KEILA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA …...Survekanalisatsioonitrassi teostusjoonis, 2016;-REIB OÜ töö nr TX-1167: Keila- Joa Sanatoorne Internaatkool. Kanalisatsiooni- ja veetrassi inventariseerimine,

KEILA VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2017—2029

Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

2 (81)

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 42 OLUKORRA KIRJELDUS............................................................................................... 5

2.1 Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed .................................................. 52.1.1 Veemajanduskava.......................................................................................... 52.1.2 Omavalitsuse arengukava.............................................................................. 72.1.3 Planeeringud.................................................................................................. 82.1.4 Vee erikasutusload....................................................................................... 112.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava ................................................. 122.1.6 Reoveekogumisalad..................................................................................... 13

2.2 Keskkonna ülevaade..............................................................................................142.2.1 Üldandmed................................................................................................... 142.2.2 Looduskeskkond .......................................................................................... 152.2.3 Tehiskeskkond ............................................................................................. 20

2.3 Omavalitsuste vahelised halduslepingud................................................................202.3.1 Haldusleping Harku vallaga.......................................................................... 202.3.2 Haldusleping Keila linnaga ........................................................................... 21

2.4 Sotsiaalmajanduslik ülevaade ................................................................................212.4.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad...................................... 232.4.2 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime .................................................. 23

2.5 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel..................................................................243 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ..................................................24

3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................243.1.1 Tuletõrje veevarustus................................................................................... 26

3.2 Sademeveekanalisatsioon......................................................................................263.3 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide ülevaade ...........................27

3.3.1 Klooga alevik................................................................................................ 273.3.2 Keila-Joa alevik (sh ka Türisalu küla) ........................................................... 303.3.3 Karjaküla alevik ............................................................................................ 343.3.4 Laulasmaa küla............................................................................................ 363.3.5 Lehola küla................................................................................................... 383.3.6 Tuulna küla .................................................................................................. 413.3.7 Kulna küla .................................................................................................... 433.3.8 Lohusalu küla............................................................................................... 433.3.9 Kloogaranna küla ......................................................................................... 453.3.10 Meremõisa küla............................................................................................ 463.3.11 Valkse küla................................................................................................... 483.3.12 Käesalu küla ................................................................................................ 483.3.13 Kersalu küla ................................................................................................. 48

3.4 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted ........................................494 ÜVK ARENDAMINE ......................................................................................................50

4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused..............................................................504.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine .....................................................52


3 (81)

4.3 Vee-ettevõtluse areng ............................................................................................534.3.1 Perspektiivsed reoveekogumisalad .............................................................. 53

4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos...........................................................................544.5 Töömahtude loendid...............................................................................................574.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade.......................57

4.6.1 Klooga alevik................................................................................................ 574.6.2 Keila-Joa alevik ............................................................................................ 594.6.3 Karjaküla alevik ............................................................................................ 604.6.4 Laulasmaa-Käesalu küla .............................................................................. 614.6.5 Kloogaranna-Tuulna-Illurma külad................................................................ 624.6.6 Lehola küla................................................................................................... 644.6.7 Lohusalu küla............................................................................................... 644.6.8 Valkse küla................................................................................................... 654.6.9 ÜVK arendamise kokkuvõte ......................................................................... 65

5 FINANTSANALÜÜS......................................................................................................685.1 Veetarbimine ja reovete puhastamine ....................................................................685.2 Finantsanalüüsi eesmärgid.....................................................................................695.3 Finantsprognoosi lähtekohad ja eeldused ..............................................................69

5.3.1 Metoodika .................................................................................................... 695.3.2 Ajahorisont ................................................................................................... 705.3.3 Makromajanduslikud eeldused..................................................................... 705.3.4 Diskontomäär............................................................................................... 705.3.5 ÜVK investeeringute jääkväärtus ................................................................. 71

5.4 ÜVK investeeringute tulud......................................................................................715.5 Tariifiprognoos .......................................................................................................715.6 ÜVK investeeringute kulud .....................................................................................72

5.6.1 Muutuvkulud................................................................................................. 725.6.2 Püsikulud ..................................................................................................... 73

5.7 Finantsanalüüsi tulemused.....................................................................................735.7.1 Tegevusrentaablus....................................................................................... 745.7.2 Puhasrentaablus .......................................................................................... 74

6 LISAD...............................................................................................................................6.1 Vee-ettevõtjate määramise otsused ..........................................................................6.2 Veeanalüüside tulemusedInvesteeringute maksumused ...........................................6.3 Joonised....................................................................................................................6.4 Kooskõlastused.........................................................................................................


4 (81)

1 SISSEJUHATUS

Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVK arengukava) ondokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ningarengut järgneval 12 aastal.Käesolevas arengukavas on kasutatud varasemalt koostatud ÜVK arengukavas toodudajakohaseid andmeid ja kirjeldusi.Piirkonnad mida antud töös käsitletakse on valitud järgnevate kriteeriumite alusel:- piirkond jääb keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse;- piirkonnas on käesoleval hetkel ühisvee- ja/või –kanalisatsioonisüsteem;- tiheasustusalasid, reostuskoormusega üle 50 ie.

Käesolev arengukava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive:- Klooga alevik (Klooga reoveekogumisala reg kood RKA0370061)- Keila-Joa alevik (Türisalu reoveekogumisala reg kood RKA0370008)- Karjaküla alevik (Karjaküla reoveekogumisala reg kood RKA0370059)- Laulasmaa küla (Laulasmaa reoveekogumisala reg kood RKA0370583)- Lehola küla (Lehola reoveekogumisala reg kood RKA0370060)- Tuulna küla (Tuulna reoveekogumisala reg kood RKA0370590)- Kulna küla- Kloogaranna küla- Lohusalu küla (Lohusalu reoveekogumisala reg kood RKA0370577)- Meremõisa küla- Valkse küla- Käesalu küla- Illurma küla- Kersalu küla

Harku vallas asuva Türisalu küla (Türisalu reoveekogumisala reg kood RKA0370008) osas onkäsitletud vaid olemasolevaid ÜVK süsteeme, süsteemide arendamise lahendused ontoodud Harku valla ÜVK arendamise kavas.Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajandusekorraldamine Keila valla asulates peab toimuma kooskõlas käesoleva ÜVK arengukavagafikseeritud tingimuste ja nõuetega.Käesolev Keila valla ÜVK arengukava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuganing muude õigusaktidega.ÜVK arendamise kava koostamisel osalenud meeskond:Kadi Rajala-Pihl projektijuht, tehniline konsultant;Marge Simo finantskonsultant.


5 (81)

2 OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed

Arendamise kava koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest allikatest:Normdokumendid ja õigusaktid:- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;- Veeseadus;- Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded;- EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;- EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;- EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk.

Infoallikad:- Maa-ameti kodulehekülg: geoportaal;- Keskkonnaameti kodulehekülg: keskkonnaregistri avalik teenus; keskkonnalubade

infosüsteem;- Keila valla kodulehekülg;- Terviseameti kodulehekülg: vee terviseohutuse infosüsteem.

Arengudokumendid:- Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava;- Keila valla arengukava 2015-2022;- Keila valla üldplaneering, kehtestatud 13.10.2005;- Keila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2025.

Varem koostatud või koostamisel olevad projektid:- OÜ Alkranel „Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade

ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused“Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu, 2016;

- AS Infragate Eesti töö nr KE18/12-16: Keila valla rannikuala küladekanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused, 2016;

- Romgis OÜ töö nr A16/SP1: Lohusalu küla veetrassi projekti muudatus, 2016;- Romgis OÜ töö nr A16-25: Lohusalu küla, Lohusalu tee 129-151, Nabe tn ja Hüübu

tn, 2016;- Kiirvool OÜ töö nr 209/15: Karjaküla aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike

rekonstrueerimise tehnoloogiline projekt, 2015;- Kiirvool OÜ töö nr 141A/12: Keila vallas Keila-Joa reoveepuhasti merelasu uuring,

2012.Teostusjoonised:- Romgis OÜ töö nr A16-03: Lohusalu küla, Lohusalu tee 115-129 veetorustiku

teostusmõõdistus, 2016;- Raxoest OÜ töö nr TE-15-16: Karjaküla, Keila vald, Harju maakond

Survekanalisatsioonitrassi teostusjoonis, 2016;- REIB OÜ töö nr TX-1167: Keila- Joa Sanatoorne Internaatkool. Kanalisatsiooni- ja

veetrassi inventariseerimine, 2016.

2.1.1 Veemajanduskava

Keila vald jääb Lääne-Eesti vesikonna territooriumi koosseisu. Vesikond või alamvesikond onvalgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee võirannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala.


6 (81)

Joonis 2.1. Keila valla asukoht alamvesikonna kaardil

Valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne–Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. jaanuaril2016. a. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii veeseadusest kui ka EL-iveepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ).Veemajanduskava annab ülevaate inimtegevuse mõjust veele, veekogude seisundihinnangutest, vee kasutuse majandusanalüüsist, vee majandamise eesmärkidest jaeesmärkide elluviimiseks ette nähtud meetmekavast. Veemajanduskava elluviimistkoordineerib Keskkonnaamet.Lääne–Eesti veemajanduskavas on Keila valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniarendamisega seotud järgmised punktid:Pinnavesi.Keila valla alale jääb kolm vooluveekogu, mida on veemajanduskavas käsitletud.Keila jõgi on jagatud kolmeks veekogumiks, mille piirideks on Atla jõgi ja Keila juga.Veemajanduskavas on hinnatud Keila_3 (kuni Altja jõeni) veekogumi koondseisund nii 2013kui ka 2014 a-l „heaks“ ning Keila_2 (Altja jõest Keila joani) ja Keila_1 (Keila joast suudmeni)seisund „kesiseks“. Keila_2 veekogumi (Keila jõgi Atla jõest Keila joani) halva seisundipeamiseks põhjuseks on Salutaguse pärmitehase tööstusheitvee koormus, aga ka teistetööstusettevõtete heitvesi, põllumajanduskoormus (hajukoormus ja jõe ülemjooksul asuvadsuurfarmid) ja paisud. Keila_2 veekogumi seisundiklassi parandamine „heaks” on saanudpikendatud aja kuni aastani 2027. Keila_1 veekogumi puhul on seatud keskkonnaeesmärgikshoida koondseisundiklassi tasemel „kesine“ ja mitte lasta sel halveneda.Vasalemma jõgi on jagatud kaheks veekogumiks, mille piiriks on Munalaskme oja.Veemajanduskavas on hinnatud mõlema Vasalemma veekogumi koondseisund nii 2013 kuika 2014 a-l „halvaks“. Vasalemma_2 veekogumi seisundiklassi parandamine „heaks” onsaanud pikendatud aja kuni aastani 2027. Vasalemma_1 veekogumi puhul on seatud


7 (81)

keskkonnaeesmärgiks hoida koondseisundiklassi tasemel „kesine“ ja mitte lasta selhalveneda.Treppoja veekogumi koondseisund on veemajanduskavas hinnatud 2013 a „heaks“ ning2014 a „kesiseks“. Kavas on seatud keskkonnaeesmärgiks saavutada 2021 a veekogumiseisundiklassiks hinnang „hea“.Keila vallas asub üks veemajanduskavas käsitletud seisuveekogu: Klooga järv.Klooga järve veekogumi koondseisund on veemajanduskavas hinnatud nii 2013 kui ka 2014a-l „heaks“. Keskkonnaeesmärgiks on hoida veekogumiseisund tasemel „hea“.Keila valda ääristab üks rannikuveekogum:Pakri lahe rannikuvee veekogumi koondseisund on veemajanduskavas hinnatud nii 2013 kuika 2014 a-l „kesiseks“. Keskkonnaeesmärgiks on hoida veekogumiseisund tasemel „kesine“.PõhjavesiKeila vallas kasutatakse ühisveevarustuses põhjavett Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist(03§2013) ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas (04§2013).Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi koondseisundiklass on veemajanduskavas hinnatudheaks (2013 a andmete põhjal).Kambriumi-Vendi põhjaveeveekogumi koguseline seisund on hinnatud heaks:„Põhjaveekogumi looduslik põhjaveeressurss on väiksem kui põhjavee tarbimine, kuidkogumi põhjaveetase on viimastel aastatel tõusnud“.Põhiline koormus, mis mõjub Kambriumi-Vendi põhjaveekogumile, on veevõtt: „Kambriumi–Vendi põhjaveekogum on Tallinna ja Põhja-Harjumaa peamine põhjaveelineveevarustusallikas. Veevõtu edasine suurenemine võib põhjustada merevee sissetungi, misomakorda suurendab kloriidide sisaldust põhjavees ning võib muuta põhjavee joogiveenakasutamiskõlbmatuks. Samuti on intensiivse veevõtuga piirkondades soolase vee sissetungioht soolakat vett sisaldavast aluskorrast“.Kambriumi-Vendi põhjaveekogum on hinnatud veemajanduskavas ohustatuks, mis tulenebpõhjaveekogumi keemilisest seisundist. Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi keemiliseseisundi kokkuvõte veemajanduskavas: „Põhjaveekogum on ohustatud. Kloriidide läviväärtuson viies seirekaevus ületatud ja kolmes seirekaevus esineb oluline kloriididekasvusuundumus“.Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi koondseisundiklass on veemajanduskavashinnatud heaks (2013 a andmete põhjal).Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveeveekogumi koguseline seisund on hinnatud heaks:„Enamikus puurkaevudes on põhjaveetase stabiilne ning veevõtt on vähenenud. Enamikuspuurkaevudes ei ole veetaseme muutused ja veevõtt põhjustanud soolase vee või muu veesissetungi“.Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi keemilise seisundi kokkuvõte veemajanduskavas:„Esineb üksikuid kloriidide sisalduse kasvusuundumusi lõunapoolsetes seirekaevudes“.

