28
LAPIMAAL mis kus millal VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS www.balticguide.ee [email protected] EESTI KEELES The Baltic Guide tutvustab teile mida Soomes teha ja näha tasub SOOME KEVAD 2012 Kevademärgid looduses ja inimestes Uuenenud lõbustus- pargid suve ootel Jäähoki MM-võistlused Helsingis Disainipealinn maailmas ja tänavapildis / laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused / Kevadine lumeturism UUS HELSINGI KAART Lk 26

The Baltic Guide EST Kevad 2012

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Soomet tutvustav eestikeelne ajaleht

Citation preview

Page 1: The Baltic Guide EST Kevad 2012

LAPIMAAL

miskusmillal

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETISwww.balticguide.ee • [email protected]

EESTI KEELES

The Baltic Guide tutvustab teile mida

Soomes teha ja näha tasub

SOOME KEVAD 2012

Kevademärgid looduses ja inimestes

Uuenenud lõbustus-pargid suve ootel

Jäähoki MM-võistlused Helsingis

Disainipealinn maailmas ja tänavapildis

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

Kevadine lumeturism

UUS HELSINGI KAART Lk 26

Page 2: The Baltic Guide EST Kevad 2012

Tel. +358 9 85 799, www.heureka.fi, [email protected]

Asukoht: Tikkurila linnaosa, Vantaa15 min Helsingi raudteejaamast (rongid K, I, R, H, Z, N)

Avatud iga päev (v.a 24.-25.12.2012)

Tere tulemast Heureka teaduskeskusse!Heurekas saad tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga kõike ise tehes jakatsetades. Õpi, üllatu ja koge uusi elamusi. Heurekas teenindatakse kaeesti keeles.

Põhinäitusel saate tutvuda järgmiste teemadega:- Mündi teekond- Keskkonnahoidlik tarbimine- Arukas liiklemine- Keeled ja kultuurid- Elu struktuur- Science On a Sphere - Maakerateadus- Heureka klassika

Vahelduvad näitused:- 20X0 – reis tulevikku (8.10.2011-27.1.2013)- Klima X (18.2.2012-27.1.2013)- Dinosaurused (TULEMAS 28.4.-30.9.2012)

Heureka Planetaariumis kolm filmi:- Tee tähtedesse- Zula patrull ja suur ilmaseiklus- Mustad augud - teekond tundmatusse (kuni 1.4.2012)- Avastusretk kosmosesse (tulemas 2.4.2012)

20X0 – reis tulevikku

Klima X 18.2.2012-27.1.2013

SOKOS HOTEL HELSINKI – KVALITEETAEG LINNA SÜDAMES

Naudi puhkust Helsingi kesklinna hubases ja modernses linnahotellis. Linna parimad ostutänavad ja kaubamajad leiad hotelli vahetuslähedusest. Muu hulgas on hotellist kiviviske kaugusel ka Esplanaadi park, Ateneum ja Senatiturg. Meie restoranid Fransmanni ja Memphis pakuvad suussulavaid hõrgutisi igale maitsele.

Hotelli külastajatele -10 % allahindlus Sokos kaubamaja ostudest ning 22 EUR/ööpäev P-Kluuvi parklas (norm. hind 32 EUR/ööpäev)

Parkla asub hotelli vastas, Kaubanduskeskus Kluuvi allkorrusel.

Tere tulemast Sokos Hotel Helsinki’sse!

Kluuvikatu 8, 00100 Helsingi, SoomeTel +358 20 1234 601e-post� hotelhelsinki.helsinki"sokoshotels.ƂYYY�UQMQUJQVGNU�Ƃ

Page 3: The Baltic Guide EST Kevad 2012

Soome

Rootsi

Venemaa

Põhjapolaarjoon

Botnia laht

Soome laht

ViiburSankt-PeterburiMoskva

Turku

Rongireis on Soomega tutvumiseks parim viis. Kaasaegsed rongid viivad reisijaid kõikjale üle Soome kiiresti ja mugavalt.

Et näha Soomet, tasub sõita rongiga

Öise rongiga puhanult Lapimaale

Kui soovid avastada Lapimaa võlusid, vali rong. Kaasaegsetes ja kõigi mugavustega kahekorruselistes magamisvagunites jõuad mugavalt Rovaniemisse ja Kemijärvile.

Autosid vedavate rongide autode peale- ja mahalaadimise koht

Getting there together

Allegro on kiire ja mugav rongiühendus Helsingi ja Sankt-Peterburi vahel

Allegro rongid toovad Soome ja Venemaa huvipakkuvad sihtkohad mugavalt lähemale. Ühest kesklinnast pääseb teise 3,5 tunniga: Allegro on kõige nutikam valik nii puhke- kui ka ärireisijatele. Reisil ei tule ette liigseid viivitusi, kuna rahavahetus, tax free rahatagastamisteenus ja piiriületusformaalsused teostatakse mugavalt sõidu ajal.

Kord päevas väljub Helsingist Moskvasse ka Vene rong Tolstoi.

Lisateave ja broneerimine

VR-Group Ltd, Soome raudtee. Helsingi rongijaamwww.vr.fi

FINLAND

WWW.PROVINSSIROCK.FI

Slayer (US)Snow Patrol (UK)Mastodon (US)Bat For Lashes (UK)The Gaslight Anthem (US)Rise Against (US)Billy Talent (CAN)Kyuss Lives! (US)OFF! (US)Example (UK)JUSTICE LIVE (FR)M83 (FR)Ewert and the Two Dragons (EST)Nightwish (FI) Amorphis (FI), Eläkeläiset (FI), Chisu (FI), Stam1na (FI), Jukka Poika & Sound Explosion Band (FI)

Lippupalvelu.fi(Stockman, Liivalaia 53, Tallinna)

www.provinssirock.fi

www.tiketti.fi www.lippu.fi

PILETID NÜÜD MÜÜGIL!

Page 4: The Baltic Guide EST Kevad 2012

Kog

u pere lõbus päev Tykkimäel!

Möllupaviljo

nis käib hull andmine iga ilmaga.

Kog

u pere lõbus päev Tykkimäel!

Loe lisaks: www.tykkimaki.fi

Lõbusat tegevust - üle 40 atraktsiooni ja mängu

- ka kõige väiksematele mudilastele.Hüppa seiklustesse!

Soome kõrgeim atraktsioon,Starflyer viib teid lend

u - kiirus 70 km/h.

Testi suve uudistoodet - meele

tut Loop Fighter'it!

Eckerö Line’i autopaketid on soodne ja mugav valik mõnusaks laevareisiks Tallinn-Helsingi liinil.

Autoga Soome!

Info ja broneerimine reisibüroodest üle Eesti ja Eckerö Line Tallinna kassast telefonil 66 46 000, www.eckeroline. e

Autopaketi hinda kuulub sõiduauto* ja 2-5 reisija ülevedu ühel suunal, hind sõltub nädalapäevast:

57!

69!

TEISPÄEV kuniNELJAPÄEV

REEDE kuniESMASPÄEV

* sõiduauto max pikkus 6 m, max kõrgus 1,9 m)

& IITTI

UNESCO maailmapärandi objekt Verla

Repovesi rahvuspark

vaid poolteist tundi Helsingist (135 km)

ja muidugi lõbustuspark Tykkimäki

Kouvola TurismLinnavalitsuse hoone, Torikatu 10, KouvolaTel +358 (0)20 6155 295tourism@kinno.!

Arboretum Mustila tee number 6 ääres

Iitti- võluv kirikuküla

Page 5: The Baltic Guide EST Kevad 2012

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 5juhtkiri

Turism on tõusuteel

M öödunud aastal tehti Eesti ja Soome vahel rekordiliselt palju reise. Statistika näitab, et eel-miste aastatega võrreldes kasvas 2011. aastal

nii soomlaste kui eestlaste reisihimu. Laevareisidel ületati seitsme miljoni reisi piir, mis tähendab, et iga päev sõitis üle Soome lahe ühes või teises suunas keskmiselt 20 000 reisijat.

Samal ajal avati uusi lennuliine ja pärast aastatepik-kust pausi taaskäivitati ka kopteriliiklus. Märgid näitavad, et tõusutendents ei vaibu ka sel aastal. Igatahes pani Estonian Air käima uues lennuliinid Tallinna ning Kesk- ja Ida-Soome vahel. Uue laeva lisab graafikusse Eckerö Line, mis tähendab reisijate arvu edasist kasvu.

Analüütikud selgitavad seda Soomes töötavate eestlaste hulga suurenemisega, kuid kõike arvesse

võttes on ka vabaajareiside arv kasvanud. Üha rohkem eestlasi võtab ette perereise autoga, mis annab tunnis-tust, et huvipakkuvad sihtkohad asuvad juba Helsingist kaugemal. Muidugi moodustavad päevaturistid reisijate koguarvust endiselt suurima osa. Sageli sõidetakse Helsingisse lihtsalt ostlema või veetma päeva mõnes turismisihtkohas, näiteks Linnanmäki lõbustuspargis. Igal juhul ei ole näha mingeid märke sellest, et reisijatevool kahe riigi vahel hakkaks kahanema. Seetõttu on lihtne ennustada veelgi elavamat turismiaastat.

Jukka Arponenpeatoimetaja 12–13

sisu

World Design CapitalWorld Design Capital Helsinki ! näitused, projektid.

majandus11 Business Guide: Uus laev Tallinn-Helsingi liinil. Eriline Omenahotelli.

aktuaalne07 Kevadekuulutajad ja tähtsamad sündmused.

Peatoimetaja Jukka ArponenKujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls

Fotograaf Andrei Chertkov Toimetussekretär Pille Luik

KontaktPõhja pst 25, Tallinn, 10415 Eesti

Toimetustel +372 6117 760

[email protected]

[email protected]

Reklaamimüük Jari Rousu tel +358 4 5862 4629

Reklaamihinnad1 lk 2770 !tagakaas 3190 !1/2 lk 1465 ! 1/4 lk 790 !1/8 lk 450 !

Hindadele lisandub käibemaks.

Reklaamimõõdud1/1 lk (laius x kõrgus) 254 x 375 mm

1/2 lk (horisontaal) 254 x 185 mm

1/2 lk (vertikaal) 125 x 375 mm

1/3 lk (horisontaal) 254 x 123 mm

1/4 lk (horisontaal) 254 x 91 mm

1/4 lk (vertikaal) 125 x 185 mm

1/8 lk (horisontaal) 125 x 91 mm

1/8 lk (vertikaal) 61 x 185 mm

MaterjalidValmis materjalid Freehand,

Photoshop, Illustrator, pdf (composite)

Meedia CD, DVD

Kaanefoto Andrei ChertkovModell Radmilla AntonovaMake-up Aljona Tsikunova

Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

K E V A D 2 0 1 2

Klaverivirtuoos Iiro Rantala annab kindlasti ühe bluusifestivali mängulisema kontserdi teemal The History of Jazz. Rantala muusikaline uurimis-retk algab esimesest d!ässmuusikust J. S. Bachist ja liigub läbi aastasadade tulevikku. Teekonnal saadavad teda saksofonist Jukka Perko ja viiuldaja Adam Baldych.

Kokku esineb April Jazzil üle 20 koosseisu. Pealavadeks on Tapiola kesklinnas asuva Espoo kultuurikeskuse 780kohaline Tapiolasali ning 300 inimest mahutav Louhisali koos maja ette püsti-tatud 1000kohalise d!ässitelgiga. Tegevust jätkub ka Kino Tapiolasse, kus näidatakse Saara Cantelli uut filmi „Tähtitaivas talon yllä” (tähistaevas maja kohal), mida saadab elav muusika.25.!29.4 Espoo.

Jukka Arponen

April Jazz pakub virtuoosse mängu võlu, imelisi lauluhääli ning kuume latiinorütme.

April Jazz on Helsingi regiooni suurim iga-aastane d!ässifestival. Sel kevadel toimub festival Espoos Tapiolas juba 26. korda. Kuulajate ette jõuavad nii Soome kui rahvusvahelise muusikataeva tähed.

Festivali korraldaja on traditsiooniliselt Espoo Big Band, mille esinemist saab festivali ajal kuulata kahel korral. Bigbänd astub üles d!ässitelgi laval, kusjuures solistina lööb kaasa suurepärane Patti Austin. Kavas on ka Ella Fitzgeraldi muusikat, mis on pärit Austini Grammy’le kandideerinud plaa-dilt „For Ella” ja parima d!ässvokaali eest Grammy auhinna saanud plaadilt „Avant Gershwin.”

Üks intrigeerivamaid festivalikülalisi saabub Kuubast " legendaarne Afro-Cuban All Stars esineb 14liikmelise orkestriga laupäevasel Ladi-na-Ameerika muusika õhtul. Seda neli korda Grammy’le kandideerinud bändi, mis ühendab mitme põlvkonna muusikuid, juhendab juba Buena Vista Social Clubist tuttav Juan de Marcos. Kuumad rütmid ja tuline tantsumuusika on garan-teeritud. Kui peaks juhtuma selline kurb asi, et kevad pole festivali ajaks veel saabunud, siis kuu-balased sulataksid kindlasti viimasegi lume.

Kevadmuusika restoranid08–09 Helsingi elav muusika. Põhjamaine toit.

turism14–15 Helsingi kevadsündmused: teater, tsirkus, festivalid…16–17 Kevad on Lapimaal turismi tipphooaeg.18 Soodne perehotell Espoo Korpilampis uueneb.19 Kontserdid ja muud üritused.Provinssirock avab festivalisuve.

ostud20–21 Helsingi kesklinna ostutänavad Bulevardi ja Fredrikinkatu.

ajalugu27 Soome presidendi muutumine tugevast juhist arvamusliidriks.

16–1716–17

Foto

Apr

ill Ja

zz (A

fro-

Cuba

n A

ll St

ars)

Trükk AS Kroonpress

D!ässibussiga Helsingist Tapiola ja Helsingi kesklinna vahel toimib hommi-kust õhtuni tihe bussiühendus. April Jazzi ajal on täiendavalt käima pandud festivalibuss Lasipalatsi eest (Mannerheimintie 22"24), millega pääseb otse kontserdile ja tagasi. Tapiolast tagasi Helsingisse väljub buss Sokos Hotel Tapiola Gardeni eest.

Page 6: The Baltic Guide EST Kevad 2012

www.finnishcourses.fiHELSINKI–ESPOO–VANTAA–KAUNIAINEN

Information on Finnish Courses– because you want to learn Finnish

SiiliSilli

Euroopa suurim HOHNWURRQLNDƬUPD�Ja suurepärane vaade tasuta.

Länsisatama (Läänesadam), Jätkäsaari, Helsinki. Alati avatud.

Tuntud oma maitsvate liharoogadepoolest.Maitsvad, suured portsjonid.Soodsad hinnad

Hakklihapihv, 200 g 8.70 !Loomaliha grillpihv 12.50 !

STEAK HOUSEA L A T E S A A S T A S T 1 9 8 6

Tel +358 9 694 4207E-R 10.30-21L 10.30-19, P 11-19

Forum Mannerheimintie 20Eteläesplanadi 24Tel +358 9 611 217E-T 10.30-23K-L 10.30-24, P 12-22

LINNA PARIMAD BIIFSTEEGIDH E L S I N G I - L A H T I - T A M P E R E

w w w . m a n h a t t a n s t e a k h o u s e . f i

Tere tulemast!

Enam kui sajandivanune restoran Salve on pärl Helsingi

vaatamisväärsuste hulgas. Tänaselgi päeval saab Salves

kogeda aega, mil laevad olid puust ja mehed rauast.

Hõrgutav legend

Hietalahdenranta 11, HelsingiTel. +358 10 76 64280(0,0821 !/kõne + 0,119 !/min)Avatud: E-L 10-24, P 10-23ravintolasalve."

www.balticguide.eewww.balticguide.ee

Page 7: The Baltic Guide EST Kevad 2012

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 7sündmused

Soome kevade TOP7Tantsusuvi Ida-Soome üritusterohke suve avalöögi annab Kuopios juba 43. korda toimuv festival Tanssi ja Soi. Kuopio Tanssii ja Soi pakub seekord eksootikat Indiast, nüüdistantsu Brasiiliast, klassikalist balletti Poolast ja USAst ning Soome esietendusi. Festivali põhiüritused toimuvad Muusikakeskuse kontserdisaalis, kammer-muusikasaalis ja Kultuuriareen 44.

Festivali avab kunstilise juhi Jorma Uotineni ja dirigent Atso Almila ühiselt loodud muusika- ja tantsuetendus. Muusika on pärit Almila sulest, koreograafia Uotinenilt ja teose kannab ette Kuopio Linnaorkester.

Festivalikava teeb hüppe Soomest eksootikasse, kui Muusikakeskuse pealaval astub üles Indiast Manipuri piirkonnast pärit tantsutrupp nimega Ranganiketan. Maailmakuulsa tantsukollektiivi repertuaari kuuluvad tra-ditsioonilised etnilised tantsud, sealhulgas akrobaatilist osavust nõudvad vehklemis- ja trummitantsud. Moderntantsu esindab festivalil jõuline Brasiilia meestrupp Cia Sociedade Masculina.

Tantsunädala lõpuosa on pühendatud balletile. Hiigeledu saavutanud USA trupp Les Ballets Trockadero de Monte Carlo toob Kuopio lavadele suure ja ettearvamatu maailma hõngu. Balletitrupp esitab klassikalise bal-leti pärle, kuid kõik õhulised valgetes seelikutes tantsijad laval on mehed. Trockadero on esinenud muu hulgas Suure Teatri laval ja Lyoni biennaalil.

Trockadero järel vallutab kontserdisaali Poola Rahvusballet, mille reper-tuaari kuulub nii klassikalist ja neoklassikalist balletti kui moderntantsu. Kuopios etendub ka poolakate kunstilise juhi Krzysztof Pastori ohtrat tunnustust leidnud ballett „Kurt Weill.” 14.–20.6 Kuopio.

Angry Birds Land Populaarsest mobiilimängust tuttavad linnud vallutavad Särkänniemi Seikluspargi.Angry Birds on Soome Rovio Entertainment Oy poolt loodud mäng, mis on sõna otseses mõttes vallutanud maailma. Järgmisel suvel avatakse Särkänniemi lõbustuspargis Angry Birds Land, mis on peredele ja eriti pere väiksematele suunatud temaatiliselt terviklik ala. „Tahtsime luua mõne kindla, seni kasutamata teemaga seotud ala ja ühendada see meie juba tunnustust leidnud seikluspargiga,” selgitas Särkänniemi tegevdi-rektor Miikka Seppälä. „Angry Birdsi tegelased on tuntud kogu maailmas, need meeldivad igas vanuses inimestele ning on Soomes loodud, seega sobivad need meie seiklusparki suurepäraselt,” ütles Seppälä.

„Meie eesmärk oli motiveerida Angry Birdsi fänne, nii täiskasvanuid kui lapsi, liikuma ja nautima ka õuetegevusi. Siinkohal tegi Särkänniemi Seikluspark koostööd Rovaniemi lõbustuspargi looja Lappset Group Oy ja teiste juhtivate lõbustuspargiloojatega, et pakkuda pakkuda rõõmsaid Angry Birdsi elamusi kogu perele,” ütleb Rovio litsentside ja tootemüügi eest vastutav Harri Koponen.

