.

Lühidalt arutati edasi järgmisi küsimusi: hiljutised arengud ja tulevased tegevused

inimravimite tehniliste nõuete rahvusvahelise ühtlustamisnõukogu (ICH) raames, EMA

ja FDA paralleelne teaduslik nõustamine, sarnased bioloogilised ravimid, sealhulgas

FDA suuniste väljatöötamine nimetamise ja märgistamise vallas, ning pediaatria.

1 http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/january/tradoc_154172.pdf



23/3/2016 Lk 11/20

Kosmeetikatooted

Eksperdid jätkasid arutelu vastastikuse huvi üle tõhustatud koostöö vastu

kosmeetikatooteid käsitlevate õigusaktide alase rahvusvahelise koostöö (ICCR) raames.

2016. aastal jätkub arutelu 2015. aasta novembris ICCRis esitatud ELi ettepaneku üle

kosmeetikatoodete reguleerimise valdkonna tugevdatud rahvusvahelise koostöö

strateegia kohta. USA on praegu ICCR eesistujariik.

Riskihindamisalase koostöö teemal avaldas USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) 2015.

aasta novembris kaks suuniste kavandit, mis on ELi kosmeetikatoodete tootjate jaoks

olulised: „Over-the-Counter Sunscreens: Safety and Effectiveness Data, Guidance for

Industry“ ning „Nonprescription Sunscreen Drug Products – Content and Format of

Data Submissions to Support a GRASE Determination Under the Sunscreen Innovation

Act“. ELi ja USA lähenemisviisid on põhimõtteliselt erinevad, kuid lepinguosalised

arutavad, kuidas jätkata ekspertide tasandil arutelusid ELi ja USA kosmeetikatoodete

koostisainete ohutuse hindamise meetodite üle.

Loomkatsete alternatiivide küsimuses osutatakse Vaikse ookeani ülese partnerluse

(TPP) kosmeetikatooteid käsitlevas tekstis, et kui need alternatiivid on olemas,

soovitatakse neid kasutada. Loomkatsete alternatiividest ei piisa siiski selleks, et

tõendada päikesekaitsetoodete ohutust USAs (soovituslikud on

kantserogeensusuuringud).

Kosmeetikatoodete märgistamise üle põhjalikke arutelusid ei toimunud (peamiselt

seetõttu, et lubatud on topeltmärgistamine).

Tekstiiltooted

Tekstiiltoodete regulatsiooni käsitlev kohtumine oli konstruktiivne ja tehti kindlaks

ühist huvi pakkuvad valdkonnad (tekstiiltoodete märgistamine, ohutusaspektid ja

standardid).

Kiudude nimetuste märgistamise puhul jääb lõppeesmärgiks see, et mõlema poole

haldusasutused kooskõlastavad vaateid oma uute kiudude nimetuste kindlaksmääramise

menetluste raames, et anda võimaluste piires samale kiule sama nimetus

(märgistamisega seotud kohanduste vähendamiseks).

Hooldusmärgistuse küsimuses palus EL ajakohastatud ülevaadet 2012. aasta

föderaalse kaubanduskomisjoni ettepanekust hooldusmärgistuse kohta (mis võimaldaks

tootjatel kasutada kas USA materjalide katsetamise ühingu (ASTM) hooldussümboleid

või ISO hooldussümboleid).



23/3/2016 Lk 12/20

Süttivuskatsete asjus palus EL ajakohastatud ülevaadet USA tarbekaupade ohutuse

komisjoni eelteatisest eeskirjade koostamise ettepaneku kohta, uurides, kas USA

eeskirjas (CFRi 16. jaotise osa 1610) kirjeldatud süttivuskatse meetodit (s.t

proovivõtutingimusi) tuleks muuta. Tarbekaupade ohutuse komisjoni 2016. aasta

tööprogramm kiideti heaks 24. veebruaril2 ja selles on kavandatud, et kõnealuse

komisjoni personal koostab siidipetitsiooni ülevaatepaketi. Ülevaatepakett hõlmab

tavaliselt erinevaid võimalusi, mida tarbekaupade ohutuse komisjon peab kaaluma (üks

võimalus võib olla eeskirjade koostamise ettepaneku eelteatisega edasiminek).

