/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

miskusmillal

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

www.balticguide.ee • editorial@balticguide.ee

EESTI KEELESEESTI KEELES

The Baltic Guide tutvustab teile

mida Soomes teha ja näha tasub

SOOME TALV 2009/10

safarid, lumepuhkused, Põhja-Soome suusakeskused…safarid, lumepuhkused, Põhja-Soome suusakeskused…

Talvemoodi Talvemoodi mitmele maitselemitmele maitsele

Ajaviitevihjed Ajaviitevihjed täiskasvanuteletäiskasvanutele

Turu valmistub Turu valmistub aastaks 2011aastaks 2011

Mess tutvustab uudis-Mess tutvustab uudis-tooteid ja uuendusi tooteid ja uuendusi

Infopank abiks Infopank abiks uuel kodumaal uuel kodumaal

Ajalugu: pärast sõduAjalugu: pärast sõdu

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

TALVINE MEELELAHUTUSTALVINE MEELELAHUTUS

www.haminatattoo.fiPiletid: Piletiteenused, www.lippupalvelu.fi

Hamina - Soome romantilisim linnHamina linn on täis romantilisi vaatamisväärsusi ja huvitavaid ajaloolisi objekte, mis asuvad kõik sobiva jalgsimatka kaugusel üksteisest.

Kui tuled Haminasse, peatu. Kuula, kuidas üle 350-aastase linna vana, tähekujuline kindlus sosistab sulle oma lugusid. Vaimustu meeleolu-katest puukvartalitest ja astu sisse kõrvuti asuvatesse eri stiiliga kirikut-esse ja muuseumidesse. Käi ära ka ajaloolisest kesklinnast väljaspool - merel, maal ja ainulaadse saarestiku kalurikülades.

REISITEENUSEDtel. +358 749 2641faks +358 5 749 2640matkailu@hamina.fiwww.hurmaavahamina.fi

Tunne vaimustust Haminast!

1.-8.8. Hamina Tattoo - Rahvusvaheline sõjaväemuusikaüritus.Tattoonädal pakub unustamatuid muusikalisi elamusi vana kindluslinna tänavatel, parkides, turgudel ja mere rannal.

Merelinn Kotka

KAGU-SOOME PARIMAD PALAD!Kotka turismibüroo,

Keskuskatu 6,48100 Kotka

tel. +358 5 234 4424e-mail: tourism@kotka.fi

www.visitkotka.fi

Kõigest tunnise sõidu kaugusel Helsingist pakub merelinn Kotka vaatamis- ja kogemisväärset kogu aasta läbi. Kotkas ootab sind värskendav kombinatsioon meresaarestiku idüllist, looduse võlust ja parkide rohelusest, ainulaadsest arhitek-tuurist ning kultuuri- ja muude sündmuste vahelduvast reipusest.

Merekeskus Vellamos võid tundma õppida meresõidu ja Kymenlaakso ajaloo saladusi ning saada tugevaid nägemis- ja tegemiselamusi. Akvaariumimaja Maretarium esitleb meie vesistute põnevat maailma. Mõlemad populaarsed vaatamisväärsused pakuvad aasta läbi värvikaid elamusi kogu perele.

Akvaariumimaja Maretariumwww.maretarium.fi

Merekeskus Vellamowww.merikeskusvellamo.fi

Kagu Soome – lähedal ja elamusi täis!

T A LV 2 0 0 9 / 1 0 3T H E B A LT I C G U I D E

Asjad on harva nii halvasti, et olukorda joomi-sega hullemaks teha ei saaks. Kaeblemine pole kunagi midagi paremaks muutnud. Vaieldamatult on majandus nii Eestis,

Soomes kui mujal maailmas kasvava kiirusega allapoole langenud. Paljude jaoks tähendab masu isik likku tragöödiat, sest kaotatud on töökoht ja seetõttu ehk palju muudki. Rõhuv osa rahvast jätkab siiski töötamist endistel töökohtadel ja nende majan-duslik olukord püsib masust hoolimata stabiilsena või on isegi paremaks muutunud. Seega ei tohiks paljudel olla põhjust kaeblemiseks, vaid pigem raha joomiseks.

Masu toidab ennast ise. Tavainimeste tarbi-misharjumusi mõjutavad meedia poolt maalitud ähvardavad pildid ja kuulutused saabuvatest halve-matest aegadest. Kuigi sissetulek on endine ja ehk suuremgi, kasutatakse seda ettevaatlikumalt, sest kogutakse sääste veelgi mustemateks päevadeks.

Eestis näitab riik “head” eeskuju. Nii langeb nõudlus endiselt ja masu üha süveneb.

Ainus ravim majanduse elavdamiseks kannab nime raha, ja see tuleb taas ringlusse saata. Kui “raiskaja” ostab uhke auto, pidutseb kallis restoranis, mängib golfi, reisib ja harrastab teisi n-ö eliitaja-viiteid, maksab ta seeläbi ühtlasi paljudele palka. Säästmist on kaua peetud hüveks, kuid niisugustel aegadel peaks kõrgemalt hindama hoopis kuluta-mist. Unustagem siis säästmine ja hakakem kurvas-tuseta ja rõõmsal meelel raha kulutama.

Jukka Arponenpeatoimetaja

The Baltic GuidePeatoimetaja Jukka Arponen

Kujundajad Andres Rõhu, Kristi Möls

Fotograaf Stina Kase Toimetussekretär Pille Luik

KontaktPõhja pst 25, 10415 Tallinn, Eesti

Toimetustel +372 6 117 760, faks +372 6 117 761

editorial@balticguide.ee

Reklaamiosakondmarketing@balticguide.ee

faks +372 6 117 761

Turundusdirektor Marko Remes tel +372 6 117 774

Turundusjuht Katja Järvelä-Romppainen tel +358 44 297 1354 (+372 6 117 773)

Projektijuht Mari Tuovinentel +372 6 117 773

Reklaamihinnad1/1-lk 2635 €

tagakaas 3035 €

1/2-lk 1395 €

1/4-lk 750 €

1/8-lk 425 €

Hindadele lisandub käibemaks.

Reklaamimõõdud1/1 lk (laius x kõrgus) ......254 x 375 mm

1/2 lk (horisontaal) ......... 254 x 185 mm

1/2 lk (vertikaal) .............. 125 x 375 mm

1/3 lk (horisontaal) .........254 x 123 mm

1/4 lk (horisontaal) ...........254 x 91 mm

1/4 lk (vertikaal) ................125 x 185 mm

1/8 lk (horisontaal) ............ 125 x 91 mm

1/8 lk (vertikaal) .................61 x 185 mm

MaterjalidValmis materjalid failidena: Freehand,

Photoshop, Illustrator, pdf (composite)

meedia: CD, DVD

Trükk: AS Kroonpress

Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud

majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast

mitteolenevatel põhjustel ilmuma-ta jäänud reklaami eest.

Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva

jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

Selles numbrisaktuaalne

05 Helsingist disainipealinn. Talve Top7.

restoranid

08 Kvartalirestoran Old Anchor.

sündmused

09 Jõulu- ja uusaastaüritusi.

turism

10–11 Soovitusi talveturistile Helsingis.

majandus

12–13 Nõuandeid sisserända-jatele ja töötajatele.

turism

14–17 Talvetegemised. Põhja-Soome suurimad

suusakeskused. Lapi ja Kesk-Soome vahele jääb Põhja-Pohjanmaa.

ostud

18–21 Moekaubad Helsingis. Talvematka varustus.

aktuaalne

22 Delfiiniteater Särkänniemis. "Rööperi" DVD-l ja Blu-rayl.

23 Talvemessidele oodatakse rekordarvu külastajaid.

24 Linnapuhkusele Turusse, 2011. aasta kultuuripealinn.

ajalugu

30 Sõja järel maksti Nõukogude Liidule kontributsiooni.

TA LV 2 0 0 9/ 1 0

Kaanefoto Stina Kase

Modell: Evelin

The Baltic Guide’i levitatakse tasuta sadamates, laevadel, lennujaamas, hotelli-

des, kaubamajades, reisibüroodes jms.

Mõelgem positiivselt

juhtkiri

Soome rahvusvahelise turundamise seisuko-

halt on Turu 2011. aasta Euroopa kultuu-

ripealinna ja Helsingi 2012. aasta maailma

disainipealinna staatuse langemine kahele

järjestikulisele aastale väga õnnelik ajastus. Kultuuri-

pealinn 2011 staatusele lisab väärtust seegi, et samal

ajal on teiseks kultuuripealinnaks samuti Läänemere

kaldal asuv Tallinn. Geograafiline lähedus lisab nii

kultuuri- kui majandusalaseid koostöövõimalusi.

Projektid toovad kasu Soome riigi kuvandile tervi-

kuna ja seega peavad nii Turu kui Helsingi üksteist

igakülgselt toetama. Soome tööstuskunsti, kultuuri

ja disaini tutvustamiseks maailmale on Helsingi ja

Turu igati sobivad linnad.

Turku Design Now grupp on nähtavalt kohal ka

“Habitare” messil. Turus on konverentside kõrval-

programmiks disainialaseid vaatamisväärsusi tut-

vustav tuur. Turus kanda kinnitanud Tonfisk Desig-

ni esindaja Brian Keaney on äratanud tähelepanu

uuenduslike toodete ja meeleolukate esitlustega. Nii

on näiteks suhkrutoosist ja koorekannust koosnev

komplekt leidnud positiivset vastukaja rahvusvahe-

lises ajakirjanduses.

Lisaks iga-aastasele Turu disaininädalale korral-

datakse selleteemalisi üritusi kogu aasta vältel. Turu

naabruses asub lustlik ja elamusterohke Disainilinn,

mis sobib reisisihiks väiksematele rühmadele. Seal

võib kogeda ideekümblust ja proovida kätt väik-

semate mõttevälgatuste teostamisel. Disainilinna

funktsionäär Tiina Källi on ka Turku Design Weeki

produtsent. Sel ajal võib linnas kohata tuttavaid Hel-

singist ja Stockholmist, kes on saabunud Turusse

uusi disainialaseid trendituuli nuusutama.

Ka Turu disainil on oma väärikas ajalugu. Alvar

Aalto arhitektuuril ja mööblil on Soome kunstiaja-

loos oma kindel koht. 1910. a asutatud Korhoneni

mööblivabrik on olnud alates 1930. aastatest Aalto

mööbli peamine tootja ning ka täna Turu kultuuri-

pealinna projektis nähtaval kohal.

Aalto kõrgkooli üks eesmärk on ühendada kujun-

dajaid, tehnilisi teostajaid ja turustajaid. Loodetavasti

kannab 2012. a maailma disainipealinnaks valitud Hel-

singi talle osaks saanud au välja. Euroopa kultuuripea-

linna aasta jaoks ei ole EL abiraha ette nähtud. Kogu

pealinna lähikond ning projektist huvitatud Lahti on

selle ellu viimisel Helsingile abiks. Ka Turu toetab

Helsingit ning vastupidi. Koos suudetakse rohkem!

Anne-Marget Niemiturismijuht

Turku Touring, Turu linn

Turu 2011 ja Helsingi 2012

kolumn

visitaland.com

6 500 saart, mereäärne majake, muuseumilaev Pommern,

Viikingiturg, festivalid, ekskursioonid giidi saatel ja degustat-

sioonid Tjudö viinamarjaistanduses. Åland pakub võrra-

tuid elamusi kodu lähedal! Alusta reisi eesti keeles aadressil

visitaland.com või külasta meid messil Tourest.

al. 662.-

Päevakruiis

Helsingisse koos hommiku- ja õhtusöögiga

Päevakruiis

al. 350.-

Helsingisse

Reisijapilet

al. 365.-

koos hommikusöögiga

Helsingisse

Autopakett

al. 785.-

2 reisijat + sõiduauto üks suund

kahele

SOODSAIM SÕIT Helsingi südalinna!

(pühap. 22.30 < 20.00)

VIKING XPRS

08.00 > 10.30

Tallinn - Helsingi

14.00 < 11.30

18.00 > 20.30

24.00 < 21.30(pühap. 16.30 > 19.00)

Sõiduauto kuni 6 m pikk ja 2,05 m kõrgeLisainfo telefonil 666 3966Broneeri reis mugavalt www.vikingline.ee

Hind kehtib ainult Viking Clubi liikmele. Registreeru TASUTAwww.vikingline.ee

T A LV 2 0 0 9 / 1 0 5T H E B A LT I C G U I D E

√Rootsi tippbänd KentKent on saanud Rootsis ja mujal Põhjalas oma eripärase ja võimsa kitarripopiga suure populaarsuse osaliseks. Enam kui miljon albumit müünud Kenti teatakse ka suurepärase live-esinejana. Kui Kent paar aastat tagasi Soomet külastas, müüdi Kulttuuritalos toimunud kolme kontserdi piletid ülikiiresti läbi. Nüüd on lava vahe-tatud suurema vastu ja Kent astub üles Hartwall Areenal.

5.3 Kent, Hartwall Areena, Helsingi.

Jäine öömaja Maailma suurimas lumelinnas Kemis on igal talvel alates 1996. aastast avanud uksed jääst ja

lumest rajatud LumiHotell. Pakaselist öömaja ja iglukülasid pakutakse viimasel ajal ka suusakeskuste juures ja mujal põhjas. Tubades ootab siiski ees pehme voodi koos soojade magamiskottidega.

Toiduhinnad langesid, viinahind tõusisToidukaupade käibemaksu langetati oktoobri

alguses 17%-lt 12%-le. Seetõttu langesid toiduainete hinnad kauplustes veidi vähem kui 5%. Samas aga tõsteti alkoholi-aktsiisi. Kangete alkohoolsete jookide hind tõusis 7%, veinide hind 5% ning siidri- ja õllehind 3%.

Aasta- lõpu peodJõule tähistatak-

se Soomes tavaliselt vaikselt ja rahulikult pere keskel. Jõuludest kuni aastavahetu-seni tehaksegi pidutsemises väike paus, kuigi jõulu teine püha (26.12) on traditsioo-niliselt pidupäev. Aastalõpu parim osa on aastavahe-tuspeod, mille tipphetke tähistab ilutulestik.

Otselennud Turusse ja LappeenrantasseOktoobrikuus alustas airBaltic

lendudega liinil Tallinn–Turu ja juba novembris avati uus otseühendus Lappeenrantaga. Mõlemad sihtpunk-

tid on nüüd vähem kui ühe lennu-tunni kaugusel, kusjuures piletihind jääb alla 600 krooni.

Messilt reisile Põhjamaade suurim turismiteemaline üritus “Matka 2010” leiab Helsingi messikeskuses aset

21.—24. jaanuaril. Mess annab hea ülevaate nii kaugematest reisisihtidest kui Soome enda pakutavatest võimalustest. Paljud Soome ettevõtted on kohal ka Tallinnas 12.—14. veebruaril toimuval messil “Tourest 2010”, mis tutvustab reisihuvilistele uusimaid turismitrende.

Jäätunud järvedTuhandete järvede jäätumine avab suurepärased võimalused talviste harrastustega tegelemiseks.

Populaarseimad harrastused on jääpüük, mootorkelgu-safarid, suusatamine, uisutamine ja talisuplus. Jääpüük on Soomes igameheõigus, mis tähendab, et kalastada võivad kõik ja enam-vähem igal pool ning seda ilma keerulise asja-ajamiseta. Lõuna pool on jääkalastajate peamiseks saagiks ahven ja särg, põhja pool võib konksu otsa jääda ka paalia.

MuinasjututalvKõik, kes teavad muumilugusid, on kursis, et muumitrollid magavad talveund. Mõnikord

võivad nad aga keset kõige sügavamat und üles ärgata. Nii juhtubki Naantalis asuvas Muumimaailmas, mis muidu on talv läbi suletud, kui välja arvata üks maagiline nädal. Muumimaailma Muinasjututalv saab teoks 20.—28. veebrua-ril. Siis tegelevad Muumioru elanikud talviste toimetustega, millest saavad osa kõik külastajad.

SündmusedKultuur

Soome talveSoome talve TOPTOP

Turu ja Tallinn — koos Läänemere kaitselAasta 2011 kultuuripealinnad Turu ja Tallinn asuvad ükstei-sele geograafiliselt lähemal kui mistahes teised kultuuripealin-nad varem. Kunagi varem pole ka kultuuripealinnadel olnud nii sarnast kultuurilist, väärtus-hinnangulist ja ajaloolist tausta. Ühisest merest rääkimata.

Kultuuripealinna aasta pakub mõlemale linnale uni-kaalset võimalust tutvustada maailmale oma kultuuri, ajalu-gu ja tulevikuväljavaateid, aga ka aastasadu kestnud koos-tööd Läänemere regioonis.

Koostöö ühendavaks lüliks on Läänemeri. Turu ja Tallinna aasta 2011 kultuuripealinnaks olemise koostöövõimaluste otsimine käib täie hooga. Laiahaardelisi koostöövõima-lusi kätkeb endas Bordering Memories nimeline projekt, mis käsitleb eestlaste, soomlaste ja venelaste vastastikuseid suhteid. Tallinna elanikest 40 protsendil on suhtluskeeleks vene keel, Turus moodustab suurima sisserändajate grupi samuti venekeelne kontingent. Koostööpartnereid otsitakse projektile ka Peterburist.

Projekt Läänemere Uus Draama 2011 sai alguse Lääne-mere piirkonnas tegutsevate teatritegijate soovist teha koostöö vallas midagi rutiinist erinevat ja uuenduslikku. Projekt on Turu-Tallinna teljelt laienenud ja praeguseks on seotud juba neli riiki — Soome, Eesti, Venemaa ja Rootsi. Kõne all on dramaturgiavõistlus, mis on suunatud nii uutele kui ka tegutsevatele näitekirjanikele. Võistluse teemaks on lahutav/ühendav Läänemeri. Võistluselt loodetakse saada uusi näiden-deid, mis käsitlevad Läänemere regiooni teemat.

Eestis on projektiga liitunud kultuuripealinn Tallinn peaette-võtjana ja vastutava poolena. Näitekirjanikke esindab Eesti Teatriagentuur, tegeliku teos-tuse eest vastutab Tallinna Linnateater. Ajakava kohaselt tuleb käsikirjad üle anda 2009. aastal. Võitjad — igast riigist üks näitekirjanik, valitakse kevadel 2010 ja käsikirjad tehakse lavaküpseks ning lavastatakse Turu Linnateatris 2011. aastal.

Uurimisreis Läänemerel kutsub Soome ja Eesti kunsti-inimesi vaatlema Läänemerd ja sellega seonduvaid probleeme. Uurimisretkele kutsutakse kunst-nikke, teadlasi ja kultuurivaldkon-na arvamusliidreid, et kompida kultuuri ja teaduse piire. Projekti raames sünnivad uued teosed ja publikut julgustatakse kunsti-loomeprotsessides osalema.

Loodavad teosed peaksid kunstikeele kaudu juhtima tähelepanu Läänemere olukor-rale ja äratama selle kallastel elavates rahvastes vastutus-tunnet oleviku ja tuleviku ees.

Helsingist saab 2012 disainipealinnHelsingi on valitud maailma 2012. aasta disainipealinnaks. Määramise otsustas tööstus-disaini maailmanõukogu (Icsid), mis tegi oma otsuse avalikuks Singapuris toimu-nud maailma 2009. aasta disainikongressil.

Austavat staatust taotles kokku 46 linna. Finaalis edes-tas Helsingi teist lõppvooru jõudnud kandidaati, Hollandi linna Eindhovenit. World Design Capitali tiitel antakse üleaasta linnale, mis toob disaini abil keskkonnale uue hingamise ja edendab linna-ruumi. Tiitli abil üritatakse linnu julgustada kasutama disaini sotsiaalse, majan-dusliku ja kultuurilise sfääri edendamiseks. Eelmine disai-nipealinn oli Torino ja tuleval aastal saab selleks Soul.

Disainipealinna staatus toob Helsingisse rohkesti diasiniüritusi ja laialdast rah-vusvahelist tähelepanu.

Helsingi rõhus staatust taotledes targalt disaini osatähtsusele linnapildis ning igapäevaelu edendamises — hea olmedisain selle kõige otsesemas ja vahetumas mõt-tes. Ei mingit tagajalgadele tõstvat elitaarset vigurdamist. Projekti tunnuslauseks oli: Open Helsinki — Embedding Design in Life.

Helsingi taotlusele aitasid kaasa Espoo, Vantaa, Kauni-ainen ja Lahti. Disaini pealinna projekti maksumus on ligi-kaudu 15 miljonit eurot ja töö algab viivitamatult.

√Tipporkester AustriastSchönbrunni linnaorkestri koosseisu kuuluvad põhiliselt Viini suurorkestrite tippmuusikud. Orkester on populaarne ja seda hinnatakse väga kõrgelt nii kodulaval Schönbrunnis kui suurtel areenidel Euroopas ja Jaapanis. Repertuaar austab viinipäraste kontsertide traditsioone, mis on laie-malt tuttavaks saanud Viini uusaastakontsertide teleülekannete kaudu.

2.1 Viini uusaastakontsert, Schönbrunni linnaorkester, Tampere-talo, Tampere.3.1 Viini uusaastakontsert, Schönbrunni linnaorkester, Finlandia-talo, Helsingi.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HELSINKI, HARRINIVA, YLLÄS, MUUMIMAAILMA

Tel. +358 9 85 799, www.heureka.fi, info@heureka.fi

Asukoht: Tikkurila linnaosa, Vantaa15 min Helsingi raudteejaamast (rongid K, I, R, H, Z, N)

Avatud iga päev (v.a 24.-25.12.2009)

Tere tulemast Heureka teaduskeskusse!Heurekas saad tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga kõike ise tehes jakatsetades. Õpi, üllatu ja koge uusi elamusi. Heurekas teenindatakse kaeesti keeles.

Põhinäitusel saate tutvuda järgmiste teemadega- Keskkonnahoidlik tarbimine- Arukas liiklemine- Keeled ja kultuurid- Elu struktuur- Science On a Sphere - Maakerateadus

Vahelduvad näitused:- Liigu ja mängi!- Heureka klassika- UUS: Mõrv Heurekas (alates 30.1.2010)

Vattenfall Planetariumis kolm filmi:Elu otsinguil: Kas me oleme ikka üksi?Pääse universumisseKaluoka´hina - nõiutud riffUUS FILM ALATES 19.2.2010: Mustad augud - teekond tundmatusse

SOKOS HOTEL HELSINKI – LÕÕGASTAV PUHKUS

Naudi puhkust ja tunne elust rõõmu Helsingis! Hubane Sokos Hotel Helsinki pakub mõnusat majutust südalinnas. Lähikonnas leidub nii vaatamisväärsusi kui suurepäraseid ostuvõimalusi. Hotelli restoranid Fransmanni ja Memphis koos oma baaridega pakuvad suus sulavaid hõrgutisi igale maitsele ning lõbusat õhtust ajaviidet heas seltskonnas. Tere tulemast täisteenindusega Sokos Hotel Helsinkisse!

Kluuvikatu 8, 00100, Helsingi, SoomeTel +358 20 1234 601e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fiwww.sokoshotels.fi

info@soome.ee

Soome tööle! Soomes töö leidmine, tööle minek, töölepingu

sõlmimine, registreerimised, maksud, töötuskindlustus -

baaskoolitus välismaalasest tööotsijale

Soomes teenuse

osutamise reeglidkoolitus Soomes tegutsevatele ettevõtjatele,

konsultantidele ja raamatupidajatele.

SOOME TÖÖ- JA OHUTUSALASED KOOLITUSED

KOOLITUSLUBA NR 5344HTM

www.soome.eeCourses of study are taking place in ESTONIA, LATVIA and FINLAND

EST FIN RUS POL

Võta ühendust või tule läbi!Tel (+372) 566 49049Liivalaia 11/4, Tallinnwww.rakennusliitto.fi/tallinntallinn@rakennusliitto.fi

- , .

O , , .B - .

Töötad Soomes ehitusalal - tunne oma õigusi ning töö- ja palgatingimusi. Vastame sinu küsimustele, anname nõu, aitame. Astu Rakennusliitto liikmeks - ametiühingu liikmele tasuta nõustamine, õigustekaitse ja muud laialdased soodustused.

Tallinna Esindus

Kas murrad pead, kuidasleida elamispind, soome

keele kursus või töökoht?

Kas murrad d k

Vajad teavet

vabaajaveetmise kohta?

| | | 中文

Kas plaanid tulla Soome

õppima või tööle?

Tule Infopankkisse! Meilt saad igapäevastele küsimustele vastuseid eesti keeles.

Infopankki uus teenus!Alajaotusest “Helsingi regioon“

leiad teavet Helsingi, Espoo, Vantaaja Kauniaineni teenuste kohta.

www.infopankki.fi/helsingiregioon

Sinu giid Soome ühiskonnas.

Eesti turismi vaieldamatu tippüritus, mess Tourest, toimub juba 19. korda.Tule tutvu Eesti-Soome ühisekspositsiooniga “Look at Finland”, kust saad ka värskeima The Baltic Guide ajalehe.

Messil on esindatud kõik suurimad reisikorraldajad, turismibürood, transpordifirmad, spaad, hotellid, restoranid, muuseumid jne.

Tere tulemast Soome boksi:Levis on ajalehe The Baltic Guide eestikeelne erinumber, mis sisaldab terviklikku infopaketti Soome kohta.

AASTA TURISMISÜNDMUS EESTIS!Tourest 2010 Ta l l i n n a m e s s i k e s k u s , 1 2 . – 1 4 . 2 . 1 0

VihjeThe Baltic Guide on esindatud ka populaarsetel Soome päevadel Hiiumaal Kärdlas 28.–29.5.10.Ürituse raames tutvustatakse Soome turismivõimalusi piir-kondade kaupa ning Soome muusika- ja kultuurielu.

The Baltic Guide on siinkandi autoriteetseim turismitemaatikat käsitlev ajaleht!

www.balticguide.ee

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 08

Old Anchor tegutseb samal aadressil juba aastakümneid.

restoranid

See asutati 1938. aastal ja

on siiani tegutsenud jär-

jepidevalt – küll erine-

vate nimede all – sama-

des ruumides Punavuori

rajoonis. Restorani sisekujundust

kohendati aastal 2003, kuid mere-

lisest stilistikast ei loobutud. Old

Anchori interjööri dominantne

element on ruumi ehitatud kap-

tenisild. Üldse on interjöör vahel-

dusrikas ja pakub kliendile ole-

misruumi ning naaberlaudadega

parajat distantsi.

Restorani joogivalikus jäävad

silma õlled ja siidrid, toitude osas

on külastajatel arvamusi seinast

seina. Kõlama on jäänud seisu-

koht, et kunagi päris arvestatava

köögiga restoran on mandunud

koolisöökla tasemele, kus petta

ei saa vaid hamburgeritega, mis

seal tõesti tasemel olevat. Ise sai

proovitud praetud maksa singi

ja kartulipudruga (10,5 eurot).