Särkänniemi Angry Birdsi teema-ala tutvustatakse avalikkusele selle kevade jooksul. Tegemist ei ole ainult ühe atraktsiooni või mänguga, vaid paljudest elementidest koosneva tervikuga. Teine Särkänniemi uudis on Magic Place, kus saavad kokku füüsiline tegevus ja lõbus mängumaailm.

Kõik uuendused on sündinud koostöös Särkänniemi töötajate, disainerite, Rovio Entertainmenti ja lõbustusparkidele spetsialiseerunud Ameerika BDR Design projekteerimisbürooga.Särkänniemi Seikluspargi suvehooaeg algab 28. aprillil.

Kultuur

Q Queen nagu vanastiKiller Queeni suurejooneline show püüab taaselustada seda lavamaagiat, milleni ainult Queen oma kuldajal küündis. 1990. aastate alguses surnud Freddie Mercury rollis on Patrick Myers, kes rabab nii välise sarnasuse kui lauluoskusega. Bänd mängib suure-päraselt ja saund kõlab hämmastavalt algupäraselt.

17.4 Kontserdimaja, Turu.20.4 Sibeliustalo, Lahti.21.4 Finlandia-talo, Helsingi.

Q ABBA ja 1974ABBA on teadagi üks kõigi aegade kõige populaarsemaid ansambleid. Raadiojaamad mängivad jätkuvalt ABBA originaalhitte, kusjuures järjest kasvab peale bände, kes tulevad lagedale oma uusversioonidega. Bänd nimega 1974 on ringi tiirutanud kogu maailmas, esinedes teiste seas koos Rod Stewarti, Spice Girlsi, Kylie Minogue’i ja Cliff Richardiga. Oma tuuril „Tribute to ABBA” esitab 1974 võimalikult origi-naalilähedaselt ajaproovile vastu pidanud hitte, mille seas on näiteks „Dancing Queen”, „Take a Chance on Me” ja „Waterloo”.

27.3 Sibeliustalo, Lahti.30.3 Savoy-teater, Helsingi.31.3 Kontserdimaja, Turu.

TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD TURKU, HELSINGIN KUVAPANKKI / SEPPO LAAKSO & COMMA IMAGE, SÄRKÄNNIEMI

01 PidustusedLihavõtted, volbriöö ja koolide lõpetamised on Soome iga-aastased kevadised suursündmused. Nendega tasub arvestada ka turistidel. Lihavõtte ajal on palju kõikvõima-likke üritusi, kuid enamik poode on suletud. Volbriööl ei ole võimalik vältida karnevalimeeleolu ning juuni alguses täitub linn noorte pidutsejatega.

02 Lõbustus-hooaeg algabLõbustuspargid avavad hooaja kas aprilli lõpus või hiljemalt mais. Linnanmäki lõbustus-pargi avamine langeb aprilli eelviimasele näda-lavahetusele 21.!22.4. Kõrval asuv Sea Life on avatud aasta läbi. Särkänniemi Tamperes avatakse 28.4.

03 Kevadised suusamatkadJärjest kõrgemalt käiv päike ja väike külmakraad muu-davad õues viibimiseks eriti mõnusaks. Päikeselisi päevi on kevadel piisavalt ja siis on säravatel hangedel tore suusatada. Pole ime, et just kevadeti (kuni aprillikuuni) on suusakeskustes kõrghooaeg.

04 GolfKui põhjas alles suusatatakse, on lõuna pool mätas juba haljas. Soome rohkem kui 100 golfiväljakut annavad gol-fituristidele mitmeks aastaks põhjust ringitiirutamiseks.

05 SaarestikuleTuru saarestiku ringtee valiti aasta alguses riigi parimaks turismisihtkohaks. Unikaalne marsruut läbib sadu saari, mida ühendavad parvlaevad ja sillad. Avanevad maas-tikuvaated on võrratud ning alates maist pakutakse tee ääres mitmesuguseid teenuseid. Reis saarestikule algab Turust kas auto või jalgrattaga.

06 Sündmusrikas suviSuveürituste esimesi maiuspalu saab nautima hakata kohe, kui suvi algab. Ees on ootamas tuhandete esinejate ja väiksemate üritustega festivalihooaeg.

07 Presidendivalimised ei toonud üllatusiSoome uus president on Sauli Niinistö, mida oligi ette arvata. Väikese üllatuse valmistas vaid roheliste kandidaat Pekka Haavisto, kes pääses teisele ringile. Koos meessõb-raga registreeritud kooselu elav Haavisto sai erakonna piire ületava arvu poolthääli.

T

Foto

Kuo

pio

tans

sii j

a so

i / E

wa

Kras

ucka

Page 8: The Baltic Guide EST Kevad 2012

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 28 restoranid

Interjöör on muljetavaldav – kõr-ged laed, põhjapõdranahad sein-tel, sarvedest põimitud lambid, mahe valgus ja saami tarbeesemed igal pool. Kõigepealt ilmub lauale kohv. See tuuakse kohale metall-kannus ja valatakse keraamilisse kruusi, kuhu pistetakse ka lusikas. Tundub, nagu oleksid sattunud filmi „Tuletikke laenamas.”

Toiduvalmistamisel püütakse siin kasutada võimalust mööda just Lapimaale ja Soomele oma-seid ehtsaid toiduaineid. Ja paku-takse nii traditsioonilisi kui nüü-disaegseid saami delikatesse. Niisiis on menüüs metslinnuli-ha, mere- ja järvekala, seened ja marjad. Langetan valiku öö otsa hautatud põhjapõdra antrekoodi kasuks koos linnulihavorsti, kar-tulifondanti ja seentega tumedas portveinikastmes.

Kuid kõige tähtsam tundub olevat dessert, milleks on flam-

beeritud petipannkoogid. Alustu-seks tuuakse taldrik jäätisepallide ning hämmastavalt suurte vaari-kate ja põldmurakatega ! ja seda südatalvel! Teises käes on tütarlap-sel kuum pann kookidega. Ta valab toidu üle, süütab põlema ja toime-tab leekivad pannkoogid külma jäätisepalli kõrvale taldrikule. Ümmargused väiksed pannkoo-gid on täiusliku koduse maitsega,

moodustades jäätise ja marjadega võrratu maitsekoosluse.

Hinnad on Helsingi keskmi-sed, mis tähendab, et arve kohvi, mineraalvee, põdraliha ja pann-kookide eest on kokku 45.90.!

Ekbergi sisenedes hakkab pilk otsima istumiskohta, lõpuks avas-tan üksiku tühja laua. Etikett nõuab nimelt lauast tellimist, kuigi koh-vikus on nii baarilett kui vitriinid, kus maiasmokka on ootamas terve müriaad kondiitrikunsti "edööv-reid. Ekberg on ehtne ja stiilne Helsingi kohvik. Asustamisaasta-na on kirjas 1852, kui F. E. Ekberg avas oma küpsetuskoja. Aadres-sil Bulevardi 9 asub kohvik alates 1932. aastast, sellest ajast on pärit ka poleeritud metallpeeglitega interjöör, mida on hoitud muutu-matuna tänase päevani.

Grillitud lõhe salatiga on liht-salt jumalik. Esmapilgul ei tundu selles olevat midagi erilist: vähese kastmega roheline salat, kirssto-matid, värske kurk, küpsetatud

arti"okid, oliivid ning täiuslikult grillitud lõhe. Kuid maitsete koos-kõla on nii hea, et tekib soov taga-si tulla ainuüksi selle kogemu-se kordumise nimel. Muuseas, menüüs on veel ka sändvit"id, supid, quiche’id. Ja muidugi rik-kalik hommikusöögi-buffet, mis argipäevadel maksab 9.90 ja puh-kepäevadel 17.80 eurot.

Aga juba ilmub mu ette kuum "okolaad ja kohviku uhkus – Napoleoni kook. Kook on ilus ning õhulised lehttaignakihid, mille vahel on keedukreem, sula-vad suus. Kuid mulle isiklikult tundub, et prantsusepärane pär-mi-lehttaigna versioon on parem. Kuum "okolaad pole paha, kuid meenutab pigem kakaod. Teisalt on nii taoline kook kui ka kuuma "okolaadi variant iga figuuri jälgi-va isiku jaoks tõelised leiud.

Tervikuna jääb meelde väga meeldiv õhkkond, see on koht, kuhu tahaks tagasi tulla ja veel midagi proovida. Arve tuli kokku 22.90.!

Restoranis Saaga valitseb igati saamilik atmosfäär, mida õhkub kõikjalt – sisekujundusest menüü ja teenindusstiilini.

Tass kohvi maitseb eriti hea klassikalises kohvikuõhkkonnas.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Saami Saaga

Napoleni koogid Ekbergilt

Saaga sisekujunduses on näha palju põhjapõdra sarvi ja nahku.

KUIDAS LEIDA?Restaurant SaagaBulevardi 34, Helsingi. Kaardil B3.

KUIDAS LEIDA?Ekberg, Bulevardi 9, Helsingi. Kaardil B3.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Q Ukulele InglismaaltUkulelel võib mängida ükskõik millist muusikat klassikast kuni raske rokini. Seda tõestab suurepärane Ukulele Orchestra of Great Britain. Kõik orkestriliikmed on väga head lauljad, mis võimaldab rakendada eriti paindlikku reper-tuaaripoliitikat. Ukulelevirtuooside etteasted moodustavad uskumatu muusikalise kokteili, milles leidub irooniat, provokatsiooni, sentimenti ja eelkõige ohtralt huumorit. Kui usu, vaata oma silmaga YouTube’ist.

18.4 Savoy teater, Helsingi.

Q Jäätants tüdrukute heaks „Plan Jäägala” on grandioosne show, milles saab näha üle 150 esmaklassilise uisutaja. Kiira Korpi ja Marigold IceUnity taktikepi all liuglevad jääl Soome parimad uisutajad. Lisaks on laval küm-neid Soome populaarsemaid artiste ja ansambleid. Ürituse tulust toetatakse arengumaades elavate tütarlaste haridust. Kampaania „Koska olen tyttö” (kuna olen tüdruk) kingib ligi 500 miljonile tüd-rukule maailma vaesemates riikides võimaluse paremaks eluks. Jäägala toimub Plani ja Soome Iluuisuliit.

19.4 Barona Areena, Espoo.

Foto

TBG

Arh

iiv, S

TLL

Page 9: The Baltic Guide EST Kevad 2012

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 restoranid

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD TBG!ARHIIV

Live in HelsinkiHelsingi klubides ja tantsurestoranides kuuleb pea igal õhtul heal tasemel elavat muusikat.

9

Helsingist on viimastel aastatel saanud väike muusikasõprade paradiis. Järjest on asutatud uusi elava muusika elamust pakku-vaid restorane ja klubisid, kuid ka vanad pole kuhugi kadunud. Siinkohal toome teie ette The Bal-tic Guide’i valiku Helsingi kesklin-na parimatest live-muusikat pak-kuvatest kohtadest. Arvesse tuleb võtta, et enamasti on tegemist pai-kadega, kus kehtib vanusepiirang alates 18. eluaastast.

Legendaarseim Helsingi klubi on muidugi Tavastia. Selle klubi lavale pääsemine on iga Soome algaja artisti ja keldribändi unistus ning praktiliselt kõik riigi tuntu-mad muusikud on Tavastias esi-nenud. Seal näeb regulaarselt ka maailma mastaapi staaride üles-astumisi. Piletid maksavad esine-jast sõltuvalt 10!30 eurot. Paljude tundmatute bändide hüppelauaks on ka Semifinal.

Bar Loose on retrolik ja mõnus restoran, mille alumisel korrusel asubki Club Loose. See tegutseb live-muusika klubina vähemalt neljal õhtul nädalas (K!L), mõni-kord ka sagedamini. Ühtegi kindlat muusika"anri Loose’is ei eelistata,

män-gitakse nii alter-natiivmuu-sikat 1960nda- te vaimus kui traditsioonilist rokki ja rolli. Piletid maksavad tavaliselt alla 10 euro.

Helsingi uusimate klubide hulka kuuluvat LeBonki tasub külastada juba ainuüksi siseku-junduse tõttu. Klubi on fantaa-siarikkalt kujundatud LeBonki legendi vaimus ja selle keskmes tuksub müstiline Music Machine. Seal korraldatakse näiteks hou-se-bändide teemaõhtuid, filmi-muusikat tutvustavat Soundtrack Party’t ning erinevaid nüüdismuu-sika- ja DJ-õhtuid. Võib juhtuda, et mõnel õhtul on sissepääs tasuta, kuid tavaliselt maksavad piletid 5!10 eurot.

Iiri muusika ja

jookide sõbrad kogunevad Helsingis

Molly Malone’is. Molly laval esitatakse tavaliselt, ehkki

mitte alati, Iiri muusikat. Baar on üks kesklinna mõnusamaid kohti ja sissepääs on tasuta.

Elava muusika ühing ELMU toetab ja pakub kuulamiseks mit-mekülgset mainstream- ja underg-round-kultuuri. Peamiseks ürituste toimumise paigaks on mitmeotstar-beline Nosturi, millest on ELMU juhtimisel saanud Helsingi pare-maid klubisid. Soome rokkbändide kõrval liigub ka palju välismaiseid tipptegijaid. Neile, keda huvitab muusikaelu ja kõik sellega seonduv, on Nosturi just õige koht. Esine-miste ajakava tasub vaadata inter-netist (www.elmu.fi). Piletid mak-savad 10!40 eurot.

On the Rocks on puhas rokk-muusikaklubi otse kesklinnas raudteejaama lähedal. Nimi ree-

dab nii sisustuse kui muusika eri-pära, rääkimata jookidest. Prog-ramm on mitmekülgne, aeg-ajalt võib sattuda stand up-õhtutele. Reedeti toimuvad punkrokiõhtud. Piletid maksavad 5!10 eurot, kuid palju on ka selliseid õhtuid, mil sisse saab hoopis tasuta.

Elavast muusikast rääkides ei saa mainimata jätta Virgin Oil Co’d. Ameerikahõngulise resto-rani klubis on heatasemelisi live-esinemisi korraldatud peamiselt reedeti ja laupäeviti, mõnikord ka teistel nädalapäevadel. Piletid kõiguvad 8!35 euro vahel.

Erakordselt edukas d"ässiklubi Storyville on Helsingi restoranide hulgas elav legend. Juba paarküm-mend aastat Helsingi populaarse-mate restoranide hulka kuulunud Storyville’is mängitakse igal õhtul peamiselt traditsioonilist d"ässi ning rütmi ja bluusi. Esinejad on oma ala tipptegijad ning ka publi-ku seas istub alati palju muusikuid. Storyville’i toit on erakordselt hea, nii et alustada tasuks väikse õhtu-söögiga enne esinemiste algust. Ühtlasi on see võimalus ilma jär-jekorras seismata sisse pääseda. Street Baris kuuleb elavat muusi-kat tasuta, alumise korruse klubi piletid maksavad 8!15 eurot.

Kesklinnas asuv Wanhan Tanssikellari pakub võimalust tantsumuusika taktis jalga kee-rutada. Klubi kavas on peaaegu eranditult armastatud tantsu-muusika parimatelt kodumais-telt esinejatelt. Nädalavahetustel mängitakse muusikat, mis sobib peamiselt vanemale publikumi-le. Piletihinnad jäävad 5!10 euro vahele ja selle raha eest näeb nii laval, tantsupõrandal kui baarileti ääres midagi väga soomlaslikku. Soovitan soojalt!!

ELAV MUUSIKA HELSINGI KESKLINNASKlubi Tavastia, Urho Kekkosen katu 6.Semifinal, Urho Kekkosen katu 6 (sissepääs hoovist). Bar Loose, Annankatu 21.LeBonk, Yrjönkatu 24.Molly Malone’s Irish Bar, Kaisaniemenkatu 1.Nosturi, Telakkakatu 8. On The Rocks, Mikonkatu 15.Virgin Oil Co, Kaivopiha, Mannerheimintie 5.Storyville, Museokatu 8. Parlamendihoone läheduses.Wanhan Tanssikellari, Kaivopiha, Mannerheimintie 3.

Q Iiri folkrokkClannad on 1970. aastal asutatud Iiri perebänd, mille moodustavad kolm õde ja nende kaks onu. Brennanite perekonda kuulub ka Enya, kes oli Clannadi liige aastatel 1979!1982. Clannadit võib pidada üheks rahvusvaheliselt edukamaks Iiri ansambliks. Clannadi loomingust leiab tugevaid Iiri rahvamuusika mõjutusi, mida ansambel kombineerib popmuusika ja uusimate muusikastiilidega.

2.4 Muusikamaja, Helsingi.3.4 Logomo, Turu.

Q Eurovisiooni helilooja IirimaaltJohnny Logan on Eurovisiooni lauluvõistlu-se ajaloo edukaim artist ja helilooja. Ta on võitnud Eurovisiooni kaks korda lauljana (1980, 1987) ja ühe korra heliloojana (1992). Lisaks on tema arrvel teine koht aastast 1984. Logani populaarsemaid hitte ja muud meelepärast muusikat mängitakse mai alguses toimuval kontserdil Lahtis.

3.5 Sibeliustalo, Lahti.

Page 10: The Baltic Guide EST Kevad 2012

Serena-Ski suusapakett al. 140 !/ööpäev*Hinna sees on majutus kahele (kahene tuba), rikkalik bu" et-hommikusöök, tasuta parkimine, WIFI, saun ja ujumisvõimalused hotellis ning mäepiletid kahele.

Korpilammentie 5, 02970 Espoo | +358 9 613 8411 | www.korpilampi.fi

*So

od

ush

ind

keh

tib

Ser

ena

Ski

lah

tio

leku

aega

del

.**

Soo

du

shin

d k

ehti

b 5

.–9.

4.20

12

unistuste puhkuseleTere tulemast

Korpilampi’le

Lihavõttepühade pakett 105 !/inimene**Paketti kuulub majutus 2 ööd, 2 x bu" et-hommikusöök ning 2 x bu" et-lõuna

Vaadake meie kortereid internetist: www.forenom.fi/et-EE/Helistage meile: +358 20 198 3420

Moodsad möbleeritud korterid üle Helsin-gi kesklinna. Proovige Forenom ’i muga-vaid kortereid järgmine kord kui Teie või Teie grupp viibib Helsingi piirkonnas. Meil on ka kortereid teistes Soome linna-des.

Vajad ööbimiskohta Helsingis?

Telli The Baltic Guide koju!

Tellimus Tellin The Baltic Guide - lehe aastaks!

nimi..............................................................................................

ettevõte........................................................................................

aadress.........................................................................................

telefon..........................................................................................

e-mail...........................................................................................

Aastatellimus (4 numbrit)hinnaga 6.50 !

Planeeri juba kodus järgmine reis. Lehe tellijana saad lehe 4 korda aastas kojutooduna. Aastatellimus maksab 6,5!!

