Siseministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht REGI, talv 2014

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHTKEVAD 2014

Ringo Ringveeannab nõu usuasjades

Mereala kasutus selgineb

Kolmandik elanikest teeb vabatahtlikku tööd

Eurotoetustena jagati 300 miljonit

REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT

Märtsi alguses käisin Otepääl rääkimas käivitatud omavalitsusreformist ja sain ühe arutelul osalenud härra käest ka riielda. Ta heitis ette, et räägitakse küll teenustest, kuid tegelikult on tege-

mist omavalitsuse KOHUSTUSEGA inimeste ees.Igati nõus, kuid ka see on ainult pool tõde. Selline

ametniku või omavalitsustöötaja vaatenurgast esita-tud tõde. Tegelikult räägime me ju inimeste ÕIGUS-TEST. Ja ka neid tagatakse 215 erineval moel. Pahatihti tähendab see, et mingi osa, millele ham-mas, mõistus või rahakott peale ei hakka, jäetakse lihtsalt tagamata ning seaduses pandud ülesanded täitmata. See tähendab, et inimeste õigused sõltuvad sellest, kus nad elavad.

Nii koolibuss kui ka see, millist haridust koolis saab; see, kas ette-võtja loob piirkonda töökohti või kolib tootmise mujale; see, kas seal, kus sa tegelikult liigud, on olemas igapäevased asutused, alustades korralikust poest ja lõ-petades sotsiaalhoolekandega – need on valdkonnad, mis kui mitte täielikult, siis väga suures osas sõltuvad sellest, kuidas kohalik omavalitsus kohapeal asju ajab. Ja ajada suudab, tahab või oskab.

Kõike seda tehakse 215 erineval moel. Iseenesest pole sellest mi-dagi halba, omavalitsuste auto-noomia on suur väärtus ja igal neist peabki olema võimalus ot-sustada, kuidas oma ülesandeid täita. Aga kui paneme siin „oma-valitsuste ülesanded“ asemele sõ-napaari „inimeste õigused“, siis muutub see pilt palju kurvemaks – iga omavalitsus saab ise otsusta-da, millised õigused seal elaval inimesel on. Ehk teisisõnu – inimeste õigused sõltuvad väga palju sellest, millises omavalitsuse ta elab.

Mis on siis lahendus? Võib rää-kida igasuguseid udujutte, kuidas pärast 20aastast paigalseisu hak-kavad linnad-vallad järsku mühi-nal koostööd tegema või kuidas 5 või 10% suurem eelarve lahen-daks kõik mured. Võib ka inimesi eksitada jutuga sellest, kuidas omavalitsuste ülesanded poleks justkui selged, või rääkida, et kõik

Sisukord3 Lühiuudised4 Uus strateegia pöörab pilgu

suurematest tõmbekeskustest kaugemale

6 Mereala kasutus selgineb7 Perekaart toob suurperedele

tuntavad soodustused8 Vabatahtlikud: kolmandik

elanikest osaleb tegevuses10 Seitsme aastaga

300 miljonit toetusteks12 Ringo Ringvee:

Midagi ei juhtu, kui ise ei tee14 KOVi-reform on valmis

jõudma valitsusse15 VOLIS aitab kaasavat eelarvet

planeerida16 Uus keskus põlevkivi saladuste

uurimiseks

mured lahendab see, kui laseme senistel omava-litsustel samamoodi edasi toimetada, aga teeme ühe omavalitsustasandi veel juurde, kes siis tege-likult inimeste muredega tegeleks.

Nendes argumentides pole midagi uut, õigu-poolest pole need isegi argumendid. Need on jaa-nalinnu kombed, kes häda korral pistab pea liiva alla ja ootab, et jamad mööduksid. Ainult kui jaa-

nalinnust võib metsloom parema saagi haistmisel mööda tuhiseda, siis Eesti omavalitsuste ja seal elavate inimeste olukord lihtsalt peitupugemisest paremaks ei lähe.

Selle loo kirjutamise ajal ei ole veel selge, milli-ne on uue valitsuskoalitsiooni koosseis ja kas uus koalitsioon otsustab omavalitsuste probleemide suhtes jaanalindu mängida või asuda tegutsema. Eeltöö on igal juhul tehtud ja seaduseelnõu, mille valmimisse on panustanud sisuliselt kõik Eesti selle valdkonna eksperdid, on valmis. Uuringud näitavad, et seda eelnõud toetab ka rahvas – maal ja linnas, Tartus ja Taheval.

On aeg tegudele asuda. On aeg Eesti riik selle sajandaks sünnipäevaks korda teha ning teha teoks asjad, mida on pikalt edasi lükatud. On aeg teoks teha omavalitsusreform ja minna järgmis-tele kohalikele valimistele vastu juba sellise Eesti-ga, kus inimeste õigused on tagatud nende elukohast sõltumata.

On aeg Eesti riik selle sajandaks

sünnipäevaks korda teha ning teha teoks asjad, mida on pikalt edasi lükatud.

Koostatud regionaalministri valitsemisalas, kontakt: Kaili Uusmaa, 612 5031, [email protected]: Liis Kängsepp kujundus: Profimeedia

2 I KEVAD 2014

SIIM KIISLER, regionaalminister

Täname kõiki, kes aitasid kaasa REGI valmimisele!

On aeg

KEVAD 2014 I 3

“Kiviõli Seikluskeskus on näide aas-tatepikkusest pühendumisest, mil-le tulemusel on Eesti kaardile juba tekkinud täiesti uus turismipiir-kond, mis köidab nii siseturisti kui

meelitab ka välisturisti pealinnast välja,“ ütles Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär Kristen Lahtein. „Kiviõli on eeskujuks teistele väljaspool Tallinna kerkivatele turismiobjektidele, olgu nen-deks siis muuseumid, mõisad või lastepargid.”

SA Kiviõli Seikluskeskus on tuhamäe ümber-kujundamise tulemusena loodud ainulaadne suusa-, moto-, ratta-, seiklus- ja tervisespordi-keskus kogu Läänemere piirkonnas. Keskusesse on rajatud Eesti pikimad, kuni 700meetrised mäesuusanõlvad koos rahvusvahelistele nõuete-le vastava lumelauapargiga. Kiviõli Seikluskes-kust külastas esimesel, 2013. aasta talvehooajal üle 14 000 inimese.

Eelmisel aastal kuulutas Eesti Turismifirmade Liit parimaks turismiobjektiks Lennusadama, aasta enne seda Teaduskeskuse AHHAA. Ka

Vene viisatoetusteks eraldati taas 40 000 eurot

Kompensatsiooni saamiseks võivad taotlu-si esitada kõigis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad külastada Venemaa piiriäärsetel aladel elavaid (lä-hi)sugulasi või nende matmispaiku. Lähi-

sugulaseks loetakse ema, isa, tütar, poeg, õde, vend, vanaema, vanaisa ja lapselaps. Sugulaseks loetakse taotleja lähisugulase või taotleja abikaa-sa tütart, poega, ema, isa, õde, venda, vanaema, vanaisa või lapselast. Sõltuvalt külastatavast piir-konnast tuleb taotlused esitada kas Võru või Ida-Viru maavalitsusele.