Arutati eesmärki edendada koostööd mitteregulatiivsete ettevõtlusstandardite alal, et

saavutada selles valdkonnas suurem lähenemine. See võiks hõlmata asjaomaste ELi ja

USA standardiorganisatsioonide koostöö edendamist kõige asjakohasemal tasandil.

On võimalik, et määratakse veel kindlaks täiendavaid tulevase koostöö valdkondi.

Autod

ELil ja USA-l oli konstruktiivne ja üksikasjalik tehniline arutelu konkreetsete

reguleerivate meetmete suhtes astutavate võimalike sammude kohta. Arutelu käigus

tugineti ELi ettepanekule, mis käsitleb samaväärsust, samaväärsus plussi ja/või

kiirendatud ühtlustamise tulemusi, võttes aluseks katsejuhtumid ning järelarutelud

(autotööstuse reguleerimise ohutusaspektid). Pooled vahetasid üksikasjalikku teavet

kõikides küsimustes, nõustudes, et tehnilistes üksikasjades oleks vaja teha

süvendatumat istungitevahelist tööd. Üldiselt leiti antud hinnangus teatavaid ühiseid

seisukohti, kuid kokkupõrkekindlus on jätkuvalt kõige keerulisem küsimus. Samuti

vahetati seisukohti ÜRO 1998. aasta kokkuleppega seotud menetluse teemadel, milles

EL oli avatud läbipaistvusaspektide parandamise võimalustele.

Mõlemad pooled andsid ülevaate valdkondadest, mis olid pakutud välja kiirendatud

kahepoolseks ühtlustamiseks:

kohanduvad esituled – ühistöö aluseks võetakse USA riikliku maanteede

liiklusohutuse ameti (NHTSA) teadusuuringud;

automaatne hädapidurdussüsteem – ELis on algatatud menetlus komisjoni

ettepaneku väljatöötamiseks. On alust teabevahetuseks ja ühistegevuseks

(vabatahtlik kokkulepe USAs);

turvavöö blokeerimine – jätkub teabevahetus;

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni töö osas vahetasid pooled teavet selle kohta,

mis seisus on kolmepoolne valge raamat ja Genfi protsess, mis kiidetakse

loodetavasti heaks WP29 istungil 2016. aasta märtsis. Rakendusprotsessi osas

2 http://www.cpsc.gov/Global/About-CPSC/Budget-and-Performance/2016OpPlan.pdf



23/3/2016 Lk 13/20

valmistavad pooled ette hinnangu olemasolevate üldiste tehniliste normide

rakendamise ja pooleliolevate üldiste tehniliste normide kohta ning arutavad

edaspidise töö prioriteete (Jaapaniga).

Meditsiiniseadmed

Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide (Ühendkuningriik, Iirimaa) eksperdid järgivad

jätkuvalt rahvusvahelise meditsiiniseadmete ühtse auditiprogrammi katseprojekti.

Sellega liitub ka Poola. Katseprojektist saadud ELi kogemused vaadatakse üle 2016.

aasta lõpus, et kaaluda edasisi samme. ELil paluti võtta täiendavaid meetmeid

meditsiiniseadmeid reguleerivate asutuste rahvusvahelise foorumi,3 meditsiiniseadmete

ühtse kontrolli programmi juhiste ja ühtse auditi4 rakendamiseks.

EL kavatseb meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamise raames

kehtestada kordumatuid identifitseerimistunnuseid (jälgitavussüsteem) käsitlevad

sätted, mis vastavad meditsiiniseadmeid reguleerivate asutuste rahvusvahelise foorumi

kordumatute identifitseerimistunnuste suunistele. Vahetatakse tehnilist teavet, et tagada

ELi ja USA kordumatute identifitseerimistunnuste andmebaaside ühilduvus ja

koostalitlusvõime.

