Eesti Ehitab 2014 messiajakiri

EESTI

EE S T I N Ä I T U S T E M E S S I K E S K U S E S 2 . – 5 . a p r i l l 2014

Rohkem infot Select tehnoloogia kohta www.hansgrohe.ee

Vali oma DušinaudingKoos Raindance® Select S käsidušija ShowerTablet® Select termostaadiga

Puhas dušinauding: Select tehnoloogia garanteerib

unikaalse dušinaudingu ühe nupuvajutusega.

Raindance Select käsidušiga saab nupuvajutusega

valida kolme erineva dušireziimi vahel: õrn silitus,

tugev ja ergutav või intensiivne massaz. Kõige selle

saamiseks on vaid vaja vajutada Select nupule termo-

staatsegistil, mis avab ja sulgeb vee. Puhas

dušinauding lihtsa nupuvajutusega.

MEEDIAP LToüHoiame Sind pildil

Sisu:Tere tulemast messile Eesti Ehitab lk 6 – 8

Eksponentide nimekiri lk 11 - 12

Messi koolituste ja seminaride kava lk 14 - 15

Ehitusliidud analüüsivad olevikku ja tulevikku lk 16 – 21

Portree: Krimelte üks omanikke Jaan Puusaag lk 22 – 24

Eksperiment: ehitustöölisena Lottemaal lk 26–29

Bauhof: ehituskauplustel läheb hästi lk 30 – 33

Sajandi projekt Rail Baltic vajab äriplaani lk 34 –36

Vahva puitarhitektuur Euroopast lk 39 – 40

Korteriühistute Liit kutsub koolitusele lk 44

Aasta Katus lk 48 – 50

Küttesüsteemi valimas lk 52

Renoveerimine: fassaadi soojustamine lk 54 –56

Nõuanne: ventilatsiooni-süsteemid lk 58 - 61

Põnev hoone: Viljandi Gümnaasium lk 64 –67

Põrandad, mis jahutavad või soojendavad lk 68 –69

Reisiarhitektuur: Birma ehitusimed lk 72 - 73

Keskkonnasõbralikuim ettevõte valitud lk 74

Messihallide plaanid lk 78 –82

EESTI EHITABVäljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetuse e-post: [email protected] telefon +372 5107011Reklaamiosakonna e-post: [email protected], telefon +372 5210632Kujundusosakonna e-post: [email protected] toimetaja: Liivi TammTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fo-tod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: [email protected]).

AruCAD Süsteemid OÜ | Suur-Sõjamäe 10, 11415 Tallinn | +372 6306523 | [email protected] | www.arucad.ee

Koolitused tegijalt tegijale

Innovati ivsed 3D, CAD, BIM mudelprojekteerimise lahendused

Eesti Ehitab 2013

METALLIMÜÜGITURUL AASTAST 2000

RESTID ASTMED TREPID PROFIILPINNAD METALLVÕRGUD PERFOLEHED TOOTMINE

Visase 12, Tallinn, Eestitel 666 9966, faks 666 9969

[email protected]

www.metal-disain.com

METALLIMÜÜGITURUL AASTAST 2000

RESTID ASTMED TREPID PROFIILPINNAD METALLVÕRGUD PERFOLEHED TOOTMINE

Visase 12, Tallinn, Eestitel 666 9966, faks 666 9969

[email protected]

www.metal-disain.com

Eco Point OÜJärve tee 374201, Loo alevik, Jõelähtme valde-post: [email protected]ülg: www.ecopoint.ee

Tallinna müügikontorSaha tee 24Tel 6 01 1556Fax 6 381 711e-post: [email protected]

Tartu müügikontorJalaka 85, Tartu, 50109Mob. 5 120 120Tel./Fax 6 022 627e-post: [email protected]

Uutele hoonetele, energiatõhusatele ja passiivmajadele

INVESTEERI TÄNA, SÄÄSTAD ODAVA SOOJUSEGA HOMME!

OCHSNER’i poolt toodetud soojuspumpasid saab rakendada erinevatest soojusallikatest saadava taastuva energia kasutami-seks. Kõiki pumpasid saab ühendada ka kaskaadi, seega on võimalused „piiramatud“.

kuni 70 kW kuni 21 kW kuni 99 kW kuni 90 kW

Õhk

alates 2,2 kW

Europa

4,8–11 kW

Golf Midi (plus)

10–30 kW

Golf Maxi (plus)

30–90 kW

Standard

100–1.000 kW

Tööstuslik

Otsepaisumisega Põhjavesi Maa

Firma ECO POINT OÜ on soojuspumba tootja OCHSNER ametlik esindaja Eestis. ECO POINT OÜ on aastal 2002 loodud insener-tehnline ettevõte. Põhitoodang on soojussõlmed kaugküttele, soojusvahetid erinevatele keskkondadele, soojuspumbad erinevatele vajadusetele.

OCHSNER soojuspumbad on Eesti turul suhteliselt vähe tuntud. Samas on 140 aastat tegutsenud OCHSNER Euroopas ühe pikima tegevusajalooga selles valdkonnas, tegeledes juba 35 aastat ainult soojuspumpadega. OCHN-SER on üks uuendusmeelsemaid soojuspumbate tootjaid Euroopas, kelle pumbad valmivad Austrias. Miks nad ei ole tuntud Eestis?

Ehk eelarvamusest, et OCHNER’i toodang on hea, aga

väga kallis ning eestlased pole valmis ostma kvaliteetseid ja kauakestvaid seadmeid. Meie oleme arvamusel, et eestlane mõistab, et otstarbekam on osta parima hinna ja kvaliteedi suhtega tooteid, selle asemel, et osta ainult „hinda“, tehnilis-tele parameetritele tähelepanu pööramata. Tegelikkuses määrab soojuspumba maksumuse mitte ainult hind, vaid ka kliendile sobilike valikute võimalus, kasutegur, müratase, hooldus-abisaamine probleemide korral j.n.e. .

Kui hoone valdaja on teinud otsuse investeerida soojus-pumpa, siis on ta uue valiku ees. Millist liiki soojuspumpa kasutada ja kellelt soojuspump soetada. Et lihtsustada tellija valikuid anname mõningaid soovitusi millest alustada?

Kõige soodsama ja sabiilsema soojusenergia saame pinnasest. Soojatootmiseks saame kasutada kas põhja-, jõe-, järvevett või pinnase kollektorit. Loodusliku vee kasutamine eeldab lubade küsimist keskkonnaametist. Mõistlik on pöörduda sellistele töödele spetsialiseerunud firma poole, nad oskavad reeglina koheselt öelda kas soovitud piirkonnas on üldse mõtet edasi minna või ei. Maakollektori ehitamine keskkonnameti lube ei vaja. Küll tuleb aga taodelda ehitusluba. Maakollektri kasuks otsusta-misel tuleks vaadelda kui palju maapinda meil on kasutada. Ligikaudne arvutus ütleb, et 1m2-lt saaks 20-30W maksi-maalselt 40W soojusenergiat. Lisaks on vaja teada, kui sügavale saab kaevata, vajalik oleks arvestada kuni 1,5 m-ga, minimaalne sügavus 1 m. Kui on selgunud, et maakol-lekori kasutamine ei ole võimalik, siis tuleks mõelda õhust saadava soojuse peale. Õhust saadava soojuse puhul peab arvestama asjaoluga, et soojusenergia tarbe kasvuga soojuspumba tootlikkus väheneb välisõhu temeratuuri langedes. Seega, tuleks arvestada ka lisaküttega talvise tarbimise tipu jaoks. Õhk-Vesi soojuspumba valikul võetakse arvesse vajaminevad koormused, kuid valik tehakse

vajalikule soojuskoormusele lähimast pumbast väiksema pumba kasuks, sest ei ole otstarbekas investeerida raha tipu katteks, kui seda võib-olla meil mõnest nädalast kuni kuuni. Selline valik parandab oluliselt investeeringu tasuvusaega. Kui maapinnast soojust ammutavate soojuspumbade kasutegurid on suhteliselt sarnased, siis soojusallikana õhku kasutades tulevad mängu teisejärgulised, kuid tähtsad faktorid, nagu näiteks müra. OCHSNER’i valikus on Õhk/Vesi soojuspumbad, mille müratase on alla üldise mürafooni , säilitades kõrge kasuteguri ja kena välimuse.

OCHSNERI Õhk/Vesi soojuspumbad on ühed kõrgeima kasuteguriga soojuspumbad Euroopas. Firmale kuulub rida patente, üks nendest on kõrgema temperatuuri +65 C saavutamine OVI tehnoloogia baasil. ECO POINT OÜ kogemuse põhjal võime kinnitada, et antud tehnoloogia baasil toodetud soojuspumbad on meie kliimasse sobivai-mad, tagades kõrge kasuteguri ka – 20 C välistemperatuuri juures - COP 2,3.

ECO POINT OÜ osaleb messil Eesti Ehitab, Stend E-12, Lauluväljaku poolse sissepääsu kõrval. Oleme klientide soovidele vastu tulles valmistanud esitlusauto, millesse on paigaldatud töötavad soojuspumbad. Ootame Teid tutvuma meie esitlusautoga ja peale messi on Teil võimalus meid kutsuda külla, esitleme töötavaid lahendusi, konsulteerime.

Eco Point OÜJärve tee 374201, Loo alevik, Jõelähtme valde-post: [email protected]ülg: www.ecopoint.ee

Tallinna müügikontorSaha tee 24Tel 6 01 1556Fax 6 381 711e-post: [email protected]

Tartu müügikontorJalaka 85, Tartu, 50109Mob. 5 120 120Tel./Fax 6 022 627e-post: [email protected]

Uutele hoonetele, energiatõhusatele ja passiivmajadele

INVESTEERI TÄNA, SÄÄSTAD ODAVA SOOJUSEGA HOMME!

OCHSNER’i poolt toodetud soojuspumpasid saab rakendada erinevatest soojusallikatest saadava taastuva energia kasutami-seks. Kõiki pumpasid saab ühendada ka kaskaadi, seega on võimalused „piiramatud“.

kuni 70 kW kuni 21 kW kuni 99 kW kuni 90 kW

Õhk

alates 2,2 kW

Europa

4,8–11 kW

Golf Midi (plus)

10–30 kW

Golf Maxi (plus)

30–90 kW

Standard

100–1.000 kW

Tööstuslik

Otsepaisumisega Põhjavesi Maa

Firma ECO POINT OÜ on soojuspumba tootja OCHSNER ametlik esindaja Eestis. ECO POINT OÜ on aastal 2002 loodud insener-tehnline ettevõte. Põhitoodang on soojussõlmed kaugküttele, soojusvahetid erinevatele keskkondadele, soojuspumbad erinevatele vajadusetele.

OCHSNER soojuspumbad on Eesti turul suhteliselt vähe tuntud. Samas on 140 aastat tegutsenud OCHSNER Euroopas ühe pikima tegevusajalooga selles valdkonnas, tegeledes juba 35 aastat ainult soojuspumpadega. OCHN-SER on üks uuendusmeelsemaid soojuspumbate tootjaid Euroopas, kelle pumbad valmivad Austrias. Miks nad ei ole tuntud Eestis?

Ehk eelarvamusest, et OCHNER’i toodang on hea, aga

väga kallis ning eestlased pole valmis ostma kvaliteetseid ja kauakestvaid seadmeid. Meie oleme arvamusel, et eestlane mõistab, et otstarbekam on osta parima hinna ja kvaliteedi suhtega tooteid, selle asemel, et osta ainult „hinda“, tehnilis-tele parameetritele tähelepanu pööramata. Tegelikkuses määrab soojuspumba maksumuse mitte ainult hind, vaid ka kliendile sobilike valikute võimalus, kasutegur, müratase, hooldus-abisaamine probleemide korral j.n.e. .

Kui hoone valdaja on teinud otsuse investeerida soojus-pumpa, siis on ta uue valiku ees. Millist liiki soojuspumpa kasutada ja kellelt soojuspump soetada. Et lihtsustada tellija valikuid anname mõningaid soovitusi millest alustada?

Kõige soodsama ja sabiilsema soojusenergia saame pinnasest. Soojatootmiseks saame kasutada kas põhja-, jõe-, järvevett või pinnase kollektorit. Loodusliku vee kasutamine eeldab lubade küsimist keskkonnaametist. Mõistlik on pöörduda sellistele töödele spetsialiseerunud firma poole, nad oskavad reeglina koheselt öelda kas soovitud piirkonnas on üldse mõtet edasi minna või ei. Maakollektori ehitamine keskkonnameti lube ei vaja. Küll tuleb aga taodelda ehitusluba. Maakollektri kasuks otsusta-misel tuleks vaadelda kui palju maapinda meil on kasutada. Ligikaudne arvutus ütleb, et 1m2-lt saaks 20-30W maksi-maalselt 40W soojusenergiat. Lisaks on vaja teada, kui sügavale saab kaevata, vajalik oleks arvestada kuni 1,5 m-ga, minimaalne sügavus 1 m. Kui on selgunud, et maakol-lekori kasutamine ei ole võimalik, siis tuleks mõelda õhust saadava soojuse peale. Õhust saadava soojuse puhul peab arvestama asjaoluga, et soojusenergia tarbe kasvuga soojuspumba tootlikkus väheneb välisõhu temeratuuri langedes. Seega, tuleks arvestada ka lisaküttega talvise tarbimise tipu jaoks. Õhk-Vesi soojuspumba valikul võetakse arvesse vajaminevad koormused, kuid valik tehakse

vajalikule soojuskoormusele lähimast pumbast väiksema pumba kasuks, sest ei ole otstarbekas investeerida raha tipu katteks, kui seda võib-olla meil mõnest nädalast kuni kuuni. Selline valik parandab oluliselt investeeringu tasuvusaega. Kui maapinnast soojust ammutavate soojuspumbade kasutegurid on suhteliselt sarnased, siis soojusallikana õhku kasutades tulevad mängu teisejärgulised, kuid tähtsad faktorid, nagu näiteks müra. OCHSNER’i valikus on Õhk/Vesi soojuspumbad, mille müratase on alla üldise mürafooni , säilitades kõrge kasuteguri ja kena välimuse.

OCHSNERI Õhk/Vesi soojuspumbad on ühed kõrgeima kasuteguriga soojuspumbad Euroopas. Firmale kuulub rida patente, üks nendest on kõrgema temperatuuri +65 C saavutamine OVI tehnoloogia baasil. ECO POINT OÜ kogemuse põhjal võime kinnitada, et antud tehnoloogia baasil toodetud soojuspumbad on meie kliimasse sobivai-mad, tagades kõrge kasuteguri ka – 20 C välistemperatuuri juures - COP 2,3.

ECO POINT OÜ osaleb messil Eesti Ehitab, Stend E-12, Lauluväljaku poolse sissepääsu kõrval. Oleme klientide soovidele vastu tulles valmistanud esitlusauto, millesse on paigaldatud töötavad soojuspumbad. Ootame Teid tutvuma meie esitlusautoga ja peale messi on Teil võimalus meid kutsuda külla, esitleme töötavaid lahendusi, konsulteerime.

8

EESTI EHITAB 2014 stardib 18. korda

2.–5. aprillini toi-muv mess Eesti ehi-tab 2014 on taas-kord suurem kui mul-lu. Vaatamata lisahal-li püstitamisele kõik soovijad messile ei mahtunudki.

TÄNAVUSE EHITUSMESSI TOO-DETE ja teenuste spekter on mit-mepalgeline ning selle teemad on kasvanud välja ehitusturu vaja-dustest. „Lisaks traditsiooniliste-le lahendustele räägitakse järjest enam energiasäästust. Nii on mes-sil jõulisemalt esindatud ka seda teemat avavad eksponendid, sa-muti on Energiasäästu Arendusko-da ette valmistanud pika semina-riprogrammi, mis panustab ener-

TEKST: KADRI TAMMPILT: EESTI NÄITUSED

giasäästlikele lahendustele,“ sel-gitab messi projektijuht Epp Sults-mann.

Seminariprogrammis annab Majandus- ja Kommunikatsioo-niministeerium ülevaate energia- ning elamumajandamisega seotud arengukavade eesmärkidest, toi-muvad ka praktilised ettekanded energiakulu kokkuhoiu, küttesüs-teemide renoveerimise ja uusi la-hendusi tutvustavatel teemadel.

Teine oluline teemablokk on ökolahendused ehituses. Lisaks töötubadele on traditsioonilise Ehitusala välkfoorumi teemaks sel aastal ökoinnovatsioon ja ehitus-lahendused, kus arutletakse öko-lahenduste reaalsuse ja suhtelisu-se üle. Juttu tuleb nii keskkonna-märgistest, ökodisainist kui kesk-konnasõbralikest ehitusviisidest ja -materjalidest.

Eksponentide arv messil on võr-reldes eelmise aastaga taas kasva-nud. „Lisaks neljale paviljonile on ehitatud juurde lisahall, kuid sel-lest hoolimata ei suutnud me para-

ku kõiki messile soovijaid ära ma-hutada,“ nendib messikorraldaja. Kokku on messile registreerunud 280 eksponenti, kuid tegelik esin-datud ettevõtete arv on suurem, kuna mõned eksponendid on haa-ranud enda väljapanekusse ka tei-si koostööpartnereid.

Kohale on tulnud rahvusvahe-liste kontsernide esindusi Eestis, kohalikke ettevõtteid, samuti on eksponente nii Leedust, Poolast, Saksamaalt, Itaaliast kui ka lähi-riikidest Lätist ja Soomest.

„Ehitusmess on ühest küljest oluline, et hoida olemasolevaid suhteid ja kliente, teisalt on see ar-vestatav koht, mille kaudu sisene-da turule ja tutvustada oma uudis-tooteid,“ selgitab Epp Sultsmann. „Siit leiab huvitava väljapaneku lõpptarbija ja samas suudame olla olulised ka ärikliendile. Ennekõike on oluline aga messil saadud kon-taktide hulk, just sellepärast tul-lakse siia ka tagasi. “

Kokku on tänavu messile ooda-ta 34 000 kuni 35 000 külastajat.

MESS ON AVATUD:

kolmapäeval, 2. aprillil 11.00 - 18.00

neljapäeval, 3. aprillil 10.00 - 18.00

reedel, 4 aprillil 10.00 - 18.00

laupäeval, 5. aprillil 10.00 - 17.00

PILET:

tavapilet 5 eurot, flaieriga 3,50 eurot.

õpilased, üliõpilased, pensionärid 3 eurot

eriala õpilas- ja üliõpilasgrupid eelregist-reerimisel 2 eurot

KVALITEEDIS EI TINGI

HINDADES AGA KÜLL

www.angrooehitus.ee

-10%

KÜSI HINNAPAKKUMIST:

[email protected]

Laki 16, Tallinn. tel.6563149 ; 5138811

Oleme messil osalenud palju aastaid, nii masu- kui majanduse kasvuaega-del. Põhiline messile tulemise põhjus

on hea võimalus tutvustada oma uusi tooteid ja saada lõpptarbijaga otsekontakt.

Mess ongi eelkõige info jagamise koht just õigele sihtgrupile, keda huvitab ehitusvald-kond. Ehitusmessilt käib läbi palju inimesi, keda see valdkond huvitab ja saame neid ot-se nõustada ning küsimustele vastata.

TOOMAS AAVISTOVELUX MÜÜGIDIREKTOR

Arvi SiimREIDENI PLAAT AS JUHATAJA

Velux: sihtgrupp on paigas

Reideni plaat: 9 aastat messil

Iga-aastane mess on koht, kus saame kok-ku oma kauaaegsete ja samuti võimalike uute klientidega.Praktiliselt on see meile tootjatena ainus

võimalus otse suhelda meie toodetud mater-jali juba kasutanud klientidega või nendega, kes seda teha plaanivad. Klientidega silmast silma rääkides on võimalik teada saada nende muredest või ootustest toodetele. Ainult nii mõistame, millest tehitaja tõeliselt puudust tunneb. Nendele arvamustele tuginedes saa-me teha plaane ja muudatusi tootearenduses.

Kokkuvõttes oleme messist teinud endale aastas ühe väga töise pidupäeva. Seda pidu oleme endale lubanud juba viimased 9 aastat.

*Osta SNICKERS Workwear kapuutsiga Soft Shell ja saad KINGITUSEKS DIADORA Nimbus turvajalanõud!

art 157602-80013

art 1219/04 või art 1219/5804

SNICKERS Workwear kapuutsigaSoft Shell art 1219/04 art 1219/5804

Kanna trendikat, sportlikku ja nägusat Soft Shelli aastaringselt. Tuulekindel, veekindel ent hingav jakk on valmistatud pehmest ja elastsest 3-kihilisest Soft Shell materjalist. Materjal: 100% polüester, 285g/m². Värv: 04 - must, 5804 - digiprint

HIND 124.- €

ERAKORDNE PAKKUMINE – SOFT SHELLI OSTJALE KINGIME TURVAJALANÕUD KAUBA PEALE*

Hin

nad

sisa

lda

vad

kä

ibem

aks

u 20

% ja

keh

tiva

d k

uni 3

0.06

.201

4 võ

i kun

i ka

upa

jätk

ub!

DIADORA Nimbus S3 HRO SRC

turvajalanõud art 157602-80013

TAVAHIND 99.- €Veekindlast nubuck-nahast pealsetega

turvajalanõudel on sees hingav võrkvooder ja E.V.A. anatoomiline eemaldatav sisetald. Kahevärvilinenitriilist välistald talub õli ja mitmeid kemikaale ning tagab

hea löögisummutuse. Turvanina ja torkekindel tald (komposiit ja APT) kaitsevad jalga kukkuvate

esemete ja võimalike torgete eest. Värv: must/kollane. Suurused: 41–46

TASUTA*

Kanna trendikat, sportlikku ja nägusat Soft Shelli aastaringselt.