Taotlus esitatakse kahes etapis – hiljemalt 31. oktoobriks tuleb maavalitsusele esitada taotlus 2014. aastal viisalõivu kompensatsiooni saajate nimekirja kandmiseks. Maavanem teeb nimekirja kandmise otsuse vastava korraldusega kord kuus. Taotlus viisalõivu kompensatsiooni saajate nimekirja kandmiseks tuleb esitada igal aastal uuesti – ka siis, kui varasematel aastatel ollakse kompensatsiooni saajate nimekirja kantud.

Möödunud aastal kasutati seda võimalust 656 korral ning toetust maksti 39 600 euro ulatuses. Enim oli toetusesaajate hulgas Tartu, Võru, Ida-Viru, Harju ja Põlva maakonna elanikke. Toe-tusskeem on kasutusel alates 2009. aastast.

Täpsemat informatsiooni saab regionaalmi-nistri valitsemisala kodulehelt: www.siseminis-teerium.ee/31227/.

nende ehitust toetati regionaalministri valitse-misala kaudu. Regionaalministri valitsemisala soovib Kiviõli Seikluskeskusele tunnustuse puhul õnne ja rõõmustab, et regionaaltoetused aitasid Kiviõli taas Eesti kaardile tõsta!

Veebruaris toimunud Baltimaade suurimal turismimessil Tourest tunnistati möödunud aasta

parimaks turismiobjektiks SA Kiviõli Seikluskeskus. See on juba kolmas järjestikune aasta, kui selle tiitli

saab objekt, mida on rahastatud regionaalministri valitsemisala kaudu.

Kiviõli Seikluskeskus Eesti parim turismiobjekt

Ka 2014. aastal toetab regionaalministri valitsemisala 40 000 euroga neid, kes vajavad Vene Föderatsiooni viisat,

et külastada oma Venemaa piiri ääres elavaid sugulasi või nende haudu.



Uus strateegia pöörab pilgu suurematest

tõmbekeskustest kaugemale

Valitsuses ootab kinnitamist uus regionaalarengu strateegia aastateks 2014-2020, mis pöörab tähelepanu kõigi piirkondade arenguvajadusele. Strateegia panustab

senisest enam sellesse, et linnastumise tingimustes kehvemasse seisu jäänud piirkon-dade tööhõive ja teenuste kättesaadavus paraneks, rõhku pannakse iga piirkonna

eripärade ja tugevuste paremale ärakasutamisele.

Regionaalministri valitsemisala regio-naalpoliitika büroo nõunik Eedi Sepp tõdes, et üheks peamiseks lähtekohaks aastate 2014-2020 strateegia väljatööta-misel on olnud jätkuv arengu koondu-

mine paari suuremasse linnapiirkonda, mille taustal on muud piirkonnad oma arenguvõimet kaotamas.

“Kogu see inimkapital, mis kipub sealt välja rändama – see ei ole kohaliku pikaajalise aren-dusvõimekuse jaoks soodne,“ ütles Sepp. Ta lisas, et linnade ja maakonnakeskuste roll maapiirkon-dade elanike igapäevaelus on oluliselt kasvanud – linnas käiakse nii tööl kui ka teenuseid tarbimas. Eriti suur muutus on toimunud seoses põlluma-janduse kokkutõmbumisega, mistõttu on maa-piirkondade elanikel kohapeal vähem rakendust. Rahvastiku hõrenemine neis piirkondades on aga omakorda toonud kaasa teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse languse.

Nii ongi uue strateegia üks neljast tähtsamast eesmärgist tagada toimepiirkondade terviklikkus ja luua neis konkurentsivõimet soosiv elu- ja ette-võtluskeskkond üle terve Eesti. Ennekõike tahe-takse tugevdada suurematest linnadest eemal asuvaid toimepiirkondi, luues neis mitmekesise-maid töö-, teenuste ja tegevusvõimalusi. See on oluline selleks, et need piirkonnad suudaksid ta-sakaalustada suuremate linnapiirkondade tõm-bejõudu ja osaleda jõulisemalt riigi terviklikus majanduskasvus.

Strateegia elluviimise rakendusplaanis on selle tarvis ette nähtud uute ettevõtete loomise toeta-mine nii starditoetuste kui ka ettevõtlusnõustami-se teel ning toetused piirkondade ettevõtlusalade ja tööhõive arendamiseks. Samuti peaks toime-piirkondade terviklikkust ja arengut toetama ini-meste igapäevaseid liikumisvajadusi paremini rahuldav ühistranspordi korraldus.

Sepp lisas, et linn peaks suutma laiemat taga-maad oma arenguga rohkem kaasa tõmmata. “See on ka üks muutus, mida me tahame regio-naalpoliitika kujundamisel jõulisemalt sisse viia, et alusüksus planeerimises ja arendustegevuses ei oleks niivõrd kinni administratiivsetes maa-kondades või omavalitsustes, vaid selleks oleks ikkagi funktsionaalne regioon – inimeste igapäe-velu tegevusruumidega ühtiv toimepiirkond, töö-jõuareaal,” selgitas Sepp. Toimepiirkond on statistiliselt välja selgitatud inimeste igapäevase, peamiselt tööalase ja teenuste tarbimisega seo-tud liikumie alusel.

“Teine asi, millele me oleme püüdnud uues stra-teegias rohkem tähelepanu pöörata, on piirkon-dade omanäolisus,” rääkis Sepp. “Kui varem oli regionaalpoliitika üle Eesti rohkem ühetaoline,

Uus strateegia annab kätte üldised põhimõtted riigi regionaalse aren-gu suunamisel, mida peaksid oma tegevuses arvestama kõik minis-teeriumid. Strateegia rakenduskavas on omakorda välja toodud ministeeriumide konkreetsed tegevused.

“Üks põhimõte, mida me tahame uue strateegiaga jõulisemalt sisse tuua, on see, et regionaalpoliitika elluviimine ei ole ainult regionaal-ministri, vaid kogu valitsuse ülesanne. Regionaalpoliitika on horison-taalne valdkond, millele on selge mõju kõikide ministeeriumide tegevusel,” rääkis Sepp.

Regionaalpoliitika on kogu valitsuse teema

TEKST: MARINA LOHK

4 I KEVAD 2014

siis nüüd oleme toonud välja neli suuremat aren-dusregiooni ja nende arenguvajadused ja -või-malused, mis on muu Eesti taustal spetsiifilised.”

Ta selgitas, et iga piirkond peaks keskenduma suurima kasvupotentsiaaliga ettevõtlusvaldkon-dade teatavale eelisarendamisele, mis ei tohiks samas kahandada piirkonna ettevõtlusstruktuuri mitmekülgsust ja paindlikkust. Näiteks Lää-ne-Eesti puhul on sellised valdkonnad kalandus, loodus- ja spaaturism, mereressursside väärin-damine, loomakasvatus ja mahepõllumajandus.