Telli internetis: www.balticguide.ee Posti teel: The Baltic Guide, Põhja pst 25, 10415 Tallinn

Page 11: The Baltic Guide EST Kevad 2012

business guideThe Baltic

Omenahotellide kett laieneb Esimese Omenahotelli avami-sest möödub peagi kümme aastat. Hetkel on Soomes selle keti hotelle kümnes linnas. Lisa on tulemas juba tänavu kevadel ja suvel, kui oma uksed teevad lahti uued maju-tuspaigad Oulus ja Poris. Tegu on spetsiifilise kontseptsiooniga hästi toimiva ettevõttega, mistõttu laie-nemine on olnud isegi üllatavalt aeglane. Nimelt keskendub Ome-nahotell ainult kõige olulisemale, suutes seetõttu pakkuda kvaliteet-set hotellimajutust vägagi mõist-liku hinnaga. Baare ja ööklubisid neis hotellides ei leidu ning puu-dub isegi administraator. Koguni toakoristus tellitakse mujalt, mis-tõttu fikseeritud personalikulud sisuliselt puuduvad. Broneerimis-süsteem on koondatud internetti ja töötab automaatselt, nii et ka need kulud on viidud miinimumi. Kõlab peaaegu liiga hästi, kuid toi-mib edukalt.

Tegelikus elus näeb kogu prot-sess välja selline. Alustuseks tuleb sisse logida Omenahotelli onli-ne-broneerimissüsteemi aadressil www.omenahotels.com. Seejärel tuleb valida sobiv linn, soovitud tubade arv ja ööbimiskuupäevad. Vaba toa olemasolu korral sises-tatakse ööbida soovijate arv ning jätkatakse kontaktisiku andme-

tega. Talle saadetakse toa num-ber ja uksekood, millega pääseb nii hotelli kui valitud tuppa. Tuba broneerides võib vastavasse kasti teha linnukese ka hommikueine kohta. Maksta saab internetipan-gas või krediitkaardiga, kusjuures maksta tuleb toa, mitte külastajate arvu eest. Uksekoodid hakkavad kehtima majutuse alguspäeval kell 16. Toas on kindlasti alati kaheini-mesevoodi ja kaks mugavat tugi-toolvoodit. Igas toas on ka linad, käterätid ja tekid neljale inimese-le. Tubade varustusse kuulub veel söögilaud, minikülmik, mikrolai-

neahi, elektrikann ja ühekordsed tassid neljale. Loomulikult on ole-mas WC, du!! ja garderoob ning tasuta WiFi.

Toateeninduse funktsiooni täi-dab teler. Selle kaudu saab teavet näiteks mitmesugustest linnas toi-muvatest üritustest või saata või-malikke veateateid operaatorile.

Omenahotellid on juba ole-mas järgmistes linnades: Helsingi (3), Tampere (2), Jyväskylä, Turu, Vaasa, Seinäjoki, Lahti, Oulu (tule-mas), Pori (tulemas), Kopenhaa-gen ja Stockholm (tulemas). !

TEKST JUKKA ARPONENFOTOD TBG!ARHIIV JA OMENAHOTELLI

FOTOD HELSINKI KUVAPANKKI / SUOMEN ILMAKUVA OY, TYKKIMÄKI, ANDREI CHERTKOV

Q�Majandusuudised

Paremuselt teine reisisihtkoht The New York Times avaldas oma autoriteetsetel veergudel arvamust, mille kohaselt Helsingi on hetkel maailmas järjestuselt teine kõige huvipakkuvam reisisihtkoht. Aasta alguses koostas USA üks prestii!semaid ajalehti edetabeli, kuhu oli valitud kogu maailmast 45 paika, mis võiksid sel aastal huvi pakkuda. Esimesel kohal säras Helsingi ees Panama. Kolmandaks jäi Myanmar (endine Birma), mis on tegemas comeback’i turismiärisse ning neljandana soovitati külastada Londonis toimuvaid olümpiamänge.

Lühikeses selgitavas tekstis mainiti Helsingi atraktiivsuse võtmetegurina disaini, mis loomulikult ongi disainipealinna staatuse lahutamatu osa. Muude huviväärsuste seas toodi esile Design District Helsinki, restoranidest elegantne Chez Dominique ja kuum uustulnuk Olo. Äramärkimist vääris ka vast valminud Muusikamaja ja selle pimestav klaasseintega kontserdisaal.

Suve pööraseim lõbustusSoome lõbustusparkide uusim ja kiireim atraktsioon on Tykkimäki lõbustuspargi Loop Fighter.

Kouvolas asuv Tykkimäki on sel aasta hankinud endale tõeliselt raju seadeldise. Loop Fighter viib julged seiklejad võitlusse gravitatsiooniga. Kiiruse võlusid võivad kogeda kõik, kes on üle 140 cm pikad ja piisavalt vaprad.

Alates 17. maist Tykkimäkis, Kouvolas.

Helsingi turismimes-sil üle 70 000 külastaja Põhjamaade suurima turismiürituse külastajate koguhulk langes eelmise aasta-ga võrreldes 10%.

Jaanuaris Helsingi uuendatud Messikeskuses toimunud Matka 2012 ei huvi-tanud publikut nii, nagu eksponendid lootsid. Samal ajal Helsingis valitsenud halb ilm ning presidendivalimised mõjutasid ilmselt samuti külastajate arvu, mis jäi üle mitme aasta alla 80 000.

Tourest jõudis külastajarekordiniVeebruaris käis Tourest messil maailma reisisihtkohtadega tutvumas rohkem kui 26 000 külastajat. Messil osales 468 põhi- ja kaaseksponenti kokku 26 riigist. Soome osakonnas oli esindatud umbes 15 suuremat turismiobjekti. Touresti varasem külastajarekord pärineb aastast 2010, mil hinnanguliselt külastas messi umbes 23 700 reisihuvilist.

Eckerö Line plaanib tuua Tallinn-Helsingi liinile uue, 2001. aastal Lõuna-Koreas valminud reisilaeva. Kaks tuhat reisijat mahutav alus on paljudele tutta-va Tallink Superstari sõsarlaev. Laev kuulus varem itaallastele ja kandis nime Moby Freedom.

Eckerö Line saab laeva enda valdusse märtsis, see-järel algavad remonditööd. Praegu veel nimetu laev lülitatakse sõiduplaani hiljemalt selle aasta lõpus.

Uus laev Tallinn-Helsingi liinil

Originaalse kontseptsioo-niga Soome hotellikett

avas Kopenhaagenis järjekordse hotelli,

järgmisena on kavas jõuda Stockholmi.

Omenahotelle on lihtne tuvastada logo järgi.

Tubade hinnad on soodsad.

Page 12: The Baltic Guide EST Kevad 2012

sündmused

DC Helsinki projekt naudib pressi hea-tahtlikkust, lehed maailma eri paigus on tõstnud Helsingi huvitavate linnade nimekirja tippu. Tunnustavaid Helsin-

gi-käsitlusi on avaldanud New York Times, Die Zeit, The Guardian, Financial Times, The Independent,

Le Monde, Huffington Post UK, USA TODAY, Elle Decoration, Itaalia Vogue, Svenska Dagbladet, Vanity Fair, Süddeutsche Zeitung jpt.

Kevade tulekuga on järjest enam disainiaasta hõngu märgata ka Helsingi kesklinna tänavapil-dis. !

12

Disainipealinn tänaval ja maailmas

Lennujaama galerii esimene näitus on „Sit down and seize the moment”.

W

Kamppi kaubanduskeskus ja bussijaam on Helsingi rahva-rohkeimad piirkonnad. Iga päev liigub Kamppi väljakul kümneid tuhandeid inimesi, kes kiirusta-vad tööle, koju, kohtama, poodi…

Nüüd rajatakse otse keset kõige aktiivsemat kohta kabel. Projekt sünnib koostöös Helsingi kogu-duste ja sotsiaalametiga. Kabeli ehitustööde ja sellega seonduva-te kulude eest vastutab Helsingi

koguduste assotsiatsioon. Sot-siaalameti asjaks on panna kabe-lisse neli oma töötajat ning hoolit-seda kõige ülejäänu eest. Avamine on kavas 31. mail. !

Disainimuuseumis uuritakse, kuidas disaini abil saab mõju-tada sotsiaalseid probleeme või parandada inimese elukvalitee-ti. Disainimuuseumi uus näitus „DesignWorld ! disaini suuna-näitaja” vaatleb nüüdisdisaini eri valdkondi ning selle osa sot-siaalsel, ökoloogilisel ja üksikisi-ku tasandil. Otsitakse vastuseid küsimusele, kuidas disain vastab muutuva maailma väljakutsetele ja vajadustele. Aktuaalseid küsimusi ja lahendusi vaadeldakse ideede, projektide, prototüüpide ja val-mistoodete kaudu.

„DesignWorld” näitab kriitili-se lähenemise kaudu ökoloogilist ja vastutustundlikku disainitegu, rõhutades uute tehnoloogiate ja materjalide tähtsust. Konkreet-ne disiainiprotsess avaneb Aalto Ülikooli projekti „365 Wellbeing Design Exploration and Experi-mentation” kaudu (DEE). Külas-tajatel on võimalus osaleda ja olla osa tööprotsessist. Aalto Ülikooli puidustuudio esitleb kriisipiirkon-dadesse kavandatud tooteid, mida

muuseumi külastajad saavad ka testida.

„DesignWorld” pakub vaata-miseks värsket maailmatasemel nüüdisdisaini. Siin võib näha töid paljudelt tuntud disaineritelt, nagu Tord Boontje Hollandist, Campa-na vennad Brasiiliast, Anthony Dunne & Fiona Raby Inglismaalt, Yrjö Kukkapuro Soomest ja Pat-ricia Urquiola Itaaliast. Näitusel osalevad projektid on pärit mit-mest prestii"sest kõrgkoolist, sh MIT (Massachusetts Institute of Technology), Stanfordi Üli-kool, EPFL (École Polytechnique Fédérale de Lausanne) ja Tong-jini ülikool Shanghaist. Benetto-ni sõnumikeskus FABRICA toob Disainimuuseumisse nn muutu-va muuseumi, mille teemaks on sedapuhku tulevik.

Disainimuuseumi 2012. aasta näitusekava on osa ametlikust World Design Capital Helsinki 2012 programmist. !27.1–6.5 „DesignWorld”, Disainimuuseum, Helsingi.

Kaasaegne kabel on mõeldud kõigile neile, kes tahavad argisekelduste vahel hetkeks aja maha võtta.

Kabel linna käidavaimas kohas

Helsingi kui disainipealinn on pälvinud positiivset meediatähelepanu paljudes riikides, kuid tähtis on see, kuidas linn rakendab disainiideid igapäevaelus.

TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD WDC!HELSINGI PILDIPANK, FINAVIA

KAMPPI KABELI PÕHIMÕTTED! Kristlik kabel, avatud kõigile inimestele. ! Pakub võimalust keset kiirus-tamist seisatada ja aeg maha võtta. ! Üldsuse, kiriku ja sotsiaaltöötajate kohtumis- ja suhtluspaik. ! Avatud iga päev varahommikust hilisõhtuni. ! Ruumis korraldatakse iga päev rahu ja harmooniat toetavaid palve -minuteid. ! Ei toimu tavapärast jumalateenistust, ei viida läbi kiriklikke toiminguid. ! Pakutakse disaini- ja arhitektuurielamusi. ! Parem linn kõigile. ! Oodatud on kõik usust hoolimata.

Rakendusdisain

?Foto

Mat

erio

us /

Kikk

erla

nd, U

mbr

ella

s fo

r the

Civ

il bu

t Dis

cont

ent M

an, 2

008

Page 13: The Baltic Guide EST Kevad 2012

13T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2

Disainipealinna peamine kohtu-mispaik ! Aalto Ülikooli tudengite projekteeritud puitpaviljon ! asub Arhitektuurimuuseumi ja Disaini-muuseumi vahelisel õuealal. Pavil-joni hakati ehitama aasta alguses ja valmis peaks see saama mais.

Seal korraldatakse töötubasid ning rahvusvahelisi ja kodumai-seid tippnäitusi. Paviljonis aru-tatakse ka muid disainipealinna üritusi ning mitmesuguseid kam-paaniaid. Üritused laienevad ka õue ja tänavale.

Saun on olnud osa nii Turu kultuuri pealinna- kui Helsingi disainipealinna-aasta projektist. Huvitav on see, et disainipealinna saunaprojekti nimi on Kultuuri-saun. Kultuur või mitte, aga uus saun edendab siiski vanu tradit-sioone. Hakaniemi randa kesksele kohale rajatav saun jätkab linna-saunade hääbuvat traditsiooni. Eesmärk on teha ainulaadne ja

elamusterohke saunaskäimise koht vahetult mere ääres. Ehitis on madala energiatarbimisega ja kasutab uusimaid seadmeid. Peale selle on Kultuurisauna eesmärk algatada linna- ja saunakultuuri ning kesklinna rannaalade pare-mat kasutust käsitlevat arutelu. Esimesed leilid visatakse mais.!

Ilma saunata ei ole Soomes pidu.

Paviljoni rajamine

Disainiaastast inspireerituna ja reisijate tungival soovil avatakse kevadel Helsinki-Vantaa lennu-väljal mitu galeriiruumi, kus tut-vustatakse Soome kunsti, disaini ja loovmõtlemist.

Tegemist on Finavia kasutu-sele võetud Art Port galeriikont-septsiooniga. Teadaolevalt ei ole seni ükski teine lennujaam sel-lisel määral kunstile ja disainile tähelepanu pühendanud. „Tahame tugevdada oma positsiooni Põhja-Euroopa juhtiva lennuväljana ning teistest lennujaamadest eristuda. Kunstilennujaama kontseptsioon

on meie jaoks samm meeldejää-va kujunduse suunas,” kirjeldab Finavia kliendisuhete ja turun-dusdirektor Kimmo Ruotsalainen. Ruotsalaineni arvates mõjuvad kunstigaleriid reisikogemust vää-ristavalt. Kunst pakub meelelahu-tust, elamusi ning võimalust hetk kiirustamata aega veeta. Disai-nigalerii esimene näitus on „Sit down and seize the moment.” Näi-tuse 15 tooli tutvustavad Soome mööblidisaini mitme nurga alt. Välja on pandud nii tuntud kui alles oma karjääri alustavate disai-nerite tööd.

Helsinki-Vantaa kunstilennujaam

Kultuurisaun

Ka Lahti, Vantaa ja Espoo osalevad WDC Helsinki projektis.

Lahtis on disainipealinna koh-tumispaigaks Muotohuoltamo (moejaam), kus esitletakse Lahti enda, muud Soome ja rahvus-vahelist disaini. Moejaamas

võib igaüks disainipealinna töös osaleda. Tikkurila Asematiel asuv Designikkuna (disainiaken)

on disainipealinna-aasta näituse- ja üri-tusteruum Vantaas. Näitusepind hakkab pakkuma teavet ja

elamusi kogu 2012. aasta jooksul.

Espoo disai-nipealinna-aasta

teema on „Muotoile Espoo!”. Ürituste keskpunkt WeeGee

avab aastaks näituseruumi, kus saab tutvuda Espoo disainiaasta projektidega ning osaleda semi-naridel ja üritustel.

Mujal linnades

Foto EMMA / Mikael lammgård, Röhsska museet

Page 14: The Baltic Guide EST Kevad 2012

sündm14

Hevimuusikal lastele Populaarne bänd Hevisaurus täidab muusi-kalis keskset rolli.

Soome on vaieldamatu hevi-muusikamaa, mille kohta Lordi bänd on vaid üks näide. Seega on loomulik, et raske muusika vallas tehakse ka lastemuusikat. Härra Hevisaurus on laste Lordi ja liigub nagu ta vanem eeskujugi alati ringi ainult rolliriietes, mis antud juhul tähendab dinosaurusekostüümi… Sama kehtib ka teiste bändiliikmete ehk siis Milli Pilli, Muffi Puffi, Riffi Raffi ja Komppi Momppi kohta.

Saurusegrupile on kirjutatud seiklusmuusikal „Salainen tehtä-vä” (salajane tegutsemine), kus bändiliikmed aitavad väikesel Pirkkol kadunud isa otsida. Enne seda ootab tüdrukut ees veel palju sü!ee keerdkäike ja vaprad tege-lased kohtavad oma teel nii vaen-lasi kui sõpru. Maailma esimeses dinosaurusteteemalises hevimuu-sikalis kuuleme Hevisauruste vanu hitte ning ka etenduse tarbeks val-minud uut muusikat. Lisaks bän-dile osaleb etenduses ka kogenud näitlejaid.!14.4–16.6 Hevisauruse „Salainen tehtävä” Linnanmäki Peacock-teatris.

Uusi Iloinen Teatteri kabaree-show mõjub tõe-lise kevadekuulutajana.

UIT on Soome teatrimaailmas tõusnud ikooni staatusse, täites samas ka uuendaja rasket rolli.

Humoorikaid sket"e ja poliiti-list satiiri oskuslikult muusikaga ühendavad etendused on ajuti hüsteeriliselt lõbusad ja alati üliedukad. Nagu ikka, nii on ka tänavu stsenaristide hulgas Soome parimad tegijad. Esinejate seast võib leida nii tunnustatud näitle-jaid kui hetke kuumimaid popp-

tähti. Ja kui muusikat mängib suu-repärane tantsubänd Jean S., siis on meelelahutuselamus garantee-ritud. Paaritunnine „Ilon palaisia” (rõõmukilde) esietendus toimub 23. märtsil Helsingis Arena laval.!27.3!31.5 „Ilon palasia” Arena laval, Hämeentie 2, Helsingi.

Pargifestivali suurim staar on StingHelsingi südalinnas asuv Kaisani-emi park on paljude suviste suur-sündmuste keskpunkt. Juunis esineb sealsel laval täispika kont-serdiga Inglise superstaar Sting. Kavas on laulja tuntuimad hitid nii The Police’i kui soolokarjääri päe-

vilt. Teised pargifestivali praegu-seks teadaolevad esinejad on hõõ-guva häälega briti soulilaluljatar Rumer ning Latebird’s All Stars. Soomlastest esinejad on Tuure Kilpeläinen, Jonna Tervomaa ja Anssi Kela. Ülejäänud võimali-

ke esinejatega käivad praegu veel läbirääkimised ja nende nimed selguvad kevade jooksul.!16.6 Helsinki Classic Festival, Kaisaniemi park.

Muusika ja huumor

Q Lihavõttenäidend linnatänavail „Via Crucis ! Ristin tie” (risti tee) on traditsiooniline lihavõttenäidend. Kristuse elu viimasest päevast rääkiv kannatusmäng rullub lahti Senati väljakul ja kulmineerub Toomkiriku väravates ristilöömisega. Näidendit võib vaadata ka tänaval rongkäiguga kaasas liikudes. Kokku osaleb näidendis üle saja kutselise ja harrastusnäitleja ning lisaks muid vaba-tahtlikke. Näidend on tasuta.6.!7.4 „Via Crucis”, Senati väljak.

Q Uue tsirkuse päevad Cirko on eelmisel aastal avatud nüüdistsirkuse keskus Helsingis Suvilahtis. Sealkandis asub muide ka Helsingi Eesti Maja. Cirko korral-dab kevadel uue tsirkuse festivali, kuhu on esinema palutud mitmed rahvusvaheliselt tuntud tsirkusetähed. Kavas on ka Soome parimate ning alles alustavate tsirkuseartistide esinemised. Peamiselt toimuvad etendused Suvilahti Cirko keskuses, kuid festivaliüritustest võib osa saada ka pealinna teistes kultuurikeskustes, näiteks Stoas ja Malmitalos.9.!13.5 Cirko festival, Suvilahti.