2.1.2 Omavalitsuse arengukava

Keila valla arengukava aastateks 2015-2022 on kinnitatud 30.01.2015.a. Keila Vallavolikogumäärusega nr 33.Valla arengukava on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvalt kohustuslikomavalitsuse lähiaastate tegevusi kavandav arengudokument, mida viiakse ellutegevuskavas sisalduvate tegevuste, projektide ja eelarve kaudu. Keila valla arengukavapeamine eesmärk ongi valla elu kujundamine soovitud suunas, kasutades piiratud vahendeidläbimõeldult ja sihipäraselt ning aidates leida juurde uusi vahendeid.


8 (81)

Arengukavaga on määratud Keila valla territooriumil tulevikku orienteeritud tasakaalustatudareng, mis säilitaks olemasoleva elukeskkonna ja looks võimalused sihipäraseks arenguks.Vastavalt valla arengukavale on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arenguvajadusteks trassiderekonstrueerimine, I ja II etapi elluviimine.Arendustegevuse üheks põhisuunaks ja eesmärgiks on vallaelanike vajadusi rahuldavadkommunaalteenused, mille üheks alameesmärgiks on toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatus tiheasustusaladel ja joogivee hea kvaliteet.

2.1.3 Planeeringud

2.1.3.1 ÜldplaneeringOÜ Maaplaneeringud koostas aastatel 2003-2005 a Keila valla üldplaneeringu. Miskehtestati Keila Vallavolikogu otsusega nr. 259/1005 13.10 2005.a.Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttesaluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi on luualäbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikele elu-ja töökohad, teenindus, hea elukeskkond ning ettevõtjatele võimalikult heaettevõtluskeskkond.Üldplaneeringus on toodud ka ühisveevarustuse- ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamiseprogramm, millega on ka käesolevas töös arvestatud.

2.1.3.2 DetailplaneeringudDetailplaneering on planeering, mis koostatakse asula territooriumi väiksema osa kohta.Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele.Keila vallas on ÜVK-ga piirkondades viimase 3 a jooksul kehtestatud 9 detailplaneeringut.Allolevas tabelis on toodud neist ülevaade. ÜVK-ga seotud detailplaneeringutega alad onkantud ka joonisele.


9 (81)

Tabel 1. Aastatel 2014-2016 kehtestatud detailplaneeringud Keila valla ÜVK alalOtsusekuupäev Otsuse nr Nimetus Asukoht Pind DP eesmärk Seotus ÜVK-ga

14.10.2015 Korraldus601 Aru I Valkse

küla 86 225 m²

Maatulundusmaasihtotstarbelisekinnistu jagamineelamukruntideks,millele määrataksehoonestusalad jaehitusõigus.Liikluskorraldusepõhimõtted jatehnovõrkudepaiknemiseasukohad.Lahendataksepiirkonna üldineheakord ja haljastus.

V: liitumispunkt Keilalinnas Kanarbiku tn-l.K: liitumispunkt Keilalinnas Kanarbiku tn-l.

30.09.2016 Otsus300/0916

Keila-JoaalevikusRiigimaanteegaT-11390, Posti,Pargi allee jaKose tänavateganing Keila jõegapiirnev maa-ala

Keila-Joaalevik 5.21 ha

Alevikutasakaalustatudarengu tagamiseksvajaliku avaliku ruumija selle elementidekavandamine, Keila-Joa piirkonnakülastusobjekteteenindavateparkimiskohtadeplaneerimine,haljasaladekavandamine, vabaaja veetmist jarekreatiivset tegevustvõimaldava taristuloomine, milleeelduseks on maa-alamunitsipaliseerimine.

V: puudubK: puudub

30.09.2015 Otsus206/0915

Kellasalu kinnistuja lähiala (Suvila466, Suvila 467,Suvila 468 jaKarukella müdetailplaneering)

Laulasmaaküla 6 1679 m²

SA RahvusvaheliseArvo Pärdi Keskusehoonetele krundimoodustamine jaehitusõigusemääramine, avalikuskasutuses olevateteede transpordimaakrundi moodustamine,juurdepääsu teede,parkimise ningtehnovõrkudegavarustamiselahendamine.

V: puudubK: puudub


10 (81)

Otsusekuupäev Otsuse nr Nimetus Asukoht Pind DP eesmärk Seotus ÜVK-ga

30.10.2015 Otsus208/1015

Kloogarannaranna-ala

Kloogaranna küla 31.13 ha

Ranna-alalejätkusuutliku jakeskkonnasõbralikuäri- ja puhkepiirkonnarajamine. Avalikkuranda teenindavinfrastruktuur, perelesuunitletud teemaparkja majutus- ningtoitlustusasutus.Moodustatakse 13krunti.

V: puudubK: puudub

25.02.2015 Korraldus91

Männimäe, Allika1 ja Allika 2kinnistutedetailplaneering

Meremõisaküla 25 330 m²

4 elamu krundimoodustamine jaehitusõiguse,määramine, 1liiklusmaa krundimoodustamine ningjuurdepääsuteelahendamine

V: veevarustus onlahendatud MTÜMeremõisaveevarustussüsteemist.K: puudub

25.02.2015 Korraldus90

Pae müdetailplaneering

Laulasmaaküla 1.04 ha

Määrata kinnistutepiirid, ehitusjooned,ehituskeelualad,funktsioonid,ehitusalused pinnad.

V: puudubK: puudub

28.08.2015 Otsus199/0815 Pähklioru Valkse

küla 114 322 m²

Moodustada elamu-,äri-, sotsiaal-,maatulundus-,tootmis- jatranspordimaasihtotstarbega krundidja määratamoodustatavatelekruntidele ehitusõigus

V: Planeeritav alaasub AS Keila Vesiteeninduspiirkonnas.Ühendus rajatakseOÜ Herterosvalduses olevaleveetorustikule.K: Planeeritav alaasub AS Keila Vesiteeninduspiirkonnas.Ühendus rajatakseOÜ Herterosvalduses olevalekanalisatsioonitorustikule.

23.03.2016 Korraldus179 Rannaroosi tee 1 Laulasmaa

küla 15 139 m²Kruntimine jaehitusõigusemääramine

V: Läbi Mikuväikekoht 15 kinnisturajatakseühendus AÜ MikuveetrassigaK: puudub

22.07.2014 Korraldus524

Rätsepa IIImaaüksuse jaosaliselt Toomaüldmaa janendevahelejääva jätkuvaltriigimaadetailplaneering

Meremõisaküla 39 325 m²

Maaüksuste jagamineja uutele kruntideleehitusõigusemääramine

V: puudubK: puudub


11 (81)

2.1.4 Vee erikasutusload

Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks 2017 jaan. seisuga keskkonnaametväljastanud Keila vallas 26 kehtivat vee erikasutusluba:Tabel 2 Vee erikasutusloadLoa reg.nr Vee erikasutaja Kehtivuse algus Kehtivuse lõppL.VV/321443 BREM Kinnisvarahooldus OÜ, 10327044 02.03.2012 01.03.2017*L.VV/323087 Juku AÜ, 80141789 16.05.2013 15.05.2018L.VV/323433 AÜ Aida, 80007878 01.07.2013 30.06.2018L.VV/323491 AÜ Luule, 80014559 01.09.2013 31.08.2018L.VV/323696 AÜ Käesalu, 80111305 01.10.2013 30.09.2018L.VV/323896 OÜ Samirte, 10221222 01.12.2013 30.11.2018L.VV/324371 AÜ Pauli, 80106480 01.01.2014 31.12.2018L.VV/324156 Aktsiaselts Lahevesi, 11492271 01.02.2014 31.01.2019L.VV/325131 Laulasmaa Invest OÜ, 11937098 14.09.2014 13.09.2019L.VV/325368 AS Jiffy Products Estonia, 10053049 07.10.2014 15.06.2019L.VV/325555 AÜ Astangu, 80022286 01.12.2014 31.12.2030L.VV/326368 Balti Karusnahk AS, 10076872 12.06.2015L.VV/326396 Oomega -T AÜ, 80004727 12.06.2015 31.12.2030L.VV/326423 Teras AÜ, 80071929 01.07.2015 31.12.2030L.VV/326609 Eurotann OÜ, 10304860 30.07.2015 31.12.2030L.VV/326586 Tornimäe AÜ TM Loodus, 80017517 01.09.2015 31.12.2030L.VV/326697 AÜ Laulasmaa Miku, 80131006 02.10.2015 31.12.2030L.VV/327507 Aktsiaselts Lahevesi, 11492271 02.04.2016 01.04.2021L.VV/327596 AÜ Tornimäe Eva, 80122604 16.05.2016 31.12.2030L.VV/327725 AÜ Mareka, 80088196 27.05.2016 27.05.2021L.VV/327683 SÜ Metsapiiga, 80043377 01.06.2016 31.12.2030L.VV/328010 Keila Vallavalitsus, 75025710 20.07.2016L.VV/328062 OÜ Niitvälja Tallid, 11148384 01.08.2016 31.12.2030L.VV/328151 AS Nordic Contractors, 10359185 21.09.2016 31.12.2030L.VV/321176 Lohusalu AÜ, 80018729 13.12.2016 31.12.2030L.VV/321179 Eesti Noorsootöö Keskus, 70005312 16.12.2016

Märkus:

* - 14.02.2017 pikendati vee erikasutusloa kehtivust kuni 30.06.2017

Erikasutuslubadega on lubatud põhjaveevõtt Keila vallas järgmine:Tabel 3. Lubatud põhjaveevõtt

Vee erikasutaja Puurkaevukatastri nr Veehaarde nimetus Põhjavee-kihi kood

Lubatudveevõtt(m³/a)

Lohusalu AÜ 11543 Lohusalu AÜ O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 4 800Eesti NoorsootööKeskus 600 Klooga laager C-V -- Kambrium-Vend 7 400

BREMKinnisvarahooldus OÜ 585 Lohusalu pansionaat O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 2 400

Juku AÜ 11483 Juku O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 6 000AÜ Aida 1139 AÜ Aida pk C-V -- Kambrium-Vend 11 000AÜ Luule 657 AÜ Luule pk O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 11 500

AÜ Käesalu 529 AÜ Lõuna-Käesalukaev C-V -- Kambrium-Vend 1 600

OÜ Samirte 1428 Lehola pk (1428) O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 7 200AÜ Pauli 669 AÜ Pauli pk (669) O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 4 750

AS Lahevesi

666; 9509 Karjaküla kaevudegrupp C-V -- Kambrium-Vend 48 000

51874 Keila-Joa 2 puurkaev C-V -- Kambrium-Vend 40 000591 Keila-Joa (591) C-V -- Kambrium-Vend 8 000

14195; 1118 Klooga kaevude grupp C-V -- Kambrium-Vend 60 0001402 Lehola 1 (1402) O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 24 000


12 (81)

Vee erikasutaja Puurkaevukatastri nr Veehaarde nimetus Põhjavee-kihi kood

Lubatudveevõtt(m³/a)

