Kolmas ühtekuuluvusaruanne veebruar 2004

ETRegionaalpoliitika

EUROOPA KOMISJON

Kolmas Kolmas ühtekuuluvusaruanneühtekuuluvusaruanne

veebruar 2004veebruar 2004

Vastastikune lähenemine, konkurentsivõime ja koostöö

Regionaalpoliitika

EUROOPA KOMISJON Detsember 2004ET

ET

22

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Ühtekuuluvusaruannete tähtsusÜhtekuuluvusaruannete tähtsus

• Iga kolme aasta järel analüüsib komisjon ühtekuuluvuse arengut ja osalemist selles poliitikas (Leping, art. 159)

• 1. aruanne (1996): sissejuhatus Agendale 2000

• 2. aruanne (2001): alustas arutelu laienemisjärgse ühtekuuluvuspoliitika üle

• 3. aruanne (veebruar 2004): esitas ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika reformiks pärast 2007. aastat

Kontekst

Regionaalpoliitika


ET

33

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Aruanne koosneb 4st osastAruanne koosneb 4st osast

1. Olukorra ja arengusuundade analüüs regioonides koos konkurentsivõime mõjuteguritega

2. Riiklike poliitikate panus ühtekuuluvusse

3. Ühenduse poliitikate panus

4. Ühtekuuluvuspoliitika mõju

Struktuur

Regionaalpoliitika


ET

44

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Finantsperspektiivid 2007-2013Finantsperspektiivid 2007-2013

Euroopa rikkuse edendamine – Laienenud liidu poliitilised väljakutsed ja eelarvevahendid ajavahemikus 2007-2013 Jooksvate kulutuste taseme hoidmine (1,24% ühenduse GNIst)

Komisjoni ettepanek: maksekohutused 1,22% ja 1,14%

Selge muutus finantsperspektiivides

Liidu neli poliitilist prioriteeti:

• säästev areng – konkurentsivõime, ühtekuuluvus (majanduskasvu ja tööhõive nimel)

• loodusressursside kaitse ja haldamine

• kodanikutunne, vabadus, turvalisus ja õiglus

• EL – globaalne partner

Finants-aspektid

Regionaalpoliitika


ET

55

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Meelespea:

ELi eelarve 2000-2006 Kohustuste ülemmäär aastas: € 108,5 miljardit EL25 jaoks, millest € 37 miljardit struktuursel tegevusele, 2004. a hindades

Finantsperspektiivid 2007-2013Kohustuste ülemmäär aastas: € 146,4 miljardit EL27 jaoks, millest € 48 miljardit struktuursele tegevusele,2004. a hindades (väljaarvatud maaelu arendus)

Regionaalpoliitika


ET

66

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

70000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

0.00

0.05

0.10

0.15

0.20

0.25

0.30

0.35

0.40

Kulutused maaelu arengule

Kulutused EL15s (vasak telg) % GNIst

Kulutused N12s (vasak telg) M iljoneid EUR (1999. a hindades)

BRU4711

Kulutused ühtekuuluvuspoliitikale, 2000-2013

Allikas: DG Regio

Kulutused EL15s kui % GNIst EL27s (parem telg)

Kulutused N12s kui % GNIst EL27s (parem telg)

% GNIst

Regionaalpoliitika


ET

77

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

ÜhtekuuluvuspoliitikaÜhtekuuluvuspoliitika

• Moodustab 34% ELi eelarvest (€ 336 miljardit ajavahemikuks 2007-2013, 2004. a hindades)

• Moodustab ligikaudu 0,41% ühenduse SKTst (koos maaelu arengu ja kalandusega: 0,46%)

• Ligikaudu suhtes 50-50 olemasolevate ja uute liikmesriikide vahel

• Üle ¾ eelarvest arengus mahajäänud piirkondadele ja liikmesriikidele

Kontekst

Kulutuste proportsioonid

Regionaalpoliitika


ET

88

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Struktuurifondide kulukategooriadStruktuurifondide kulukategooriad

Kontekst

Muu2%

Inimressursid23%

Tootlik keskkond34%

Infrastruktuur41%

4,3 Struktuurifondide eraldiste jaotus sihtala 1 piirkondades, kõik liikmesriigid, 2000-2006