Q Maailm Helsingis Festival „Maailma kylässä” (maailm külas) teeb Helsingi kesklinnast kultuuride kohtumispaiga. Ürituse tulipunktid on Rautatientori väljak ja Kaisaniemi park, kuhu ehitatakse esinemislavad ning müügi- ja tutvustusboksid. Möödunud aastal osales erinevatel festivaliüritustel hinnanguliselt 80 000 külastajat.

Täpsem festivalikava ei ole ajalehe trükkimineku ajaks veel selgunud, kuid kindlasti püstitatakse kolm lava, kuhu on esinema oodata tervet rida Soome ja rahvusvahelisi tippartiste. Peale muu-sikaürituste toimuvad mõlemal festivalipäeval teatrietendused.

FOTO JANNE MIKKILÄ

FOTOD HELSINKI KUVAPANKKI / SEPPO LAAKSO & BOY HULDEN

FOTO SONYMUSIC

Page 15: The Baltic Guide EST Kevad 2012

mused 15T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2

We Are Helsinki ning Helsinki Design District korraldavad iga kuu teisel neljapäeval hilise Late Night Shopping ostuõhtu. Esialgu on plaanis selliseid üritusi pidada kuni jõuludeni.

Design District Helsinki ! Designkortteli (disainikvartal) on edukalt toiminud juba aas-taid. Praeguseks on projekt alg-setest raamidest üle kasvanud ja selles osaleb ligikaudu 200 Hel-singi kesklinnas asuvat ettevõtet. Design District on tuntud eelar-vamustevaba suhtumise poolest disaini ning lisaks traditsiooni-

listele tegijatele, nagu galeriid ja disainipoed, on ettevõtmisse kaa-satud ka restorane. Eesmärk on rõhutada disaini igapäevast, argi-semat poolt.

Late Night Shoppingu toimu-mise õhtutel on kauplused ava-tud vähemalt kella 21ni. Kohapeal korraldatakse mitmesuguseid üri-tusi, etendusi, kontserte. Kavas on kohtumisi disaineritega, tehakse eripakkumisi jms. Idee on suure-pärane ja The Baltic Guide soovib üritusele jätkuvat edu!!12.4, 10.5, 14.6, 9.8, 13.9, 11.10, 8.11, 13.12 ! Late Night Shopping (juulis ei toimu).

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO COMMA IMAGE

Hilisõhtused disainiostud Helsingis

Kavas on ka arutelud päevakajalistel teemadel, laste- ja klubiüri-tused ning muud mõnusat ajaviidet. Nii mõnigi külastaja tuleb kohale ainult gurmee-elamuste pärast. Nimelt pakutakse festivali putkadest eksootilisi roogi, millest mujal Soomes ei ole kuuldudki. 26.!27.5 Maailma kylässä. Rautatientori ja Kaisaniemi park.

Q Helsingi nädal kaks korda pikem Helsingi päeva tähistatakse ka sel aastal 12. juunil. Helsingi päevast välja kasvanud Helsingi nädal toimub ajavahemikus 31.5!17.6. Sel ajal korraldatakse linna eri paikades tasuta kontserte ja muid üritusi. Lisaks „linnanädalale” on samal ajal käimas ka muud festivalid: Pihlajamäki Goes Blues, Kaartin Soittokunta, Helsinki Samba Carnaval ja Les Lumières. Neist kõige värvikam on ilmselt 15. juunil toimuv Helsinki Samba Carnaval, mis ühendab karnevalimeeleolu tantsuetendusega. Samal päeval peetakse ka Soome sambakoolide meistrivõistlusi, kus tase on kõrge ja kostüümid uskumatult fantastilised.31.5!17.6 Erinevates kohtades Helsingis.

Q Spordiüritus ainult naisteleNaisten Kymppi (naiste kümme) on lõbus, vaheldusrikas ja elamuste-rohke jooksuüritus igas vanuses naistele. Ürituse pealkirjas mainitud kümmet kilomeetrit võib läbida joostes, sörkides või vabalt valitud tempoga kõndides, sest peaasi on värvikas seltskond ja suurepärane meeleolu. Osalejate ja pealtvaatajate rõõmuks kuulub ürituse juurde ka meelelahutus- ja ergutusprogramm. Naisten Kymppi jooksu on korraldatud alates 1983. aastast ning viimastel aastatel on osalejate arv on olnud ligi 20 000. Start ja fini" Olümpiastaadioni ees.27.5 Naisten Kymppi, Olümpiastaadion.

Page 16: The Baltic Guide EST Kevad 2012

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 216 turism

Lapi kuld ja muud põhja imedPõhjas ärkab loodus alles siis, kui mujal Soomes on suur suvi juba käes. Lapimaal saab suusarajale isegi aprillis ja mõne pool mäesuu-satatakse veel juuni keskel. Lapi-maa kevadet ei suuda kirjeldada ei sõnad ega isegi pildid, seda peab kogema oma nahal. Siin aga näpu-näiteid ja fakte neile, kes veel enne suve põhja poole sõita plaanivad.

SUUSAKESKUSEDKogu Lapimaa turism keerleb aasta läbi suusakeskuste ümber. Talvised menuharrastused on suusatamine, mäesuusatamine, põdra- ja koerarakendiga sõitmine ning mootorkelgusafari. Pidevalt mõeldakse välja uusi tegevusi ja ahvatlusi. Viimastel aastatel on populaarseks muutunud jäämaju-tus ja praegu saab juba mitme pool veeta öö iglus või lumehotellis. Endiselt tahetakse käia räätsamat-

kadel sügavas lumes. Suurimad mäesuusakeskused on Ylläs, Levi ja Ruka. Ruka ei asu rangelt võttes küll Lapimaal, kuid on ühisnime-taja alla viimiseks siiski piisavalt lähedal. Ruka väärib mainimist ka Soome pikima suusahooaja tõttu.

KULLAOTSIJADLapin Kulta on populaarne õlleb-ränd, kuid Lapimaalt võib leida ka päris ehtsat kulda. Tegelikult

on seda isegi nii palju, et 1800. aastatel jõudis Lapimaale tõeline kullapalavik. Suurim leitud tükk kaalus üle 350 grammi, kuid kulla-liiva pestakse jõgedest välja tänase päevani. Kullaotsimine on arusaa-davalt populaarne tegevus, eriti Tankavaaras ja Lemmenjokil. Tan-kavaaras asub Kullamuuseum, kus jäädvustatakse Lapi kullaotsingute ajalugu. Seal saab proovida kul-laliiva pesemist siseruumides ja jagatakse praktilisi näpunäiteid,

milliste tunnuste järgi uusi kulla-leiukohti avastada.

JÕULUVANAMaailma tuntuim soomlane on Jõuluvana. Ja Jõuluvana elukoht on muidugi Lapimaal, täpsemalt Korvatunturil. Põhjapolaarjoonel Rovaniemi linna lähedal Pajakyläs asub aga Jõuluvana kontor, kus ta käib iga päev kogu aasta jook-sul külastajatega kohtumas. Sel-les elurõõmust tulvil asulas leia-

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD YLLÄS, LEVI & ROVANIEMI, KAART EVE JAANSOO

Viimased talvised reisid rihitakse Soome Lapimaale.

ROOTSI

NORRA

VENEMAA

Kuusamo

Ruka

RanuaKemi

Polaarjoon RovaniemiKemijärvi

Kittilä LuostoSodankylä

YlläsLeviSaariselkä

EnostekiöIvalo

Inari

SiidaKilpisjärvi

Page 17: The Baltic Guide EST Kevad 2012

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 17turism

vad endale põnevat tegevust igas vanuses külastajad.

Jõuluvana kontor. Joulumaan-tie 1, Põhjapolaarjoon.

AUTOGA RONGILE Lapimaale on Lõuna-Soomest pikk tee. Üks võimalus on sõita Helsin-gist lennukiga, kuid paljud soovi-vad reisida oma autoga. Kes tahab 1000 km pikkust autosõitu lühen-dada, võib kasutada AutoJuna teenust. Õhtul Helsingist väljuva rongi kupees saab mugavalt ööbi-da, samal ajal kui auto reisib rongis „pagasina” kaasas. Hommikut saab tervitada juba Lapimaal ning kohe ka suusaradadele suunduda. Auto-reisirongid sõidavad Helsingist Oulusse, Rovaniemisse, Kolarile ja Kemijärvile. Neljaliikmelise pere ja tavasuuruses sõiduauto üheotsa-pilet maksab umbes 250 eurot.

LÕHEJÕED JA FORELLIJÄRVEDIga kalamehe unistus on püüda kinni üks suuremat sorti lõhe. Lapimaa suured lõhejõed on Tor-nionjoki ja Tenojoki. Ka väikse-matest ojadest püütakse ilusaid kalu. Tunduriala järvede põhili-seks kalasaagiks on forell, mida püütakse palju just talvel.

PÕHJAPÕDRADPõhjapõder on Lapimaal kõige tähtsam loom. Põhjapõtru kasu-tatakse nii turismi edendamiseks kui lihaveistena. Põdrad elavad suurema osa aastast täiesti vabalt tundras. Liikluses tasub põhjapõt-rade suhtes ettevaatlik olla, sest nad võivad karjadena maanteedel liikuda. Põhjas tuleb just põhja-põtradega seotud liiklusõnnetusi ette kahetsusväärselt palju.

INARI JÄRVSoome tuhandetest järvedest suu-ruselt kolmas asub Lapimaal. Inari pindala on üle 1000 km! ja sügavus ligi 100 m. Saari on järves loenda-tud üle 3300. Ukonsaari on saa-mide ajalooline ohvripaik. Korkia Maura saarel asub jääkoobas, mil-les jää ei sula tavaliselt suvelgi.

SOOME KÄSIVARSSoome loodepoolseim osa on Käsivarsi. Just seal asuvad kõrgei-mad tundurid, mille seast kõige kõrgem on Halti (1365 m). Piir-konna turismikeskus asub Kilpis-järvi ääres Rootsi ja Norra piiri-de läheduses. Kilpisjärvi kõrval kõrgub uhke Saana tundur, mille tippu viib korralik ent küllaltki

raske matkarada. See-eest laiub ümberringi hingematvalt kaunis maastik. Kilpisjärvilt pääseb auto-ga Norrasse ja ka Tromsø linna pole just pikk maa.

AMETÜSTID Kuld ei ole ainus väärtus, mida Lapimaa mullast leida võib. Juba Leonardo da Vinci uskus, et „Ametüst hajutab kurjad mõtted ja parandab intellekti.” Ilus ehteki-vi on ammustest aegadest tuntud. Lapi ametüst tekkis 2000 miljonit aastat tagasi iidse suurmäestiku sügavuses. Tänapäeval kaevanda-takse seda Lampivaara Ametüsti-kaevanduses labidameetodil, suuri ekskavaatoreid ei kasutata. Ame-tüsti ei müüda toorkivina, vaid see töödeldakse kohapeal näiteks eheteks. Lampivaara kaevandus on ilmselt ainus kalliskivikaevan-dus maailmas, kuhu korraldatakse ekskursioone. Kaevanduses saab kuulda fakte piirkonna geoloo-giast, ajaloost, kivide füüsikast ja keemiast ning teavet vääriskivide omaduste ja kasutamise kohta. Väidetavalt saab igaüks ise kae-vandada endale isikliku õnneame-tüsti ja selle isegi koju kaasa viia. Kaevandus on avatud aasta läbi.

Väike kaevanduskauplus asub Luosto kesklinnas, Püha-Luoston-tien ääres, hotell Luostotunturi vastas. Sealt saavad meeneid kaasa osta need, kellel kaevandamisega ei vedanud.

ROVANIEMILapimaa ainus korralik linn ja üksiti halduskeskus on Rovaniemi. Tege-mist on ka turismikeskusega, kus saab veeta linna-, loodus-, suusa-, aktiiv- ja kultuuripuhkust. Linna muuseumid eesotsas Arktikumi-ga pakuvad põhjamaise looduse kohta huvitavat teavet. Restorani-dest on omaette vaatamisväärsus legendaarne Pohjanhovi, kus tasub süüa ehtsat põhjapõdra pruuniks praetud liha.

SAAMIDSaamid on Lapimaa põlisrahvas. Täna elab Soome, Norra, Rootsi ja Venemaa põhjapoolsetes piirkon-dades kokku napilt 100 000 saami. Saamid kõnelevad oma keelt ja neil on väga omapärane ajalugu. Soome põhiseaduse kohaselt on saami põliselanikel õigus säilitada ning arendada oma keelt ja kultuuri. Kõi-gis neljas riigis elavate põlisasustu-sega saamide huve esindab mitmeid saami organisatsioone koondav Saami Nõukogu. Saamide alad Soo-mes jäävad Inari, Enontekiö ning Sodankylä ümbrusse. Saami keel sai ametliku staatuse 1992. aastal, kui kehtestati saami keeleseadus. Saami kultuuri tutvustav muuseum asub Siidas (Inaris). !

Levi MC-suusamäel on hea valgustus.Jõuluvana kodu asub Rovaniemi külje all.

Põhjapõdrad on rakendatud turismitööstuse vankri ette.

Loodus on Rovaniemi linnale lähedal.

Page 18: The Baltic Guide EST Kevad 2012

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 218 turism

Hotell looduse rüpes

Möödunud sajandi seitsmeküm-nendatel aastatel valminud hotell Korpilampi oli tolle aja moodsaim konverentsihotell Soomes. Korpi-lampis on suurepärased koosole-kuruumid, kus omal ajal korraldati rahvusvahelisi tippkohtumisi. Üldse on hotellil olnud kirev ajalugu.

Hiljuti vahetas Korpilampi omanikku: hotelli ostis Lomaliitto (puhkuseliidu) pankrotihalduritelt Norra suurettevõte Pandox. Pan-doxile kuulub kümnes riigis kokku 120 hotelli, kuid otseselt vastutab firma ainult mõne üksiku hotelli juhtimise eest. Korpilampi kuulub sellesse vähemusse. Uus omanik annab remondiga hotellile värs-ke ilme, viies ruumid vastavusse tänapäeva vajadustega.

Millised on siis Korpilampi positiivsed küljed puhkusereisi vaatenurgast? Alustuseks suurepä-rane asukoht: vaid vähesed maju-tuskohad võivad kiidelda ühtaegu nii looduskauni ümbruse kui hea

transpordiühendusega. Helsingi kesklinnast ja sadamatest jõuab Korpilampisse poole tunniga. Lisaks asuvad hotelli kõrval Serena veekeskus ning suusarajad. Talvel on veekeskus avatud siiski ainult

nädalavahetustel. Veerandtunnise autosõidu kauguselt leidub mit-meid golfiväljakuid ning laste sise-lõbustuspark Hop Lop. Ja ka tea-duskeskus Heurekasse pole pikka sõitu. Kehä III teed mööda pää-

seb kergesti ja ummikuteta Vantaa Ikeasse. Kaugel pole kaubandus- ja meelelahutuskeskus Jumbo-Fla-mingo ning Tammisto, mis mõle-mad paiknevad pidevalt kasvavas kaubanduspiirkonnas. Sealkandis

asub muu hulgas ka elektrooni-kakauplus Gigantti ja mitu outlet-poodi, sh ka Stockmanni outlet.

Tegelikult sobib hotell hästi motoriseeritud klientidele, sest tasuta parkimiskohti leidub piisa-valt isegi rekkadele. Hotell sobib suurepäraselt peremajutuseks ala-tes mugavast sviidist kuni suur-te kahekohaliste tubadeni, kuhu saab paigutada lisavoodeid. Hind sisaldab veel jõusaali, nelja erineva sauna ja basseini kasutamist. Suvel võib sulpsata selgeveelisse tiiki, tal-vel on samas talisupluse võimalus.

Restoranikohti jagub hotel-lis 350-le inimesele. Neljapäevi-ti lauldakse karaoket ja reedeti tantsitakse elava muusika saa-tel. Pakutakse ka eriprogramme, näiteks toimub märtsis Elvise tribuutkontsert. Paljukiidetud rikkalik Ameerika-Skandinaavia stiilis hommikueine serveeritakse pearestoranis.

Korpilampi tugevamaid trum-pe on aga hinnatase, sest hinnad algavad 58 eurost kahekohalise toa eest. !

TEKST JUKKA ARPONENFOTOD KORPILAMPI OY

Tänavu maikuus peetakse jää-hoki maailmameistrivõistlusi juba 76. korda. Läbi aegade on Soome toonud MMilt kaks maa-ilmameistritiitlit ! aastatel 1995 ja 2011. Selle aasta tähtsaimad hokilahingud peetakse maha Rootsis ja Soomes. Mängukoh-tadeks on Globe Stockholmis ja Hartwall Areena Helsingis. Män-gusüsteem näeb ette, et kui võist-lustules on Rootsi, siis toimuvad alagrupi mängud Globe’is, Soome mängud aga Helsingis. Poolfinaal

ja finaal mängitakse olenemata osalevatest riikidest Helsingis. Soome meeskonna avamäng toi-mub 4. mail Prantsusmaa vastu, finaalmängu on kavas pidada 20. mail.

Turniiri maskott on Toni Kyse-niuse kavandatud „Hockey Bird”, mis on loodud Angry Birds mängu põhjal. Piletite hinnad üksikute-le mängudele algavad Helsingis 150 eurost, kuid finaalipileti eest tuleb välja käia rohkem kui 400 eurot. Kõrgeid hindu on korduvalt kritiseeritud, kuid hinnapoliitika eest vastutav Kalervo Kummola

on hinnataset põhjendanud suure nõudlusega. !4.−20.5 Helsingi ja Stockholm.

Planeerides Helsingi piirkonnas ostureisi, pere- või aktiivset puhkust, tasub kindlasti kaaluda majutuskohana hotell Korpilampit. Eriti siis, kui plaanis on sõita oma autoga.

Soome kaitseb eelmisel kevadel võidetud maailmameistritiitlit Rootsiga kahasse korraldatud jäähoki MM-võistlusel Helsingi Hartwall Areenal.

Jäähoki maailmameister selgub Soomes

Sviidi aknast paistab tiik, kus talvel saab harrastada taliujumist.

Toad on avarad ja puhtad.

Granlundi imevärav Venemaa vastu eelmise MM-võistluse pool-finaalis nüüd ka postmargil.

LÜHIDALT MMST ! Osaleb 16 riiki.! Meeskonnad osalevad alagrupi mängudes, kus igal võistkonnal tuleb mängida seitse mängu. Alagrupi neli parimat kohtuvad teise grupi esime-se neljaga ning kaheksandaks jäänu kukub sarjas madalamale.! Alagrupi mängud ning veerandfi-naalid mängitakse Soomes ja Rootsis.Poolfinaal ja finaal mängitakse Soomes.! Kokku peetakse 64 mängu.

TEKST JUKKA ARPONEN

KUIDAS LEIDA?Hotell KorpilampiKorpilammentie 5, Espoo.

Page 19: The Baltic Guide EST Kevad 2012

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 19kultuur

Lahe festi-val Helsingi naabrusesVantaa Hakunilas korralda-takse suve alguses korralik muusikapidu Rentofest. Kohale saabub suur hulk Soome nüüdismuusika vin-gemaid tegijaid, nende seas Paleface, Redrama ja Jare & Ville Galle. Põhirõhk on seega hiphopil. Õige paiga leiab üles kodulehe juhiste abil, sinna riputatakse hiljem üles ka uuendatud esinemiskava (www.rentofest.fi).25.!26.5 Hakunila Spordikeskus, Vantaa.