TALLINNLaki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTUAardla 114, Ringtee 37a

PÄRNURiia mnt 169a, Savi 3

RAKVEREPikk 2

VILJANDIRiia mnt 42a

JÕHVITartu mnt 30

VÕRUPiiri 2

VALGAVabaduse 39

NARVATallinna mnt 19c

HAAPSALUEhitajate tee 2a

PAIDEPikk 2

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.eeTAMREX OHUTUSE OÜ

KAMPAANIA ALGAB

01.04.2014

11

EKSPONENTIDE nimekiri

3M Eesti OÜ E-03

Aeroc Jämerä AS B1-20

Ahjusepad OÜ B1-14

Aircom OÜ C-93

Airwave OÜ C-68

Airvitamin Grupp OÜ C-97

AKVEDUKT OÜ D-34

AM Energy Ltd B2-28

Amereta OÜ E-37

A-Profiil OÜ A1-09

Arctictal OÜ D-05

Art Doors OÜ C-06

Aru Grupp AS C-03

AruCad Süsteemid OÜ B2-05

Arutech Parimad Aknad OÜ C-32

A-Tiilikate OÜ B1-13

Automaatika Center OÜ D-20

Awre OÜ B1-16

Balteco AS C-65

Baltic TK Group OÜ C-84

Baltimex SIA A1-14

Baltreiss SIA E-34

Bauer Veetehnika OÜ D-01

BB Technics Baltic OÜ A1-12

Benders Baltic Nord OÜ B1-06

Best Solutions Baltic OÜ B2-02

Bestair Kaubandus OÜ C-90

Biorock OÜ D-52

BK Eesti AS B2-06

BL Tehnika OÜ D-10

BM Trada Eesti OÜ A1-23

Bobcat Balti OÜ V-23

Bornit Baltic OÜ A1-19

Brubakken Eesti OÜ V-25

Buvema B1-08

Caffold OÜ B2-11

Callefiks OÜ D-33

Cerbos OÜ D-21

Chisinisas A1-11

Danfoss AS D-49

Demostar OÜ B2-27

Dold Puidutööstus AS C-61

Donleon OÜ E-39

Doordec OÜ C-15

Duschy Marketing AS D-45

EB THERM OÜ D-31

Eco Point OÜ E-12

Ecoheat OÜ D-45a

Ecopood OÜ A1-04

Eesti Höövelliist OÜ C-40

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite

Liit MTÜ C-11

Eesti Standardikeskus MTÜ B2-32

Egmeta V-13

Ehitusala OÜ

Ehitusplaat OÜ C-66

Ekofiltras UAB D-07

ELH Palkehituse OÜ A1-23

ELTARKO OÜ E-26

EM - Serv AS V-22

Energiaporaus OÜ D-11a

Energogen OÜ D-35, V-32

EPOX OÜ C-44

Erek OÜ C-08

Eritex Invest OÜ C-01

ESAKODA MTÜ E-20

Espak AS C-47

EST Trading Partner OÜ C-72

Estonia Linnaehitus OÜ B2-12

Eternit Baltic UAB esindaja Eestis

Bestor Grupp AS B1-07

Fiiberplast OÜ A1-18

First Step OÜ/Varustaja 24 V-14

Flagest OÜ A1-08

FORTRONIC AS B2-15

Foster SME B2-19

FPM Trust OÜ A1-10

Generga UAB E-10

Geosystems Eesti OÜ B2-07

Go Well OÜ V-33

GP Baltic OÜ V-34

Grolls AB Eesti Filiaal / Kauplus Grolls B1-15

Gustavsberg Oy Ab Eesti Filiaal C-89

Haapsalu Uksetehase AS C-45

HALS TRADING AS D-37

Hansadoor OÜ C-71

Hansashop

Hansgrohe SE C-33

Harju Elekter AS D-44

Heikkinen OÜ V-21

HF Tulekustutus AS D-02

HML Project Management OÜ E-09

Icy Getec OÜ B2-26

IK Dinara Rudan SIA A1-23

Infraroad OÜ E-38

InteliVENT OÜ D-25, D-26

Isoreal OÜ B2-22

Izopanel OÜ B1-03

Jalo OÜ B2-24

Janere OÜ V-30

JELD-WEN Eesti AS C-67

Ježvitas UAB E-21

Jung Vilnius UAB C-38

Jäätmete Sorteerimiskeskus OÜ B2-10

KattoCenter Eesti OÜ C-34

Katusemaailm OÜ C-64

Klaashoone OÜ V-03

KLIIMASEADE OÜ D-15

K-Majad OÜ C-86

Koduaken OÜ C-43

Kodukolle LT OÜ C-28

Koduseinad OÜ A1-01

KODUSTUUDIO OÜ C-22, E-30

Korest OÜ D-50

Korstna Ekspert OÜ C-83

KOSTRZEWA Baltic UAB V-29

Kustutaja OÜ B2-31

Küttemeister OÜ D-39, V-09

Lankmeta UAB A1-13

Lasita Aken AS C-77

LED House OÜ B2-21

Lincona Põrandakeskus C-26

Lokaator OÜ C-42

FIRMA, STEND

12

5kokku

halli on tänavu messil Eesti Ehitab

Lossikivi OÜ C-48A

Lotus Timber E-01

Lumon International Oy E-27

Luxus OÜ D-13

Maaküte OÜ V-02

Mainerplus OÜ B2-13

Makserv OÜ B2-03

Malmerk Klaasium OÜ C-35

Markato MK OÜ B2-20

Mascus Eesti (FOS Group OÜ) Fuajee

Masinateenus OÜ C-94

MASTERMANN / Techbalt OÜ V-01

Maxicom OÜ A1-17

Mechelin Eesti OÜ C-69

Mecro AS V-04

Melker Baltik OÜ C-95

MENDALI OÜ C-18

Metexcom OÜ A1-15

Mexin Baltic OÜ C-27

Mida LT UAB, Korporatsioon

Technonicol E-22

MIRIDON OÜ C-62

Mobile Hydraulic System OÜ V-43

Moderator OÜ V-07

Moller Auto Tallinn AS E-45

Monier OÜ B1-19

Montex Group OÜ E-40

Movek Grupp OÜ D-03

Multipipe OÜ D-41

Männiku Saekoda OÜ C-87

Nongroto OÜ A1-06

Novewater OÜ D-47

Nuputaja OÜ B2-09

ObiCon SIA C-60

Olly Terasprofiilid AS C-79

ORAS Oy D-12

Oventrop GmbH & Co. Kg D-46

PALSPLUSS OÜ D-51

Paroc AS B1-17

Penosil Eesti OÜ C-49

Perin Generators Group D-38

Pilnstikls SIA A1-02

PISTRIK I-V OÜ E-44

Plasta AB E-43

Plastimet Eesti OÜ C-74

Plasto AS C-76

Plastor AS D-27

Poola Suursaatkond Tallinnas C-13

Pozeminiai Darbai AB E-11

Puhastid OÜ/ECCUA D-40

Puleium OÜ C-88

PUMEKO AS C-07

Raidkivi OÜ D-28

RAITWOOD Puiduterminal/Rait AS C-46

Rakennustoimisto Piipponen Oy E-42

Rapid Security OÜ E-41

Rautakesko AS C-51

Ravak Baltic UAB D-06

Reideni Plaat AS C-05

Rekman OÜ C-63

Rigas Laku un Krasu Rūpnica SIA C-50

Rihards 2 LTD C-58

RM Tools OÜ C-39

ROBERT BOSCH OÜ D-14

Rostvalt OÜ V-40

Rotho Blaas Baltic SIA C-25

Rudus AS V-20

Saaremaa Saunad OÜ V-05

Saksa Automaatika OÜ C-31

Sami AS V-27

Sano Park OÜ C-56

Saviukumaja OÜ C-47a

SB Keskkütteseadmed AS D-32

SBM Fastwood OÜ B1-01

Sense OÜ D-42

Serafin P.U.H. Andrzej Serafin V-42

Seve Ehitus AS C-41

Sigmasystems OÜ B2-29

Silmani Elekter AS C-20

Sindelkatuse OÜ C-09

Sinear OÜ B1-02

SKV AB C-57

Smelta OÜ B2-01

SOLAR4YOU OÜ D-11

Soudal AS C-30

Specagra OÜ V-11

Spraytec OÜ A1-22

SPU Insulation Baltics OÜ C-70

Starfeld OÜ V-41

Stonerex OÜ E-25

Sunair Ventilatsiooniseadmed D-08

Systemair AS C-80

Tece Baltikum UAB Eesti filiaal V-24

Tehnoturg-T Raadiosidekeskus OÜ E-35

Tehnovaht OÜ A1-03

Teknos OÜ C-44

TEKSTIIL RUUMIS OÜ C-37

Tektum OÜ/FAKRO Eesti C-24

Tenax group, Tenapors Ltd. B1-05

Teramet AS C-85

Texoblock SIA B1-04

Therm OÜ C-16

Thermaflex Izoliacji SP.z.o.o D-36

Thermoelement OÜ E-39

Timbeco Woodhouse OÜ B1-12

TORU-JÜRI OÜ V-06

Trives OÜ B2-23

Turvatehnika AS B2-04

Tööinspektsioon B2-25

Tööriista & Tehnika OÜ C-59

Tyco Europe OÜ C-73

Uksepartner OÜ C-48

Umega AB C-54

Uninaks AS B1-10

Uponor Eesti OÜ D-30

VAKARO RASA UAB D-48

Valmik OÜ A1-16

Vandens Linija UAB C-53

Warren Balti OÜ & Warren Safety OÜ B2-08

Watex Estonia Ltd D-19

VBH ESTONIA AS C-52

Veepisar AS C-75

VELUX Eesti OÜ C-21

Verkur OÜ E-31

Werrowool OÜ C-48b

Vertex Systems Oy C-10

Vesmaco OÜ D-04

Wienerberger AS B1-18

Viking Window AS C-02

Vilkonda UAB C-81

Vilkorst OÜ D-24

Vilma C-36

Windberg OÜ C-14

Vismas UAB E-08

Vivero OÜ V-15

VKG Plokk OÜ B1-11

Wood Building OÜ E-06

VTA Tehnika AS V-28

Ühinenud Ajakirjad AS B2-30

ABB tootevalikusse on lisandunud spetsiaalsed LED-valgustite valgusregulaatorid,mis on välja töötatud koostöös Philipsiga.Saadaval on nii klassikaline pööratav regulaator kahejuhtmeliseks ühenduseks (ei vaja neutraali) kui ka surunupuga regulaator kolmejuhtmeliseks (neutraaliga) ühenduseks.ABB LED-valgustite regulaatorid on mõeldud reguleerima 2-200 VA koormust ja sobivad enamikesse ABB lülitite-pistikupesade sarjadesse, sealhulgas Jussi, Impressivo,Basic 55 jt. www.installatsioonitarvikud.ee

ABB ASAruküla tee 8375301 Jüri, Rae vald,Harjumaa, EestiTel +372 680 1800Faks +372 680 1810

Kas LED-i valgustugevust saab reguleerida?Jah, ABB LED-i valgusregulaatoriga

14

Eesti ehitab 2014teabe-, nõustamis -ja koolitus- ürituste kava

KOLMAPÄEVAL, 2. APRILLIL12.00 Rahvusvahelise ehitusmessi Eesti

ehitab 2014 pidulik avamine

12.00–12.45 Töötuba: Roomati paigaldus

Korraldaja: Saviukumaja

Toimumiskoht: Saviukumaja stendis C-47a

12.30–15.00 Ehitusala välkfoorum:

Ökoinnovatsioon ja ehituslahendused

Loengud ja traditsiooniline vestlusring tee-

madel:

Ökodriim. Mihkel Urmet, AB TEMPT

Mihkel räägib erinevate näiliste ökolahen-

duste reaalsusest, ökost kui suhtelisusest,

tootmisest vs käsitööst, regressi -ja prog-

ressiteooriatest, jääkväärtustest ning disai-

ni vastutustundlikkusest ja tulevikust.

Ökoinnovatsioon. Juhan Peedimaa,

Werrowool OÜ

Juhan on roheline ettevõtja, kes teinud ka

trükikojast keskkonnasõbraliku ettevõt-

te ja räägib nüüd tselluvillast, mis on palju

enam kui vaid soojustusmaterjal.

Euroopa ökomärgisega sisevärv. Anni Tur-

ro, Eskaro AS

Anni räägib puhtast värvist. Eskaro laevärv

PRIMO 2 on ehitustoode, millele on Eestis

välja antud õigus kasutada Euroopa öko-

märgist Ecolabel.

Keskkonnamärgised ehitustoodetel. Liisi

Liivlaid, Keskkonnaministeerium

Liisi tutvustab keskkonnamärgiseid, nende

tausta ja eesmärki ning seda, milliseid mär-

gistega tooteid Eestis saadaval on

Moderaator Peeter Pihlak, Ehitusala OÜ

Korraldaja: Ehitusala OÜ

Info: osavõtt on tasuta, vajalik eelregistree-

rimine: www.ehitusala.ee

Toimumiskoht: A1 seminariruum

13.30–14.15 Töötuba: Aluspindade

ettevalmistus savikrohvimiseks ja esimese

savikrohvi kihi paigaldus



14. 00–14.45 Seminar: Kõrgtööd ehitusel

Indrek Link, Tööinspektsiooni tööinspektor

Korraldaja: Tööinspektsioon

Toimumiskoht: B2 seminariruum

15. 00–15.45 Töötuba: Savi peenviimist-

luskrohvi paigaldus ja viimistlus kipskiud-

plaadile



16.30–17.15 Töötuba: Tadelakti & Gekolakti

tutvustav koolitus



NELJAPÄEVAL, 3. APRILLIL10.30–13.30 ESTLATRUS projekti Foster

SME kontaktseminar (ainult projektipart-

neritele)

Korraldaja: Võru Maavalitsus/FOSTER SME


12.00–12.45 Töötuba: Rooplaadi

paigaldus



13.00–14.00 EKVÜ infoseminarid

13.00–13.25 Seminar: Uusi tuuli

seadusloomes

Margus Sarmet , Majandus- ja Kommuni-

katsiooniministeerium

13.30–13.55 Seminar: Hoonete energia-

tarbimine energiamajanduse arengukavas

ENMAK (Energiamajanduse riiklik arengu-

kava) koostamisest ja eesmärkidest

Pille Arjakas, Majandus- ja Kommunikat-

siooniministeerium

Korraldaja: Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniin-

seneride Ühendus


Seminarile järgneb EKVÜ Üldkoosolek ai-

nult EKVÜ liikmetele

13.30–14.15 Töötuba: Aluspindade etteval-

mistus savikrohvimiseks ja esimese




14.00–14.40 Seminar: Autodesk REVIT LT:

praktiline töövahend BIM projektide

teostamiseks

Korraldaja: AruCAD Süsteemid OÜ, Auto-

desk Gold Partner

Info ja registreerimine: [email protected],

6306523


14.00–16.00 Seminar Teknose uudistooted

Teknose uued ehitus-remontvärvid

Teknofloor EPO-põrandakatete tutvustus

Korraldaja: Teknos OÜ


15.00–15.30 Seminar: Autodesk BIM 360

– tänapäeva pilvetehnoloogia kaasaegsele

ehitusettevõttele


desk Gold Partner


6306523


15.00–15.45 Töötuba: Teise savikrohvi kihi

ja džuudikanga paigaldus



16.30–17.15 Töötuba: Savi peenviimist-

luskrohvi paigaldus ja viimistlus kipskiud-

plaadile



15

REEDEL, 4. APRILLIL

10.30–17.30 Seminar: Mõtleme hoonetes

energiasäästlikult – kuidas tegutseda?

Ajakava:

10.30-11.00 Registreerimine ja tervitus-

kohv

11.00-11.15 Sissejuhatus teemale

Ragnar Kuusk, MTÜ ESAKODA tegevjuht

11.15-11.30 Elamumajanduse arengukava

uues ENMAK’is

Pille Arjakas, MKM Ehitus- ja elamutalituse

peaspetsialist

11.30 – 11.50 Majad ei kuluta energiat,

inimesed kulutavad

Kalle Virkus, Trea energeetika ekspert

11.50 – 12.10 Ekonor Küttevalvur keskkütte-

süsteemile

Maido Kiviorg, Küttevalvur OÜ juhataja

12.10 – 12.30 Taastuvenergia tasuvusmu-

delid

Martin Lall, Energogen OÜ müügidirektor

12.30 – 12.50 Säästlik ja pikaajaline LED-

valgustus

Tõnis Keel, Ledshop OÜ juhataja

12.50-13.05 Kohvipaus

13.05 – 13.25 VVV – ventilatsioon vastavalt

vajadusele

Viljo Kaul, Termex OÜ juhataja

13.25 – 13.45 Aereco mehhaaniline

isereguleeruv niiskustundlik ventilatsioon

S.F.P.Group OÜ esindaja

13.45 – 14.45 Uued tooted ja lahendused

soojustagastusega ventilatsioonisüstee-

mides

Vents esindaja Ukrainast

14.45-15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.20 Õhk-vesi- ja maasoojuspum-

pade lahendused

Marius Vahter, Ait-Nord OÜ müügidirektor

15.20 – 15.40 Päikeseküte teeb tasuta

sooja vee

Anrebell OÜ esindaja

15.40 – 16.00 Päikeseenergiast

elektrienergia

Ander Pukk, Naps Solar Estonia OÜ tegev-

juht

16.00 – 16.20 Kvaliteetsed

küttesüsteemid ja armatuurid

Tiit Adams, Küttepartner OÜ tegevjuht

16.20 – 16.40 Märgalal põhinev kompaktne

reoveepuhasti

Kaspar Nurk, Kompaktfilter OÜ juhataja

16.40 – 17.00 Lahendused küttesüsteemi-

de renoveerimiseks

Marko Moring, Danfoss AS müügijuht

17.00 – 17.20 Soojuspumbalahendused

hoonetele

Lembit Ida, Movek Grupp OÜ müügijuht

17.20-17.30 Kokkuvõte

Korraldaja: ESAKODA MTÜ ja

koostööpartnerid

Info ja registreerimine: kuuskragnar@

gmail.com või [email protected]


11.00–13.00 Seminar: DR!PSTOP –

ökonoomne ja kiire antikondensaatniisku-

se lahendus profiilplekist katusekatetele

Korraldaja: Toode AS, OllY Teras-

profiilid OÜ

Info ja registreerimine: [email protected]


12.00 –12.45 Töötuba: Korkplaadi

paigaldus



13.30–14.15 Töötuba: Aluspindade

ettevalmistus savikrohvimiseks ja esimese




14.00–14.20 Seminar: BIM töövahend pla-

neerijale ja projekteerijale – Autodesk

INFRAWORKS


desk Gold Partner


6306523


14.30–15.00 Seminar: BIM koostöövahend

keskkonna planeerijale – Autodesk

Infraworks 360


desk Gold Partner


6306523


15.00–15.45 Töötuba: Teise savikrohvi kihi

ja džuudikanga paigaldus



16.30–17.15 Töötuba: Savi peenviimistlus-

krohvi paigaldus ja viimistlus erinevatele

pindadele



13.30–15.30 Seminar: Purustiga reovee

minipumplad

Korraldaja: Hals Trading OÜ



13.00–14.30 Seminar: Minipumplad ja SFA

Romain Breton, SFA




14.30–15.00 Seminar: Minipumplad kasu-

tuses. Kusta Kaska

Rene Viira, Hals Trading OÜ




LAUPÄEVAL, 5. APRILLIL 11.00–11.45 Töötuba: Roomatti ja rooplaati

tutvustav koolitus



12.00 –12.45 Töötuba: Savi peenkroh-

vi paigaldus ja viimistlus erinevatele pin-

dadele



13.30–14.15 Töötuba: Korkplaati ja

kookoskiudplaati tutvustav koolitus



15.00–15.45 Töötuba: Tadelakti ja

Gekolakti tutvustav koolitus



16

EHITUSTURG

TEKST: LIIVI TAMM

Kuigi ehitusturg on aeglaselt ma-sujärgsest talveunest ärkamas, on taastumine olnud aeglane: mullu küündisime elamispindade ehitamisel buumiaastate mahust umbes kolmandikuni.

Eestis vajab pikemat plaani

„OLEME ILMSELT EURORAHADEGA liigagi harju-nud,“ nendib Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson. „Eriti annab tunda CO2 projektide lõppemi-ne ajal, kui uus taotlusvoor ei ole veel avanenud. Uue perioodi valguses tuleb aga arvestada, et selle rahas-tamisperioodi ehitusinvesteeringuteks kavandatud summad on eelmisega võrreldes oluliselt väiksemad. Lähiaastaid silmas pidades on kriitiliseim just täna-vune aasta, mil ka hoonete ehituse osas mingit kas-vu pole ette näha ning mahud jäävad pigem viimaste aastate tasemest allapoole. Uue rahastamisperioodi meetmete käivitamine võtab aega, mistõttu on suure tõenäosusega 2014. aastal ehitusmahtude osas ooda-ta kuni 10 % langust. Loodan, et 2015. aasta tuleb ehi-tusettevõtjatele stabiilsem ja ehk hakkab pisut elav-nema ka erasektor, ent hinnatundlikkus siiski ei kao.“

Vaja pikaaegset visiooniPetersoni sõnutsi aitaks riiklik ehituspoliitika tu-

ru tõusudele ja langustele ning ettevõtjate prognoo-sidele operatiivselt reageerida: „Loogika on selles, et kui turg on languses, peaks riik ehitama rohkem en-dale vajalikke objekte, seevastu headel aegadel, nö buumiaastatel, tuleks arendusi vähendada ja riiklik-ke investeeringuid pigem edasi lükata. Kui riigil on erinevates majandusvaldkondades kindel poliitika ja vaadatakse 20, 30 või 50 aastat ette, on ka muutustele kergem reageerida, sest on teada, kui palju investee-ringuid tuleb pikemas perspektiivis kavandada. Tä-na on paljud pikaajalised vaated seotud Euroopa Liidu direktiividega, ent selline vaade peaks olulistes ma-jandusvaldkondades olema ka Eesti riigil enda stra-teegiatest lähtuvalt. “

Hetkel pole erainvestor masust piisavalt taastunud ning riik võiks kiirendada meetmete rakendumist, et tagada turu stabiilsus: „Oleks hea, kui võtaksime ees-kuju teistest riikidest ja meil oleks välja töötatud la-

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson

17

EHITUSTURG

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

14131211100908070605

1980

Ehitustööd 2005–2014miljonites eurodes

Ehitustööde osakaal välisriikides 2005–2013 %

4 4 4 6 9 9103 7

05 06 07 08 09 10 11 12 13

0

2

4

6

8

10

12

131211100908070605

7,5

Ehitustegevuse osakaal SKP-s jooksevhindades %

hendused, mida vajadusel kiiresti rakendada. Muidu on nii, et midagi juhtub majanduses ja alles seejärel hakkame mõtlema, mis teha ja kuidas ning kaotame väärtuslikku aega. Kujukas on masu-aastate näide: juba 2008. aasta lõpus oli selge, et tulemas on suur lan-gus nii Soomes kui Eestis. Soome suutis meetmeid ra-kendada juba 2009. aasta esimeses kvartalis, ent meie suutsime Kredexi toetusmeetmed käivitada alles 2010. aasta suvel, seega enam kui aasta hiljem.“

Maksusoodustusest võidaksid kõik osapooledTurgu võivad aidata reguleerida ka maksusoodus-

tused: „Kui Soome ja Rootsi suudavad, ehk suudame ka meie. Erinevate maksusoodustuste rakendamisest on ka teistest Euroopa riikidest erinevaid näiteid tuua, millest võiksime eeskuju võtta,“ arutleb Peterson.