Võibolla oli see tühi kõht,

mis toidule hea libisemi-

se andis, kuid maks oli

mahlane, praetud sin-

gitükid sulasid suus ja

pudru kõrval pohla-

moos – kõik toimis.

Kõrvale Dark Foxi

tugeva õunamait-

sega kange siider

(7,9 eurot) – talu-

poeglik rahulolu

oligi saavutatud.

Vastupidiselt iga-

sugusele mõistlikule

traditsioonile oli tei-

seks roaks ehk siis jutu

kõrvale näkitsemiseks suu-

pistevaagen – kalatapas (8,5

eurot), mis oli tegelikult hunnik

kooritud krevette ja veidi miskit

muud pehme juustu ja kalarulaadi

lõikude laadset. Uskuge – see on

palju etem järjekord, kui harju-

muspärane: eelroog, supp, praad,

dessert, kohv ja hingeldamine. Mu

kaaskatsejänes Ankruga tutvumi-

sel võttis lõheroa ning jäi selle-

ga samuti rahule. Polnud temagi

mingi peenutseja ning gurmaan

– lihtne Eesti insener.

Läinud nälg — algab mälu mäng!Söögid söödud – oli teisipäeva

õhtu – hakkas restoran oma tõelist

soomelikku palet näitama. Nimelt

alustati kiirelt rahvaga täitunud

restoranis avaliku mälumängu-

ga! Laudadele jaotati blanketid

küsimus-

tele vastami-

seks, sisse lülitati suur

ekraan ning kenasti päevitunud

naksikas neiu hakkaski selle abil

küsimusi esitama. Et suurem osa

küsimusi puudutas Soome siseas-

ju, siis ei olnud mõtet sellest ajude

gümnastikast osa võtta. Samas

ärge riskige sellega, et üksikute-

le rahvusvahelistele küsimustele

lauast vastuse hõikate – naaber-

laudadest kostab vihast soome-

keelset pobinat, et ette öelda

ei tohi! Inimesed võtavad

viktoriini täie tõsidusega,

sest võitjatele on reaalsed

auhinnad. Pärast vastuse-

lehtede üleandmist läheb

elavaks poleemikaks ühe

küsimuse asjus ja mängu-

juht peab tõdema, et õige

vastus erines vastustelehe

omal märgitust tõepoolest.

Suhtlus kohalikegaVälisukse ees suitsupausil käies

võib sattuda kohalike püsiklien-

tidega elavasse vestlusse, kui vei-

digi soome keelt osata. Auväärses

eas proua Kristi jutustab haarava

loo sellest, kuidas tema nooruses

oli samas majas asuvat korterit

üürinud noor üliõpilaspere kart-

nud, et restoranimelu neid häiri-

ma hakkab. Kahe nädala pärast

olid mõlemad aga juba restorani

igapäevased püsikliendid. Prilli-

dega lootustandev traagilisevõitu

iseloomuga lahutatud mees osu-

tub maleentusiastiks, kes kiidab

taevani Eesti malekorüfeed Hillar

Kärnerit, kellega ta on korduvalt

mänginud ning perekonniti suhel-

nud. Jutt kaldub globaalsetele

teemadele – nahutada saavad nii

rootslased, soomlased, venelased

kui eestlased. Õhtu lõpeb sellega,

et uljas maletaja tellib takso, topib

meid sinna sisse ja juhhei – kuski-

le ööklubisse edasi… Ühesõnaga,

tõeline Soome fiiling sellest ajast,

mil üle lahe sai ainult viisaga ja

maksid margad.

Laupäeviti on Old Anchoris

tants ja trall, mängib maja ansam-

bel, sissepääs tasuta. Toimuvad ka

kaardimänguõhtud – elu keeb.

Laupäeviti saab mõnikord nauti-

da ka stand-up koomikaetendusi.

See on tüüpiline, mõnus, Soome

stiilis kvartalikõrts, mis suhtlemis-

valmi esmakülastaja probleemi-

deta enda rüppe võtab nagu hell

vanaema.

Helsigis ei ole enam üleliia palju selliseid lahedaid ja ladnasid kõrtse nagu Old Anchor.

TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Old Anchor kodusadamOld Anchor kodusadam

√Italo-heviEelmisel aastal Rakveres toimunud rokifestivalil “Green Christmas” peaesinejana üles astunud Lacuna Coil annab kontserdi Helsingis. Bänd astub eesotsas solist Cristina Scabbiaga klubi Nosturi lavale veebruari keskpaigas. Itaalia edukaim metal-bänd Lacuna Coil on viimastel aastatel olnud oodatud esineja väga paljudel metal-muusika festi-validel, rääkimata rokiklubidest kogu maailmas.

15.2 Lacuna Coil, Nosturi, Helsingi.

√Kus asub√Old Anchor, Pursimiehenkatu 16,

Helsingi. Avatud E—N 11—24,

R 11—02, L 12—02, P 12—21

√Meistrite jälgedesAnsambli Deep Purple 1970ndatel ilmunud album “Machine Head” kuulub raudselt hevimuusika klassikasse. Üks Californiast pärit punt näppas 1992. aastal iidoli albumi pealkirja oma bändile nimeks. Sellest ajast on Machine Head loonud traditsioo-nilist metal-muusikat. Bändi album “The Blackening” kergitas ansambli modernse metalli tipptegijate hulka.

1.2 Machine Head, Jäähall, Helsingi.

T A LV 2 0 0 9 / 1 0 9T H E B A LT I C G U I D E

Pärgamendirullile kirja-

pandud tekst pärineb

aastast 1827. Sõnum

on taastatud ühe lin-

naametniku mälu järgi,

sest varasema jõulurahu üleskutse

täpne sõnastus hävis Turu linna

põlengus.

Traditsioon on pärit juba kesk-

ajast. Skandinaavia seadusand-

lus tundis mitmeid rahusid, mille

seast jõulurahu oli tähtsaim. Vana

seaduse kohaselt kestis jõulurahu

20 päeva – jõululaupäevast kuni

13. jaanuarini. Sel ajavahemikul

oli igaühel õigus rahus jõulurõõ-

me nautida. Jõulurahu rikkujaid

karistati “vastavalt raskendavatele

asjaoludele.” Kaasaegne seadus-

andlus jõuluajal sooritatud rik-

kumiste eest karmimat karistust

siiski ette ei näe.

Jõulurahu väljakuulutami-

se hiilgeaegadel 17. sajandil anti

ohtralt näpunäiteid, kuidas ausalt

ja karskelt jõule pidada. Elanikke

kannustati jumalasõna kuulama,

keelatud olid mässamine ja joo-

mine, vägivald kodus ja väljas, lär-

mamine ja igasugune tasakaalutu

käitumine, hoiatati ka tuleohu eest

ja lõpuks julgustati inimesi head

nõu kuulda võtma.

Jõulurahu kuulutamist on raa-

dios üle kantud juba aastast 1935

ja televisioonis aastast 1983.

HelldoneÜlipopulaarne HIM eesotsas laul-

ja Ville Valoga annab aastavahetu-

se paiku Tavastia rokiklubis neli

järjestikust kontserti.

Viiendat korda toimuv uue

aasta vastuvõtu festival “Helldo-

ne” loodab nüüd veelgi enam bän-

dile HIM. Bänd on “Helldone’i”

täieõiguslik peaesineja, sest omal

ajal saigi kogu festival alguse HIMi

üllatusesinemisest.

Sel aastal astub HIM kõigil

neljal päeval üles veidi erinevas

seltskonnas. The 69 Eyes lööb

kaasa kolmel korral ning teisteks

kaasesinejateks on Flamer, Ghost

Brigade, Vanity Beach, Anathema

ja Major Label.

Jõulud “Kalevala” moodiKalevala Spirit on Soome rah-

vuseepose temaatikale tuginev

elamuspark Kuhmos. Jõulude

ajal segunevad Kalevala külas

aga jõulu- ja eeposetradit-

sioonid, sest külla tuleb

Jõuluvana. Kalevala Spi-

riti seikluslik jõulupro-

gramm kogub külasta-

jaid nii lähikonnast kui

mujalt maailmast. Ööbi-

mispaiga leiab meeleolu-

kas Hotel Kalevalas, mis

asub teemapargi vahetus

läheduses. Veelgi laie-

malt on maailmas tun-

tuks saanud Jõuluvana

nabapiirilt Pajakülast,

kes toimetab külasta-

jate keskel iga päev

kogu aasta läbi.

Senativäljaku uusaastapiduSenativäljakul on helsinglased

uut aastat tervitanud juba aastast

1932. Pidustust jälgitakse kõikjal

riigis algul raadio ja hiljem tele-

visiooni vahendusel. Ka tänavu

vahendab YLE sündmusi alates

kell 23.00 TV1 kanalil.

Oodata on nii suurte staaride

kui noorema põlvkonna tõusvate

tähtede etteasteid, kes kõik esine-

vad kell 22.00 algaval kontserdil.

Enne seda peetakse ülikooli saalis

lastepidu. Õhtu päädib ametlike

uusaastatervitustega ja Eteläsata-

mas toimuva ilutulestikuga.

Valgus pimedal ajalSenativäljakul algab aasta valgus-

küllaselt. Valguskunstnik Mikki

Kunttu ühendab oma uues ainu-

laadses teoses valguse, varjud,

seinaprojektsioonid ja helimaa-

ilma. Teose eesmärk on rõhuta-

da piirkonna suurejoonelist, Carl

Engeli poolt projekteeritud vana

arhitektuuri ja samas paisata väl-

jakule värske puhanguna mõjuvat

modernset kunstikeelt. Teost esi-

tatakse pooletunniste intervallide-

ga 1.–6. jaanuaril õhtuti pimeduse

saabudes, s.t umbes kella 17.00–

23.00. Üks ettekanne kestab 15

minutit.

Jõululaat keset linna7.–22. detsembril vallutavad Hel-

singi südalinnas oleva Esplanadi

pargi enam kui 120 müügipinda,

kust saab osta käsitööesemeid, deli-

katesshoidiseid ja küpsetisi. Tutvu-

da saab seppade tööde näidistega

ning kohata võib jõuluvana.

13.–23. detsembril saab vanas

üliõpilashoones Stockmanni kau-

bamaja nurgal jõulumüügi raames

soetada traditsioonilist käsitööd,

küünlaid, sepiseid, jõuluhõrguti-

si, rõivaid, kaunistusi, graafikat,

kaar te, kudumeid jms.

Hobusõit vabaõhumuuseumisSeurasaari vabaõhumuuseumis

toimub 26. detsembril, teisel

jõulupühal kella 13–16 reesõit.

Hobuse veetava reega saab sõita

mööda vabaõhumuuseumi terri-

tooriumi, samas avaneb võimalus

tutvuda vanade ehitistega, mida

on muuseumisse toodud kõikjalt

Soomest.

SuS

u

1

ri

v

√HIM kontserdid28.12 HIM, The 69 Eyes, Flamer.

29.12 HIM, The 69 Eyes, Ghost

Brigade.30.12 HIM, The 69 Eyes, Vanity

Beach.31.12 HIM, Anathema, Major Label.

√Tavastia Klubi, Urho Kekkosen

katu 4–6, Helsingi.

Turu linna vanalt turuplatsilt, Brinkkala maja rõdult kuulutatakse jõululaupäeval kell 12 välja kogu maad hõlmav jõulurahu.

√Straussi õukonnamuusikaStrauss Festival Orchestra ja Strauss Festival Ballet annavad talvel Euroopas ühisturnee. Etendust on iseloo-mustatud kui suurejoonelisimat Straussi galat läbi aegade. Johann Straussi muusikas heiastub Euroopa vanade kuningakodade sära, mida tõstavad veelgi esile uhked kostüümid. Kõik esinejad on tippartistid.Suur Johann Straussi galakontsert ja ballett

14.1 Sibeliustalo, Lahti.15.1 Turu kontserdimaja, Turu.16.1 Finlandia-talo, Helsingi.

√Dr Faustus ooperisCharles Gounod’ (1818—1893) “Faust” on Prantsuse ooperikunsti võib-olla et tähelepanuväärseim teos. Gounod’ ooper põhineb Goethe kuulsal näidendiversioonil, kuid lugu mehest, kes müüb hinge kuradile, et tagasi saada oma noorus, on sajandeid vana. Fausti lugu on püsinud aktuaalne alates 16. sajandist kuni tänapäe-vani, sel teemal on kirjutatud raamatuid, näidendeid ja oopereid ning vändatud mitmeid filme. Gounod’ ooperi tuntuim osa on Marguerite’i ehteaaria, mida laulab meelsasti ka Milano La Scala primadonna Bianca Castafiore.

22.1—25.2 “Faust”, Rahvusooper, Helsingi.

Foto: Mefisto Ain Anger.

Jõuluvana külastab Kalevala Spiriti teemaparki.

Jõulumeeleolu Helsingi kesklinnas.

sündmused

JõulurahuJõulurahu TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HELSINKI, KALEVALA SPIRIT, HIM

K uuendat aastat kevadi-

ti pidutsev Grand Casino

Helsinki on maailmas ainus

kasiino, mille kasum läheb kogu

täiega heategevuseks. Kuigi see

on ainus kasiino kogu Soomes,

pole tarvis kannatada alaväär-

suskompleksi all: rahvusvahelis-

te mastaapide kohaselt on Grand

Casino üllatavalt suur, hea mait-

sega sisustatud ning esmaklassi-

lise teenindusega. Hea asukoht

kesklinnas ning pikk lahtioleku-

aeg (iga päev kella 12–04) annab

võimaluse sisse astuda ka neile,

kes viibivad Helsingis lühemat

aega. Vastupidiselt paljude eelar-

vamusele, on kasiinosse lubatud

siseneda ka vabamas riietuses. Pii-

sab kui ollakse viisakalt ja puhtalt

riides (smart casual). Teisalt, kui

tahad end näidata oma kõige esin-

duslikumas kestas, annab kasiino

selleks sobiva võimaluse. Pidage

meeles, et kaasa tuleb võtta pildiga

isikut tõendav dokument. See on

vajalik registreerumiseks kasiinos-

se sisenemisel.

Lai mängude valikMängude valik on tõepoolest avar

– juba paari euroga saab hakata

proovima oma mänguõnne. Tähe-

lepanuväärne fakt on see, et Grand

Casino Helsingist on suurim võit

saadud vaid paari euro suuruse

algpanusega “ühekäelisesse ban-

diiti” (mänguautomaat). Santa

Special jackpot’ i võidusumma oli

üle 223 000 euro. Kasiino ülemisel

korrusel on mitmesuguseid män-

guautomaate: puuviljamängud,

videopokker ja automaatrulett.

Osades mängudes on kasvavad

peavõidud – jackpot’id, mis või-

vad kasvada tuhandete eurode-

ni. Automaatide väikseim panus

on üks sent. Alumiselt korruselt

leiab nii lauamänge kui mänguau-

tomaate, sealhulgas pokkerilauad,

blackjack’i, ruleti, red dog’i ja teisi

mänge. Alumise korruse mängu-

automaatide seast leiab Derby-

raja, kus saab sõlmida miniatuur-

sete hobuste võidujooksu peale

kihlvedusid, panus on 20 senti.

Mäng, mida kutsutakse “hobuse-

mänguks” on uskumatult popu-

laarne. Ühest mängust saab kõige

rohkem osa võtta korraga 20 män-

gijat. Kokku on kasiinos umbes

300 mänguautomaati ja 25 män-

gulauda.

Pokkeriruumis korraldatak-

se populaarseid turniire mitmel

päeval nädalas.

Eestlased on neile turniiride-

le vägagi teretulnud. Pokkeritur-

niiride piletite hankimine Eestist

on pisut vaevarikas, sest nende

eest ei saa maksta krediitkaar-

tidega. Kui soovida osta piletit

interneti teel, peab olema soome

panga krediitkaart. Loomulikult

saab pileteid lunastada kasiinode

kassast ka sularaha eest, näiteks

ostes pileti ette järgmise Helsin-

gi külastuse jaoks. Väga sageli on

pokkeriturniiride piletid samaks

õhtuks juba läbi müüdud, nõustab

kasiino avalike suhete juht Anna-

Kaisa Halme.

Kasiinos saab tasuda sulara-

haga, maksevahendiks on euro.

Kasiino restoranis saab maksta

ka kaartidega.

Rokikuningas kasiinosKasiino Fennia Salongis korral-

datakse mitmesugustel teema-

del Show & Dinner õhtuid, mil-

lele pääsemiseks tuleks kohad ja

menüü broneerida näiteks Lip-

pupiste kaudu. Kõige soodsamalt

saab paketi isegi alla 60 euroga.

Show ja restoranimenüü on iga

päev erinevad. Õhtu algab kell

19.30 muusikaga ja kestab res-

toraniteenustega pikitult tubli

kaks tundi. Üks kevadistest tõm-

benumbritest on jaanuaris algav

(20.1) show “Tribute to Elvis”,

milles Elvisena ja solistina astu-

vad lavale maailmakuulus ja tun-

nustatud ning premeeritud Elvise

tõlgendaja Doug Church (USA).

Lisaks on laval seitsmeliikmeline

orkester Las Vegas, mis on esi-

nenud suurtel lavadel üle kogu

maailma. Testgrupi arvates saab

suurima elamuse Show & Dinner

õhtust seltskonnas, kus vestlemi-

seks ei pea häält tõstma nii, et see

ületaks esinejate oma. Programm

ja menüüd: www.gch.fi

S eisva nalja põhimõte on see,

et koomikud valmistavad ette

naljaka sketši, mille esitavad

nii, et see mõjub spontaanse imp-

rovisatsioonina. Tavaliselt on sel-

liste esinemiste rütm kiire ja erine-

vate situatsioonide vaheldumine

toimub lennult. Populaarsemad

koomikud riskivad sageli ka imp-

roviseerida publiku poolt vahetult

saalist hõigatud teemadel. Parimal

juhul tekib publiku ja esineja vahel

aktiivne dialoog, mille käigus pub-

lik kujundab ka ise sketši kulgu.

Soome stand-up’i tähtesineja, kii-

rete teemamuutuste spetsialist ja

teravmeelse mõttelennu poolest

kuulus Pekka Jalava, on nentinud,

et stand-up on talle kui viisi mitte

pidavale inimesele omamoodi

rokkmuusika. Ta soovib pakkuda

publikule huvitavat meelelahutust,

ainet mõtlemiseks ja uusi vaatenur-

ki neid ümbritsevale maailmale.

Publiku hulgas istudes peab aga

olema valmis ka selleks, et võite

sattuda käigupealt esituse osaliseks

ja teenida kuigivõrd ebamugavat

tähelepanu, kuid alati aasib esineja

samavõrra ka iseend.

Eelarvamustele sõituSoome jõudis kaasaegne stand-up koomika 1990. aastatel ja prae-

guseks on seda lavadel rohkem

kui kunagi varem. Ka tase on hea,

kohati juba isegi väga hea. Mis aga

ajab soomlasi naerma? Esinemiste

teemad keskenduvad eelarvamus-

tele, inimtüüpidele, naiste ja mees-

te vahelistele erinevustele, igapäe-

vaelule ja elule globaalses plaanis

tervikuna. Harilikult tuimadeks

nuiadeks peetud soomlased lähe-

vad stand-up etendustega kenasti

kaasa. Mahavaikitud ja vastuolu-

liste teemade üle naermine laseb

aru välja. Turist võib märgata, et

käsitletakse teemasid, mida ei või

kogeda muude sihtkohtade või

vaatamisväärsustega tutvudes.

Eesti turist ei jää naljast ilma, kui

ta enam-vähem soome keelest aru

saab ning isegi ei räägi ise.

Kogu Soomes ja esmajoones

pealinna piirkonnas on palju erine-

vaid ja tasemel esinejaid, mistõttu

ei pea stand-up koomika etendusi

külastamisse suhtuma eelarvamu-

sega. Näiteks kevadel toimub üle-

soomeline, 35 esinemisega Suur

Stand Up turnee, mille tähtedeks

on teiste seas Jacke Björklund,

Niko Kivelä, Ilari Johansson. Hel-

sinkis saab etendust nautida 16.

märtsil, mõne sammu kaugusel

kesklinnast, Punavuori kultuuri-

keskuses Gloria. Piletite hinnad

jäävad 15-20 euro vahele. Eten-

dused kestavad umbes 2 tundi,

sisaldavad lühikest vaheaega, mille

vältel saavad külastajad tarbida

alkoholi. Gloriast on mugav edasi

liikuda läheduses asuvatesse Iso-

Roobertinkadu ja Uudenmaan-

kadu arvukatesse restoranidesse.

Kui teid teema huvitama hakkas,

ei tasu jääda liiga kauaks mõtle-

ma – piletid saab kohapealt, kuid

ikka oleks parem teha eelnev bro-

neering.

Mänge meelelahutusaltitele, kultuuri ja kulinaariat

Stand-up rahva keskel

n

o

l

t

bm

a

r

s

k

M

m

l

r

g

3

g

s

p

l

n

√Grand Casino Helsinki√Mikonkatu 19, HelsinkiAvatud 12—04, vanusepiir 18 a.Kaasa võtta isikutunnistus (välismaalastel Schengeni ruumi isikutunnistus või pass)

√Päevapilet maksab 2 eurot ja sisaldab nn uksemaksu. Saab osta ka aasta kehtiva personaal-se kasiinokaardi, mis maksab 10 eurot, hind sisaldab samuti „uksemaksu“.

√Turniiriinfo: www.gch.fi

√Broneeringud: tel (09) 6128 6600

√Piletid Lippupistest:Eestist saab tellida piletid Show & Dinner’ile.Lippupiste telefoniteenuse kaudu, tel 0600 900 900 (1,75eurot /min + kohaliku kõne maks) arve või krediitkaardiga saab osta internetis www.lippu.fi (Eestis pole piletimüügipunkte).

√Stand-up klubi õhtud naerutavad√Comedy Club Laugh Riot klubi õhtud. Lisainfo tulevastest üritustest www.laughriot.fi. Klubiõhtute piletid Lippupistest (www.lippu.fi)

√Soome stand up komöödia veebilehed: (www.koomikot.com) leiad restorane ja klubisid, kus toimuvad üritused.

√Lisaks on muu hulgas soositud ka Grand Casino Helsinki (www.grandcasinohelsinki.fi) ja On the Rocks (www.ontherocks.fi). Restoranide kodulehtedelt leiad oma ajakavale sobivad üritused.

Grand Casino Helsinki pakub Show & Dinner ajaviidet mitmel päeval nädalas. Detsembris pakkus meeleolukat soulmuusikat "Baby I Need Your Loving" laulu järgi tuntud Tribute to The Four Tops USAst.

Soome ajaloo suurim stand-up turnee “Jaht kadunud naerule” kutsus vaatama üle 10 000 inimese, koomikuteks superstaarid Ismo Leikola ja Pekka Jalava.

Foto: Comedy Club Laugh Riot, fotoarhiiv

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 01 0

Helsingi on elamusi otsiva turisti aardelaegas. Sihtkohti on palju ja neid jõuab väisata ka päevakruiisil olija. Sel korral keskendume täiskavanute ajaviitevõimalustega seotud näpunäidetele. Keegel, kasiinod, stand-up koomika, luksuslikud spaateenused ning tipptasemel meelelahutus — kõik mõnesaja meetri raadiuses raudteejaa-mast. Ja lageda taeva all talisuplemine koos saunatamisega vaid mõne metroopeatuse kaugusel kesklinnast.

turism

Helsingi on Helsingi on elamuste varakamberelamuste varakamber

TEKST KATJA JÄRVELÄ JA TEIJO ROMPPAINEN

T A LV 2 0 0 9 / 1 0 1 1T H E B A LT I C G U I D E

turism

E elmisel suvel avati Helsin-

gi kesklinnas, suurepärases

kohas – Pohjoiseplanadil

Louis Vuittoni kaupluse ülakor-

rusel avalik Siluetti Spa. Vaid lif-

tisõiduga kõrgeimale korrusele ja

satud Esplanadi saginast täieliku

rahu atmosfääri. Juba aulas tun-

ned sõõrmeid kõditavaid aroome,

taustamuusika on mahe instru-

mentaal ja igal pool hubisevad

küünlad. Iga siseneja peab astuma

krüsanteemiõitega kaunistatud,

sooja veega täidetud basseini.

Selles spaas on ühendatud nii

ilu- kui terviseteenused. Lisaks

spaamõnudele ja mitmekesiste-

le iluteenustele tegutseb Siluet-

ti Spas kliinik Parempi Terveys,

kus erinevate uuringute abil ana-

lüüsitakse ja kaardistatakse elu-

viise, tervise seisundit, luustiku ja

südame tervist jms. Siluetti Spas

töötavad spetsialistide meeskond

koostab igale kliendile personaalse

pro grammi. Selle abil alustatakse

koheselt probleemidega tegelemist

ja terviseriskide, nagu osteoporoosi

ja tromboosi vähendamist.

Hooldus sviidisSiluetti Spa pakutavate teenuste

hulka kuuluvad nooruslikkust säi-

litavad iluteenused ja arsti vastu-

võtul tehtavad esteetilised toimin-

gud. Anti-aging mõtteviis kuulub

samuti preventiivsete meetodite

hulka. On üsna harvaesinev, et

tervise- ja iluteenused on nii kõr-

gel tasemel koondatud sama katu-

se alla, räägib Siluetti Spa kliendi-

teeninduse juht Kirsi Norri.

Sellesse spaasse tasub sisse

astuda eriteenuste pärast. Paik

on eriti asjakohane, kui näiteks

soovid premeerida oma firma

võtmeisikuid, üllatada oma arm-

samat ihuhooldusega või

veeta sõpradega meeldiva

päeva.

Paarismassaažid on

populaarsed abielupaa-

ride või kihlatute seas.

Paarismassaažis on vali-

kuvõimalusi: näiteks

luksuslikus hammam-

sviidis. Uks võib nauti-

da kuumakivimassaaži,

teine aga võtta klassika-

list massaaži. Meeleolu

sviidis on meeliülendav ja

rahulik, paar võib nautida

koos basseinis viibimist

ja selle järel lõõgastuda

aurusaunas. Sviiti saab

reserveerida näiteks nel-

jaks tunniks. Siis kuulub

paketti ka lõunasöök.

Turistide jaoks on

mõnus ka veel see, et

Siluetti Spa lähedal tegut-

sevas hotellis Haven on

kaks Siluetti Spa massaažiruumi,

kuhu hotelli kliendid võivad telli-

da neile meeldiva teenuse. Kõrge

hinnatase tagab esmaklassilise

teenuste kvaliteedi.

M iks minna talvel vabasse

õhku ujuma? Veendunud

talisuplejad ning teemat

teaduslikult uurinud inimesed

ütlevad, et see maandab stressi,

tõstab külmataluvust, alandab

vererõhku ja parandab meeleolu.

