2010

Baltic States –Channeling Information for Development Nr. DCI-NSA ED/2009/201-971 Selle infolehe koostamist rahastas Euroopa Liit. Sisu eest vastutab Arengukoostöö Ümarlaud ja trükis ei kajasta Euroopa Liidu ametlikke seisukohti.

INFOLEHT: TOIDUGA KINDLUSTATUS Tänapäeval on meie ümber toitu enam kui küllalt. Paljud meist võitlevad sagedase kiusatusega süüa täis kõhu peale veel ühte, teist ja kolmandat ning tuleb ette ka toidu äraviskamist. See pole mingi uudis. Küll aga on ilmselt uudis see, et samal ajal kannatab maailmas umbes miljard inimest nälga. Teisisõnu, umbkaudu iga kuues inimene ei saa tänasel päeval (!) piisavalt toitu, et olla terve ja elada aktiivset elu! Peaaegu kõik ehk ligi 99% alatoidetud inimestest elavad FAO andmete kohaselt arengumaades, neist 642 miljonit Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, 265 miljonit Sahara-taguses Aafrikas, 53 miljonit Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere regioonis ning 42 miljonit Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Halva uudise teeb veelgi halvemaks see, et kui 1980ndatel ja 1990ndate esimesel poolel oli pidevalt tühja kõhuga elavate inimeste arv vähenemas, siis viimasel kümnendil on see olnud tõusuteel. Kui 1970. aastal oli näljas kuskil 959 miljonit inimest ja 1997. aastal 791 miljonit, siis 2007. aastaks tõusis see arv uuesti üle 800 miljoni, 2008. aastal uuesti üle 900 miljoni ning 2009. aastal elab maailmas näljaseid rohkem kui ei kunagi varem. Samas on tänapäeval olemas piisavalt toitu, et ära toita kogu maailma rahvas. Toiduainete kättesaadavuse piiratust ja nälga põhjustavad paljud faktorid, näiteks põuad, üleujutused, keskkonna ülekoormamine, konfliktid, rahvastiku kasv, halb tervis, hariduse puudus, sotsiaalne ebavõrdsus, puudulikud põllumajandusinvesteeringud, ebasobiv poliitika, halb valitsemine, korruptsioon, vahendite ebavõrdne jaotus, globaalse majanduse kõikumine, maailma kaubandusreeglid, ületarbimine, raiskamine ning liigne (liha-) nõudlus muudes paikades (peale Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ka näiteks jõukamaks muutunud Hiinas). Eri juhtudel on konkreetsed põhjused erinevad. Tihtipeale on tegu keerulise kombinatsiooniga eespool osutatud teguritest ja üldjuhul seondub see omakorda märksõnaga „vaesus”. Viimastel aastatel aset leidnud alatoidetud inimeste arvu suurenemine on peamiselt seotud toiduainete hindade järsu tõusuga kogu maailmas, mis algas 2006. aastal ja kulmineerus 2008. aasta keskpaigas, kui toiduainete hinnad saavutasid viimase 30 aasta jooksul rahvusvahelistel turgudel kõrgeima taseme. Vaeseimatele inimestele, kes niigi üle poole või lausa kogu oma sissetulekust toidule kulutavad, on toiduhindade tõus olnud löök allapoole vööd. Juba eelnevalt alatoitumuse all kannatanute olukord muutus veelgi keerulisemaks ning kümnete ja kümnete miljonite inimeste, kes varem kuidagimoodi kõhu täis said, igapäevast elu hakkas iseloomustama nälg. Nüüdseks on toiduainete maailmaturu hinnad küll langenud, kuid paljudes paikades jäänud kohalikul tasandil ikkagi väga kõrgeks, kusjuures globaalse finantskriisiga kaasnenud keeruline majandusolukord pingestab olukorda veelgi. Nälg on täieliku vaesuse sümptom. Samas see ka süvendab vaesust ja pidurdab arengut. Nälg ja puuduliku toitumisega kaasnev vajalike toitainete puudus on maailmas suurim oht tervisele, suurem kui HIV, malaaria ja tuberkuloos kokku. Alatoitumusega kaasnevad terviseprobleemid omakorda suurendavad inimeste enneaegse surma riski ja nii surebki iga päev nälga ja näljaga seotud põhjustel 25 000 inimest, umbkaudu 14 000 neist lapsed.

1/2

2010

Baltic States –Channeling Information for Development Nr. DCI-NSA ED/2009/201-971 Selle infolehe koostamist rahastas Euroopa Liit. Sisu eest vastutab Arengukoostöö Ümarlaud ja trükis ei kajasta Euroopa Liidu ametlikke seisukohti.

Lisaks on puuduliku toitumise tõttu kannatavatel inimestel on keeruline väärikat elu elada – kaasnevad haigused, nii füüsilised kui ka vaimsed, näljatunne, loidus ja muidu kehv enesetunne, pidev mure järgmise söögikorra pärast. See raskendab ka õppimist ja langetab töövõimet, vähendades seega praeguseid sissetulekuid ja/või hilisema tuluteenimise võimalusi. See mõju ei jää pelgalt üksikisikute ja perekondade tasemele, vaid on kaotsi läinud produktiivsuse ja suurenenud tervishoiukulude tõttu ka tohutu majanduskoorem arengumaadele. Nälja leevendamiseks annavad paljud abiorganisatsioonid toiduabi. Eelkõige tähendab see humanitaarabi korras toidu kohaletoomist või toidu ostmiseks rahaliste vahendite eraldamist kriisiolukordades, aga ka veidi pikaajalisemat, mitte otseselt kriisidega seotud toidutuge haavatavamatele rühmadele. Kiire reageerimine ja hetkeolukorra leevendamine on inimkannatuste vähendamiseks vajalik, kuid pikemas perspektiivis peab näljaga võitlemine käima ja käibki käsikäes vaesuse kaotamise ponnistustega. Probleemid, millega põllumajandustegevuse edendamisel ja seega vaesusest ning näljast väljarabelemisel vastakuti seistakse, varieeruvad riigiti ja kogukonniti ning ulatuvad lihtsatest kohalikul tasandil lahendatavatest küsimustest riigi tasandi puudujääkide ja globaalse ebaõigluseni. Paaril viimasel aastal on toiduainete hindade tõusu ja näljaste arvu kiire kasvu valguses arengukoostöö osaliste huvi põllumajandussektori vastu taas tõusma hakanud. Nüüd tuleb jälgida, et huvi uuesti ei kaoks ja et see ka tegelikeks vahenditeks ning tegudeks muunduks. On ju põllumajandusest tulenev RKP kasv vaesuse vähendamisel vähemalt kaks korda tõhusam kui teiste sektorite ajendatav kasv, nagu on öelnud Maailmapank. Vaata ka:

Terveilm portaal (ÜRO aastatuhande arengueesmärgid > Toit ja põllumajandus), http://www.terveilm.net/?id=9&tag=42

Maailma Toiduprogramm, www.wfp.org

Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, www.fao.org

Rahvusvaheline Põllumajandusarengu Fond, www.ifad.org

Maailmapanga põllumajanduse ja maaelu arengu teemaline veebileht, www.worldbank.org/ard

Rahvusvaheline võrgustik Action Against Hunger, www.actionagainsthunger.org

ActionAidi näljateemaline kampaania, www.hungerfreeplanet.org

2/2