Õigeaegselt rakendatud, majanduse elavdamisele suunatud investeeringute toetusmeetmetest või mak-susoodustustest võidaksid tema hinnangul kõik osa-pooled. “Me teame, et aastal 2020 hakkab meil kehti-ma liginullenergiahoonete nõue, mis võib kergitada ehitamise hindu kuni paarkümmend protsenti. Täna me ei tea aga, kuidas käitub ehitusturg ülemineku-aastatel: kas hakatakse enne seatud tähtaega massi-liselt vanadel tingimustel ehituslubasid taotlema või raugeb mingiks perioodiks elamispindade ehitus hin-nahüppe tõttu sootuks. Investoritele, kes oleksid val-mis juba 2015. aastal liginullenergia standardile vas-tavaid hooneid ehitama, võiks riik pakkuda tagastu-va meetmena hoone ehituslikust maksumusest ku-ni 20%-list investeerigutoetust,“ arutleb Peterson. „Te-kiks situatsioon, millest võidavad kõik: riik saab roh-kem maksulaekumisi, ehitussektor elavneks ja lahen-dus mõjuks ka tööhõivele hästi. Kui täna turg langeb, siis langeb ka hõivatute arv, tuues töötuskindlustus-makse näol riigile lisakohustusi. Niisugune võima-lus toetaks ka ausat maksukäitumist ning nn halli ala vähendamist. Läbi selliste meetmete on ettevõttel ju alati tõhusam kontroll peal. Vastav meede võimal-daks ka ehitusettevõtjatele karmimaid nõudeid sea-da, seda nii pädevuse, maksekäitumise kui ka majan-dusvõimekuse osas.”

Ühe võimaliku lahendusena näeb Eesti Ehitusette-võtjate Liit ka käibemaksuerisuse kehtestamist era-majade ehitamisel, mis ühelt poolt motiveeriks tel-lijaid, teiselt poolt aga aitaks vähendada varimajan-dust. Näiteks Prantsusmaal on just eramajade ehita-misel käibemaksu erisusena kehtestatud 7-protsen-diline käibemaks.

„20-protsendiline käibemaks moodustab koduehi-tajate jaoks hinnas kindlasti piisavalt suure osakaa-lu, et ehitustööd „mustalt“ tellida ja maksupettuste-ga kaasa minna,“ arutleb Peterson.

prog

noos

EEEL ettepanekud:

Elumajade ehitusele madalam käibemaks. Energiatõhususele suunatud meetmete (CO2; Kre-

dEx) järjepidev rakendamine - hetkel toimub see liiga tsükliliselt, põhjustades seeläbi ehitussektoris suuri turukõikumisi. Käibemaksu pöördmaksustamine sarnaselt Soome-

ga, et hoida ära käibemaksupettusi. Lahendus aitaks vähendada ka varimajandust. Vajalikud meetmed elukondlike üüripindade üüritu-

ru elavdamiseks ja arendamiseks Eestis. Toetusmeetmed liginullenergiamajade ehitamise

motiveerimiseks juba aastast 2015.

Eesti ehitusliitude hinnangul on Eestis mure-kohaks kaasaja nõuetele vastavate elukond-like üüripindade kättesaadavus.

“Kui Skandinaavias moodustavad kogu elamu-fondist umbes 40 protsenti üüripinnad, siis meil kõigest 1-2 protsenti,” osutab Eesti Ehitusettevõt-jate Liidu juht Indrek Peterson. “Samas on noor-te seas just viimastel aastatel trendiks end mitte kohe peale kooli lõpetamist omanikukohustuste-ga siduda. Selle asemel eelistatakse elamispinda pigem üürida ja võimalikult töökoha lähedale.”

Täna oleme Petersoni hinnangul olukorras, kus kaasaja nõuetele vastavate elamispindade üüriturg praktiliselt puudub. “See piirab tööjõu operatiiv-set liikumist, mis omakorda pärsib kogu majan-duse arengut,” räägib Peterson.

Siinkohal võiks ju arendajate tegevusetusele viidates küsida, et kui nõudlust on, et miks ei ehi-tata üürimaju?

“Arendajad on elukondlike üüripindade pakku-jatena olukorras, kus niinimetatud „musta“ üüritu-ruga konkureerida on vägagi keeruline, kui mitte võimatu, sest kui üüriteenusele lisada 20% käibe-maks, ei kannataks see käest-kätte ehk “mustalt” toimunud üüritehinguga konkurentsi välja,” sel-gitab Peterson. “Seega oleks vaja üüriturgu põhja-likumalt analüüsida, et välja selgitada, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused saaksid arengut pa-remini motiveerida.”

Eestit kimbutab üüripindade nappus

1–2%KOGU ELAMUFONDIST

MOODUSTAVAD ÜÜRIPINNAD

KUTSEAS Olly Terasprofiilid ja AS Toode kutsuvad uudse profiilplekk-katustel kasutatava antikondensaatlahen-duse esitlusele näitusel EESTI EHITAB 2014

DRIPSTOP LAHENDUS:Dripstop on spetsiaalne membraanidega kangas, mis kleebitakse profiiplekile juba profileerimise ajal teha-ses ja see tagab tema suurepärase haakuvuse mista-hes teraskatusega. Seega ei suurenda DRIPSTOP kanga kasutamine ajakulu paigaldustöödele. Membraan on väga vastupidav vananemisele.

KASUTUSALA:Eelkõige soovitame DRIPSTOPi kasutamist keerulise-mate niiskusoludega, aga samas kiiret paigaldust nõudvates projektides:- lao- ja tootmishooned- kaubahallid- spordisaalid- garaažid- põllumajandushooned

PROGRAMM:Ülevaade kondensaatniiskuse tekkepõhjustestDRIPSTOP lahenduse kasutuseeliste ja –võimaluste tutvustamineÕigete paigaldusvõtete kasutamise selgitusNäidisobjektide tutvustusKüsimused-vastused

AEG JA KOHT:Reedel, 4.aprillil 2014, Eesti Näituste seminariruum A2, kell 11.00 – 13.00Esitlus on tasuta, 25-le kiiremale tagab tasuta sisse-pääsu messile eelnev registreerimine aadressil [email protected] või telefonil 5045543Töökeeled on inglise ja vene keel, tõlge eesti keelde

Dripstop lahenduse asjatundjad Eestis on AS Olly Terasprofiilid (www.olly.ee/dripstop) ja AS Toode (www.toode.ee/dripstop)

ESITLUSE TEEMA:DRIPSTOP – ökonoome ja kiire antikon-densaatniiskuse lahendus profiilplekist katusekatetele

20

PUITMAJASEKTORI ARENGUSSE PA-NUSTAVAD katusorganisatsioonina nii Eesti Puitmajaliit kui –klaster. Ennekõike tegutsetakse koos ühise välisturunduse ja ekspordi nimel, kuid selle kõrval ei saa ka koduturgu unarusse jätta.

Värskeim väliskaubandusstatistika näi-tab, et võrreldes 2012. aastaga kasvas Eesti puitmajade eksport läinud aastal 8%, enim kasvanud turud olid Norra ja Rootsi.

Jätkuvalt tegutsetakse edukalt Kesk-Eu-roopas ja Skandinaaviamaades, mõnevõr-ra kahanenud on Soome turu atraktiivsus sealse majanduslanguse tõttu.

Standardid vajavad ühtlustamistOluline on puitehituse sektorit reguleerivate stan-

dardite ja õigusaktide ühtlustamise vajadus: suur osa valdkonna ettevõtetest tegutseb valdavalt karmide nõuetega Skandinaavias ning nende toodete kvaliteet põhineb sealsetel tingimustel, mistõttu oleks mõist-lik rakendada samu standardeid ka Eesti turul. Hiljuti eesti keelde tõlgitud „Tuleohutu puitmaja“ käsiraamat on üks väga olulisi samme selles suunas.

Puitmajatootjatel läheb hästiMARGIT LOIKMAAEESTI PUITMAJAKLASTER

2020. aasta lõpust rakenduv eurodirek-tiiv nõuab, et ehitatavad hooned peavad olema kõrge energiasäästlikkusega. See paneb palkmajatootjad järjest enam mõt-lema tootearendusele ja tehnoloogilistele väljakutsetele.

Võib eeldada, et see tingib ka turu pu-hastumise – alles jäävad uutes oludes pa-remini kohanevad tootjad. Meil on ette-võtteid, kes võivad juba kerge südame-ga tulevikule vastu minna, on ka neid, kel seisab ees oma väljavaadete tõsisem hindamine.

Keskkonnateadlikkus hinnas Eestis on meie jaoks üks olulisemaid

sihte suurendada teadlikkust tänapäeva-se puitehituse tehnoloogiliselt pea piira-matutest võimalustest ja siin on erasek-tori kõrval väga suur roll avalike hoone-

te tellijal. Eesti inimesed hindavad keskkonnateadlik-kust aina enam, ka ehitussektoris peetakse tähtsaks nii mõistlikku majandamist kui ökoloogilise jalajälje vähendamist. Meil võiks lisaks olla ka emotsionaal-ne side materjaliga, millest meie elamud on tehtud.

Ka puidust kõrghoonete teema ei ole Eestiski enam utoopia – me usume, et lähiaastatel on siin teostumas teedrajavaid projekte.

8%KASVAS EESTI PUITMAJADE EKSPORT MULLU VÕR-RELDES 2012. AASTAGA

Materjalitootjatel oli edukas aastaEnno RebaneEesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Möödunud aastal oli ehitusmaterjalide müüja-te hulgas plussmärgilise tulemusega tegut-sejaid veidi enam ja aasta kokkuvõtteks nä-

gime siiski müügi kasvu. 2013. aastal kasvas Eesti Ehitusmaterjalide Toot-

jate Liitu kuuluvate ettevõtete müügikäive 7% võrra võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga – 414 miljoni euroni.

Mitme aasta jooksul on betoonelementide tootjad olnud aktiivsed välisturul ning eelmine aasta oli be-toonpaneelide müügi osas edukas ka Eestis – müük oli üks ehitusmaterjalide valdkonna edukamaid. Enam müüdi ka aknaid-uksi, sillutuskive, betoonisegu ning kuivsegusid. Müügitulemus langes killustiku ja side-ainete ning soojustusmaterjalide osas. Viimase puhul peab arvestama 2012. a energiasäästuga seotud suuri ehitusmahte, seega võib 2013. a väikest miinust veel väga heaks tulemuseks lugeda.

2013. aastal eksportisid meie ehitusmaterjalide tootjad toodangut 148 miljoni euro eest, mis on 7 mil-jonit varasemast aastast enam. Enamuse oma toodan-gust viis Eestist välja rippfassaade tootev ja ehitav AS Metus-Est. Endiselt on väga tublid betoonelementide eksportijad: AS Muuga Betoonelement, AS TMB, AS Lasbet Tootmine ja AS E-Betoonelement.

Pool või enam oma ehitusmaterjalide müügist on eksportinud plasttorude valmistaja OÜ Haka Plast, akende-uste tootjad AS Viking Window, OÜ T-Tam-mer, AS Malmerk Fassaadid, AS Saajos, AS Fenestra ja AS Saku Metall Uksetehas, katusetoodete pakku-ja OÜ Monier ning seinamaterjalide tootjad AS Ae-roc ja OÜ VKG Plokk.

EETL ehitustoodete müük ja eksportmiljonites eurodes

0

100

200

300

400

500

600

700

1413121110090807060504030201

müük 418

müük Eestis254

164eksport

prog

noos

VIIME TEIE IDEED ELLU!Sise- ja välisviimistlus, ehitus- ja remonditööd, dekoratiivpahtlite ja -värvide müük ning paigaldus, 3D (epopõrandate) materjalide müük ja paigaldus.

Müügikohad Tartus:Varvikeskus Ringtee 4Marde Kaubandus Aardla 25EProjektimüük: Ringtee 26Tel 56 903 808Müügikohad Tallinnas:Värvikeskus Peterburi tee 52Marde Kaubandus Tuleviku tee 10

Verkur OÜRingtee 26, TartuProjektijuht: Alari KurgTel: +372 56 903 808E-mail: [email protected]

SINDELKATUS - KINDEL KATUS!

Owens Corning bituumensindel

(USA)

Dekoratiivkivid sise- ja välisseintele

Kollektsiooni kuuluvad tasku- kohased tooted nii maamaja kui ka moodsa kodu viimistlejale.

SINDELKATUSE OÜ738 1740, 521 9599, [email protected]

www.sindelkatus.ee, www.dekoratiivkivid.ee

17 värvitooni.Kõik lisatarvikud.Professionaalne ja kiire paigaldus!

22

Vajame

TEKST: LIIVI TAMMPILT: VEIKO TÕKMAN

VISIOONI Peagi 20. sünni-päeva tähista-va Krimelte edu-loost on paljugi õppida. Ka Ees-ti riigil. Ettevõt-te üks omanik-ke Jaan Puusaag arutleb, mis võiks olla Eesti edu valem.

Jaan Puusaag:

23

Ega seda

MARJAMAAD mujal nii palju olegi, kui esimese hooga mõeldakse.

„MIDA TEHA, ET EESTI oleks koht, kuhu tahetaks parkida vä-lisettevõtete peakontoreid?“ küsib Krimelte OÜ üks omanikest Jaan Puusaag. „Meile meeldib rääkida Skypest, ent miks pole Skype Eesti ettevõte? Miks tegutseb selle pea-kontor Luksemburgis?“

Puusaag tunnistab, et hetkel on-gi Eesti keskmise suurusega ette-võtja või väikeettevõtja jaoks päris keeruline küsimus, mida võiks et-tevõtluskeskkonna osas paremaks teha. Maksudega mängimine siin-kohal suurt pilti ei muuda.

„Oletame, et sotsiaalmaks läheb kolm protsenti madalamaks, pal-gad aga tõusevad samal ajal küm-me protsenti,“ osutab ta. „Pigem on just tööjõu nappusest tingitud palgasurve olulisem mõjutaja. Tä-na on ju lihttöölisel lihtne vaada-ta Euroopa Liidu poole. Samas Ees-ti jaoks pole see kokkuvõttes halb, kui palgavahe väheneb ja alumine piir tõuseb.“

Kuigi ettevõtlusest tekib raha, mida saab jagada kogu ühiskon-nas, on valdkondi, mis vajaksid tugevamat riigi tuge. „Näiteks ter-vishoid. Sellest sõltub tervelt ela-tud aastate arv ja aeg, mil inimene saab ühiskonnale kasu tuua,” arut-leb Puusaag.

Vajalik otsusOleks otsus Puusaagi teha, siis

kahekordistuks arstide ja õdede palganumber: „See summa, mida arstid streigi käigus nõudsid, selle

oleks pidanud leidma. Kasvõi laenu abiga. Kui arstil pole enam moti-vatsiooni Eestis töötada, on see rii-gi jaoks väga kriitiline koht. Ja kui nüüd järele mõelda, siis minult po-le aastaid keegi küsinud, kas olen vereproovi andnud. Pigem uuri-takse ikka seda, kas auto ülevaa-tus on tehtud.“

Eesti jätkusuutlikkuse jaoks kõige kriitilisem koht on mehe hinnangul siiski sündivus ja Eesti elanike arv: “Alustuseks tuleb sel-geks mõelda, mida siinne ühis-kond meile pakkuda saab ja miks peaksime tahtma just siin elada. Inimene ju arutleb, kas on laste-aiakoht või mitte, kas saab ja ta-sub oodata kolm kuud, et pääse-da silma-, kõrva -või südamears-ti juurde.“

Suure pildi ootusMassilist väljarännet Puusaag

siiski ei pelga. „Ega seda marjamaad mujal

nii palju olegi, kui esimese hoo-ga mõeldakse. Inimesed on Eesti mugavustega harjunud, kasvõi e-riigiga,” analüüsib ta. “Ja haridu-se kvaliteet on meil hea. Olen Ro-tary klubi tasandil kokku puutu-nud õpilasvahetusega ja see, mida teab meie kümnenda klassi õpila-ne võrreldes sellega, mida teab Ka-nadas elav kümnenda klassi õpila-ne, on tugevalt meie kasuks. Meie inimesed lähevad välismaale, ela-vad, aga tulevad ka tagasi, kui lap-sed kooli lähevad… Mingiks aja-

perioodiks on maailma avastami-ne hea, saab kogemusi hankida ja suhtlusvõrgustikke luua.“

Eestis tulekski heade otsuste ja õigete valikute suuna otsimisel sel-geks mõelda suur eesmärk, millest lähtuksid väiksemad. “Riik peaks lahendusi otsides vaatama aasta-kümnete perspektiivis. Näiteks võiksime püstitada eesmärgi, et aastaks 2050 on meil poolteist ku-ni kaks miljonit eestimaalast,” pa-kub Puusaag. “Meil on vaja suure pildi nägemist, visiooni. Ja siis tu-leb vaadata, kas mingi konkreet-ne projekt seda visiooni toetab,“ räägib ta.

Prioriteet selgeks „Kujutleme olukorda, kus meil

ei ole riik, vaid eraettevõte. Kasvõi Krimelte. Kui meil tegutseb ostu-osakond, on selle osakonna ees-märgiks kulutada turundusraha nii, et sellest oleks tolku. Osakond teab, mis on meie üldised eesmär-gid. Ei ole võimalik, et hakataks keskenduma hoopis sellele, kui-das kirjutada vahvaid projekte, mis võimaldaksid just sellele osa-konnale ettevõtte eelarvest suu-remat tükki. Selline projekt hak-kaks toimima omaette eesmärgina ja samas ununeks laiem eesmärk. Näide on laiendatav ka Eesti riigi-le ja riigi juhtimise probleemide-le,“ võtab Jaan Puusaag teema kok-ku. “Täna sõltub liiga palju amet-nikest, kel ei ole suurema eesmär-gi osas selgust”

Krimelte edu võti on tegutse-mine välisturgudel. „Hetkel otsime arenemisvõimalusi

ülevõtmiste kaudu, et niiviisi leida meie majandusruumist kaugemale ulatuvaid võimalusi,“ lausub ette-võtte üks omanikest Jaan Puusaag.

Olulisel kohal on ostud Hispaa-nias. Hiljuti omandati enamus ette-võttes Olivé Química S.A, mis avab võimaluse tugevdada positsiooni Lääne-Euroopas ja hispaaniakeel-setel turgudel. Sihikul on Lõuna-Aafrika Vabariik ja Maroko. Juba enam kui aasta on kaardil ka Bra-siilia, kus tegeletakse laienemis-võimaluste otsimise ja loomisega.

Tulevikku vaadates nendib Puu-saag, et üle 60% maailma rahvasti-kust on Aasias ja sellel suunal on vaja oluliselt aktiivsemalt tegutse-

da. „Ent Aasia turud vajavad pal-ju oskusteavet, mida hetkel ei ole. Nii tegelengi hetkel sellega, et leida neid, kes teavad. Võrgustiku loo-mine ja kontaktide otsimine on see töö, mis aktiivselt käib…“

Venemaa olukorda kommentee-rides lausub Puusaag, et seal tegut-semine on olnud senini isegi ülla-tavalt sujuv: „Suurim mure on va-luutarisk, aga eks ka seda on või-malik maandada.“

Ka Ukraina turg on Krimelte jaoks aasta algusest kahekordistu-nud. Ebakindlust tekitab jätkuvalt Venemaa ja Ukraina poliitiline si-tuatsioon. „Meie suur naaber käi-tub kui teismeline jõmpsikas, vas-tavalt tujudele. Ja kaasaegse maa-ilma vabakasvatus tähendab seda, et naha peale keegi ei anna. Suur

lohutamine ja „ära-ikka-tee“-stii-lis jutt on viinud tänase olukorra-ni,“ lausub ta. „Samal ajal Euroo-pa majandus pole väga õitsenud, paar protsenti kõikumist ühes või teises suunas. Põhjast on siiski läbi tuldud ja see on julgustanud sinna investeerima.“

Puusaag, kes näeb juhi tähtsai-ma ülesande ja oskusena eksperte koos tööle suunata, kordab veel-kord, et iga edukas sisenemine uuele turule ja toimiv äri saab al-guse meeskonnast.

Täna asuvad Wolf Groupi teha-sed Eestis, Hispaanias, Venemaal ja Brasiilias, müügiüksused Bal-ti riikides, Ukrainas, Rumeenias, Bulgaarias, Taanis, Kasahstanis, Hispaanias, Prantsusmaal, Portu-galis ja Ühendkuningriigis.

Krimelte vallutab aina uusi turge

PELLETIKATLAD

TAHKEKÜTTEKATLAD

PELLETIKAMINAD

BOILERID

KÜTTEAUTOMAATIKA JA INSTALLATSIOONIMATERJALID

SOOJUSPUMBAD

PÄIKESEKÜTE

KÜTTESÜSTEEMIDE PAIGALDUS JA HOOLDUS

[email protected], www.majakyte.eetel: 6 878 621, mob: 50 27 051

26

1 PÄEV

EHITUSELEestimaa põnnide ja tirtsude unistus Lottemaal mängimisest saab suvel tegelikkuseks. Kõige-pealt peab teemapark valmis saama: ajakirjanik Liivi Tamm tõmbas kiivri pähe ja katsetas ehitus-mehe ametit.

27

UUDISTAN EHITUSPLATSIL RINGI ja üritan komp-leksist ja hoonete paiknemisest sotti saada. Minu tee-juhti peatab samal ajal iga saja meetri tagant mõni sigade või jäneste maja kallal kopsiv ehitusinimene. Konteksti tundmata satuks külaline neid vestluskat-keid kuulates ilmselt üsna suurde segadusse:

Kas keegi sigadele soojustust paneb? Mis nad tee-vad seal, Giovannit ja jänest? Millal need vennad Bruno juurest tulevad, lõunaks ju pidi valmis olema?