Kui ei ole veel talisuplemist proo-

vinud, aga huvi tekkis, siis tutvu

Vuosaares, mere rannal paikneva

Rastila Campingi neljatähe-laag-

riplatsiga. Ala on avatud aastaläbi

igal päeval ja talvel saab seal ühita-

da talisuplemise ja saunamõnud.

Esmakordne suplus külmas

merevees võib anda tõuke uueks

harrastuseks ja sobib peaaegu kõigi-

le. Kui minna ujuma ka terve perega

ei lähe ujumine ja saunatamine liiga

kalliks. Täiskasvanute pilet on vaid

5 eurot ja lapsepilet 2 eurot. Hinna-

alandust saavad sealsamas ööbivad

kliendid ning Helsingi-kaardiga,

mis teeb hinnaks täiskasvanutele

2 eurot a lastele vaid 1 euro. Saunu

köetakse teisipäeviti, neljapäeviti,

laupäeviti ja pühapäeviti. Sauna-

des on meeste ja naiste korrad ja

segasaunad. Privaatsust soovivatele

ja gruppidele on headeks valiku-

võimalusteks spetsiaalselt reser-

veeritavad privaat- ja peresaunad.

Laagriplatsi talisuplushooaeg kes-

tab mai lõpuni.

See nõuanne on talisuplemis-

huvilistele väga kasulik, sest Rasti-

la Campingi talisuplusvõimaluste

plussiks on see, et ujuma ja sauna

pääseb soovi korral igaüks ühe-

korra piletiga ning ujumiseks ei

pea olema mingi talisuplusklubi

liige. Helsingis kehtib viimati mai-

nitud kitsendus mitmetes talisup-

luspaikades.

Kui soovid testida talisuplust

vaid metroosõidu kaugusel Helsin-

gi kesklinnast ja samaaegselt veeta

linnapuhkust kampingumeeleolu-

ga, siis on laagripaik sovivaks vali-

kuks. Meilt leiad erinevaid maju-

tusvõimalusi, mis rahuldavad ka

nõudlikumaid kliente, parimad

puhkemajad on saunaga. Klien-

tide käsutuses on ka abihooned

ja kõrvalteenused ning restoran

Kartanoravintola, räägib piirkon-

na mitmekesisest teenustevalikust

turundusjuht Terhi Peltola.

Algaja meelespeaTalisuplemine sobib peaaegu kõi-

gile, kuid kui sul on mingi haigus,

siis on targem esmalt pidada nõu

arstiga. Iseäranis südame- ja vere-

rõhuhäired võivad olla takistusteks

külma vee nautimisel. Lihaseid on

kasulik enne vette minekut soo-

jendada, ka saunalavalt ei saa otse

jäisesse vette hüpata – enne peab

keha veidi jahtuma. Külmas vees

võib alustuseks olla vaid mõned

sekundid ning saunatamise ja uju-

mise järel tuleb soojalt riietuda, et

vältida külmetamist. Talisuplema

ei tohi minna purjus olekus ega

haigena. Ennekõike tasub kuulata

oma sisetunnet ja teha vaid seda,

mis tundub õige ja meelepärane.

Niipalju hoiatusest, kuid samas

mitte unustades, et see harras-

tus sobib paljudele – kas soovid

proovida?

Üldine lõõgastus ja tervis Esplanadil

m

t

p√Rastila Camping√Talisuplus & saun, lisainfo

hindadest ja ajakavadest:

vastuvõtt, tel +358 9 310 78517

www.rastilacamping.fi

√Siluetti Spa Helsinki√Pohjoisesplanadi 35, 4. korrus

tel +358 9 2525 4200

info@siluettispa.fi, www.siluettispa.fi

Talvine ujumine vabas õhus

Laava kivimassaaž avaldab sügavale ulatuvat mõju ja rahustab meeleolu.

Foto: Siluetti Spa Helsinki fotoarhiiv

Esimene talisuplus võib olla sissejuhatuseks harrastusele — tasub proovida. Foto: Johanna Vanamo ja Helsinki fotopank /Comma Image Oy

P aljud eestlased viibivad Hel-

singis limiteeritud ajakavaga

päevakruiiside käigus. Pood-

levatele turistidele pakuvad kesk-

linnas asuva kaubanduskeskus

Kampi rohkem kui 150 kauplust ja

restorani avaraid ja mitmekesiseid

otmisvõimalusi. Ostlemise järel

jõuab lahedalt lõõgastuda ajaviite-

keeglile spetsialiseerunud Kampi

Keilahalli & Baaris, mis asub kau-

banduskeskuse 4. korrusel.

Keeglihalli sisekujundusse on

investeeritud, ruumides on tunda

kujundaja kätt ja traditsioonilist

keeglisaali sisustust asendavad

parkett ning pehmed sohvad.

Mõnusad restoraniteenused on

paigutatud keegliradadega sama-

le korrusele, mis annab avarust ja

loob juurde mõnusust. Selles hal-

lis kolisevad küll keeglikurikad ja

kuulid, kuid ei haise higi järele.

Sobib ka algajateleKeegel on selles suhtes tänuväärt

mäng, et mängida saab ka see, kes

alles alustanud. Põhitõdesid saab

kiiresti õppida ja kõikide kurikate

mahaniitminie pole ka algajal või-

matu. Põhiline on suhtlusvõimalus,

ei pruugi minna heitlema võidu

peale, vaid saab ka mlihtsalt mõnu-

sasti sõprade seltskonnas aega

veeta. Lisaks kõigele saab minna

oma oskusi lihvima ka täiesti oma-

päi. Keeglimäng pakub lahendust

ka siis, kui osa seltskonnast soovib

tegeleda poodlemisega ja teine osa

eelistab kehalist tegevust. Keegli-

mänguga saab aega surnuks lüüa

ilma suurema füüsilise või rahalise

pingutuseta. Näiteks soodsaim aeg

on argipäeviti kella 10-15 vahel, mil

raja hind on 25 eurot. See sisaldab

keeglijalatseid ja veeretamispalle

raja kasutajatele (kuni 4 inimest).

Õhtuti ja nädalalõputi on hinnad

kõrgemad.

Populaarsesse keeglihalli tasub

sisse astuda ja küsida, kas mõni

rada on vaba, kuid kindlam on taas

rada eelnevalt broneerida. Kohale

tasub tulla umbes veerand tundi

varem. Kui oled seeniorkodanik

või sul on turistide seas populaar-

ne Helsinki Card – näita seda ja sa

saad soodustust.

Keeglihalli on teretulnud ka

lapsed kuni kella 20-ni ja nende

kaitseks saab radade ümber panna

kaitseaiad. Tasub küsida ka pere-

pakette, mille hind sisaldab jooke ja

pitsat. Kui oled liikvel isikliku auto-

ga, siis saad selle mugavalt parkida

kaubanduskeskuse parklasse.

Keeglit mängima ja sauna√Kampin Keilahalli & Bar√Urho Kekkoksen katu 1 (Kamppi

Kaubanduskeskus, 4. korrus.)

tel +358 207 12 12 12 (NB! Radade

broneerimine telefoni teel)

www.varaarata.com

Keegel on tänuväärt mäng, sest ka algaja saab mängust kogu lusti kätte. Janu ei ole probleemiks, sest keeglisaali juures tegutseb A-õigustega restoran.

Foto: Kampin Keilahalli & Bar, fotopank

√Kas ei leidnud endale sobivat?Helsingi talvehooaeg kestab 2009. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta märtsi lõpuni. Järgnevalt veel mõned näpunäited Helsingis päeva veetmi-seks. Helsingis on rohkem kui 80 muuseumi, üle 1300 iga-aastase ürituse, üle 1200 restorani, enam kui 100 vaatamisväärsust ja parki. Internetist leiad infot: www.visithelsinki.fi. Võid ka võtta ühendust Helsingi linna turis-mi- ja kongressitoimetuse turisminõuandlaga, kust saad õpetust Helsingi poolt pakutavale ja vastused turismialastele küsimustele.

business guideT H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 01 2

business guideThe Baltic

Turus on tehtud mitmeid

maailma suurimate hulka

liigituvaid kruiisilaevu.

Äsja valminud Oasis of

the Seas asus valmides maailmas

suuruselt esikohale, tõrjudes pje-

destaali kõrgeimalt astmelt samu-

ti Soomes valmistatud Indepen-

dence of the Seas.

Ühendriikide Royal Caribbea

haldusesse läinud laev võttis Turust

suuna Floridale, kus tema kodusa-

dam paiknema hakkab. Reis algas

närvikõdiga Taani väinades, kus

üle 70 meetri kõrgune laev häda-

vaevalt sildade alt läbi mahtus.

Väiksemat sorti linnOasis of the Seas ehitus vältas

Turus kaks ja pool aastat. Kruii-

silaeva on võrreldud väiksemat

mõõtu linnaga, milles on seitse

kvartalit: keskpark ehk Central

Park, promenaad Boardwalk ja

ostutänav Royal Promenade, bas-

seini- ja sportimispiirkond, sana-

tooriumi- ja tervishoiupiirkond,

ööklubide- ja laste- ning noorteala

– Youth Zone.

Turu ellingutel käib parasjagu

teise sama suure aluse ehitus –

valmib Oasis of the Seas sõsaralus

Allure of the Seas. Laev peaks val-

mima 2010. aasta lõpus.

STX Europe (varem Aker

Yards) klientide hulka kuulub ka

Tallink. Viimati Tallinkile Turus

ehitatud laev on Baltic Queen.

majandusuudised Maailma suurim kruiisilaev suundus Soomest KariibideleLigi miljard eurot maksma läinud Oasis of the Seas anti oktoobri lõpul Turus tellijatele üle.

√Helsingi turismiinfo lennujaamasHelsingi Vantaa lennujaamas on avatud piirkondlik turismiteabe-punkt, mis on põhiliselt mõeldud välismaistele turistidele ja ümber-istuvatele lendajatele. Silmast silma jagatakse teavet iga päev kella 10–20, samas on teabepunkti Internetiühendus ja bukletid kättesaadavad kogu ööpäeva. Teenindust täiendavad kaks digitaalset meediaekraani, millele kuvatakse asjakohast turismiinfot, näiteks tutvustatakse piirkonna vaatamisväärsusi ja turismiteenu-seid. Sama tehnika on kasutusel ka Helsingi linna turismiteabepunktis Pohjoisesplanadil. Teabepunkt asub Terminal 2 saabumisalas 2A.

√Ehitusettevõtluse infobürooSoome Ehitusliit on avanud Tallinnas oma kontori. Büroos töötab eestlasest ametnik, kelle peamiseks tööülesandeks on jagada informatsiooni Soome Ehitusliidu ja Soome töövõimaluste kohta ning mõjutada Soomes töötavaid eestlastest ehitajaid astuma Ehitusliidu liikmeteks.

Eesmärk on teavitada Eesti ehitajaid, et Euroopa Liidus on töökohtade arv piiratud ning keegi ei saa kokkuvõttes kasu palga-tasemete erinevusest.

Eriti suure tähelepanu all on Ehitusliidus turval-

isus lammutustööde ajal. Eestis pole sel alal mingeid pädevus-standardeid. Sellele vaatamata kasutatakse Soomes Eesti firmade teenuseid näiteks asbestitöödel. Rohkesti viiakse töid läbi ilma järelvalveta ja öötundidel ning nädalavahetustel; töötajate tervi-seriskidest ei taheta midagi teada. Ehitusliit on seadnud eesmärgiks nõustada töötajaid oma õiguste kaitsmisel, et tööd ei peaks tegema tervisega riskides ning et töötasu oleks õiglane. Töötajatel on õigus ka tervisekindlustusele, mis aga eeldab sotsiaalmaksude tasum-ist rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt.

Ehitusliidu infopunkt asub Tallinnas aadressil Liivalaia 11/4, tel 566 49 049.

√Masu läbi?2009. aasta kolmanda kvartali statistika näitab, et majanduslan-gus on pidurdunud. Kuigi SKP on langenud võrreldes 2008. aastaga peaaegu 10%, on see eelneva kvartaliga võrreldes siiski kasvanud peaaegu 1% võrra.

Majandusasjatundjate sõnul on tegemist ilmse märgiga, et Soome majandus järgib üldiseid Euroopa tendentse ning on pöördunud tõusu-teele. Suurteks pidudeks pole siiski veel põhjust, sest Soome majan-dusele ennustatakse kogu käesoleva aasta jooksul 6–8%-list kahane-mist. Positiivne on aga see, et masu tõttu kõige rängemalt kannatanud eksporditööstus näitab taas elavne-mise märke. Töötuse suurenemisega vähesel määral arvestatakse siiski ka järgmisel aastal.

Tallinki Baltic Queen Oasis of the SeasReisijate arv 2800 6300

Pikkus 212 m 360 m

Laius 29 m 66 m

Tekid 12 16

Veeväljasurve (GT) 48 915 225 000

Hind 180 miljonit eurot 900 miljonit eurot

Valmimisaasta 2009 2009

T A LV 2 0 0 9 / 1 0 1 3T H E B A LT I C G U I D E

Helsingi kultuurikeskuse koordineeritav projekt pakub Soome tulijatele vajalikke juhiseid toimetulekuks.

Infopanga idee sündis projekti-

juht Ahmed Akari sõnul juba

aastal 2001, kuid reaalse väl-

jundi leidmine võttis aega paar

aastat. “Sisuliselt olin viie aasta

jooksul projekti ainus vedaja,” sel-

gitab Akar. 2009. aasta algusest on

infopanga vahendid ja võimalused

märgatavalt suurenenud. Algatu-

sele on õla alla pannud nii mõnedki

riigiettevõtted, linnade omavalit-

sused ja avalike teenuste osutajad,

näiteks Kela (riiklik haigekassa).

Tänu uutele rahastajatele on eel-

arve kasvanud eelmiste aastatega

võrreldes mitmekordseks, jõudes

tänavu koguni 500 000 euroni, ja

hetkel töötab infopangas seitse

inimest. Lõviosa sellest summast

neelab tekstide tõlkimine, vastavat

teenust tellitakse tõlkebüroodest.

“Just praegu on käsil sellekohase

hanke korraldamine ning ootame

uusi pakkumisi. Keeruliseks teeb

ülesande aga asjaolu, et vajame

tõlkeid neljateistkümnesse keelde,

kusjuures meie soov on, et kõikide

tõlgete puhul lähtutaks soome-

keelsest versioonist. Eelmisel kor-

ral saime sarnasele hankele kolm

pakkumist,” räägib iseteeninduse

projektijuht Jaana Rytkönen. “15

keeleversiooni olemasolu seab pii-

rangud ka igasugustele uuendus-

tele. Me peame väga täpselt läbi

mõtlema, millist teavet ja millal

veebilehele lisada, sest infot tuleb

uuendada kõikides keeles korraga.

Erinevad keeleversioonid peavad

olema võimalikult identsed, nii et

kodulehte saaks vajadusel kasuta-

da kas või tõlkeabina.”

Ahmed Akar asus Soome

elama paarkümmend aastat tagasi

Tuneesiast. Seega on ta infopanga

potentsiaalsete kasutajate prob-

leemidega vägagi kursis. “Soome

on palju edasi arenenud, näiteks

on immigratsiooni käsitlev sea-

dusandlus väga kõrgel tasemel.

Suhtumises ja eriti ametnike suh-

tumises on aga palju arenguruu-

mi. Immigrante on mitut liiki: on

asüülitaotlejaid, töö tõttu ümber-

asujaid ja ettevõtjaid, kes toovad

uuele kodumaale kapitali ja inves-

teeringuid. Kõiki peaks kohtlema

võrdselt ja neil peaksid olema ühe-

sugused õigused.”

Veebileht 15 keelesVõrguteenus Infopankki.fi on

mõeldud mitmele sihtgrupi-

le: Soomes elavatele võõrriiki-

de kodanikele, immigrantidega

tegelevatele ametnikele ning alles

Soome kolimist kaaluvatele ini-

mestele.

Veebisaidi külastatavust jälgi-

takse pidevalt. Viimase statistika

kohaselt käib infopangas iga kuu

enam kui 60 000 huvilist. Ka rii-

kide kohta peetakse arvet – Eesti

jääb külastatavuse edetabelis

viiendale kohale.

Mida siis infopangast leida

võib? “Oleme ühele veebilehele

tervikuks kogunud suure hulga

immigrantidele olulist teavet. See

on jagatud teemade kaupa, näi-

teks on siin lingid elamine, tervis-hoid jne, mis hõlbustavad vajaliku

teabe leidmist. Lisaks oleme üles

pannud informatsiooni erinevate

ametkondade, ministeeriumide ja

riigiametite, töö kohta. Piirkon-

dade alajaotusest, võtame näiteks

Helsingi koos ääre- ja satelliit-

linnadega, leiab üksikasjaliku-

mat infot kas või selle kohta, kus

asub lähim arstiabikeskus. Kogu

informatsioon on kättesaadav 15

keeles.”

Infopankki on juba nüüd toi-

miv tervik, kuid seda on plaanis

pidevalt edasi arendada. Ideejahile

on kaasatud 15 teenusekasuta-

jat, üks neist on Terje Eestist, kes

samuti teeb plaane Soome koli-

miseks.

Tekst Jukka Arponen foto Infopankki

Omena hotellid teeb eri-

liseks asjaolu, et nendes

peatuv külaline ei kohta

üldse teenindavat perso-

nali. Vastuvõtulauda pole vaja, sest

broneerigud tehakse Internetis,

turvalisuse tagavad valvekaame-

rad ning sisse- ja väljakirjutamine

toimub uksekoodide abil. Koristus

ja hommikusöök on korraldatud

alltöövõtuna väljastpoolt maja.

Restorani ja muid lisateenuseid

hotellist ei leia. Kokkuhoid per-

sonali- ja muude lisakulude pealt

võimaldab tube müüa soodsamalt.

Põhiteenuste pealt ei ole Omena

hotellides aga kokku hoitud. Igal

pool asuvad Omena hotellid pari-

mates kohtades südalinnas, toad

on avarad ja suurepärase sisus-

tusega.

Esimene Omena-hotell alus-

tas tegevust Tamperes 2003. aasta

oktoobris. Praeguseks kuulub ketti

7 hotelli viies linnas. Hoolimata

majanduse üldisest madalseisust

toimub keti aktiivne laienemine.

Uus ja seni ühtlasi suurim Omena

hotell avati sel sügisel taas Tam-

peres, kuid kavas on neid veelgi.

Omena Hotellit Finland Oy tegev-

juht Tarja Kivilahti selgitab, et ees-

märk on luua aastaks 2012 umbes

25st hotellist koosnev kett, mis

kataks Soome suuremad linnad.

Lisaks on plaanis laieneda välis-

maale, peamiselt populaarsema-

tesse linnapuhkuse sihtkohtadesse.

Esimene hotell väljaspool Soo-

met avatakse järgmisel juba suvel

Kopenhaagenis. Ka Tallinnasse pla-

neeritakse Omena keti hotelli.

Tekst Jukka Arponen

a

R

h

s

v

P

h

p

m

o

t

t

o

√Omena hotell√Broneerimine ja maksmine

veebis (www.omenahotels.com).

√Kindel toa hind hoolimata

ööbijate hulgast.

√Sissepääs uksekoodiga, mis

toimib kogu broneeringu vältel.

√Avarad hea sisustusega toad

(maksimaalselt 4 inimest).

√Asukoht kesklinnas.

√Praeguseks võib Omena

hotellides peatuda Helsingis,

Tamperes, Turus, Vaasas ja

Jyväskyläs.

Infopangas töötavad (vasakult) Elina Huhta, Ahmed Akar ja Eija Kyllönen-Saarnio.

SelvehotellOmena keti hotellid tutvustavad uut kontseptsiooni majutusturul.

Infopank riiki elama asujatele

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 01 4

turism

Mida talvel tehaMida talvel teha TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HARRINIVA, LUMELINN, KUOPIO, TALMA SKI

Mida talvel tehaMida talvel teha

√Kiirusenauding mootorkelgusafarilSoome safarifirmade ülivõimsalt enim pakutud teenus on mootorkelgutamine. Osaleda võib nii algajatele mõeldud lühemate vahemaade läbimisel kui suurtel, lausa sadade kilo-meetrite pikkustel retkedel. Märgistatud radadel on turvaline sõita ka omal käel. Mootorkelgutamine ei eelda varasemat kogemust, sest kogenud juhendaja käe all saab kõik vajalik kiiresti selgeks.

Safari korraldaja tagab nii varustuse kui väljaõppe, millega kindlustatakse sõitja turvalisus.

√Karting jäärajalKartingit seostatakse eelkõige asfaltradade ja siseruumide-ga. Mõned üksikud on seda harrastanud ka libedal jäärajal. Igatahes Soomes võib seda proovida Vierumäel ja Rukal.

√Kalu narrimasLandiga kalapüük on Soomes igameheõigus ehk püüda võib pea kõikjal ilma tasulise eriloata. Kui on soov suurendada kalasaagi tõenäosust, tasuks pöörduda kohalike asjatundjate poole. Nemad aitavad leida õige varustuse ja sööda ning kõige kindlamad kalapüügikohad.

√Tervistav talisuplus Pakane, jäine vesi ja paljas ihu on võrratu kooslus, mis tekitab päeva lõpuni kestva värske ja reipa tunde. Talisuplust harrastab hin-nanguliselt umbes 120 000 soomlast. Paljud kinnitavad isikliku kogemuse põhjal, et talisuplus on parim vahend külmetushaiguste vastu.

√Räätsadel looduses Räätsad on hiljuti taasavastatud iidvana leiutis. Viimastel aastatel võib matkavarustusele spetsialiseerunud kaup-lustest leida koguni mitut sorti räätsasid, mille hulgas on sobivaid nii väikeseks tervisematkaks kui suuremateks retke-deks. Räätsakõnd ei eelda muud kui lumist maastikku, mida puutumatumat, seda parem. Räätsamatkal võib kasutada ka käimiskeppe.

√Ökoloogiline koerarakendSõit koerarakendiga on üllatavalt lihtne. Koolitatud kelgu-koerad saavad oma tööga mängeldes hakkama ning veavad rakendit sujuvalt mööda ettenähtud rada. Kõrvus vihisev tuul ja käppade alt tuiskav lumi loovad eriliselt laheda fiilingu. Kui võimalus avaneb, tasuks proovida kas või lühikest sõitu. Õige tunde saab siiski kätte pikemal safaril, kui karmides tingimustes pannakse proovile nii koerte kui meeste oskused. Koerasõit on ka ökoloogiline — huskyd kasvuhoonegaase ei erita.

√VirmalisedLapimaal avaneb tihti võima-lus virmalisi imetleda. Mõned korrad aastas saab neid näha lausa Helsingis. Kindla peale minek on aga taevast uurida veebruaris-märtsis Põhja-Soomes.

Jää, lumi ja pakane ning Põhja-Soome kesktalvine kaamos loovad kõikvõimalike põhjamaiste lõbustuste jaoks ainulaadsed tingimused. Karmid olud on tekitanud ka täiesti uusi harrastusi ja tegevusalasid.Siinsetel lehekülgedel tutvustame mõnesid tavalisi ja mitte nii väga tavalisi talveharrastusi ja turismiobjekte.

√Armastatuim talvealaMurdmaasuusatamine on Soome populaarsemaid spordiala-sid. Suusad on olemas pea igas kodus, ja vähemalt kord talve jooksul suusatajaid on miljoni ümber. Oma lemmikharrastuse tarbeks on soomlased vaeva pelgamata loonud märkimis-väärsed tingimused. Hooldatud suusaradu leiab kõikjalt Soomes, kokku kümneid tuhandeid kilomeetreid.

Põhja-Soomes algab suusahooaeg juba oktoobris ja kestab kuni maikuuni. Lõunapoolsemates piirkon-dades saab looduslikul lumel suusatada veebruaris-märt-sis. Sügisel Helsingis avatud suusahallis püsib mõnus lumekate kogu aasta, mis lubab innukamatel harrasta-jatel oma lemmiktegevusele pühenduda kalendrist ja ilmast hoolimata. Paljud suu-sakeskused pakuvad suure-päraseid tingimusi, varustuse laenutust ja soovi korral ka suusaõpet.

√Lapimaa talvLapimaal kestab talv umbes 200 päeva. Nabapiirist põhja pool valitseb osa talvest kaamos ehk polaaröö. Kaamose ajal saab päeva jooksul päikest näha vaid õige lühidalt või üldse mitte. Lumekiht on sügavaim märtsi keskpaigas, mil see ulatub umbes meetrini. Järved jäätuvad tavaliselt novembri lõpus ja detsembri alguses. Jääkiht on kõige paksem aprilli algul, keskmiselt 50—65 cm. Talve madalaimad temperatuu-rid langevad kohati kuni 50 miinuskraadini.

T A LV 2 0 0 9 / 1 0 1 5T H E B A LT I C G U I D E

√Mäesuusatamine kõikjal SoomesMäesuusanõlvu leiab Soomes kõikjalt. Pikimad nõlvad ja suurimad keskused on Põhja-Soomes, kuid ka lõuna pool leidub sobivaid suusakeskusi igale maitsele. Helsingile kõige lähemad keskused on Serena Ski ja Talma, mis asuvad umbes 20 km kaugusel kesklinnast. Kesk-Soome keskustest tuntui-mad on Himos, Riihivuori ja Hälärinteet Jyväskylä lähedal ning Kuopio lähistel Nilsiäs asuv Tahko. Kokku on Soomes suusakeskusi umbes 80 ringis. Hooaeg algab Põhja-Soomes juba oktoobris ja lõuna pool jõulude paiku. Kevadel on Lapimaal lund kuni maikuuni, samas kui lõunas mängitakse sel ajal juba golfi.

√Jõuluvana moodiPõhjapõdrakasvatus on Põhja-Soomes väga oluline elatusalli-kas. Kuigi tegemist on eelkõige toiduainetetööstuse haruga, on põhjapõdrad rakendatud ka turismivankri ette. Huvilisel on võimalik külastada paljusid põhjapõdrakasvandusi, kus saab muu seas proovida saanisõitu. Põtrade veetud rees soojade tekkide all jõuluvana kombel mööda lumist loodust ringi kihutamine on unustamatu elamus.

√Uiskudega looduses ja linnasHelsingis ja mujalgi Soomes on linnarahva käsutuses palju uisuväljakuid, kas siis päris tasuta või sümboolse raha eest. Neist uhkeim on Rautatientori Jääpuisto (Raudteejaama väljaku jää-park), mis tegutseb Helsingi kesklinnas juba mitmendat talve. Kel uiske kaasas ei juhtu olema, saab neid koha-peal laenutada. Hokikepid pole liuväljal lubatud.