Teised kaks strateegia põhieesmärki on suure-mate linnapiirkondade rahvusvahelist majandus-likku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonna- sõbralik elukeskkond (see hõlmab muu hulgas ka lapsehoiuteenuste head kättesaadavust); ning piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõi-mekus (see näeb muu hulgas ette paremaid ühis- transpordiühendusi).

Et regionaalarengu strateegia on ennekõike riikliku tasandi poliitikadokument, on väga oluli-

Regionaalne spetsialiseerumine

KEVAD 2014 I 5


Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond.

● piirkondade eripäradele toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime

● inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede tagatus toimepiirkondades

Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv elukeskkond.

Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutamine.

Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus.

Visioon 2030+

Strateegia põhieesmärgid jagunevad nelja suuremasse gruppi

sed osalised strateegia elluviimisel ka muud re-gionaalse taseme partnerid – maavalitsused, maakondlikud arenduskeskused, ülikoolide re-gionaalsed kolledžid ja muidugi ka omavalitsu-sed. “KOVe puudutavad mitmed strateegia elluviimise rakendusplaanis ette nähtud regio-naalarengu toetusmeetmed nii ettevõtluse toeta-miseks, kohaliku tööhõive arendamiseks, avalike teenuste arendamiseks kui ka omavalitsuste aren-dus- ja planeerimisvõimekuse edendamiseks,“ ütles Sepp. „Samuti tegevused, mis on suunatud parema ühistranspordi korraldamisele ning kes-kuste ja tagamaa vahelise liikumisvõimaluse pa-randamisele.”

Finants-, logistika- ja infoteenused pealinnaregiooni rahvusv. maj. konkurentsivõime eri harudes

Turismi- ja puhkemajandus, märgalade majandamine, taastuvenergeetika

Põlevkivienergeetika, keemiatööstus, logistika, turism

Peipsiveere vee- ja kultuuriturism, kalandus ja köögiviljandusRahvuskultuuri

(loome)ettevõtlus, tervise- ja loodustoodete arendus+tootmine

Energiatõhus logistika ja laomajandus, taliturism

Metsandus ja puidutöötlemine

Aiandus ja maastikuarhitektuur, bioenergeetika

Seto kultuurimajandus

Põllumajandusuuringud, sordiaretus

Biotehnoloogia ja meditsiin, IKT

Inteligentsete hoonete tehnoloogiad, ehitusmaterjalide tootmine

KlaasitööstusÖkoturism

Merendus ja väikelaevaheitus sh merendus- elektroonika

Tervise- edendus, taastusravi

Keskkonnatehnoloogiad (sh põllumajanduses)

KÖÖGIVILJAKASVATUS, TERAVILJA- JA PIIMATOOTMINE

MAATURISM JA KÖÖGIVILJAKASVATUS

KALANDUS (SH VESIVILJELUS, LOGISTIKA), MERERESSURSIDE VÄÄRINDAMINE, LOODUS- JA SPAATURISM LOOMAKASVATUS JA MAHEPÕLLUNDUS

“Samuti tuleb vaadata seda, kas ja kuidas erine-vad tegevused saavad merel koos eksisteerida,“ lisas Konsap.

Praegu koostatakse mereala ruumilise planeeri-mise pilootprojekte juba kahes maakonnas: Hiiu- ja Pärnumaal. Nende maakondade kogemuste põhjal pannakse kokku metoodika, mida hiljem hakkavad merealade planeerimisel kasutama ka teised Eesti maakonnad. Hiljemalt 2020. aastaks peab kogu Eesti mereala olema planeeritud.

Pärnumaal valmis planeeringu esimene mus-tand eelmise aasta lõpus ning neid, kes olid huvita-tud sel teemal kaasa rääkimast, oli väga palju. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärna sõnul olid suur osa kaasarääkijatest ka-lurid, kes olid huvitatud enda õiguste kaitsmisest.

„Pärnumaal oli mereplaneeringu koostamisel kõige olulisemaks teemaks kalandus. Seetõttu olid meie kõige suuremaks huvigrupiks ka kalu-rid,“ sõnas Pärn. „Meile laekus hulgaliselt arva-musi ja ettepanekuid, mida saame teise eskiis- lahenduse koostamisel kaaluda.“

Teine eskiislahendus valmib tänavu aprillis, lõplik planeering saab valmis kahe aasta pärast. Pärn lisas, et kalanduse kõrval tõusid teise olulise teemana esile meresõiduga seonduv (näiteks kõik, mis puudutas sadamaid, laevateid ja purje-tamist) ja püsiühendus väikesaartega, talvisel ajal ka jääteed. Rääkimata sellest, et kindlasti tuleb ar-vestada Kihnu kultuuriruumi ja sellega seotud meretraditsioone, sealhulgas hülgepüüki.


6 I KEVAD 2014

Kahe aasta pärast peavad maakonnad hakkama planeerima Eesti mereala, millega tuleb valmis saada 2020. aastaks. Hiiu- ja Pärnumaal on planeeringu

koostamisega juba alustatud.

TEKST: KETLIN RAUK Regionaalministri valitsemisala nõuniku

Anni Konsapi sõnul on merealade pla-neerimisel kaks peamist eesmärki. Es-malt tuleb kaardistada olemasolevad või tulevikus tekkivad huvid merel ja

teiseks tuleb mereala nende erinevate huvide va-hel ära jaotada nõnda, et kasutus oleks võimali-kult jätkusuutlik. Piltlikult öeldes tuleb otsustada näiteks seda, millised alad sobivad kõige paremi-ni tuuleparkideks, millised kalapüügiks või kus võib purjetada.

„Selleks, et määrata alad, mida kasutatakse eri-nevatel eesmärkidel, tuleb arvesse võtta seda, kuidas mingi mereala üheks või teiseks tegevu-seks sobib,“ lausus Konsap.

Ta selgitas, et näiteks tuuleparke saab praegus-te tehniliste võimaluste juures rajada ainult tea-tud sügavusega merre, kus on tuult; kala saab püüda aga sealt, kus on piisavalt kalu.

Mereala kasutus selgineb

2015: kehtestatakse Hiiumaa mereala planeering, valmib mereala planeerimise metoodika teistele maakondadele

2016: kehtestatakse Pärnumaa mereala planeering, alustatakse ülejäänud maakondade mereala planeerimisega

2020: valmib kogu Eesti mereala planeering vaatega tulevikku, planeeringu perspektiiv peab olema 2030.

Allikas: Regionaalministri valitsemisala

Mis toimub?

FOTO: SHUTTERSTOCK

Meie unistus on, et perel on rahakoti

vahel ainult üks sooduskaart – Perekaart.


KEVAD 2014 I 7

Perekaart

TEKST: MARINA LOHK

Kui tavaliselt võimaldavad sooduskaardid saada toodete ja teenuste hindadest alla 5-10 protsenti, siis uus, spetsiaalselt suurperedele mõeldud Perekaart pakub

paljudes kohtades koguni 50protsendilist allahindlust.

toob suurperedele tuntavad soodustused

Veebruaris hakkas Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) väljastama Pere-kaarte ehk pangakaardi sarnaseid magnetkaarte, millega suurpered saa-vad partnerettevõtete juures soodus-

tusi ja eripakkumisi. Esialgu on Perekaardiga liitunud peaaegu 80 asutust ja ettevõtet ligi saja erineva pakkumisega.