Sekka kostab ehitusvaldkonna termineid: Kuidas soojustus vundamendi perimeetris oli? Mis selle nur-ga lahendusest saab?

Tüürime tulevasest Oskari töökojast ja valmiva tii-gi asemest mööda ning uurime Lottemaa asendiplaa-ni. Objektijuht selgitab: „Sissesõit on rongiga sipelga-pesast mööda, lauad on lihtsalt praegu kaitseks ees…“

Töömehed peavad nõu ja arvavad ühiselt, et kuna mingi ajakirjanik tuli, siis võiks talle alustuseks tü-kikese peno ja käsisae kätte anda. Lubatakse varsti kontrollima tulla.

Vaatame fotograaf Madisega teineteisele otsa. Tu-leb tunnistada, et käsisaega penost suvaliste tükkide saagimine kuigi mõistliku tegevusena ei tundu. Ses-tap võtame riski ja rikume pisut töödistsipliini hiili-

1 PÄEV TEKST: LIIVI TAMMFOTOD: MADIS SINIVEE

des Lotte maja juurde, kus parasjagu laotakse vun-damendiplokke.

Esimene katsumus: Lotte maja „Ei-ei, ploki lõikamist me naisele ei usalda, pärast

pole kätt või jalga, mis me siis teeme,“ lõõbib vunda-mendi kallal askeldav Inno Vatsk.

Saan teada, et kolm ruutmeetrit Lotte maja sei-na laotud vundamendiplokke tähendab kogukaalu-na 10,5-tonnise raskuse ühest punktist teise tõstmist. Seguga kokku siis.

Ja saan teada ka seda, et kuigi olen pidanud end kogenud remonditegijaks, on minu vundamendi la-dumise katsetus paras naljanumber: segu kipub ma-ha kukkuma ja töömeeste lohutamine, et pole hullu, ei muuda ka enesetunnet suurt paremaks.

Mingit tolku must polnud, nendin mõttes ja suun-dun tulevase vesiveski juurde armatuuri paigaldama. Võib ju juhtuda, et seal ei lõpeta me nii äpardunult.

Vesiveski„Siia tuleb meetrine vundament ja siia käivad küm-

nesed armatuurivarvad,“ annab Edgar Kurm mulle ülevaate. Need otsad tuleb ära painutada,“ juhendab ta tööotsa kätte näidates.

Tuleb tunnistada, et vähegi mõistliku kiirusega töötamine ja varbade õige nurga alla painutamine on

Lottemaa asendiplaan

28

korraliku jõutreeningu eest. Et tahan Lotte maja fias-kot kuidagi heastada, ei jäta ma jonni. Veerandtunni möödudes saan aru, et kuskil parema käe ülaosas on mingid sellised lihased, mille olemasolust mul aimugi polnud. Aga Edgar on sõbralik, õpetab töövõtteid, näi-tab, kuidas varbasid õige nurga alla saada ja tasapisi, ent kindlalt kasvab tehtud töö kuhi mu paremal käel.

„Oskaja painutab viis-kuus tükki minutis. Siin on kümneseid armatuure vaja 350, suuremaid 150,“ rää-gib ta.

Harjutame veel mõnda aega, siis aga viivad teed meid tunnikeseks lahku, sest jäneste maja juurest hõi-gatakse: mõned OSB-plaadid tahavad paika tõstmist.

Jäneste majaJäneste maja ehitajad Roman Lainessaar ja Reijo

Vaabel võtavad uustulnukad sõbralikult vastu. Pikka mõtlemist siin pole.

„Naelapüstoliga oled enne teinud? Siin on vaja plaat paika panna,“ juhendavad nad. Tõstame OSB paika ja peagi on plaat kindlalt soonde lükatud. Klõps ja pai-gas. Edasi ootavad soojustusplaadid õigesse mõõtu lõikamist, siin-seal on vaja Penosiliga tihenda-da (kui pärast läbi puhub, siis võite mind süüdistada), natuke on vaja ka liimida ja lõigata…

Askeldused võtavad parasjagu aega, aga viltumi-nekute üle saab muhedalt nalja visatud ja päris uhke

tunne on nentida, et Sohvi, Adalbert ja Albert saavad Lottemaal hea kodu. Ise nägin ja õige pisut tegin ka!

Tagasi vesiveskisPäike kipub madalamale vajuma, ent vesiveski ar-

matuuride asi on kuidagi hinge peale jäänud. Edgar lubas ju ka sidumist õpetada.

Nii ma peagi seal augus kükitan ja üritan traate keerutada just nii, nagu kogenumad ette näitavad. Lootusetu. Üks pundar ja segadus. Edgar naerab, proovib juhendada nii ja naa. Lõpuks hakkab jonna-kas traat sõna kuulama. „Tuleb juba välja küll,“ jul-gustab ta. Nojah. Ma ütlen oma kuuesele tütrele ka nii, kui ta üritab ise nõusid pesta (kuigi köök laine-tab ja riided tuleks koos nõudega masinasse pista).

Sigade maja. Juhtiv töö. Päeva lõpetuseks kipun rooli. Tahaks ka natu-

ke liiva tõsta. Katsetada, kuidas kangid sõna kuula-vad. Sigade maja küljel on just selline töö pooleli. Ro-nin kabiini, kuulan ära „põhjalikud“ instruktsioonid (katseta kange, küll siis näed, mis juhtub) ja hakkan proovima. Lõpetan ennetähtaegselt kui näen, kuidas mu selja tagant igaks juhuks asju kokku korjatakse – noh, et muidu tagurdan äkki otsa. Ja ega ma ei ta-haks avastada, et olen vundamendiaugus askeldava-tele inimestele liiva kaela kallanud.

Lotte kodu Vesiveski

Jäneste elamine

Sigade maja

Kogupere teemapark Lottemaa Teemapark asub nelja kilomeetri kaugusel Pärnu linna piirilt

Reiu külas. Lottemaa laiub 17,9 ha suurusel territooriumil, koos-

neb kahest kinnistust (12,4 ha teemapark, 5,5 ha parkla)

Projekti maksumus ligi 7 miljonit eurot, millest EASi toetus

4,4 miljonit eurot

Arhitekt Andres Orav, Architec OÜ

Omanikujärelevalve P.P. Ehitusjärelevalve OÜ

Arendaja OÜ Lottemaa Teemapark

Atraktsioone teemapargis üle 100

Temaatilisi hooneid kokku 11

Täismõõdus seiklusrada

Unikaalne Lotte filmides ja raamatutes nähtud mööbel väär-

tusega 170 000 eurot

Lottemaa elanikud mängivad külastajatega, kavas nii muusi-

kalised kui sportlikud tegevused ning meisterdamine

Parklakohti 600 autole, 10 bussile

Hoonestusõigus 35 aastaks

Avamine 25. juulil 2014

Prognoositav külastajate arv aastas 120 000–150 000

Päevas mahub parki külastama 2000 inimest

LOTTEMAAD AITAVAD EHITADA

EVENTUS EHITUS AS (objekti peatöövõtja) VÄNDRA MP OÜ

(välistrassid) LEGAATO GRUPP OÜ

(nulltsükli tööd) HANSET OÜ

(puidutööd) SAHKAR TT OÜ

(kaevetööd, teed /platsid, haljastus) KA KILBID OÜ

(elektritööd)

8LOTTEMAA ALALT LEITI

SIPELGAPESA, MILLEST OTSUSTATI LUUA KA ATRAKTSIOONID

Veel jäneste maja

Päeva kokkuvõte: tore koge-

mus. Uute oskuste algatused.

Toredad õpetajad. Kogenud te-

gijad. Plaanin tagasi tulla, sest

sisetööd on ka huvitavad. GO Well OÜKiisa tn 8, 11313, Tallinn

Tel. +372 6400 313GSM +372 5690 3993

e-mail: [email protected] www.gowelltrail.eu

Kvaliteetsed haagised SaksamaaltBLYSS-Transporttechnik GmbH ametlik esindaja

Eesti Vabariigis

TechnoNICOL on Euroopa suurim katusekatte-, hüdro- ja soojusisolatsiooni tootja.

Vaatame tulevikku kindlustundega.

BITUUMENSINDLID JA RULLMATERJALID

MIDA LT on osa korporatsioonist TechnoNIKOL ning toodab polümeerbituumenist katusekattematerjale.

Lõõtsa 4, 11415 Tallinn, Estoniawww.tn-europe.comwww.tn.ruMeie stend on näitusel E-22

30

EHITUSEL hoog sees

Eesti ja tervikuna kogu Balti-kumi majandus on võrreldes Lääne-Euroopaga üsna suure

kasvupotentsiaaliga. Kui vaatleme ehituskaupade sektorit, saab välja tuua kaks olulist näitajat, mis kin-nitavad märkimisväärset kasvupo-tentsiaali. Esiteks, võrreldes Eesti elamispinna mahtu per capita Eu-roopa omaga, siis Euroopas on see 50% suurem kui meil. Teine prob-leem seisneb elamispinna kõrges vanuses: rohkem kui pool elamis-pinnast on üle 50 aasta vana. Eesti peab hakkama palju rohkem ehita-ma ja kiiremini renoveerima. Krii-siaastad tõmbasid pidurit, kuid ju-ba praegu on näha, et nii renovee-rimine kui ka uute elamute ehita-mine on saanud sisse hea hoo.

Eestit mõjutab SkandinaaviaEesti, Läti ja Leedu majandu-

sed liiguvad koos, aga ajaline ni-he on siiski olemas. Eestit mõju-tab Skandinaaviamaades toimuv oluliselt rohkem kui näiteks Lee-dut. Nii on Eesti majandus Lätist ja Leedust arengult veidi ees, kuigi Läti ja Leedu majandused on suu-rema elanike arvu tõttu mõnevõr-ra suuremad. Ruutmeetrite vanus ning maht inimese kohta kehtivad igal turul. Siit tuleb ka kolme Balti riigi turgude mõningane erinevus, mis on siiski pigem kosmeetiline.

Aed muutub olulisemaks Tooksin välja, et do-it-yourself

(DIY) ärisektor (ehk kaubad, mil-

le kasutamisega saavad ostjad ise hakkama) kasvab koos majandu-sega, kuid alati veidi kiiremini kui majandus. Kui majandus aga lan-geb, langeb DIY sektor veidi kiire-mini kui majandus tervikuna.

Leian, et Eesti turg on tänaseks masust päris ilusasti taastunud. Kuna eestlastele on oma kodu ja seda ümbritsev aed väga oluline, tegeles eratarbija ehitus -ja aiatöö-dega ka raskematel aegadel. Kodu-aed on kogu Euroopas hobi number üks. Ka meie liigume selles suunas.

Tihe konkurentsBauhof on Eestis juba mitmen-

dat aastat turuliider. Siiski on kon-kurents erakordselt tihe, eriti ar-vestades kaubanduspinna ruut-meetrite arvu ühe elaniku kohta. Eesti on kindlasti Euroopa kümne kõige konkurentsitihedama jaetu-ru hulgas ning sellises olukorras suudavad kasumit teenida vähesed. Peame palju panustama, et oma positsioone hoida ja kasvatada.

2013. aasta oli meie jaoks mõõ-duka kasvuga. Värskelt avasi-me Bauhofi Mustika kaupluse, kus meie jaoks on ka midagi täies-ti uut – nimelt on kaupluse sorti-ment ja formaat nö linnakontsept-sioon, kus on arvesse võetud piir-konna rohkeid kortermajasid ning rõdusid.

Usume, et rõdu võib olla iga ko-du aed, mistõttu pakume seal too-teid, mis sobivad nii aeda kui rõ-dule.

BRITTE MAIDRATURUNDUSDIREKTORBAUHOF GROUP AS

KAITSEBõli-, kütuse- ja toiduplekkide eest

TAKISTABumbrohu, muru ja sipelgapesade tekkimise eest

PARANDABnii vana kui ka uue sillutise välimust, tuues esile rikastatud kauakestva värvi.

Resiblock Ltd, Resiblock House, ArchersFields Close, Basildon, Essex SS13 1DW

Tel. +44 (0) 1268 273344Fax. +44 (0) 1268 273355

e-post: [email protected]

AMERETA OÜTel. +372 516 [email protected]

RESIBLOCK SUPERIOR ORIGINAL• Saadaval läikivana kui ka naturaalne matt• Ei õliplekkidele garanteeritud• Katta 2 korda• Sobib nii uuele kui ka olemasolevale tänavakivile• Takistab umbrohu ja muru kasvu• Annab parema välimuse nii vanale kui ka uuele tänavakivile

RESIBLOCK SUPERIOR SOLVENT FREE• Uus lahustivaba• Saadaval läikivana kui ka naturaalne matt• Keskkonnasõbralik• Vähese lõhnaga• Ei õliplekkidele garanteeritud• Takistab umbrohu ja muru kasvu• Annab parema välimusenii vanale kui ka uuele tänavakivile

Miks Resiblock?Tugev, vastupidav, kauakestav kiht kindlustab liiva püsimise vuukides ka survepesu ja suure käidavuse korral. Ei mingit umbrohtu, annab parema välimuse koos EI ÕLIPLEKKIDELE GARANTEERITUD tõesti pole teist sellist toodet!

TÖÖTLEMATA TÖÖDELDUD

RESIBLOCK ’22’• Vähendab pinna poorsust, takistades seega mustuse sissetungimist jne.• Parandab enamiku sillutusmaterjalide välimust.• Tugevdab sillutist ja säilitab selle kasutusomadused, hoides liiva vuukides.• Takistab umbrohu kasvamist vuukides.• Hoiab vuugiliiva terad koos ja sillutuskivide vastas, et vältida liiva erosiooni.• Tagab pikaajalise kaitse.• Väldib bensiinijaamades õlide ja kütuse kogunemist liivapatja.• Väldib põhjavee saastumist tänu saasteaine-te imendumise vähendamisele.• On end tõestanud kogu maailmas.

StopFire OÜLaki 15, Tallinn

Tel +372 6 865 447Mob +372 511 85 95

[email protected]

TulekahjusignalisatsioonidSprinklerisüsteemid

Suitsueemaldus süsteemidPiksekaitse süsteemid

Tuleohutusvahendite kontroll ja hooldusTuleohutusaudit ja dokumentatsioon

Tuletõrjesüsteemide projekteerimine, paigaldus ja hooldus, tuleohutuskoolitused ja õppused

Best-Hall on paindlik ning mitmekülgne lahendus igasuguste hallide ehitamisel.Raamide valmissektsioonid paigaldatakse ja kinnita-takse otse asfaltalusele, mille laius võib olla kuni 50 m, või betoonvundamendile, tagades seejuures vaba silde kuni 100 m.Best-Halli saab minimaalse tasu eest demonteerida ja uuele kohale paigutada.Best-Halli välisilme võib kujundada tellija individuaal-seid soove arvestades (logod, värvigamma jms).

Best-Hall OY esindus BaltimaadesBest-Hall Baltic OÜTiit 372 50 94 653e-post [email protected];Heiko 372 56 505 152www.bhb.eeBest-Hall OYYhdystie 3-7, 68300 Kälviä, FINLANDtel +358 6 832 5000, faks +358 6 835 0477e-post [email protected]

BEST-HALL OY - projekteerib, valmistab, varustab ja paigaldab hallid vastavalt kliendi vajadustele.

KATAB KÕIK

BAUHOF GROUP turundusdirek-tori Britte Maidra sõnutsi on in-ternetikaubanduse osakaal ka ehi-tusmaterjalide müüjate jaoks kas-vamas. “Meil on juba mitmendat aastat toimiv e-pood. Kuna oleme Eestis turuliider, näeme kindlat potent-siaali ka internetis – olemasolevate klientide arv on e-poes meile kon-kurentsieeliseks,” nendib Maidra. “Kuigi täna on internetikauban-duse osakaal veel väike, on trend jõuliselt kasvule.”Maidra kinnitusel on e-pood just sektori eripärast tulenevalt välja-kutse. Kaup on mõõtmetelt suur ning inimesed soovivad seda elu-suuruses näha ning käega katsu-da: “Meie kodulehel käib väga pal-ju kliente, kes teevad enne reaal-

Huvi e-poevastu ühakasvab

se ostu sooritamist niiöelda kodu-tööd – nad vaatavad kaupa, hindu ning kauba saadavust. Täienda-me pidevalt oma e-poe sortimen-ti ja pakume välja võimaluse tel-lida ning maksta kauba eest e-poe vahendusel, kuid samas tulla jär-gi kauplusesse.”

Olulised lojaalsusprogrammidBritte Maidra sõnutsi on Bauho-

fi liidripositsiooni turul aidanud kindlustada Eesti üks suurimaid lojaalsusprogramme. Meistriklu-bis on tänaseks üle 220 000 liik-me, keda ühendab aktiivne tegele-mine ehituse, remondi ja aiandu-sega ning panustamine oma kodu ja aia korrasolekule.

“Meistriklubi kaardiga on os-tud soodsamad, lisaks on liikme-

13BAUHOFIL ON

kauplust Eestis. Plaanis on veel laieneda.

Best-Hall on paindlik ning mitmekülgne lahendus igasuguste hallide ehitamisel.Raamide valmissektsioonid paigaldatakse ja kinnita-takse otse asfaltalusele, mille laius võib olla kuni 50 m, või betoonvundamendile, tagades seejuures vaba silde kuni 100 m.Best-Halli saab minimaalse tasu eest demonteerida ja uuele kohale paigutada.Best-Halli välisilme võib kujundada tellija individuaal-seid soove arvestades (logod, värvigamma jms).

Best-Hall OY esindus BaltimaadesBest-Hall Baltic OÜTiit 372 50 94 653e-post [email protected];Heiko 372 56 505 152www.bhb.eeBest-Hall OYYhdystie 3-7, 68300 Kälviä, FINLANDtel +358 6 832 5000, faks +358 6 835 0477e-post [email protected]

BEST-HALL OY - projekteerib, valmistab, varustab ja paigaldab hallid vastavalt kliendi vajadustele.

KATAB KÕIK

tel personaalne boonuspank, kuhu koguneb igalt ostusummalt vähe-malt 1% boonusraha, mida saab ka-sutada soovitud toodetelt soodus-tuse saamiseks,” selgitas ta.

Tänaseks saavutatud turuosa ja

13 kauplust Eestis ei ole aga veel see, millega turuliider rahulduks: lähiaastatel plaanib Bauhof kas-vada Eestis 20 kaupluseni, müügi-pindu avatakse nii Harjumaal kui teistes piirkondades.

Rohenäppe on Eestis üha enam ja aiakaupade osakaal ehitusmaterjalide kauplustes kasvab iga aastaga. Foto: Bauhof

34

TEKST: LIIVI TAMM

ETTEVÕTTEID, MILLE TEGE-VUSALAKS on märgitud raud-tee-ehitus on viimase aastaga si-ginenud nagu seeni pärast vihma. Kahtlemata annab projekt ehitus-firmadele nii mõnekski aastaks tööd ja leiba. Kui aga vaadata kau-gemale, siis tuleb trassikoridori asukoht hoolega läbi mõelda, et me kogu suurprojektile ka viiekümne aasta pärast peale ei maksaks. Ise samal ajal nentides, et tahtsime ju parimat, aga välja tuli…

Selge on see, et väljareklaami-tud kiire ühendus, mis lubab reisi-jatel otse Euroopasse sõita, on küll Rail Balticu üks eesmärke, ent see on teisejärguline. Ka AECOMi uu-ringus toodud prognoositava rei-sijate hulga saavutamine ei tun-du reaalne.

Rail Balticu näol on tegemist ikkagi kaubaraudteega ja tulevi-kus rööbastel vurav transiit on see, mis peaks meile õnne õuele tooma.

Rail Balticu planeerimine käib täistuuridel, kuid suurprojektil äriplaani veel pole.

Kahjuks pole tänaseni avalikku-se ette jõudnud ühtegi põhjaliku-mat analüüsi, kust saaks lugeda, et millist kaupa, kust ja kuidas raud-teed mööda vedama hakatakse: on selleks siis Soome paberitööstus-te toodang või Hiina ketsid. Väga tahaks pilku heita realistlikele ta-suvusarvutustele, valmiva raudtee ekspluatatsioonikulude analüüsi-le, kaubamahtude prognoosidele ja ajakavale, mis ennustaks, mil mää-ral raudtee end ära tasub. Ühesõ-naga: äriplaanile.

Kogu planeerimisprotsess ki-hutab samal ajal edasi sellise tem-poga, et põhjalikumateks uurin-guteks ja analüüsiks aega lihtsalt pole. Kui nüüd peaks juhtuma, et paljuloodetud transiit mingil põh-jusel käima ei lähe, tuleks lihtsalt käsi laiutada ja miljonid korstnas-se kirjutada. Rikutud looduskesk-kond oleks täpiks i-l.

On tõsi, et Põhja-Jäämeri võib lähikümnenditel muutuda laeva-tatavaks kaubateeks. See tähen-

Rail Baltic. Otse on odav?

daks, et Rail Balticust saaks kon-tinentidevaheliste kaupade trans-pordikoridori lõik.

Tegu on siiski aastakümnete prognoosiga ja isegi, kui euroliit katab projekti kuludest 85%, on in-vesteering Eesti jaoks suur. Seda olulisem on läbi mõelda, kuhu ja kuidas raudtee rajada.

Loogilisse kohta paigutatud trassikoridori peab saama kasuta-da kohalikuks arenguks. Täna on Rail Baltic kui mõru pill väikse-matele omavalitsustele: otsest ka-su nad valda läbivast raudteest ei saa ja kompensatsioonimehhanis-mid ei ole samuti selged. Kindel võib olla vaid selles, et hüvitatak-se kahe aia vahele jääva maa mak-sumus, mis pole ilmselgelt piisav.

Kui põhikriteeriumiks on joo-nistada trass otse ja hästi odavalt, ei pruugi koridor kokkuvõttes kõi-ge mõistlikumale kohale sattuda. Raudtee ei saa olla eesmärk iseene-ses, ent tundub, et eesmärk ja va-hend kipuvad meil sassi minema.

Osta ja müümasinaidmaailmasuurimas

rasketehnikaportaalis!

Vaata www.mascus.ee ja küsi lisainfot!

Suurinvesteeringutel nagu Rail Baltic on alati nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid. Ot-sustajate kätes on aga võimalus näha selliseid

projekte pikemas ajalises perspektiivis ning vaadel-da samasse piirkonda planeeritavate joonobjektide planeerimist ja mõju ühtse tervikuna.