Ühepäevane metallipiduKalasadamasSuvel Euroopas toimuva Sonisphere Festivali üheks pea-tuskohaks on taas kord Soome. Sonisphere randub Helsingi Kalasadamas ühepäevaseks fes-tivaliks juuni alguses. Fännidele on lubatud, et siis mängitakse päev läbi ainult ehedat metal-muusikat. Kõige silmapaistvam esineja on Soomes tohutut populaarsust nautiv Metallica, mis tagab festivalile kindla kassa. Lisaks esinevad ka Machine Head, Amorphis ja Gojira.4.6 Kalasadam, Helsingi.

Fantastiline Muusikamaja Tunnustusest hoolimata astus juhtkond kõigest pool aastat pärast maja avamist tagasi. Tekkinud vaidlusi ja lahkarvamusi sooviti avalikkuse tähelepanu eest varjus hoida ning see on isegi hea. Uus direktor leiti kiiresti. Sügisel võt-tis tegevdirektori ülesanded enda kanda pea 10 aastat Pori d!ässifes-tivali juhtinud Katja Leppäkoski.

Kevadel on Muusikamaja kavas palju huvitavat. Kuigi põhi-rõhk on klassikalistel heliteostel, pakutakse muusikat igale maitsele. Lihavõtte eri on Johann Sebastian Bachi „Johannese passioon”, mis on pühendatud Kristuse kanna-tustele vangistamisest matmiseni.Johannese evangeeliumis kir-jeldatud kannatusnädal jaguneb

passioonis mitmeks osaks: Jeesu-se vangistamine, ülempreestrite stseen, Jeesus ja Pilaatus, ristilöö-mine ja matused.

Laulavad metsosopran Lilli Paasikivi, sopran Johanna Rusa-

nen-Kartano, tenor Anssi Hirvo-nen ja bass Jussi Merikanto. Ville Rusanen laulab Peetruse ja Pilaa-tuse ning Pertti Rusanen Jeesuse osa. Peale eelpool loetletute osa-levad veel Kuopio Toomkiriku

Kammerkoor ning 18liikmeline kammerorkester. Dirigeerib Atso Almila. Etendus kestab koos vahe-ajaga 2,5 tundi.

Paar päeva pärast „Johanne-se passiooni” tehakse ajas paari-tuhande aastane hüpe edasi, kui lavale jõuab Panu Savolaineni „Proprius” koos saksofonist Jukka Perkoga.

Soome estraadimuusika üks paremaid tõlgendajaid on Anna Eriksson, kellel ilmub kevadel uus plaat. Lisaks annab ta plaadi teemal kontserdi Muusikamajas, seega mahub kevade kontserdikavasse ka Soome estraadimuusikat.

Mai lõpus lahkub oma töö-postilt Raadio Sümfooniaorkest-ri kauaaegne peadirigent Saka-ri Oramo. Lahkumiskontserdil

tulevad ettekandele muu hulgas Prokofjevi ja Debussy heliteo-sed.!

Helsingi uus Muusikamaja on pälvinud kiidusõnu paljudelt külalisesinejailt alates Rolando Villazonist kuni Viini filharmoonikuteni, seda on kiitnud dirigendid, maja oma orkestrid ning laiem avalikkus.

MUUSIKAMAJASKontserdid iga päev7.4 J. S. Bach „Johannese passioon”.9.4 Panu Savolainen „Proprius” koos

Jukka Perkoga.28.4 Anna Eriksson.25.5 RSO peadirigent Sakari Oramo

lahkumiskontsert.Lisateavet: www.musiikkitalo.fi.

TEKST JUKKA ARPONEN

Seinäjoki Törnävänsaaris korraldatakse juba 34. korda rokifestivali „Ihmisten Juhla” (inimeste pidu).

Provinssirock on olnud aastast 1979 kuni tänini tähtsaim suvealguse verstapost, millele järgneb suur suviste festivalide laine. Ja kuna Sauna Open Air jätab sel suvel ühe aasta vahele, on Provinssirock taas ja täiesti teenitult suve esimene korralik rokisündmus. Traditsioone on aegade jooksul kujunenud küllaga. Kolme päeva jooksul saabub looduskaunisse Törnävänsaarisse oma lemmikbände kuu-lama kümneid tuhandeid rokisõpru. Sel aastal esinevad teiste seas Mastodon (USA), Slayer (USA), Snow Patrol (Inglismaa) ja Nightwish (Soome).

Provinssirock on hea põhjus Põhjamaa pärapõrgusse reisimiseks. Seinäjoki asub Lääne-Soomes, umbes 350 km Helsingist põhja poole. Seinäjokisse on hea bussi- ja rongiühendus Helsingist ja Tamperest.15.–17.6 Provinssirock 2012, Seinäjoki.

Rokisuve traditsiooniline avapauk

Mas

todo

n

Ann

a Er

ikss

on

Pale

face

Met

allic

a

Page 20: The Baltic Guide EST Kevad 2012

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 220 ostud

Forum asub kohe Stockman-ni vastas. Viiel korrusel on

kõrvuti paljud demokraatlikud brändid nii Skandinaaviast kui mujalt maailmast: rõivad, jalatsid, aksessuaarid. Siit leiab korraga pea kõik Soomes populaarsed noorte-moodi esindavad kauplused ning paar mänguasjapoodi lastele. Kohal on ka Alepa keti supermarket ja suur ökotoiduosakond. Ülemine korrus kujutab endast sisuliselt keskuse katusel asuvat omapärast sisustuskaupade poodi.

Kamppi hoonesse mahub peale kaubanduskeskuse isegi

metroojaam ja bussiterminal. 0-korruselt leiab Lidli keti toidu-poe, esimeselt korruselt Anttila ning suure eksootiliste puuviljade valikuga Konsumi supermarketi. Enamik Kamppis esindatud kauba-märke on kõrgemast hinnaklassist kui Forumis, osa on tuttavad ka Eesti tarbijale, paljud tundmatud. Nagu ikka ! riided, jalatsid, akses-suaarid… Ja eraldi osakondades Marimekko, Iittala ja Hemtex.

Kämp-galeria asub kahe sammu kaugusel Senativälja-

kust, samanimelise hotelli vahetus naabruses. Siin müüakse Skandi-naavias ja mujal maailmas tunnus-tatud brändide tooteid – sportlikest rõivastest esinduslike ülikondade, jalatsite ja kottideni. 0-korrusel asu-vad Bang & Olufsen ning Sony Center. Hoones on ka hiiglaslik H&M ning suur, läbi kahe korruse ulatuv Marimekko, mis on tuntud peamiselt oma värvirõõmsa voo-dipesu, rõivaste, keraamika, vih-mavarjude ja märkmike poolest.

Kluuvi taasavati pärast põh-jalikku rekonstrueerimist

möödunud aasta oktoobris. See on ideaalne ostlemispaik dünaamilise elustiiliga nüüdisinimesele, kes ei vaevu iga päev ametlikku äriülikon-da kandma. Siit leiab ohtralt tun-tud rahvusvaheliste brändide too-teid, millest enamikku Tallinnast osta ei saa. Tegemist on stiilse ja kvaliteetse moekaubaga, mille saab kätte realistliku hinnaga. Kõige alumisel, soklikorrusel asub Soome loodustoodete pood väikese öko-baariga, millel nimeks Eat&Joy.

Kaubanduskeskused

KUIDAS LEIDA?Forum, Mannerheimintie 20www.cityforum.fi

KUIDAS LEIDA?Kluuvi Ale 9/Aleksanterinkatu 13.www.kluuvi.fi

Foorumis on esindatud kõik Soomes populaarsed noortemoe kaubamärgid.Kamppis on Marimekko, Iittala ja Hemtexi jaoks eraldi osakonnad.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Päris Helsingi südalinnas asub mitu suurt kaubanduskeskust. Suur osa Soome kaubanduskeskustest koondab reeglina oma katuse alla 100!150 väiksemat poodi, tavaliselt on igal kaubamärgil oma müügipind.

Ja kindlasti on igas sellises keskuses arvukalt kohvikuid ja restorane.

KUIDAS LEIDA?Kamppisse saab siseneda Fredrikin katu, Salomonkatu, Annankatu ja Narinkka-tori väljaku sissepääsude kaudu. www.kamppi.fi

Kämp-galeria

KUIDAS LEIDA?Sissepääs nii Pohjoisesplanadi, Mikon katu, Aleksanterinkatu kui Kluuvikatu poolt.www.kampgalleria.fi

Page 21: The Baltic Guide EST Kevad 2012

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 21ostud

Garageland (Fredrikinkatu 19) – on ehe roki- ja stiilipeosõprade paradiis, mis on täielikult pühen-dunud läinud sajandi viiekümnen-datele aastatele. Kõlaritest kostub rokk ja stiliseeritud altari kohal ripub Elvise pilt. Rõivad on peami-selt Ameerika ja Inglise firmadelt ning tegu on kvaliteettöö, mitte odava butafooriaga. Tütarlastele pakutakse elurõõmsates värvides koheva seelikuosaga kleite, näi-teks püüavad pilku punased suur-te mustade täppidega ning roosad siiru-viirulise mustriga kleidid. Aga peale selle veel kübarad, käe-kotid, kingad ja terve hulk muid terviku loomiseks hädavajalikke pisiasju. T-särgid maksavad 30, kleidid 130 eurot. Noormehi oota-vad kirjud Hawaii särgid või mus-tad ajastutruu trükkpildiga särgid (65 eurot), nahktagid (195 eurot) ning tohutu hulk kingi, mille hul-gas on küll platvormtalla ja ümara ninaga kui roosast lakknahast ja kitsa ninaga jalavarje.

Ruuturouva (ehk Ruutueman-da) poes majas number 16 müüak-

se kõike, mida võiks vaja minna näiteks kokteiliõhtuks riietudes. Ega poe ukse kohale ilmaasjata „Elegant used closed” pole kirju-tatud. Kõik müügil olev on üldiselt väga kvaliteetne, nagu oleks rõi-vaste endine omanik käinud korra seltskonnas ja seejärel neist loo-bunud, et mitte kaks korda sama-de riietega avalikkuse ees esine-da. Riidepuudel ripub tõepoolest palju pilkupüüdvaid asju, näha võib kuulsate brändide silte. Kõik vajalik on olemas: kübarad, kin-gad, kindad, erinevad aksessuaa-rid, siin-seal isegi vintage-esemed. Hea valik käekotte, ilusad kasukad. Hinnad ei ole just odavad, aga kui plaanis on osta samu asju tava-kauplusest, kulub kindlasti kordi rohkem. Nii et stiilne siidist kok-teilikleit maksab 90 eurot, elegant-ne kübar 30, käekott 60 eurot.

Solo (Fredrikinkatu 24) on taas asisele mehele mõeldud pood: ülikonnad, särgid, lipsud, jakid, jalatsid, püksirihmad, kotid... Pood rõõmustab mehi juba 25 aastat Euroopa kvaliteetkauba-märkide paremikuga – Valentino, Cornalli, Trend Corneliani, Tiger

of Sweden, Zegna. Hinnatase on tavapärane, nii maksab pintsak keskmiselt 240!430 eurot.

UFF asub majas number 36 ja tegemist on klassikalise ja pii-savalt suure second hand-poega, kus müügipinda 440 m". Valik on suur ja välja on pandud nii mees-te-, naiste- kui lasterõivaid, mille seas leidub nii „omapäraseid” kui trendiriideid. Siin saab 6 euro eest salli, 25 eest talvejaki, 14 eest pluu-si ja 50 euro eest mantli. Naturaal-nahast kasukate hinnad algavad 75 eurost. Lisaks tasub teada, et osa kogu Soomest kogutud ja UFFis müüdud asjade eest saadud kasu-mist läheb kolmanda maailma rii-kide toetuseks. !

Niisiis, kohe Bulevardi alguses majas number 3 asub mitu mees-terõivaste kauplust. Neist esime-ne – Solo Xtra Outlet for men – on ühtlasi ka ainuke outlet-pood, mis müüb kuulsate, peamiselt Itaa-lia päritolu brändide riideid alates Dolce & Gabbanast kuni Bvlgarini. Bagutta särgid maksavad 50!100, Armani ja Valentino lipsud 50!60, Calvin Kleini joped 195 eurot. Itaalia firma Lucca Rossi pakub kingi suurusele 39!47. „Tähtis on see, et meie juurest leiavad enda-le sobivad kingad nii väga väikse kui suure jalaga mehed,” rõhutab daam leti tagant.

Edasi tuleb Tuomo, kus raken-datakse moodsat lähenemist, müües korraga nii äriülikondi kui vabaaja- ja militaarrõivaid kau-bamärkidelt STR, Aeronautica Military, Beauterey, LBN. Ülikond maksab 245!700, särk 100–125 eurot. Ja Gimose mantel („Mantli-

te Rolls-Royce,” muigab müüja) – 1150 eurot.

Kolmanda kaupluse nimi on Fere ja ka siin müüakse mees-terõivastele ja -jalatsitele spet-sialiseerunud kvaliteetbrändide toodangut, enam-vähem kõike, mida üks härrasmees vajada võiks alates ülikondadest ja särkidest kuni kikilipsudeni välja, kaasa arvatud jalatsite hooldusvahen-did. Tootjad on Hacket London, Crockett & Jons, Brioni, ISAIA, Allen Edmonds, Loro Piana, Sutor Mantellassi, Scala Napoli. Suhteli-

selt väike kauplus pakub lahedaid kujundusüllatusi, näiteks ekspo-neeritakse vabaajarõivaste kõrval kiivreid, karikaid ja poksikindaid ning äriülikondade kõrval asub kummut vanaaegsete habeme-ajamistarvetega.

Bulevardilt asub mitu head Soome nüüdiskunsti galeriid, millest leiab mitmes tehnikas pilte, klaasesemeid ja skulptuu-re. Igal juhul tasuks sisse astuda galeriidesse, mis asuvad majades number 7 ja 14.

Päris tänava lõpus, Sand-viks Saluhalli 1903. aastast pärit punases tellishoones, asub Vin-tage Design Outlet. See on pisi-ke kinnine turg, kus müüakse, nagu esmapilgul tundub, kõike – mitmesuguseid portselan- ja fajanssesemeid, lauahõbedat, kõikvõimalikke küünlajalgu, käsi-kohviveskeid, vanaaegseid kohv-reid, kiikhobuseid, vaskkastruleid, reljeefseid linnukujusid ehtsatest sulgedest kaunistustega ja palju muid lahedaid vintage-esemeid.!

Fredrikinkatu: rokkmuusikast Valentinoni

Bulevardi – moe- ja kunstitänav

Bulevardi tänavaga ristuv Fredrikinkatu pakub samuti üllatusi – tavapäraste poodide kõrval leidub siin nii mõndagi rokifännidele, säästure!iimil moesõpradele ja tõelistele härrasmeestele.

Stockmanni lähedalt algab Bulevardi tänav, kust leiab põnevaid rõivapoode ja kunstigaleriisid.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Vintage Design Outletis on vanaaegsed põnevad asjad.

Osa UFFi kasumist läheb heategevuseks.

Outlet: D&Gst kuni Bvlgarini.

Page 22: The Baltic Guide EST Kevad 2012

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 222 sündmused

Venemaa

Norra

Rootsi

Eestimaa

HELSINGI

SavonlinnaMikkeli

LahtiHämeenlinna

Ahvena-maa

Jyväskylä

Oulu

Rovaniemi

Kuopio

Iisalmi

KouvolaKotka

Lappeenranta

Joensuu

Imatra

Salo

Tampere

Pori

Vaasa

Heinola

Hanko

Lohja

Rauma

Porvoo

Seinäjoki

Kajaani

KuusamoTornioKemi

Kemijärvi

SodankyläKittilä

Enontekiö

Inari

NykarlebyJakobstadKokkola

Turku

Elanike koguarv umbes 5 350 000.Eeldatav eluea pikkus meestel 76, naistel 83 aastat.Ametlikud keeled on soome keel (91%) ja rootsi keel (5,4%).Pindala 338 145 km!, sellest 10% veekogusid.Ligikaudu 188 000 järve.

VahemaadPõhjast lõunasse 1140 km.Idast läände 528 km (kõige laiem osa). Kõrgeim koht on Halti (Enontekiö), 1328 m merepinnast kõrgemal.

Suurimad linnadHelsingi " 588 343 elanikku.Espoo " 247 702 elanikku.Tampere " 213 269 elanikku.Vantaa " 200 029 elanikku.Turu " 177 606 elanikku.

Keskmine temperatuurTalv Lõuna-Soomes -2...-4 °C, Lapimaal -16...-18 °C.Suvi Lõuna-Soomes +14...+16 °C, Lapis +10...+14 °C.

MajandusSisemajanduse kogutoodang umbes 180 miljardit eurot.Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ligikaudu 33 000 eurot.Suurimad firmad on Nokia, StoraEnso, Neste Oil, UPM-Kymmene.

Tähtis teaveHädaabinumber 112 (nii politsei kui hädaabi).Numbriinfo ja muid nõuandeid telefoni teel: 020202 Fonecta, 118 Numbriteenus, 0100100 Eniro.Helsingi taksokeskus: tavatellimused 0100 0700, taksode ettetellimine 0100 0600.Soomes määrab taksode sõidutariifi liiklusministeerium. Sõidu alustustasu sõltub kellaajast, jäädes 5.30 kuni 8.30 euro vahele. Kilomeetrihind sõltub klientide arvust ja võib olla 1.39–1.94 eurot.Sisserändajad saavad teavet aadressilt www.infopankki.fi

Eesti-soome lühisõnastikaitäh ......................................kiitoshead päeva .......................hyvää päiväähead aega ..........................näkemiintäna ....................................... tänäänhomme ...............................huomennamenüü ................................. ruokalistakas ma saaksin arve ...... saisinko laskunhelistada ............................. soittaa (puhelimella)

sadam .................................. satamalaev ........................................ laivarong ...................................... junaraudteejaam ..................... rautatieasematramm .................................. raitiovaunu, ratikkabuss ....................................... linja-auto, bussiodav ......................................halpahalb .......................................huono

Teavet Soome kohta

Briti hevilegend Judas Priest on läbi aegade mõjukamaid metalli-bände, kuid nüüdseks on Pries-ti liikmed on otsustanud lava-del tuuritamine maha jätta. Pika karjääri lõppu tähistab bänd uhke

ülemaailmse turneega: „With all guns blazing and amps cranked to eleven, the band will be giving all their fans one last chance to wit-ness the ultimate metal experience that is JUDAS PRIEST!”

!22.4 Jäähall, Helsingi.

Judast Priest viimast korda

Black Sabbath pidi Soome tule-ma mais, kusjuures kontserdi-piletid jõuti juba viimseni välja müüa. Kahjuks tühistati esinemi-ne kitarrist Tonny Iommi tõsise haigestumise tõttu. Bändi juhtfi-guur Ozzy Osbourne ei taha aga fännidele pettumust valmistada ja ajas kokku bändi, kellega ta on lubanud Helsingis Black Sabbathi

parimad palad käima tõmmata. Koos Ozzyga astuvad lavale Black Sabbathi algkoosseisu bassimän-gija Geezer Butler ning pikka aega koos Ozzyga kitarri mänginud Zakk Wylde.!23.5 Hartwall Areena, Helsingi.