Reguleeritud toodete kohta tehtud esildiste küsimuses tehakse rahvusvahelise

meditsiiniseadmeid reguleerivate asutuste foorumi raames tööd andmete esitamise

ühtlustatud näidisvormi väljatöötamiseks. Kumbki pool tegeleb praegu rahvusvahelises

meditsiiniseadmeid reguleerivate asutuste foorumis kokkulepitud katseprojekti

rakendamisega / sisukorra katsetamisega. Katsefaasi tulemustest sõltuvalt teevad pooled

otsuse edasiste sammude kohta.

EL andis USA-le ülevaate ELi õigusaktide läbivaatamise olukorrast

(meditsiiniseadmete ja in-vitro-diagnostika määruste eelnõud) ja seadusandliku

protsessi järgmistest etappidest.

3 Meditsiiniseadmeid reguleerivate asutuste rahvusvaheline foorum on rahvusvaheline foorum, kus

arutletakse meditsiiniseadmete õigusnormide ühtlustamise tulevikusuundumuste üle.

4 Meditsiiniseadmete ühtse kontrolli programmi katseprojekti eesmärk on võimaldada kõnealuse

programmi poolt tunnustatud auditiorganisatsioonidel viia läbi meditsiiniseadmete tootja ühtset

kontrolli, millega täidetakse katseprojektis osalevate meditsiiniseadmeid reguleerivate asutuste

asjakohased nõuded.



23/3/2016 Lk 14/20

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Arutelu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) üle oli positiivne ning mõlemad

pooled märkisid mitmes valdkonnas tehtud edusamme. Eelkõige jätkasid pooled

teabevahetust ELi ja USA erinevate käimasolevate IKT algatuste üle sellistes

valdkondades nagu e-tervis, krüpteerimine, e-märgistus, koostöö turujärelevalve vallas,

tarkvarapõhine raadio, mobiiltelefonide erineelduvusmäärad ja e-juurdepääsetavus.

Tarkvarapõhise raadio, erineelduvusmäärade ja e-märgistuse küsimustes arutasid pooled

samme regulatiivse dialoogi lihtsustamiseks, mis lõppkokkuvõttes võiks kaasa tuua

ühtsemad eeskirjad. Krüpteerimise osas selgitas USA oma eesmärke, eelkõige seoses

maailma pooljuhtide nõukogu (WSC) põhimõtete ja hiljuti kokkulepitud Vaikse ookeani

ülese partnerluse tekstiga. E-tervise küsimuses jätkasid osapooled Euroopa Komisjoni ja

USA tervishoiuministeeriumi e-tervise / tervishoiu infotehnoloogia tegevuskava

rakendamise arengusuundumuste jälgimist. Turujärelevalve puhul arutati, kuidas

tihendada koostööd IKT-toodetega seotud turujärelevalve vallas.

Inseneriteadused

EL ja USA jätkasid arutelu, kuidas teha kindlaks regulatiivse koostöö valdkonnad

masinaehituse sektoris, võttes eelkõige arvesse tööstuselt saadud andmeid. Pooled

jõudsid arusaamisele, et koostöö peaks toimuma väga konkreetsetes sektorites või

allsektorites, et vältida kattumist üldiseid peatükke käsitlevate aruteludega. EL tõstis

veel kord esile kõnealuse valdkonna tähtsust.

Kemikaalid

Nagu ka eelmistes voorudes, vaadati üle prioriteetsete kemikaalide ning ainete

klassifitseerimise ja märgistamise katseprojektides tehtud edusammud. Mitu liikmesriiki

on nüüd USA tehniliste ekspertidega aktiivses dialoogis üksikute prioriteetsete

kemikaalide üle. Siiani on liikmesriigid teatanud, et selline teabevahetus on neile

kasulik, ning on kinnitanud, et see ei ole toonud kaasa täiendavat tööd ega viivitusi oma

tegevuse kavandamises ja elluviimises.