Suurprojektide osas nagu Rail Baltic võiks olla riigil kindel suund, et projektide negatiivne mõju pöörata piirkonna arenguks. Raudtee planeerimisel tuleks arvestada ka regionaalset mõõdet, mis tooks raudtee ääres elavatele inimestele kasu.

Harjumaal paikneb üks trassialternatiividest Tallinna ringtee ääres. See loob võimaluse ühen-dada tulevikus olemasolevad raudteekoridorid: ühelt poolt Viimsi, Muuga, Loo ja Lagedi ning tei-selt poolt Paldiski, Keila ja Saue. Uue raudteelõigu äärde aga jääksid sellised peatused nagu Jüri, Kii-li, Saku, Tänassilma. Sünniks Tallinna ringraudtee, mis ristub kõigi Tallinnasse suunduvate liinidega. Ühtse piletisüsteemi kaudu saaks Harjumaal tule-vikus reisida Tallinna läbimata. Ühiskoridor looks ka eeldused tööjõu liikumisele Harjumaa erinevate tõmbekeskuste ning Tallinna ja selle lähiümbruses olevate logistika- ja tööstusparkide vahel.

TANEL OTS, SAKU VALLAVOLIKOGU ESIMEES

Arvestada tuleb tervikpilti

36

Meie ettevõte tegeleb toot-mis- ja laopindade üü-rileandmisega üle Ees-

ti, aga põhiliselt Tallinna ümb-ruses. Üüritavat katusealust pin-da on kokku 20 jalgpallistaadioni jagu. Harjumaal asuvate tööstus- ja logistikaparkide kõige suure-maks probleemiks ja arengupidu-riks on täna odavama tööjõu ko-haletoomine suurtelt elamualadelt nagu Lasnamäe, Maardu ja ümber Tallinna asetsevad satelliitlinnad. Tööjõud liigub enamasti läbi kesk-linna, mis on väga ajakulukas.

Rail Balticu nutikas trassivalik annaks ülimalt head eeldused ko-gu Tallinna ja Harjumaa transpor-disüsteemi efektiivsemaks muut-miseks ning võiks olla arengu-hüppeks kogu Harjumaa arengu-le. Täna on ühe trassialternatiivi-na soovitatud trassikoridori ka-heks jagunemist enne Tallinna. Rail Balticu kiirrongid suunduksid otse läbi Männiku Ülemistele loo-davasse kiirrongiterminali. Kau-barongid seevastu Sakust Muuga sadamani Tallinna ringtee joonel.

Nimetatud lahendus võimal-daks luua eeldused Tallinna ring-raudtee kohaldamiseks kohali-kuks raudteeliikluseks ja muudaks Tallinna lähiümbruses paikneva-tesse tööstusparkidesse tööjõu iga-päevase liikumise mugavaks.

Rail Balticu harudest tekkinud poolsõõri kaks haru on võimalik edaspidi ühendada raudteelõigu-ga, mis valdavalt paigutuks Las-namäe kanalisse planeeritud kiir-trammiliini alale ning läbiks Las-namäe karjääri ja kulgeks üle Pe-terburi tee Ülemisteni. Hinnangu-

TEET SAAREPERA ETTEVÕTJA, RRK LOGISTIKAPARGID

Rail Balticu nutikas trassivalik võiks tuua Harjumaale arenguhüppe

liselt jääks tekkiva Tallinna ring-raudtee haardeulatusse umbes 180 tuhat inimest, nendest 115 tuhat inimest Lasnamäel. Samuti saaks tekkinud ringraudtee ühendada ida poolt Muuga sadamasse viiva Rail Balticu lõigu kaudu Maardu keskusega linna üldplaneeringus trammitee jaoks reserveeritud tras-sil. Kokku kataks Muuga ja Maardu ühendamine ringraudteega veel 20 000 inimest ning antud la-hendus saaks täielikult asendada Maardu ja Lasnamäe ühendami-seks plaanitud Tallinna kiirtram-mi. Täiendavate lisaharude loomi-ne tekitaks ühenduse kiirraudtee reisiterminali, Tallinna trammitee-võrgu, lennujaama, Muuga sada-ma, elamualade ja Tallinna ringtee ääres arenevate tööstusalade vahel ühtekokku umbes 200 000 inimese-le. Ühendus kesklinna ja reisisada-

maga oleks tagatud praegu rajata-va trammiliini ning praegu kasu-tuses olevate Ülemistel peatuvate Balti jaama suunduvate rongidega.

Teoreetiliselt saaks Muuga sada-masse viivale raudteelõigule ühen-dada tulevikus ka pidevalt suure-neva rahvaarvuga Viimsi 18 000 inimest. Selleks peaks Maardust Miiduranna sadamasse viiva ole-masoleva vähekasutatud raud-teelõigu ümber ehitama linnalä-hirongidele sobivaks. Keila ja Saue ühendamine Tallinna ringraudtee-ga haaraks veel 15-20 000 inimest.

Läbi Tallinna kulgevatele piira-tud mahuga raudteevedude tõttu on täna takistatud ka Paldiski sa-damate ja ettevõtete areng. Tallin-na ringteele planeeritav Rail Bal-ticu trass annaks tulevikuprojek-tide toel võimaluse ühendada sa-masse koridori Paldiski sadam.

LENNUJAAM

MUUGA KAUBA- TERMINAL

REISITERMINALTallinn

Tallinn

Saku

Jüri

Lagedi

Loo

Muuga

Nõmme

RB eelistatud trass

täiendav raudtee kohalikuks liikluseks

elamualatööstusala

FASERFIX® RECYFIX® DRAINFIX® SPORTFIX®

Peatöövõtt, üldehitus, insenervõrkude ehitus, tänavakivide paigaldamine

Laod

Hauraton toodete müük

Sinear OÜ | e-post: [email protected] | Mob.: 52 023 68

Sinear OÜ | e-post: [email protected] | Mob.: 50 332 14

TALLINN Jüri Tehnopark Tiigi 28/Kesk tee 23a Aaviku küla Rae vald HarjumaaTARTU Ilmatsalu 3j

www.sinear.eewww.hauraton.com

I T ' S R U N N I N G W E L L

Meie näitame vihmale teed, kuhu voolata

TSIVIILEHITUS MAASTIKUEHITUS INFILTRATSIOON SPORDIRAJATISED

39

Euroopasse kerkib puithooneid, mis oma energiasääst-likkuse ja arhitek-tuurse lahendusega võiks inspireerida ka Eesti tellijat.

Ehita puidust kasvõi kõrghoone

Elu- ja ärihoone Badenerstraßel, Zürich, Šveits. Esimene 2000-vati ühiskonna nõudeid järgiv hoone Šveitsis. Korteritele mõeldud korrused on ehitatud täielikult puitmaterjali-dest. Puitmaterjalide kasutamisega vähendati esmast elektritarbimist. Hoone on valmi-nud 2010. aastal. Foto: pool Architekten, Giuseppe Micciche

Alex Monroe juveelipood, London, Suurbritannia. Londonis asuval Bermond-sey tänaval, keset kaitse all olevat miljööväärtuslikku piirkonda, asub traditsiooniline poehoone, mille peale paigutati tsingitud kattega puitkonstruktsioonidel lisakorrused. Uutes ruumides asuvad disainistuu-diod, kontorid ja konverentsiruumid. Hoone harmoniseerub suurepäraselt ümbritseva ajaloolise keskkonnaga. Hoone on valminud 2013. aastal.Foto: KLHUK

Bebelalle, Hamburg, Saksamaa. Ridaelamu juurdeehitus on loodud tehases toodetud puitkarkasselementidest. Juurdeehitusega kahekordistati elupind ja vähendati poole võr-ra regulaarset süsihappegaasi heitmete kogust. Lahendus demonstreerib puidu sobivust olemasolevate hoonete energiatõhusamaks muutmisel. Hoone on valminud 2010. aastal.Foto: © blauraum Architekten, Dominik Reipka

HENRIK VÄLJA, Eesti Metsa -ja Puidutööstuse Liit

40

Korterelamu Johann-Böhmi tänaval, Kapfenberg, Austria. 40 aasta vanune hoone on renoveeritud vastavalt plussenergiahoone nõuetele. Renoveerimisel on kasutatud tehases toodetud liimpuidust väga hea soojapidavusega fassaadimooduleid, siin integreeriti nii päikeseener-gia sidumise tehnoloogiad kui ka passiivmaja standardile vastavad aknad. Hoone on valminud 2013. aastal. Foto: Thomas Raggam

Korterelamu Via Cenni, Milaano, Itaalia. Via Cenni on hetkel Euroopa suurim ristkihtpuidust korterelamu. Neli omavahel ühendatud üheksakorruselist hoonet demonstreerivad puidu kui ehitusmaterjali kasutami-se potentsiaali ka mastaapsete hoonete juures. Hoone on valminud 2013. aastal. Foto: promolegno, Gaia Cambiaggi

Polo Tecnologico, Reggio Emilia, Itaalia. Hüljatud tööstuskompleksi uuskasutus ja elule äratamine. Hoone välisilmet muutmata on puitelementidega täiustatud interjöör läbinud uuestisünni. Hoone on koduks tehno-loogiakeskusele, kus asuvad ülikooli- ja teadusasutu-sed. Valminud 2013. aastal. Foto: promolegno, Schulte

Puit- ja puitalumiiniumaknadKaheraamsed aknadSise- ja välisuksed

EI-30 sile- ja tahveluksed

Puit- ja puitalumiiniumaknadKaheraamsed aknadSise- ja välisuksed

EI-30 sile- ja tahveluksed

Rekman OÜ | Paneeli 4, 11415 TallinnTelefon: +372 601 45 51, +372 601 45 52 | Faks: +372 601 45 59

E-mail: [email protected] | www.rekman.ee

KAVA Kahjunõuded korteriühistus,

8. mailkell 10 – 16 Hotel Euroopas 10.00 - 11.30 Korteriomandi val-damise ja haldamisega seondu-vad kahju hüvitamise nõuded. Lektor: Tambet Tampuu, Tallinna Riigikohtu kohtunik 11.30–11.45 Paus11.45–13.15 Loeng jätkub 13.15–14.00 Lõuna14.00–16.00 Olulisemad muu-datused korteriomandi -ja korte-riühistuseaduses. Lektor: Urmas Mardi, EKÜL juhatuse liige, juristVajalik enne registreeruda: [email protected]

TARTUS Tähe 127, 50113 Tartu Tel 736 7149, faks 735 6083Mobiil 506 6421, 512 0511E-post: [email protected]

TALLINNAS Artelli 8, 10621 Tallinn Tel 656 7018, faks 656 7617 Mobiil 521 1794, 5332 2231 E-post: [email protected]

Korteriühistute Liit kutsub koolitusteleMULLU KORRALDAS EKÜL Ees-tis üle saja kahekümne ürituse. 4000 ühistujuhti said osa pikema-test koolitustest, ümarlaudadest, info -ja teabepäevadest, foorumi-test ning konverentsidest. “Edu-kalt käivitasime ka korteriühistu juhi e-õppe kursuse, millega jätka-me ka tänavu,” selgitas Eesti Korte-riühistute Liidu juhatuse liige Ur-mas Mardi.

Liit kutsub osa võtma ka 8. mail toimuvast Eesti Korteriühistu-te Liidu õigusteabepäevast, mille teemaks on kahjunõuded korteri-ühistus.

Teabepäeva raames toimub kaks loengut: esimene neist keskendub korteriomandi valdamise ja hal-damisega seonduvate kahju hüvi-

tamise nõuetele. Lektoriks on Tal-linna Riigikohtu kohtunik Tam-bet Tampuu. Loeng on ülesehi-tatud riigikohtu praktikatele, an-des ülevaate, kuidas reaalselt kor-teriomandi valdamise ja haldami-sega seonduvaid kahju hüvitamise nõudeid käsitletakse.

Teise loengu raames antak-se ülevaade olulisematest korteri-ühistuid puudutavatest muudatus-test, mis tulenevad märtsikuu al-guses välja kuulutatud uue korteri-omandi -ja korteriühistuseadusest. Muuhulgas saab teada, millal need muudatused jõustuvad.

Lektoriks on Eesti Korteriühis-tute Liidu juhatuse liige, jurist Ur-mas Mardi.

Täpsem info: www.ekyl.ee

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele.2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäevaregistreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ettenähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidilwww.bosch-professional.com/warranty

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtudsinistele elektrilistele tööriistadele.Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele.2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäevaregistreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ettenähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidilwww.bosch-professional.com/warranty

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtudsinistele elektrilistele tööriistadele.Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

Aasta

selgumas

TEKST: LIIVI TAMMPILDID: KATUSE-JA FASSADIMEISTRITE LIIT

KATUS

Eesti Katuse-ja Fassaadimeistrite Liidu konkursi “Aasta katus 2013” võitja selgub messil Eesti Ehitab. Põnevaid töid oli valikus nii viilka-tuste kui lamekatuste kategoorias.

Uue põlvkonna katuseaknad!

• Rohkem valgust• Energiasäästlik• Stiilne disain

Põhja-Eesti piirkond Kristjan Kiil 550 0622 [email protected]

Põhja- ja Kesk-Eesti piirkond Stanislav Dorosh 5551 2022 [email protected]

Lõuna-Eesti piirkond Elvis Lillevälja 550 0623 [email protected]

Ida-Eesti piirkond Toomas Vammus 5551 2024 [email protected]

Lääne-Eesti piirkond Kristo Küdorf 550 0624 [email protected]

Tööriistade ja kinnitusvahendite müük, rent, liising, remont

Sinu ettevõtte varustajad üle Eesti on:

www.varustaja24.ee

49

Eramu Püünsis. OÜ Projekt ja Konsultatsioo-nid ehitatud kivikatusel on kasutatud Monieri antiikkivi. Silma paitavad korrektselt tehtud kaldeharjad ja neelukohad. Rohkete vintskappi-de ehitamine pakkus ehitajale väljakutset.

Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Katust katab Wienerbergeri Vauban keraamiline katusekivi, mida on harjade peal kombineeritud plekiga. Harjakive pole kasu-tatud. Siledate väikeste plaadikestena laotuv katusekivi on Eestis erandlik. Kokkuvõttes on tegu tehniliselt päris keerulise, ent õnnestunud lahendusega. Katuse ehitas RCC Katusetööd. (Hoone arhitektid Kavakava).

Vanemuine. Väikese Maja katust katab sile kivi, mis sobib juugendstiilis hoonega. Maja mansardkatusel pakkusid ehitaja Liiwimaa Katusemeister OÜle väljakutset väikesed vintskapid, samuti tuli paigaldada kalde all harjakive, lahendada keerulisi kolmnurki. Hoone renoveerimisprojekti arhitekt Raul Vaiksoo.

Pärnumaa Keskkonnahariduskeskus. Efektse kujuga lamekatust katab muru-katus. Ehitas Maleko AS, hoone arhitektid: Salto AB OÜ

Põhja-Eesti Regionaalhaigla. OÜ Katusetööd ehitatud lamekatus pakkus rohkelt väljakutseid: sööklaploki peal peab vajadusel saama liikuda ka veoauto.Niiskete ruumide tõttu ei saanud kasutada tavapärast pööratud katuselahen-dust ja seepärast on aluskonstruktsioonile kolmekordse hüdroisolatsiooni alla paigaldatud 50 mm suure koormustaluvusega vahtklaasikiht, mis on Eestis ha-ruldane. Sellele ehitati XPS soojustusega pööratud katus, mis kaeti haljastuse tarvis kärgkividega. (Hoone arhitekt Arhitektuuribüroo Pluss OÜ).

50

Rahvuslik laastukatus. Sellise katuse ning fassaadi leiab Tallinnas asuvalt aiamajalt. Efektsete kumerate pindade loomiseks sobisid hästi haavalaastud, kus see pehme materjal lubas luua vajalikke kaldeid. Ehitaja: Puitkatused OÜ.

Eisma sadam. Titaantsingist katuse ehitas OÜ Valtskatus. Selleks tuli lahendada hoone erineva kõrgusega vintskapid. Enamus plekitöid tehti sõlm sõlme haaval platsil. Hoone arhitekt Indrek Allmann.

Rataskaevu 9. Valtsplekist katuse ehitaja on Kindel Katus OÜ pidi lahendama keerukaid sõlmi. Osaliselt tuli näiteks töid teha lumega, samuti oli ehituspuuseppadele väljakutseks sarikate seisund.

Rahvuslik kimmkatus. Saaremaal tegutsev Puitkatused OÜ on ASi Hoolekandeteenused tellitud peremaja katust ja fassaadi katvate kimmide tootjaks ning ühtlasi ehitajaks. Kimmidele tooni andmiseks on kasutatud tõrvaõli. Arhitekt Jürgen Lepper.

Uue põlvkonna katuseaknad on kohal!

• Rohkem valgust• Energiasäästlik• Stiilne disain

52

Kuidas ja millega

TEKST: KADRI TAMM ENERGIAMÄRGIS

Energiamärgis näitab hoone ener-giatarbimise mahtu - hoone kütmise-le, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile ning valgustusele kuluva energia hulka. Mida kõrgema energiamärgise klassi hoone saab (A-G), seda väiksemaid küttearveid on oodata. Seega aitab energiamärgis korteri soetajal ennustada, millised hakkavad olema elektri- ja soojaarved.

Hoone projekteerimisel kalku-leeritakse hoone energiamärgise arvutuslik väärtus, kuid paari aasta möödudes mõõdetakse hoone reaalse energiatarbimise baasil nö. reaalne energiamärgis.

Korterit või hoonet müües või üürides on energiamärgise esitamine kohustuslik, kui ostja või üürilevõtja seda soovib. Üle 500 m² suurustele hoonetele on energiamärgis kohus-tuslik.

Soojaallika valik eeldab põhjalikku kaardistust ELEKTRIKÜTE: väike alginvesteerin-guvajadus, saadaval on väga erineva suuruse, disaini ja võimsusega radiaa-toreid. Suureks miinuseks on kõrge ekspluatatsioonikulu. PELLETI-, PUIDUKATLAD: tänapäe-vased süsteemid on suures osas auto-matiseeritud ning lisaks küttevajaduse katmisele saab soojaks ka majapidami-ses vajamineva vee. Kütteallikas sobib ühendamiseks nii radiaatorite kui

vesipõrandaküttega. SOOJUSPUMBAD:

Õhk-õhk soojuspump: investeeringu maksumus on suhteliselt väike, kuid kasutamisel tuleb arvestada, et õhk-õhk soojuspumbad kuivatavad õhku ning teevad töötamisel müra. Sobib eelkõige elamutesse, kus kütta on vaja üksikuid ruume ning liigse õhu kuivuse vältimiseks on soojuskoormus alla 10 W/m2 kohta.Samuti on õhk-õhk soojuspumbad suurte miinuskraadide juures eba-efektiivsed, mis tähendab elektriga küttevajaduse katmist.

Õhk-vesi soojuspump: erinevalt õhk-õhk soojuspumbast on võimalik soojuspumba paigutamine tehnoruu-mi, mistõttu ei kaasne müra eluruumis ning soojaks saab ka majapidami-ses vajamineva tarbevee. Sarnaselt õhk-õhk soojuspumbaga on õhk-vesi soojuspumba kasutegur suurte miinus-kraadide juures väike.

Maasoojuspump: paigaldamiseks on vaja sobiva pindalaga maatüki, veekogu või puuraugu olemasolu. Maasoojuspumbal baseeruv süsteem katab aastaringselt soodsa kasu-teguriga hoone kütte- ja tarbevee vajaduse. Mida madalama pealevoolu temperatuuriga on küttesüsteem, seda efektiivsemalt on soojuspumbad võimelised töötama. Sobilikud on suu-re pinnaga küttesüsteemid, näiteks põrandaküte.

KÜTTA?Eramaja renoveerides või uut ehitades tuleb varem või hiljem langetada otsus, millist soojusallikat maja kütmiseks kasutada. Erinevaid kütteallikaid, nende ehitus- ja kasutuskulusid tutvustab kütte- ja ventilatsiooniinsener Siret Trei.

Kütteallika valikut peaks alusta-ma elamu välispiirete soojapida-vuse hindamisega. Mida soojapi-davam maja, seda väiksemad on hilisemad kulutused hoone küt-miseks.

Soojusallikat valides peaks vaa-tama laiemat pilti, mõeldes läbi ko-gu maja renoveerimise etapid ning alustama välispiirete soojustami-sest. Kindlasti ei tohiks unustada ka hoone ventilatsiooni: kui ma-ja on hästi soojustatud, kuid pole mõeldud õhuvahetuse peale, muu-tub sisekliima kiiresti ebamuga-vaks, tulemuseks on terviseprob-leemid ning niiskuskahjustused hoone konstruktsioonides.