582 Lohusalu (582) C-V -- Kambrium-Vend 28 000662 Keila-Joa puhkeala 3 C-V -- Kambrium-Vend 8 800

606 (reserv) Meremõisa puhkeala 1 C-V -- Kambrium-Vend 2 400639 (reserv) Meremõisa puhkeala 2 C-V -- Kambrium-Vend 2 400

Laulasmaa Invest OÜ 584 Laulasmaa puhkekodu C-V -- Kambrium-Vend 38 800AÜ Astangu 339 Astangu C-V -- Kambrium-Vend 6 100Oomega -T AÜ 11406 Oomega-T C-V -- Kambrium-Vend 5 100Teras AÜ 583 AÜ Teras C-V -- Kambrium-Vend 4 650Eurotann OÜ 15346 Eurotann C-V -- Kambrium-Vend 22 700Tornimäe AÜ TMLoodus 11539 AÜ Loodus C-V -- Kambrium-Vend 3 000

AÜ Laulasmaa Miku 16632 Laulasmaa Miku C-V -- Kambrium-Vend 7 2001585 (reserv) Laulasmaa O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 4 000

AÜ Tornimäe Eva 663 Meremõisa C-V -- Kambrium-Vend 5 900

AÜ Mareka 11482 Laulasmaa (11482) O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 7 200658 Laulasmaa (658) O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 7 200

SÜ Metsapiiga 4636 Tuulna C-V -- Kambrium-Vend 10 400OÜ Niitvälja Tallid 1377 Niitvälja tallid O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 4 000AS Nordic Contractors 576 Lohusalu sadam C-V -- Kambrium-Vend 8 600MTÜ Ranna Kinnistud 16071 Lahepere I (16071) C-V -- Kambrium-Vend 9 000

KokkuO-C -- Ordoviitsium-Kambrium 83 050C-V -- Kambrium-Vend 339 050Kokku 422 100

Vee erikasutuslubadega on Keila vallas kehtestatud järgmised puhastiga seotud väljalaskudelubatud saasteainete kogused ning vooluhulgad:Tabel 4. Puhastiga seotud väljalaskude lubatud heitveekogused ja saasteaine sisaldused

Vee erikasutajaEesti

NoorsootööKeskus

LaulasmaaInvest OÜ AS Lahevesi

Suubla nimetus pinnas Laulasmaaoja

Neemekraav

Kloogajärv Keila jõgi Lohusalu

lahtLehola

oja

Puhasti nimi Kloogarannanoortelaager

Laulasmaapuhkekodu

Keila-Joapuhkeala Klooga Karjaküla Keila-

Joa Lehola

Lubatud vooluhulk(m3/aastas) 55 200 21 600 32 400 14 400 136 800 20 000

Suurimlubatudsaasteainesisaldus(mg/l)

BHT7 40 25 25 25 25 15 25Heljum 35 35 35 35 35 25 35KHT 150 125Püld 2 2 2 2 1 2Nüld 60 60 60 60 45 60

2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava

Eelmise ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014 - 2025 koostati2013 aastal ning kinnitati 2014 a alguses. Käesolevas arengukavas on kasutatud sellesdokumendis toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi.Eelmises arendamise kavas nägi investeeringute kava ette alljärgnevate tööde teostamise:Tabel 5. Eelmise ÜVK arendamise kava realiseerimise mahtAsula Tegevus Etapp Teostatus Märkused

KarjakülaKanalisatsioonipumpla jasurvetorustiku rajamineKeila linna

I 100%


13 (81)

Asula Tegevus Etapp Teostatus MärkusedÜVK torustikerekonstrueerimine II 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK I

etapis (projekt nr PR-1)

Keila-Joa ÜVK torustike rajamine I 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK Ietapis (projekt nr PR-3)

KloogaÜVK torustikerekonstrueerimine jarajamine

II 0%Sisaldub käesoleva ÜVK AK IIetapis (projekt nr PR-6) ja III etapis(projekt nr PR-10)

Lehola

Kanalisatsioonisurvetorustikurekonstrueerimine

I 100%

ÜVK torustikerekonstrueerimine II 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK II

etapis (projekt nr PR-7)

LohusaluVeetorustikurekonstrueerimine ja ÜVKsüsteemide rajamine

II 0%Sisaldub käesoleva ÜVK AK Ietapis (projekt nr PR-2) ja III etapis(projekt nr PR-9)

Laulasmaa ÜVK süsteemide rajamine I 0%Sisaldub käesoleva ÜVK AK Ietapis (projekt nr PR-4)

ÜVK süsteemide rajamine II 0%Meremõisa ÜVK süsteemide rajamine II 0%Käesalu ÜVK süsteemide rajamine II 0%Kloogaranna ÜVK süsteemide rajamine II 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK III

etapis (projekt nr PR-11)Tuulna ÜVK süsteemide rajamine II 0%Illurma ÜVK süsteemide rajamine II 0%

2.1.6 Reoveekogumisalad

Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke võimajandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks võiheitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga.Keila valla territooriumile jääb 8 kinnitatud reoveekogumisala:Tabel 6 Reoveekogumisalad

Keila valla asula ReoveekogumisalaReg.kood Tüüp Nimetus Pindala (ha) Koormus (ie)

Keila-Joa alevik RKA0370008 Üle 2 000 ie Türisalu* 197,5 3 250Laulasmaa, Kloogaranna,Tuulna, Käesalu, Illurma külad

RKA0370590 Alla 2 000 ie Tuulna 105 1 000RKA0370583 Üle 2 000 ie Laulasmaa 249,8 4 621

Klooga alevik RKA0370061 Alla 2 000 ie Klooga 61 1 050Lohusalu küla RKA0370577 Alla 2 000 ie Lohusalu 38 750Lehola küla RKA0370060 Alla 2 000 ie Lehola 18 450Karjaküla alevik, Tõmmiku küla RKA0370059 Alla 2 000 ie Karjaküla 21 350Kulna küla, Ohtu küla RKA0370062 Üle 2 000 ie Keila** 450 13 550

Märkus:

* - Türisalu RKA asub suuremas osas Harku valla territooriumil, vaid 16% (35ha) sellest jääb Keila valda

** - Keila reoveekogumisalasse jääb Kulna ja Ohtu külast kummaski 2 kinnistut. Nende piirkondade ÜVKarendamist käsitletakse Keila linna ÜVK arendamise kavas.

Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem aladele kehtivad vastavaltveeseadusele järgmised punktid:- peab olema tagatud ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks

reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse;- kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri

kulutusi, võib kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid;- reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja

koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohalikuomavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratudpurgimissõlme;


14 (81)

- kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine jaheitvee pinnasesse immutamine keelatud;

- alal on lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhastiühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest.

Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie aladele kehtivad vastavaltveeseadusele järgmised punktid:- Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni

väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korraltuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine;

- Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitajakoguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohalikuomavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratudpurgimissõlme;

- Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon,võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemaltbioloogiliselt puhastatud reovett.

2.2 Keskkonna ülevaade

2.2.1 Üldandmed

Keila vald asub Harju maakonna lääneosas, Tallinnast loodes Soome lahe rannikul. Vallapindala on 179 km². Naabriteks on idas Harku ja Saue vallad ning Keila linn, lõunas Kernu,Vasalemma ja Padise vallad, läänes Paldiski linn. Põhjast piirneb vald Soome lahega ja vallamerepiiri pikkus on ca 28 km. Valla piiriks idas on Keila jõgi ja läänes Vasalemma jõgi.Valda läbivad mitmed tähtsad maanteed ja raudtee, mis teevad valla logistiliselt hästikättesaadavaks nii Keila, Tallinna kui Paldiski suunal. Keila valla koosseisu kuuluvad 19 külaja 3 alevikku (Keila-Joa, Klooga ja Karjaküla). Tihedamini asustatud aladeks vallas onKlooga, Laulasmaa, Lehola, Keila–Joa, Tuulna ja Karjaküla. Keila valla halduskeskus asubKeila linnas.

Joonis 2. Keila valla asukoht


15 (81)

2.2.2 Looduskeskkond

Keila vald paikneb peamiselt Harju lavamaal. Valla põhjaosa, Laulasmaa ja Lohusaluümbrus, kuulub Soome lahe rannikumadaliku maastikurajooni. Pinnamood on valdavalttasane.Aluspõhja moodustavad valdavalt ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe ja Keila lademe lubjakividja dolomiidid. Aluspõhja katab suurel osal valla territooriumil kivine moreen või mereliivPinnakate on õhuke. Piirkonna looduslik külmumissügavus on ca 1,20 meetrit.Ehitusgeoloogilised tingimused vundeerimistingimused rahuldavad. Kohati ulatub lubjakivimaapinnale liiga lähedale, mis raskendab vundamendisüviste rajamist. Ehitus jatootmistegevuses tuleb arvestada, et põhjaveekiht on lubjakivialadel loodusliku kaitseta.Mullastikus domineerivad kitsal rannikuribal kivised, nõrgalt leetunud kamar-leetmullad jatüüpilised leetmullad, suuremas osas aga peamiselt õhukesed ja keskmise sügavusegarähksed kamar-karbonaatmullad. Huumuse aluste kihtide jämeda struktuuri tõttu kannatavadkamar-karbonaatmullad enamasti kuivuse all.Vald kuulub Loode-Eesti ja Põhja-Eesti rannikuvööndi aruniitude rajooni. Taimkatte pooleston vald küllaltki mitmekesine. Selle tingivad mulla lubjarikkus ja paese pealiskorra lähedus,mere mõju ja soostumine. Inimese kaudne mõju on tuntav peaaegu kõigis taimekooslustes.Keila linna ümbruses ja rannaäärsetel aladel (põhiliselt aiandus- ja suvilaühistute maa-alad)on looduslik taimkate kohati täielikult hävinud.Huviväärsed on Keila-Joa mõis koos joaga (Keila juga; 1,3 ha; looduskaitse all), Ohtu mõis(ehitatud 18. sajandil) ja mõisa park (4,7 ha; looduskaitse all), Lehola mõis (kavandatud 18.sajandi lõpus) ning Treppoja juga (6 astangut, kogukõrgus 5,6 m; looduskaitse all).Pankrannikut leidub valla põhjaosas Keila jõe suudmeala lähedal (Türisalu pank). Keila linnaümbrusele on iseloomulikud suured lavajad loode–kagu-sihilised paest kõrgendikud (Keila,Karjaküla, Tõstre ja Humala mägi).

2.2.2.1 Loodus- ja maastikukaitsealadSuhteliselt tiheda asustuse tõttu on loodusmaastikku vaid valla lääneosas Klooga raba jajärve ümbruses ning Keila linnast lõunas (Ohtu soo). Valla piiresse jääb osa Türisalumaastikukaitsealast ja Laulasmaa maastikukaitseala, osa Pakri hoiualast ja Vasalemma jõehoiualast. Kaitse all on 6 puud ja puude rühma.Tabel 7. Keila vallas olevad hoiu- ja kaitsealadRegistri-kood Objekti nimetus Tüüp Maismaa

pindala, haVeeosa

pindala, haPindala

kokku, haKLO1000143 Türisalu maastikukaitseala maastikukaitseala 97,2 0 97,2KLO1000165 Laulasmaa maastikukaitseala maastikukaitseala 130,5 0 130,5KLO1000635 Suure-Aru looduskaitseala looduskaitseala 702,6 0 702,6KLO1200567 Ohtu mõisa park kaitsealune park 4,7 0 4,7KLO1200572 Keila-Joa mõisa park kaitsealune park 73,9 6,3 80,2KLO2000007 Vasalemma jõe hoiuala hoiuala 1,8 13,5 15,3KLO2000167 Pakri hoiuala hoiuala 2 077,8 17 037,2 19 115

Allikas: Keskkonnainfo

Tabel 8. Keila vallas olevad rahvusvahelise tähtsusega aladRegistrikood Objekti nimetus Tüüp Maismaa

pindala, haVeeosa

pindala, haPindala

kokku, haRAH0000006 Pakri loodusala Natura (loodusala) 3364,9 17209,9 20574,8RAH0000038 Vasalemma loodusala Natura (loodusala) 1,8 13,5 15,3RAH0000446 Laulasmaa loodusala Natura (loodusala) 130,4 0 130,4RAH0000447 Krassi loodusala Natura (loodusala) 0,7 79,6 80,3RAH0000448 Türisalu loodusala Natura (loodusala) 159,3 6,2 165,5RAH0000632 Pakri linnuala Natura (linnuala) 3364,9 17209,9 20574,8


16 (81)

Registrikood Objekti nimetus Tüüp Maismaapindala, ha

Veeosapindala, ha

Pindalakokku, ha

RAH0000671 Pakri HELCOM 3364,9 17209,9 20574,8RAH0000682 Suure-Aru loodusala Natura (loodusala) 701,8 0 701,8


Joonis 3. Keila valla kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad

2.2.2.2 PinnavesiPinnaveekogud on jaotatud kolme kategooriatesse: vooluveekogu, maismaa seisuveekogu jarannikuvesi.VooluveekogudKeila valla territooriumile jääb 2 jõge: valla läänepiiril voolab Vasalemma ning idapiiril Keilajõgi.Keila jõgi on Soome lahe vesikonna Eesti ala pikim jõgi; pikkus 116 km, jõgikond 682 km2,vooluhulk keskmiselt 5,5–6,5 m3/aastas. Algab Viirika soo lääneservast, saab vett Kaiuümbruse allikaist. Suudmest 1,7 km on jõel Keila juga (selle energiat kasutab 2005. aastalrestaureeritud veejõujaam; 365 kw/h võimsusega generaator). Keila jõgi suubub Lohusalulahte. Tähtsaimad lisajõed on Atla (33 km) ja Maidla (22 km). Keila jõe ääres asuvad Kohila,Kurtna, Kiisa ja Keila.