Samuti lepiti kokku, et jälgitakse võimalikku huvi reguleerivate asutuste andmevahetuse

hõlbustamise vastu, sealhulgas sellise teabevahetuse vormide vastu, võttes samas

arvesse vajadust kaitsta konfidentsiaalset äriteavet.

Kuna on keskendutud muudele prioriteetidele, ei ole viimasest voorust saadik tehtud

edusamme katseprojekti alal, mis käsitleb ohutuskaartidel kajastuvaid klassifikatsiooni

erinevusi.



23/3/2016 Lk 15/20

Pestitsiidid

EL ja USA arutasid ühiseid tõhustatud koostöö ja suurema õigusalase kooskõlastatuse

eesmärke selles valdkonnas. Algse arutelu käigus tehti esialgselt kindlaks ühised

lähenemisviisid õigusnormide kohaldamisele – eelkõige vähem tähtsate põllukultuuride

puhul – ja ka koostööle rahvusvahelistel foorumitel, nagu näiteks CODEX või OECD.

Arutelud toimusid teadusliku teabe ja andmeallikate jagamise kaalumiseks.

3. Eeskirjad

3.1. Säästev areng

Läbirääkimiste 12. voorus pidas kaubanduse ja säästva arengu töögrupp nädala jagu

konstruktiivseid arutelusid, milles käsitleti tööhõivet, keskkonda ning küsimusi, mida

ELi pidas oma säästva arengu ettepanekus valdkonnaüleseks. Töörühm keskendus

teineteise ettepanekute üksikasjalikule analüüsile.

ELi poolel oli võimalus täiendavalt selgitada 11. voorus (oktoober 2015) esitatud

õigusteksti ettepanekut. Kõnealuses ELi ettepanekus esitatakse olulistes tööhõive- ja

keskkonnaküsimustes laiaulatuslikud ja ambitsioonikad põhimõtted, mis on olulised

kaubanduse ja investeeringute kontekstis. Eelkõige nähakse sellega ette: töötajate õigusi

ja keskkonnaalast juhtimist käsitlevate oluliste rahvusvaheliste põhimõtete ja

õigusnormide järgimine; kummagi poole õigus kehtestada kaugeleulatuvad tööhõive- ja

keskkonnaõigusnormid ning kohustus hoiduda konkurentsi eesmärgil möönduste

tegemisest; kõrgetasemelise töötervishoiu ja tööohutuse ning inimväärsete

töötingimuste kehtestamine vastavalt ILO inimväärse töö tegevuskavale; elurikkuse,

sealhulgas peamiste loodusvarade, nagu eluslooduse, metsade, kalavarude kaitse ja

säästev majandamine; kemikaalide ja jäätmete keskkonnaohutu käitlemine;

keskkonnasäästlike toode ja tehnoloogiate kaubanduse ja neisse tehtavate

investeeringute edendamine; vastutustundlike tegevustavade kasutuselevõtmine ELi ja

USA ettevõtjate poolt; ausate ja eetiliste kauplemissüsteemide soodustamine ning

ühisalgatuste võimalused kolmandates riikides töötajate õiguste ja keskkonnakaitse

edendamiseks.

EL tuletas samuti meelde, et sätted kliimamuutuste, institutsiooniliste ja menetluslike

aspektide kohta, sealhulgas vaidluste lahendamise kohta, töötab ta välja hilisemas

etapis. See on vajalik seetõttu, et aruteludeks tööjõu- ja keskkonnakohustuste suhtes

kohaldatavate rakendus- ja täitmismenetluste üle on meil vaja teada, mida me

kohustume rakendama ja täitma. Samuti soovime vältida, et arutelud menetlusküsimuste

üle nihutaksid tähelepanu eemale kohustuste sisult – sellelt, et me soovime

kaugeleulatuvaid eesmärke. Kliimamuutuste küsimuses kavatseb EL esitada ettepaneku,

milles võetakse arvesse hiljuti sõlmitud Pariisi lepingut.