Allikas: DG REGIO

Ajavahemikuks 2007-2013 + haldussuutlikkuse tugevdamine

Regionaalpoliitika


ET

99

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

VaatlustulemusedVaatlustulemused

• Ühtekuuluvusriikide märkimisväärne vastastikune lähenemine

• Üldine positiivne arengusuund sihtala 1 piirkondades

• Euroopa keskmisest kiirem SKT, tööhõive ja tootlikkuse kasv

• Majandusstruktuuride ja juhtimismeetodite moderniseerimine

• Parem valitsemine piirkondlikul tasandil

• Suurem piirkondlik koostöö Euroopa tasandil

I osa Olukord ja arengusuunad: mõningad tulemused

Regionaalpoliitika


ET

1010

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

-2,0

-1,0

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

-2,0

-1,0

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002

Hispaania

Portugal

Kreeka

Ühtekuuluvus 3

SKT kasv ühtekuuluvusriikidesSKT kasv ühtekuuluvusriikidesSKT kasv elaniku kohta Hispaanias, Portugalis ja Kreekas ajavahemikus 1998 - SKT kasv elaniku kohta Hispaanias, Portugalis ja Kreekas ajavahemikus 1998 -

2002 võrreldes keskmise SKT kasvuga EL15s2002 võrreldes keskmise SKT kasvuga EL15s

Regionaalpoliitika


ET

1111

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Tööpuuduse tase 1996-2001Tööpuuduse tase 1996-2001

Tööpuuduse tase EL15s, 1996 - 2002 (% tööjõust)

1996 2002

EL15 10,7 7,8

Allikas: Eurostat, LFS

7,4

Ühtekuuluvusriigid 17,0 9,6

Teised liikmesriigid 9,5 7,5

Kreeka 9,7 10,0

Hispaania 22,3 11,4

Iirimaa 11,9 4,3Portugal 5,1

I osa Olukord ja

arengusuunad

Regionaalpoliitika


ET

1212

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Euroopa ühtekuuluvuspoliitika või lihtne Euroopa ühtekuuluvuspoliitika või lihtne eelarveülekanne?eelarveülekanne?

Struktuuri-poliitika mõju

ja lisandväärtus

ELi ülekannete proportsioon põhilistele abisaajateleimpordiks teistest liikmesriikidest

17,4 %

18,9 %

26,7 %

35,2 %

42,6 %

14,7 %

0 10 20 30 40 50

Hispaania

Mezzogiorno

Uus Saksamaa Länder

Iirimaa

Portugal

Kreeka

Regionaalpoliitika


ET

1313

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Laienemise mõjuLaienemise mõju

• Ühenduse rahvastik kasvas 380lt 454 miljonini (EL 25) või 485 miljonini (EL 27)

• Uued liikmesriigid lisasid kasvudünaamikat (4% aastas 2,5% asemel EU 15s)

• SKT elaniku kohta langes: -12,5% EL 25; -18% EL 27 eurodes

I osa

Regionaalpoliitika


ET

1414

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Laienemise mõjuLaienemise mõju

• Vastastikuse lähenemise sihtala rahvastik kasvas 84 miljonilt 123 miljonini

• Piirkondadevaheline arengumahajäämus kahekordistus: sihtala 1 keskmine SKT moodustab 69%: uued liikmesriigid 46%

• Tööhõive määr EL 15s kasvas 60%-lt 64%-ni (1996 – 2002). Uues 10s liikmesriigis moodustas see 56%: (59% aastal 1999)

I osa

Regionaalpoliitika


ET

1515

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

0,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

120,0

140,0

160,0

180,0

200,0

LU IE DK NL AT UK BE FR SE FI DE IT ES CY EL PT MT SI CZ HU SK PL EE LT LV RO BG

Keskmine EU25

SKT elaniku kohta PPS 2002SKT elaniku kohta PPS 2002

Allikas: Eurostat, riiklikud aruanded

Indeks, EL25 = 100

I osa Olukord ja

arengu-suunad

Regionaalpoliitika


ET

1616

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

PiirkondlikPiirkondlikSKT 2001SKT 2001

I osa Olukord ja

arengu-suunad

SKT elaniku kohta (PPS), 2001

< 5050 - 7575 - 9090 - 100100 - 125>= 125Andmed puuduvad

Indeks, EL25 = 100

Allikas: Eurostat

Regionaalpoliitika


ET

1717

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Tööhõive määr 2002Tööhõive määr 2002