17 (81)

Vasalemma jõgi (ülemjooksul ka Ruila jõgi) algab Kohatu külast kirdes allikatiigist, läbibKernu paisjärve ja Ohtu soo, suubub Laokülast lõunas Paldiski lahte; pikkus 50 km, jõgikond403 km2, vooluhulk keskmiselt 3–4 m3/s. Suuremad lisajõed on Munalaskme (23 km) jaMaeru oja (12 km).Lisaks jõgedele asuvad Keila vallas mitmed kraavid ja ojad, mis on ka eesvooludeks vallareoveepuhastitele.Tabel 9. Keila valla vooluveekogudRegistrikood Veekogu nimi Tüüp Pikkus lisaharudega, kmVEE1096100 Keila jõgi Jõgi 127,3VEE1099200 Vasalemma jõgi Jõgi 63,5VEE1098600 Keila kraav (Vahekraav) Kraav 2,3VEE1400089 *Neeme kraav Kraav 0,9VEE1096110 Silla kraav Kraav 3VEE1100400 Vaesteristi oja (Huntaugu kraav) Kraav 2,7VEE1096115 Valkse kraav Kraav 2,8VEE1100500 Kloogajärve oja Oja 1,4VEE1099100 Lahepere oja (Klooga oja) Oja 2,8VEE1400090 *Laulasmaa oja Oja 2,2VEE1100300 *Lehola oja (Söeoja) Oja 6,5VEE1100200 Maeru oja Oja 10,9VEE1099000 Otu oja (Tuulna oja) Oja 9,1VEE1098900 Treppoja Oja 12,7VEE1096000 Türisalu oja Oja 2,9VEE1099500 Ohtu peakraav Peakraav 4,4VEE1098500 Tuula peakraav Peakraav 8,3


Märkus: *- neid pinnaveekogusid kasutatakse Keila vallas reovee ja heitvee suublatena. Tulenevalt veeseaduse §36 lg 2 on kõik heitvee suublad reostustundlikud.

Tabel 10. Keila valla heitvee väljalasud vooluveekogudesseVee erikasutaja Väljalaskme nimetus Väljalaskme

kood Väljalaskme tüüp Suublanimetus

Laulasmaa Invest OÜ Laulasmaa puhkekodu HA009 puhastiga seotud väljalask Laulasmaaoja

AS Lahevesi Keila-Joa puhkeala HA017 puhastiga seotud väljalask Neemekraav

AS Lahevesi Lehola HA101 puhastiga seotud väljalask Lehola oja

SeisuveekogudKeila valla territooriumile jääb kaks suuremat seisuveekogu: Klooga järv ja Soodajärv.Tabel 11. Keila valla seisuveekogudRegistrikood Veekogu nimi Tüüp Veepeegli pindala, ha Saarte pindala, haVEE2005500 Klooga järv Looduslik järv 131,4 0,3VEE2005400 Soodajärv Looduslik järv 5,2


Klooga järv paikneb Lahepere lahest lõuna pool merelisel tasandikul ja piirneb ida pooltmaetud klindiastanguga. Pikliku põhja-lõunasuunalise järve lõunaots moodustab nn. Järgunasopi, lääne poolt ulatub järve poolsaarena Väikenina. Järve pindala on 135 ha, suurimsügavus 3,6 m ja keskmine sügavus 1,9 m. Põhja poolt ümbritseb järve metsane luiteahelik,idast ulatub järveni aluspõhjakõrgendik ja läänekallast katab raba. Järve idakallas koosnebastmelisest paest. Järve põhjakallas on liivane, lääne- ja lõunakallas koosneb turbast.Klooga järv toitub peamiselt allikatest, mis paiknevad idakaldal Klooga (Lodijärve) mõisakohal ja sellest lõuna pool nn. Hiie all. Väljavool on lõunaotsast Vasalemma jõkke jakirdeotsast Lahepere lahte. Veetase kõigub 0,75 m.Klooga järv on eesvooluks Klooga asula reoveepuhastile.


18 (81)

Tabel 12. Keila valla heitvee väljalasud seisuveekogudesseVee erikasutaja Väljalaskme nimetus Väljalaskme

kood Väljalaskme tüüp Suublanimetus

AS Lahevesi Klooga HA114 puhastiga seotud väljalask Klooga järv

RannikuvesiMeri on vaadeldavas piirkonnas väga oluline. Siinseid randu uhuvad Soome lahe ja selleosade veed. Keila valda ääristab üks rannikuveekogum - Pakri lahe rannikuvesi. Lahtjaguneb väiksemateks eriilmelisteks- ja nimelisteks osadeks.

2.2.2.3 PõhjavesiHüdrogeoloogilised tingimused on valla arengut oluliselt mõjutavaks teguriks. Põhjaveeressurss on piiratud. Paepealsete alade õhuke pinnakate ei taga küllaldast põhjavee kaitsetega reostuse looduslikku isepuhastumist. Suuremal osal valla territooriumist onhüdrogeoloogilised tingimused ebasoodsad.Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal(protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavalepõhjaveevarude arvestusele on maakondade kaupa 24. aprillil 2006 jõustuvatekeskkonnaministri käskkirjadega kinnitatud põhjaveevarud Keila vallas alljärgnevalt:Tabel 13. Kinnitatud põhjaveevaru Keila vallas

Põhjaveemaardlapiirkond

Põhjavee-kogumi nr

Veekihigeol.

indeks

Põhjavee kinnitatud varu, m3/dVaru Kinnitamise

kuupäevDokumendi

nrKasutamise

lõpp, a.Keila vald 4 O-C 500 15.10.2004 75 PVK 2030Keila vald 3 C-V 2 000 13.01.2000 5 MM 2030

Kambrium-Vendi (C-V) arvestuspiirkonna kategooria varu (2 000 m3/d) on antud tarbimiseksKeila-Joa, Laulasmaa, Klooga suvituspiirkondades, Ordoviitsium-Kambriumi (O-C)arvestuspiirkonna P kategooria varu (500m3/d) on antud tarbimiseks kogu valla territooriumil.Keskkonna info andmeil on Keila vallas 576 puurkaevu millest valdav osa on kasutuses ühe-kahe majapidamise tarbeks. Kasutatakse Kvaternaari, Ordoviitsiumi, Ordoviitsium-Kambriumija Kambrium-Vendi veekihtide põhjavett. Kambrium-Vendi veekompleksi puurkaevud onsügavusega üle 100 m. Vee erikasutusluba on väljastatud 36-le puurkaevule neist 18kasutajaks on vee-ettevõtjad.Piirkonnas levivad järgmised põhjaveekompleksid:- Kvaternaari veekompleks (Q) omab Harjumaal tähtsust põhiliselt mattunud orgudelevikualal. Õhukese pinnakattega aladel lasub Kvaternaari veekompleks Ordoviitsiumiveekompleksi peal ja on viimasega hüdrauliliselt seotud. Kvaternaari lasundi paksuspiirkonnas on 5-10 meetrit.- Ordoviitsiumi veekompleks (O) paikneb lubjakivides, kompleksis võib eristada viitpõhjaveeladet, mille omavaheliste veepidemetena esinevad merglid ja savikad lubjakivid.Veekompleksi alumiseks veepidemeks on alamordoviitsiumi savikad lubjakivid,glaukoniitliivakivid ja diktüoneemaargilliit paksusega kokku 12-15 m. Kogu veekompleksipaksus on piirkonnas olenevalt reljeefist 60-100 m.- Ordoviitsium-kambriumi veekompleks (O-C) asub liivakivides paksusega 25-30 m.Põhjavesi on surveline, piesomeetriline tase on enamasti 10-20 m (sõltuvalt asukohast toite-või väljealal aga ka kuni 50 m) maapinnast. Veekompleks on küllaltki hästi kaitstud,veepidemeks on savikad glaukoniitliivad ja diktüoneemaargilliit, samas on veepide siiskisuhteliselt õhuke (ligikaudu 12-15 m) ja horisont võib teatud olukorras olla mõjutatudülalasuvatest Kvaternaari- ja Ordoviitsiumi veekompleksi infiltreerunud veest ja ka sealsestvõimalikust reostusest. Veekompleksi lamamiks on alamkambriumi Lontova kihistu savidkogupaksusega kuni 70m. Veekompleks ei ole suure veeandvusega. C-V ja O-C


19 (81)

veekomplekside veetasemete omavaheline seos on väga väike Lontova savide heaveepidavuse tõttu.Ordoviitsium-Kambriumi veeladestiku vee laialdasem kasutuselevõtt vajab tulevikusüksikasjalikku käsitlust igas konkreetses veevarustuspiirkonnas: veevõtu piirkondlik mõju,klindiäärsed alad, pude liivakivi, olemasolevad veetarbijad. Kui Ordoviitsium-Kambriumiveevõtt suureneb oluliselt, tuleb praeguste P kategooria varude arvestuspiirkondade seeseristada kontsentreeritud veehaardeid moodustavad kaevugrupid ja teha neile uurimised Tkategooria varude tasemel.- Kambrium-vendi veekompleks (C-V) levib liivakivides paksusega 40-60 m ja onlooduslikult väga hästi kaitstud 60-80 m paksuse Lontova sinisavi kihiga. Vesi on surveline,piesomeetriline tase on 3-30 m allpool merepinda, maapinnast on piesomeetriline tase 70-100 m sügavusel. Kotlini kihistu savid ei moodusta Harjumaal pidevat veepidet, mille aluselsaaks veekompleksi jagada eraldi Voronka ja Gdovi veekihtideks. Veekompleksi lamamikson aluskorra murenemiskooriku pealispind.Ühisveevärgi allikana on kasutusel:- Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks;- Kambrium-Vendi veekompleks.

Vee erikasutuslubadega lubatud veevõtt veekihtide järgi:Tabel 14. Lubatud veevõtt põhjaveekihtide järgi

Põhjaveekiht Põhjaveekihikood

Lubatud veevõtt(m3/aastas)

Ordoviitsium-Kambrium O-C 53 050Kambrium-Vend C-V 302 050Voronka V2vr 40 000

KOKKU 395 100

2.2.2.3.1 Põhjavee kaitstus

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulubKeila vald kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka, vaid Kloogaranna küla asubsuures osas keskmiselt kaitstud alal.

Joonis 2.4.Põhjavee kaitstus Keila vallas

Vastavalt veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) §-le 26(13) arvestatakse põhjaveekihi kaitstusehindamisel pinnakatte koostist ning kõiki põhjaveekihi kohal lasuvaid veepidemeid japõhjaveekihi kaitstuse järgi jagunevad alad järgmiselt:


20 (81)

- Kaitsmata (väga reostusohtlikud) alad. Põhjavesi on kaitsmata nii orgaaniliste kuimineraalsete reoainete suhtes, pinnakatte paksus kuni 2 m. Saasteaineteinfiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva.