Hoopis teine tera on uisuretk järvejääl. Eelkõige Ida-Soomes on rajatud häid uisuradasid, mida talvel korralikult hooldatakse. Tippsündmus on Kuopios toimuv iga-aastane Finland

Ice Marathon, mille põhidistantants on 200 kilomeetrit.Väärt kogemus on ka uisuretk juhendajaga. Sobiva

varustuse saab laenutada kohapeal. Õige ilma korral algab uisuhooaeg juba oktoobri lõpus ja kestab aprillini välja. Parim uisuaeg on jaanuarist märtsini.

√Maailma suurim lumelossKemis on igal talvel alates aastast 1996 kerkinud maailma suurim lumest ja jääst loss. Ka tänavu rajatakse linna sadamapiirkonda terviklik jääst ja lumest kompleks, kuhu peale müüride ja suure lossiplatsi kuuuluvad ka restoran LumiRavintola, lumehotell ning -kabel, kus igal talvel laula-tatakse kümneid paare. Aastate jooksul on lumehotellides ööbinud enam kui 10 000 külastajat. Lumelinna ametlik avamine toimub jaanuari lõpus, kuid juba varem saab tutvuda ehitustöödega, mille edenemine sõltub ilmaoludest. Kui talve alguses on piisavalt pakast, saadakse ehitus valmis tunduvalt varem. Eelmisel aastal suleti Lumelinn 10. aprillil, nii et kapi-taalse ehitisega sai tutvuda vaid loetud kuude jooksul.

√Minikruiis jäälõhkujagaPerämereks kutsutakse Läänemere põhjaosas asuva Põhjalahe lahte. Seal ristleva jäälõhkuja Sampo kodusa-dam on Kemi. Pärast 30aas-tast teenistust põhjamaistes vetes teeb alus edukat karjääri kruiisilaevana. Reis algab mootorsaanisõiduga mööda jääd laevale. Seal tutvustatakse jäälõhkuja senist elukäiku, ja vapraimad reisijad saavad võimaluse veekindlates kostüümides jäisesse vette sulpsata.

Tundraküla keskuse

kasv ja areng muutu-

vad iga aastaga üha

jõulisemaks. Kõige

värskemad uudised on kahek-

sa rajaga keeglisaal ning jär-

jest suurenevad majutus- ja

restoranivõimalused.

Talvel on Ruka reeglina

esimene suusakeskus, mis

külastajatele oma uksed

avab ning nõlvadele pääseb

juba oktoobrikuus. Nõlvu

on kokku 29, millest pikim

on 1300 m. 20 tõstukit liigu-

tavad nõlvadel 23 000 mäe-

suusatajat ja lumelaudurit.

Ruka nõlvaprofiil on tõeli-

selt mitmekülgne. Siit leiab

nii laheda freestyle-kesku-

se kui FISi nõuetele vastava

SuperPipe’i. Laineraja vah-

vatel hiigellainetel võib las-

kuda igaüks, kes vaid suus-

kadel püsti püsib. Ja kahe

tundra tõstukipiletiga võib

lisaks Rukale suusatada ka

Pyhä nõlvadel.

Murdmaasuusatajatele

pakub Kuusamo kant hin-

gematvalt kaunist loodust ja

vaheldusrikast ümbruskon-

da. Suusataja rõõmuks on

radade äärde püsti pandud

välikohvikuid, kus saab nau-

tida tassikest kuuma jooki.

LasteleRukal võib kõikjal näha

märke võõrustajate soovist

võtta vastu peredega reisi-

jaid, mis tähendab erilist

tähelepanu laste rõõmude

ja vajaduste suhtes. Kaltio-

lampi lastemaalt leiab pere

pisematele mõeldud nõlva,

mis on varustatud nöörtõs-

tukiga – vahva koht, kus

lapsed saavad oma oskusi

proovile panna. Lastemaa

Rosa ja Rudolf on paik, kust

leiab lisaks nöörtõstukile ka

lendava vaiba, mis lapsi nõl-

vale viib. Kui õues varbad

külmetama hakkavad, võib

minna Touhutalosse tuppa

mängima. Kõikjal suusakes-

kuse aladel leidub mõnusaid

puhkekohti, grillimispaiku

ja mitmesuguseid teenuseid,

mis puhkaja elu meeldivaks

muudavad.

Kiirus ja elav ööKardisõit jäärajal paneb

proovile nii hobujõu kui

naelrehvid. Siin saab koos

sõpradega korraldada maa-

ilmatasemel kardisõidu-

võistluse. Võistlus koosneb

nii soojendus- kui kvalifi-

katsioonisõitudest ja finaa-

list. Parimad sõitjad lahku-

vad medalid kaelas.

Ruka ei maga ööselgi,

sest suusahooajal kestavad

afterski peod varajaste hom-

mikutundideni. Suusakesku-

ses on pea kolmkümmend

meelelahutuspaika, – sellest

valikust peaks igaüks just

endale sobiva pidutsemisko-

ha leidma. Restoranid paku-

vad kohalikust toorainest ja

loodusandidest valminud

hõrgutisi. Siia kuuluvad

kindla peale Kitka järve rää-

bised ja muud järvest tõm-

matud kalad, metsloomaliha

ja magusad marjad.

TEKST MARI TUOVINEN, FOTO RUKA-KUUSAMO TURISMILIIT

Kogupere hoogne suusakeskus

turism

√Nii saad Rukale√Finnair lendab Kuusamosse

kogu aasta läbi, Blue1 ainult

talvel. Lennuaeg on umbes

tund ja lennujaama buss viib

reisijad otse Rukale.

√Autoga Helsingist sõites on

reisi pikkuseks umbes 800 km.

Ruka on Soome populaarseim suusakeskus ja Kuusamo loodus on ühtviisi suurepärane nii suvel kui talvel.

T H E B A LTT H E B A LT1 6

Lapimaa ja Kesk-Soome

vahele jäävat ala nime-

tatakse Pohjois-Poh-

janmaaks. See ulatub

Pohjanlahti rannikul

asuvatelt leetseljakutelt

Kuusamo Oulankajõeni. Läänes

hõlmab maastik viljakaid lagen-

dikke, ida pool laiuvad vägevad

tundrad. Pohjois-Pohjanmaa pind-

ala on 35 291 km², kusjuures ela-

nike koguarv ulatub kuni 375 000.

Piirkonnakeskuseks on Oulu linn,

kus elab 125 000 inimest.

Soome lõunapoolseim tundra-

piirkond Syöte on oma suusakes-

kuste ja tundrahotellidega Pohjois-

Pohjanmaa kõige mitmekülgsemaid

teenuseid pakkuv turismikeskus.

Syöte looduskeskus ja rahvuspark

jagavad teavet ja elamusi nii loodu-

se- kui kultuurihuvilistele. Pohjois-

Pohjanmaa tuntuim talvepuhkuse

veetmise paik on siiski Ruka suu-

sakeskus Kuusamos.

Loomade talve toimetusedAastaringselt avatud Ranua loo-

duspark on piirkonna armasta-

tumaid sihtkohti, kuhu meelsasti

tullakse kogu perega. Paljud ark-

tilised loomad on aktiivsed just

talvel ja lumises keskkonnas on

neid lihtsam jälgida. Loomapar-

gis on umbes 50 liiki metsloomi,

kokku 200 isendit. Peale looma-

pargi külastuse pakutakse Ranuas

veelgi teenuseid kogu perele, näi-

teks mitmesuguseid safareid. Tal-

vel annavad pargile eripärase ilme

jääehitised ja -skulptuurid.

Tekst Jukka Arponen

Ylläs jaguneb Äkäslompolo

ja Ylläsjärve külade vahel.

Neid ühendab üks Soome

kaunimatest teedest, Yllä-

se maantee. Tee keerdub ümber

Yllästunduri läänekülje ja sellelt

avanevad lääne suunas kaunid

panoraamvaated. Ka suusatades

või matkates ühest külast teise

saab läbida Pallas-Ylläs rahvus-

pargi kaunist ala.

Ylläs kasvab kiires tempos.

Keskusesse on paigaldatud uued

gondel- ja tooltõstukid, on ava-

tud uusi nõlvu. Samuti on uuen-

datud tõstukipiletite süsteemi ja

ka restoraniteenuseid pakutakse

senisest enam. Mäesuusahoo-

aeg algab novembris ja suusata-

jaid jätkub nõlvadele kuni maini.

Kuuekümne ühest nõlvast kogu-

ni kakskümmend üheksa on val-

gustatud, mis lubab mäesuu-

satamisega tegeleda ka pärast

päikeseloojangut. Ylläs pakub

suurepäraseid võimalusi ka off-punkti suusatajatele.

Ylläsel leidub tegevust murd-

maasuusatajatelegi. Suurepärane

loodus, vaikus ja hästi hooldatud

rajavõrgustik meelitavad piirkon-

da nii algajaid kui kirglikke suu-

satajaid. Et suusaradu on üle kol-

mesaja kilomeetri, siis ei tarvitse

samu radu kaks korda sõita.

Lohesuusatamist võimaldab tuulKevadel suunduvad lohesuusata-

jad Lapimaale. Ylläse maastik on

aga lohe-entusiastide talvine mee-

lispaik. Ühtlased tuuled, laugete

nõlvadega künkad ning tuhklumi

võimaldavad lohesuusatajatele

parimaid tingimusi. Lohesuusa-

tamist saavad Ylläsel proovida

kõik soovijad, kes vanemad kui

14 aastat.

Lumeküla pimestab ilugaLainios asuv Snow Village on

hingematvalt kaunis. Ehituseks

kautatakse 15 miljonit kg lund

ja umbes 300 000 kg kristallsel-

get looduslikku jääd. Lumeküla

saab igal aastal uue ilme, mis toob

huvilised ikka ja jälle tagasi seda

imetlema. Lumekülas saab veeta

öö nii lumehotellis kui jääsviidis,

süüa õhtust jäärestoranis või jalga

keerutada jäädiskol, kus joogid ja

söögid serveeritakse jääst nõudes.

Lumegaleriis saab imetleda jääst

kunstiteoseid, mille on turistide

rõõmuks valmistanud selle ala

tipptegijad. Kui aga plaanis on tal-

vine pulmapidu, siis võib sellestki

teha kordumatu ja unustamatu

elamuse Snow Village’is.

turi

TEKST MARI TUOVINEN, FOTOD SNOW VILLAGE

Levi naaber — Ylläs on mäesuusahuviliste esimene valik. Ylläsel on lisaks Soome suurimatele laskumisnõlvadele ka suurim kõrguste vahe. Ka laskumisradade arvu osas hoiab see suusakeskus Soomes esikohta.

Ylläsel on kõik veidi suurem Ylläsel on kõik veidi suurem √Kuidas saab Levile ja Ylläsele?√Kittilässe saab kõige paremini

lennukiga. Finnair ja Blue1

lendavad liinil Helsingi-Kittilä.

FinnCom lendab Kittilässe talviti

Turust ja Tamperest.

Snow Village’i tubades magatakse soojades magamiskottides.

Kaart Korsisaari/Saariselkä Express -traje

Õhtusöök jäärestoranis on unustamatu el

T A LV 2 0 0 9 / 1 0T I C G U I D ET I C G U I D E

Wireless OuluOulus toimib Soome suurim tasuta Interneti leviala.

Oulu linn Soomes on juhtmeta Interneti teerajaja. Kohalik panOULU võrgustik katab muuhulgas turuplatsi, südalinna ja paljusid avalikke hooneid. Võrk toimib nagu WiFi Eestis ehk sisselogimist ei nõuta. Elektronkirju võib saata, kasutades e-posti teenust smtp.panoulu.net. Võrgul on enam kui 1000 tugipunkti ja see on loodud paljude osapoolte koostöös. Toetava õla panid teiste seas alla Oulu linn, ülikool ja Elisa Oy.

Sportlik teaduskeskusSoome vanima teaduskeskuse uusim näitus on Sporttimus.

Nagu nimigi ütleb, esitletak-se näitusel spordiga seotud teadust. Teaduskeskuse stiilis koostatud näitusel on põhirõhk interaktiivsetel eksponaatidel, mis tutvustavad mitmesuguseid sportlikke sooritusi mõjutavaid tegureid. Näiteks saab simu-laatoris kogeda suusahüppeid toetavaid õhuvoole jne.

Soome tuntuim teaduskeskus Heureka pidas just oma 20. sün-nipäeva. Heurekast veel vanem teaduskeskus asub aga Oulus — Tietomaa avati suvel 1988.

Teaduskeskus Tietomaa, Nahkatehtaankatu 6, Oulu.

Kas teadsid, et…

Ranua looduspark erilise jõulukingi ootusesMärtsis 2009 elati Ranua loodus-pargis põnevate sündmuste tähe all: isane jääkaru Manasse (19 a) tegi lähemalt tutvust oma naabri-tüdrukutega — nelja-aastaste õdede Venuse ja Valeskaga. Loomapargi jääkarud olid kõrvuti aedikutes ela-nud üle kolme aasta, alates sellest ajast, kui karutüdrukud Ranuasse saabusid. Kevad on jääkarude paa-ritumisaeg ja Manasse külaskäigu tulemusi on oodata jõuluks. Ka mujal Euroopas elatakse Ranua jääkarude pereelule innukalt kaasa. Euroopas on jääkarusid 55 loomaaias kokku 140–150 isendit, kuid nad saavad vangistuses elades harva järglasi.

Lapimaale stiilselt bussigaBussifirma Korsisaaren Saariselkä Express toimetab reisijad Helsingist ja Turust kiirelt ja mugavalt Lapimaa populaarseimatesse suusakeskustesse.

Helsingist väljub Saariselkä Express autobussijaamast Kamppi kauban-duskeskuse juures, kuhu pääseb kerge vaevaga ka sadamatest. Alates 19. veebruarist hakkavad bussid väljuma reedeti kell 19.45, kõige kaugemas-se sihtkohta saabutakse järgmisel päeval kell 13.15. Saariselkäst tagasi Helsingisse hakkab buss sõitma laupäeval kell 15.50 ja jõuab pealinna pühapäeval kell 9.00. Korsisaari bussid on peaaegu uued ja igati muga-vad. Kes ihkab veelgi suuremaid reisimõnusid, võib osta Plus-teenuse. Plus-reisijatele on eraldatud bussis omaette avaramad kohad ja nende heaolu eest hoolitseb kogu sõidu kestel reisisaatja. Plus-reisijatele paku-takse ka hommikusööki ja maitsvaid eineid.

Saariselkä Expressi hinnadEdasi-tagasi pilet täiskasvanutele 140 €, lastele (alla 17 a) 74 €.Plus-teenuse lisahind 110 €.

Lisateave: www.korsisaari.fi

Levil toimub igal aastal slaalomi maailmakarika etapivõistlus.

Levi pakub ideaalseid tingi-

musi talvise puhkuse nauti-

miseks. Kas oled reisil üksi,

kahekesi või perega – Levil

jätkub alati tegevust, vaatamist

ja kogemist. Lapi maagia jõuab

turistideni, kel on julgust veeta

öö iglus või maa sisse ehitatud

onnis.

Lapi öö on tulvil maagiatUtsuvaaras saab ööbida osaliselt

maa sisse rajatud onnis (kammi) või tähistaeva all paiknevas lume-

onnis (iglu). Kammi’s on ruumi

sada kakskümmend kolm ruut-

meetrit. Klaustrofoobia seega ei

kollita. Iglude seinad ja katus on

läbipaistvad, mis lubab virmaliste

vehklemist ja tähistaevast nautida

otse motoriseeritud voodist.

Nulituise Shamaani pakubki

majutust kammi’s. Šamaani jutte

kuulates alanud õhtu jätkub suit-

susaunas ja lõpeb nooruseallika

kaudu unemaal. Seal magatak-

se lavatsil loomanahkadel lahtise

tule paistel.

Esipoole nõlvade uusimast

hotellist avaneb kaunis vaade

õhtuvalguses säravale külale. Levi

Panorama on vaid gondlitõusu

kaugusel kaugusel Levi keskusest,

laskumisnõlvale saab aga seevastu

otse hotelli uksest.

Jääsaunast monotantsudeleOunasjogi juures pakub jäiseid

elamusi Luvattumaa. Saab ren-

tida jää- või väljas asuvate vette-

kastmisvõimalustega maasauna.

Uudiseks on detsembris avatav

baaridega jäärestoran, kus pole vaja

karta, et joogid soojaks läheksid.

Levi K5 hotelli hoovis asub

ehtne maa alla ehitatud Saami

onn. Meeleolukas Saami Kammis

pakutakse elava tule äärde kaetud

laualt traditsioonilisi Lapi hõrgu-

tisi. Einet ilmestavad traditsiooni-

line Lapi joig ja lood.

Restorane on Levi piirkonnas

umbes 40 – sobiva leidub igale

maitsele ja rahakotile – soovitakse

siis einestada kõrgemal tasemel või

tavalist kodust toitu. Õhtupoolikuti

võib mõnes paigas minna eriti pöö-

raseks, kui afterski käigus mõned

ekstreemsemad tantsijad ka lauda-

dele ronivad. Õhtuti pakuvad mit-

med restoranid ka elavat muusikat

Soome tippartistide esituses.

KultuurinäljasteleLevit külastavatel puhkajatel tasub

tutvuda ka kohaliku kultuuriga.

Kunstnikust professori Särestö-

niemi muuseum on külastamist

vääriv paik. Kunstniku ateljees

korraldatakse kontserte ja teatri-

etendusi ning galeriis saab tutvuda

püsiekspositsiooniga. Levi Summiti

näitusekeskuses, tunduri tipus, on

hetkel vaadata Reidar Särestöniemi

viiekümne üheksast maalist koosnev

ekspositsioon, mis keskendub aasta-

aegade vahetumisele Lapimaal.

Jõuluturu südamlik meeleoluLevi jõuluturg tegutseb eesmiste

nõlvade juures, Zero Pointi ligi-

duses. Meeleoluka turumeeleolu

asjus on võetud eeskuju Kesk-Eu-

roopa jõuluturgudest. Standard-

sed kenad müügiputkad ja kaunid

kostüümid loovad muinasjutulise

Lapi meeleolu. Müügil on peami-

selt käsitöötooted. Jõuluturg on

avatud 10. jaanuarini.

Lapihullus, mis see on?Soomes räägitakse lapihullusest.

Millest on jutt? Selgust selle osas

annab retk Levile. Öeldakse, et

lapihullus haarab inimest harili-

kult juba esimesel Lapimaa retkel.

Tavaliselt liitub sellega imetlus

Lapi tundurite, looduse ja vaikuse

suhtes. Paljud kaotavad südame

Lapimaale seal käies ja ainus viis

seda tõbe ravida on kindlate ajava-

hemike järel uuesti ja uuesti Lapi-

maad külastada. On ka selliseid,

kes esimese lummava mulje sunnil

pakivad oma asjad kokku ja kolivad

lõplikult Lapimaale elama.

TEKST JA FOTOD MARI TUOVINEN

Levil kohtuvad Kesk-Euroopa külamiljöö ja Lapi looduse ilu.

Lapihullus annab tunda LevilLapihullus annab tunda Levil

ism

ektoor

lamus.

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 01 8

ostlemine

Espressot oleme ehk kõik

vähemalt korra elus joo-

nud. Espressot, mis itaa-

lia keeles tähendab “välja

pressitud“, valmistatakse

93kraadise vee 8–10atmosfääri-

se rõhu all läbi peene kohvipuru

pressimise teel. Valdavalt kasuta-

takse klassikalise espresso valmis-

tamiseks Arabica kohviube. On ka

neid, kes ei pea espresso valmista-

miseks tingimata kohvikusse või

kontorisse minema – masin võib

ka kodus olla. Kuigi espressoma-

sinad ei ole eriti odavad, saab ka

nende seast teha valiku ja päris

kättesaamatu see kodune lõbu ei

olegi.

Espressomasina soetamisel

saab valida nii jahvatajaga kui koh-

viveskita masina. Viimasel juhul

tuleb kohv muidugi eraldi jahvata-

da. Parim espresso saadakse ikka

värskelt jahvatatud kohviubadest.

Laiatarbe espressomasinate hin-

nad jäävad Kaffecentraleni kaup-

luses 800–2500 euro vahele. Rivis

seisab teiste seas ka käsitsi valmis-

tatud la Marzocco masin, mille

hinnaks on müstilisena tunduv

6710 eurot (üle 100 000 krooni).

Poe juhataja Ulrika Hannu-

la demonstreerib mõnuga täies-

ti elektroonikavaba, klassikalise

disainiga espressomasinat. Rusi-

kareegel on see, et mida vähem

elektroonikat masin sisaldab, seda

töökindlam ta on. Kui espres-

somasinat regulaarselt puhastada,

hooldada ning vahetada kuluvaid

osi õigeaegselt, siis on täiesti tava-

line, et masinat saab kasutada ka

mitu põlvkonda.

Kõige populaarsemaks mar-

giks nimetab Ulrika Hannula

Itaalia päritolu Mokaflori. Valdav

osa espressokohvidest ongi pärit

Itaaliast. Analoogiliselt tavaliste

kannukohvidega on ka espres-

somargid segukohvid. Espros-

so headust näitab selle pinnale

ilmuv vähemalt 3 mm paksune

kiht pehme struktuuriga puna-

kaspruun vahtu, mis Itaalias kan-

nab nime la crema. Vaht peab

olema nii tihe ja püsiv, et suudab

kinni pidada pinnale riputatud

suhkrukristallid. Vahu vähesus

või puudumine surveaparaadiga

valmistatud joogi puhul näitab,

et espressot ei valmistatud kõige

õigemini.

TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Tee ise Tee ise espressokohviespressokohviMokost paari sammu kaugusel tegutseb keldriruumides kauplus-kohvik Kaffe cen-t ralen. Lisaks espresso joomisele koha-peal, saate seda ka kaasa osta.

√Kus asub√Kaffecentralen

Pursimiehenkatu 23, Helsingi

Avatud E—R 8.30—18, L 10—16

Moko on 20 aastat tegut-

senud perefirma. “Alg-

selt kasutasime ruume

kesklinnas, kuid seal-

sed kallid rendihin-

nad ning külastajate kontingent

ei olnud meile päris meelepärased.

Praeguses kohas Punavuori ja Eira

vahel ollakse aga just seal, kus ela-

vad – liiguvad nende stiili hinda-

vad inimesed,” räägib kaupluses

töötav Lilli Toukolehto. Ümb-

ruses tegutseb arvukalt disaini-,

reklaami- ja arhitektuuribüroo-

sid, saatkondi, TV- ja ajalehetoi-

metusi ning kunstnike ateljeesid.

Lõuna ajal on kohvik rahvast täis.

Pühapäevahommikuti on neil tra-

ditsiooniline kogupere hommi-

kusöök, kuhu tullakse hulgaliselt

koos peredega. Nii Eira kui Puna-

vuori on Helsingi trendikamate

elurajoonide seas.

Majakraami ja pesuvahendeidMoko kaupleb peamiselt maja-

kraamiga. Populaarne on nende

pakutav antiikse viimistlusega

Indias valmistatav pseudoantiik-

mööbel. Mööblit tuuakse peale

India ka mujalt Aasiast ja Prant-

susmaalt. Nende turustatavad

vedelseebid pärinevad samuti

Prantsusmaalt ning põhinevad

oliiviõlil ning legendaarsel Mar-

seille’ seebi retseptil. Method too-

tesarja pesuvahendid on mürgiva-

bad ning keskkonnasõbralikud.

Kõrvuti eelnevaga pakub kauplus

ka voodiriideid-patju ning muid

tekstiilesemeid, suures valikus

küünlaid ning dekoratiivesemeid.

Rähni fantaasiaga koostatud sor-

timendi seast leiab isegi drena-

žööri ning laualampe. Kohviku

kõrval on valik mahlu ning loo-

dustooteid.

Moko kabinet on väga popu-

laarne koosolekute ning nõupida-

miste korraldamise paik. Maksta

selle kasutamise eest ei tule – pii-

sab ette helistamisest ja broneeri-

misest. Ka Moko külastamise päe-

val võis tõdeda, et kabinetis istub

elavalt žestikuleeriv seltskond.

Detsembris alustatakse Mokos

kohapeal kohvi praadimisega. Vas-

tava masina paigaldus oli külastu-

se ajal veel pooleli. Kaffa brändi

nime all varustatakse enda rösti-

tud kvaliteetkohviga juba praegu

mitmeid kohvikuid.

“Kaupluse kontseptsioon ja

idee pärineb Londonist ja New

Yorgist,” räägib Lilli Toukolehto.

Kõik sai alguse lastemängust,

mille käigus tool muutus mööb-

litükist mänguseltsiliseks ning sai

hinge ja nime – moko. 1990. aastal

asutatud Moko on Soome esimene

lifestyle sisusfirma. Moko kont-

septsiooniks on kodu kui praktili-

ne, mugav, värviküllane ja loomin-

guline keskkond. Moko-kodu on

klassikaliselt boheemlik, kuid ikka

isikupärane. Koht, kus elatakse

ja ollakse mugavalt ja kasvatakse

avatuna kõigele meeldivale. Moko

annab kodusoojuse.

Mokol on ka teine kauplus

Espoos, kaubanduskeskuses Iso

omena. Mingit majanduslangust

Lilli Toukolehto Moko majandus-

näitajate põhjal välja tuua ei saa.

Näib nii olevat, et hea äriidee veab

välja ka raskel ajal.

TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Moko — kogupere kaupluskohvikMoko — kogupere kaupluskohvikPunavuori ja Eira vahel Pursimiehen-katul tegutseb kauplus-kohvik Moko Market.

√Kus asub√Moko, Perämiehenkatu 10,

Helsingi. www.moko.fi, avatud

tööpäeviti 9—18.00, L 10—17.00

Moko hakkas esimesena Soomes pakkuma elustiilikaupu ühes kohas.

Käsitööna valminud Marzocco maksab 6710 eurot.

Ulrika Hannula kinnitab demonstreerib täismehaanilist espressomasinat.

45 € / (1–4

INIMESELE)

Rastila Camping

Linnapuhkus kämpingustiilis

Foto

d: Jo

hann

a Van

amo j

a Hels

ingin

kaup

ungin

kuva

pank

ki/Pa

ul W

illiam

s

Tere tulemast – Welcome – Bienvenidos!

Restoran Chico’s pakub Ameerika köögi parimaid palasid.Meie eestikeelne menüü muudab tellimise hõlpsaks. Chico’s on hästi tuntud oma õdusa miljöö kui ka maitsvate roogade poolest.

Maitseelamus ootab- tule ja tunne söömisest mõnu.

ESPOO: HELSINKI:

VANTAA: TUUSULA:

www.chicos.fi

Restoran Salve on see osa Helsingist, mida peab ise kogema.

Naudi merehõngulisi maitseid, mis on sündinud tuhandetest tormidest,

pritsivatest laineharjadest ja seiklustest sadamates.

Kodusadam aastast 1897.