ELPLi presidendi Aage Õunapi sõnul on laste-rikaste perede igapäevased väljaminekud tihti mitu korda suuremad kui mõnel väiksemal perel ning 10 protsenti hinnaalandust, mida pakuvad sageli muud sooduskaardid, ei mõjuta suurpere rahakotti vaba aja veetmisel kuigi palju. Pere-kaardiga saab odavamalt veeta talve- või suve-puhkust ning käia soodsamalt teatris või kinos. Näiteks pakuvad paljud seikluspargid kaardi- omanikele 40 protsenti soodsamat hinda, sama suur soodustus on ka Vanemuise teatris.

„Meie unistus on, et perel on rahakoti vahel ainult üks sooduskaart – Perekaart – ja et ta üle-tab oma pakkumiste poolest praegused kliendi-kaardid,” sõnas Õunap. „See on saavutatud tänu sellele, et me oleme läbinud tuhandeid kilomeet-reid, nende ettevõtetega tutvunud ja rääkinud, mis olukord on lasterikastel peredel. Sõltuvalt nende võimalustest ja ka perede ootustest on need pakkumised siis ka kokku tulnud.”

Praegu kuulub ELPLi 1200 vähemalt nelja last kasvatavat peret, kuid kokku elab Õunapi sõnul Eestis üle 4000 lasterikka pere. Kõiki peresid, kes pole liidu liikmeks veel mingil põhjusel astunud,

oodatakse liituma, sest kaarti saavad taotleda ainult liitu kuuluvad pered, kus kasvab neli või enam last. Iga pere saab taotleda ühe tasuta kaardi ning soovi korral täiendava tasu eest lisa-kaardi teisele vanemale või vähemalt 15aastasele noorele.

Taotluse saab esitada aadressil www.lasterik-kad.ee ja kaardi saab posti teel kätte 7–10 päeva jooksul. Soodustuste täieliku nimekirjaga saab tutvuda aadressil perekaart.ee. Et oleks aru saa-da, kus soodustused kehtivad, saavad program-mis osalevad ettevõtted ELPLilt kahes mõõdus kleebiseid, mida kinnitada neile sobivasse kohta, näiteks kassaaparaadi juurde või aknale.

● Regionaalministri valitsemisalast toetatud projektiga „Perekaart lasterikastele peredele” luuakse peredele, kus kasvab enam kui neli last, oma sooduskaart.

● Lisaks Perekaardile korrastatakse projekti käigus ka lasterikaste perede andmebaas. See aitab saada parema ülevaate lasterikaste perede tegelikust olukorrast, et ELPL saaks neile pakkuda paremat eestkostet.

● Regionaalministri valitsemisala toetas projekti ligi 40 000 euroga.

Millega tegu?

12. veebruaril Nukuteatris toimunud kaardi esitlusel anti esimene Perekaart üle selle reklaamvideos osalenud perekond Adsonile.

FOTO: ANDRES RAUDJALG

8 I KEVAD 2014


Vabatahtlikud:kolmandik elanikest

osaleb tegevusesEestis osaleb vabatahtlikus tegevuses 31 protsenti ehk peaaegu kolmandik

elanikkonnast, mis on võrreldav Euroopa Liidu keskmisega, selgus regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tellimusel poliitikauuringute

keskuses Praxis valminud uuringust.

Kõige soositum vabatahtliku tegevuse valdkond on uuringu järgi keskkonna-kaitse, loodushoid ja säästev eluviis. Sel-les valdkonnas on varasemaga võrreldes toimunud kõige suurem kasv, mida võib

seletada muu hulgas Teeme Ära ja Eestimaa Loo-duse Fondi talgute tuntuse ja suure kaasalööjate arvuga.

Ühe suurema muutusena võrreldes viis aastat tagasi tehtud küsitlusega tõi Praxise analüütik ning üks uuringu autoritest Maiu Uus välja selle, et inimeste teadlikkus vabatahtliku tegevuse ole-musest on praegu suurem kui eelmise, 2009. aas-tal tehtud uuringu ajal. Näiteks kui vastajatel paluti kõigepealt öelda, mis neile esmalt seoses vabatahtliku tegevusega Eestis meenub, siis eel-mine kord oskas küsimusele vastata alla poole vastanutest. Nüüd oli nende osakaal 59%.

Märke, et üha enam inimesi teadvustab vabatahtlikku te-gevust, on uuringus veel. Kui varem ei pidanud enda osa-lemist heakorratöödel, ko-ristus- ja ehitustalgutel või ürituste korraldamisel va-batahtlikuks tööks 17% vas-tanutest, siis nüüd vaid 7.

TEKST: MARINA LOHK

Maiu Uus osaleb vabatahtlikuna Arvamusfestivali korraldamises

FOTO: SCANPIX

KEVAD 2014 I 9


“Kui ma oleksin ise sügisel sellele küsitlusele vastanud, oleksin ilmselt sattunud A-tüüpi vaba-tahtlikuks,” tõdes Uus. A-tüüpi vabatahtlikud on uuringu järgi aktiivsed ja regulaarsed organisat-sioonide juures tegutsevad vabatahtlikud, kes moodustavad kõigist vabatahtlikest 16 protsenti, kõigist Eesti elanikest aga 5%.

Võrreldes 2009. aasta uuringuga on Uusi sõnul mõnevõrra muutunud vabatahtlike peamised mo-tivaatorid, mis võib peegeldada ka suuremaid ühis-kondlikke muutusi. Kui nüüd on esikohal võimalus saada oma tegemistest ja saavutustest emotsio-naalset rahulolu või õnnetunnet, siis eelmine kord tuli see motivaator alles neljandaks. Esikohal oli 2009. aastal võimalus aidata teisi inimesi, teisel ko-hal võimalus veeta oma vaba aega kasulikult, mis nüüd jäid vastavalt teiseks ja neljandaks.

Uuringuga saab tutvuda regionaalministri va-litsemisala koduleheküljel (www.siseministee-rium.ee/uuringud-ja-publikatsioonid). Analüüsi tulemusi on muuhulgas kavas kasutada uue ko-danikuühiskonna arengukava koostamisel.

Algas kodanikuühiskonna uue arengukava koostamineTänavu veebruaris korraldas regionaalministri valitse-misala igas maakonnas arutelud kohalike vabaühen-dustega, et kaardistada maakonna ühenduste probleemid ja vajadused ning võimalikud lahendu-sed. Selle põhjal hakatakse koostama uut kodaniku-ühiskonna arengukava.

Peamised teemad, mida aruteludel käsitleti, olid sotsiaalne innovatsioon, kodanikuharidus, kaasami-ne ja osalus, vabaühenduste tegutsemisvõimekus ja -keskkond, heategevus ja filantroopia.

KÜSK toetab vabakonda tänavu üle 2,7 miljoni eurogaMullu toetas KÜSK (Kodanikuühiskonna Sihtkapital) vabakonda 2,5 miljoni euroga. 2014. aastal on KÜSKi juhataja Agu Laiuse sõnul vabakonna toetuseks kavandatud üle 2,7 miljoni euro, sellest 1,24 miljonit eurot kohaliku omaalgatuse programmi kaudu kogukonnaühendustele.