23/3/2016 Lk 16/20

USA omalt poolt esitles esmakordselt oma selles voorus esitatud sõnastusettepanekuid

tööjõu ja keskkonna kohta. Samuti esitati ajakohastatud teave Vaikse ookeani ülese

partnerluse raames saavutatud tööjõu- ja keskkonnaalaste tulemuste ning nendega

seotud omamaiste menetluste kohta.

Arutelud võimaldasid paremini mõista ELi ja USA tekstide sarnasusi ja erinevusi,

samuti teha kindlaks edaspidise mõttevahetuse valdkonnad. Töö jätkub nüüd

konsolideeritud teksti väljatöötamisega.

3.2. Energia- ja toorainekaubandus

Euroopa üks peamisi väljakutseid on tagada avatum, mitmekesisem, stabiilsem ja

jätkusuutlikum juurdepääs energiale ja toorainetele. EL usub, et TTIP pakub ainulaadset

võimalust tugeva õigusnormide kogumi loomiseks, mis hõlbustab läbipaistvat ja

jätkusuutlikku juurdepääsu energiale ja toorainetele ning mitmekesistab juurdepääsu

toorainele ja energiatarnijatele.

Läbirääkimiste 12. vooru käigus vahetasid EL ja USA toorainete ja energia valdkonnas

teavet mitme suundumuse kohta, keskendudes esmajoones energiale. EL andis ülevaate

energialiidu olukorrast ja mõlemad pooled võrdlesid vastavalt Vietnamiga (EL) ja

Vaikse ookeani ülese partnerluse raames (USA) peetud kaubandusläbirääkimiste

tulemusi. USA märkis ära 2015. aasta detsembris kehtestatud USA õigusaktide

koondpaketi energiaga seotud sätted, tuues muu hulgas välja toornafta ekspordikeelu

tühistamise.

Lisaks arutasid pooled konstruktiivselt seoseid võimalike energiat ja tooraineid

käsitlevate erisätete, mida EL toetaks, ning teatavate selliste sätete vahel, mis on praegu

arutlusel seoses kaubavahetuse peatükiga, nagu ekspordihinnad ja ekspordipiirangud.

3.3. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde teemal jätkasid EL ja USA oma eelmises voorus peetud arutelu peamiselt kahes

küsimuses: teabevahetuse sätted ja institutsiooniline mõõde.

Teabevahetusega seoses jõudsid EL ja USA ühele meelele vajaduse suhtes tagada, et

kumbki pool annab VKEdele kasutajasõbralikul viisil terviklikku, ajakohast teavet.

Arutelu jätkub teabe võimalike esitlusviiside üle.

Lisaks toimusid asjalikud arutelud VKEde komitee asjus ning pooled leppisid kokku

komitee kavandatud rollis, kuid veel on vaja teha tööd teksti kallal. Eelkõige on oluline

tagada tihe suhtlemine sidusrühmadega ja koostöösuhted VKEde komitee ja muude

tulevaste TTIP komiteede vahel, kes hakkavad kõigis partnerlusega hõlmatud

valdkondades tegelema VKEsid puudutavate küsimustega.



23/3/2016 Lk 17/20

Istung pakkus ka võimalust arutada VKEde toetamise valdkonnas mõlema poole

haldusasutuste vahel tehtavat koostööd ja kavandada edaspidist ühistööd (nt juunis

Tallinnas peetav ELi-USA VKEde seminar).

3.4. Toll ja kaubanduse soodustamine

Tolli ja kaubanduse soodustamise valdkonnas on ELi eesmärgiks eeskirjad, mis

lihtsustavad ja kiirendavad ELi ja USA vahelist eksporti ja importi, tagades samas, et

vahetatavate kaupade suhtes kohaldatakse vajalikke tollimenetlusi ja -kontrolle.