Hietalahdenranta 11, HelsingiTel. +358 10 76 64280

Avatud: E-L 10-24, P 10-23

Beefy Queen Jambo on Helsingipopulaarsemaid lõunasöögirestorane – kiire ja sõbralik teenindus juba enamkui 30 aastat!

Beefy Queen Jambo

Restoran Beefy Queen JamboPieni Roobertinkatu 13, 00130 Helsingitel +358 9 611 071Avatud E–R 10.30–18, L 11–18

Tuntud oma maitsvate liharoogadepoolest.Maitsvad, suured portsjonid.Soodsad hinnad (pearoog 8–16 EUR)

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 02 0

Kauplused√www.eratukku.fi√www.retkiaitta.fi√www.partioaitta.fi

Varustuse valmistajad√www.finn-savotta.fi√www.kotiposti.net/ viherto/index.html√www.halti.fi

Riiete valmistajad√www.rukka.com√www.sasta.fi√www.boreus.fi

√Matkavarustus

√Ilukunst VenemaaltNäitus “Enchanting Beauty” esitleb Vene meist-rite salongikunsti aastatest 1809—1917. Interjööre kaunistama loodud maalid ja skulptuurid peegel-davad idamaiseid maastikke, rokokoostiilis kau-neid rõivaid ja stseene antiikmütoloogiast. Näha saab ka põnevaid ajaloolisi portreesid. Näitus on teine osa sarjast, mis tutvustab Helsingi linna-muuseumis Tretjakovi Galerii kollektsioone.

Foto: Dreaming, 1840s, Neff Timofei Andrejevitš © The State Tretyakov Gallery.

Kuni 14.3 “Enchanting Beauty” — näitus Tretjakovi Galerii kollektsioonidest, Tennispalatsi kunstimuuseum, Helsingi.

√Talvine lõbustusparkLinnanmäe lõbustuspark avab talvisel ajal oma väravad külastajatele täpselt üheks nädalaks. Lõbutsejatele on kasutusvalmis seatud küll vaid osa atraktsioone, kuid talvistele oludele kohaselt ehitatakse neid lumest ja jääst juurde. Huvilised saavad muu hulgas proovida ka mootorsaanisõitu.

20.—28.2 Talvetrall Jäähelmi, Linnanmäe lõbustuspark, Helsingi.

√Depeche ModeDepeche Mode (Dave Gahan, Martin Gore, Andy Fletcher) on vaieldamatult kultusbänd. Bändi muusi-kas on säilinud ehe underground-meeleolu, hoolima-ta faktist, et alates 1981. aastal ilmunud esimesest plaadist (“Speak & Spell”) on nad müünud kokku enam kui 75 miljonit albumit. Briti päritolu Depeche Mode’il on kirglikke fänne ja fänniklubisid paljudes riikides, ka Eestis ja Soomes, kus bänd uusim album, aprillis 2009 ilmunud “Sounds of the Universe”, tõusis hetkega albumimüügi edetabeli tippu.

2.2 Depeche Mode, “Tour of the Universe”, Hartwall Areena, Helsingi.

Tüüpiline Soome matka-

varustuse element on

raamseljakott. Seljakot-

te on ikka valmistatud

erinevatele matkatingi-

mustele vastavalt ja kaasajal on

levinuim mudel pärit Alpidest.

Alpiseljakott istub kindlalt seljas

ja ei liigu. Sellega on kerge liikuda

konarlikul ja järsu profiiliga maas-

tikul, aga ka mäkke ronida. Soome

stiilis raamseljakott pärineb aga

metsamaastikult. Seljakotiga met-

sas liikudes polnud tarvis mäkke

ronida, kuid igasugust kraami pidi

saama palju kaasas kanda. Just sel-

les seisnebki matkavarustuse sor-

timendi peamine erinevus. Kesk-

Euroopa valmistajate mudelid

pärinevad Alpidest, soomlaste,

norralaste ja rootslaste seljakott

aga kannab endas metsapiir-

kondade traditsioone.

Raamseljakoti kõrval on

tüüpilised matkatarbed ka

magamisvarustus, mida

kasutatakse ööbimisel sügi-

seti ja talviti lõkke ääres.

Enamasti on kõigil valmis-

tajatel oma avatud küljega

riidest varitelgid (laavu),

teistel veel riidest ava-

tud küljega vari-

kojad (loude)

või koguni

mu l t i -

funktsionaalseid varjekangad –

Erätoveri.

Üks Soome eriline matka-

misvahend on metsakelk-lohis-

ti (ahkio). Norra sama-

laadsed vahendid on

rohkem tuntud,

kuid neid kasu-

tatakse valdavalt

avamaastikul.

Tihedas metsas

vajatakse aga

sootuks teistlaa-

di lohistit – sel-

list, mis ei vaju

lumme ja mida

saab järsult pöö-

rata. Paralleelselt

vajatakse lumises

metsas ka lume-

räätsasid ja met-

sasuuski, mida Soomest ka laias

valikus osta saab.

Matkariietuse valmistajaid

on Soomes mitu ja matkamiseks

sobivaid laigulise mustriga komp-

lekte (näiteks Goretex

ja Drymax) leiab

mitmete firmade

sortimendist.

Harilikult on

need valmis-

tatud tugeva-

mast kangast

kui vastavad

alpimudelid. Met-

sas pole kergus nii oluline

kui mägedes – olulisem on riide

vastupidavus rebenemisele. Root-

si tootjate mudelid on samuti

Soomes populaarsust kogu-

nud ja neid saab osta palju-

dest kauplustest.

Kotid raskete asja-

de kandmiseks, kat-

tevarjud lõkke ääres

ööbimiseks, lohis-

tid ja suusad met-

saaluses sügavas

lumes liikumiseks

ning vastupidavad

riided – need on

peamised toote-

grupid, mida eest-

lasel tasuks Soome

matkavarustusega

kauplevatest poo-

didest otsida.

Suurim välimatka-

mise varustust vahen-

dav kett on skautidele

kuuluv Partiokauppat.

Helsinkis kannab Partio-

kauppa nime Partioaitta.

Partiokaupluses on tooted

jaotatud kolmele taseme-

le. Nõudlikule kasutajale

sobiv “Tunturisusi”, keskmisele

vajadusele vastav “Tunturihauk-

ka” ja hobimatkajatele mõeldud

“Tunturisopuli”, on hinna ja kva-

liteedi suhet arvestades head vali-

kud. Küll mitte odavaimad, kuid

samas hea kvaliteediga. Helsin-

gis on Partioaitta konkurendiks

Retkiaitta – suurim erakätes olev

matkavarustusega kauplev ettevõ-

te. Helsingi piirkonna soodsaim

variant on aga Erätukku, mis val-

mistab oma tooteid eeskätt kala-

ja jahimeestele. Sortiment sisal-

dab siiski ka matkajatele mõeldud

varustust.

TEKST ANTTI SARASMO, FOTOD SASTA JA HAGLÖFS

Matkajate messMatkajate messSoome matkavarustaja ehk Outdoorsi sortiment on mõnevõrra erinev kui Eestis pakutav. Soomes moodustavad klientuuri reaalselt metsades matkajad.

ostlemine

√Kus asub√Helsingi keskuse kaubandus-

keskuses Forum on Lassin

Retkiaitta. Selle “taga”

Yrjön kadu teisel poolel on paar

Partioaita kauplust. Partio-

aitasid on ka teistes kaubandus-

keskustes, näiteks Itäkeskuses

ja Jumbos. Erätuku kauplus

asub Vantaal Tammistos, kus

on uus ostukvartal Kehä III:e

ja Tuusulanväila ristumiskoha

lähedal, Jumbo juures.

Talvel läheb õues olemiseks vaja erivarustust.

T A LV 2 0 0 9 / 1 0 2 1T H E B A LT I C G U I D E

ostlemine

Via Monte Napoleone koos

hargnevate kitsaste kõr-

valtänavatega on Milano

ja samas ka kogu Euroopa

kõige elegantsiküllasem

moetänav. Montenapo, nagu milaa-

nolased seda ise kutsuvad, oli juba

eelmisel sajandil üks Milano toret-

sevamate vaateakendega tänavatest,

kus inimesed tavatsesid lusksukau-

pu imetlemas käia. Tänapäeval on

tänav kellaajast sõltumata parkivaid

sõidu- ja kauba autosid tulvil ning

jääb vaid imestada, miks pole veel

vastu tuldud paljude soovile Via

Monte Napoleone täielikult auto-

vabaks muuta.

Tänava nimelugu algab 1804.

aastast – Napoleoni ajajärgu hari-

punktist. Neil päevil kubises linn

välismaalastest, kes nautisid lisaks

Milano heale ärikliimale ka linna

rikkusest tingitud kunstilem-

bust ning meeleahutusvõimalusi.

Möödunud aegade ekstravagants

peegeldub tänapäevas Milano

moekvartali – Quadrilatero della

moda kaudu. Kvartali moodusta-

vad Via Sant’Andrea, Via Spiga, Via

Borgospesso ja Via Monte Napo-

leone. Sealt leiab moehuviline läbi-

segi õdusate kohvikutega kõige

suurema kontsentratsiooni kalli-

test moebrändidest, hinnalistest

karusnahkadest ja juveelitoode-

test. Pakutav kuulub maailma

moetööstuse absoluutsesse tippu.

Milano kõige kallima hinnatase-

mega Via Monte Napoleone on

samas ka kogu maailma moepeatä-

nav, sest Milanot peetakse ju maa-

ilma absoluutseks moepealinnaks.

Kvartalist leiab mitmeid kõrgklassi

outlet- ning ka antiigiärisid. Üks

markantsemaid outlet’e on turis-

tide hinnangul imetilluke poeke

aadressil Via Monte Napoleone 26

– D Magazine, kus võib leida väga

soodsalt veidi moraalselt vana-

nenud tipptasemel tooteid. Kui

tõmmata paralleele Pariisi moe-

tänavatega, siis võib Via Monte

Napoleonet kõrvutada St Honoré

tänavaga.

Moetänava import Soome lahe kaldaleSellest suvest Helsingis tegutsev

kauplus asub Bulevardi ja Manner-

heimintie nurgal – samuti vääri-

kas ja elegantses kohas. Mitmesaja

ruutmeetri suuruse müügipinna ja

mitmetasemelise põrandaga kaup-

luses pakutakse Gucci, Diori, Prada

and Lanvini kaubamärke kandvaid

tooteid. Soomes on neid kaubamär-

ke küll varemgi turustatud, kuid

mitte high-end tasemel. Eestlase

jaoks teeb selle poe aga tähelepanu-

väärsemaks see, et kaupluse “nägu”

on kunagine tippkorvpallur Heino

Enden. Tema ülesandeks on poe

tutvustamine ning suhtlus ümb-

ritseva maailmaga. Ka Helsingis

poodi külastades tuli nentida, et

kunagi korvpalliplatsil vilgas mees

on seda ka praegu – taas oli Heino

Enden teel Milanosse ning kohtuda

temaga polnud võimalik.

Kauplus ise on esemete osas

pigem hõredavõitu kui kaubakül-

lusega silmi pimestav. Sama kehtib

külastajate suhtes – vaikus ja rahu,

vaid mõni üksik uitaja. Klienditee-

nidaja sõnul on ilmselt jõulude ajal

siiski oodata suuremat külastata-

vust. Teisalt – taolise spetsiifikaga

pood ei saagi olla läbisõiduhoo-

viks nagu mingi kaubanduskes-

kuse rõivakauplus. Inimesed, kes

tulevad viaMonteNapoleone’sse

on moeteadlikud ning kuigi poest

iga kord ostuga ei lahkuta, mõel-

dakse hästi läbi, kas ja mida osta.

On ju kauplus oma taseme kohta

ainus nii Soomes kui Eestis.

Raha kotis ja rahakotidPood pakub riietusesemeid, jalat-

seid ja aksessuaare nii naistele,

meestele kui ka lastele. Hinnatase

on muidugi mainele vastav. Lanvi-

ni käekoti hinnaks on 835 € (13 360

EEK), Gucci seemisnahast naiste-

saapad 645 € (10 320 EEK), kutsu-

pildiga lasteketsid maksavad 420

€ (ca 6700 EEK), Lanvini naiste

T-särgid 305–665 € (4880–10 640

EEK), Prada rahakotid maksavad

ca 300 € (u 4500–5000 EEK), sama

brändi võtmehoidja 120 € (1920

EEK), visiitkaarditasku aga kõigest

87 € (1392 EEK) jne.

Kuigi isiklikult ei kuulu nende

inimeste hulka, kes vöötavad oma

püksid meelsasti näiteks rihma-

ga, mille pandlaks on metallist kiri

“Dior” või hõbedaselt läikiv süda,

mõistan neid, kelle jaoks see on

soovitud staatuse saavutamisel või

säilitamisel sama vajalik nagu vea-

tud hambad reklaamnäole. Kõrvuti

trendikusega on mainekate kauba-

märkide tippklassi toodete vooru-

seks aga alati ka materjalide ning

teostuse kvaliteet ning vastupida-

vus. Väike vastuolu siin on, sest

mood on rajatud ideoloogiliselt

eeskätt kiirele muutumisele. Mida

teed sa moest läinud, kuid välimu-

selt nagu uhiuue riidega? Eriti kui

oled moega sammu pidada üritav

trendiinimene. Ajab talupojamõis-

tuse pisut lühisesse, kuid samas on

teatud osa riietest alati ka ajatuma

ja klassikalisema disainiga – viigi-

püksid, teksased, kostüümid jne.

Selge, et viaMonteNapoleone pole

kauplus neile, kes vaevu ots otsaga

kokku tulevad, kuid tubli keskklass

ei peaks siiski kartma sinna sisse

astuda. Korra või paar elus võib ju

lubada endale “Seksi ja linna” staare

matkida ning soetada kingapaar või

rahatasku, mis sõbrannad vaimus-

tusest ohkima paneb. Või hooletult

värvli vahelt välja jäetud hõlmaga

triiksärk, mille kohta sobival het-

kel nagu muuseas poetada: “Jude

Law kannab muide täpselt sama-

sugust …”

TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

viaMonteNapoleoneviaMonteNapoleoneHelsingi kesklinnas on nüüd võimalus osta luksusbrändide toodangut poest, mille nimi viitab moemaailmas ikooni staa-tust omavale kohale — viaMonteNapoleone.

Hanna Sarén tõusis Soome

üheks tuntuimaks moe-

loojaks 21. sajandil.

Tänaseks on tal selja taga

kümne aasta pikkune karjäär.

Sarén on pälvinud mitmeid eri-

alaseid auhindu ja tema disaineri-

kollektsioone on müüdud kõikjal

maailmas. Maailmavallutamine

algas Tokyost ja jätkus teistes

moepealinnades – Londonis ja

New Yorgis. Laiema avalikkuse

ette jõudsid pildid Saréni puukin-

gadest New Yorgi tänavatel sarja

“Seks ja linn” vahendusel, kus neid

võis näha moeikoon Carrie Brad-

shaw’ jalas.

Varasematel aastatel on disai-

ner teinud koostööd tuntud

Soome kaubamärkidega, nende

seas Ril’si, Iittala ja Seppäläga.

Hanna Saréni individuaalklien-

tidele loodud unikaalsed tööd

sünnivad tema isiklikus ateljees.

Samal põhimõttel toimus koostöö

ka kollektsiooni Seppälä by Hanna

Sarén loomisel. Kuigi Seppäläs

müüdavad rõivad kuuluvad see-

riatoodete hulka, on need valmis

õmmeldud Saréni ateljees.

Eduka moelooja karjäär pole

siiski alati olnud ainult lust ja lil-

lepidu: sinna on mahtunud ka

majanduslanguse alguses toimu-

nud pankrot. Sarén ei löönud siis-

ki käega, vaid rajas sõprade abiga

talgukorras kõigest kaks kuud hil-

jem uut nime kandva ettevõtte.

Uus tulemineUusimat naiste ja meeste talvekol-

lektsiooni esitleti moehuvilisele

üldsusele oktoobri lõpus. Praegu

saab kollektsiooniga saab tutvuda

disaineri nime kandvas kaupluses

Helsingis Fredrikinkatul. Kauplu-

sest võib leida unikaalseid rõivaid

ka lastele ning suurendada oma

kodust kinga- ja käekotivalikut.

Nagu varasemates kollektsiooni-

des, nii rõhutatakse ka selletalviste

rõivaste juures eelkõige kvaliteeti

ja naiselikku joont. Endiselt kau-

nistavad rõivaid Saréni loomingu-

le omased isikupärased ja üllatus-

likud detailid.

Saréni teine tänavuaastane

kollektsioon kannab nime Hanna

Sarén Vintage. Kollektsiooni idee

on rõivaesemete taaskasutus ja

uuele elule aitamine. Põhimõte

on lihtne: kliendid toovad disai-

nerile varasemate hooaaegade rõi-

vaid. Neid veidi muutes, omavahel

kombineerides ja kaunistades sün-

nivad uued riided ja aksessuaarid.

Öeldakse, et igal rõival on oma

lugu. Vintage kollektsiooni toode-

te lugudega saab tutvuda disaineri

kodulehel.

TEKST JA FOTO MARI TUOVINEN

TalvemoodTalvemoodHanna Saréni rõivastes saavad kokku peened detailid, üllastuslikkus ja kvaliteet.

√Kus asub√Hanna Sarén Shop

Fredrikinkatu 45, Helsingi

√Kus asub√viaMonteNapoleone

Bulevardi 2-4, Helsingi

Avatud E—R 11—19, L 11—16.

Pühapäevadel 13.12, 20.12, 3.1,

10.1 kella 12—17

E

t

p

l

k

v

n

s

v

p

v

k

t

o

i

d

O

a

RP

s

m

o

n

E

s

p

Heino Enden

√Sündinud 13. detsembril 1959.√Õppinud Tallinna 44. keskkoolis,lõpetas Moskva Kõrgema Keha-kultuuriinstituudi 1992. aastal.

√Korvpalluri- ja treenerikarjäär1977—1983 Tallinna Kalev1983—1988 Moskva AKSK1979—1987 NSVLi koondislane1988—1996 Soomes erinevate klubide (mängiv) treener2000—2002 BC Hotronicu peatreener2002—2004 TTÜ/A. Le Coqi peatreener2004—2005 Dalkia/Nybiti peatreener2001—2005 Eesti koondise peatreener

√Sportlikud saavutused1978 Euroopa juunioride meister1981 Universiaadi hõbe1982 maailmameister1983 EMi pronks1984 NSVLi meister, eelolümpia võitja1985 Euroopa meister, NSVLi hõbe1986 NSVLi hõbe1987 EMi hõbe1988 NSVLi meister

viaMonteNapoleone Helsingis.

Via Monte Napoleone Milanos

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 02 2

EdetabelEdetabel

Lavastaja Aleksi Mäkelä.Käsikiri Marko Leino.Originaalteos “RÖÖPERI — KURITEGEVUSE AASTAD 1955—2005”, autorid Harri Nykänen, Tom Sjöberg.

Näitlejad Samuli Edelmann, Peter Franzén, Kari Hietalahti, Pihla Viitala.

Tootja Markus Selin, Jukka Helle/Solar Films.

Žanr triller/draama.

Kestus 129 minutit.

Vaatajate hulk kinos 255 954.

Esilinastus 9.1.2009, DVD müügil 23.10.2009.

DVD subtriitrid soome, rootsi, inglise, taani ja norra keeles.

Piirangud: alla 15aastastele keelatud.

TBG-hinnang: (4/5)

Rööperi on PunavuoriHelsingi linnaosa nr 5 kannab nime Punavuori. Slänginimi Rööperi on tuletatud rootsikeel-sest nimest Rödbergen ja muu-tunud üldkasutatavaks. Rööperi asub Helsingi lõunaosas ning on tänapäeval hinnatud elupiirkond. Tomppa prototüübi Tom Sjöbergi seksipood King’s Sex asub endi-selt Iso Roobertinkatul.

Tamperes asuv Särkänni-

emi lõbustuspark tähistab

tänavu oma 40. sünnipäe-

va. Juubeliaasta tippsünd-

mus toimub teatrilavaks muutu-

nud Delfinaariumis, sest etenduse

“Puhas otsus” peaosades astuvad

üles viis delfiini – Veera, Näsi,

Delfi, Leevi ja Eevertti – ja nende

treenerid.

Näidendi on nii kirjutanud kui

lavastanud Tampere komöödia-

teatri juhataja Panu Raipia. Lugu

räägib Emma ja Maxi sõprusest

ja soovist aidata loodust. Emma

ja Max otsustavad koos midagi

ette võtta järve saastava tehasega

ja asuvad asjasse selgust tooma.

Etenduse käigus saab näha pahala-

si ja sangareid, põnevaid sündmu-

si ja uhkeid etteasteid, liigutavat

sõprust ja isegi veidi armastust.

Esietendus toimus juba sügisel

septembrikuus. Talvel saab eten-

dusi näha detsembri nädalavahe-

tustel (L ja P kell 15). Teatripäe-

vadel Delfinaariumis tavapäraseid

etendusi ei toimu.

Peale Delfinaariumi on Särkän-

niemis kogu talve avatud Akvaa-

rium, Planetaarium, Näsinneula

observatoorium, restoran Näsin-

neula ning Sara Hildéni kunsti-

muuseum. Muuseumi sügistalvine

põhinäitus on “FLASH!” Jaanuari

keskpaigani saab näitusesaalides

uudistada kunstiteoseid, milles

mängivad olulist osa elektrimoo-

torid, prožektorid ja lambid, ning

skulptuure, mille teras-, peegel- ja

klaaspinnad peegeldavad ümbrit-

sevat ruumi ja valgust.

Tavapärased delfiinietendused

toimuvad iga päev kell 13. Lisaks

saab nädalavahetustel kell 15 näha

lavastust “Puhas otsus.”

Planetaariumis toimuvad eten-

dused iga päev kell 12 ja 14, näda-

lavahetustel lisaks kell 16. Akvaa-

rium on avatud kella 11–21 ning

Näsinneula observatoorium ja

restoran kella 11–23.30.

Kunstimuuseumi uksed on

avatud kella 11–18.

Kuni 17.1 “FLASH!”

Käesoleva aastatuhande

üheks vaadatumaks Soome

filmiks võib julgelt nimeta-

da “Rööperit” – kinodesse

jõudis filmi vaatama enam kui 250

000 huvilist. “Rööperi” jutustab

halva mainega Punavuori linna-

osa kriminaalsest ajaloost aastatel

1966–1979. Sündmustik hargneb

vaataja ees läbi peategelaste Tomp-

pa (Edelmann), Krisu (Franzén) ja

Kari (Hietalahti) vaatevinkli. Filmi

alguses otsustab trio üle võtta sala-

viina levitamise Punavuoris. Plaan

läheb korda, kuid sõprade teed

viivad lahku: Kari satub vanglas-

se, Krisu Rootsi ja Tomppa hakkab

tegelema legaalse äriga, asutades

koos abikaasa Monikaga seksipoe.

Kõik jätkavad siiski ebaseadusliku

tegevusega ja tegelaste saatust jäl-

gitakse kordamööda lähemalt.

Näitlejate valik on erakord-

selt õnnestunud ja rollilahendused

meisterlikud, eriti tõusevad esile

Kari Hietalahti ja Peter Franzé-

ni osatäitmised. Ka režissööri- ja

operaatoritöö väärivad ainult kii-

dusõnu – sündmustiku tagamaad

jõuavad kergesti vaatajani ning

lisapunkte annab ajastu läbimõel-

dud ja detailitruu olustik.

Aluseks tõestisündinud luguFilmi tegevustik põhineb tõesti

asetleidnud sündmustel, mis on

siiski juba korra käinud läbi kuns-

tiliste väljendusvahendite filtri.

Krimiajakirjanik ja kirjanik Harri

Nykänen ning pornokaupmees

Tom Sjöberg (filmis kehastab

Samuli Edelmann) andsid mõne

aasta eest välja romaani “Rööperi

– kuritegevuse aastad 1955–2005”,

mille põhjal valmiski Marko Leino

filmistsenaarium.

Filmiversioon tervikuna on

korda läinud, mida näitab ka kõrge

kinokülastajate arv. “Rööperi” tra-

gikoomiline meeleolu hoiab vaa-

tajat oma haardes algusest lõpuni.

Tegelased mõjuvad sümpaatselt ja

nende tegutsemine paneb kaasa

elama, vaatamata hämaratele

sekeldustele teispool seaduslikku-

se piiri. Action’it ja draamat paku-

takse vaheldumisi, kuid ette võiks

heita filmi häirivalt ebaühtlast

tempot: kohati edenevad sünd-

mused liiga kiiresti, samas jäävad

põhjendamatult venima.

Meeleolu aitab luua Kalle Chy-

deniuse viiulimuusika, mis tõstab

filmi soundtrack’i taseme keskmi-

sest kõrgemale.

Aleksi Mäkelä (1969) on edu-

kalt linale toonud mitmeid filme,

enamasti on peaosades ka “Röö-

peris” keskseid rolle mänginud

näitlejad. Mäkelä filmide seast

väärivad esiletõstmist “Romano-

vi kivid”, “Pussikangelased”, “Pahad

poisid”, “Eradetektiiv Vares” ning

suusalegend Matti Nykänenist

jutustav eluloofilm “Matti.”

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD PETRI HEINONEN

TEKST AARO ARPONEN, FOTO SOLAR FILMS

Ainulaadne delfiininäitusAinulaadne delfiininäitus

Kriminaalne tegevusKriminaalne tegevus

Särkänniemi lõbustuspark pakub põnevaid elamusi ka talvel.

Aleksi Mäkela vändatud ja aasta alguses kinodesse jõudnud film “Rööperi” on nüüd kättesaadav DVDna ja Blue-ray versioonis.