- Nõrgalt kaitstud (reostusohtlikud) alad. Saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 mvõi savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni2 m. Reoainete infiltreerumise aeg onarvutuslikult 50-200 ööpäeva.

- Keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikud) alad. Saviliivmoreenist pinnakattepaksus on valdavalt 10-20 m; savi või liivsavi paksus 2-5 m. Reoainete arvutuslikinfiltratsiooniaeg on 200-400 ööpäeva.

- Suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikud) alad. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakattepaksus on 20-50 m; savi või liivsavi paksus 5-10 m; reoaine arvutuslikinfiltratsiooniaeg 100-1000 ööpäeva.

- Kaitstud (väga vähe reostusohtlikud) alad. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakattepaksus on üle 50 m või savikihi paksus vähemalt10 m. Reoainete arvutuslikinfiltratsiooniaeg aluspõhjalisse veekihti on rohkem kui 1000 ööpäeva.

2.2.3 Tehiskeskkond

Keila vallas on Keskkonnainfo andmetel alljärgnevad tehiskeskkonna rajatised ningpotentsiaalsed reostuse allikad:Tabel 15. Keskkonnaohtlikud objektidRegistrikood Objekti nimetus Asukoht TüüpOOB0019372 Lohusalu Sadam OÜ Lohusalu küla TanklaOOB0070127 Eurotann OÜ Karjaküla alevik MahutiOOB0069893 Avoterm OÜ Keila-Joa alevik MahutiOOB0059336 Avoterm OÜ Klooga alevik MahutiOOB0119615 Alexela Oil AS Keila vald Tankla


Tabel 16. JäätmekäitluskohadRegistrikood Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liikJKK3700142 Valkse küla freesasfalti

kogumiskoht Marble OÜ Valkse küla Muu tegevus

JKK3700404 Orisküla tee 25autolammutus V8 Import OÜ Lehola küla

Muu komplekstegevus,Ümberlaadimisjaam,vaheladu, Ohtlike jäätmetekäitluskoht,Autolammutuskoda

JKK3700342 Ohtu küla kompostiplats Eco-TechFertilizer OÜ Ohtu küla Bioloogiline töötlus

JKK3700140 Karjaküla jäätmejaam HarjuKaevetööd OÜ Tõmmiku küla

Jäätmejaam,Ümberlaadimisjaam,vaheladu, Tavajäätmetekäitluskoht

JKK3700399 Juhani rohumaa 3pinnasetäite koht Tar Veod OÜ Tõmmiku küla Muu tegevus


2.3 Omavalitsuste vahelised halduslepingud

2.3.1 Haldusleping Harku vallaga

Keila valla ja Harku valla vahel on 11.03.2010 a sõlmitud haldusterritooriume hõlmavaühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatuse ning nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimuste määramise haldusleping. See sätestab, et Harku vallahaldusterritooriumil, Türisalu reoveekogumisalal paiknevad ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgud ühendatakse Keila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Keila vald lubab tema


21 (81)

poolt määratud vee-ettevõtjal AS Lahevesi osutada Harku vallale joogiveega varustamiseteenust ning tegevuspiirkonnast heit-, reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- japinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenuseid tingimusel, et teenuste osutamine eihalvenda Keila valla haldusterritooriumil teenuse osutamist, selle kvaliteeti jakeskkonnaseisundit sh ei põhjusta Keila vallale ega Keila valla äriühingule AS Lahevesiülemääraseid ja täiendavaid kulutusi.

2.3.2 Haldusleping Keila linnaga

Keila valla ja Keila linna vahel on 27.01.2015 a sõlmitud haldusterritooriume hõlmavaühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatuse ning nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimuste määramise haldusleping. See sätestab, et Keila linnlubab tema poolt määratud vee-ettevõtjal AS Keila Vesi osutada Keila vallas Karjakülas(reovee vastuvõtt), Kulna külas (Tammermaa elurajoon) ja Valkse külas (Benita Kodu ningBenita Kodu ja Keila linna vahelised planeeringud), kus Keila vald ei ole määranud vee-ettevõtjat, joogiveega varustamise teenust ning reovee ärajuhtimise ja puhastamiseteenuseid. Lepinguosalised seavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel jakasutamisel prioriteediks seisuveekogude ja vooluveekogude kaitse reostamise eest ningkeskkonnatingimuste (sh veeseisundi) parandamise.

2.4 Sotsiaalmajanduslik ülevaade

Keila valla rahvaarv on Statistikaameti andmete põhjal kasvanud alates 2000. aastastkeskmiselt 2% aastas. Järgminel joonis iseloomustab Keila valla elanike arvu dünaamikatRahvastikuregistri andmetel aastatel 2000-2016.

Joonis 5. Keila valla rahvastiku dünaamika 2000-2016Allikas: Statistikaamet, rahvastikuregister

Elanike juurdekasvu põhjuseks on esmajoones elanike siseränne. Olulist rolli on mänginudviimasel aastakümnel seejuures suvilate kohandamine aastaringseks elamiskohaks ja kauute elamispindade ehitamine. Keila valla arengukava andmetel on kehtivatedetailplaneeringutega kaetud territooriumi ulatus vallas alates 2004. aastast kiirestikasvanud. Enim detailplaneeringuid on algatatud rannikuala külades - Laulasmaa, Lohusalu,Kloogaranna.Keila valla vanuseline struktuur aastatel 2012-2013 on toodud järgmises tabelis. Ligikaudu62 protsenti valla rahvastikust on tööjõuline elanikkond, ca 23% kuni 18 eluaastased ningülejäänud ca 15% pensioniealised.

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000


22 (81)

Tabel 17. Keila valla rahvastiku vanuseline struktuurVanusegrupp 2012 (in) 2012 (%) 2013 (in) 2013 (%)0—6 554 10,17% 545 10,12%7—18 693 12,73% 681 12,65%19—64 3 410 62,63% 3 361 62,43%65+ 788 14,47% 797 14,80%KOKKU 5 445 100,00% 5 384 100,00%

Allikas: Eesti Statistikaamet

Rahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuaril 2017 Keila vallas 4682 inimest. Käesolevasanalüüsis on võetud aluseks Eesti Statistikaameti Keila valla rahvaarvu andmed. Järgmisestabelis on toodud Keila valla ja asulate rahvaarv aastal 2016.Tabel 18. Keila valla rahvaarv asulatesAsula 2016Illurma küla 69Karjaküla alevik 288Keelva küla 39Keila-Joa alevik 312Kersalu küla 68Klooga alevik 996Kloogaranna küla 181Kulna küla 240Käesalu küla 75Laoküla 42Laulasmaa küla 655Lehola küla 440Lohusalu küla 199Maeru küla 95Meremõisa küla 160Nahkjala küla 47Niitvälja küla 109Ohtu küla 150Põllküla 29Tuulna küla 341Tõmmiku küla 57Valkse küla 90Kokku 4682

Allikas: Statistikaamet

Keila valla rahvaarvu prognoosimisel on võetud aluseks järgmiseid andmeid:Vastavalt kinnitatud Keila valla arengukavale 2015-2022 1 nähakse rahvastiku arvu kasvuKeila-Joa alevikus, Kloogaranna külas, Käesalu külas, Laulasmaa külas, Lohusalu külas jaTuulna külas. Ülejäänud asulates on eeldatud, et elanike arv jääb tänasele tasemele.Leibkonna keskmiseks suuruseks, s.t. eramu või korteri elanike arvuks, on arvutustes võetud2,34 inimest, baseerudes Eesti Statistikaameti andmetele. Rahvastiku kasvamist on ette

1

http://www.keilavald.ee/documents/1708525/6360290/m%C3%A4%C3%A4rus+nr+47+lisa+1.pdf/c91998b8-d2c9-4aa3-87db-69bc6715a250


23 (81)

nähtud Keila-Joa alevikus, Kloogaranna külas, Käesalu külas, Laulasmaa külas, Lohusalu jaTuulna külas.

2.4.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad

Järgnevalt on leitud piirkonniti ÜVK-teenuse pakkujate põhiselt ÜVK-ga ühendatud inimestearv (sh ka suveelanikud – nt Laulasmaa ja Türisalu küla puhul).Tabel 19. Vee-ettevõtete ühisveevärgiga ühendatud elanike arv 2016. aastal Keila vallas

AsulaÜhisveevärgiga

ühendatud inimestearv (in)

Ühisveevärgigaühendatud inimeste

arv (in) peale II etappi(2020)

Klooga alevik 838 981Keila-Joa alevik 545 735Karjaküla alevik 242 242Türisalu küla 74 2 682Lauluasmaa-Käesalu küla 0 3 482Lehola küla 388 400Lohusalu küla 120 143Meremõisa küla 260 260Kloogaranna-Tuulma-Illurma küla 0 0Kõltsu piirkond 0 47Kokku 2 467 8 971

Veetarbijate arv kasvab suvituspiirkondade ühisveevärgiga liitumise arvelt 6504 inimesevõrra. Alljärgnevas tabelis on toodud ühiskanalisatsiooniga liitunute arvud jaühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv 2016. aastal Keila vallasTabel 20. Vee-ettevõtete ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv

AsulaÜhisveevärgiga

ühendatud inimestearv (in)

Ühisveevärgigaühendatud inimeste

arv (in) peale II etappi(2020)

Klooga alevik 599 934Keila-Joa alevik 545 735Karjaküla alevik 228 228Türisalu küla 84 2 682Lauluasmaa-Käesalu küla 0 3 482Lehola küla 388 404Lohusalu küla 35 35Meremõisa küla 360 260Kloogaranna-Tuulma-Illurma küla 0 0

Kokku 2 139 8 770

Arendamise kava investeeringuprogrammi I ja II etapi raames loob AS Lahevesi Laulasmaaja Türisalu külas ÜV-teenusega liitumisvõimaluse 6504 inimesele ning ÜK-teenusega 6631inimesele, kuid kuna paljud liitumisvõimaluse saajatest elavad piirkonnas vaid suvel, siis oneeldatud reaalset ÜVK-teenusega liitumist järk-järguliselt. Samas on Laulasmaa üks neistKeila valla asulatest, mille püsielanike arv kasvab tõenäosuslikult järgmistel aastatel justpiirkonna suvitajate arvelt, kes kohendavad suveelamud ümber aastaringselt kõlblikekselumajadeks. ÜVK-teenusega ühendatud inimeste arv tuleneb loodavate liitumisvõimalustearvust ja piirkonna keskmisest leibkonna suurusest.

2.4.2 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime

Selleks et tagada veeteenuse kättesaadavus kõigile inimestele, on OECD soovitanud, etveeteenuse hind ei tohiks ületada 3–5% ühe leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust.


24 (81)

Maailmapanga soovituslik kõrgeim vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude määrleibkonnaliikme sissetulekust on samuti 3-5%2.Keskmiseks sissetulekuks Keila vallas on võetud Harju maakonna keskmine leibkonnaliikmenetosissetulek. Alljärgnevas tabelis on toodud keskmine kogu Eesti keskmineleibkonnaliikme netosissetulek kuus ja Harjumaa keskmine leibkonnaliikme netosissetulekkuus.Tabel 21. Keskmine leibkonnaliikme netosissetulek Harjumaal aastatel 2014-2016Indikaator 2013 2014 2015Harju maakond 600 645 700Eesti keskmine 510 555 597Allikas: Statistikaamet

Tabelist lähtub, Harju maakonna leibkonnaliikme netosissetulekud on keskmiselt 17%kõrgemad kui kogu Eesti keskmisest leibkonnaliikme sissetulekud. Keila valla leibkonnaliikme keskmine sissetulek võrreldav Harju maakonna keskmisega. Kuna sissetulekuteprognoosi aluseks on struktuurifondide koduleheküljel esitatud pikaajaline Eesti keskmisepalgakasvu prognoos, siis on sotsiaalsetel põhjustel tariifiprognoos koostatud selliselt, etteenuse kulukuse tase Keila vallas jääb alla 4% prognoositud tarbimisel, keskmiseleibkonnaliikme sissetulekust. Tabelis 85 on toodud kogu perioodi näitajad teenusekulukusele

2.5 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel

Keila valla tulud laekuvad ca 68% ulatuses üksikisiku tulumaksust. Üksikisiku tulumaksulaekumine on kasvanu aastatel 2014-2016 6-8% aastas. Keila vald on omaeelarvestrateegias (2016—2021)3 analüüsinud nii investeeringuid (sh investeeringudveemajandusse), finantseerimisvõimalusi ning netovõlakoormust.Täiendavalt eeltoodule on käesolevas arendamise kavas nähtud ette Keila vallakaasfinantseerimist arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimisel järgmistesproportsioonides:- Investeeringuprogrammi I etapp – Keila valla kaasrahastus 1 971 815 eurot;

Arvestustes on eeldatud, et vald kaasfinantseerib (läbi vee-ettevõtte omakapitalisuurendamise) investeeringuid.2017. aastal on läbiviimisel haldusreform, milles Valitsus on teinud ettepaneku moodustadaLääne-Harju vald, kuhu kuuluksid Keila vald, Padise vald, Paldiski linn ja Vasalemma valdKeila linn. Uue valla moodustamisel muutuvad senised valdade eelarvestrateegiad.