Rohkem raha on tänavu ette nähtud uuenduslike ja vabaühenduste arengut edasi viivate tegevuste toetamiseks. Senisest enam soovib KÜSK toetada Eesti vabaühenduste osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides, mille tarvis on võimalik taotleda toetust omafinantseeringu osaliseks katmiseks.

Tänavu on juba lõppenud arenguhüppe taotlus-voor (toetuste piirmäär kokku 350 000 eurot), kuhu laekus rekordarv projektitaotlusi. Taotlusi oodatakse sotsiaalse ettevõtluse äriplaanide elluviimise taotlus-vooru (450 000 eurot) ja vabaühenduste avalike tee-nuste äriplaanide elluviimise taotlusvooru (300 000 eurot). Jooksvalt on avatud heade ideede taotlusvoor.

Keskmine vabatahtlik on uuringu järgi parimas tööeas ehk 25–49aas-tane naine, kellel on kesk- või kutseharidus ning kes töötab kas spetsialisti, ametniku või juhina. Ta saab majanduslikult hakkama, kuna pere netosissetulek on vähemalt 800 eurot kuus. Ta on eesti rahvusest ning pärit kas Tallinnast või Lõuna-Eestist.

21% vabatahtlikest on ühekordsed panustajad, valdav enamus on panustanud üle ühe korra. 43% vabatahtlikest on tegutsenud ühes valdkonnas.

Kellega tegu?

Teadlikud vabatahtlikud Mitteteadlikud vabatahtlikud Mittevabatahtlikud

24%

7%

69%

Vabatahtlike osakaal elanike hulgas

Vabatahtlike piirkondlik

jaotusTallinn (25%)

Lõuna-Eesti (25%)Põhja-Eesti (19%)

Ida-Virumaa (13%)

Lääne-Eesti (10%)Kesk-Eesti (8%)

Üha rohkem levib ka pro-fessionaalidest vabatahtlike tegevus, mis tähendab, et inimesed panustavad oma erialaseid teadmisi ja oskusi mujal kui oma tavapä-rasel töökohal. Näiteks aidatakse tasuta kohalik-ku kogukonda või mõnda vabaühendust. Ligi veerandi vastanute vabatahtlik tegevus vastas nende erialasele ettevalmistusele, igapäevatööle või ametile.

Peamiselt on professionaalidest vabatahtlike tegevus seotud ürituste korraldamise, ühenduste juhtimise, treenimise ja juhendamise, lobitöö, ad-ministratiivtöö, teavitustöö, turunduse ja reklaa-miga.

Ka Maiu Uus ise on vabatahtlikku tegevusse panustanud juba koolieast saati. Praegu osaleb ta vabatahtlikuna näiteks augustis Paides toimuva Arvamusfestivali korraldamises. See on andnud talle võimaluse nii oma erialaseid teadmisi teises keskkonnas rakendada kui ka suhelda otse nende organisatsioonidega, keda ta oma analüütiku töö kaudu juba varasemast teab – tutvuda nendega näost näkku ning saada teada, mis neid käivitab ja mis teemad neid huvitavad.

Kui ma oleksin ise sügisel sellele küsitlusele vastanud,

oleksin ilmselt sattunud A-tüüpi vabatahtlikuks.

Maiu Uus

10 I KEVAD 2014

Internetiühenduse kättesaadavuse parandamine uue põlvkonna elektroonilise side võrgu kasutuselevõtuga piirkondadesMaasse kaevati üle 1000 km lairibatrasse Eesti eri paigus, kiire püsiühenduse võimaluse sai tänu sellele enam kui 40 000 inimest.

300 miljonit

Seitsme aastaga

toetusteks

Näiteks rajatakse ELi struktuuritoetuste abil kuues maakonnas kompetentsi-keskused. Kõige kaugemale on jõutud Ida-Virumaa põlevkivi kompetentsi-keskuse ning Haapsalu terviseeden-

duse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse väljaarendamisega, kuid töö käib ka teistes kes-kustes.

„Kokku on saanud toetust kuus kompetentsi-keskust, näeme neil suurt potentsiaali kujuneda oma valdkonnas rahvusvaheliselt konkurentsi-võimeliseks,“ ütles regionaalpoliitika büroo juha-taja Liis Palumets. „Suur samm edasi tehti Eesti maapiirkondade katmisel kiire interneti baasvõr-guga,“ lausus Palumets. „Netiühendus annab ini-mestele võimaluse elada seal, kus nad soovivad, ja teha sellist tööd, nagu neile meeldib.“ Üsna mitmed toetatud projektid asuvad Ida-Vi-

rumaal, näiteks rajati taristu Narva logistika- ja tööstuspargile. Just hiljaaegu aga tunnistati eel-mise aasta Põhja-Eesti parimaks turismiobjektiks Kiviõli Seikluskeskus. Ka kahel eelmisel aastal on aasta parimaks turismiobjektiks valitud regio-naaltoetuste abil valminud objektid – Teaduskes-kus AHHAA Tartus ja Lennusadam Tallinnas.

Regionaaltoetuste abil on korda tehtud muu hulgas Alatskivi loss, Jõulumäe tervisespordikes-kus, maanteemuuseum, Iloni Imedemaa, Jääaja teemapark, Sõmerpalu motohall ja Audru ringra-da.

TEKST: LIIS KÄNGSEPP

300 miljonit eurot, mis on tänaseks Euroopa Liidu eelmisel eelarveperioodil regionaal- toetustena välja makstud, on aidanud arendada ettevõtlust, luua sadu kõrge kvalifikatsiooniga töökohti ja parandada kohalikku elukeskkonda. Umbes 100 miljonit eurot makstakse veel välja sellel ja järgmisel aastal.

Valitsus kinnitas partnerlusleppe ja rakenduskava veebruaris, dokumendid on esitatud Euroopa Komisjonile. Edasine sõltub sellest, millal komisjon dokumendid heaks kiidab ja millal valmivad riigi- sisesed toetuste andmise tingimused. Tõenäoliselt avanevad esimesed uue perioodi struktuuritoetuse meetmed sügisel.

Uue perioodi ettevalmistamise info on üleval kodulehel www.struktuurifondid.ee

Millal saab hakata euroraha taotlema?

23,6 mln €

12,8 mln €

Linnaliste piirkondade arendamineHarjumaal ehitati meetme toetusel üle 70 km kergliiklus-teid, Pärnus tehti korda Ran-napark ja Vallikäär, Narvas valmis jõeäärne promenaad.

Gümnaasiumivõrgu

korrastamine

56,6 mln €


KEVAD 2014 I 11

Toetati Lennusadamat, Teaduskeskust AHHAA, Tallinna teletorni, Tehvandi staadioni.

Ka uuel eelarveperioodil suunatakse regionaalministri valitsemisalas eurotoetused eelkõige ettevõtluskesk-konna ja tööhõive edendamisele ning linnapiirkonda-de jätkusuutlikule arengule. Kogu uue perioodi eurotoetustest tuleb kolmandik Regionaalarengu Fon-dist, osa toetustest jõuab piirkondadesse teiste ministeeriumide kaudu.