Nicolas Schöfferi “Suur prisma”, 1968. Sara Hildéni fondi kollektsioon.

sündmused

film"RööperiRööperi"Vaadatuimad Soome filmid 21. sajandil (külastajaid kinodes)

1. “Pahat pojat” (Pahad poisid) 614 757

2. “Matti” 461 6653. “Rentun ruusu” (Kaltsaka

roos) 350 7314. “Levottomat” (Rahutud) 290 2915. “Joulutarina” (Jõululugu) 290 0206. “Rölli ja metsänhenki” (Rölli

ja metsavaim) 260 2727. “Rööperi” 255 9548. “Minä ja Morrison” 245 647 9. “Niko lentäjän poika”

(Niko — lendaja poeg) 231 41310. “FC Venus” 223 590

Vaadatuimad filmid Soomes läbi aegade (külastajaid kinodes esilinastumisaastal)

1. “Tuntematon sotilas” (Tund-matu sõdur, 1955) 2 800 000

2. “Kulkurin tanssi” (Teekäija tants, 1941) 1 500 000

3. “Titanic” (1998) 1 040 000 4. “Täällä Pohjantähden alla” (Siin

Põhjatähe all, 1968) 1 020 0005. “Juurakon Hulda” (Juuraku

Hulda, 1937) 990 000 6. “Siltalan pehtoori” (Siltala talu

eestööline”) 950 000 (1934)7. “Yksi lensi yli käenpesän”

(Lendas üle käopesa, 1976) 821 736

8. “Kaivopuiston kaunis Regina” (1941) 760 000

9. “Papillon” (1974) 759 301 10. “Uuno Turhapuro armeijan

leivissä” (Uuno Turhapuro sõjaväes, 1984) 750 965

T A LV 2 0 0 9 / 1 0 2 3T H E B A LT I C G U I D E

Messifirma Suomen

Messut asutati 1919.

aasta oktoobris, et

edendada vastselt

iseseisvuse saavuta-

nud riigi majanduselu. Esimene

üldmess korraldati 1920. aastal

Helsingis, Johannese kiriku välja-

kul, kuhu üritus tõi kokku 120 000

inimest. Messi organiseerimine

toimub tänapäevani ühistege-

vusena ja tegevuse eest vastutab

Messifond. Tegevuse kaudu tee-

nitud raha eest toetab Messifond

majandussfääri jagades muu hul-

gas mitmesuguseid auhindu ja

preemiaid, millest üks tuntumaid

on Kaj Francki disainiauhind.

Ekspositsiooni pealik Mikko

Horppu räägib, et praegu on

Soome Messidel umbes 70 brän-

di, nagu Matka, Habitare, Vene ja

kümneid teisi publiku- ja elukut-

seliste üritusi. Tegevust hoiab liik-

vel 220 inimesele rakendust pak-

kuv organisatsioon ja iga-aastane

käive mahub suurusjärku 50–60

miljonit eurot. Suurimate ürituste

kõrval korraldatakse Messikesku-

ses igal aastal umbes 1500 mitme-

sugust koosolekut ning semina-

ri, millest saadav tulu moodustab

kogutulust umbes poole.

Soome Messide peakorter on

Helsingis, Pasilas asuv 1975. aastal

rajatud Messikeskus. Keskust on

korduvalt laiendatud ja laiendami-

ne jätkub pidevalt. “Tuleval aastal

on kavas investeerida 50 miljonit

eurot, mille eest ehitatakse juur-

de 15 000 ruutmeetrit eksposit-

sioonipinda ja laiendatakse parki-

misala”, räägib Horppu. Praeguse

seisuga on ekspositsioonipinda

umbes 100 000 ruutmeetrit. See

on 10 hektarit! Aastas külastab

erinevate ürituste raames Messi-

keskust umbes miljon inimest.

Hoolimata majandussurutisest

on mitmete ürituste külastatavus

kasvanud. Samas on masu siis-

ki Soome Messide käibest “ära

söönud” umbes kümme protsenti.

“Mingites valdkondades on siis-

ki majandussurutis tuntav. Näi-

teks transpordi, ekspordi, auto- ja

mootoritööstuse näituste mahte

on vähendatud, kuid vastukaa-

luks on mitmetel teistel suundadel

mahud endisega võrreldes kasva-

nud nii külastajate arvu kui messil

osalejate suhtes. Ka see on eri-

nev, kuidas messidest kasu osatak-

se saada. Eriti hästi tuleb sellega

toime paadiehitus, mööblitööstus

(Habitare), koduelektroonika ja

kirjastused”, räägib Horppu.

Mitmetest ennustustest hoo-

limata läheb messiäril suurepä-

raselt. Soomes oli turundusin-

vesteeringute maht aastal 2008

kokku 3,5 miljardit eurot, sellest

langes messide osaks 200 miljo-

nit. Võrreldes eelmise aastaga oli

kasv 5,1 protsenti (allikas: Mai-

nonnan Neuvottelukunta). “Miski

ei asenda silmast silma kontakte”,

usub põhjuseks olevat Horppu.

“Jätkame tulevikuski erinevate

elualade spetsialistidele ja laie-

male publikule suunatud ürituste

korraldamist. 2010. aastal esitle-

takse Messikeskuses 10 uut üri-

tusbrändi, muu hulgas graafilise-

le disainile suunatud GrafTec’i ja

Habitare’le lisanduvat kodumasi-

nate näitust White-Expo. Üheks

uueks suunaks messide korral-

damisel ongi omavahel haakuva-

te teemanäituste üheaegne kor-

raldamine. Nii jõutakse paremini

ja tulemusrikkamalt suuremata

sihtrühmadeni. Ka turismimess

on juba mitmendat korda samal

ajal haagis- ja autosuvilate näi-

tusega Caravan. Teiseks suunaks

on messide muutmine senisest

meelelahtuslikumaks. Üha roh-

kem on etendusi, show-elemente

ja mitmesugust ajaviidet.”

Soome Messid pakuvad või-

malusi nii koha kui bokside püs-

titamise osas. Messikeskus on

paljudele eestlastele tuttav paiku.

“Eraviisiliselt messe külastavaid

eestlasi ei saa loendada, kuid mes-

sidel osaleb professionaalse poole

pealt igal aastal tuhandeid eestla-

si”, võtab kokku Horppu.

Soome Messid on korraldanud äriüritusi juba 90 aastat.

Masu ajal suureneb turism

naaberriikide vahel. See

avaldub ilmekalt Soome

ja Eesti vahelises turis-

tide liikumises – kallimad kaug-

reisid on asendunud odavamate

lähireisidega. Juba eelmisel aas-

tal oli Tourestil Soome boksides

tavalisest rohkem sagimist. Look

at Finland ühise nimetaja all esi-

nes umbes kolmkümmend Soome

turismisihtkohta ja samasugust

osalust loodetakse ka 2010. aasta

messilt.

Soomlaste huvi Eesti turistide

suhtes on kasvanud, mida näitab

ka see, et üha rohkem infot jaga-

takse eesti keeles. Eesti turisti-

de osakaal Soome turismitööstu-

ses on märkimisväärne. Rohkem

turiste saabub Soomesse vaid

Vene maalt ja Rootsist.

Tourest 2010, 12.—14.2. Eesti Näituste messikeskus, Pirita tee 28, Tallinn.

Tourest 2010 pakub infot paljudest turismisihtkohtadest — sealhulgas ka Soomes paiknevatest.

Soome messidelSoome messidel TEKST JUKKA ARPONEN

Üks Helsingi Messikeskuse iga-aastastest üritustest on jaanuaris toimuv Põhja-Euroopa suurim turismimess.

M atka nime kandvat messi külastab paari päeva jooksul üle

80 000 inimese. Eksponente saabub kohale umbes 80st

riigist üle maailma. Kuhu tahes sa ka plaanid puhkuse-

reisile minna – messilt leiad ikka selle kohta kasulikku infor-

matsiooni. Traditsiooniliselt on Matka 2010 jaotatud kahe saali

vahel, millest ühes paiknevad Soome turismisihtkohti tutvus-

tavad boksid ning teises muu maailm. Paralleelselt korraldatav

haagissuvilate näitus Caravan moodustab kolmanda suure koos-

luse. Esimene messipäev on reserveeritud professionaalidele,

publikule on mess avatud teisel päeval alates kella 12.00.

Päevaga ümber maailma

Messikeskuses

14.—15.1. Next Step 2010, Suurim üleriigiline tööhõive- ja koolitusmess.

21.—24.1. Matka 2010 ja Caravan 2010, Põhja-Euroopa suurim turismimess.

12.—21.2. Vene 10 Båt, Paadiasjanduse ja veesõidu tähtüritus Soomes.

5.—7.3. GoExpo 2010, Fillari, Tervisesport, Golf, Matkamine, Kalastus, Jahindus: Aktiivse vabaajaveetmise kevadüritus.

18.—20.3. ViiniExpo 2010, Soome suurim üritus alkoholi-ga kauplejatele ning veinisõp-radele.

25.—28.3. Kevadmess 2010, OmaPiha, OmaMökki, OmaKoti, Sisusta ja ASMA, viis elukeskkonnaga seotud messi samal ajal.

2.—5.4. American Car Show, unelmate autosid laiast maa-ilmast.

23.—25.4. Laps 2010, Põhjamaade suurim lastega peredele suunatud üritus. Samal ajal toimub ka mudeli-te- ja lemmikloomamess.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD SUOMEN MESSUT

Näitusepealik Mikko Horppu: “Mitmete ürituste publikuarv on hoolimata masust kasvanud.”

Messilt loodetakse Messilt loodetakse muljeid ja häid kontaktemuljeid ja häid kontakte

messid

Veebruaris esitletakse Messikeskuses uusimaid paadimudeleid.

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 02 4

Turu sobib Euroopa kul-

tuuripealinnaks mitmel

põhjusel. Linnal on sel-

jataga pikk ajalugu, seega

on Turu ühtaegu iidne ja

modernne ning suudab pakkuda

üllatavalt mitmekülgset kultuuri-

programmi. Turus korraldatakse

Soome vanimat rokifestivali ja

kogu linna kaasavaid klassikalise

muusika üritusi. Peale selle kind-

lustavad Turu keskaegne linnus ja

teised suurepärased muuseumid

kultuuriaastale tugeva aluspõhja.

Aasta 2011 saab olema kultuuri-

sündmuste kvaliteedilt ja paljusu-

selt klass omaette, kuid Turusse

linnapuhkusele tasub minna juba

nüüd.

Uus lennuühendus Tallinnast

Turusse lühendab sõidu peale

kuluvat aega oluliselt: kohale saab

vähem kui tunniga. Samas tuleb

arvestada, et lennud toimuvad

vaid hommikupooliti. Öömaja

vajavad turistid seisavad valiku

ees, kas otsida peavarju mõnes

hea tasemega matkamajas, sood-

sate hindade ja iseteenindusega

Omena kesklinnahotellis või kus-

kil tavapärasemas majutuskohas,

mida leidub linnas hulgaliselt.

Meeldejäävad restoranidTuru linnas on käeulatuses kõik,

mida linnapuhkuselt oodata võib.

Paljude turistide jaoks on tähtsu-

selt esikohal restoranid, ja neid

leidub linnas küll igale maitsele.

Omanäoline Inglirestoran (Enke-

liravintola) on külastust väärt juba

ainuüksi sisekujunduse eripära

tõttu. Teistest headest söögikoh-

tadest võib soovitada näiteks vii-

kingiteemalist Haraldit, Itaalia

toidukultuuri lipulaeva Sergio’s

ja gurmeerestorani Rocca. Lei-

dub ka teisi häid restorane, kus-

juures neid tuleb pidevalt juurde.

Märkimist väärivad muude hulgas

Soome restoranide Top10 nime-

kirja tõusnud Mami ja Le Porc.

Õhtust meelelahutust leiab

mitmel poolt alates pruuliresto-

ranidest kuni ööklubideni. Siga-

risõbrad võiksid sammud seada

Pikku-Havannasse, mis tegutseb

koostöös Turu sigaretikaupluse-

ga. Tegemist on Soome esimese ja

ainsa sigaribaariga, kus saab nau-

tida suurepärast espressot, port-

veini ja veidi kangemaidki jooke.

Sigarivalik on esinduslik ja põnev

ning suitsu saab pahvida hubases

tagatoas, kuhu uue tubakaseaduse

kohaselt jooke siiski ei serveerita.

Ostuhullu vihjedŠopata saab südalinnas asuvas

Hansakvartali ostukeskuses ning

mujal kesklinna butiikides. Vanast

kaubahallist leiab erilisi tooteid nii

toidulauale kui suveniiriks. Seal

asub ka suurepärane sushibaar, kus

toekas jaapanipärane lõunasöök

maksab vähem kui 150 krooni.

Ka Soome disain on Turus

tugevalt esindatud. Disaini(ostu)

retke võib teha kas või turismifir-

ma poolt kokku pandud “Disai-

ni- ja käsitöökaardi” juhtnööre

järgides. Kaardile on märgitud

piirkonna parimad kauplused ja

palju muud huvitavat disainist,

sisustusest jms huvitatule.

Jõgi läbi linnaTuru südameks on Aura jõgi, mille

mõlemal kaldal paiknevad resto-

ranid, kauplused ja muuseumid on

üksteisest vaid jalutuskäigu kau-

gusel. Üle jõe viib palju sildu ning

kesklinnas liikudes ei olda kuna-

gi valel kaldal. Suvel saab linnaga

veidi teistsuguse nurga alt tutvuda

jõekruiisile minnes.

Järgmise paari aasta jooksul

tutvustab The Baltic Guide oma

lugejatele Turu linna põhjaliku-

malt. Jälgime aasta 2011 kultuu-

ripealinna projekti, alates etteval-

mistustest kuni tipphetkedeni,

unustamata ka järellainetusi. Kuna

Tallinn on koos Turuga kultuuri-

pealinn, on ilmselge, et linnade-

vaheline koostöö on aastal 2011

endisest intensiivsem. Juba nüüd

on teada mõningaid koostööpro-

jekte ja tulemas on lisa.

The Baltic Guide käis vaatamas, milline on 2011. aasta kultuuri-pealinn Turu aasta enne kõrghetke.

Vana modernne kultuurilinnVana modernne kultuurilinn TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD JUKKA ARPONEN JA TURKU TOURING

Turu

Söögikohad Inglirestoran (Enkeliravintola),

Kauppiaskatu 16. Tasemel köök ja mitu saalitäit ingliteemalisi rekvisiite.

Restoran Rocca, Läntinen Rantakatu 55. Gurmee-eineteks.

Viikingirestoran Harald, Aurakatu 3. Hea traditsiooniline toit ja rahuldavad portsjonid.

Restoran Sergio’s, Läntinen Rantakatu 27. Itaallastest omanike au ja uhkus – ehe atmosfäär.

Le Porc, Martinkatu 3. Suhteliselt hiljuti avatud “sealihabaar”, meelitav hinna-kvaliteedi suhe.

Mami, Linnankatu 3. Konnossöörid paigutasid Mami Soome parimate restoranide Top10sse!

Meelelahutus/ööklubid The Old Bank, Aurakatu 3.

Endine pank on leidnud parema kasutuse.

Herman, Läntinen Rantakatu 37. Kirjandus- ja kultuurielu väikse õllega.

Sokeri klubi & yökerho, Aurakatu 3. Trendikas klubimöll enne ja pärast südaööd.

Giggling Marlin, Humalistonkatu 6. Klassikaline Soome ajaviiterestoran.

Pruulikojarestoran Koulu, Eerikinkatu 18. Väga head oma pruulikoja õlled mõnusas õhk-konnas.

Olavin Krouvi, Hämeenkatu 30. Veidi täiskasvanumate (30+) turulaste lemmikkoht.

Sigarisalong Pikku-Havanna, Linnankatu 8. Naudiskleja Meka.

Kuhu minna

TurkuCard on turisti sooduskaart, millega pääseb tasuta pea kõikides-se Turu linna muuseumidesse. Kaart võimaldab sekeldusteta kasu-tada ka Turu ühistransporti ja osaleda giidiga linnatuuridel. Paljud restoranid ja kauplused teevad kaardiomanikule allahindlusi või muid soodustusi.

√TurkuCardi hinnad24 h TurkuCard 21 €48 h TurkuCard 28 €Pere TurkuCard/24 h 40 € — kõige rohkem 2 täiskasvanut ja kolm kuni 15aastast last

Kaardi võib soetada näiteks Turku Touring turismiteabe punktist, Turu muuseumidest, Ruissalo Campingust, Hostel Turust ja enamikust Turu linna hotellidest, ning loomulikult Internetist (www.turkutouring.fi).

TurkuCard — ohtralt eeliseid turistidele

√Turismiinfo√Turku Touring klienditeenin-

duspunkt, Aurakatu 4. Avatud

(oktoober—märts) E—R 8.30—18,

L—P 10—15 (v.a 24.—26.12).

Turu kesklinna väljakutel ja parkides toimub talvel rohkelt sündmusi.

Meeleolukas Inglirestoran pakub taevalikult head toitu.

√Jumala lambukeLamb Of God ei ole mingi tren-dide sabas sörkija, vaid on tippu tõusnud omadel tingimustel. USA lõunaosariikidest maailma vallutamist alustanud bänd laiendab järjest reviiri, mis nüüd ulatub juba Põhjalani välja. Ameerika new school-metalli viljeleva Lamb Of Godi viimane album kannab pealkirja “Wrath.”

8.3 Lamb Of God, Kulttuuritalo, Helsingi.

√Tokio HotelSaksakeelset bändi Tokio Hotel oodati Soome asjatult juba eelmisel kevadel. Kontsert jäi paraku ära, kuid bänd saabub fännide palvel märtsis asendusturneele. Bändi Helsingisse meelitamiseks kogus Soome fännklubi vastavale pöördumisele tuhandeid nimesid. Tokio Hotel esi-neb koosseisus Bill Kaulitz (laul), Tom Kaulitz (kitarr), Georg Listing (bass) ja Gustav Schäfer (trummid).

7.3 Tokio Hotel, Hartwall Areena, Helsingi.

√Parim hobuetendusUuenenud Apassionata etendus “Charm of Freedom” toob areenile enam kui 40 hobust. Vabaduse lummus viitab ajale, mil hobused jooksid kõikjal maailmas veel priilt ringi. Etenduses mängitakse taas maha inimese ja hobu-se esmakohtumise. Euroopa suurim hobuetendus esitleb uhkeid hobuseid, suurepäraseid ratsanikke, läbimõeldud kostüüme ja vaimustavaid eriefekte.

13.—14.2 Apassionata, Hartwall Areena, Helsingi.

Savikiekontie 4, 00940 He tel. +358 9 224 5103

Ühekordne pääsevaid 16 eurot/täiskasvanu

koos saunade ja riietusruumide kasutamisega

10-korra kaart alates uuest aastast 140€

(+ kiipkaart 10 eurot)

Professionaalne suusahooldus ja -rent.

Avatud ka pühapäeviti.

JÕUSAAL

www.yllas-hYlläs-Halli leiad hõlpsalt autoga: hall asub Helsingi kesklinnast vaid 13 km kaugusel kiirteede Kehä I ja Lahdenväylä läheduses. Kohale viivad ka bussid 54, 78, 519. Aadress on Savikiekontie 4.

Piletimüük iga päev 8–21

talvespordikeskusKogu peretalvespordikeskusHelsingis!Aastaringselt avatud suusahall, kus on stabiilselt -4 kraadi!1,2 km vahelduvaid suusaradasid tundramaastikulLastele ajaveetmiseks uisu- ja liumäealadSportia spordipood, varustuse laenutus ja hooldusJõusaal Artic Gym, www.articgym.fi Lõunasöögirestoran Luossa

Tulekul: jääronimissein, curlinguhall ja jääbaar

Talvemaailma perepiletid:(uisutamine, liumägi, suusamaa)

20 eurot (kaks täiskasvanut ja sama pere alla 12-aastased lapsed)

Talveelamused peregaTahko looduses saab nautida talviseid lumerõõme mäest laskudes, suusatades ja uisutades – või kelgutades ja isegi koerarakendiga kihutades. Lastele jätab kindlasti unustamatu mulje põhjapõdrasõit. Tahko Spa pakub lõõgastusvõimalusi ning kõrgel tasemel majutus- ja restoranivalik kindlustab kordaläinud puhkuse kogu perele.

Tere tulemast Tahkosse keset Soomet!

Sanni Leinonen on noor, maailmatasemel edukas mäesuusataja, kes on õppinud muu seas ka Tahko mäesuusakoolis.

SUOMALAINEN MATKAILUTAPAHTUMA VIROSSA:Suomi-päivät Hiidenmaan Kärdlassa 28.-29.5.2010

Suomen suurlähetystö yhteistyökumppaneineen järjestää suositut Suomi-päivät jo 10. kerran, tällä kertaa Hiidenmaalla (Kärdlassa).Tapahtumassa esitellään laajasti Suomen matkailutarjontaa alueittain sekä suomalaista kulttuuri- ja musiikkitarjontaa.

The Baltic Guide -lehti osallistuu tähän matkailutapahtumaan kevään erikoisnumerolla, joka tarjoaa kattavan tietopaketin Suomen matkailusta.

Tervetuloa osallistumaan Suomi-päiville kanssamme:- toukokuussa virolaiset suunnittelevat kuumeisesti Suomen lomiaan

ja tekevät valintojaan lomakohteistaan Suomessa!

Tavoita siis tuhannet lomaa suunnittelevat virolaiset - varaa mainospaikkasi The Baltic Guide -lehdestä jo nyt:

olemme Suomenlahden alueen tunnetuin ja tehokkain mainosväline!

Ota yhtettä ilmoitusmarkkinointiimme: katja@balticguide.ee // puh. +358 44 297 1354 // www.balticguide.ee

Ylläs-Halli leiad hõlpsalt autoga: hall asub Helsingi kesklinnast vaid 13 km kaugusel kiirteede Kehä I ja Lahdenväylä läheduses. Kohale viivad ka bussid 54, 78, 519. Aadress on Savikiekontie 4.

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 02 6

HELSINGI

mkmmis kus mil lal

majutushostelidEurohostelLinnankatu 9, Helsingi, tel +358 9622 0470, faks +358 9 6220 4747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurostel.fi. Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklin-nas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Hostel ErottajanpuistoUudenmaankatu 9, 00120 Helsingi,tel +358 9 642 169, faks +358 9 680 2757,e-post: booking@erottajanpuisto.com,www.erottajanpuisto.comVäike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

Hostel SatakuntataloLapinrinne 1A, 00180 Helsingi,tel +358 9 6958 5233, faks +358 9 6854 245,e-post: ravintola.satakunta@sodexho.fiVaba rahvusvahelise õhkkonnaga võrratu hostel kesklinnas pakub head teenindust ja soodsaid hindu. Hommikusöök ja õhtusaun hinna sees.

Stadion HostelPohjoinen Stadiontie 3B,00250 Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: stadion@hostel.inet.fi, www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige oda-vam ja sõbralikum hostel Olümpiastaadionil; avatud aasta läbi.

hotellidBest Western Hotelli KatajanokkaVyökatu 1, 00160 Helsingi,tel +358 9 686 450, faks +358 9 670 290,e-post: sales@bwkatajanokka.fi,www.bwkatajanokka.fi. Ajalooline vangla-miljöö ärkab ellu kõrgklassi hotellis. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei kostu. Modernne hotell endises vanglas; rikkalikult huvitavaid detaile.

Hotell AnnaAnnankatu 1, 00120 Helsingi,tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664,e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fiRahulik ja hubane hotell Helsingi kesk-linnas, jalutuskäigu kaugusel suurematestkaubamajadest ja vaatamisväärsustest.Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupida-misruum ja parkimiskohad lähedalasuvasgaraažis. Hotelli ümbruses palju suure-päraseid restorane ja pubisid.

Hotell FinnKalevankatu 3B, 00100 Helsingi,tel +358 9 684 4360, faks +358 9 684 43610,www.hotellifinn.fi. Väike ja kodune pereho-tell Helsingi südames, Forumi ostukeskuse kõrval. Soodsad hinnad ja sõbralik teenin-dus. Pakume nii ühekohalisi kui peretube.

Sokos Hotel AleksanteriAlbertinkatu 34, 00180 Helsingi,tel +358 20 1234 643, faks +358 20 1234 644,e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi,www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklin-nas Aleksandri teatri kõrval. Omanäolistetubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel HelsingiKluuvikatu 8, 00100 Helsingi,tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014,e-post: hotelHelsingi.Helsingi@sokoshotels.fi,www.sokoshotels.fi. Lihtne ja kaasaegnehotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 sauna-ga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

Hotell VuorantaRamsinniemi, Täkykuja 3, 00980 Helsingi,tel +358 9 341 940, faks +358 9 341 94 360,e-post: hotelli.vuoranta@sodexho.fi,www.sodexho.fi. Mere kaldal looduskaunis kohas asuv hotell pakub suurepäraseidvõimalusi lõõgastavaks puhkuseks Helsingi lähedal. Läheduses asub ka Põhjamaade suurim kaubanduskeskus Itäkeskus.

kämpingudRastila CampingKaravaanikatu 4, 00980 Helsingi,tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659,e-post: rastilacamping@hel.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal asuvad vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.

restoranidAinoPohjoisesplanadi 21, 00100 Helsingi,tel +358 9 624 327, e-post:aino@marcante.fi, www.marcante.fi/aino,avatud E—N 11—22.30, R—L 11—23, P 12—22.Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppa-tori läheduses, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.

Bank Bar and BistroUnioninkatu 20, 00130 Helsingi,tel +358 9 1345 6271, faks +358 9 1345 6269,e-post: tables@palacekamp.fi,www.palacekamp.fi, avatud E—R 11.30—14.Kütkestav väike restoran, tuntud mugavuseja laheda õhkkonna, hea ja meeldiva teenin-duse ning korralike bistrootoitude poolest.

Bar TapastaUudenmaankatu 13, 00120 Helsingi, tel+358 9 640 724, www.marcante.fi/tapasta,avatud E—N 11—24, R 11—01, L 14—01.Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restora-nist eriti soositud koha.

Beefy Queen JamboPieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel+358 9 611 071, avatud E—R 10.30—18, L 11—18.Heade hindadega populaarne restorankesklinnas. Suured ja maitsvad praedgrillitud lõhest piprapihvini.

BelgeKluuvikatu 5, 00100 Helsingi, tel+358 9 622 9620, e-post: belge@sok.fi.Avatud E—N 11—02, R—L 11—03, P 14—22. BelgiaHelsingi südames. Belge bar & bistroo onlihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valikBelgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

FishMarketPohjoisesplanadi 17, 00170 Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: tables@palacekamp.fi,www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket,avatud E—L 17—24. Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud kui teise maailma. Siit leiavad mereandidesõbrad kõikvõimalikke hõrgutisi.

HavisEteläranta 16, 00130 Helsingi,tel +358 9 6869 5660,www.royalravintolat.com/havis,avatud E—R 11.30—24, L—P 17—24.Kauppatori kõrval asuv restoran pakubhooajalist kalavalikut ning põhjamaiseidmereande. Pakutakse ka Helsingi-menüüd.

KappeliEteläesplanadi 1, 00130 Helsingi,tel +358 10 766 3880, e-post: kappeli@sok.fi,www.ravintolakappeli.com, avatud E—L10—24, P 10—23. Esplanadi pargi ääres

asuv à la carte restoran Kappeli onkultuurielamus, mis pakub nautimiseks Skandinaavia köögi hõrgutisi. Restorani ter-rass sobib suve ja linnamelu nautimiseks.

KellarikrouviPohjoinen Makasiinikatu 6,00130 Helsingi, tel +358 9 686 0730,e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com,www.royalravintolat.com/kellarikrouvi,avatud E—R 11—24, L 16—24. P ja pühadelavatud Fabiani kohvik tänaval 12—22 (pühapäeviti ka brunch 12—17). Restorankahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja täna-val Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoi-te, menüü põhineb Soome ja Skandinaaviaköögil ning toorainetel. Fabianis saab nauti-da maitsvaid ja lihtsaid sööke.