3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID

3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Keila vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid:- Klooga alevikus – veevarustus ja kanalisatsioon;- Keila-Joa alevikus - veevarustus ja kanalisatsioon;- Karjaküla alevikus - veevarustus ja kanalisatsioon;- Laulasmaa külas - veevarustus;- Lehola külas - veevarustus ja kanalisatsioon;- Tuulna külas - veevarustus;

2 http://www.ebrd.com/downloads/research/economics/workingpapers/wp0092.pdf lk 53 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4141/0201/6014/Lisa1_m75.pdf#


25 (81)

- Kulna külas - veevarustus ja kanalisatsioon;- Kloogaranna külas - veevarustus;- Lohusalu külas - veevarustus;- Meremõisa külas - veevarustus ja kanalisatsioon;- Valkse külas - veevarustus ja kanalisatsioon;- Käesalu külas - veevarustus;- Kersalu külas – veevarustus.

2016 novembri seisuga on Keskkonnaamet Keila vallas väljastanud vee võtmiseks ja/võiheitvee suublasse juhtimiseks 26 kehtivat vee erikasutusluba.Tabel 22. AS Lahevesi ÜVK-teenusega ühendatud inimeste arvAsula Veevarustus KanalisatsioonKeila-Joa alevik 281 228Karjaküla alevik 242 316Klooga alevik 838 599Lehola küla 388 388Lohusalu küla 120 35Meremõisa küla 260 260Türisalu küla (Harku vald) 74 84KOKKU 2 203 1 910

Peale AS-i Lahevesi teeninduspiirkonna on ühisveevarustus rajatud veel järgmistesse vallaasulatesse:Tabel 23. Ühisveevarustusega kaetud alad lisaks AS Lahevesi teeninduspiirkonnaleAsula Vee erikasutaja Aiandus-/suvilaühistu/MTÜ Kinnistute arv Elanike arv*

Kersalu Aiandusühistu Aida Aida 86 201Kokku 86 201

Kloogaranna MTÜ Ranna Kinnistud MTÜ Ranna Kinnistud 48 112MTÜ Lahepere KinnistudKokku 48 112

Käesalu Aiandusühing Käesalu Käesalu 45 105Kokku 45 105

Laulasmaa

Aiandusühistu Luule Luule 75 176Laheranna 45 105

Juku aiandusühistu Juku 200 468KarukellaLohusalu Aiandusühistu Lohusalu 108 253

Mareka aiandusühistu

Mareka 48 112ETA 46 108Leena 8 19Laulasmaa 1 2

Laulasmaa Mikuaiandusühistu Miku 75 176

Teras aiandusühistuTeras

240 562Laulasmaa PäikeLohusalu

TM Loodus Tornimäeaiandusühistu TM Loodus Tornimäe 63 147

Kokku 909 2 127

MeremõisaTornimäe Evaaiandusühistu Tornimäe-Eva 60 140

Kokku 60 140

TuulnaMetsapiiga Suvilaühistu

Epp-1

130 304Epp-2LaherannaMetsapiiga

Oomega -T AÜ Oomega-T 40 94Astangu aiandusühistu Astangu 43 101


26 (81)

Asula Vee erikasutaja Aiandus-/suvilaühistu/MTÜ Kinnistute arv Elanike arv*Aiandusühistu Pauli Pauli 44 103

Kokku 257 601*- elanike arv on arvutatud statistikaameti andmeil Keila valla leibkonna keskmise suuruse järgi

Keila vallas tegutseb seitse vee-ettevõtjat:Tabel 24. Keila valla vee-ettevõtjadVee-ettevõtja Tegevuspiirkond Teenus

AS Lahevesi

Klooga alevik veevarustus ja kanalisatsioonKeila-Joa alevik veevarustus ja kanalisatsioonKarjaküla alevik veevarustus ja kanalisatsioonLehola küla veevarustus ja kanalisatsioonLohusalu küla veevarustusMeremõisa küla veevarustus ja kanalisatsioonTürisalu küla (Harku vald) veevarustus ja kanalisatsioon

AÜ Mareka Laulasmaa küla veevarustusAÜ Teras Laulasmaa küla veevarustusAÜ TM Loodus Laulasmaa küla veevarustusAÜ Astangu Tuulna küla veevarustusAÜ Oomega-T Tuulna küla veevarustus

Vee-ettevõtjate määramise Keila Vallavolikogu otsused on toodud peatükis 6. LISAD jaotises6.1.

3.1.1 Tuletõrje veevarustus

Keila valla tuletõrje veevarustus on lahendatud kas looduslike veevõtukohtade,tuletõrjeveehoidlate ja/või tuletõrjehüdrantide baasil.Töökorras hüdrandid asuvad Meremõisa elurajoonis, Lohusalu sadama juures, Keila-Joal,Kloogal, Kloogaranna-Laulasmaa külade piiril olevas Kõltsu II elurajoonis ning Kulna külasTammermaa elurajoonis. Kasutusel olev mahuti asub Laulasmaa kooli ees.

3.2 Sademeveekanalisatsioon

Keila vallas on sademevee kanalisatsioon välja ehitatud uutes elurajoonides näiteks Kulnakülas asuvas Tammermaa elamurajoonis. Samuti on üksikud lokaalsed süsteemidsuuremate ettevõtete juures Laulasmaa veekeskuse ja konverentsihotelli juures. Põhiliseltjuhitakse sademevesi kraavidesse. Kuna kõvakattega pinnad, kust vesi ära juhitakse, ei olesuured, siis ei ole sademevesi siiani suuri probleeme tekitanud.Varasematel aastatel on pinnasevee ärajuhtimiseks rajatud kuivendussüsteem, mis koosnebkuivenduskraavidest ja maaparandusprojektide raames rajatud drenaažisüsteemidest.Laulasmaal on rajatud kuivenduskraavid, mida mööda sademevesi juhitakse Soome lahte.Kloogaranna ja Tuulna küla kuivenduskraavidest suubub sademevesi Treppoja ja Tuulnaojja, mis omakorda suubub Soome lahte. Lehola küla ümbruskonna kuivenduskraavide jadrenaažisüsteemide kaudu suubub sademevesi Lehola ojja. Keila-Joa ja Karjakülaümbruskonna kraavidest ja drenaažisüsteemidest suubub sademevesi Keila jõkke. Lohusaluküla sademeveed suubuvad mööda kraave kas Lohusalu või Lahepere lahte.Kuivenduskraavide ja drenaažisüsteemide seisukord on teadmata.Eelpoolnimetatud ühiseesvoole peab kas riik või kohalik omavalitsus korras hoidma.Vastavalt Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2006. a korraldusele nr. 1 “Riigi pooltkorrashoitavate ühiseesvoolude loetelu” lisa (Vabariigi Valitsuse 13.detsembri 2012. akorralduse nr 511 sõnastuses) on Keila vallas riigi poolt hooldatavateks ühiseesvooludeks:

Keila jõgi, Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna mnt sillast kuni Tallinna-Keila rdt sillani(kokku 15,9 km);Treppoja, suudmest 8,19 km vv kuni suudmest 11,64 km vv (kokku 3,5 km);


27 (81)

Maeru oja, Tallinna-Paldiski mnt truubist 0,38 km vs kuni Tallinna-Haapsalu rdt sillast 2,55km vv (kokku 5,0 km);Lehola oja, suudmest kuni Keila-Haapsalu mnt truubist 2,47 km vv (kokku 6,5 km);Huntaugu pkr, suudmest kuni Keila-Haapsalu mnt truubist 2,21 km vv (kokku 2,7 km).

Eelpool loetletud ühiseesvoolud on märgitud kanalisatsiooni koondskeemil VKK-1.Uutes arenduspiirkondades tuleb vajadusel ette näha sademeveekanalisatsioon, milleärajuhtimiseks kasutada olemasolevaid kuivenduskraave.

3.3 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide ülevaade

3.3.1 Klooga alevik

Klooga alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Lahevesi.Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Klooga aleviknõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetripaksune moreenikiht või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetripaksune liiva- või kruusakiht (reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva).Alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud Klooga reoveekogumisala.Tabel 25. Klooga reoveekogumisala andmed

Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp

Klooga alevik 61 ha RKA0370061 1 050 Alla 2000 ie

Alevikus elas 2016. aasta novembri seisuga 996 inimest. Ühisveevärki on ühendatud 838inimest (84%) ning ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 599 inimest (60%).Asulas on algkool (37 õpilast) ja lasteaed (50 last).

3.3.1.1 Klooga aleviku ühisveevärgi puurkaevud ja pumplaPiirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 15 puurkaevu, millest 3 kuuluvad AS-leLahevesi ning ülejäänud kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks.AS-i Lahevesi kuuluvatest puurkaevudest 2 on reservis st neid ei kasutata. Puurkaevustpumbatud vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astme pumpla veevõrku.Veetöötlusjaam rekonstrueeriti 2009 a.Tabel 26. Klooga aleviku ühisveevarustuse puurkaevude ja pumpla andmedPuurkaev Klooga Klooga

(reservis)Klooga

(reservis)Puurkaevu katastri nr: 14195 1118 1120Puurkaevu passi nr: 6800 50E 22953Puurkaevu puurimise aasta: 1997 1968 1971

Puurkaevu põhjaveekiht: C-V -- Kambrium-Vend

C-V -- Kambrium-Vend

C-V -- Kambrium-Vend

Puurkaevu sügavus (m): 150 160 160Lubatud veevõtt (m³/a) 60 000 -Tegelik veevõtt 2016 (m³/a) 45 114 - -Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud 25m - on tagatud 50m - on tagatudPumpla ja veetöötlusRajatud: teadmataRekonstrueeritud: 2009Puhastusseade:tüüp Eura S 100 Duplexvooluhulk (m3/h) 15,9II astme pumpla:


28 (81)

Puurkaev Klooga Klooga(reservis)

Klooga(reservis)

pumpade arv 4mark Grundfossvooluhulk (m3/h) 2x16; 2x30tõstekõrgus (m) 2x22,8; 2x50,8mahuti(d) (m3) 2x150Hüdrofoormaht (m3) 2x0,3Seisukorra hinnangJuurdepääsutee jateenindusplats heaHoone heaMahuti(d) heaSeadmed ja torustik heaElekter-automaatika hea

Põhjavesi pumbatakse puurkaevust süvaveepumbaga läbi rauaeraldusfiltri. Raua ärastamisefiltersüsteem EURA S 100 koosseisus on aeratsioonimahuti, filtrimahuti, täisautomaatnekontrollventiilisüsteem ja kompressor. Toorvett aereeritakse ja seejärel filtreeritaksefiltrimahutis. Vees oksüdeeritud raud eraldatakse filterseadmetes. Pärast filterseadmeidjuhitakse vesi veereservuaari.Reservuaaridest pumbatakse vesi kahe pumbagrupi (kummaski omakorda 2 pumpa) abilasula veevõrku.

3.3.1.2 Klooga aleviku ühisveevärgi torustikudAsula veevõrgu pikkus on ca 5,8 km, millest ca 1 km on rekonstrueeritud viimase nelja aastajooksul. Rekonstrueeritud tänavatorustikud rajati De 110 läbimõõduga plasttorudest.Ülejäänud torustike materjali ja läbimõõdu kohta täpsed andmed puuduvad, oletatavasti ontorustikud terasest.2016 a toodeti Klooga aleviku puurkaevust 45 114 m3 vett, millest 16 902 m3 moodustasarvestamata vesi (so 36%).Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Kloogaaleviku ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatudjoogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli Klooga Algkool (Aedlinna tee 5, Klooga),analüüsiakti koopia on lisatud peatükki 6. LISAD jaotisesse 6.2.