Black Sabbathi asemel Ozzy & Friends

Page 23: The Baltic Guide EST Kevad 2012

M I S K U S M I L L A L

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 mkm kultuur

Klubi Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi. Avatud T–N 21–03, R–L 22–04, P 20–03. www.kuudeslinja.com. Kava kodulehel.

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi. Avatud T–P 16–02. Tel +358 9 272 6001, e-post: [email protected], www.clubliberte.fi. Club Liberté pakub elavat muusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.

NosturiTelakkakatu 8, Helsingi. Tel +358 9 681 1880, e-post: [email protected], www.elmu.fi. Hietalahti lin-naosas paiknev muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi, täpsem teave kodulehel!

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi. Avatud E–L 20–04. E-post: [email protected], www.storyville.fi. Storyville kuulub Euroopa paremate d!ässiklu-bide hulka. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul näda-las. Storyville’i köök pakub cajuncreole’i stiilis hõrgutisi. Kava kodulehel.

TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi. Avatud P–N 21–02, R–L 21–03, juhul kui teisiti ei teatata. Tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi. Vaata täpsemat esinemiskava kodulehelt!Soome mainekamaid rokiklubisid.

16.3 20 An Evening With Solina Records17.3 20 Herra Ylppö & Ihmiset18.3 14 Pensionärid: Õhtune Bingo & Matinea20.3 20 The Amazing (Rootsi), The Casbah23.3 20 Apulanta24.3 20 Apulanta29.3 20 Stamina, Unborngeneration31.3 20 Poets Of The Fall1.4 20 Zola Jesus (USA)4.4 20 Stella, 10. juubeli tuur5.4 20 Mustasch (Rootsi)6.4 20 Mokoma7.4 20 French Films, Big Wave Riders8.4 20 VNV Nation (Inglismaa)11.4 20 Olavi Uusivirta13.4 20 18th Funky Elephant Festival15.4 14 Tavastia lastekontserdid:

Kengurumeininki16.4 20 Of Montreal (USA)18.4 20 Thåström (Rootsi)19.4 20 Samuli Edelmann20.4 20 Viikate21.4 16.30 Jukka Poika & Sound

Explosion Band 20 Jukka Poika & Sound

Explosion Band23.4 20 The DØ (Prantsusmaa/Soome)24.4 20 Red Fang (USA), Black Tusk (USA)26.4 20 Buzzcocks (Inglismaa), First Times27.4 20 Notkea Rotta plaadiesitluskontsert28.4 20 Pariisin Kevät, Sydän Sydän6.5 19 The Lemonheads (USA)8.5 20 Sleep (USA)9.5 20 The Soundtrack Of Our Lives

(Rootsi)10.5 20 Invasionen (Rootsi), Cigarette

Crossfire12.5 20 Happoradio13.5 18 LM.C (Jaapan)25.5 20 Wildlife Helsinki: Kool Keith &

Kutmasta Kurt (USA)26.5 20 Wildlife Helsinki 2012: Max

Romeo (Jamaica)3.7 20 Sharon Jones & The Dap-Kings

(USA)

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi. Avatud P 12–24, E–N 11–24, R 11–04, L 12–04. Tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi. Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.

KontsertLisateave www.livenation.fi.

31.3 19 Guardia Nueva Helsingi Muusikamajas23.5 18.30 Ozzy Osbourne & Friends

Helsingi Hartwall Areenal 16.6 14 Sting-Helsinki Classic

Helsingis Kaisaniemi pargis12.8 17 Madonna – World Tour 2012

Helsingi Olümpiastaadionil

FestivalLisainfo www.festivals.fi

17.–22.4 Tampere Tantsuvool – nüüdis tantsu festival

18.–22.4 Tampere Biennale, kodumaise muusika tähtsaimad näod, uusimad heliteosed ja parimad muusikud

25.–29.4 April Jazz Espoo 7.–12.5 Mukamas 2012 – rahvusvaheline

nukuteatrifestival8.–13.5 Helsinki Spring Light Chamber

Music – maailma kaunim kammer-muusika

16.–19.5 Tomateid! Tomateid! Stand up-komöödiafestival Hämeenlinnas

16. –20.5 Vaasa koorifestival17.–20.5 KUULAS – rahvusvaheline laste

teatriüritus Kouvolas26.–27.5 Maailm külas – festival Helsingis

Kaisaniemi pargis31.5.–9.6 Kokkola Ooperisuvi2.6.–10.8 Orivesi Suvi5.–10.6 Riihimäki suvekontserdid5.–16.6 Naantali muusikapäevad7.–10.6 Laste Laululinn Salos7.6.–30.8 Oreliöö ja Aaria Espoos7.–17.6 Ilmajoki muusikapäevad

MessHelsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi.

29.3–1.4 Sisusta! 12 sisustus algab väikestest asjadest

Oma Mökki 12 suvilamess Oma Kodu 12 koduehitus- ja

remondimess OmaPiha 12 aiamess6.–9.4 American Car Show 201217.–19.4 FinnTec 12 metalli- ja masina-

ehitustööstuse suurüritus ToolTec 12 metalli- ja masina-

ehitustööstuse suurüritus SeaTec Helsinki 2012 merendus-

ja kaubandusmess. PINTA 1227.–29.4 Model Expo 2012 mudelimess Laps 2012 aasta lõbusaim nädala-

vahetus lastega peredele OutletExpo 2012 kevad PetExpo 2012 rahvusvaheline

lemmikloomamess

Muuseum ja näitusNB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Amos Andersoni KunstimuuseumYrjönkatu 27, 00100 Helsingi. Tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi. Avatud E, N ja R 10–18, K 10–20, L–P 11–17.

Kuni 7.5 Andreas Eriksson & Roland PerssonKuni 7.5 Kristiina Uusitalo25.5–30.7 Carnegie Art Award

Kunstimuuseum Ateneum Kaivokatu 2, 00100 Helsingi. Tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi. Avatud T ja R 9–18, K ja N 9–20, L ja P 11–17.

Kuni 29.4 Carl Larsson: Hea elu jälgedes

Kuni 29.4 Pere pildisKuni 29.4 Alexander Reichstein: KodusKuni 20.5 Fokus: Ilona Harima1.6–14.10 Helene Schjerfbeck

DisainimuuseumKorkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi. Tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi.Avatud suvel 1.6–31.8, E–P 11–18 (T 11–20, K–P 11–18).

Püsinäitus Soome disainKuni 4.3 Unpolished 12 Poola uus disain Kuni 6.5 Designworld maailma nüüdisdisain

Hakasalmi villa, Helsingi Linnamuuseum Karamzininkatu 2, Helsingi. Tel +358 9 169 3444.Avatud K–P 11–17.

Püsinäitused Helsingi areng, Hea kodanik, Soome disain

EMMAWeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo. Tel +358 9 8165 7512, e-post: [email protected], http://emma.museum. Avatud T, R–P 11–18, K–N 11–20.

Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest1.5–31.12 Teemanäitus kogumikust Punane

Helsingi Linna Kunstimuuseum, TennispalatsiSalomonkatu 15, 00100 Helsingi. Tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi.Avatud T–P 11–20.30.15.6–12.8 Iron sky

Nüüdiskunstimuuseum Kiasma Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi. Tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi.Avatud T 10–17, K–P 10–20.30.

Kuni 17.6 Thank You for the Music ! kuidas muusika meid puudutab

Kuni 20.5 Janet Cardiff & George Bures Miller

9.3–9.9 Päin näköä! uued koomiksimudelid

Teaduskeskus Heureka Tiedepuisto 1, Vantaa. Tel +358 9 857 99, www.heureka.fi.

Seurasaari VabaõhumuuseumSeurasaari, 00250 Seurasaari. Tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaari. Avatud E–P 11–17 (1.6–31.8). E–R 9–15, L–P 11–17 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9).

Sinebrychoffi Kunstimuuseum Bulevardi 40, 00120 Helsingi. Tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuuseum.fi.Avatud T, R 10–18; K, N 10–20; L, P 11–17.

Püsinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvus-vaheliselt olulisematest maalidest.

Soome Rahvusmuusem Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi. Tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm.

Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg 2. korrusel Riik ja rahvas – Soome rahvuskul-tuur 18. ja 19. sajandil3. korrusel käsitöötuba Vintti, avatud T–P 12–16

Soome SpordimuuseumOlympiastadion, 00250 Helsingi. Tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi.Avatud E–R 11–17, L–P 12–16.

Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist. Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Soome PostimuuseumAsema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseo. Avatud E–R 10–18, L–P 12–17.Püinäitus Jutustusi Soome Postist

Soome KlaasimuuseumTehtaankatu 23, 11910 Riihimäki. Tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar–detsember T–P 10–18, suletud jaanuaris.

Alvar Aalto muuseumAlvar Aallon katu 7, 40101 Jyväskylä. Tel +358 14 624 809, www.alvaraalto.fi.Avatud T–P 11–18, juuli–august T–R 10–18, L–P 11–18, suletud E.

Püsinäitus Alvar Aalto. Arhitekt. Interjöörid, maketid, multimeedia ja filmid.

Teater/muusikaFinlandia-taloMannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad vingeimad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest.

Helsingi LinnateaterEnsi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi.

Soome RahvusteaterLäntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi.

Savoy-teaterKasarmikatu 46-48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy.

Soome RahvusooperHelsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi.Ooperit, balletti ja kontserte täiskasvanutele, noortele ja lastele.

Tampere OoperiteaterYliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fi.Tampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.

Muu üritus (www.tapahtuma.tv)

20.4 18.30 Michael Bublé, Hartwall Areena, Helsingi

29.5 18 Cesar Millan Live, Hartwall Areena, Helsingi

23

Hel

sing

i lin

naor

kest

er M

uusi

kam

ajas

, diri

gent

John

Sto

rgår

ds. F

oto

Hei

kki T

uuli

Page 24: The Baltic Guide EST Kevad 2012

majutushostelidEurohostelLinnankatu 9, Helsingi, tel +358 9622 0470, faks +358 9 6220 4747, e-post: [email protected], www.eurohostel.fi. Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Hostel ErottajanpuistoUudenmaankatu 9, Helsingi,tel +358 9 642 169, faks +358 9 680 2757,e-post: [email protected],www.erottajanpuisto.comVäike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

Hostel AcademicaHietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: [email protected], www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6.–1.9. Rahvusvaheline ja mugav hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutusest kuni nelja inimese toani.

Stadion HostelPohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: [email protected], www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastaadionil; avatud aastaringselt.

hotellidAirport Hotel Bonus InnElannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: [email protected], www.bonusinn.fi. Vaid viie minuti autosõidu kaugusel lennujaa-mast, kuhu saab hotellist tasuta väikebussiga. Naabruses asuvad Flamingo Spa ja vabaaja keskus ning JUMBO kaubanduskeskus. Tube saab üürida ka pikemaajaliselt. Helsingi kesku-sesse vaid 30 min autosõitu.

Best Western Hotell KatajanokkaMerikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 45 132, faks +358 9 670 290,e-post: [email protected],www.bwkatajanokka.fi. Ajalooline vangla-miljöö ärkab ellu kõrgklassi hotellis. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei kostu. Modernne hotell endises vanglas; rikkalikult huvitavaid detaile.

Hotell AnnaAnnankatu 1, Helsingi,tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664,e-post: [email protected], www.hotelanna.fiRahulik ja hubane hotell Helsingi kesk linnas, jalutuskäigu kaugusel suurematestkaubamajadest ja vaatamisväärsustest.Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamis-ruum ja parkimiskohad lähedalasuvasgaraa!is. Hotelli ümbruses palju suure päraseid restorane ja pubisid.

Hotell GLOKluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 10 344 4400, e-post: [email protected], www.hotelglo.fi/glo-helsinki-kluuvi. Modernne ja urbanistliku elustiili-hotell. Pakub külastajatele spordi-, kul-tuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui ka väljaspool.

Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: [email protected], www.omenahotels.com. Kesksetes kohtades asuvates Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal. Pole vaja maksta teenuse eest, mida sa ei vaja. Hotellides ei ole vas-tuvõttu ega müügiosakonda, vaid kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringud saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

Sokos Hotel AleksanteriAlbertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644,e-post: [email protected],www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel HelsingiKluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014,e-post: [email protected],www.sokoshotels.fi. Lihtne ja kaasaegnehotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

kämpingudRastila CampingKaravaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659,e-post: [email protected], www.rastilacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18-minutilise metroosõidu kaugusel

Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal asuvad vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmi-se võimalused.

restoranidAinoPohjoisesplanadi 21, Helsingi,tel +358 9 624 327, e-post: [email protected], www.ravintolaaino.fi, avatud E–R 11.30–22.30, L 14–22.30. Rahvusrestoran Helsingi kesk-linnas Kauppa tori läheduses, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.

Bar TapastaUudenmaankatu 13, Helsingi, tel+358 9 640 724, e-post: [email protected], www.bartapasta.fi, avatud E–L 17–24. Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti soositud koha.

Beefy Queen JamboPieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel+358 9 611 071, avatud E–R 10.30–18, L 11–18. Heade hindadega populaarne resto-ran kesklinnas. Suured ja maitsvad praedgrillitud lõhest piprapihvini.

BelgeKluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590Avatud E–N 11–02, R–L 11–03, P 12–24, www.belge.fi, e-post: [email protected]. Belgia Helsingi südames. Belge bar & bistroo on liht-ne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

Chico´s -restoranid Helsingis muuhulgas Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus. Espoos muuhulgas Iso Omena, Sello, Tapiola. Vantaas muuhulgas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico’s pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajitade, quesadillode ja burgeritega.

Vaata restoranide lahtiolekuaegu ja kontakte koduleheküljelt www.chicos.fi.

FishMarketPohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket.Avatud E–L 18–23. Kauppatori nurgal asuvas-se keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud kui teise maailma. Siit leiavad mere andidesõbrad kõikvõimalikke hõrgutisi.

HavisEteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800,www.ravintolahavis.fi, avatud E–R 11.30–23, L 17–23. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ning põhjamai-seid mereande.

KellarikrouviPohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100,e-post: [email protected],www.kellarikrouvi.fi, avatud E–R 11–24, L 16–24. Fabiani kohvik tänaval E–R 11–24, L 13–24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida maitsvaid ja lihtsaid sööke.

Kämp BarPohjoisesplanadi 29, Helsingi,tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925,e-post: [email protected], www.palacekamp.fi, avatud E–T 10–01, K–R 10–02, L 11–02, P 11–01. Kämp Café rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab argipäevast väljuda ning nautida kas klaasikest "ampanjat või lihtsalt maiustada keset päeva.

KönigMikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: [email protected], www.rafla.fi/konig, avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–02, L 12–02. 1892. a asutatud

ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend.

LappiAnnankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com,avatud E–R 12–24, L 13–24.Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakubkohalikust toorainest valmistatud lapi hõrgu-tisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida klaasikest veini sõbraliku hinnaga.

Restoran MerimakasiiniHietalahdenranta 14, Helsingi, tel. +358 9 607 299, faks +358 9 604 834.www.merimakasiini.fi, e-post: [email protected]. Avatud E–R 11–23, L 12–23, P 12–22. Hubane mereannirestoran üle 20-aastase kogemusega. Samuti maitsvad liha- ja taime-toidud. Suvel avatud merevaatega terrass, kust saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Pizzeria RaxPizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20,Helsingi, tel +358 9 4789 0950e-post: [email protected], www.rax.fi, avatud E–L 11–21, P 12–21. Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.

RaffaelloAleksanterinkatu 46, Helsingi,tel +358 9 8568 5730, e-post: [email protected], www.rafla.fi/raffaello/fi, avatud E 11–23, T–R 11–24, L 12–24, P 13–23. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemere hõrgutisi.

Restoran Carlito´sKluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 9 1345 6749, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi/ravintolat/restaurant_carlito_s_helsinki. Avatud E–T hommikusöök 6.30–10, a’la carte 17–22, K–R hommikusöök 6.30–10, a’la carte 17–23, L hommikusöök 7–10.30, a’la carte 13–23,

P hommikusöök 8–11. Carlito’se eripäraks on hõrgutavad pizzad, maitsvad pastad ja suured salatid. Road valmistatakse algusest peale värsketest toor ainetest ja ürtidest.

SassoPohjoisesplanadi 17, Helsingi,tel +358 9 1345 6240, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso. Avatud lõunal E–R 11.30–14.30, á la carte E–L 17–23.30. Sassos on rõhk puhastel ja ehtsatel Itaalia maitsetel.

SalveHietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: [email protected], www.ravintolasalve.fi, avatud E–L 10–24,P 10–23. Merehõnguline, hubane ja armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

TeatteringrilliPohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5000, www.teatteri.fi/teatterin-grilli. Avatud E–N 11–24, R–L 11–01. Menüü on modernselt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperi-leib. Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädala lõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

VltavaElielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: [email protected], www.vltava.fi, avatud E 11–24, T–N 10–03, R–L 10–04, P 11–24. T"ehhipärane res-toran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos T"ehhi köögi hõrgutistega.

ZetorKaivopiha, Mannerheimintie 3–5,Helsingi, tel +358 10 766 4450,e-post: [email protected], www.zetor.net,avatud E 12–24, T 12–03, K–L 12–04, P 12–24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

YumeKluuvikatu 2, Helsingi,tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi/ravintolat/yumeAvatud T–N 18–23, R–L 17–24. Yume tähen-dab kaasaegset jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike mait-seelamuste maailma.

kohvikudCoffee Bar Helsinki (kohvikukett)Citykordor, I korrus, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fiAvatud E–R 7.30–20, L 9–20. Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Karl Fazer CaféKluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702,avatud E–R 7.30–22, L 9–22, P 10–18.www.fazer.fi. Fazer Café Rootsi lauasvõib nautida rikkalikku ja maitsvathommikusööki või maiustada suussulavajäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuviostutänaval juba aastast 1891.

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett)Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E–R 7–20, L 10–20, P 11–19. Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Wayne’s Coffee (kohvikukett)Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi,tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi,avatud E–R 8–20, L 10–20, P 13–18.Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

klubidFinlandia-taloMannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suure-joonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel.

Grand CasinoMikonkatu 19, Helsingi,tel +358 9 680 800, www.gch.fi,avatud E–P 12–04; vanusepiirang 18.Soome ainus rahvusvaheline kasiinoHelsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailmmängude, restoranide ja muu meelelahu-tusega, kus veeta meeldejääv õhtu. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik pildiga isikut tõendav dokument/pass.

Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4),Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 45 895 6446, www.clubliberte.fi, avatud T–R 16–02, L–P 18–02. Club Liberté pakub elav muusikat. Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

SportsacademyKaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi, avatud 1. korrus iga päev 11–03, 2. korrus E 11–22, T–N 11–23, R 11–01, L 12–01, P 12–22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav resto-ran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad tippvõistlustel ja spordisündmustel kõigile huvilistele koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, tel +358 9 408 007 e-post: [email protected], www.storyville.fi. Avatud K–L 20–04, Tin Roof Bar (Street Bar) K–L 18–04. Storyville on üks Euroopa paremaid d!ässi-klubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi,tel +358 9 774 67 420, e-post: [email protected], www.tavastia.fi,avatud P–N 20–01, R–L 20–04.Soome üks mainekamaid rokiklubisid.Vaata esinemiskava kodulehelt.