Jätkatakse kompetentsikeskuste, tööstusalade ja turismiobjektide edasiarendamist. Toetatakse seda, et tõmbekeskused väljaspool Tallinna ja Tartut muutuksid tugevamaks: investeeritakse avaliku linnaruumi kaasajastamisse, parandatakse ühendusi keskuse ja tagamaa vahel. Infrastruktuuri investeeringute kõrval toetatakse erinevaid tegevusi tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks.

Lisaks sellele toetatakse koolitusi, uuringuid, analüüse ja muid arendusprojekte kohaliku arendusvõimekuse suurendamiseks ja kohaliku vabakonna arendamiseks.


LIIS PALUMETSregionaalpoliiti-ka büroo juhataja

Ka uuel perioodil toetatakse töökohtade loomist

Lisaks ettevõtluse toetamisele aidati parandada kohalikku elukeskkonda – linnades said korda mitmed pargid ja kaldaalad, rajati 90 km kergliik-lusteid, kaasajastati lasteaedu, sotsiaalmajutus-keskusi, eakate päevakeskusi ja lastekodu peremaju, loodi uusi lasteaiakohti. Näiteks tehti Pärnus korda rannapark ja vallikäär.

Kohalike avalike teenuste arendamineKosel remonditi teeninduskool ümber gümnaasiumi algkooliks, lasteaiaks, raamatukoguks ja kultuurikeskuseks. EL toetas projekti peaaegu 3 miljoni euroga.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamineNarvas toetati logistika- ja tööstuspargi taristu ehitamist enam kui 2 miljoni euroga, 3 miljonit eurot läks Kiviõli Seiklusturismi Keskuse arendamisele.

31,5 mln €

19,2 mln €

3 mln €

100,7 mln €

Arendatakse välja kuus kompe-tentsikeskust eri maakondades. Näiteks Saaremaal väikelaevaehi-tuse kompetentsikeskus ja Võrus puidu- ja mööblitootmise kompe-tentsikeskus. Alles hiljuti avati põlevkivi kompetentsikeskuse hoone Kohtla-Järve (vt lk 16).

Programm "Mittetulundus-ühenduste maakondlike

tugistruktuuride toetamine"Toetati maakondlike arenduskeskuste

infoportaali www.arenduskeskused.ee valmimist ja käigushoidmist.

Paljud vallad on saanud endale kenad koolid ja kultuurimajad – näiteks Kose multifunktsionaalne kultuuri- ja hariduskeskus ning Sõmeru multi-funktsionaalne keskus. On valminud mitmed uued lapsesõbraliku disainiga ning energiasääst-likud lasteaiad, näiteks lasteaed Karikakar Jõge-val ja Nõlvaku lasteaed Saue vallas.

Kompetentsikeskuste

arendamine

Üleriigilise tähtsusega

kultuuri- ja turismiobjektide

väljaarendamine

Aprill: kohaliku omaalgatuse programmMai: hajaasustuse, Setomaa arengu, Peipsiveere, väikesaarte programmJuuni: teenuskeskuste toetusskeemSeptember: kergliiklusteede toetusskeem, regionaalsete investeeringutoetuste programmOktoober: kohaliku omaalgatuse programm

Rohkem infot: www.siseministeerium.ee/14979

Tänavu saab taotleda

144 mln €

12 I KEVAD 2014


TEKST: MARINA LOHK

Ringo Ringvee: Midagi ei juhtu, kui ise ei tee

Kui kohata Ringo Ringveed väljaspool kabinetti, ei arvaks vist ealeski ära, et ta töötab regionaalministri valitsemisalas usuasjade nõunikuna.

Elurõõmus ja värvikas teoloog, luuletaja ja DJ on osanud oma elu korraldada nii, et eri tööd ja hobid on omavahel põimunud.

See, kuidas Ringvee sattus tööle ministee-riumi, on üks veidi naljakas lugu. Pärast seda, kui Ringvee kaitses 1998. aastal Helsingi ülikoolis magistritöö usulis- ühiskondlikust liikumisest rastafarianis-

mist, naasis ta Eestisse. Hakkas töötama vabakut-selise lektorina, alustas koos teise reggae-muusika entusiasti Tarvvi Laamanniga legendaarse pidu-desarja Bashment ning avastas – ministeeriumis on usuasjade osakond.

„Ja siis siia ma tulin, koputasin uksele ja küsisin, kas tööd on. Selgus, et tööd ei olnud, kuid lubati tagasi helistada, kui midagi tekib. Mõne aja pä-rast helistatigi,” muheleb Ringvee. “Midagi ei juhtu, kui ise midagi ei tee.”

Ta usub, et sama puudutab ka usulisi ühendusi,

keda tal oma igapäevatöös nõustada ja juhenda-da tuleb. “Oma huvide, õiguste eest tuleb ise hea seista,“ rõhutab Ringvee.

Nõustamine, juhendamine, suhete korraldami-ne – selliste sõnadega saabki kokku võtta suure osa Ringvee tööst. Usuasjade osakonna peamine ülesanne on panna suhted riigi, usuliste ühen-duste ja religioossete inimeste vahel suuremate hõõrumisteta toimima. “See on nagu õli masina-värgis,” selgitab Ringvee.

Tema poole võivad küsimuste ja muredega pöörduda nii üksikisikud, kohalikud omavalitsu-sed, muud siseriiklikud struktuurid kui ka usu-ühendused. Mida siis usuasjade nõunikult küsitakse? Näiteks, kas kirikul peab olema riigi-pühadel lipp üleval (peab ikka, kui lipumast on


● Õppinud EELK Usuteaduste Instituudis, Eesti Humanitaarinstituu-dis, Helsingi Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Kaitsnud Helsingi Ülikoolis magistriväitekirja teemal “Marcus Garvey's Discourse in the History of the Rastafari Movement” ja Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja teemal “Riik ja religioon nõukogudejärgses Eestis 1991–2008“

● Reggae-muusika huvilise ja DJna korraldab 1998. aastast koos Tarvvi Laamanniga pidudesesarja Bashment. Juhib Raadio 2s maailmamuusika ja reggae-muusika saadet

● Kahe luulekogu autor● Kaks last

● Aitab kaasa riigi ja omavalitsuste ning kirikute, koguduste, koguduste liitude, usuühingute ja nende struktuuriüksuste vaheliste suhete arendamisele

● Analüüsib koostöös kiriku esindajatega usuelu probleeme ning jälgib oma tegevusala hõlmavas valdkonnas seadustest ja teistest õigusaktidest kinnipidamist

● Nõustab kirikuid, kogudusi, koguduste liite ning nende allasutusi Rohkem infot: https://www.siseministeerium.ee/8303/

Ringo Ringvee (46)

Millega tegeleb usuasjade osakond?

olemas, ütleb Ringvee). Või kuidas võetakse ko-guduse liikmeks ja kuidas sealt välja arvatakse.