3.3.1.3 Klooga aleviku tuletõrjeveevarustusKlooga alevikus on tuletõrje veevõtuks kasutusel hüdrandid ja looduslikud veevõtukohad.Hetkel on asulas 2 hüdranti Saare tn 3 ja Aedlinna tee 2 juures. Looduslikud veevõtu kohadasuvad keskusest veidi eemal Klooga järve ääres (Maeru tee ots) ja Sooda järve ääres(Klooga tee ääres) ning Klooga laskevälja alal asuva tiigi ääres.

3.3.1.4 Klooga aleviku ühiskanalisatsiooni ülepumpladKlooga aleviku kanalisatsioon on suures osas isevoolne. Suurte korrusmajade piirkonnakanalisatsioon juhitakse isevoolselt kanalisatsiooni peapumplasse (joonisel tähis KL KPJ 2)kust see pumbatakse reoveepuhastisse. Aedlinna korrusmajade jaoks on oma pumpla(joonisel tähis KL KPJ 1), mis pumpab Kivi tn isevoolsesse torustikku.


29 (81)

Klooga aleviku reoveepumplate andmed on toodud allolevas tabelis.Tabel 27. Klooga aleviku kanalisatsiooni ülepumpladPumpla nimi KL KPJ 1 KL KPJ 2Rajamise aeg 2012Rek. aeg 2009Kuja ulatus (m) 20 20

Pumpade andmedKogus (tk) 2 2Mark ABS FlygtQ (m³/h)

Seisukorra hinnangJuurdepääsutee ja teenindusplats hea heaTorustik ja seadmed rahuldav heaElekter-autom. hea heaMahuti/ teenindusosa hea heaMaapealne osa hea hea

3.3.1.5 Klooga aleviku ühiskanalisatsiooni torustikudKlooga aleviku ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 2,7 km (sh 0,3 kmsurvetorustikku).2012 aastal rajati ja rekonstrueeriti ca 800m kanalisatsiooni isevoolset torustiku(läbimõõduks D160 ja De200) ning 200m survetorustikku (De110).

3.3.1.6 Klooga aleviku ühiskanalisatsiooni reoveepuhastiKlooga alevikku on reovee puhastamiseks rajatud tüüpne aktiivmudapuhasti KY-200, misrekonstrueeriti 2008 aastal.Tabel 28. Klooga reoveepuhasti andmedPuhastusjaama nimi Klooga reoveepuhastiKKR kood PUH0371140Puhastamise aste III bioloogiline + biogeenide ärastusPuhastusseadme tüüp KY 100x2Fosfori ärastus jahLämmastiku ärastus eiReoveesete Liigmuda juhitakse mudaväljakuleJääkaktiivmuda hulk teadmataPurgimissõlm puudubProj. tootlikus 200 m3/dProj. reostuskoormus 1000 ie2016 a tootlikus 69 m3/d2016 a reostuskoormus 599 ieKuja (m) 100m - on tagatudRajatud 1945Rekonstrueeritud 2009Seisukorra hinnang:

Juurdepääsutee ja teenindusplats heaHoone heaMahutid rahuldavSeadmed ja torustik rahuldavElekter-automaatika heaBiotiik rahuldav

Heitveesuublaks, vastavalt AS Lahevesi väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/324156),on Klooga järv (suubla kood VEE2005500). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatudsaasteaine kogused ning Klooga aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitveeanalüüsitulemused 2016 aastal on toodud allolevas tabelis.


30 (81)

Tabel 29. Klooga aleviku reoveepuhasti heitvee saasteaine piirmäärad ja mõõdetud sisaldusedAnalüüsi kuupäev 14.09.2016

Näitaja Piirmäärerikasutusloal (mg/l)

Tulemus(mg/l)

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25 9,5Hõljuvaine 35 6Üldlämmastik (Nüld) 60 22Üldfosfor (Püld) 2 1,6

3.3.2 Keila-Joa alevik (sh ka Türisalu küla)

Keila-Joa alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Lahevesi.Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Keila-Joaalevik nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) ning kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus)põhjaveega alal. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal lasub põhjaveekihil 2–10 meetri paksunemoreenikiht või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- võikruusakiht (reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva). Kaitsmatapõhjaveega alal lasub põhjaveekihil kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetripaksune liiva- või kruusakiht (reoainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva).Alevik jääb keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud Türisalu reoveekogumisalasse.Tabel 28. Türisalu reoveekogumisala andmed


Türisalu 197.5 ha RKA0370008 3250 Üle 2000 ie

Keila-Joa aleviku osa moodustab Türisalu reoveekogumisalas pindalast ca 16% (35ha).Alevikus elas 2016. aasta novembri seisuga 312 inimest. Ühisvee- ja –kanalisatsioonisüsteemi on ühendatud 545 inimest (175%). Elanike ja ÜVK teenusekasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele ningnn suvilate piirkonnast. Alevikus on moodustunud nn püsielanike piirkond, kus asuvadkorrusmajad (7 tk- 200 korterit) ja nn suvilate piirkond (kokku ~161 kinnistut). Lisakstegutsevad alevikus toitlustusettevõte ja kauplus.Keila-Joa aleviku ÜVK süsteemiga on ühendatud Harku vallas Türisalu külas asuvad Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool (hetkel suletud), 2 kortermaja, 3 eramut, 2 aiandusühistut (ükskasutab ÜK-teenust ja teine suveperioodil ÜV-teenust) ning 1 katlamaja. Kokku on Türisalukülast Keila-Joa ühisveevärgiga liidetud 74 inimest ning ühiskanalisatsiooniga 84 inimest.Vaata ka peatükk 2.3.1 Haldusleping Harku vallaga.

3.3.2.1 Keila-Joa aleviku ühisveevärgi puurkaevud ja pumplaPiirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 35 puurkaevu, millest 3 kuuluvad AS-leLahevesi ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Üks ASLahevesi kuuluv puurkaev on kasutusel vaid reoveepuhasti mehhaanilise töötluse seadmepesuvee ja olmevee tagamiseks.Asula olmeveevarustuse puurkaevude vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astmepumpla veevõrku. Veetöötlusjaam rekonstrueeriti 2013 a.Tabel 31. Keila-Joa aleviku ühisveevarustuse puurkaevude ja pumpla andmedPuurkaev Keila-Joa 2 puurkaev Keila-JoaPuurkaevu katastri nr: 51874 591Puurkaevu passi nr: - 10826Puurkaevu puurimise aasta: 2013 1965Puurkaevu põhjaveekiht: V2vr -- Voronka C-V -- Kambrium-VendPuurkaevu sügavus (m): 134.8 170Lubatud veevõtt (m³/a) 40 000 8 000


31 (81)

Puurkaev Keila-Joa 2 puurkaev Keila-JoaTegelik veevõtt 2016 (m³/a) 14 664 4 020Puurkaevu sanitaarkaitseala: 30m - on tagatud 50m - on tagatudPumpla ja veetöötlusRajatud:Rekonstrueeritud: 2013Puhastusseade:tüüp EURAQUA RA 110 DUPLEXvooluhulk (m3/d) 230II astme pumpla:pumpade arv 3mark Saervooluhulk (m3/h) 15tõstekõrgus (m) 40mahuti(d) (m3) 2x115Hüdrofoormaht (m3) 0,3Seisukorra hinnangJuurdepääsutee ja teenindusplats heaHoone heaMahuti(d) heaSeadmed ja torustik heaElekter-automaatika hea

Põhjavesi pumbatakse kahest puurkaevust süvaveepumpadega läbi aeraatorsüsteemirauaeraldusfiltritesse.Põhjavesi aereeritakse õhuga aeraatordegasaator seadmes. Injektoriga enne aeraatorseadetantakse vette õhuhapnikku, mille abil vees lahustunud raud oksüdeeritakse. Liignesüsihappegaas (CO2), väävelvesinik (HS) ja muud põhjaveega kaasatulnud gaasid ning osaüleliigsest õhust eraldatakse degasaatoris, ülejäänud eraldatakse filterseadmete külgepaigaldatud õhueraldusklappide kaudu. Vees oksüdeeritud raud eraldatakse filterseadmetes.Pärast filterseadmeid juhitakse vesi veereservuaari.Reservuaaridest pumbatakse vesi kolme pumba abil asula veevõrku. Pumplasse onpaigaldatud ka tuletõrjeveepump (Q=54m3/h H=40m).

3.3.2.2 Keila-Joa aleviku ühisveevärgi torustikudKeila-Joa aleviku territooriumile jääva veevõrgu pikkus on ca 4,4 km, millest enamus onrajatud viimase nelja aasta jooksul. Tänavatorustikud rajati De110 ja De63 läbimõõdugaplasttorudest.Keila-Joa aleviku veesüsteemiga ühendatud Türisalu küla veetorustike pikkus on ligikaudu1,4 km. 2014 rajatud ühendustorustik (De110 pikkusega ca 560m Harku valla territooriumil jaDe160 pikkusega ca 610m Keila valla territooriumil) on heas seisukorras, ülejäänud torustikematerjali ja läbimõõdu kohta täpsed andmed puuduvad.2016 a toodeti Keila-Joa aleviku puurkaevudest 18 684 m3 vett, millest 3 635 m3 moodustasarvestamata vesi (so 19 %).Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Keila-Joaaleviku ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatudjoogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli Spordi 9 hoones asuv kraan, analüüsiaktikoopia on lisatud peatükki 6. LISAD jaotisesse 6.2.


32 (81)

3.3.2.3 Keila-Joa aleviku tuletõrjeveevarustusKeila-Joa alevikus on tuletõrje veevõtuks kasutusel hüdrandid ja looduslikud veevõtukohad.Hetkel on asulas 7 hüdranti Lossi tn, Pargi allee ja Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teeääres. Looduslikud veevõtu kohad asuvad Keila jõe ääres (Veski ja Jõeääre tee ääres).

3.3.2.4 Keila-Joa aleviku ühiskanalisatsiooni ülepumpladKeila-Joa aleviku kanalisatsioon on suures osas isevoolne. Tallinn-Rannamõisa–Kloogaranna teest merepoolse piirkonna kanalisatsioon juhitakse isevoolseltreoveepuhastisse, suvilapiirkonna kanalisatsioon kogutakse kokku Jõeääre tee ääresasuvasse pumplasse (joonisel tähis KJ KPJ 21), kust see pumbatakse Pargi allee-Lossi teeristmiku lähedal asuvasse isevoolsesse torustikku.Harku vallas Türisalu külast kanalisatsiooni Keila-Joa aleviku kanalisatsioonisüsteemipumpamiseks on rajatud kaks pumplat. Üks neist asub Keila Sanatoorse Internaatkoolijuures (joonisel tähis KJ KPJ 22) ning teine Keila ja Harku valla piiril Talvoja teel (jooniseltähis KJ KPJ 23).Keila-Joa aleviku ja Türisalu küla reoveepumplate andmed on toodud allolevas tabelis.Tabel 29. Keila-Joa aleviku kanalisatsiooni ülepumpladPumpla nimi KJ KPJ 21 KJ KPJ 22 KJ KPJ 23Rajamise aeg 2014 2012 2012Rek. aegKuja ulatus (m) 20 20 10

Pumpade andmedKogus (tk) 2 2 2Mark Flygt Flygt FlygtQ (m³/h)

Seisukorra hinnangJuurdepääsutee ja teenindusplats hea hea heaTorustik ja seadmed hea hea heaElekter-autom. hea hea heaMahuti/ teenindusosa hea hea heaMaapealne osa hea hea hea

3.3.2.5 Keila-Joa aleviku ühiskanalisatsiooni torustikudKeila-Joa aleviku territooriumile jääva ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 5,4 km (sh1,1 km survetorustikku), Türisalu külas on kanalisatsioonitorustikke ca 2,1 km (sh 0,6 kmsurvetorustikku).Enamus Keila-Joa aleviku torustikest on rajatud või rekonstrueeritud viimase nelja aastajooksul. Tänavatorustik rajati De200 ja De160 läbimõõduga isevoolsetest torudest ja De110läbimõõduga survetorust.Keila-Joa aleviku veesüsteemiga ühendatud Türisalu küla veetorustike pikkus on ligikaudu1,4 km. 2014 rajatud ühendustorustik (De110 pikkusega ca 560m Harku valla territooriumil jaDe160 pikkusega ca 610m Keila valla territooriumil) on heas seisukorras, ülejäänud torustikematerjali ja läbimõõdu kohta täpsed andmed puuduvad.