AB

CD

EF

G

SOETAMISHINDelekterõhk-õhk soojuspumpkatladõhk-vesi soojuspumpmaasoojuspump

EKSPLUATATSIOONmaasoojuspumpkatelõhk-vesi soojuspumpõhk-õhk soojuspumpelekter

odavam

kallim

odavam

kallim

PolarSol päikeseküttekomplektid

HIND ALATES 800.-

HIND ALATES 600.-

HIND ALATES 2399.-

BASSEINIKOMPLEKTPolarSol basseinikomplektiga saab kütta nii väli- kui ka sisebasseini. Suveperioodiks võib süsteemi ühendada basseinivee soojendamiseks otse, pike-maajalisel kasutamisel tuleks kasutada süsteemis soojusülekande vedelikku ja soojusvahetit.1m2 kollektoriga süsteem suudab suvel soojenda-da ca 3m3 vett temperatuurini 25 kraadi C kolme tunniga. Iga komplekt koostatakse vastavalt basseini mahule ja kliendi vajadustele.Komplekti kuulub: päikesekollektor (4-20m2), tsirkulatsioonipump (vajadusel), kontroller (vaja-dusel), 2 temperatuuriandurit (vajadusel), veefilter (vajadusel)

Pakume PolarSol kütte- ja veesoojenduse lahendusi ka elamutele, korrusmajadele ja katlamajadele.Alvari 1, Tallinn, tel: 506 6655, [email protected], www.hanset.ee

SAUNAKOMPLEKTPolarSol saunakomplekt on lihtne süsteem sooja tarbevee tootmiseks. Kerise taha või kerise kohale lakke paigaldatakse roostevabast terasest soo-jusvaheti, mis soojendab vett vastavalt juhtplokis talletatud seadetele.Ülekuumenemine soojusvahetit ei kahjusta.Sooja vett võib koguda suvalisse mahutisse. Mahuti täitmine on võimalik lahendada manuaalselt või lisapumba abil automaatselt.Komplekti kuulub: soojusvaheti, tsirkulatsiooni-pump, kontroller, 2 temperatuuriandurit

TARBEVESIPolarSol Suvila komplekt on lihtsalt paigaldatav väike süsteem vee soojendamiseks. Soojenda-tud vesi toodetakse otse päikesekollektoris ja süsteem ei vaja eraldi soojusvaheteid. Sooja vett võib koguda suvalisse mahutisse.Maja komplekti toiteallikaks on 16 W päikesepa-neel, seega sobib ta kasutamiseks ka elektriva-rustuseta piirkondades. Süsteem toimib tänu kontrollerile automaatselt.1m2 kollektoriga komplekt suudab toota suvel 50 – 100 liitrit sooja vett (50 kraadi) päevas.Komplekti kuulub: päikesekollektor (1-4m2), 16W päikesepaneel, tsirkulatsioonipump, kontroller, 2 temperatuuriandurit

päikese- patarei

päikese- patarei

päikese- patarei

kuum vesi

kuum vesi

kuum vesi

külm vesi

külm vesi

mahuti

mahuti

bassein

päikese- kollektor

päikese- kollektor

päikese- kollektor

tsirkulatsiooni-pump CP2


tsirkulatsiooni-pump

tsirkulat-siooni-pump CP1


NAELA- JA KLAMBRIPÜSTOLID, KRUVIAUTOMAADID, KINNITUSVAHENDID

MECHELIN EESTI OÜ, Laki 15, Tallinn, tel. +372 656 3875, [email protected]

54

Ajaloolise

TEKST: LIIVI TAMM

15%KUI PUIDU NIISKUSESISALDUS ON ALLA

LAKKAB SEENTE ELUTEGEVUS

PUITMAJA soojustamisel väldi vigu

Ajaloolise hoone soojustamisel võivad sobimatud võtted ja materjalid maja kergesti hävitada. See, milliseid materjale ja võtted kasutada vana hoone lisasoojustamisel, sõltub hoone tüübist.

MÕNED LAHENDUSED, mis on igati omal kohal uute hoonete ja sõrestikmajade puhul, võivad palkhoonete juures kergesti prob-leeme põhjustada.

„Puitsõrestikmajade puhul toi-mib ju hästi lahendus, kus on pai-galdatud tuuletõkkeplaadid, soo-justus, aurutõke, kipsplaat. Sa-mas palkhoonete osas tehakse vä-ga palju ehitusvigasid sarnasel vii-sil mineraalvillade kasutamisega, eriti esimese korruse vundamendi piirkonnas. Tootjad hoiatavad, et niiskus ei tohi materjali sisse sat-tuda, rõhutavad aurutõkke pai-galdust, ent vana hoone puhul on ideaalne paigaldus mõnikord või-matu,“ lausub SRIKi restaureerijate ühenduse liige Vallo Varik. „Vun-damendi lähedal lõpeb asi liigagi sageli ulatuslike seenkahjustuste-ga, seda siis niiskuse ning tempe-ratuurierinevuste koosmõjus. Va-nadel majadel ei ole vundamen-dil hüdroisolatiooni ja seal peab võimaldama niiskuse välja kui-vamist.“

Mehe sõnutsi kasutatakse palk-majade lisasoojustamisel ka umb-seid materjale, kombineeritakse kilesid, mineraalvilla ning puitu. Auru mitte siduva materjali mär-gumine viib aga külmasildade ja lõppkokkuvõttes seentele sood-

sa keskkonna tekkimiseni: „Seen-te eluks on vaja niiskust, sooja ja seisvat õhku ja need tingimused on valesti soojustatud vundamen-di juures olemas. Olen näinud lii-gagi palju selliseid kurbi näiteid ja lammutusele läinud maju.“

Variku kinnitusel tahab palk-hoone mõlemas suunas kuivada ning juhul, kui sein renoveerimi-se käigus ühelt poolt mittehingava materjaliga kaetakse, siis pole niis-kusel kuhugi minna: „Seest täiesti umbseks ehitatud maja võib pääs-ta vaid mehaaniline täiskomplekt-ne ventilatsioon …“.

Vana maja soojustamisel teh-tud vead ilmnevad Variku kinni-tusel sageli alles aastate pärast, mil midagi parandada on juba hil-ja. „Seente peiteaeg võib olla 5-15 aastat, sageli pole ehitusfirmat enam olemaski ja nad ei näe ob-jekte, millega tegelen.“ Variku kin-nitusel hästi hooldatud vana maja uisapäisa ümber ehitama ei tasu hakata. „Kui aknad-uksed on kor-ras, maja värvitud ja küttearved mõistlikud, ei ole vaja tormlema hakata,“ on ta kindel. „Võib juhtu-da, et mõni tänapäevane materjal osutub konfliktseks. Kindlasti tu-leb end kurssi viia probleemidega, mis majatüübiga võivad seonduda.Kindlasti sobib parandamiseks sa-ma lahendus, mida originaalis ehi-tamisel kasutatud on.

VANA MAJA RENOVEERIJALE

Palkmaja puidust sisepinnale sobivad hästi pabertapeet ja paberpapp. Kui maja on väljast korralikult

värvitud, on tegemist veetõk-kega, mis ei lase konstrukt-sioonil niiskuda. Linaõlivärv on väga hea veetõke. Kipsplaadi kasutamisel tuleb

arvestada, et kahekordne vana maja võib niiskudes ja kuivades liikuda paar sentimeetrit üles-alla. Seega ei sobi kipsplaat kandvaks lahenduseks. Vanadel majadel ei ole vun-

damendil hüdroisolatsiooni. Kindlasti peab võimaldama niiskuse välja kuivamist.

SOODA- ja KLAASPRITSITÖÖD

• PLASTIK- JA PUITPINDADE PUHASTAMINE

• KLAASIST PINDADE PUHASTAMINE

• KIVIST JA METALLIST PINDADE PUHASTAMINE

• MÖÖBLI JA FASSAADIDE PUHASTAMINE

• TÄNAVAKIVIDE PUHASTAMINE

• PAATIDE PUHASTAMINE

• MÄLESTUSMÄRKIDE PUHASTAMINE

• GRAFFITI EEMALDAMINE

SoodaHai OÜ

GSM: 566 58 804E-post: [email protected]

www.soodahai.ee

Üha enam pööravad inimesed tähelepanu taaskasutusele. Soodapritsi ideaalseid omadusi saab kasutada erinevate pindade ja materjalide puhastamisel. Vajadused pindade puhastamiseks on erinevad: vana mööbli restaureerimine, laudise või palkseina puhastamine vanast värvist või lakist, graffi ti eemaldus, tulekahju tagajärjel tekkinud tahma eemaldamine jne.

Kuna puhastamiseks kasutatakse söögisoodat, siis võib soodapritsi soovitada ka allergiatundlike isikute ruumide puhastamiseks. Soodaga on võimalik puhastada enam-vähem kõike autokerest kuni mootorini välja. Sooda sobib ideaalselt metalli puhastamiseks, sest ei kuumuta puhastatavat pinda nagu liivaprits. Kuna soodaga töödeldes metallipind ei kuumene, siis on võimalik kasutada seda tehnoloogiat tuleohtlike mahutite puhastamisel.

Soodapuhastus on õrn, see ei kraabi ega kahjusta töödeldavat pinda nagu liivaprits. Liivapritsiga puhastatud metalli pind tuleb kohe värvida või katta muu viimistlusvahendiga, et metall rooste ei läheks. Soodaga puhastatud pinnale jääb aga õhuke kelme, mis aeglustab rooste teket.

Koidu 13, 71007 Viljandi, GSM 527 7638, telefon/faks 434 [email protected], www.esc24.ee

Kindel kvaliteet!E.S.C Engineering Service Construction OÜ

Nüüd Eestis ka õhkpõranda-küttesüsteem

LEGALETT

BETOONPÕRANDAD • DISAINPÕRANDAD

SOLAR4YOU OÜ pakub päikesepaneelide süsteemi:• ehituseks konsultatsiooni• projekteerimist• võrguettevõttele dokumentide esitamist• tootlikkuse arvutust• tasuvuse arvutust• päikesepaneelide müüki • inverterite müüki• tarvikute müüki• paigaldust• üleandmiseks dokumentatsiooni

Küsi pakkumist: Solar4you OÜ / tel. 56 848 145, 680 1271 / [email protected] / www.solar4you.ee

muud kaubad:• LED ekraanid• Induktsioonlambid• LED lambid 600x600 kontorisse

Hoia kokku kallineva elektrienergia ja võrgutasudening aktsiiside pealt ISE ELEKTRIT TOOTES!

Päikesepaneelide müük

Päikeseküte

Päikesepaneelide paigaldus

Päikesepaneelide tarvikud

Inverterite müük

Inverterite paigaldus

Led lahendused

Led ekraanid

Induktsioonlambid

Ehitusinsenerid soovitavad vana maja fassaadi soojus-tada, arhitektuuri -ja kul-

tuurispetsialistid arvavad, et see tuleks lihtsalt remontida, korda te-ha ja vajadusel originaalist kadu-ma läinud detailegi taastada. Kü-simus, kumba lähenemist eelista-da, seisab paljude vanade majade omanike ees.

Fassaadid tuult pidamaSäästva Renoveerimise Infokes-

kuse MTÜ sai projektis Cool2B-ricks osaledes tutvuda üheksa Läänemere-äärse riigi kogemu-sega. Kõikjal on küsimusele tege-likult sama vastus: tuleb lähtuda konkreetsest hoonest ja piirkon-nast, tuleb spetsialistidega kon-sulteerida. Kokkuvõtvalt võib siis-ki tõdeda alljärgnevat: välisseinte väline lisasoojustamine on ajaloo-liste hoonete seisukohalt ebasoo-

TARMO A. ELVISTOSRIK MTÜ JUHATAJA

vitav lahendus ja kui seda õnnes-tub õigesti teha, siis reeglina on te-gu keeruka ja kalli lahendusega.

Ajaloolistest fassaadidest rääki-des pean siinjuures silmas eelkõi-ge muinsuskaitsealuseid ja miljöö-väärtuslikke hooneid. Selliste hoo-nete ajalooline väärtus saab säilida ja ümbruskonda rikastada ainult siis, kui fassaadid võimalikult ehe-dalt taastada. Ideaaljuhul annaks laudiste puhul kasutada vana fas-saadilauda, viimane tuleb lihtsalt puhastada ja õige värviga üle vär-vida. Kuid sageli tuleb vana laudis ühel või teisel põhjusel eemalda-da ja sellisel juhul algab valik, mi-da teha edasi.

Suuremat efekti annab õhutihe-duse tagamine. Seda saab alati te-ha, ent oluline on tegutseda õigesti. Ajaloolisele hoonele sobivad hästi selleks ette nähtud tuuletõkkekan-gad, mis peavad olema difuussed ehk rahvakeeli hingavad.

Tuuletõkkekanga taha ei kogu-ne niiskust, kuid need peavad tuu-

le ja vee kinni. Korralik ja õigete teipidega teipimine on samuti vä-ga oluline.

Tõhus tuuletõkkekangasTuuletõkkekangaste kasutami-

sel ei jää aknad auku ning fassaa-di kuju ei muutu märgatavalt. Au-kuvajuvad aknad ongi üheks vana maja vale renoveerimise tunnu-seks. Akende väljapoole toomine ei ole aga lihtne ettevõtmine.

Projekti andmetel saab ainuüksi õhutiheduse parandamisega kesk-mise ajaloolise maja juures saavu-tada umbes 8% energia kokkuhoi-du. Mõnikord ka kordades rohkem.

Teiseks oluliseks meetmeks õhu-tiheduse tagamisel peale tuuletõk-ke paigaldmise on akende tihen-damine. Siin tuleb lahendada ven-tilatsiooni sissepuhkeõhu küsimus.

Linnas miljööaladel leidub väga palju vanu maju, mis on soojusta-mise nimetuse all muudetud ine-tuks. Niisugused hooned pole kah-juks ei uued ega vanad.

Vana maja fassaaditööd on paras pähkel

% Soodustuse saamiseks ütle salasõna “KARU”

TERAS-KATUSED OTSE TOOTJALT!

TALLINNKopli 72 Tallinn 10412Telefon: 644 6258GSM: 52 38 965E-mail: [email protected]

TARTURingtee 25Tartu 50105Telefon/fax: 7 349 300GSM: 55 629 613E-mail: [email protected]

RAKVERERägavere tee 44 Rakvere 44312Telefon/fax: 32 42 298GSM: 58 191 711E-mail: [email protected]

www.karukatus.ee

MAI LÕPUNI ON «KARU KATUSES» AASTA MADALAIMAD HINNAD.

58

VENTILATSIOON:

KATRIN PIHELAMESSI ILU SÕNUM 2013 PROJEKTIJUHT

Indrek RaideCoolBricks projekti Eesti projektijuht

Toimiv õhuvahetus on teema, millele peab se-nisest rohkem tähelepanu pöörama nii ehita-des kui renoveerides.

Ventilatsioon ehk õhuvahetus si-seruumides on vajalik, et juhtida välja ruumis tekkivat ja sinna sat-tuvat saastunud õhku ning taga-da hea sisekliima. Sisekliima pa-rameetrite hulka kuuluvad näi-teks temperatuur, õhu (suhteline) niiskus, õhu liikumiskiirus, erine-vate saasteainete sisaldus, müra, valgus jne. Eluruumide puhul on neist kõige tunnetatavamad saas-teainete konsentratsioon ruumis, ruumiõhu suhteline niiskus, ruu-

Ventilatsioonisüsteemide liigid: plussid ja miinusedLoomulik ventilatsioon Loomuliku ventilatsiooni toimima-panevateks jõududeks on tuulest ning sise- ja välisõhu temperatuu-ride erinevusest tekkivad rõhku-de erisused. Kuna mõlemad para-meetrid on otseselt sõltuvad välis-kliimast ega allu inimesele soovile, võib loomulikku ventilatsioonisüs-teemi lugeda kontrollimatu õhuva-hetusega süsteemiks. Ainus regu-leerimismeetod on ON/OFF lahen-dus ehk vastavate väljatõmberesti-de sulgemine ja avamine. Loomuli-

ku ventilatsiooni puuduseks on tal-vine suur energiakadu ja soojema-te ilmadega vähene tõmme.

Mehaaniline ventilatsioonMehaanilise ventilatsiooni puhul tagatakse õhu liikumine ventilaa-toritega. Mehaaniline ventilatsioon jaguneb omakorda soojustagastu-sega ning soojustagastita süstee-mideks.

Soojustagastita ventilatsiooni enimlevinud lahenduseks on see, et hoone köögist ning sanruumi-

dest tõmmatakse niiske saastu-nud õhk välja ning vajalik värske-õhu juurdevool tagatakse eluruu-mide seina paigaldatud värske-õhuklappidega. Lahendus võib ol-la nii korteri- kui hoonepõhine ehk igas korteris on omaette ventilaa-torid või on olemasolevatele välja-tõmbekanalitele paigaldatud üks ühine ventilaator.

Hoonepõhise lahenduse korral juhitakse kogu hoone väljatõmbe-õhk ühise kanali kaudu väliskesk-konda. Lahenduse peamiseks eeli-

mi jõudva õhu temperatuur ja selle liikumise kiirus ning müra.

Ebapiisav ventilatsioon tekitab tõsiseid niiskusprobleeme hoone-le ning tervisekahjustusi inimese-le. Liigse niiskuse kondenseerumi-ne külmadele pindadele loob kesk-konna, mis on soodne mädaniku tekkimiseks ja hallituse vohami-seks. See viib konstruktsioonide soojustehnilise seisukorra halve-nemiseni, soojusjuhtivuse ja soo-juskadude suurenemiseni. Inime-se seisukohalt on hallitusseente ja nende eoste näol tegemist tugeva-te allergeenidega.

EBAPIISAV VENTILATSIOON

OHUKS TERVISELE

vajalik hoonele, kasulik inimesele

59

EELI

SED

PUU

DU

SED

KA

SUTU

SKO

HA

DLOOMULIK VENTILATSIOON MEHAANILINE VENTILATSIOON

Soojustagastuseta Soojustagastusega

Lokaalsed seadmed Tsentraalne Õhksoojuspump

Ei tarbi elektrienergiat Ei vaja sissepuhketo-rustiku väljaehitamist

Eelsoojendatud sissepuhkeõhk tagab mugavama sisekliima

Võimalik paigaldada, kui tsentraalne süs-teem ei ole võimalik

Puudub vajadus lisasead-mete kasutamiseks

Võimaldab ventileerimist ainult hoone kasutusajal, mis alandab energiakulu välisõhu kütmisele võrreldes loomuliku ventilatsiooniga

Lihtne paigaldada, sest puudub vajadus ventilatsioonikanalite välja ehitamiseks

Jooksvad kulud hoone ventileeri-misele kõige väik-semad

Võimaldab tihti kasuta-da olemasolevaid väljatõmbekanaleid

Väiksemate korterite puhul madalam alginves-teering võrreldes tsent-raalsete süsteemidega

Ilmastikutingimus-te muutumine ei mõjuta süsteemi tööd ega põhjusta ebamugavust sise-kliimas

Madalam alginves-teering võrreldes tsentraalsete süstee-midega

Ei suuda tagada mugava si-sekliima nõuetele vastavat sisekliimat

Eluruumides asuvad ventilaatorid võivad tekitada probleeme müratasemega

Ventilatsioonika-nalite väljaehita-mine võib hoone eripärade tõttu olla keeruline

Välistemperatuuril sis-sepuhkeõhk suurendab oluliselt ruumide ja hoone soojusvajadust, mis võib viib suurema alginvesteeringuni küt-tesüsteemi rajamisel

Suur sõltuvus väliskliima parameetritest (tuul, välisõhu temperatuur), mistõttu on süsteem suuresti kontrollimatu. Tuulisemate ja külmemate ilmade korral on hoone oluliselt üleventileeritud

Alginvesteeringu mõttes kõige kallim lahendus. Tehtud investeering võrrel-des alternatiivsete lahendustega tasub ära/muutub sood-samaks enamasti alates 10 aastasest perioodist. NB! Sõl-tub väga suuresti hoone eripärast, kasutuskorrast jm.

Toodab soojust vaid siis, kui ventilatsiooni-süsteem töötab

Välistemperatuuril sissepuhkeõhk suurendab oluliselt ruumide ja hoone soojusvajadust, mis võib viib suurema alginvesteeringuni küttesüsteemi rajamisel/renoveerimisel

Reaalne kasutegur välis-õhu mõju tõttu oluliselt väiksem kui tsentraalse-tel süsteemidel

Toodab soojust vaid siis, kui ventilatsioo-nisüsteem töötab

Ei ole võimalik tagada vv määruses nr. 63 “Energiatõ-hususe miininimunõuded” toodud piirväärtusi uute ja renoveeritavate eluhoonete energiatarbimise kohta

Ruumipõhiste ventilat-siooniseadmete rõhutõs-tevõime on väga madal, mistõttu soojustagas-tuse funktsioon ei toimi suurel osal aastast

Toodab energiat ai-nult väljatõmmatava õhu ja kompressori jahutamisest saada-va soojushulga jagu

Kui olemasolev loomuliku ventilatsiooni süsteem toimib hoone ja hoone kasutaja seisukohast piisa-valt, siis võiks olemasoleva süsteemi alles hoida. NB! Pidevalt kasutuses olevasas hoones ei suuda loomulik ventilatsioon aastaringselt tagada nõutud sisekliimat

Sobib kasutamiseks väikse kasutuskorraga eluruumides piisava õhuvahetuse tagami-seks (piisav puhta õhu juurdevool, niiskuse välja viimine)

Võib osutuda mõistli-kuks lahenduseks väikse-mates korterites (kuni 2 tuba) või hoonetes, kus ei ole aastaringset aktiiv-set kasutust. Suuremate korterite/majade korral võib paigaldusmaksu-mus osutuda sarnaseks tsentraalse soojustagas-tiga süsteemi omaga ning eelistatum oleks viimane

Jooksvate kulude ja saavutatava siseklii-ma seisukohalt kõi-ge parem lahendus. Kindlasti soovitav kasutada hoonetes, kus toimub aasta-ringne elutegevus

Hea alternatiiv, kui tsentraalse süsteemi väljaehitus ei ole võimalik/otstarbekas. Lahenduse majan-dusliku mõistlikkuse eelduseks on hoone piisav soojusvajadus kevad-sügis perioodil ning sooja tarbevee kasutus suveperioodil

VÕRDLUS

60

seks on ventilaatorite puudumine eluruumides. See vähendab mü-ra, kuid samas ei saa ka õhuvahe-tust korteripõhiselt reguleerida. Soojustagastuseta süsteemi on op-timaalne hoida töös just sel mää-ral, et nõutav sisekliima on taga-tud. Kasutuseta ruumide ventilee-rituna hoidmine tõstab aga oluli-selt üldist küttekulu.

Mehaaniline soojustagastusega ventilatsioonisüsteem

Soojustagastusega ventilatsioo-nisüsteemis kasutatakse väljatõm-beõhu soojust ära kas sissepuhke-õhu soojendamiseks või mujal hoo-ne küttesüsteemis (näiteks tarbe-vee soojendamiseks).

Soojustagastusega ventilatsioo-nisüsteemi on võimalik lahenda-da nii tsentraalselt kui lokaalselt. Tsentraalse süsteemi korral on hoonel või korteril soojustagas-tiga tsentraalne sissepuhke-väl-jatõmbe süsteem, mida juhitakse tsentraalsest ventilatsioonisead-mest tervikuna. Lokaalsed soojus-tagastiga ventilatsiooniseadmed paigaldadakse eluruumidesse ning need teenindavad ainult konkreet-set ruumi.

Tsentraalne soojustagastiga ventilatsioonisüsteem

Tsentraalse soojustagastiga ven-tilatsioonisüsteemi korral ehita-takse sissepuhke- ja väljatõmbe-torustik, mis on ühendatud venti-latsiooniagregaadiga. Läbi venti-latsiooniagregaadi reguleeritakse kogu hoone õhuvahetust. Ventilat-siooniseade kasutab väljatõmmata-va õhu soojust ära sissepuhkeõhu eelsoojendamiseks.