< 56

< 56,0 – 60,2

< 60,2 – 64,4

64,4 – 68,6

>= 68,6

Andmed puuduvad

% rahvastikust vanuses 15-64

Standard-hälve = 8,4

Allikas: Eurostat ja NSI

EL-27 = 62,4

Regionaalpoliitika


ET

1818

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Haridustase 2002Haridustase 2002

MADAL KESKMINE KÕRGE

% kogurahvastikust vanuses 25-64

< 19,219,2 – 28,028,0 – 36,836,8 – 45,6>= 45,6 Andmed puuduvad

EL-27 = 32,4Standardhälve

= 17,7

< 35,0535,05 – 43,3543,35 – 51,6551,65 – 59,95>= 59,95 Andmed puuduvad


= 16,59

< 13,6513,65 – 17,9517,95 – 22,2522,25 – 26,55>= 26,55Andmed puuduvad


= 8,57

Allikas: Eurostat, LFS)

Regionaalpoliitika


ET

1919

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Tööhõive kõrgtehnoloogias 2002Tööhõive kõrgtehnoloogias 2002

Piirkondliku konkurentsivõime

mõjutegurid

< 7,45

< 7,45 – 9,55

< 9,55 – 11,65

11,65 – 13,75

>= 13,75

Andmed puuduvad

Allikas: Eurostat

Keskmine = 10,6Standardhälve = 4,30

Regionaalpoliitika


ET

2020

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Riiklike poliitikate panusRiiklike poliitikate panus

• Riiklikud eelarved moodustavad keskmiselt 47% SKTst

• Ühtekuuluvuse eelarve moodustab 0,43% SKTst

• Riiklike eelarvete prioriteetideks on põhiteenused ja sissetulekute toetus

• Struktuurifondide eesmärgiks on piirkondliku lähenemise mõjutegurite parendamine ning füüsiliste ja iniminvesteeringute toetamine – ligikaudu 80% kogueraldisest

II osa

Erinevad lähenemised

majanduskasvu kiirendamisele

Regionaalpoliitika


ET

2121

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Ühenduse teiste poliitikate panusÜhenduse teiste poliitikate panus

• Suunatud lepingus määratud konkreetsetele eesmärkidele

• Ei ole alati suunatud ühtekuuluvusele kui eesmärgile

• Kuid olukord on paranenud

• Vajadus tugevdada kooskõla nende poliitikate ja ühtekuuluvuse eesmärgi vahel, eriti uute liikmesriikide korral.

III osa

Ühtekuuluvus-poliitika

edendamise vajadus

Regionaalpoliitika


ET

2222

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Ühtekuuluvuspoliitika mõjuÜhtekuuluvuspoliitika mõju

• Riiklike ja erasektorite investeeringute suurendamine abisaaja piirkondades (majanduskasv)

• Panus SKT suurendamisse(vastastikune lähenemine)

• Töökohtade loomine ja inimressursside potentsiaali maksimeerimine

• Füüsilise ja inimkapitali suurendamine

• Parem piirkondlik ja kohalik valitsemine

• Finantsstabiilsus üle 7 aasta

IV osa

Ressursside mobiliseerimine majanduskasvu edendamiseks

Regionaalpoliitika


ET

2323

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Uus partnerlus ühtekuuluvuse nimelUus partnerlus ühtekuuluvuse nimel

1. Seoses ühenduse prioriteetidega

2. Seoses laienemise ja ühtekuuluvuspoliitika kasvanud vastutusega

3. Hõlmab kõiki riike, piirkondi ja linnu – suurem subsidiaarsus

Poliitika reform

Järeldused

Regionaalpoliitika


ET

2424

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Reformi prioriteedid (I)Reformi prioriteedid (I)Esimene sihtala: vastastikune lähenemine Esimene sihtala: vastastikune lähenemine

ja konkurentsivõimeja konkurentsivõime

• Piirkonnad SKTga elaniku kohta alla 75% EL 25 keskmisest

• Statistilise efekti piirkonnad: SKT elaniku kohta alla 75% EL 15 keskmisest kuid üle 75% EL 25 keskmisest