Kämp CaféPohjoisesplanadi 29, 00100 Helsingi,tel +358 9 5840 9530, faks +358 9 5761 1925,e-post: sales@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E—R 11.30—24,L—P 12—24, baar E—K 10—01, N—R 10—02, L 11—02, P 11—01. Kämp Café rahvusvaheliseltkirev õhkkond võimaldab argipäevast väl-juda ning nautida kas klaasikest šampanjat või lihtsalt maiustada keset päeva.

KönigMikonkatu 4, 00100 Helsingi, tel +358 9 856 857 40, e-post: jutta.paukku@center.inn.fi,www.center-inn.fi, avatud E 12—01, T—R 12—04, L 18—04. 1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend.

La CocinaKluuvikatu 4, 00100 Helsingi,tel +358 9 1345 6749, faks +358 9 1345 6750,e-post: tables@palacekamp.fi,www.palacekamp.fi. Avatud lõuna ajalE—R 11.30—14, à la carte E—T 17—23, K—R 17—24,L 17—24. Põhja-Hispaania menüüga restoran,mis pakub tänapäevaseks kohandatudtraditsioonilisi maitseid. Loova toidukultuu-ri armastajate lemmikpaik.

LappiAnnankatu 22, 00100 Helsingi,tel +358 9 645 550, www.lappires.com,

avatud E—R 12—22.30, L—P 13—22.30.Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakubkohalikust toorainest valmistatud lapi hõrgutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida klaasikest veini sõbraliku hinnaga.

Restoran MerimakasiiniHietalahdenranta 14, Helsingi, tel. +358 9 607 299, faks +358 9 604 834. Avatud E—R 11—23, L 12—23, P 12—22. Hubane mereannirestoran üle 20-aastase kogemu-sega. Samuti maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, kust saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Michelle, Bar & BistroMikonkatu 4, 00100 Helsingi,tel +358 9 856 857 50, e-post: michelle@center-inn.fi, www.center-inn.fi, avatud E 11—23, T—K 11—01, N—R 11—02, L 12—02. Stiilne euroopalik kohtumispaik Helsingi kesklinnas.

OmenapuuKeskuskatu 6, 00100 Helsingi,tel +358 9 856 856 40, e-post:omenapuu@center-inn.fi, www.center-inn.fi,avatud E 11—22, T—N 11—23, R 11—24, L 12—24, P 12.30—17. Hubane ja rahulik kogupere-restoran.

Papà GiovanniWorld Trade Center, Keskuskatu 7,00100 Helsingi, tel +358 10 766 4080,e-post: ristorante@papagiovanni.fi,www.papagiovanni.fi, avatud E—R 11—24, L 12—24, P suletud. Itaalia köök ja veinid Helsingi südames. Papà Giovanni pakub nii toiduelamusi kui meeldivaid kohvi- ja veinihetki.

Pizzeria RaxPizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20,00100 Helsingi, tel +358 9 478 90550,e-post: forum.rax@restel.fi,avatud E—L 11—21, P 12—21.

Pizzeria Rax Aikatalo Mikonkatu 8, 00100 Helsingi, e-post: aikatalo.rax@restel.fi,tel +358 9 478 00555, www.rax.fi, avatud E—L 11—21, P 12—21. Pizzeria Rax asub

16 Soome linnas. Legendaarne buffet, kus võib süüa ja juua palju jaksad, pakub pitsa-sid, pastasid, salateid, kanatiibu, karastus- ja kuumi jooke. Lisaks eriline salatibuffet ja laste buffet. Väga soodsad hinnad. Sobib hästi peredele.

RaffaelloAleksanterinkatu 46, 00100 Helsingi,tel +358 9 856 857 30, e-post:rafaello@center-inn.fi, www.center-inn.fi,avatud E 11—23, T—R 11—24, L 12—24, P 13—23.Itaalia stiilis restoran pakub Vahemere hõrgutisi.

SassoPohjoisesplanadi 17, 00170 Helsingi,tel +358 9 1345 6240, e-post: tables@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E—R 11.30—24, L 13—24. Sassos on rõhk puhastel ja ehtsatel Itaalia maitsetel.

SalveHietalahdenranta 11, 00180 Helsingi,tel +358 9 603 455,e-post: ravintola.salve.Helsingi@sok.fi,www.hok-elannonravintolat.fi/ravintolat/ruokaravintolat/salve, avatud E—L 10—24,P 10—23. Merehõnguline, hubane ja armas-tatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

Suomi on the PlateLönnrotinkatu 13, 00100 Helsingi,tel +358 9 680 3780, www.suomirestaurant.fi,avatud E—R 11—22.30, L 16—22.30.Kodune, südamlik ja maitsekalt sisustatudSoome restoran Helsingi südalinnas.

TeatteriPohjois Esplanadi 2, 00130 Helsingi,tel +358 9 681 11310,e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com,www.royalravintolat.com/teatteri,avatud E—T 9—02, K—R 9—04, L 11—04, P 12—01.Menüü on modernselt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperileib. Delistsaab kaasa osta take away-roogi. Nädala-lõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

VltavaElielinaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi, avatud E—L 11—03, P 12—03. Tšehhipärane restoran otse Helsingi süda-mes Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.

Villi WäinöKalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, www.villiwaino.fi. Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja snäkid.

ZetorKaivopiha, Mannerheimintie 3—5,00100 Helsingi, tel +358 10 766 4450,e-post: zetor@sok.fi, www.zetor.net,avatud P—E 15—01, T 15—03, K—R 15—04, L 11—04. Zetor veab näo naerule, esindades pari-mal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

YumeKluuvikatu 2, 00100 Helsingi,tel +358 9 5840 9356, faks +358 9 576 1122,e-post: tables@palacekamp.fi,www.palacekamp.fi, avatud E—R 12—24,L 17—24. Yume tähendab kaasaegset jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

kohvikudCafe EngelAleksanterinkatu 26, 00170 Helsingi,tel +358 9 652 776, www.cafeengel.fi,avatud E—R 8—22, L 9—22, P 10—22.Kohvik asub nn Sunni majas, mis on üksHelsingi vanemaid kivimaju.

Coffee House (kohvikukett)Näiteks Mikonkatu 9, 00100 Helsingi,tel +358 9 10 766 3510, www.coffeehouse.fi,avatud E—N 9—21, R 9—24, L 9—24, P 10—22.Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Fazer CaféKluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 9 675 049,avatud E—R 7.30—22, L 9—22,www.fazercafe.fi. Fazer Café Rootsi lauasvõib nautida rikkalikku ja maitsvathommikusööki või maiustada suussulavajäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuviostutänaval juba aastast 1891.

Robert´s Coffee (kohvikukett)Näiteks Aleksanterinkatu 13, Helsingi, tel+358 9 1314 4456, www.robertscoffee.com,avatud E—R 9—20, L 9—18. Kohvisõpradekohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikutemüük. Kinkepakid.

Wayne’s Coffee (kohvikukett)Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi,tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi,avatud E—R 10—21, L 10—21, P 12—21.Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

klubidFinlandia-taloMannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimu-vad kõige suurejoonelisemad firmapeod,konverentsid, messid, näitused ja kontser-did. Täpsem kava kodulehel.

Grand CasinoMikonkatu 19, 00100 Helsingi,tel +358 9 680 800, www.gch.fi,avatud E—P 12—04; vanusepiirang 18.Soome ainus rahvusvaheline kasiinoHelsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailmmängude, restoranide ja muu meelelahu-tusega, kus veeta meeldejääv õhtu. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik pildiga isikut tõendav dokument/pass.

HevimestaHallituskatu 3, 00170 Helsingi, tel +358 9 174 395, e-post: Helsingi@hevimesta.fi,www.hevimesta.com, avatud K ja R 21—04,N ja L 22—04. Hevimesta on hevimeeste nightclub Helsingi kesklinnas Kruununhakasüdames, kus asub ka pealinna ainus Hevi karaoke. DJ keerutab plaate iga päev, karaoke sõpru oodatakse kolmapäeviti ja reedeti.

Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4),Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud T—N 21—03, R—L 22—04, P 20—03. Kava kodulehel.

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001,e-post: allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi,avatud T—P 16—02. Club Liberté pakub elav muusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.

Foto Royal RavintolatFoto Royal Ravintolat

T A LV 2 0 0 9 / 1 0 2 7T H E B A LT I C G U I D E

HELSINGI

mkmmis kus mil lal

MeccaKorkeavuorenkatu 34, 00130 Helsingi,tel +358 9 1345 6200, e-post:tables@palacekamp.fi, www.mecca.fi,avatud E—T 16—24, K—N 16—02, R—L 16—04, vanuse-piirang 24. Tasemel ööklubi Helsingi kesk linnas. Viimase peal kokteilid klaasis ja kannus.

NosturiTelakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880,e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas asuv muusika- ja kultuuri maja Nosturi pakub vaheldusrikast muusikavali-kut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi. Täpsem teave kodulehel!

RedrumVuorikatu 2, Helsingi, www.red.rum.fiRedrum on Soome esimene Funktion-One helivõimendust pakkuv ööklubi, kus kõlabDJde maitse järgi valitud musa. Muusikastiilide hulka kuuluvad muu hulgasindierock, reggae ja afrorütmid. Aeg-ajaltka klubimuusikaõhtud.

SportsacademyKaivokatu 8, 00100 Helsingi,tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi,1. korrus avatud iga päev 10—03,2. korrus E—N 11—01, R—L 11—03, P 12—22.Põhjamaade populaarseim spordiülekan-deid edastav restoran, mille 59 plasmakuva-rit ja 6 hiigelekraani tagavad tippvõistlustel ja spordisündmustel kõigile huvilistele koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.

Stockholm DiskotekSimonkatu 8, 00100 Helsingi,tel +358 45 110 0104, e-post:pia.nummi@stockholmdiskotek.com,www.stockholmdiskotek.com, avatud K 22—04, R—L 22—04, P 23—04, vanusepiirangkolmapäeviti 20, R—L 24, pühapäeviti 22.Muusikat seinast seina: disko, funky, soul,house, trance, pop, rokk, techno…

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, e-post:jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi,avatud E—L 20—04. Storyville on üks Euroopaparemaid džässiklubisid. Üles astuvad niiSoome kohalikud artistid kui välismaisedstaarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

TavastiaUrho Kekkosen katu 4—6, Helsingi,tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fiSoome üks mainekamaid rokiklubisid.Avatud P—N 21—02, R—L 21—03, kui teisiti eiteatata. Vaata esinemiskava kodulehelt.

The ClubSimonkatu 6, 00100 Helsingi,tel +358 20 775 9365, www.theclub.fi,avatud T—L 21—04, vanusepiirang 18.The Club on aastast aastasse olnud just nooremate pidutsejate lemmik. Vihje: linna odavaimad ööklubihinnad tasemel miljöös ja mitmekülgse muusikavalikuga.

Vinyl LoungeYliopistonkatu 8, 00100 Helsingi,tel +358 9 433 265 51, e-post: info@vinyl.fi, www.vinyl.fi,avatud E—N 16—02, R—L 16—04, P 20—04,vanusepiirang 22. Dringibaar, kus antaksesuurepäraseid kokteile ja igalõhtul mängivad plaate parimad DJd.

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi,tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi,avatud P 12—24, E—N 11—24, R 11—04, L 12—04.Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemisedreedeti ja laupäeviti. Täpsem info kodulehel.

pubid/õllebaaridChurchill ArmsKeskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90,avatud E—T 12—24, K—N 12—02, R—L 12—03.Traditsiooniline inglise pubi; nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

GaselliAleksanterinkatu 46, 00100 Helsingi,tel +358 9 856 857 60,e-post: klaus.klefstrom@center-inn.fi,www.center-inn.fi, avatud T—N 16—01,R 16—03, L 18—03. Pubi Gaselli on üks Helsingi soositumaid kohti. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty O’Sheas Irish PubKeskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 556 856 70,e-post: kittys@sok.fi,www.oluthuone.com/kittys-public.house,avatud P—N 12—01, R—L 12—02. Iiri pubi, kus saab kuulata nii iiri muusikat kui rokki ja poppi.

Molly Malone’sKaisaniemenkatu 1C, Helsingi,tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi, avatud E 10—02, T 10—03, K—L 10—04, P 12—02. 50 parima Euroopa iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iirimaist live-muusikat igal nädalapäeval.

Sir EinoEteläesplanadi 18, 00130 Helsingi, tel +358 9 856 857 70, e-post: eino@center-inn.fi,avatud E—T 16—24, K—N 16—01, R—L 16—03.Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres.Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

SoopeliKeskuskatu 6, Helsingi,tel +358 9 856 856 60, avatud E—N 16—24,R—L 16—03. Hubases pubis on lai õllevalikja tegemist hilisööni.

kaubandus - keskused Helsingi kesklinna suured kaubatänavadon muu hulgas Mannerheimintie,Aleksanterinkatu, Kaisanieminkatu,Esplanadid, Bulevardi ja Fredrikinkatu.Suured ostukeskused ja väiksed butiigidootavad ostlejaid vaid jalutuskäigu kau-gusel üksteisest. Väiksemad kauplused on reeglina lahti tööpäeviti 10—18 ja laupäeviti 9—14, kaubamajades ja ostukeskustes asu-vad kauplused argipäeviti 9—21 ja laupäeviti9—18. Suviti ja jõuluajal on kauplused avatud ka pühapäeviti kuni kella 21.Tuntuimad kesklinna kaubamajad on Stockmann, Sokos ja Aleksi13.

ForumMannerheimintie 20A, 00100 Helsingi, tel +358 9 565 7450, e-post: info@cityforum.fi,www.cityforum.fi. Mannerheimintie ääres Forumi klaasseina taga asub mitu korruse-täit kauplusi, kohvikuid ja restorane.Forumis leiab ühest kohast kõik kõigeihaldusväärsemad brändid.

Iso OmenaPiispansilta 9, 02230 Espoo,tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi.Iso Omena on Espoos omaette väike linnak,milles asub üle 100 erineva kaupluse.

ItäkeskusTel +358 9 343 1005, www.itis.fi.Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, pea-tuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel

ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

JumboVantaanportinkatu 3, 01510 Vantaa,www.jumbo.fi. Jumbos on kaks kaubamaja,kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- javabaajakauplust ning restoranid. Jumboon kogu perele mõeldud ostukeskus.

KamppiUrho Kekkosen katu 1, 00100 Helsingi,tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi.Helsingi uusim kaubakeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kui soovid ostelda ja aega viita, siis pakub Kamppi võimalusi varahommi-kust hilisõhtuni.

Kiseleffi majaAleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27,Helsingi, www.kiseleffintalo.fi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulu-kaunistustega Kiseleffi maja eriti meeldivpaik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

KluuviAleksanterinkatu 9, 0100 Helsingi,www.kluuvi.fi. Kluuvi on esinduslik kauba-keskus Senaatintori läheduses, kus leidub muu hulgas huvitavaid rõivapoode noorte-le. Kes otsib, see leiab.

Kämp GalleriaKluuvikatu 4, 00100 Helsingi,www.kampgalleria.fi. Kämp Galleria on kauba keskus, mille osa on ka luksushotellKämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

SelloLeppävaarankatu 3—9, 02600 Espoo,tel +358 9 599 889, www.sello.fi.Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastegaFallkulla koduloomaparkFallkulla, Tapanila, 00730 Helsingi,tel +358 9 3108 9094,www.hel.fi/wps/portal/Nuorisoasiainkeskus.Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi: lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte,hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi. Pühapäevad on mõeldud peredele loomadega tutvumiseks.

Gardenia-Helsinki botaanikaaedKoetilantie 1 (Viikki), 00790 Helsingi, tel+358 9 3478 4050, www.gardenia-helsinki.fi.Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub

Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitse-ala ja Helsingi ülikooli filiaali lähedal. Aasta-ringselt avatud klaasist troopikamajast avaneb vaade Helsingi vanimatele põllu-maadele. Eriliseks teevad Gardenia aiad, muu seas Jaapani stiilis aed, roosi- ja pojengiaiad. Erinevad näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskusTikkurila, 01300 Vantaa, tel +358 9 857 99,e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi.Kõik inimesed on uudishimulikud, meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemuseni ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki Heureka. Heureka toob oma näitustega põnevust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

HopLopi seiklusparkNäiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4,01510 Vantaa, tel +358 9 7555 227, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi. HopLop on aastaringselt avatud siseseiklus-parkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meele-lahutust ning ajaviidet 1—10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapse-ga kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Korkeasaari loomaaedMustikkamaanpolku 12, 00570 Helsingi,tel +358 9 169 5969, www.korkeasaari.fi.Korkeasaari loomaaias kohtab loomi niitundrast kui troopilisest vihmametsast.Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülg-sus: papagoid, maod, sisalikud, väikesed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad — põdra, tundraöökulli ja muskushärja — leiad õuest nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Linnanmäki lõbustusparkTivolikuja 1, 00510 Helsingi,tel +358 9 773 99 400, www.linnanmaki.fi.Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni,millel saab lustida kogu päeva!

MegazoneSulkapolku 2 (Pitäjänmäki), Helsingi, tel+358 10 548 9201, e-post: info@megazone.www.megazone.fi. Taibukust ja kiirust eel-dav maagiline seiklus siseruumides hargne-vates labürintides. Mäng on ohutu ja sobibkõigile. Alati on kohal ka personal, kesvajadusel nõustab ja aitab. Räägitaksesoome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailmTivolitie 10, 00510 Helsingi,tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi.Keskus on väga populaarne, merealuseeluga on tänaseks tutvunud juba 1,2 miljonit

külastajat. Sea Life viib külastajad maagilisele,lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda.Muu hulgas on eksponeeritud 10 erinevathailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm. Kokku üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Seiklushall HuimalaJuvankartanontie 15, 02920 Espoo,www.huimala.fi. Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liiku-misrõõmu ja põnevat tegevust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavadennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

Serena veeparkTornimäentie 10, 02970 Espoo, tel+358 9 88705 555, e-post: info@serena.fi,www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alatitroopiliselt soe veelõbustuspark Serenapakub nii palju võimalusi, et innukamateleveefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjalpargis purskab, voolab, mullitab ja lainetabtroopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes,liumägedes, terrassi- ja mullivannides ninglastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud saunakoobastik,mida tasuks ilmtingimata külastada.

SuomenlinnaKauppatorilt veebussi või praamigaMustasaarele, tel +358 9 684 1880,e-post: matkailu@suomenlinna.fi,www.suomenlinna.fi. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega, nautida parke, merd ja saaris-tuloodust. Suomenlinnas on 6 muuseumi, ekskursioonid giidiga, näitused ja kaunid käsitööesemed. Toimuvad üritused, näiteks Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele suveprogrammile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuuri-reiside sihtkoht.

Tropicario troopikamajaSturenkatu 27, 00510 Helsingi,tel +358 40 7634 727, www.tropicario.com.Tropicario on Põhjamaade kaasaegseimtroopikamaja, mis keskendub madudeleja sisalikele. Näha saab maailma mürgisei-maid madusid, suuri varaane ning hulgali-selt muid roomajaid ja loomi, muu hulgaslinde ja kalu. Näitusel eksponeeritaksetõeliselt haruldasi sisalikke ja madusid.

lastesõbralikud muuseumid

Loodusteaduste muuseumPohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi.Avatud T—K, R 9—16, N 9—18, L—P 10—16. Esuletud. www.fmnh.helsinki.fi. Helsingi

Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollekt-siooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised välja-panekud vahelduvad korrapäraselt.

Päevalehe muuseumLudviginkatu 2—4, Helsingi. Avatud T—P 11—17, www.paivalehdenmuseo.fi. Muuseumist saab teavet ajalehetööst ja selle ajaloost.

LastemuuseumTuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi,www.helsinginkaupunginmuseo.fi.Laste ja noorte elu kajastavad näitusedon koostatud laste endi kaasabil.

Mängukarumuuseum Helsingi Vanha Nalle Hämeentie 34D (sisehoov), Helsingi. Avatud L ja P 12—18, www.nallet.fi. Mängukaru- ja hobimuuseum, kus muu seas tutvustatakse ka kaameraid ja vanaaegseid rahasid.

TeatrimuuseumTallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi.Avatud T—P 11—18, www.teatterimuseo.fi.Muuseumikülastaja saab võimaluse seigel-da teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna — SoomeMänguasjamuuseumNäitusekeskus WeeGees, Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo. Avatud T 11—18, K—N 11—20, R—P 11—18, www.leikkilinna.fi.Leikkilinna on mängukultuuri muuseum,mis tutvustab mänge ja mänguasju1900. aastate algusest tänapäevani.Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaarded, näitused ja mälestused.

vaba aegFlamingo vabaajakeskusTasetie 8 (Jumbo kaubakeskuse kõrval),Vantaa, www.flamingo.fi, avatud ööpä-evaringselt. Suur veepark, spaa- ja tervisekeskus, keegel, kino, mitmekesine restoranimaailm, ööklubi, showrestoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa. 800 tasuta parkimiskohta.

ehitamineMekanoväriPuusepänkatu 6, Helsingi, tel +358 9 788 058,www.mekanoväri.fi, avatud E—R 7—17.Lai valik kvaliteetseid värve, pahtleid, töörõivaid ja kattematerjale. Teenindus nii eesti kui vene keeles.

Soome viis suurimat linna

Soome viis suurimat linnaSoome viis suurimat linna on Helsingi,Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja üri-tuste kohta leiad järgmistelt aadressidelt.Helsingi, www.visithelsinki.fiEspoo, www.visitespoo.fiTampere, www.tampere.fi/matkailuVantaa, www.vantaa.fiTurku, www.turkutouring.fi

Eckerö LineEestis +372 6 646 000Soomes +358 6000 4300 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Laev: Nordlandia

Tallinnas Reisisadam A-terminalHelsingis Länsiterminal

www.eckeroline.ee

LindaLineEestis +372 6 999 333Soomes +358 600 066 8970 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Tallinnas Linnahalli sadamHelsingis Makasiiniterminal

www.lindaliini.ee

TallinkEestis +372 6 409 808.

Soomes +358 6 001 5700 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus). Laevad: Tallink Star, Baltic Princess, Superstar

Tallinnas Reisisadam D-terminalHelsingis Länsiterminal. www.tallink.ee

Viking LineEestis +372 6 663 966; Soomes +358 6 004 1577 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Laevad: Viking XPRS

Tallinnas Reisisadam A-terminal

Helsingis Katajanokka terminalwww.vikingline.ee

FinnairEestis +372 6 266 310, +372 6 266 309Soomes +358 600 140 140www.finnair.ee

Air BalticTel. +371 6700 6006 või +370 7005 5660www.airbaltic.com

laevad/lennud mkmmis kus mil lal

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 02 8

kultuur© The Baltic Guide

Klubi

Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaiku-katu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud T—N 21—03, R—L 22—04, P 20—03. Kava kodulehel.

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi, avatud T—P 16—02. Club Liberté pakub elavmuusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.

NosturiTelakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas paiknev muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi.Kavas palju live-esinemisi, täpsem info kodulehel!

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi, avatud E—L 20—04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville’i köök pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi, avatud P—N 21—02, R—L 21—03 juhul kui ei ole teisiti kirjas. Vaata esinemiskava kodu-lehelt. Soome mainekamaid rokiklubisid.

19.12 23.30 Tavastia laupäevadisko25.12 22 Tavastia jõulupidu26.12 20 Scandinavian Music Group 23.30 Tavastia laupäevadisko28.12 20 Helldone Festival 2009 —

HIM, Flamer ja The 69 Eyes29.12 20 Helldone Festival 2009 — HIM,

Ghost Brigade ja The 69 Eyes30.12 20 Helldone Festival 2009 — HIM,

Vanity Beach ja The 69 Eyes31.12 20 Helldone Festival 2009 — HIM,

Major Label ja Anathema acoustic2.1 20 Manna5.1 20 Tarharyhmä6.1 20 Vesterinen 7.1 20 Doom Unit, The Grammers8.1 19 R’n’P Festival — No Shame,

Masshysteri (Rootsi), Abduktio, Moses Hazy, Relentless

9.1 20 The Micragirls, The Souls13.1 20 Mean Streets (Rootsi),

The Tarantula Waltz (Rootsi)19.1 20 Sunn O))) (USA), Pharaoh

Overlord21.1 20 Veljekset Chydenius22.1 21 Tuomo, Sansa23.1 20 Backyard Babies (Rootsi)27.1 20 Tuomari Nurmio & Hunajaluut30.1 20 UK Subs (UK), The Vibrators (UK)2.2 20 The Real McKenzies (Kanada),

Heartbreak Stereo4.2 20 Takida (Rootsi)6.2 21 Reggae Snowsplash11.2 20 UMO goes Blues Brothers!13.2 20 Cannabis Corpse (USA)22.2 20 Skindred (UK)26.2 21 Cult Of Luna (Rootsi)27.2 20 Irina28.2 20 Deathstars (Rootsi),

Fear Of Domination12.3 20 Tindersticks (UK)23.3 20 The Baseballs (Saksamaa)

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, avatud P 12—24, E—N 11—24, R 11—04, L 12—04.Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.

KontsertLisainfo www.livenation.fi, www.festivals.fi

1.2 Machine Head, Helsingi Jäähall2.2 Depeche Mode,

Helsingi Hartwall Areena6.2 Lyle Lowett, Helsingi Kulttuuritalo15.2 Lacuna Coil,

Helsingi ööklubi Nosturi16.2 MEW, Helsingi Kulttuuritalo22.2 20 Rammstein,

Helsingi Hartwall Areena5.3 Kent, Helsingi Hartwall Areena7.3 Tokio Hotel,

Helsingi Hartwall Areena8.3 Lamb of God, Helsingi Kulttuuritalo12.3 30 Seconds to Mars,

Helsingi Jäähall28.3 19 Status Quo, Helsingi Finlandia-talo26.4 Mariza, Helsingi Finlandia-talo10.6 Whitney Houston, Helsingi

Hartwall Areena20.—21.8 U2, Helsingi Olümpiastaadion

Festival8.—9.1 Folklandia kruiis Turu-Stockholm14.—21.2 Kokkola Talveharmoonia22.—28.2 Laste ja noorte

teatripäevad Oulus11.—14.3 Turku Jazz12.—20.3 Oulu Muusikafestival14.—18.4 Tampere Biennale20.—25.4 Tampere kaasaegse tantsu festival

Teater/muusikaFinlandia-taloMannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad uhkeimad firmapeod, konve-rentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippu-palvelu ja Lippupiste müügipunktidest.