Ringvee tõdeb, et mis tahes probleemid ja konf-liktid – olgu siis kodanike ja usuühenduste või rii-gi ja usuühenduste vahel – sünnivad peamiselt sellest, et omavahel ei suhelda. Nii tuleb erinevad osapooled või huvigrupid sageli omavahel kokku viia, et nad näost näkku kohtuksid ja dialoogi

alustaksid. Näiteks tekib usulisel ühendusel oma hoone renoveerimisel küsimus, miks muinsus-kaitseamet piiranguid seab, neid justkui takistada püüab, kuid omavahel suheldes leitakse lahen-dus.

Ringvee on olnud seotud ka ajalooliste loodus-like pühapaikade arengukava ning statistikaame-ti rahvaloendustega – alates usuküsimuse sõnas- tamisest ja lõpetades andmete käsitsi sorteeri- mise ja tõlgendamisega. Samuti usundiõpetuse sisseviimisega üldhariduskoolidesse.

“See oli pikka aega väga valus teema Eestis, kas või milline usundiõpetus koolis olema peaks,“ sel-gitab Ringvee. „Usulised ühendused nägid seda ühtemoodi, haridusministeerium ja Tartu Ülikoo-li inimesed teistmoodi. Nüüd on ta meil valikkur-susena koolides olemas. Koolidele kohustuslik, õpilastele vabatahtlik.”

Ringvee on koolitanud religiooniga seonduva-tel teemadel nii perekonnaseisuametnikke, polit-seiametnikke kui ka õpetajaid. Ta on andnud nõu, millega arvestada, kui koolis on erineva kultuuri- või religioosse taustaga õpilasi, kes ei tähista näi-teks jõule või sünnipäevi; mida teha, kui usk ei luba inimesel võõra vastassoost ametnikuga suhelda.

Tähtis osa Ringvee tööst on usuliste ühenduste abistamine ja julgustamine, et nad osaleksid roh-kem kohaliku kogukonna elus, seejuures ka nen-de võimekuse suurendamine selleks tarviliku rahastuse taotlemisel. Samuti osaleb nõunik lõi-mumiskava koostamises, tegeledes küsimustega, kas ja kui palju religioosseid elemente tuleks lõi-mumisel arvestada ning kui palju tuleks usulisi ühendusi integratsiooniprotsessi kaasata.

Üks olulisemaid ja toredamaid asju usuasjade nõuniku töö puhul on Ringvee jaoks teadmine, et sellest tõuseb inimestele reaalset tulu, ehkki enamikul puhkudel avalikkus seda tulemust ei näe ega teadvusta.

“Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe,” tsiteerib Ringvee rõõmsalt muheledes Karl Ristikivi. Nii on mehe sõnul paljuski ka tema töö-ga. “Kui ei ole probleeme, on hästi. Kui kõik ela-vad sõbralikult, on hästi. See võib kõlada mõnes mõttes idealistlikult ja seda ei ole alati kõige lihtsam saavutada, aga see on kindlasti see, mille suunas tegutseda.“

„Kui ei ole probleeme, on hästi. Kui kõik elavad sõbralikult, on hästi” arvab Ringo Ringvee idealistlikult

KEVAD 2014 I 13

14 I KEVAD 2014

Narva-Jõesuu

PõlvaRäpina

Iisaku

Avinurme

OtepääTõrva

Suure-Jaani

Karksi-Nuia

AntslaVastseliinaRõuge

Narva

Kuressaare

Kärdla

Türi

Aravete

TartuViljandi

Viru-Jaagupi

Pärnu

Kilingi-Nõmme

Häädemeeste

Vändra

Tõstamaa

Pärnu-Jaagupi

JärvakandiMärjamaa

Kohila

Elva

Alatskivi või Kallaste

Jõhvi

Mustvee

Lihula

KundaHaljalaKadrina

Väike-Maarja

Kiviõli

Sillamäe

Põltsamaa

PaideRapla

Jõgeva

Tapa

Haapsalu

Rakvere

Kohtla-Järve

Valga Võru

Koeru

Tallinn Maardu

Keila

Haabneeme

Saue

TabasaluJüri

Kehra

Kose

PaldiskiKuusalu

tuvus piirkonnaga, kus elanikud igapäevaselt liiguvad ja tegutsevad. Nii otsustatigi eri osapool-te arvamusi arvestades, et parim variant on tõm-bekeskuste Eesti, kus piirkondlikud suuremad keskused moodustavad ühtse terviku neid ümb-ritseva tagamaaga.

Kui omavalitsusreformi seadus vastu võetakse, peavad omavalitsused otsustama, millise tõmbe-keskusega ühineda. See ei tähenda alati, et terve vald peab tervikuna liituma teise omavalitsusega.

„Küla või piirkond võib elanike soovi alusel lii-tuda ka teises suunas kui ülejäänud omavalitsus,“ sõnas Valner. „Linn, mis liitub mõne teise omava-litsusega, võib jääda edasi linnaks – ehk siis mitte muutuda vallaks –, kui uues üksuses on elanikke üle 5000 ning enam kui pooled neist elasid ka enne liitumist linnas.“

Ametnikud jäävad tööle uude omavalitsusse ning senistele vallavanematele ja linnapeadele pakutakse vähemalt kaheks aastaks nende kvalifi-katsioonile sobivat teenistuskohta moodustuvas omavalitsuses.

Uutes omavalitsustes saaks kasutada rohkem raha elanikele paremate teenuste pakkumiseks, tööle saaks võtta enam pädevaid valdkonna- spetsialiste. Kasvaks võimekus ja motivatsioon arendada piirkonna ettevõtlust ning aidata kaa-sa töökohtade loomisele. Uus seadus loodetakse vastu võtta tänavu.


Vabariigi aastapäevani said ministeeriumid esitada muudatusettepanekuid omavalit-suskorralduse reformi seaduseelnõusse, peagi läheb seadus valitsuse lauale. Järgmise

aasta jooksul saab selgeks, milliseid teisi seadusi veel tuleb muuta, et 2017. aasta sügisel elaksime tugevate omavalitsustega Eestis.

KETLIN RAUK

TEKST: „Protsess on veel pikk ja paljude karide-ga,“ ütles omavalitsusreformi projek-tijuht Sulev Valner.Valneri sõnul tuleb selleks, et elu ei koonduks vaid Tallin-na ja Tartu lähistele, tugevdada tee-

nuste mitmekesisust eeskätt teistes Eesti tõmbe- keskustes kogu neid ümbritseva piirkonna elani-ke jaoks.

„Tugevate omavalitsuste loomisele suunatud reformi üks eesmärk ongi tasakaalustada Eesti senist ebaühtlast piirkondlikku arengut,“ selgitas ta. „Seadus sätestab reformi elluviimise alused, tähtajad ja tõmbekeskuste loetelu. Muud detail-sed õigusaktide muudatusettepanekud esitatakse valitsusele hiljemalt 2016. aasta jaanuariks.“

Tulevaste omavalitsuste võimekuse tagab Valneri sõnul eelkõige nende piisav suurus ja kat-

KOVi-reform on valmis valitsusse jõudma

Vahetult enne vabariigi aastapäeva tegid 22 äri- ja ühiskonnategelast riigikogu erakondadele ettepaneku asuda korrastama Eesti haldussüs-teemi veel selle aasta jooksul. Nad toovad oma pöördumises välja, et tänane omavalitsusstruktuur on Eesti inimestele üle jõu käiv struktuur, mis ei suuda täita sellele pandud ootusi. „Nüüdseks on lõpuks valminud haldus-territoriaalse reformi läbiviimise pakett. Pakutu on piisav alus reformi käivitamiseks,“ seisis nende pöördumises.