Nii tagatakse, et ruumi jõudev värske õhk vastab soovitud sise-kliima parameetritele nii tempera-tuuri, õhu puhtuse, õhu liikumis-kiiruse kui müra osas.

Soojustagastiga kohtventilat-siooniseadmed

Soojustagastiga kohtventilat-siooniseadmed töötavad põhimõ-tetelt sarnaselt tsentraalse ventilat-siooniseadmega. Sellisel juhul aga ei ole tarvis välja ehitada sissepuh-ke-väljatõmbe ventilatsiooniõhu-kanaleid: õhuvahetus toimub otse läbi seadme. Nimetatud seadmeid on suuresti kahte liiki. Esiteks soo-jussalvestuse põhimõttel töötavad seadmed ning teiseks rekuperatiiv-sed ehk plaatsoojustagastit kasuta-vad seadmed.

Kirjeldatud ruumiseadmete suu-rimateks probleemideks on aga seadmete ventilaatorite müra ning väike rõhutõstevõime. Kuna need on aga üksteisest otseselt sõltuvad ehk mida suurem rõhutõstevõime, seda suurem müra, siis on problee-mile keeruline lahendust leida ning nende kasutamise sobilikkus elu-ruumides küsitav.

Kohtseadmete kasutusalaks võib kaaluda väiksemaid kortereid või väikese kasutusastmega hooneid, mis ei ole pikematel perioodidel talvekuudel kasutusel. Külmemate ja tuuliste ilmade korral võib koht-seadmete ventilaatoritel tekkida probleeme väliskliimast rõhkude erinevuse ületamisega hoones ja välisõhus, siis langeb oluliselt nen-de seadmete kasutegur.

Kolme-nelja ruumi teenindami-seks vajaminevate seadmete hind võib juba ületada tsentraalse soo-justagastusega süsteemi maksu-must.

VentilatsioonisoojuspumpVentilatsioonisoojuspumba (väl-

jatõmbeõhu soojuspumba) tööpõhi-mõte hoone ventileerimisel on täp-selt sama kui mehaanilisel tsent-raalsel väljatõmbesüsteemil, kuid ruumidest väljatõmmatav õhk ja-hutatakse soojusvahetis ning saa-

dud soojusenergia kantakse soo-juspumptehnoloogiat kasutades üle kütte- või sooja tarbevee süs-teemile.

Sarnaselt mehaanilise väljatõm-besüsteemiga on ruumidesse sis-se puhutav õhk eelsoojendamata: suureneb ruumide ja hoone soojus-koormus ning võib tekkida prob-leeme tuuletõmbusega.

Süsteem sobib alternatiivseks lahenduseks, kui tsentraalse süs-teemi välja ehitamine on keeru-kas või ei ole majanduslikult rat-sionaalne, kuid tasub arvestada, et energia tootmine toimub vaid ven-tilatsioonisüsteemi töötamisel ning energiat toodetakse väljatõmmata-va õhu ja kompressori jahutamisest saadava soojushulga jagu.

Ventilatsioonisoojuspump kom-penseerib talvisel perioodil osa-liselt külma välisõhuga ruumide suurenenud küttekoormust ning kevad-sügis perioodil annab soo-jusenergiat lisaks ruumide küttele ka tarbevee soojendamiseks. Suvi-ti töötab pump ainult tarbevee soo-jendajana.

Ventilatsioonisoojuspumba süsteem sobib alterna-tiivseks lahenduseks, kui tsentraalse süsteemi välja ehitamine on keerukas või ei ole majanduslikult ratsionaalne.

61

Tänapäeval on renoveerimise üks esimesi tehnilisi ülesan-deid hoone õhutiheduse saa-

vutamine. Ajaloolise hoone jaoks tähendab see aga enamasti loomu-liku õhuvahetuse ventilatsiooni muutumist või lakkamist.

Läbimõeldud ventilatsioonisüs-teemide rajamine ajaloolisse hoo-nesse, eriti eluhoonesse on komp-litseeritud teema, millest nii aren-dajad kui korteriomanikud püüa-vad sageli mööda vaadata. Paljud inimesed arvavad, et vana maja „hingab“ ja ka uued puitaknad ta-gavad loomuliku ventilatsiooni toi-mimise, kuid see ei ole alati nii, ku-na ajaloolistes hoonetes on toimu-nud ventileerimine reeglina hoo-ne ebatiheduste ning akende ja us-te kaudu. Oluline roll on ka korst-nalõõridel ja ventilatsioonilõõridel. Kui püütakse parandada energiatõ-husust, muudetakse olemasolevat ventilatsiooni renoveerimistööde käigus enamasti vähemuse suunas.

Ventileerimine on vajalik nii inimeste kui hoonete tervise ta-

gamiseks. Lisaks õhu puhtusele on olulised parameetrid ka sobiv niiskus ja temperatuur, mis mõju-tavad ka hoone konstruktsiooni-de olukorda.

Lisaks on õhuvahetus vajalik hoones toimivate tehnosüsteemi-de tarvis (küttesüsteemid, tradit-siooniliselt ahjuküte ja teised sead-med). Ei tohi unustada, et soojuse liikumine konstruktsioonides on otseselt seotud ka niiskuse ja vee liikumisega. Kontrollitud niiskus-režiim aitab vältida kondentsvee ja hallituse teket.

Kui elada ilma piisava värske õhu juurdepääsuta hoonetes, võib see viia tõsiste kahjustusteni nii inimeste tervise kui hoonete säi-limise osas. Seega tuleb vana ma-ja ümber ehitades arvestada, mis muutusi toob see kaasa hoone ven-tilatsioonile ja siseõhu kvaliteedile.

Sageli muudavad olukorra veelgi halvemaks siseruumide remondiks ja sisustuseks kasutatud kunstma-terjalid, millest satub siseõhku len-duvaid ja keemilisi ühendeid.

Ajalooliste hoonete õhuvahetus

Tarmo A. ElvistoSRIK MTÜ juhataja

Säästva Renovee-rimise Infokes-kus osales projek-tis Cool

2Bricks, mil-

le käigus otsiti la-hendusi ajaloolis-te hoonete ener-giasäästu ja nende säilitamise vastu-olulistele küsimus-tele.

Allika tee 16, Alliku, Saue vald 76403, tel 655 2713, faks 655 2719, [email protected], www.eritex.ee

• Tiib- ja liugväravad, automaatikaseadmete müük ja paigaldus

•Metall-, betoon- ja puitpiirdeaia elementide valmistamine

• Piirdeaedade ehitus, projekteerimine

• Pressbetoonist soklid ja postid

…kui kodu saab alguse piirdeaiast…VAJAD AEDA?

Kohtumiseni ehitusmessil EESTI EHITAB 2014

13aastat kogem

ust!14

DANTHERM'i ventilatsiooniseadmedmadalenergia- ja passiivmajadele

HCH - horisontaalne ventilatsiooniseade, mille võib paigaldada ka kütmata ruumi

HVC - vertikaalne ventilatsiooniseade.

Peamised eelised

• nõudluspõhine juhtimine, sisseehitatud niiskusandur• soojustagastus kuni 95%• heakskiidetud passiivmajades kasutamiseks• väikese energiatarbega EC-mootorid• soojustagastist möödaviik • soojusvaheti jäätumiskaitse funktsioon• madal müratase• rõhu mõõteotsikud õhuhulkade reguleerimiseks • juhtmevaba kaugjuhtimispult (lisa)• HCV mudelid sobivad 60x60 kapimoodulisse

EB THERM OÜPärnu mnt. 160g, Tallinntel. [email protected]

EB THERM OÜ asukoht messil: D-hall, stend D-31

XPS plaatEhitusplaat märgade ruumide ehitamiseks

vaheseinad | töötasapinnad | riiuliddušikabiinid | kaarjad pinnad

www.mira.ee nutikad lahendused

64

Eriline ja põnev

ARHITEKTID MAARJA KASK ning Andro Mänd tutvustavad Vil-jandi Gümnaasiumi sünni -ja saa-mislugu.

Mida tuli arvesse võtta Viljandi Gümnaasiumi projekti loomisel?Maarja: Arhitektuurse lahenduse juures on arvestatud Viljandi rel-jeefse maastiku ja sealsete ajaloo-

Viljandisse koguneb põnevat arhitektuuri: Salto AB ideelahendus liitis muinsuskaitse-aluse Valuoja koolimaja maastikku sulandu-va uue koolihoonega. Sündis Viljandi Güm-naasumi hoonekompleks.

KOOL

liste hoonetega. Olulised tegurid on vertikaalse teljena toimiv va-na Valuoja koolimaja ning paisjär-ve kalda tugev horisontaalne joon. Uus ja vana hoone on vaadeldavad nii eraldiseisvatena kui ka omava-helises sümbioosis.Andro: Vana maja on edev ja de-koorirohke, uus tasakaalustab seda minimalistlikuma joonega.Maarja: Siselahendus on veidi ebatraditsiooniline, sest tekitasi-me võimalikult palju avatud ruu-mi ja vältisime maksimaalselt ko-

TEKST: LIIVI TAMMPILDID: SALTO AB

ridore. Tavaliselt asuvad söökla, kohvik ja raamatukogu eraldi, Vil-jandi Gümnaasiumis on aga tegu avatud lahendusega, mis lisab ava-likku pinda. Tänapäeva raamatukogu funkt-sioonid ning ülesehitus on muu-tunud võrreldes sellega, mis nad olid paarkümmend aastat tagasi ja ka söökla ei meenuta enam ve-neaegse stereotüübiga ruumi. Alu-mise korruse avalik ruum on oma olemuselt pigem elutuba.

Hoone mahud muutusid algu-ses plaanituga võrreldes päris palju?Maarja: Olime juba konkursile tööd esitades arvestanud, et ma-ja peab võib-olla muutma suure-maks või väiksemaks. Seda juhtub väga paljude projektidega: näiteks Maanteemuuseum tuli kolmandi-

KUI ASI ON HÄSTI LÄBI

MÕELDUD, SAAB MAHTU MUUTA KA NII, ET PÕHIIDEE EI KANNATA.

ku võrra suurem, Pärnu Loodus-maja puhul tuli projekti lõpus üks korrus maha võtta. Ka Viljandi Gümnaasiumi lähteülesanne muu-tus eelprojekti käigus kolmandi-ku võrra.

Milliste piirangutega pidite ar-vestama?Maarja: Palju oli muinsuskaitseli-si piiranguid, tuli mõelda, kuidas uut ja vana siduda, millised olek-sid sobilikud kõrgused.Andro: Hoone juures kasutatud materjalide valik oli kahjuks üsna piiratud ja Riigi Kinnisvara AS-i poolt reglementeeritud.Maarja: Algmõte eskiisprojektis oli see, et kokku saaksid betoonist seinad ning puitpõrand. Soe tundlik puidupind moodus-tas meie nägemuses eraldi maas-tiku. Paraku oli tellija soov, et me

lähtuksime Riigi Kinnisvara ASi koostatud ruumikaardist, mil-le kohaselt saime kasutada ainult odavaid PVC-materjale. Arutelud ning vaidlused materjalide vali-ku üle kestsid mitu kuud. Komp-romissina sai avalikes ruumides kasutatud hallikas-pruuni EPO liivmassi, klassides tuli kasuta-da PVC-d.Andro: Sellest on kahju, et RKAS ruumikaartides on koolide pu-hul nii kitsas valik ja erandi te-gemise vastutust ei taheta võtta. Samas julgen väita, et puit ei ole kuidagi halvem või ebakvaliteet-sem materjal.Maarja: Ametnike kiindumus tea-tud materjalide vastu on üsnagi nõutuks tegev. Kulub ju iga mater-jal ja kui puit kulub, siis ta kulub väärikalt, mida ei saa väita kulu-nud PVC kohta.

Viljandi Gümnaasium.

Laserid.ee

Laser ProLine SPL200

- iseloodiv horisontaal, vertikaalja täisnurk

- nähtavakiiregalaserid(alla, ülesseja pöörlev)

- manuaalnekalde võimalus

- täpsus 1mm/10m- töömaa 400m- puldi töömaa 30m- töötemperatuur

-10°C kuni +40°C- toide akud- tööaeg akudega ca 24h- tolmu-, vee- ja põrutuskindel

Proline Laserid OÜTel: 566 899 86

Laser ProLine LPL103

Laser ProLine ELPL106

- 2 lasersektoritehk "ristlaser"

- horisontaal javertikaal

- täpsus3.33mm/10m

- põrutus-,niiskus- jatolmukindel

- töötemperatuur-18° kuni +50°

- soovitatav max töömaa 25m

- 5 laserkiirt ja2 lasersektoritehk "ristlaser"

- täisnurk- horisontaal ja

vertikaal- põrutus-,

niiskus- jatolmukindel

- täpsus3mm/10m (jooned)4mm/10m (täpid)6mm/10m (täpp alla)

- soovitatav max töömaaca 30m (laserkiirevastuvõtjaga 100m)

Hind 85€,koos

vastuvõtjaga119€

Laserid.ee

Komplektis: universaalnekonsool, märklaud, kott

Komplektis: laserkiirevastuvõtja, pult, akud, laadija,märklaud, seinakonsool,laserprillid ja kohver

Hind 165€,koos

vastuvõtjaga199€

Komplektis: universaalnekonsool, märklaud, kott

Hin

d 3

99

€

66

Fakte

Viljandi Gümnaasium on kui sümbioos olevikust ja minevikust – vana ajalooline koolihoone harmoneerumas uuega. Arhitek-tuurne lahendus arvestab krundi eripäraga. Olemasolev majaosa säilitati või-

malikult algupäraselt lähtudeskontseptuaalselt 1920. aastatel loodud Wolffeldti ja Nürnbergi koolihoone projektist. Siin asuvad abipinnad, klassid, kabinetid. Uue hoone avarale aatriumi alale

kavandati puhkeruumid, raamatu-kogu-lugemissaal, kohvik-söökla. Trepid ja astmestikud lahendati puhkealana.

Miks arhitektuurikonkursse kar-detakse?Maarja: Üks tellijate hirme on, et arhitekti visiooni on pärast vä-ga raske muuta. Tegelikult tekibki sageli arusaam vajadustest ja või-malustest alles siis, kui eskiis on valmis ja kokkupandud ruumita-bel silme ees. Konkurssi ei peaks kartma.Andro: Kui asi on hästi läbi mõel-dud, saab mahtu muuta ka nii, et põhiidee ei kannata. Viljandi Gümnaasiumi puhul jäi peale kär-peid arhitektuurne lahendus siis-ki paika.Maarja: Õige ei ole ka suhtumi-ne, et arhitektuurikonkursse ei saa teha, kuna need võtvat aega. Hooneid ehitatakse aastakümne-teks, seega väikene mõttepaus pa-rima lahenduse saamiseks on iga-ti omal kohal.

Kas jäite Viljandi Gümnaasiumis tulemusega rahule?Maarja: Mina vaatleksin rahul-olu hoopis kasutaja seisukohast: oluline on see, kuidas meie loodud ruum tööle hakkab. Viljandi puhul tundub, et õpilased on avatud ruu-mi idee väga hästi omaks ning ka kasutusele võtnud.

Salto AB

SALTO AB on 2004. aastal asutatud arhitektuuribüroo. Kaaluka osa Salto senisest loomingust moodustavad avaliku funktsiooniga ruumid: koolimajad, kultuurikeskused, aga ka installatiivsed ruumiob-jektid, mis on enamasti alguse saanud arhitektuurivõistlusel osalemisest. Installatiivset laadi ruumiobjektidest on enim tähe-lepanu pälvinud näiteks NO99 Põhuteater, Gaasitoru Veneet-sia arhitektuuribiennaalil, Fast Track Archstoyanie festivalil. Püsivatest ehitistest väärivad esile tõstmist Viljandi Gümnaa-sium, Balti Filmi- ja Meediakol-ledž, Eesti Maanteemuuseum ja Sõmeru keskusehoone.Kollektiivse loomingu oluliseks väljundiks on Saltole ka õppe-jõutöö Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas. Salto juhtivarhitektid Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke usuvad, et inimkeskne ja kasu-tajasõbralik ruum on midagi enamat kui peavari argitoime-tustele. Ruumides peab olema nii mängulisust kui reserveeri-tust, vastavalt vajadusele, vasta-valt sobivusele.

7ÕPPESUUNA vahel saavad valida Viljandi Gümnaasiumi õpilased.

Uue hoone aatriu-mis on palju avatud ruumi ja ei mingeid koridore.

Universaalnelasernivelliir UL633

Markato MK OÜPärnu mnt 102, TALLINNTel: 56 51 247, 56 51 240, 65 49 470

www.markato.ee

Kiirus, kõrgus, kaugus... laserigaKvaliteetsete mõõteriistade müük, hooldus, remont, rent, koolitus; aastast 1998.

UniversaalnelaserkiirevastuvõtjaDR400

„Ristlaser” LT56

Spectra Precision onTrimble laserite kaubamärk

Trimble - Nr 1 tegija oma valdkonnas

Laser UL633 on Trimble premiumklassi kõigeuniversaalsem lasernivelliir, millega saabmõõdistada horisontaale, vertikaale, täisnurki jakaldeid. Seade on kasutatav torulaserina. Laserikatäpsust korrigeerib temperatuuriandur. Väga suurtöömaa ja täpsus, ilmastiku ja põrutuskindlus,suhteliselt laia vastuvõtualaga laserkiire vastuvõtja,mis näitab laserkiire asukohta millimeetrites,laserpunkti aut leidmine jms teevad laseristomaatneUL633 parima ja universaalseima lasernivelliiri niisise- kui välistingimustesse.Vastuvõtjat HL750 on võimalik ühendada monitoriksraadio teel teise HL750-ga. Näiteks, et kopameesnäeks mida latimees teeb. Lisaks omab UL633mitmeid vajalikke funktsioone nagu telje automaatnemääramine, olemasoleva kalde mõõtmine jne.

Põrutuskindel 1m kõrguselt betoonile.Supergarantii 5 aastat.

DigiRod 400 onTRIMBLE uus toode,

kus ühendatud laser-kiire vastuvõtja ja

laser kaugusmõõtur.Tulemuseks laser-

kiire vastuvõtja,mida kasutatakse

ilma latita.Mõõtetulemus onpalju täpsem kui

latiga mõõtes, kunakaugusmõõturis on kalde andur -ka seadet viltu hoides saab täpse

kõrguse maapinnast. Soovikorral saab DR400 kasutada nii

kaugusmõõturina kui katavalise laserkiire vastuvõtjana,

mis näitab laseri asukohtamillimeetrites.

3 laser-tasapinda, mis

moodustavad 5laser-risti. Omaklassi eredaim

laserkiir japarim täpsus.

Võimasliitiumioonaku

võimaldabtöötada laseriga

nädal aega.Seade on tolmu-

ja ilmastiku-kindel. Õues

töötamiseks onsaadaval

komplekt kooslaserkiire

vastuvõtjaga.

Põrutuskindel 1m kõrguselt betoonile.Limiteeritud garantii 3 aastat.

Põrandajahutus on hääletu ja tuuletõmbevaba

– puidust ja betoonist energiasäästlik kivimaja

VELOXi plaadid on

� lihtsalt töödeldavad (nagu puit)� kõrge tulekindlusega� hea heli- ja soojusisolatsiooniga� auruläbilaskvusega� viimistletavad nii krohvi, laudise kui

kiviga� vastupidavad ilmastikutingimustele� tervislikud ja loodussõbralikud

Tänu nendele omadustele� langeb ehituse omahind� lüheneb ehitise püstitamise aeg� hoitakse kokku energiat� valmib kauakestev ja tervislik maja

VELOXi ehitussüsteem ühendab endas kivimajaparimad omadused ning puitmaja ehitamise lihtsuse.

VELOXi ehitussüsteem koosneb puidu baasil valmistatud

seinaplaatidest, laekarpidest, klambritest ja sarrustest. Lisades

betooni, valmib VELOXist terve soojustatud majakarp.

www.koduseinad.ee I messiboks: [email protected] tel 640 6006I

sisemine plaat

välimine, soojustusega plaat

laekarp

betoon

Messipakkumine!Tellides aprillis või mais

majakomplekti VELOXist,saate kingituseks

naelapüstoli 1080 euroväärtuses!

JÄRJEST SELGEMAKS saab asja-olu, et madalenergia- ja passiiv-majad vajavad aeg-ajalt jahutust.

Kuna madalenergiamaju köe-takse põrandaküttega, on kasu-lik süsteem vajaduse korral nö re-verseerida ehk teistpidi jahutami-seks tööle panna. Lahendusega, kus põrandaküte ja põrandajahu-tus on liidetud üheks süsteemiks, saab ruumi nii kütta kui ka jahu-tada, rakendades selleks sama põ-

JÜRI PÜSSUPONOR EESTI TEHNILINE TUGI

Kui põrandaküte ja põrandajahutus on liidetud üheks süs-teemiks, saab ruumi vajadust mööda nii kütta kui jahutada.

randaalust torustikku ning sama automaatikat.

Sõna „põrandajahutus”, mis tä-hendab ruumi sisekliima muut-mist jaheda põranda abil, kõlab üsna intrigeerivalt. Paar aasta-kümmet tagasi tundus ka täna ta-valine põrandaga kütmine hullu-meelne idee,

Mida aeg edasi, seda ener-giasäästlikuma pilguga vaadeldak-se küttelahenduste kõrval ka jahu-tuslahendust. Maja kavandamisel tuleks peale jahutusseadmete põh-jalikult läbi mõelda hoone asend ning passiivsed jahutusmeetodid (päikesekaitse ja topeltfassaad), sest hästi projekteeritud ehitis va-jab jahutust tunduvalt vähem.

Vaikne põrandajahutusTavaliste radiaatorite puhul ja-

hutusvõimalus puudub. Nii kütta kui ka jahutada saab üksnes ven-

• MÜÜK • HOOLDUS

• REMONT • VARUOSAD

BOBCAT BALTI OÜEhitajate tee 107A13514 Tallinn

E-mail: [email protected]

Tel.: +372 6 511 330Faks: +372 6 511 331GSM: +372 50 46 139

PARIMATE MASINATE MAAILM

PÕRANDAJAHUTUSE PLUSSID

töötab hääletult jahutuselemendid on hooldus-

vabad; süsteem on peidetud hoone

konstruktsiooni; tänu õhu väiksele ringluskii-

rusele tolm ruumis peaaegu ei liigu.