19.12 18 Jari Sillanpää jõulukontsert3.1 15 Viini Uusaastakontsert: Schön-

brunni linnaorkester (Austria)13.1 19 Sümfooniakontsert, dirigent

Sakari Oramo, kavas Dvorák, Prokofjev

15.1 19 Finlandia Jazz, Jussi Lehtonen Band, Kaisa Kulmala Trio, Jussi Fredriksson Busy Turtles

16.1 19 Suur Johann Straussi gala, Strauss Festival Orchestra

17.1 19 Hispaania kitarriõhtu, St. Petersburg State Symphony Orchestra

22.1 19 Sümfooniakontsert27.1 19 Sümfooniakontsert, kavas Messi-

aen, Bartók ja Musorgsky-Ravel31.1 19.30 Sibafesti orelikontsert, kavas Bach,

Vierne, Below, Muschel, Prokofjev5.2 19 Sümfooniakontsert, kavas Mahler7.2 18 Anna Puu10.2 19 Sümfooniakontsert, kavas Klami,

Martinu, Mahler ja Hindemith14.2 17 Savonlinna ooperifestivali

ooperikontsert17.2 14 Sibeliuse Akadeemia orelimatinee20.2 19 Grand Slam25.2 19 Kevin Costner & Modern West5.3 20 Diego el Cigala6.3 18 Katri Helena19.3 19 Venemaa armee koor, ballett

ja orkester24.3 19 Sümfooniakontsert, kavas Wid-

mann, Schönberg, Debussy, Ravel28.3 19 Status Quo

Helsingi LinnateaterEnsi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi

Soome RahvusteaterLäntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi

Esietenduvad muusikal Mary Poppins, must komöödia Mental Finland ning Disney Džungliraamat, kavas on endiselt Spring Awakening.

Savoy-teaterKasarmikatu 46-48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy

Soome RahvusooperHelsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi

Ooperit, balletti ja kontserte täiskasva-nutele, noortele ja lastele. Sügishooajal mängukavas muu hulgas Aleksis Kivi, Falstaff, Chénier, La Traviata, Rusalka ja Bajadeer.

Tampere OoperiteaterYliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fiTampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.

Muuseum ja näitusNB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Amos Andersoni kunstimuuseumYrjönkatu 27, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fiAvatud E, N ja R 10—18, K 10—20, L—P 11—17.

29.5.09—20.9.10 Modernismi kaks nägu

Ateneumi kunstimuuseumKaivokatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fiAvatud T ja R 9—18, K ja N 9—20, L ja P 11—17.

18.9.9—6.1.10 Pablo Picasso18.9.9—6.1.10 Picasso moodi

DisainimuuseumKorkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi, tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fiAvatud suvel 1.6—31.8. E—P 11—18 (T 11—20, K—P 11—18).16.10—24.1 Soome ehete sajand

Hakasalmi villa, Helsingi LinnamuuseumKaramzininkatu 2, Helsingi, tel +358 9 169 3444. Avatud K—P 11—17.

Põhinäitused: Helsingi areng, Hea kodanik14.10.9—28.3.10 Signe Branderi fotod

EMMAWeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo, tel +358 9 8165 7512, e-post: info@emma.museum, http://emma.museumAvatud T, R—P 11—18, K—N 11—20.Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest14.10.9—10.1.10 Tapio Wirkkala skulptuurid14.10.9—10.1.10 Art & Language

Sederholmi maja, Helsingi LinnamuuseumAleksanterinkatu 16—18, Helsingi, tel +358 9 169 3625

Helsingi linna kunstimuuseum TennispalatsiSalomonkatu 15, 00100 Helsingi, tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fiAvatud T—P 11—20.30.

Kuni 14.3 Enchanting Beauty, meistriteo-sed Tretjakovi galerii kollektsioonidest.

Kiasma nüüdiskunstimuuseumMannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fiAvatud T 10—17, K—P 10—20.30.

27.3—31.12 Õigetes jälgedes, Kiasma 10. kollektsiooninäitus.

Heureka teaduskeskusTiedepuisto 1, Vantaa, tel +358 9 857 99, www.heureka.fi

Alates 4.4 Heureka klassikaAlates 4.4 Kummalised olendid — Bestiarium Construendum

Seurasaari VabaõhumuuseumSeurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaariAvatud E—P 11—17 (1.6—31.8).E—R 9—15, L—P 11—17 (15.5—31.5 ja 1.9—15.9).

Sinebrychoffi kunstimuuseum Bulevardi 40, 00120 Helsingi, tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuuseum.fiAvatud T, R 10—18; K, N 10—20; L, P 11—17.

Põhinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvusvaheliselt olulisematest maalidest.11.9—31.12 Kõrtsid ja rahvalõbustused

Soome Rahvusmuusem Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi, tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm

Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg2. korrusel Riik ja rahvas — Soome rahvus kultuur 18. ja 19. sajandil3. korrusel käsitöötuba Vintti, avatud T—P 12—16.

20.11.9—22.11.10 Tagaotsitav — Armfelt, G.M. Armfelt (1757—1814) kuninga ja keisri ohvitser

Soome SpordimuuseumOlympiastadion, 00250 Helsingi, tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fiAvatud E—R 11—17, L—P 12—16.

Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist. Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Soome PostimuuseumAsema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseoAvatud E—R 10—18, L—P 12—17.

Soome KlaasimuuseumTehtaankatu 23, 11910 Riihimäki, tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar—det-sember T—P 10—18, jaanuaris suletud.

Alvar Aalto muuseumAlvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä, tel +358 14 624 809, www.alvaraalto.fiAvatud T—P 11—18, juuli—august T—R 10—18, L—P 11—18, suletud E.

Püsiekspositsioon: Alvar Aalto. Arhitekt. Näha saab interjööre, makette, multimee-diat ja filme.10.11—31.12 Alvar Aalto — Puu ulatuvus

mkmmis kus mil lal

√Picassod lähevad tagasi PariisiAteneumi kunstimuuseumi esinduslik Pablo Picasso (1881—1973) loomingut tutvustav näitus on saanud rekordilise publikuhuvi osaliseks. Paarsada väljapandud teost on pärit Musée National Picasso kogudest Pariisis ja annavad ülevaate kunstniku loomingu kõikidest etappidest. Kahjuks saab näitust imetleda vaid jaanuarini, siis pakitakse teosed kokku ja need rända-vad tagasi kodumuuseumisse.

Kuni 6.1 Ateneumi kunstimuuseum, Helsingi.

T H E B A LT I C G U I D E T A L V 2 0 0 9/10 29

Eesti Suursaatkond Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki Tel +358 9 622 02 60, faks +358 9 622 02 610 E-post: embassy.helsinki@mfa.ee www.estemb.fi

Hädaabi 112 (tasuta)

Politsei 112 (tasuta)

Meditsiiniinfo +358 910 023

Valvehambaarst 9–21 +358 9 736 166

Olulisemad telefoninumbrid

Kõik Soome taksod kuuluvad ühe katusorganisatsiooni

alla ja on seetõttu eriti turvalised ning usaldusväärsed.

Taksohind on kõikjal üks ja sama. Sõidu alustamise tasu

on (E-R 6.00-20.00 ja L-P 6.00-16.00) 5.10 eurot, muul

ajal 8 eurot. Kilomeetri hind on diferentseeritud,

näiteks 1-2 reisija puhul on see 1.33 eurot/km

üle 6 reisija 1.87 eurot/km.

Tellimine tel 01000 700. Soome taksoliidu koduleht on

www.taksiliitto.fi

Helsingi kesklinn

turistiinfo

vaatamisväärsused

muuseumid

teatrid

terminalid

Helsingi linna turismiinfo, Pohjoisesplanandi 19

Helsinki Expert / Tour Shop, Pohjoisesplanadi 19

Helsingi-info / Juugendsaal, Pohjoisesplanadi 19

Soome Turismi Infobüroo, Pohjoisesplanadi 19

Raudteejaam / Hotellikeskus, Asema-aukio

1 1 1 1 2

Toomkirik, Senatiturg

Helsingi Linnavalitsus, Pohjoisesplanadi 11-13

Presidendiloss, Mariankatu 2

Kauppatori turg, Eteläsatama

Peapostimaja / Postimuuseum, Asema-aukio 5H

Autobussijaam, Kamppi keskus

Parlamendihoone, Mannerheimintie 30

Temppeliaukio kirik, Lutherikatu 3

Finlandia-talo kontserdimaja, Mannerheimintie 13

Uspenski katedraal, Liisankatu 29A

Rahvusooper, Helsinginkatu 58

OlümpiastaadionSibeliuse monument, Sibeliuse park, Mechelininkatu

Olulisemad marsruudid

Lääneterminal - kesklinn (Elieli plats) Buss 15 või 15A umbes 15-minutlise intervalliga

Katajanokka - kesklinn Tramm 4 umbes 7-minutilise intervalliga

Helsingi-Vantaa lennujaam - kesklinn (raudteejaam)Kohalikud bussid 415, 451 või 615 ja Finnair City Bus 20-minutilise intervalliga (pilet 4.90 eurot)

Taksod

Olümpiaterminal, Eteläsatama / Olympiaranta 1 (Tallink Silja)

Makasiinitermnal, Eteläsatama / Eteläranta 7 (Linda Line)

Katajanokka terminal, Katajanokkalaituri 8 (Viking Line)

Länsiterminal, Hietasaarenkuja 8 (Tallink Silja, Eckerö Line)

Soome Rahvusteater, Läntinen Teatterikuja 1

Helsingi linnateater, Ensi linja 2

Svenska Teatern, Pohjoisesplanadi 2

3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Helsingi Linnamuuseum, Sofiankatu 4

Ateneumi Kunstimuuseum, Kaivokatu 2

Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2

Soome Rahvusmuuseum, Mannerheimintie 34

Amos Anderssoni kunstimuuseum, Yrjönkatu 27

Disainimuuseum, Korkeavuorenkatu 23

Design Forum Finland, Erottajankatu 7

Sinebrychoffi kunstimuuseum, Bulevardi 40

16 17 18 19 20 21 22 23

24 25 26

27 28

3031

Met

roo

Ruho

laht

iGr

äsvi

ken

Kam

ppi

Kam

pen

Kais

anie

mi

Kajs

anie

mi

Haka

niem

iHa

gnäs

Sörn

äine

nSö

rnäs

Kala

sata

ma

Fisk

ham

nen

Kulo

saar

iBr

ändö

Hert

toni

emi

Hert

onäs

Siili

tieIg

elko

ttsvä

gen

Myl

lypu

roKv

arnb

äcke

nKo

ntul

aGå

rdsb

acka

Mel

lunm

äki

Mel

lung

sbac

ka

Vuos

aari

Nord

sjö

Itäke

skus

Östr

a ce

trum Pu

otila

Botb

y gå

rdRa

stila

Rast

böle

Raut

atie

ntor

iJä

rnvä

gsto

rget

Cent

ral R

ailw

ay

Stat

ion

1

2

3

4 5

6

7

8

9 10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

30

31

Erottajan k

MekanoväriHerttaniemi

Tallink SiljaViking Line

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 03 0

Nõukogude armee suur-

pealetung peatati lõpuks

Tali ja Ihantala külade

juures. See massiivne

rünnak tõi Punaarmee

Soome piirilt ehk Tartu rahu järg-

selt rajajoonelt üle Viiburi Karja-

la lääneservale. Järgmisel teeristil

oleks venelastel juba olnud valida

mitme ümber Saimaa järve viiva

tee vahel. Pärast seda sõlmpunk-

ti poleks enam olnud tõenäoline

peatada Punaarmee tanke vallu-

tamast kogu Soomet.

Nuga oli kõril – seda teadsid

nii Soome sõjaline kui poliitiline

juhtkond. Koguni nii teravalt kõri-

sõlmel, et uut samalaadset riski ei

juletud võtta. Soome saatis rahu-

läbirääkijad Moskvasse ja vahe-

rahu sõlmitigi 19.9.1944.

Lapi sõdaSoome oli sõlminud küll Nõuko-

gude Liiduga vaherahu, kuid Teine

maailmasõda jätkus, sest Soomes

oli ju ikka veel Saksa sõjaväeosi.

Nõukogude Liit käskis Soomel

sakslased riigist välja ajada. Vas-

tasel juhul oleks Punaarmee seda

ise tegema tulnud.

Soomlased aga ei vihanud oma

äsjaseid relvavendi ja nii kulges

Lapi sõda härrasmehelikult. Saks-

lastele anti eelnevalt teada, millal

ja kuhu antakse suurtükkide tule-

löök ja kus rünnatakse. Koostöö

sujus tõrgeteta, sest mõlemal oli

ühine eesmärk. Sakslased viisid

vägesid Norrasse ja soomlased

tegid näo, nagu sunniksid nad

kogu jõuga sakslasi tagant.

Vaherahu sõlminud Soomes

viibis enne lõpliku rahu allakir-

jutamist nii-öelda liitlaste komis-

jon. Soomes oli see tegelikkuses

aga Nõukogude Liidu esindajatest

moodustatud komisjon, mis tõsi

küll – tegutses kõigi liitlaste heaks-

kiidul. Mainitud komisjon nõudis

ähvardavas vormis Lapimaal toi-

muva sõjamängu lõpetamist ning

tegelikule sõjategevusele üle mine-

mist, või muidu … Aega anti järg-

mise hommiku kella kaheksani.

Sellist asjade käiku oli ette näh-

tud ja Soome lasi käiku varuplaani.

Üks jalaväerügement saadeti Tor-

nio juures sakslaste tagalasse des-

santi tegema. Kui see oleks ebaõn-

nestunud, pääsenuksid sõdurid

Rootsi poole põgenema ja samas

oleks ka venelastele võitlustahet

demonstreeritud. Dessant soorita-

ti 1.10.1944 – veerand tundi enne

valvekomisjoni poolt määratud

aja kukkumist. Üllataval kombel

õnnestus see nii hästi, et sinna

saadeti järele koguni lisajõude.

Üks rühm suundus Tornionjõe

orgu pidi, teine aga piki Kemijõge

Rovaniemi suunas.

Sakslased taganesid ja Soome

väed liikusid nende jälgedes. Suuri

lahinguid ei löödud, kuid sõda see

siiski oli ja väiksemaid tõsiseid

tulevahetusi tuli ikka ette. Taga-

nevad Saksa väed tegid kõik, et

soomlaste edenemist takistada –

teel hävitati kõik sillad. Rusudeks

muudeti ka teeäärsed hooned, Rova-

niemi alev – Lapi halduskeskus.

Otse keset Lapi sõda, 1944.

aasta märtsis, sai Soome Valveko-

misjonilt käsu sõjavägi laiali saata.

Venelastele ei meeldinud enam see,

et Soomel oli relvastatud regulaar-

armee. Lapi sõda jäid jätkama kut-

sealused ja armee löögijõud kaha-

nes mõne polguni. Õnneks polnud

enam ka sõda palju järele jäänud

– peaaegu kõik sakslased olid taga-

nenud Norrasse. Jäänud olid vaid

väikesed tugipunktid, mis valvasid

1944–1945 talve jooksul Põhja-La-

pi kohalikel teedel. Kevade tuleku-

ga lahkusid Soomest ka viimased

saksa armee riismed Norra suunas

ja Soome oligi 28.4.1945. võitnud

Lapi sõja.

RelvapeitusSoome kaitsejõududes nähti tule-

vikku mitmetes tumeda varjundi-

tes. Üks süngematest oli nägemus

Soome okupeerimisest või kom-

munistlikust riigipöördest. Selle

puhuks loodi salajasi relvaladusid.

Juhtumit tuntakse soome keeles

nime all: asekätkentäjuttu. Kokku

oli peidetud relvi 35 000 mehe

varustamiseks. Salajased laod oli

väikesed ja hajutatud: üks suurtükk

metsatalu laudas, jalaväerühma

püssid usaldusväärse talu pöönin-

gul, kusagil maase kaevatud laske-

moonakastid jne. Relvade peitmine

toimus 1944. aasta kevadel – samal

ajal kui venelaste tahet väljendav

Valvekomisjon käskis armee laiali

saata. Muret süvendas see, et kohe

peale sõda keelustati riigikaitsele

orienteeritud Kaitseliit.

Nii laiaulatuslikku tegevust ei

saanud aga kuidagi täiesti sala-

duses hoida. Järgmisel kevadel

sai Valvekomsjon asjast teada.

Komisjon, mis sisuliselt väljen-

das Nõukogude Liidu tahet, oli

väga ärritunud kuuldes, et Soo-

mes on tuhandeid peidetud relvi

“põrandaaluse armee” varusta-

miseks. Soome valitsusega räägiti

äärmiselt teravas toonis. Ohvitsere

arreteeriti ja anti kohtu alla, kõrge-

maid ohvitsere läks ja saadeti erru,

kuid keegi ei reetnud. Asekätkentä

jäi ametlike tõendusmaterjalide

kohaselt vaid käputäie ohvitseride

eraviisiliseks ettevõtmiseks, mille

eest ei saanud vastutavaks teha

Soome kaitsejõude ega valitsust.

Kontributsioon ja sõjakurjategijadKaotajate poolel sõjast väljunud

Soome sai kaela kopsaka kont-

ributsiooni. Ametlikult oli sum-

maks 300 miljonit USA dollarit,

aga vastavalt 1938. aasta kursi-

le! Kontributsioon sai makstud

aastaks 1952 ja selleks ajaks oli

see tegeliku toonase kursi koha-

selt juba 600 miljonit. Kontribut-

sioon oli Soomele raske koorem

– umbes 5% Soome aastasest rah-

vuslikust koguproduktist ja 15%

riigi eelarvest.

Kontributsiooni maksmine

aeglustas Soome majanduslikku

arengut märkimisväärselt ja rasked

ajad kestsid 1950. aastate alguseni.

Igas asjas on samas ka hea pool

ja Soomes loodi tänu kontribut-

siooni maksmise vajadusele sellisel

tasemel masinaehitus, mida muu-

des tingimustes vaevalt oleks sün-

dinud. Hiljem, Soome ja NSVLi

kaubavahetuse hiilgeaegadel teenis

see end mitmekordselt tasa.

Sõja järel oli tarvis loomu-

likult süüdlasi, keda kohtu alla

anda ja neid leiti ka Soomest.

Vastu Soome ja lääneriikide sea-

dusi loodi sõjakuritegude seadus,

mida rakendati tagasiulatuvalt.

Selle kohaselt veeti süüpinki sõja-

aastate poliitikud. Oli üks erand –

Soome armee ülemjuhataja ja riigi

president marssal Mannerheim.

Kohtuprotsess oli poliitiline ja

seda teadsid kõik. Valvekomisjon

ehk Nõukogude Liit proovis prot-

sessi käigus kannatamatult pres-

sida soomlastelt välja karmimaid

kohtuotsuseid. Kohtufarss sai läbi

veebruaris 1946. aastaks. Teiste

seas sai sõja aastate president Risto

Ryti kümne aastase vanglakaristu-

se, sama aja peaministrid 6 aastat,

välisministrid 2 aastat ja Berliini

suursaadik 5 aastat. President Paa-

sikivi amnesteeris viimased karis-

tatud 1949. aastal.

Sõja järel on Soomel läinud kokkuvõttes palju paremini kui Eestil. Vahetult pärast sõja lõppu olid aga ka Soomel rasked ajad.

TEKST ANTTI SARASMO, FOTOD STINA KASE

ajalugu

Soomes loodi tänu kontributsiooni maksmise vajadusele sellisel tasemel masinaehitus, mida muudes tingi-mustes vaevalt oleks sündinud.

SõVa

TEKST

SarasmoJUTUSTAB

Kohe pärast sõdaKohe pärast sõda

President Risto Ryti (paremal) sai sõja järel 10 aasta pikkuse vanglakaristuse. Mannerheimist sai president.

Kontributsiooni maksmine edendas tööstuse arengut. Foto Rosenlew-museo

Kalevankatu 3B, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4360, faks +358 9 6844 3610

Tere tulemast meie juurde! Oleme väike kodune kesklinnahotell Helsingi südames. Kõik Helsingi poolt pakutav vaid

jalutuskäigu kaugusel.

Soodsad hinnad, rahulik asukoht ja väiksele perekesksele hotellile omane teenindus.

Lisainfot meie teenuste ja hindade kohta:

www.hotellifinn.fi e-post: hotelli.finn@kolumbus.fi

HELSINGI, FINLAND

Broneeringud:Telefon: +358 9 477 8480info@stadionhostel.fi www.stadionhostel.fi

Stadion HostelOlümpiastaadion Pohjoinen Stadiontie 400250 HelsingiSoome

Hinnad alates17,50 / inAvatud

Broneeringud:

aastaringselt

TUTVU MAAILMA SUURIMATE MADUDEGAHELSINGI KESKLINNAS

Parim perereisi-sihtkoht

2008

Sturenkatu 27

Parim perereisi-sihtkoht

2008

GARDENIA-HELSINKI

ELEVANDI MÄLU 26.12.09-6.1.10Giidita jalutuskäik troopikaaias, millekäigus saab tutvuda nii Aasia elevandieluga kui troopiliste puuliikidega.

TROOPIKAAIA PILETIHINNAD:täiskasvanu 3,50 € - laps 1,80 €pensionär 2 € - perepilet 8 €

WWW.GARDENIA-HELSINKI.FIKoetilantie 1, Viikki, HelsingiTel. +358 9 3478 400

TROOPIKAAED ON AVATUD:E-N 10-18, R suletud, L-P 10-17Vaata lahtiolekuaegade erandeid netist

Troopikaaed

Värskendav sihtkoht aastaringselt!Tule tutvu Kagu-Aasia puuviljade jamaitsetaimedega.

www.visithelsinki.fi

Turismi- ja kongressibürooPohjoisesplanadi 19, PL 28FI-00099 HELSINGI LINNTel +358 (0)9 3101 3300Faks +358 (0)9 3101 3301tourist.info@hel.fi

Avatud: 1.10.–1.5. E–R kl 9-18, L–P kl 10–16 2.5.–30.9. E–R kl 9–20, L–P kl 9–18

Gardenia botaanikaaed (Viikki linnaosas) mõjub linlase hingele palsamina, roheluse keskel saab puhata ja troopilist soojust nautida. Gardenia ürituste-kalender

”Tõde ürtidest” kuni 6.1.Tutvu ürtidega Aasia radadelt ja Euroopa teedelt. Detsembris on väljas Santa Maria maitseainenäitus.

Jalutuskäik ”Elevandi mälu.” kuni 10.1.Troopilises botaanikaaias saab iseseisvalt rada läbides tutvuda troopiliste puuviljade ja Aasia elevandi eluga. Rada on mõeldud lastele, kuid pakub avastamisrõõmu ka lapsemeelsetele täiskasvanutele.

Mis on Helsingis parim aastal 2010?

Kaks uusimat Best of Helsinki 2009 auhinna võitjat.

www.bestofhelsinki.fi

Vali enda arvates parim koht või teenus

Helsingis ja hääleta oma lemmiku poolt!

Osale võistlusel, võida vahvaid auhindu!

Võistlus algab 21.1.2010.

2009 Kasside öö (Korkeasaari). 2009 Vana Kaubahall.

KONTSERDIDMachine Head (USA) 1.2.

Depeche Mode (UK) 2.2.

"Reggae Snowsplash" 6.2.Soome suurim talve -reggaesündmus.

Rammstein (Saksamaa) 22.2.

Status Quo (UK) 28.3.

Kent (Rootsi) 5.3.

HETKEL TOIMUB HELSINGISPablo Picasso näitus (Ateneumi kunstimuuseum). Kuni 6.1.

Jalutuskäik Tallipäkapikuga (Korkeasaari loomaaed). Kuni 6.1.

Talvetsirkus Tuike (tantsuteater Hurjaruuth). Kuni 6.1.

“Õigetel jälgedel” 10. kollekstiooninäitus (kaasaegse kunsti muuseum Kiasma). Kuni 14.2.

Helsingi Jääpark (Rautatientori väljakul). Kuni 31.3.

EDASPIDI TULEKUL – JA VEEL PALJU MUUDToomalaat (Esplanadi park). 7.–22.12. Käsitööna valminud kingitused ja muud jõulukaubad.

Jõulumüük (Vana üliõpilasmaja). 13.–23.12.Traditsiooniline käsitöö, küünlad, sepised, jõuluhõrgutised, rõivad, kaunistused, graafi ka, kaardid, kudumid jpm.

“Matka 2010” (Messikeskus). Põhja-Euroopa suurim turismimess. 21.–24.1.

“Caravan 2010” (Messikeskus). 22.–24.1.

“DocPoint” Dokfi lmifestival. 26.–31.1.Aasta parimad Soome dokfi lmid ja avastused mujalt maailmast.

Disney On Ice – “Miki & Minni imeline reis” (Hartwall Areena). 28.–31.1. Vahva reis nelja põnevasse paika. Miki ja Minni viivad oma külalised väikese merineitsi, lõvikuninga, Lilo & Stitchi ning Peeter Paani lummavasse maailma.

“Liigu ja mängi!” (teaduskeskus Heureka). Näitus paneb kõik liikuma. 31.1–28.3.

“Vene 10 Båt” (Messikeskus). Paadimess. 12.–21.2.Paadi- ja veesporditeemaline tippsündmus.

Apassionata hobushow “Charm of Freedom” (Hartwall Areena). 13.–14.2.Euroopa suurim hobusõu: enam kui 40 hobust, kontinendi parimad ratsutajad, suurepärane muusika, uhked kostüümid ja fantastilised eriefektid.

Vastlapäev Seurasaaril (Seurasaari vabaõhumuusem). 14.2. Vastlapäeva veedetakse Seurasaari peoväljakul hobusõidu ja kelgutamisega. Tõukekelgud ja spetsiaalsed atraktsioonid lastele. Müüakse vastlapäevamaiust.

Linnanmäe talvetrall Jäähelmi (Linnanmäki). 20.–28.2.Tali Helsingis! Kogupereüritusel atraktsioonid kohvitassikarussellist autodroomini, talvelõbud suusatamisest mootorkelgutamiseni ning kuum mahl ja vorstid.

“Viapori Winter Blues” (Suomenlinna merekindlus). 5.–6.3.

Mess “GoExpo, Fillari, Retki, Kunto, Golf, Metsästys, Kalastus 2010” 5.–7.3.(Messikeskus). Huviorbiidis jalgrattad, matkamine, tervisesport, golf, jahindus ja kalapüük.

Helsinki Marathon on Ice (Laajalahti uisuretkerada). 6.3. 20 km, 50 km, 100 km ja 200 km meestele ja naistele (200 km on SM-võistlusdistants).

Lihavõttelaat (Esplanadi park). 24.–28.3.

Mess “OmaMökki, OmaPiha, Oma Koti, Asuntomarkkinat ja Sisusta!” 25.–28.3. (Messikeskus). Teemadeks suvilad, aed, sisustus.

Helsinki Ink ‘10 International Tattoo Convention. 26.–28.3.

American Car Show (Messikeskus). 2.–5.4.

(Võimalikud muudatused.)