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi,tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi,Avatud E 11–23, T–N 11–24, R 11–04, L 12–04, P 13–23. Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti. Täpsem info kodulehel.

pubid/õllebaaridChurchill ArmsKeskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90,avatud E–T 12–24, K–N 12–02, R–L 12–03.Traditsiooniline inglise pubi; nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

GaselliAleksanterinkatu 46, Helsingi,tel +358 9 856 85800, e-post: [email protected], www.rafla.fi/gaselli. Avatud T–N 16–01, R 16–03, L 18–03. Pubi Gaselli on üks Helsingi soositumaid kohti. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty´s Public HouseKeskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: [email protected], www.oluthuone.fi. Avatud E–N 12–01, R–L 11–02, P 12–22. Brittide pubi hõngu ja mitmekülgse valikuga tutvud Kitty’s Public House pubis Citykoridoris Helsingi keskuses. Kraanidest voolab ühtekok-ku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiad kindlasti sobiva. Pubis mängud ja televiisorid, kust võid jälgida Inglise meistri-liiga võistlusi.

mkm HelsingiM I S K U S M I L L A L

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 224

Cran

d Ca

sino

Hel

sink

i, fo

to R

oyal

Rav

into

lat

Foto

Roy

al R

avin

tola

t

Page 25: The Baltic Guide EST Kevad 2012

25T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 mkm HelsingiM I S K U S M I L L A L

Eckerö LineEestis +372 6 646 000Soomes +358 6000 4300 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Laev: Nordlandia

Tallinnas Reisisadam A-terminalHelsingis Länsiterminal

www.eckeroline.ee

LindaLineEestis +372 6 999 333Soomes +358 600 066 8970 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Tallinnas Linnahalli sadamHelsingis Makasiiniterminal

www.lindaliini.ee

TallinkEestis +372 6 409 808.

Soomes +358 6 001 5700 (1.74 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus). Laevad: Tallink Star, Baltic Princess, Superstar

Tallinnas Reisisadam D-terminalHelsingis Länsiterminal. www.tallink.ee

Viking LineEestis +372 6 663 966; Soomes +358 6 004 1577 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Laevad: Viking XPRS

Tallinnas Reisisadam A-terminalHelsingis Katajanokka terminalwww.vikingline.ee

FinnairEestis +372 6 266 310, +372 6 266 309Soomes +358 600 140 140www.finnair.ee

Air BalticTel. +371 6700 6006 või +370 7005 5660, www.airbaltic.com

Flybewww.flybe.ee

Estonian AirEestist helistades 16 101 (kõne 1.50 eur + kohaliku kõne maksumus)Välismaalt helistades +372 6 401 161www.estonian-air.ee

laevad lennud

Molly Malone’sKaisaniemenkatu 1C, Helsingi,tel +358 9 576 675 00, e-post: [email protected], www.mollymalones.fi, avatud E–L 10–04, P 12–04. 50 parima Euroopa iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel kor-rusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iirimaist live-muusikat igal nädalapäeval.

Sir EinoEteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 8568 5800, e-post: [email protected], www.rafla.fi/sireino/fi. Avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–03, L 16–03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres.Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Villi WäinöKalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: [email protected], www.villiwaino.fi, avatud E–N 14–02, R 14–04, L 12–04, P 12–23. Soome õlleres-toran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja snäkid.

kaubandus -keskused

Üldiselt on kaubanduskeskused avatud E–R 9–21, L 9–18, nüüd ka P 12–18. Võib olla erandeid.

Flamingo vabaajakeskusTasetie 8 (Jumbo kaubakeskuse kõrval),Vantaa, www.flamingo.fi, avatud öö päeva-ringselt. Suur veepark, spaa- ja tervisekeskus, keegel, kino, mitmekesine restoranimaailm, ööklubi, showrestoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa. 800 tasuta par-kimiskohta.

ForumMannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: [email protected],www.cityforum.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18 (21). Mannerheimintie ääres Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik kõige ihaldusväärsemad brändid.

Iso OmenaPiispansilta 11, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Avatud E–R 8–21, L 8–18, P 12–18. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

ItäkeskusItäkatu 1–7, Helsingi. Tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Avatud E–R 8–22, L 8–20, P 9–20. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

JumboVantaanportinkatu 3, Vantaa,www.jumbo.fi. Avatud: E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Jumbos on kaks kaubamaja,kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- javabaajakauplust ning restoranid. Jumboon kogu perele mõeldud ostukeskus.

KamppiUrho Kekkosen katu 1, Helsingi,tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Helsingi uusim kaubakeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kamppi pakub võimalusi varahommikust hilisõhtuni.

Kiseleffi majaAleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27,Helsingi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus

müüakse palju käsitööd ja suveniire. Det sembris on jõulu kaunistustega Kiseleffi maja eriti meel-div paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

KluuviAleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi. Kluuvi on esinduslik kaubakeskus Senaatin tori läheduses, kus leidub muu hulgas huvitavaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab.

Kämp GalleriaKluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi. Kämp Galleria on kauba keskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

SelloLeppävaarankatu 3–9, Espoo,tel +358 10 839 4005, www.sello.fi.Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastegaFallkulla koduloomaparkMalminkaari 24, Helsingi, tel +358 9 3108 9095. e-post: [email protected]. Avatud K–R 10–18, P 10-15. Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi: lam-baid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaedKoetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi ülikooli filiaali lähedal. Aasta ringselt avatud klaasist troopikamajast avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks teevad Gardenia aiad, muu seas Jaapani stiilis aed, roosi- ja pojengiaiad. Erinevad näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskusTikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99,e-post: [email protected], www.heureka.fi.Kõik inimesed on uudishimulikud, meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemuseni ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki Heureka. Heureka toob oma näitustega põne-vust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

HopLopi seiklusparkNäiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4,Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: [email protected], www.hoplop.fi. HopLop on aastaringselt avatud siseseikluspar-kide kett lastele, mis pakub rõõmu, meele lahutust ning ajaviidet 1–10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Korkeasaari loomaaedMustikkamaanpolku 12, Helsingi,tel +358 9 310 37 900 (0,37 eurot/min+km), e-post: [email protected], www.korkeasaari.fi. Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tund-rast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisa-likud, väikesed ahvid, ämblikud, sääsed, kon-nad ja kilpkonnad. Arktilised loomad – põdra, tundraöökulli ja muskushärja – leiad õuest nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Linnanmäki lõbustusparkTivolikuja 1, Helsingi, tel +358 10 5722 200, www.linnanmaki.fi. Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

MegazoneEnergiakatu 3 (Salmisaaren liikuntakeskus), Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: [email protected], www.megazone.fi. Avatud E–R 13–21, L 11–21, P 12–18.

Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile. Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab. Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailmTivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba 1,2 miljonit külastajat. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele all-pool veepinda. Muu hulgas on eksponeeritud 10 erinevat hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, meri-hobukesi jpm. Kokku üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Serena veeparkTornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: [email protected]., www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning laste basseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud sauna-koobastik, mida tasuks ilmtingimata külastada.

Seiklushall HuimalaJuvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi. Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tege-vust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

SuomenlinnaKauppatorilt veebussi või praamigaMustasaarele, tel +358 9 684 1880,e-post: [email protected],

www.suomenlinna.fi. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega, nautida parke, merd ja saaristuloodust. Suomenlinnas on 6 muuseumi, ekskursioonid giidiga, näitused ja kaunid käsitööesemed. Toimuvad üritused, näiteks Viapori Jazz, suve-teater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele suveprogrammile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurireiside sihtkoht.

Tropicario troopikamajaSturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: [email protected], www.tropicario.com. Tropicario on Põhja-maade kaasaegseim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, muu hulgas linde ja kalu. Näitusel eksponeeritakse tõeliselt haruldasi sisalikke ja madusid.

lastesõbralikud muuseumid

Loodusteaduste muuseumPohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi.Avatud T–K, R 9–16, N 9–18, L–P 10–16. E suletud. www.luomus.fi. Helsingi Muuseumis saab sukelduda Läänemere süga-vustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised väljapanekud vahelduvad korrapäraselt.

Päevalehe muuseumLudviginkatu 2-4, Helsingi. Tel +358 9 122 5210, avatud T–P 11–17, www.paivalehdenmuseo.fi. Muuseumist saab teavet ajalehetööst

ja selle ajaloost.

LastemuuseumTuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi,www.helsinginkaupunginmuseo.fi.Laste ja noorte elu kajastavad näitusedon koostatud laste endi kaasabil.

TeatrimuuseumTallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi.Avatud T–P 11–18, www.teatterimuseo.fi.Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna – SoomeMänguasjamuuseumNäitusekeskus WeeGees, Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo. www.leikkilinna.fi. Avatud T, N, R 11–18, K 11–20, L–P 11–17. Tasuta sissepääs K 18–20. Leikkilinna on män-gukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju 1900. aastate algusest tänapäeva-ni. Mänguasjad, endised lemmikud, pööningu aarded, näitused ja mälestused.

Soome viis suurimat linna

Soome viis suurimat linnaSoome viis suurimat linna on Helsingi,Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiad järgmistelt aadressidelt.Helsingi, www.visithelsinki.fiEspoo, www.visitespoo.fiTampere, www.tampere.fi/matkailuVantaa, www.vantaa.fiTurku, www.turkutouring.fi

Page 26: The Baltic Guide EST Kevad 2012

Lai

vak

WC

WC

WC

WC

WC

WCWC

WCWC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WCWC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

Nord

ensk

iöldin

k

Mechelingatan

Mannerheimintie

Sturen

katu

Teollisuuskatu

Mannerheimintie

Mechelingatan

Pohjo

isran

taSö

rnäiste

n rant

atie

Reijolank

Mannerheimintie

Vetu

ritie

Porkkalankatu

LautatarhankJunatiePääskylänkatu

Vääk

synt

Töölönlahti

Ruoholahti Hietalahti

Sirpalesalmi

Merisatama

Eteläsatama

Kanal

Eläintarhanlahti

Kaisaniemenlahti

Siltavuoren-salmi

Taivallahti

Jäähall

FinnairStadium

Kaupunginteatteri

OlympiaStadion

FinlandiaTalo

Rahvusooper

Linnan-mäki

Helsingitalveaed

Eläintarhanurheilukenttä

Botaanikaaed

Mäntymäenkenttä

Väinä-möisenurheilu-kenttä

SigurdFrosteruksenpuisto

Hietaniemenhautausmaa

KappeliOrtodoksinenhautausmaa

Sibe-liuksenpuisto

Toivo Kuulanpuisto

Selkämeren-puisto

Kaapeli-puisto

Sinebrycho!npuisto

Katajanpuisto

VäinöTannerin

kenttä

Brahenpuisto

Kallionurh. kenttä

Tehtaan-puisto

Kaivo-puisto

Humal-luodonpuisto

Laaksonratsastus-

kenttäAlppipuisto

Lenininpuisto

Tope-liuksen-puisto

Marta Ypyänaukio

Meilahdensairaala

Sairaala

Yliopisto

Lepakonaukio

Mariansairaala

Kivelän sairaala

HyksPsykiatria

keskus

Laaksonsairaala

Käpylänkuntoutus-

keskus

Auroransairaala

Kirjasto

Ruoholahti

M

M

M

M

M

M

Rautatientori

Kaisaniemi

Kamppi

Siltavuorenkatu

Hakaniemi

Sörnäinen

Topeliuksenk

Caloniuk

-sen

k

Topeliuksenk

Arkadiankatu

Siltasaarenk

Hämeentie

Helsinginkatu

Aleksis Kiven katu

Tava

stväg

en

Ruoholahdenk

Abrahamink

Hietalahdenk

Telakkakatu

Uudenmaankatu

Erottajank

Eteläesplanadi Kanavakatu

KirkkokatuRitarikatu

Hallitusk

Aleksanterinkatu

KruunuvuorenkatuKatajanokanlaituri

Kauppiaank

Satam

ak Katajank

Vyökatu

Luotsi- katu

Yli- opistonkatu

Rauhankatu

Maneesik

Kruun.Kristianink

Paasi-vuorenk

Sörnas-strandv Näkinsilta

Haka-niemen

silta

Hel-miäisp

Hakaniemenranta

Hakaniemenranta

Aspnäsg

Pannu-kakun-puistikko

Haapaniemenk

Kaikukatu

Lintulahdenk

Saka-rink

Käenkuja

Pääsk

y-län

rnSu

vi-lah

denk

Kulmav.k

Par-ruk

Hanasaarenk

Hakanie-

menk

Näkinkuja

Toinen linja

Ensi linja

Alppika

tu

Kolmas linja

Suon

ionk

Castrén

inkatu

Wal-lininkj

Porth

anink

atu

Neljäs linja

Kaarlenk

Flemingink

KirstinkKirstink

Kirstinkj

Kalliolan-rn Kaar-

lenkj

Länt.Alp.rn

Alp.rn

Länt. BrahenkPorvoonkatu

VaasankatuHelsinginkj Ha

rjuka

tu

PäijänteentPäijän-teent

Ristikkok

EläinläPlazankj

Allotriankj

Eläin-

lääk.k

j

Rial-

tonkj

Tuule

n-su

run k

jVe

ga

Vanajantie

Virtaint

Mäntsä-

länt

Nokian

Perna-

jant

OuluntSuv.v

Ähtä-rint

Inarintie

Hauhontie

KangasalavEuran

tie

rioninkatu

Keiteleen

t

Lohjant

E. -Kodi

n t

Roineent

Keuruunt

Vallilantie

Vääks.kj

ElimäenkatuTa

mmi-saa

renk

Inkoonk

Siuntio

nkKotk

ankTrav

errsiku

ja

Rulla-

laaker

inkjVentiilin

kjLiukula

a-ker

inkj

Kajaa-

ninkHan-gon

k

Sai-

maank

Heinola

nk Loviisank

Viipurikatu

Tivoli

tie

Tivoli

tie

Tivolikj

Viides linja

Argicolank

Penger

katu

Penger

kuja

Kai-kukj

Saarin.k

Säästöp.ranta

Silta-saaren-kärki

Oikok

Maneesik

Vilhonk

Mikonk

Keskusk

Puut.

LiisankatuSnell-m

aninkatu Meritullink

Maurink

Mariankatu

Vironkatu

UnionkatuEteläranta

Laivansillankatu

Pohjoisesplanadi

Mannerheimintie

Mallask

Hietasaarenkuja

Lönnrotink

Rune- bergink

Salmisaa- renk

Hietala hde nranta

LaivastokatuKanava-ranta

Si l tav.penger

Kirja työn.kKaisaniemenranta

HakaniemenrantaPitkänsillanranta

Vetehisenkuja

Vilhonvuore nkVilho

nvuorenkj

Lintul

ah-

denkj

J. Ste nb. ra

nta

E läintarhantie

Wallininkatu L . P

apink

It. Pa

pink

Torkkeli

nkj

Karjalan- katu

ViipurikatuVesilinnank

Sipoonk

älkä neentie

Nilsiänkatu

SatamaradankAlek sis Kiven katu

Kusta

anka

tu

Kinaporink

Suvan

nont

Vesann

ont

Vallilantie

V ellam

onk a

tu

Merikannontie

Kajanuk-senkKajanuk-senk

Merikannontie Rajasaarentie Humalisto

nkatu

Sibeliuksenkatu

Hesperiankatu

Hietaniemenkatu

Hietaniemenkatu

Pohjoinen

Eteläinen

Malminkatu

LapinlahdentLapinlahdenk

Malm

inrn

Salo-monk

U. Kekkosen kSimonkatu

Kansa-

kouluk

Yrjönk

Lasten-kodink

Laste

n-ko

dinkTy

ö-me

henk

Länsisat.k

Itämerenkatu Itäm.kj

Rusok-kikj

Santakj

Harma

Loisto kj

Ka-suu-nikj

KellosaarenkSantakatu

Kellosaarenranta

Jaalaranta

Messitytönk

Poseidoninkj

Ahdinkuja

Saukonnokankj

Laivapojankatu

Itäine

n Vaih

dekj

Sauk

onki

Munkki-saarenkatu

TehtaankatuTehtaankatu

VuorimiehenkatuTähtitorninkatu

Kasarmikatu

Kasarmikatu

Korkea-vuorenk

Tarkk’ampujank

Kaar-tinkj

Bernhardinkatu

Fabianink

E. Makasiinik

P. Makasiinik

Ullanl.k

P. Roobertink

Rikh.Ludv.

Johan-neks.t J.kj

Jääkärink

Raatimie-

henk

Kaivo-hrn

Oikot

Iso PuistoPuisto

katu

Muukal.

Myllyt

Pon.Sepänkatu

MerisatamanrantaMerikatu

Laivan-varustajank

Pietarin- katu

Neitsytpolku

Kapteeninkatu

Huvilakatu

Huvilakuja

Laivurinkatu

Pietarinkuja

Ehrenströmintie

Pursi-miehenkatuMeri-

miehenkatu

Kankurink

Kiv.