Ühiskonnategelased toetavad reformi

KEVAD 2014 I 15


MOONIKA LEPP

TEKST:

VOLIS

Eesti esimese omavalitsusena küsis Tartu mullu sügisel elanikelt, kuhu peaks nende meelest osa linna 2014. aasta eelarvest kuluma. Kaasava eelarve pilootprojekt teostus tänu kohaliku omavalitsuse infosüsteemile VOLIS.

„Sellist otsedemokraatia vormi eelarve-raha jagamisel pole Eestis ega lähirii-kides kasutatud, aga sel moel saab kohalik kogukond kõige otsesemalt kaasa rääkida linnaelu küsimuste la-

hendamisel,” ütles Tartu linnavalitsuse avalike su-hete juht Lilian Lukka, kelle arvates on oluline elanike käest küsida, kuidas linna raha kasutada. „Linnaeelarve ongi ju meie ühine raha, mille ka-sutamise üle on lõppotsuseid esindusdemokraa-tiale omasel viisil teinud seni linnavolikogu.“

Tartu otsustas 140 000 eurot linnaeelarvest ku-lutada linnarahva pakutud projektidele. Üsna kii-resti sai selgeks, et kõige mõistlikum on kasutada VOLISt – keskkond oli juba olemas, seal on või-malik teha päringuid rahvastikuregistrisse, hää-letamiseks saab aga kasutada autentimist ID-kaardi abil. Nüüd soovitab Tartu ka teistel omavalitsustel kaasava eelarve planeerimiseks just VOLISt kasutada. „Seda eriti just siis, kui on plaanis korraldada sellisel moel hääletamine nagu Tartus,” ütles Lukka.

VOLISe projektijuht Henri Pook näeb, et tulevi-kus võiksid VOLISt kasutada kõik Eesti omavalit-sused. Tema sõnul toimib e-valitsus Eesti riigi tasandil juba ammu ja nüüd on aeg ka omavalit-sustel see samm astuda.

„VOLISe kasutamine annab inimestele täienda-vaid võimalusi kodukandi oluliste otsuste kujun-damises kaasa rääkida, teha omalt poolt ettepanekuid, tutvuda istungimaterjalidega ning jälgida ka volikogus toimuvaid arutelusid koduarvuti tagant lahkumata,“ selgitas Pook.

Seega aitab VOLIS volikogude tegevuse valija-tele läbipaistvamaks ning kergemini jälgitavaks muuta. Lisaks muudab VOLIS volikogude töö

paindlikumaks, sest kõik materjalid on volinikele kättesaadavad ühtses keskkonnas.

“Volikogu liige saab töös ja hääletamisel osale-da ka ise füüsiliselt istungitesaalis viibimata – olles näiteks haigena kodus, hõivatuna tööl või puhkusereisil,” ütles Pook.

VOLISega saab tutvuda aadressil www.volis.ee. VOLIS valmis regionaalministri valitsemisala tellimusel. VOLISe pilootmaakonnaks olnud Jõgevamaal on 13 KOVist kümme juba sõlminud VOLISe lepingu, neist seitse juba kasutab infosüsteemi.

aitab kaasavat eelarvet planeerida

Volikogu liikmed määravad perioodi, mille jooksul saavad kodanikud VOLISes arvamust avaldada, kuidas omavalitsuse raha kulutada. Ettepanekuid saavad vaadata teised elanikud, kes saavad anda toetushääli, näidates, mis läheb kõige rohkem korda, ja andes nõnda signaali poliitikutele. Need, kes on juba ettepanekuid teinud, saavad sellest sõpradele rääkida – nii tekib ühise asja eest väljas olijaid järjest juurde.

Et näha, kas toetushääli tõsiselt võetakse, saab hiljem veebis vaadata linnavolikogu istungi otseülekannet. Sealt on näha, kuidas teemasid arutatakse, kuidas jagunevad hääled otsustamisel ja kui palju selle juures arvestatakse ettepanekutele antud toetushääletega. Lisaks saab sealsamas tutvuda kõigi lisamaterjalidega.

HENRI POOKVOLISe projektijuht

Kuidas kasutada VOLISt kaasava eelarve tegemiseks?

Jaanuari lõpus avas uksed tuttuus Põlevkivi Kompetentsikeskus Ida-Virumaal. Peaaegu 4 miljonit eurot maksma läinud keskuse üks väljakutseid on meelitada

Ida-Virumaale noorteadlasi, kes taastaksid endised põlevkiviteaduse traditsioonid.

Uus keskus

„Meie laboris uuritakse erinevaid kütuseid, peamine rõhk on mõistagi põlevkividel. Laborist on läbi käinud peaaegu kõik maailma põlevkivid, mis on

arendajatele vähegi huvi pakkunud,“ ütles kom-petentsikeskuse infospetsialist Annely Oone. „Li-saks on meil laboris katsemootor, mille abil määratakse vedelkütuste ja määrdeõlide omadu-si, ning meie töötajad osalevad kütuselisandite väljatöötamisel.“

Põlevkivi Kompetentsikeskus loodab kokku viia teadlased ja ettevõtjad. Algajatel ettevõtjatel aidatakse leida vahendeid tootearenduseks ning pakutakse abi patentidega seotud küsimustes. Samuti korraldatakse konverentse, koolitus- ja koostööüritusi.

„Juba praegu võimaldame keemiaala-sest arendustööst huvitatud ettevõtjate-le laboriruumide ja -seadmete kasutamist ettevõtlusinkubaatoris,“ lau-sus Oone. „Praegu toetab ettevõtlusin-kubaator kahte meeskonda, kes töötavad oma ideede arendamise ja prototüüpimise kallal. Ettevõtlikud noored insenerid ja GARAGE48 on tulnud meile appi, et leida põlevkivi-sektorile uuenduslikke lahendusi.“

põlevkivi saladuste uurimiseks

REGITEKST:

16 I KEVAD 2014


Jaanuaris avatud Põlevkivi Kompetentsikesku-se uude hoonesse kolisid kütuse tehnoloogia tea-dus- ja katselaboratoorium, projekti käigus sisustati ka administratiivruumid ning arendus- ja katselaborid.

Keskuse partneriteks on Eesti suuremad üli-koolid, loomulikult põlevkivi valdkonna ette- võtted ja kohalikud omavalitsused. Projekt läks maksma 3,8 miljonit eurot, sellest 3,2 miljonit tuli Euroopa Regionaalarengu Fondist.

FOTOD: PÕLEVKIVI KOMPETENTSIKESKUS

Documents

Siseministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht REGI, talv 2014