Läbirääkimiste 12. voorus suutsid EL ja USA teha märkimisväärseid edusamme peatüki

teksti suhtes.

EL esitas mitu uut ettepanekut. Nende hulgas on ettepanek, mis käsitleb tegevusi

valdkondades, kus tuleks kasuks tõhustatud tollikoostöö ELi ja USA vahel (näiteks

andmete ühtlustamine, usaldusväärsete ettevõtjate programmid, ühtse liidese süsteemid,

siduv informatsioon või rahvusvahelised standardid), et jõuda kõnealustes valdkondades

järk-järgult Atlandi-ülese lähenemiseni.

Edasised arutelud kaupade ajutise impordi ja remondijärgse tagastamise üle toimusid

tolli ja kaubanduse soodustamise rühma ning kaubavahetuse rühma ühisel koosolekul.

3.5. Intellektuaalomandiõigused, sealhulgas geograafilised tähised

Vastavate süsteemide tõhusust arvestades ei ole ELi eesmärk kõnealuses läbirääkimiste

valdkonnas liikuda ühtlustamise suunas, vaid teha kindlaks ühist huvi pakkuvad

küsimused, kus on võimalik lahendada lahkarvamused. Viimastel aruteludel jätkati selle

uurimist, milliseid elemente võiks sisaldada TTIP intellektuaalomandiõiguste peatükk.

Arutelud intellektuaalomandiõiguste üle nõudsid kaks täispäeva. USA esitas

intellektuaalomandiõiguste asjus kaks tekstiettepanekut. Üks neist oli vastus ELi

esialgsele tekstile intellektuaalomandiõigustega seotud rahvusvaheliste lepingute kohta,

millel oli ELi tekstiga paljusid ühiseid punkte. Teine oli ühissätete esialgne versioon,

mis vastas üldjoontes Vaikse ookeani ülese partnerluse (TPP) samasisulisele tekstile.

Pooled arutasid, kuidas järgmiste voorude käigus intellektuaalomandiõigusi käsitlevaid

läbirääkimisi kiirendada. Muud valdkonnad, kus arutelud on hästi edenenud, on

tollieeskirjade jõustamine ja koostöö.

Autoriõiguste ja ärisaladuste küsimuses vahetasid pooled uusi andmeid oma vastavate

omamaiste seadusandlike menetluste kohta. Ka rahvusvaheliste

intellektuaalomandiõiguste lepingute puhul esitasid nii ELi kui ka USA ülevaate

nägemispuudega isikute juurdepääsu avaldatud teostele käsitleva Marrakechi lepingu ja

audiovisuaalsete esituste Pekingi lepingu ratifitseerimise seisu kohta.



23/3/2016 Lk 18/20

Intellektuaalomandiõiguste tsiviilõigusliku kaitse tagamise ja tehniliste kaitsemeetmete

/ digitaalõiguste haldamise kohta esitas USA TPP asjaomaste peatükkide ning ELi

hiljutiste vabakaubanduslepingute (laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping ja

Vietnam) võrdleva analüüsi ning toonitas enamiku sätete puhul mõlema poole

strateegiate sarnasust.

Tollieeskirjade täitmise tagamise küsimuses esitles USA hiljuti vastu võetud seadust

„Trade Facilitation and Trade Enforcement Act“, mis sisaldab positiivseid elemente,

mis võimaldavad tõhustada koostööd ja teabevahetust kolmandate riikidega.

Ärisaladuste valdkonnas esitles EL nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelisest

kokkuleppest (millest tulevikus peaks saama ärisaladuste direktiiv) johtuva teksti

põhielemente. USA teatas oma edusammudest samaväärse seaduseelnõu vallas.