• Riigid GNIga elaniku kohta alla 90% EL 25 keskmisest (Ühtekuuluvusfond)

• Juurdepääsetavuse eriprogramm OMRi jaoks

• Eelarve: ligikaudu 78% kogueelarvest

Poliitika reform

Järeldused

Regionaalpoliitika


ET

2525

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Reformi prioriteedid (II)Reformi prioriteedid (II)Teine sihtala: piirkondlik konkurentsivõime Teine sihtala: piirkondlik konkurentsivõime

ja tööhõiveja tööhõive• Ühtekuuluvuspoliitika liidu kõikide teiste piirkondade teenistuses –

ühenduse tsoonideks jaotamise kaotamineSisaldab kahte elementi:• esimene element: piirkondlik konkurentsivõime

- innovaatika ja teadmispõhine ühiskond- juurdepääsetavus ja üldise tähtsusega teenused- keskkond ja ohu ennetamine

koos linnade vastutuse delegeerimisega piirkondadele (URBAN+), ühenduse algatuste puudumine (Lissaboni ja Göteborgi strateegia)

• teine element: tööhõive - põhineb Euroopa tööhõivestrateegial - tööjõu kohanemisvõime,

- töökohtade loomine, - juurdepääs tööturule sotsiaalselt kaitsetutele isikutele

Eelarve: u 18% kogu SFst = jooksvad sihtalad 2 ja 3

Poliitika reform

Järeldused

Regionaalpoliitika


ET

2626

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Reformi prioriteedid (III)Reformi prioriteedid (III)Kolmas sihtala: Euroopa territoriaalne Kolmas sihtala: Euroopa territoriaalne

koostöökoostöö

INTERREGi edu, ühenduse lisandväärtus võimaldab kogu liidu harmoonilist ja tasakaalustatud integratsiooni

• Piirialad, sh merepiirid

• Piiriülene koostöö (liikmesriigid esitavad ettepanekuid 13 olemasoleva INTERREG III B tsooni muutmiseks)

• Piirkondadevaheline koostöö (ka põhitegevuse raames)

• Väline piiriülene koostöö – seotud uue Euroopa naabruskonna ja partnerluse rahastamisvahendiga, koos mitmeaastase programmeerimise ja täpselt ühe rahastamisvahendiga

Eelarve: ligikaudu 4 % kogueelarvest

Poliitika reform

Järeldused

Regionaalpoliitika


ET

2727

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Rakendussüsteem:Rakendussüsteem: evolutsioon, aga mitte revolutsioonevolutsioon, aga mitte revolutsioon

• Sellele poliitikale edu toonud põhimõtete kinnitamine –mitmeaastane programmeerimine, partnerlus, hindamine, kaasfinantseerimine, jagatud vastutus n+2 reeglist ja ettemaksete süsteemist kinnipidamine

• Lihtsustamine: Rahastamisvahendite arvu vähendamine: 3, aga mitte 6 koos ainult ühe fondi programmidega Selgem vastutuse jaotus säästva arengu poliitikaga Programmietappide arvu vähendamine (poliitika dokument igalt liikmesriigilt, rakenduskavad) Finantsjuhtimise lihtsustamine (prioriteediteljed) Kontroll: proportsionaalsuse rakendamine, lepingud

• Strateegilisem lähenemine: Poliitiline arutelu nõukogus, EP arvamus, komisjoni mandaat, kevadel nõukogule esitatav aastaaruanne

Poliitika reform

Järeldused

Regionaalpoliitika


ET

2828

Kolmas ühte-

kuuluvus-aruanne

Planeeritud ajakavaPlaneeritud ajakava

10. ja 11. mai 2004: Euroopa ühtekuuluvusfoorum, Brüssel

Juuli 2004: Komisjon kinnitab õigusaktid

2005. aasta lõpp: Nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsus

2006: Programmide ettevalmistamine ajavahemikuks

2007–2013

1. jaan. 2007: Algab rakendamine

Järgmised etapid

Documents

Kolmas ühtekuuluvusaruanne veebruar 2004