Arvesta põrandajahutust ka-vandades järgmiste tegurite-ga: jahutusallika valik; jahutusvõimsus lähteülesanne ehk soovitav

ruumitemperatuur; passiivsed jahutusabinõud:

päikese eest varjutamine, aken-de ja maja asend jne.

– puidust ja betoonist energiasäästlik kivimaja

VELOXi plaadid on

� lihtsalt töödeldavad (nagu puit)� kõrge tulekindlusega� hea heli- ja soojusisolatsiooniga� auruläbilaskvusega� viimistletavad nii krohvi, laudise kui

kiviga� vastupidavad ilmastikutingimustele� tervislikud ja loodussõbralikud

Tänu nendele omadustele� langeb ehituse omahind� lüheneb ehitise püstitamise aeg� hoitakse kokku energiat� valmib kauakestev ja tervislik maja

VELOXi ehitussüsteem ühendab endas kivimajaparimad omadused ning puitmaja ehitamise lihtsuse.

VELOXi ehitussüsteem koosneb puidu baasil valmistatud

seinaplaatidest, laekarpidest, klambritest ja sarrustest. Lisades

betooni, valmib VELOXist terve soojustatud majakarp.

www.koduseinad.ee I messiboks: [email protected] tel 640 6006I

sisemine plaat

välimine, soojustusega plaat

laekarp

betoon

Messipakkumine!Tellides aprillis või mais

majakomplekti VELOXist,saate kingituseks

naelapüstoli 1080 euroväärtuses!

tilaatorradiaatori ehk ventilaator-konvektoriga (fan-coil). Selle tugev eelis seisneb jahutusvõimsuses: intensiivne õhuvool jahutab ruu-mi väga tõhusalt. Probleem peitub aga seadme müras, hooldusvaja-duses (filtrid ja ventilaatorid) ning kiires, tuuletõmbust tekitavas õhu-liikumises.

Seevastu põrandajahutuse ele-mente hooldada pole vaja ja võrd-lemisi suur jahe pind loob parasja-gu mõnusa olemise. Olulisim pluss põranda või muude konstruktsioo-nidega jahutamisel on see, et süs-teem töötab hääletult ega tekita tuuletõmbust.

Tark automaatikaKindlasti ei tohi põrandatem-

peratuur langeda jahutamisel alla 19 kraadi. Põranda jahutusvõime-kus kõigub suurel määral: olene-valt olukorrast ja soovitud ruumi-

temperatuurist jääb see vahemik-ku 20–150 W/m2.

Enamiku jahutussüsteemide pu-hul võib siseruumides liiga madala temperatuuri rakendamisel tekki-da tarinditele kondensaat. Seepä-rast on oluline jälgida, et õhu suh-teline niiskus ja jahutuskõver pü-siks kondensaadi teket vältival ta-semel.

Põrandajahutuses on selleks abimehed olemas: keskne jahutus-kontroller ühildub suhtelise õhu-niiskuse anduritega ega lase kon-densaadil tekkida.

Nii kütte- kui ka jahutussüstee-mis on oluline pealevoolava ener-giakandja temperatuur. Automaa-tikat häälestades tuleks energiaka-sutust optimeerida: jahutuse pea-levoolu temperatuur peaks olema võimalikult kõrge, sest iga soo-jem kraad annab korraliku ener-giasäästu.

OSTA KAABLIT, MITTE PESUNÖÖRI!Kas teadsid, et suur osa tuleõnnetustest saab

alguse nõuetele mittevastavast elektripaigaldisest?

Esvika müügiesindustes pakutavad Draka Keila Cables paigalduskaablid vastavad Eestis ja Soomes kehtivatele standarditele ja rangele kvaliteedikontrollile ning on ette nähtud paigaldamiseks põhjamaade oludes (lubatud madalaim paigaldustemperatuur kuni -15OC).

TURVALISUS, MIDA SINU KODU VÄÄRIB!

Sõbralikud hinnad väärt kaubale leiad meie müügiesindustest:

Tallinn Tammsaare tee 118 tel. +372 6711 777Tartu Ilmatsalu 1a tel. +372 7426 222Paide Jaama 8 tel. +372 3846 777Pärnu Ehitajate tee 18 tel. +372 4440 477Jõhvi Linda 15d tel. +372 3972 501

www.esvika.ee

72

TEKST ja PILDID: ERKI MEISTER

BIRMAS Birma on kontrastide maa, kus rändaja saab osa nii iidsest arhitektuurist kui kummalistest uusehitistest.

Ehitusimed

Mandalay mungad. Väikstes stuupades peituvad palvetahvlid.

Birma iidse mahajäetud pealinna Bagani territooriumil kõrguvad tohutud templid. Stuupa Mingunis. Maailma suurim täistellistest ehitis.

Koloniaalarhitektuuri näiteid ehitatakse ümber.

BIRMA (Myanmari

Liidu Vabariik)

Birma rahvaarv on ligikaudu 56 miljonit. Rahvaarv on ligikaudne, sest viimane sõjaväehun-ta korraldatud rahvaloen-dus toimus 1983. aastal. Viimane usaldusväärne rahvaloendus toimus 1931. aastal. Birma rahvastiku tihe-

dus on 75 inimest ruutki-lomeetri kohta. Tegu on piirkonna ühe hõreda-malt asustatud riigiga. Birma on üks maailma

vaesemaid maid. Kaks kolmandikku töötajatest

on tegevad põlluma-janduses.

Birma

Hiina

India

Stuupa Mingunis. Maailma suurim täistellistest ehitis.

Koloniaalarhitektuuri näiteid ehitatakse ümber.

Vaiadel majad Inle järvel. Siinne veetase kõigub sõltuvalt aasta-ajast 4 - 5 meetrit.

lindab | teeme ehitamise lihtsaks

Vihmaveesüsteemid, profiilplekid, katuseturvasüsteemid ning viilhallid Rootsi tootjalt!

Lindab AS TallinnasSaha-Loo tee 4, Jõelähtme valdTel: +372 5551 3790 E-post: pro�[email protected]

Lindab Center ViljandisLeola tn 53, ViljandiTel: +372 505 5604 E-post:pro�[email protected]

Lindab Center TartusVõru tn. 196Tel: +372 502 8543 E-post: tartu@rootsipro�il.ee

aastane tootmiskogemus

tagab tippkvalite

edi!

Hea klient!Anna oma majale atraktiivne välimus ilma eelarvet ületamata.

Lindab pakub laia valikut kuluefektiivseid teraspro�ile paljudes värvides. Suur valik kõrgeid ja madalaid pro�ile annavad Sulle võimaluse disainida täpselt vajaduse järgi.

Tänu oma tugevusele ja vastupidavusele on Lindabi teraspro�il ideaalne materjal katuste, fassaadide ja vaheseinte ehitamiseks. Seda saab kasutada alates hüpermarketitest ja tootmishoonetest kuni lautade ja tallideni. Samuti on see täiuslik väikehoonetele nagu ühepe-reelamud ja garaažid.

Lindab’i vihmaveesüsteem Rainline on tuntust võitnud oma lihtsa paigalduse- ja silikoonivabade ühendustega. Erinevad dimensioonid ja lai värvivalik annavad võimaluse kõige efektiivsema vihmaveesüs-teemi leidmiseks

Tellides teraskatuse ja lisadetailid koos, kehtib tellimusele allahind-lus –30%. Küsi pakkumist või kutsu katusespetsialist mõõtma ja seda TASUTA.

Teeme ehitamise lihtsaks!

Werrowool valiti aasta keskkonnasõbralikuks ettevõtteks

Otsid ideid, kuidas lahendada kodu kütte- ja veesüsteemid?Vaata:

P.S. Siit leiad ka usaldusväärse ehitaja!

KESKKONNAMINISTEERIUM NI-METAS AASTA keskkonnasõbra-likuks ettevõtteks OÜ Werrowool, kes toodab Eesti kohalikest pabe-rijäätmetest keskkonnasõbralikku soojustusmaterjali tselluvilla.

Antslas tegutseval ettevõttel õn-nestus saavutada esikoht keskkon-najuhtimise kategoorias. Komisjon kiitis ettevõtet keskkonnateadliku mõtlemise eest ning keskkonna-juhtimise integreerimise eest ül-disesse juhtimisse.

Lisaks jagas OÜ Werrowool esi-kohta keskonnasõbraliku toote või teenuse kategoorias koos Reet Au-si loodud AusDesign OÜga. Kate-

gooriate kokkuvõttes kuulus OÜle Werrowool ka üldvõit.

„Werrowooli tugevus on selles, et äri on algusest peale üles ehita-tud keskkonnaaspekti oluliseks pi-dades. Näha on, et nad ei ole üri-tanud tavapäraselt toodetud üli-konna külge õmmelda kunstli-kult keskkonnasõbralikkuse nöö-pi, vaid on asjale lähenenud ter-viklikult,“ ütles Keskkonnainves-teeringute Keskuse juhatuse liige Lauri Tammiste.

„Järjepidevalt arendatakse nii keskkonnajuhtimist, tootmisprot-sessi kui ka toodet. Meil on väga hea meel sellist ettevõtmist tun-

nustada ning anda omalt poolt li-savahendeid, et nad saaksid oma keskkonnaalaseid kompetentse veelgi tõsta,“ sõnas ta.

KIKi toel saab OÜ Werrowool valida välja pakutud auhinda-de seast keskkonnatulemuslikku-se või enesetäienduseks auhinna, mille maksimaalne väärtus on 35 000 eurot.

Eesti hindamiskomisjon otsus-tas esitada ettevõtte keskkonna-juhtimise kategoorias ka Euroo-pa konkursile. Otsuseid on ooda-ta aasta lõpus.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Tene Kaubandus OÜ, Lihula mnt 22B, 90510 HaapsaluTel +372 47 22000 | Fax +372 47 22001 | [email protected] | www.tenekaubandus.ee

• Freesprussist aiamajade ja puitmajade tootmine aastast 1999• Hea puitmajade hinna ja kvaliteedi suhe turul• 28/40mm seinapaksusega aiamajad, majad laost kohe kätte• Väga lai tootevalik• Garantii majade konstruktsioonidele 5 aastat

Ettevõtte Pistrik I-V põhitegevuseks on alates 1993. aastast olnud elektriseadmete paigaldus ja hulgimüük, kaugloetavate elektriarvestisüsteemide projekteerimine, paigaldamine, programmeerimine ja seadistamine.

Radikas on ettevõtte Pistrik I-V täiendav teenusepakett, mis loodi eesmärgiga aidata tarbijatel vähendada küttekulusid.

-Soojussalvestid-Infrapuna soojuskiirgurid-Elektriarvestid

Laki 26, 12915 Tallinn Tel. +372 651 6310 Fax +3726461440 E-post: [email protected]

Tähe 110, 51013 Tartu Tel. +372 735 3465 Fax +372 735 3465 E-post: [email protected]

Narva mnt 50, 41546 Jõhvi Tel. +372 336 0241 Fax +372 336 0242 E-post: [email protected]

Staatilised soojussalvestid on komplekteeritud kuumakindlate, suure soojusmahutavusega plokkidega, mis võimaldavad soodsama elektritariifi kehtimise ajal salvestada soojust piisavalt, et kütta ruumi 24 tunni jooksul. Staatilise soojussalvesti tööpõhimõte on lihtne: külm õhk siseneb soojussalvestisse altpoolt, liigub läbi õhukanalite, soojeneb ning suundub loomuliku konvektsiooni teel tagasi köetavasse ruumi. Väljuva soojenenud õhu kogust reguleeritakse spetsiaalse siibri abil. Staatilised soojussalvestid sobivad hästi eluruumide, eriti magamistubade kütmiseks.

Infrapuna kiirguri tööpõhimõte põhineb asjaolul, et infrapunakiirgus soojendab esmajoones enda teele jäävaid esemeid. Otseselt õhk infrapunakiirest soojust praktiliselt ei saa, vaid laseb selle endast läbi. Konvektsiooni teel järk-järgult soojenevad esemed annavad soojuse edasi õhku. Mitte õhukeskkonna, vaid vahetult pindade soojendamine võimaldab saavutada olulise energia kokkuhoiu.

HOME OF PREMIUM LIVINGHonka® on rahvusvaheliselt kaitstud kaubamärk, mille omanik on Honkarakenne Oyj.

OÜ Fusion Studio, Pärnu mnt 160C, 11317, Tallinn. Telefon; 56484691 6558 600, e-mail: [email protected]

www.honka.com

ÖKOLOOGILISED PREMIUM KLASSI PALKMAJAD

78

Messihallide plaanid

A1

KONVERENTSISAAL A1CONFERENCE ROOM A1

A1-18FIIBERPLAST

10-1A

DA

NIE

SU

DO

K

A1-19BORNIT BALTIC

A1-04ECO POOD

30-1A

VO

NH

ETTH

A

A1-16VALMIK

A1-06NONGROTOBALTIC

A1-22SPRAYTEC

A1-17MAXICOM

A1-08FLAGEST

A1-12BB TECHNICS

A1-09A-PROFIIL A1-11

CHISINI SAS

20-1A

SLKI T

SNLI

P

A1-23BM TRADAEESTI

A1-13LANKMETA

A1-10FPM TRUST

A1-14BALTIMEX

A1-15

ME

TEX

CO

M 32-1A

P KL

E-

KLA

ES

UTIH

E

32-1A

AR

ANI

D KI

NA

DU

R

HALL B1HALL B1

A-1

B-1

B1-17PAROC

B1-18WIENERBERGER

B1-19MONIER

B1-20AEROCJÄMERÄ

B1-10UNINAKS

B1-06BENDERSBALTICNORD

B1-05TENAPORS

B1-15GROLLS ABEESTI FILIAAL

B1-16AWRE

B1-12TIMBECO WOODHOUSE

B1-03IZOPANEL

B1-02SINEAR

B1-01SBMFAST-WOOD

B1-11VKG PLOKK

B1-07

TIN

RET

EBA

LTIC

B1-04TEXO- BLOCK

B1-13A-TIILIKATE

B1-08BUVEMA

B1-14AHJU-SEPAD

FUAJEEFOYER

i plaat on niiskust tõrjuva soojustusena kuiv, kiire ja energiatõhus lahendus

keldri välisseinte,valatud plaatvundamendi, vundamendimüüride, lintvundamendi, terasside

ning spordiväljakute hüdroisolatsiooniks ja soojustamiseks.

• Kindel drenaaaž - i plaadid vähendavad kaevetööde ja pinnase-

masside äraveo, samuti uue täitematerjali soetamise ning kohaleveo vajadust.

• Tõhus niiskustõke - i plaatide kokkuliimitud terakesed tagavad

ülihea poorsuse, mis takistab vee kapillaarset imendumist konstruktsiooni.

• Kiire kuivamine - Maja vundamendis sisalduv betoon saab alati kuivada nii üles- kui

allasuunas, see lühendab kuivamisaega ja võimaldab kiiremat värvimist/viimistlemist.

• Hea soojustus - i plaadi kihi paksusest olenemata toimib see alati

nii hea soojustuse kui ka betoooni hüdroisolatsioonina.

i plaadid ei ima vett, sest igat tera kaitseb bituumeni- ja lateksikiht.

Seevastu juhivad Isodräni plaadid vett väga efektiivselt.

SAMUTI MÜÜME SOODSATE HINDADEGA EPS JA XPS TOOTEID!

BEST SOLUTIONS BALTIC OÜ

tel 56 670 716 | [email protected] | www.bsb.ee

drenaaz ja niiskustõrje ühes.

Terrassid

Plaat-vundament

Lint- Vundament Keldri

välisseinad / alusmüür

80

hall C

hall B-2

B2-03MAKSERV

B2-

01S

ME

LTA

B2-32EESTI STANDARDI-KESKUS

B2-20MARKATO MKB2-21

LED HOUSEB2-26ICY GETEC

B2-27DEMOSTAR

ES

SU

KIV

HO

K

/M

UU

RIR

ANI

ME

S

MO

OR

RA

NIM

ES B

2

B2-19FOSTER SME

B2-02BEST SOLUTIONS BALTIC

B2-25TÖÖ-INSPEKT-SIOON

B2-05ARUCAD

B2-13MAINERPLUS

B2-04TURVATEHNIKA

B2-07GEOSYSTEMSEESTI

B2-06BK EESTI

B2-15FORTRONIC

B2-09NUPUTAJA

B2-22ISOREAL

B2-24JALO

B2-08WARREN BALTI

B2-28AM ENERGY

B2-29SIGMA SYSTEMS

B2-23TRIVES

B2-10JÄÄTMETE SORTEERIMISEKESKUS

B2-11CAFFOLD

B2-12EL EHITUS

B2-30ÜHINENUDAJAKIRJAD

B2-31KUSTUTAJA

B2-16

SISSEPÄÄS 1

81

hall B-2

hall D

SISSEPÄÄS 2

1D

3D

D-45

DU

SCH

YM

ARKETIN

G

D-45a

ECO

HEAT D

-15KLIIM

ASEADE

D-30

UPO

NO

R

D-33

CALLEFIKS

D-37

HALS TR

ADIN

G

D-03

MO

VEK GR

UPP

D-14

RO

BERT BO

SCH

D-01

REUABAKINHETEEV

D-02HF

-ELUTSUTUTSUK

D-04

VESMAC

O

72-DTSALPO R

D-44

HAR

JU ELEKTER

D-26TNEVI LETNI

D-10

BL

TEHN

IKA

D-08

SUN

AIRVEN

TILATSIOO

NI-

SEADM

ED

D-07

EKOFILTR

AS

D-40

PUH

ASTID/

ECC

UA

il

D-29

KÜTTEM

D-31

EB THER

M

D-19WATEXESTONIA

D-21

CER

BOS

D-25TNEVI LETNI

D-06

RAVAK

D-20

AUTO

MAATIKA

CEN

TER

D-46

OVEN

TRO

P

D-32

SB KESKKÜ

TTE-SEAD

MED

C-39

KÜTTEM

EISTER

D-05

ARC

TICTAL

D-12

OR

AS

D-13

LUXU

S

D-47

NO

VEWATER

D-48

VAKARO

RASA

b

D-49

DAN

FOSS

D-35

ENER

GO

GEN

D-24VILKORST

D-34

AKVEDU

KT

D-36

THER

MA-

FLEX

D-38

PERIN

GEN

ERATO

RS

D-50

KOR

EST

D-28

RAID

KIVID

-51PALSPLU

SS D-52

ECO

VILL

D-41

MU

LTIPIPED

-42SEN

SE

D-11a

ENER

GIA-

POR

AUS

D-11

SOLAR

4YOU

*C*

LLAH

*E*LLAH

EXIT

E-25STONEREX

E-20ESAKODA

E-06WOODBUILDING

E-10GENERGA

E-31VERKUR

E-26ELTARKO

E-09HMLPROJECT MANAGEMENT

E-08VISMAS

E-37AMERETA

E-21JEZVITAS

E-22TECHNONICOL

E-38INFRAROAD

E-01LOTUSTIMBER

E-45MOLLER AUTO

E-033M EESTI

E-12ECO POINT

E-39DONLEON

E-30Kodustuudio

E-41RAPIDSECURITY

E-11POZEMINIAI DARBAI

E-43PLASTA

E-35TEHNOTURG-T

E-27LUMON

E-44PISTRIK I-V

E-42RAKENNUS-TOIMISTOPIIPONEN

E-40MONTEX

E-34BALTREISS

KOHVIK

D

hall E

82

1

BA

D

EEJ AUF

C

E E

V-2

7S

AM

I

V-2

0R

UD

US

V-2

5B

RU

BA

KK

EN

EE

STI

V-2

3B

OB

CAT

BA

LTI

V-2

2E

M-S

ER

V

V-0

6TO

RU

-JÜ

RI

V-0

4M

EC

RO

V-03- SAALKENOOH

V-0

7M

OD

ER

ATO

R

V-0

2M

AA

KÜ

TE

V-28VTATEHNIKA

V-1

1S

PE

CA

GR

AV

-13

EG

MET

A

V-0

9K

ÜTT

EM

EIS

TER

V-2

9K

OS

TRZE

WA

V-1

4VA

RU

STA

JA 2

4V

-15

VIV

ER

O

V-0

8

V-3

2E

NE

R-

GO

GE

N

V-3

3G

O W

ELL

V-0

5S

AA

RE

MA

A S

AU

NA

D7*

6

V-0

1TE

CH

BA

LT

V-2

1H

EIK

KIN

EN

V-2

4TE

CE

BA

LTIC

UM

V-4

0R

OS

TVA

LT

V-3

4G

P B

ALT

IC

V-4

1S

TAR

FELD

V-4

2S

ER

AFI

N

V-3

1JA

NE

RE

V-4

3M

OB

ILE

HY

DR

AU

LIC

SY

STE

M

V-1

0

välipind

PIGEM FRANKE-PAREM KÖÖK

-valamud-segistid

-õhupuhastid-sorterid

Kohtume ehitusmessil – stend C47

Tõenäoliseltkvaliteetseim OSB

Eesti turul!

Tõenäoliseltkvaliteetseim OSB

Eesti turul!

EHITUSPLAAT

Kronopol OSB/3Edasimüüjad:

Esindaja Eestis:

REPAL-E OÜVitamiini 7, Tartu • tel 742 8356 • faks 742 [email protected] • www.repal.ee

Decora ASTARTU Riia 128, tel 733 1350PÄRNU Lai 18, tel 447 1420VILJANDI Leola 53, tel 434 2040VÕRU Lepa 2, tel 782 6812JÕGEVA Puiestee 38, tel 776 2500PÕLTSAMAA Viljandi mnt 2, tel 776 2505

SILBET ASJÕHVI Rakvere 38A, tel 332 5855

TEVO KAUP AS TARTU Riia 140, tel 730 2000

ESPAK grupi ehitusmaterjalide kauplused:

TARTU Turu 24, tel 747 2864VILJANDI Reinu tee 35, tel 433 6652PÄRNU Papiniidu 4, tel 444 7150PÕLVA Jaama 16D, tel 799 3383KURESSAARE Uus-Roomassaare 35, tel 453 3439RAPLA Tallinna mnt 3B, tel 489 4590PAIDE Prääma tee 20, tel 387 0070RAKVERE Rägavere tee 42, tel 322 3532JÕGEVA Tallinna mnt 2A, tel 776 0303

UUEMÕISA Tehnika 30, Ridala vald, Läänemaa, tel 473 1052

SAMBLA AS Ehitusmaterjalid

Documents

Eesti Ehitab 2014 messiajakiri