Perämiehenk

Herne-saarenkatu

Sperans-kintie

Edel-

Horn feltint

Vadste-nankj

Birigta-laisk

Hylkeenpyytäjänk

Eiranranta

C. t

H. Fordin k

Matala-salmenkj

Messipojankuja

Länsisatamank

Lapin

rinne

Rautatiekatu

Rautatiekatu

Oksasenkatu

Fred.k

Fredrikinkatu

Fredrikinkatu RatakatuIso

Roobertinkatu

Albertink

Albertink

Annankatu

Fabianinkatu

VuorikKluuvik

Georgink

Museok

Väinämöisenk

Museok

Karamzinin-

ranta

Sammonk

Perhon-

Lapu

ank

katu

Tunturikatu

Dagma-

Free-senk

rinkatu

EteläinenPohjonen Hesperiankatu

Eino Leinon k

Minna

Päivä-rinnank

Paasi-kivenk

Miikael Lybeckin k

Tavaststjernank

Canthink

Linnankoskenk

Ruu-sank

Savi-lank

TöölönkatuKivelänk

TykistönkSandelsink

Döbel-nink Töölönkatu

Ruusulankatu

Kesäkatu

Lasten- linnantie

Raja saar

entie

Apollonkatu

Ilmarinkatu

Luth erik

atu

Temppelikatu

Stenb

äckink

atu

Töölöntullink

Palkkatilank

Urheilukatu

Me sseniuksenk

Pohjoinen Stadiont

Uimastadionin-polku

Mäntymäent

Hammarskjöldintie

Urheilukatu

Paavo Nurmen tie

Aurora nkatu

äkärinkatuPihlajantie

Haartmanink

Tahk ontie

Museok

Cygn

aeuk

senk

V. Sto olin kTöölönkatuTö

ölönto

rink

Helsing in

katu

Linnankoskenk

Krematoriont

San ds

trand

s

Hieta

kann

akse

nt

Leppä suonk

Kampin-tori

MaunoKoiviston

aukio

Mannerheiminaukio

Senaatin-tori

Länsiterminal

Makasiiniterminal

Kanavaterminal

Halko-laituri

Olympiaterminal

Katajanokkaterminal

Kaapelitehdas

Ruoho-lahden-

tori

Itämeren-tori

Hietalahden-tori

Kaivo-puistonranta

Kylpylänaukio

Kasarmi-tori

Tähti-tornin-vuori

PyhänHenrikin

aukio

PyhänBirgitanpuisto

Engelin-aukio

Eerikin- katu

Kalevan- katu

BulevardiKöy-denpun.k

Selkämerenka tu

Kalliosaarenkj

Mittaaj ankuja

Eiranranta

Merikatu

EhrensvärdintieAr m

feltin

tW

ecks

el-li n

t

J. Aho n t

Rehbinderint

Punavuorenkatu

Itäinen Puistotie

Kalliolinnant

Siltat

Laivu

rinrn

Töölönlahdenk

TAKA-TÖÖLÖ

ETU-TÖÖLÖ

KAMPPI

LÄNSISATAMA

PUNAVUORI

ULLANLINNA

KAARTIN-KAUPUNKI

KRUUNUNHAKA

KLUUVI

KAIVOPUISTO

LAAKSO

ALPPIHARJU

KALLIO

Lapinlahti

Kaisaniemi

Jätkäsaari

Hanasaari

Torkelin-mäki

Harju

Siltasaari

Sirpalesaari

Munkkisaari

Alppila

MEILAHTI

Ehre

nström

intie

Kaisaniementie

Franzeninkatu

Agri colankTorkkelinkatu

AadolfinkHa rju tor

i

nkatuuuuuuuuuu

Stadium

OOi- tadionSt

P hhkhh

nk

ähallJää Poj

rr

inlandiaaloal

asaarentieasaar nt e

WC

HHels

Ma

Ma

MMa

MMa

MMa

Ma

MMMa

MMa

Ma

MMa

MMa

Ma

MMMa

MMMMMa

Ma

Ma

Ma

Ma

MMMMa

MMMMMMMa

MMMMMMMMMa

MMMMMMMMMMMMMa

MMMMMMMMa

MMa

Ma

MMMMMMMa

MMMMa

Ma

MMMa

MMMMMMMa

MMa

MMMMMMMMMMMMMMMMMMa

MMMa

MMMa

MMMMa

MMaa

MMMa

MMMMa

MMa

Maaaaaaaaaaaaaannnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnn

katu

euuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuukkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkksssssssssssssssssssssssssssssssssssssss

eeeeeeeeeenk

m

ink

kkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaattttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu

1

2 45

3

7

6

Reijola

Lauttasaari

Munkki-niemi

Seurasaari

Laajasalo

Hertto-niemi

Vartiokylä

Mellunmäki

Latokartano Mylly-puro

Kulo-saari

Korkeasaari

Mustikka-maa

Pitäjän-mäki

Pasila

Vanha-kaupunki

Haaga

KaarelaLänsi-Pakila

Maunula

Pukin-mäki

Oulunkylä

Helsingi kesklinn Vaatamisväärsused

Teatrid

Rahvusooper, Helsinginkatu 58

Aleksanteri teater, John Bulevardi 23-27

Linnateater, Eläintarhantie 5

Savoy Teater, Kasarmikatu 46-48

26 T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2mkm HelsingiM I S K U S M I L L A L

Kampin-malmi

Ullanlinna

Taka-Töölö

Viron-niemi

Kataja-nokka

Kallio

Alppi-harju

Vallila

KinodKinopalatsi, Kaisaniemenkatu 2

Maxim, Kluuvikatu 1

Tennispalatsi, Salomonkatu 15

1

2

3

1234

1

2

3

4

Kauppakeskus Ruoholahti,Itämerenkatu 21a

Kamppi, Urho Kekkosen katu 1

Sokos Helsinki, Mannerheimintie 9

Forum, Mannerheimintie 20

Kaubanduskeskused

5

6

7

Stockmann, Aleksanterinkatu 52

Kämp galleria, Pohjosesplanadi 29

Kauppakeskus Kluuvi,Aleksanterinkatu 9

1 Uspenskij Katedraal,Kanavakatu 1

2 Helsingi Toomkirik,Senatintori

3 Parlamendihoone,Aurorankatu 6

4 Temppeliaukio kirik,Lutherinkatu 3

5 Helsingi RahvusooperHelsinginkatu 58

7 Olympia staadion ja vaatetorn,Paavo Nurmen tie 1

6 Sibeliuse skulptuur, park

8 Finnair Stadium, jalgpalliplatsSavilankatu 1B

9 Helsingi jäähallNordenskiöldinkatu 11-13

10 Helsingi talveaedHammarskjöldintie 1 A

Linnanmäki lõbustusparkTivolinkuja 1

11

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

Tervasaarenkannas

2

TTT

si linnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnjajjjjjjjajjajjjajajajajajajajajajjajajajajaaaaajajajajajaajjajajjajajajajajajajajajajajajjajajajjajjjajajajaaanli Ca Kiirsöögikohad

Kaivokatu Kaisaniemenkat

u

7

1

514 WC

91110

9

8

7

6

5 1

43

2 33

6

1

12

8

10

McDonald’s, RuoholahtiItämerenkatu 14

Hesburger, TennispalatsiFredrikinkatu 65

McDonald’s, ForumMannerheimintie 20

Hesburger, RautatientoriKaivokatu

Hesburger, KaisaniemiVuorikatu 14

McDonald’s, KluuviKluuvikatu 7

Hesburger, KasarmitoriKasarminkatu 19

McDonald’s, HakaniemiSiltasaarenkatu 12

Hesburger, KallioHelsinginkatu 28

McDonald’s, TeollisuusTeollisuuskatu 6

McDonald’s, TöölöMannerheimintie 53

Hesburger, TöölöMannerheimintie 19A

11

2Muuseumid

1

2

3

4

5

Helsingi Linnamuuseum,So!ankatu 4

Sinebrycho! kunstimuuseum,Bulevardi 40

Kaasaegse kunsti muuseumKiasma, Mannerheiminaukio 2

Design Forum Finland, Erottajankatu 7

Ateneumi kunstimuuseum, Kaivokatu 2

3

2

1

4

5

2

3

4

Argelanderint

Koper-nikuk-sent

Page 27: The Baltic Guide EST Kevad 2012

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 2 27ajalugu

SarasmoJUTUSTAB

Nii Eesti kui Soome olid 1930. aastate lõpus mõlemad presiden-taalse valitsusvormiga riigid. Pre-sidendil oli riigis tegelik võim ja tema õigused olid suured. Presi-dendivõimul olid mõlemas riigis siiski väga erinevad juured. Soo-mes ulatuvad need tagasi ootama-tu ajaloopöörde ja Rootsi kunin-gas Gustav III-ni.

GUSTAV III JA ALEKSANDER I Rootsi viimane ainuvalitseja oli kuningas Karl XII. Ainuvalitse-ja oli kuningas Jumala armust ja esindas Jumala võimu maa peal. Umbes nii tol ajal absolutismi ole-must põhjendati.

Rootsi suurriigiajastule pani punkti pikaleveninud Põhjasõda (1700!1721) ja suurimaks süüdla-seks peeti ainuvalitsejast kuningat. Sõjaretke käigus Karl XII hukkus ning järgmise kuninga võimuula-tusele kehtestati juba ranged pii-rangud. Võim Rootsi riigis (kuhu Soomegi kuulus) oli läinud riigi-päeva kätte. Nii kindlalt, et min-gil ajal oli parlamendis kasutusel tempel, millega uutele seadustele lisati kinnituseks kuninga allkiri.

1771. aastal tõusis Rootsi kuningaks kahekümneviieaasta-ne Gustav III. Teda ei rahuldanud kuninga ametikoht kummitempli aseainena, ta ihaldas tõelist võimu. 21. augustil 1772. aastal tegi Gus-tav III sõjaväe kaasabil riigipöör-de. Rootsis ei taastatud ainuvalit-sust, kuid uues põhiseaduslikus ühendkuningriigis oli kuningal riigiasjadesse sekkumiseks palju suuremad võimalused.

Kuninga kätes oli täidesaatev võim, s.t valitsus tegutses tema alluvuses. Kuningal oli ametisse nimetamise õigus, s.t ta määras riigi ametipostidele talle sobivad inimesed. Kuningas otsustas, kui-das riigi rahasid kasutada. Uute maksude määramiseks pidi ta rii-gipäevalt siiski nõusoleku saama. Nii kuningal kui riigipäeval oli uute seaduste vastuvõtmisel veto-õigus, kuid riigipäeva kokku kut-suda sai ainult kuningas.

18. sajandi Rootsi riigiõigus on Soome presidendiga otseselt seotud. Teatavasti vallutas Vene-maa aastatel 1808!1809 toimu-nud sõjas Rootsi kuningriigilt Soome alad. Sõda alles kestis, kui tsaar Aleksander I kutsus Porvoos kokku Rootsi riigipäeva Soome esindajad. Jalgratast ei olnud vaja leiutada. Rootsi kuninga volitused olid nii ulatuslikud, et Aleksan-

der I ei pidanud tegema muud, kui hakkama Rootsi kuninga õigus-tes Soome valitsejaks. Soomest sai suurvürstiriik ja Vene tsaarist Soome suurvürst.

Soomlased lõikasid tõsiasjast, et Soomet ei ühendatud Vene-maaga samadel alustel kui Eestit, palju kasu. Soome Suurvürstiriik oli riik riigis, vaid selle valitseja oli Vene keiser.

KERENSKI JA LENIN 1917. aasta Veebruarirevolutsioo-ni käigus kukutati Vene tsaar. Kui Venemaast sai vabariik, kadus ka Soome suurvürst. Kes siis hak-kas Soome suurvürstiriigis vanu Rootsi kuninga õigusi kasutama?

Suurvürsti võim läks Soomes üle senatile ehk valitsusele. Senat oli demokraatlikult valitud par-lamendi toetust nautinud parla-mentaarne valitsus. Pärast Veeb-ruarirevolutsiooni valitses mõnda aega arvamus, et keisri võim oli üle läinud Ajutisele valitsusele ja nii oli Kerenskist saanud Soome ametlik riigipea.

Segases olukorras kuulutas Soome parlament (Eduskunta), et kõrgeima võimu kandja on Soomes rahvas, mitte Venemaa valitsus. Sellest avaldusest oli vaid lühike samm iseseisvuse väljakuu-lutamiseni.

Soome kuulutati iseseisvaks ja heade tavade kohaselt mindi sel-lest teatama riigile, millest oldi just lahti rebinud. 1772. aastal Rootsi kuninga poolt röövitud ja 1808. aastal tsaar Aleksander I poolt omastatud võim oli ametlikult sat-tunud Lenini kätesse. Kuid Lenin ei olnud ju enam Soome

suurvürst. Seega tunnustas Lenin Venemaast irdunud suurvürstirii-ki ja asi oli ühel pool.

JÄLLE KUNINGASSamal ajal hävis Soomes parla-mentarism. Seadusandliku kogu valimisi peeti 1917. aasta 1.!2. oktoobril ning nendel valimistel kaotasid vasakpoolsed enamuse-le. Ajastu oli radikaalne ja inime-sed ühes sellega. Vasakpoolsed ei nõustunud parlamendivalimis-te tulemustega. Soomes puhkes kodusõda, mis lõppes alles mai alguses 1918. aastal.

„Revolutsioon” pani paljud parempoolse maailmavaatega ini-mesed mõtlema, milline võiks olla stabiilsuse garantii. Ehk oli siiski targem valida uus kuningas? See oleks ikka veel olnud seaduslik lahendus, sest Soome suurvürs-ti ei olnud troonilt kukutatud ! troon oli lihtsalt tühi.

Kuningaotsing edenes oma-soodu ja lõpuks valis parlament erakorralisel istungil 9. oktoob-ril 1918. aastal Soome kuningaks Hesseni printsi.

Enne kui vastne kuningas jõu-dis oma uude riiki, veel enne seda, kui ta oli ametlikult nõustunud krooni vastu võtma, varises Saksa keisririik kokku (9.11.1918). Sak-samaal sündinud kuninga idee aegus ja kogu projektist loobuti.

KUNINGA PÄRAND Uus parlament valiti märtsis 1919 ja see sätestas Soome uue riigikor-ra ! Soomest sai vabariik. Uuele vabariigile valiti esimene presi-dent 1919. aasta juulis.

Soome suurvürsti ja plaani-tud Soome kuninga volitused olid suured. Need kandusid paljuski üle presidendile. President nime-tas ametisse valitsuse, millele pidi kuuluma parlamendi usaldus. Pre-sidendil oli õigus vajadusel parla-

ment lammutada ja määrata uued valimised. Presidendil olid ka suu-red õigused ametissemääramise osas, ta oli kaitsejõudude ülemju-hataja (sõja puhkemise korral võis ta vastavad volitused kellelegi üle anda) ning loomulikult juhtis pre-sident Soome välispoliitikat.

Vastavaid õigusi kasuta-sid ulatuslikult nii Svinhufvud (1931!1937) Mäntsälä mässu (Soome „vapside” relvastatud riigi-pöördekatse) maha surudes, Risto Ryti (1940!1944) sõjaseisukor-ras, J. K. Paasikivi (1946!1956) nn ohuaastatel pärast II maailmasõda kui Urho Kekkonen (1956!1982) lihtsalt niisama.

Kekkoneni pika valitsuspe-rioodi järel hakati presidendi rolli ümber kujundama. Esimene muutus oli kuueaastase ametiaja jagamine kaheks. Seejärel hakati presidendi volitusi vähendama. Vähendamine toimus iga kord põhiseadust muutes ja nii, et muu-datus hakkas kehtima järgmise presidendi ametisse astumisel.

Soome tänase presidendi Sauli Niinistö õigused sarnanevad järjest enam Eesti Vabariigi presidendi õigustele, kuid Soome presidendil on ikka veel pisut rohkem võimu.

Soome president ajab välispo-liitikat koos valitsusega. Samas kõik EL küsimused on puhtalt valitsuse rida. Presidendil on endiselt ame-tissemääramise õigus, muu hulgas maksab tema sõna Soome panga presidendi ja õiguskantsleri vali-kul. Soome parlamendis aruta-tavad seadused esitatakse kinni-tamiseks presidendile. President võib parlamendis heakskiidetud seaduse kinnitamist edasi lükata, saates selle hindamiseks ülemkoh-tusse. Rahuajal on president kait-sejõudude ülemjuhataja nagu Ees-tiski. Ka on tal armuandmisõigus ja õigus jagada autasusid.

Palju ei ole enam kuninga päran-dist järgi jäänud. Soome presiden-divõim on teadlikult üles ehitatud nii, et president ei peaks igapäeva-elu tasandil poliitikasse sekkuma. See, mida ei ole võimalik piirata, on autoriteet. Soome president valitakse rahva poolt otsevalimis-tel, kusjuures presidendivalimiste aktiivsus on tavaliselt palju suurem kui Eduskunna valimistel. See on ka peamine põhjus, miks kõik erakon-nad püüdlevad kirglikult presiden-di ametikohta. Kuigi president on sunnitud järjest enam taanduma käegakatsutavast võimust, on ta siiski rahva poolt valitud ning tema poliitiline taust mõjutab riigi üldist poliitilist atmosfääri. President on endiselt tähtis.!

KuningaspresidentSoome presidendiametile oli kaua omane suur võimutäius,

võiks isegi öelda, et Soomes valitses kuningaspresident. Pärast Kekkoneni on presidendi volitusi järjest vähendatud.

TEKST ANTTI SARASMO, FOTO TBG

Kekkoneni pika valitsusperioodi järel hakati presidendi rolli ümber kujundama.

Soomes hinnatakse esimesi presidente kõrgelt.

Page 28: The Baltic Guide EST Kevad 2012

ALEKSANTERINKATU

ETELÄESPLANADI

POHJOISESPLANADI

MIK

ON

KA

TU

KE

SKU

SKA

TU

4

107

ATENEUMINKUJA

Stockmann

3

MAN

NER

HEIM

INTIE

6

KAIVOKATU

9

8Wanha

Kauppa-kuja

Railway Station

25

1TEHTAANKATU 12

(Tram 3B)

(40.6;LO[HHURH[\���;������� ��������

7UDGLWLRQDO�VSDQLVK�VW\OH�EHHI�UHVWDXUDQW�

31 42

9

5 76 8

erassiRAFFAELLON

.9(5+,�.9033(SLRZHU[LYPURH[\���;������� ����������

+RW�DQG�MXLF\�VWHDNV�IURP�RXU�ODYD�VWRQH�JULOO�

46990:65�:([LUL\TPUR\QH;������� ��������

$PHULFDQ�VW\OH�UHVWDXUDQW�7KH�%LJJHVW�%XUJHUV�LQ�WRZQ�

3(�-(40.30(��2LZR\ZRH[\�����;������� ������������-SHTPUNV��=HU[HH���;������� ����������

&R]\�IDPLO\�UHVWDXUDQW�/LWWOH�,WDO\�LQ�)LQODQG�

:(5;(�-,(SLRZHU[LYPURH[\���;������� ����������

7H[�0H[�)RRG&RRO�0DUJDULWDV��WDVW\�WRUWLOODV

;(7(:�)(9*,365(��4PRVURH[\�����;������� �����������-SHTPUNV��=HU[HH���;������� ����������

,QWLPDWH�VSDQLVK�VW\OHWDSDV�UHVWDXUDQW�

9(--(,336(SLRZHU[LYPURH[\���;������� ����������

0HGLWHUUDQHDQ�FXLVLQHDQG�OLYHO\�EDU

9(--(,336�;,99(*,(SLRZHU[LYPURH[\���

)DPRXV�VXPPHU�SDUW\�WHUUDFHZLWK�OLYH�PXVLF�

:09�,056�7<)��,[LSpLZWSHUHKP������;������� ������������-SHTPUNV��=HU[HH���;������� ����������

/LYHO\�3XE/XQFK�%XIIHW

2¼50.�/,3:05204PRVURH[\��;������� ����������

*URRYLQJ�%DU��3LDQLVW�7KX�)UL�$IWHU�:RUN.LWFKHQ�²�%XUJHUV��ODYD�VWRQH�JULOO�VSHFLDOV�0RQ�6DW1LJKW�&OXE��.DUDRNH�)UL�6DW 10

�5HVWDXUDQWV�QHDU�<RX��:HOFRPH��ZZZ�UDàD�ß

�&KHFN�RXW�RXU�OXQFKHV�DW�ZZZ�ORXQDDW�ß

.UXXYLY�EDDU��SLDQLVW�1²5�SHDOH�W||G

.||N�DYDWXG�(²/��EXUJHULG�MD�V||JLG�ODDYDNLYLJULOOLOWg|NOXEL��.DUDRNH�5²/

7UDGLWVLRRQLOLQH�KLVSDDQLD�VWLLOLV�OLKDUHVWRUDQ

.XXPDG�MD�PDKODVHG�VWHLJLG�PHLH�ODDYDNLYL�JULOOLOW

$PHHULND�VWLLOLV�UHVWRUDQ��6XXULPDG�EXUJHULG�NRJX�OLQQDV�

+XEDQH�SHUHUHVWRUDQ��7�NLNH�,WDDOLDW�6RRPHV�

7H[�PH[�V||JLG��N�OPDG�0DUJDULWDG�MD�PDLWVYDG�WRUWLOODG�

,QWLLPQH�KLVSDDQLD�VWLLOLV�WDSDVHUHVWRUDQ�

9DKHPHUHWRLGXG�MD�HODY�EDDU�

3RSXODDUQH�VXYHSHRWHUUDVV�NRRV�HODYD�PXXVLNDJD�

(ODY�EDDU��/}XQDEXIIHH

5HVWRUDQLG�VLQX�OlKHGDO��7HUH�WXOHPDVW��ZZZ�UDIOD�IL

9DDGDNH�ND�PHLH�O}XQDPHQ��G�DDGUHVVLOW�ZZZ�ORXQDDW�IL

Ö