ELi jaoks peaks tulevase kokkuleppe koostööd käsitlev jagu kajastama suures osas

tänaseid meetmeid, st Atlandi-ülese intellektuaalomandiõiguste töörühma tegevust.

Tulevase kokkuleppe kokkulepitud põhimõtteid käsitlev jagu võiks juhinduda

hiljutistest ELi teatistest ja strateegiadokumentidest ning ka USA vastavatest

dokumentidest. See peaks erinevaid ja vastandlikke huvisid ja tundlikke teemasid

kajastama tasakaalustatud viisil ning hõlmama VKEde jaoks olulisi elemente.

Geograafiliste tähiste osas keskenduti aruteludes istungitevahelise arutelu

ettevalmistamisele enne järgmist vooru.

3.6. Konkurents

EL ja USA jätkasid läbirääkimisi konkurentsi käsitleva peatüki üle. Läbirääkimised

põhinevad mõlema poole tekstiettepanekutel. Mitmete läbirääkimisvoorude ja

istungitevaheliste mõttevahetuste järel on osapoolte seisukohad lähenenud pea kõigis

valdkondades.

Selles voorus jätkasid EL ja USA täiendavate võimaluste uurimist üksmeele

saavutamiseks ning leiti mitmed valdkonnad, kus vastavad seisukohad olid lähenenud.

Nende valdkondade hulka kuuluvad: üldpõhimõtted, viited õigusraamistikule ja

konkurentsivastane tegevus, koostöö, läbivaatamisklausel ja vaidluste lahendamine.

Nendes küsimustes on EL ja USA saavutatud suures osas põhimõttelise kokkuleppe

tulevaste sätete sisu üle ning on töötanud nende täpse sõnastuse kallal.

Peamine valdkond, kus on veel vaja teha täiendavat tööd, on seotud õiglase

menetlusega. See teema hõlmab selliseid küsimusi nagu menetluste läbipaistvus ja

kaitseõigus. Mõlemad pooled väljendasid selget pühendumust leida selline sõnastus,

mis võtab arvesse nende muresid ja sobib nende õigus- ja haldussüsteemiga, näiteks

konkurentsiprobleemide vabatahtlikku lahendamist käsitlev tekst. Üks aruteluteema on

ka see, kuidas teha riigiettevõtete puhul erandeid konkurentsiõiguse kohaldamisest.



23/3/2016 Lk 19/20

Riigiettevõtted ja tütarettevõtjad

EL ja USA arutasid sisuliselt teineteise tekstiettepanekuid riigiettevõtete kohta.

Kõnelused olid konstruktiivsed ja võimaldasid pooltel jällegi ühtlustada oma seisukohti

mitmete määratluste ja sätete asjus. EL kordas, kui tähtis on tagada, et riigiettevõtete

sätteid kohaldataks ka föderaaltasandist madalamal tasandil.

Subsiidiumide küsimuses arutasid pooled nii USA kui ka ELi sõnastusettepanekuid.

Arutelu võimaldas mõlemal poolel teha kindlaks erinevused poolte lähenemisviisides ja

neid paremini mõista.

3.7. Investeeringute kaitse

Liikmesriigid ja Euroopa Parlament pidasid kogu 2014. aasta ja pea terve 2015. aasta

jooksul konsultatsioone kodanikuühiskonna sidusrühmadega, mille järel tehti põhjalikke

muudatusi ELi investeeringute kaitset käsitlevas ettepanekus. EL esitas seejärel 2015.

aasta novembris TTIP jaoks oma uue ja ajakohastatud investeeringute kaitse ja

investeerimisvaidluste lahendamise strateegia, mida ta esitles selles voorus

esmakordselt ja üksikasjalikult USA-le.

ELi ettepaneku eesmärk on kaitsta reguleerimisõigust ja luua kohtule sarnanev süsteem,

millel oleks selgelt piiritletud eeskirjadel põhinev kaebuste esitamise mehhanism,

kvalifitseeritud kohtunikud ja läbipaistvad menetlused. Ettepanek sisaldab ka

täiendavaid parandusi VKEde juurdepääsu kohta uuele süsteemile.

Mõlemad pooled olid nüüd oma sõnastusettepanekud esitanud ja nii toimus esimene

arutelu avatud ja konstruktiivses õhkkonnas.

Investeeringute kaitse puhul keskendus arutelu mõistetele ning ka sisulisi eeskirju

käsitlevatele artiklitele. EL ja USA on tegelenud süvitsi oma vastavate strateegiate

võrdlemisega, et määrata kindlaks valdkonnad, mis vajavad tulevastes voorudes

täiendavat sisulist arutelu (eelkõige kohtlemisstandardid).

Investeeringuvaidluste lahendamise osas keskenduti vastavate sõnastusettepanekute üle

arvamusi vahetades peamiselt vastavate lähenemisviiside mõistmisele ja

lähenemisvaldkondade kindlaksmääramisele. USA esitas faktiküsimusi ja uuris

lähemalt ELi ettepaneku uute sätete taga peituvaid kavatsusi ja eesmärke.

Aruteluteemad hõlmasid vahendamist ja konsultatsioone käsitlevaid sätteid,

avalikustamise nõudeid kolmandatelt isikutelt saadava rahastuse puhul, kohaldatavat

õigust ja tõlgendamisreegleid, sätteid, millega hoitakse ära mitmete sama küsimust

puudutavate või paralleelsete menetluste algatamine, samuti sätteid, mis võimaldavad



23/3/2016 Lk 20/20

põhjendamatud hagid varakult tagasi lükata. USA andis selgitust ka erinevate sätete

puhul järgitud lähenemisviisi kohta tulenevalt USA reformitud 2012. aasta kahepoolsest

investeerimislepingust ja oma kogemustest Põhja-Ameerika vabakaubandusleppe sätete

alusel algatatud menetlustega.

Lepinguosalised tegid kindlaks mitu valdkonda, milles nende seisukohad olid

lähenemas, sealhulgas suhtumine menetluste läbipaistvusse ja menetluste avalikkusse,

lepinguosaliste võimalus hoida lepingu tõlgendamine kontrolli all, mitmete sama

küsimust puudutavate või paralleelsete menetluste ärahoidmine, samuti võimalus lükata

põhjendamatud hagid varakult tagasi.

Üldiselt tehti tublisid edusamme mõistmaks kummagi lepinguosalise eesmärke seoses

arutatavate sätetega. Pooled otsustasid jätkata arvamuste vahetamist, et valmistuda

järgmiseks läbirääkimisvooruks.

3.8. Riikidevaheliste vaidluste lahendamise

Selle peatüki eesmärk on luua tõhus mehhanism pooltevaheliste lepingu tõlgendamise ja

kohaldamisega seotud vaidluste lahendamiseks. Kuna mõlema poole tekstiettepanekud

põhinevad teataval määral WTO vaidluste lahendamise mehhanismil, on selles

valdkonnas seisukohad üsna lähedased. Jätkusid konstruktiivsed arutelud, kus tehti

suuri edusamme kummagi poole tekstiettepaneku ühiseks tekstiks konsolideerimise

suunas. Selle vooru aruteludel keskenduti taas täitmisetapile – etapile, mis järgneb

sellele, kui vaekogu on teatavas vaidluses esitanud oma aruande; pooled vaatlesid

lähemalt kompromisslahendusi nendes aspektides, kus tekstiettepanekud sisuliselt

erinevad. Suuri edusamme tehti tekstide konsolideerimiseks, kuid mõned

põhimõttelised erimeelsused on jäänud püsima.

Documents

Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP ...23/3/2016 Lk 2/20 ATLANDI-ÜLESE KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISPARTNERLUSE ÜLE PEETAVATE LÄBIRÄÄKIMISTE 12. VOORU ARUANNE