3.3.2.6 Keila-Joa aleviku ühiskanalisatsiooni reoveepuhastiTürisalu reoveekogumisala (Keila-Joa aleviku ja Türisalu küla) reovee puhastamine toimubKeila-Joa aleviku põhjaosas, Türisalu maastikukaitsealal asuvas Keila-Joa reoveepuhastis.Puhastusseadmeteks on mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessistkoosnev aktiivmudapuhasti, mis rekonstrueeriti 2014 aastal. Puhastatud heitvesi voolabjärelsetiti süvamerelasu kaudu suublasse, milleks on Lohusalu laht. Süvamerelasu suueasub madalas Lohusalu lahe vees, kus saasteainete hajumistingimused ei ole head,soodustades nii toitainete lokaalset suurenemist Lohusalu lahes. Reoveepuhasti


33 (81)

rekonstrueerimisele eelnevalt teostati Lohusalu lahe süvamerelasu uuring (OÜ Kiirvool,2012). Uuringu järeldused on järgmised: kividega kaetud merelask eksisteerib ja lõppeb eeldatavalt u 180 m kaugusel kaldast

mõõdetuna piki toru trassi. Vee sügavus "muuli" (paekivilahmakad toru kaitseks)lõpus uuringu päeval oli u 2,0 m. Torusuund kaldast u 357 kraadi;

visuaalselt, ilma kaitsvate paekivi lahmakate eemaldamiseta, ei ole võimalik torutuvastada ega tema seisukorda hinnata.

veepiirist kuni u 350 m kaugusele on olemas suurematest kividest puhastatud koridor,kus on olnud toru või kuhu on planeeritud toru rajada. Uuringute ajal toru eituvastatud (va eraldi seisev toru jupp u 50 m kaugusel kaldast).

Puhastile on rajatud ka purgimissõlm.Tabel 33. Keila-Joa reoveepuhasti andmedPuhastusjaama nimi Keila-Joa reoveepuhastiKKR kood PUH0370180Puhastamise aste III bioloogiline + biogeenide ärastusPuhastusseadme tüüp aktiivmudapuhastiFosfori ärastus jahLämmastiku ärastus jah

Reoveesete tahendatud jääkmuda viiakse Kloogareoveepuhastile

Jääkaktiivmuda hulk 560 m3/aPurgimissõlm olemasProj. tootlikus 380 m3/dProj. reostuskoormus 2000 ie2016 a tootlikus 34 m3/d2016 a reostuskoormus 659 ieKuja (m) 50m - on tagatudRajatud 1945Rekonstrueeritud 2014Seisukorra hinnang:

Juurdepääsutee ja teenindusplats heaHoone heaMahutid heaSeadmed ja torustik heaElekter-automaatika heaBiotiik puudub

Reovesi pumbatakse reoveepuhastile territooriumil asuvast peapumplast. Reoveepuhastuseesimese etapina toimub reovee mehhaaniline puhastamine, misjärel suunatakse reovesiühtlustusmahutisse. Ühtlustusmahutisse juhitakse ka purgimissõlmest läbi võre tulev reovesi.Mahutist pumbatakse reovesi edasi reoveepuhasti bioloogilise puhastuse osasse, milleks onühe liiniga mahutite kompleks. Puhastatud heitvee ja aktiivmuda suspensioon voolabjärelsetitisse, kus aktiivmuda settib ning pumbatakse tagastusmudana tagasi bioloogilisepuhastusprotsessi algusesse. Nõuetele vastav puhastatud heitvesi voolab järelsetitiülevoolurenni kaudu süvamerelasu kaudu suublasse.Puhastusprotsessis tekkiva liigmuda käitlemiseks on rajatud sette tihendamise mahuti(liigmudatihendi). Liigmudatihendist pumbatakse muda (sete) settetahendusseadmetesse,millena kasutatakse tsentrifuugi. Settetahendusseadmest väljuv sete on kuivainesisaldusegaca 18%. Tahendatud muda veetakse Klooga reoveepuhastile.Nii reovee mehhaaniline puhastamine kui ka reoveesette käitlemine toimub mahutite pealasuvas tehnohoones. Hoones paiknevad reovee mehhaanilise puhastuse jääkproduktide -liiva ja võreprahi kogumise konteinerid ja tahendatud reoveesette kogumise konteiner.Reoveepuhasti reovee mehhaanilise töötluse seadme pesuvee ja olmevee tagamiseks onreoveepuhasti territooriumile rajatud puurkaev (kat.nr 52274).


34 (81)

Keila-Joa reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab reovee nõuetekohase puhastuse.Heitveesuublaks vastavalt AS Lahevesi väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/324156) onLohusalu laht (suubla kood VEE3136010). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatudsaasteaine kogused ning Keila-Joa aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitveeanalüüsitulemused 2016 aastal on toodud allolevas tabelis.Tabel 34. Keila-Joa aleviku reoveepuhasti heitvee saasteaine piirmäärad ja mõõdetudsisaldusedAnalüüsi kuupäev 14.09.2016


Tulemus(mg/l)

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 8Hõljuvaine 25 11Üldlämmastik (Nüld) 45 4,5Üldfosfor (Püld) 1 0,73

3.3.3 Karjaküla alevik

Karjaküla alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Lahevesi.Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Karjakülaalevik kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal, kus põhjaveekihil lasub kuni kahemeetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht (reoaineteinfiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva).Alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud Karjaküla reoveekogumisala.Tabel 35. Karjaküla reoveekogumisala andmed


Karjaküla 21 ha RKA0370059 350 Alla 2000 ie

Alevikus elas 2016. aasta novembri seisuga 288 inimest. Ühisveevärgiga on ühendatud 242(84 %) ja ühiskanalisatsiooniga 228 inimest (79 %).Asulas on kaks suuremat ettevõtet: AS-le Balti Karusnahk kuuluv Karjaküla karusloomafarmja karusnaha värvimise ja töötlemisega tegelev ettevõte Eurotann OÜ. Lisaks on asulas 35-kohaline sotsiaalkeskus, milles tegutseb ka pensionäride päevakeskus. Nii farm kuisotsiaalkeskus on liidetud ühisvee- ja – kanalisatsioonisüsteemiga. Eurotann OÜ-l on omaveevarustussüsteem.

3.3.3.1 Karjaküla aleviku ühisveevärgi puurkaevud ja pumplaPiirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 3 puurkaevu, millest 2 kuuluvad AS-leLahevesi ning üks kuulub ettevõttele OÜ Eurotann ja see on kasutusel vaid ettevõtte endatarbeks.Ühisveevarustuse puurkaevude vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astme pumplaveevõrku. Veetöötlusjaam rekonstrueeriti 2011 a.Tabel 36. Karjaküla ühisveevarustuse puurkaevude ja pumpla andmedPuurkaev Karjaküla_1 Karjaküla_2Puurkaevu katastri nr: 666 9509Puurkaevu passi nr: 5429 131Puurkaevu puurimise aasta: 1984 1994Puurkaevu põhjaveekiht: C-V -- Kambrium-Vend C-V -- Kambrium-VendPuurkaevu sügavus (m): 191 180Lubatud veevõtt (m³/a) 48 000Tegelik veevõtt 2016 (m³/a) 12 127 15 041Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - on tagatud 50m - on tagatudPumpla ja veetöötlus


35 (81)

Puurkaev Karjaküla_1 Karjaküla_2Rajatud:Rekonstrueeritud: 2011Puhastusseade:tüüp Eura Air 90 Duplexvooluhulk (m3/d) 178,8II astme pumpla:pumpade arv 2mark Saervooluhulk (m3/h) 16tõstekõrgus (m) 40mahuti(d) (m3) 2x85Hüdrofoormaht (m3) 0,3Seisukorra hinnangJuurdepääsutee ja teenindusplats heaHoone heaMahuti(d) heaSeadmed ja torustik heaElekter-automaatika hea

Põhjavesi pumbatakse kahest puurkaevust süvaveepumpadega läbi aeraatorsüsteemirauaeraldusfiltritesse.Põhjavesi aereeritakse õhuga aeraatordegasaator seadmes. Injektoriga enne aeraatorseadetantakse vette õhuhapnikku, mille abil vees lahustunud raud oksüdeeritakse. Liignesüsihappegaas (CO2), väävelvesinik (HS) ja muud põhjaveega kaasatulnud gaasid ning osaüleliigsest õhust eraldatakse degasaatoris, ülejäänud eraldatakse filterseadmete külgepaigaldatud õhueraldusklappide kaudu. Vees oksüdeeritud raud eraldatakse filterseadmetes.Pärast filterseadmeid juhitakse vesi veereservuaari.Reservuaaridest pumbatakse vesi kahe pumba abil asula veevõrku. Pumplasse onpaigaldatud ka tuletõrjeveepump (Q=36m3/h H=40m).

3.3.3.2 Karjaküla aleviku ühisveevärgi torustikudAsula veevõrgu pikkus on ca 5.1 km. Torustike materjali ja läbimõõdu kohta täpsed andmedpuuduvad, oletatavasti on torustikud terasest.2016 a toodeti Karjaküla aleviku puurkaevudest 27 168 m3 vett, millest 2 162 m3 moodustasarvestamata vesi (so 8 %).Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Karjakülaaleviku ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatudjoogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli sotsiaalkeskuse (Keila tee 15, Karjaküla)köök, analüüsiakti koopia on lisatud peatükki 6. LISAD jaotisesse 6.2.

3.3.3.3 Karjaküla aleviku tuletõrjeveevarustusKarjaküla alevikus on tuletõrje veevõtuks kasutusel üks hüdrant, mis asub veetöötlusjaamaees.

3.3.3.4 Karjaküla aleviku ühiskanalisatsiooni ülepumplaKarjaküla asula kanalisatsioon on rajatud isevoolsena. Aleviku kanalisatsioon voolab kokkuasula peapumplasse, kust see siis pumbatakse Keila linna kanalisatsioonisüsteemi (vt kapeatükk 2.3.2 Haldusleping Keila linnaga). Karjaküla aleviku reoveepumpla andmed ontoodud allolevas tabelis.


36 (81)

Tabel 37. Karjaküla aleviku kanalisatsiooni ülepumplaPumpla nimi KK KPJ 1Rajamise aeg 2016Rek. aeg -Kuja ulatus (m) 20

Pumpade andmedKogus (tk) 2Mark KSB Amarex NSQ (m³/h) 17,8

Seisukorra hinnang:Juurdepääsutee ja teenindusplats heaTorustik ja seadmed heaElekter-autom. heaMahuti/ teenindusosa heaMaapealne osa hea

3.3.3.5 Karjaküla aleviku ühiskanalisatsiooni torustikudKarjaküla aleviku ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 6,9 km (sh 2,9 kmsurvetorustikku).Suurem osa isevoolsetest kanalisatsioonitorustikest on ehitatud 1970-1980-ndatel. Andmednende torustike materjalide ja läbimõõtude kohta puuduvad. Torustikud on vanad ja onseetõttu tänaseks amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Kanalisatsioonikaevud onvaldavalt betoonrõngastest, nad on halvas seisukorras ja on ebatihedad. Koossurvetorustikuga rekonstrueeriti 2016 a ca 380 m isevoolset torustikku (De160), mis on heasseisukorras.Peapumpla survetorustik (De110, pikkusega 2,9 km) Keila linna rajati 2016 a koos Karjakülakanalisatsioonipumplaga. Torustik on heas seisukorras.Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Karjaküla aleviku elanike ning asutuste ja ettevõteteolmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita.

3.3.4 Laulasmaa küla

Laulasmaa külas elas 2016. aasta novembri seisuga 655 inimest. Külas onkeskkonnaministri poolt kinnitatud Laulasmaa reoveekogumisala.Tabel 38. Laulasmaa reoveekogumisala andmed


Laulasmaa 249.1 ha RKA0370583 4 621 Üle 2000 ie

Laulasmaa külas osutab ühisveevärgi teenust 3 vee-ettevõtet: AÜ Mareka AS, AÜ Teras jaAÜ TM Loodus. Ühisveevärgi teenusega liitunud elanike arv on toodud vee-ettevõtete kaupaallolevas tabelis:Tabel 39. Laulasmaa küla vee-ettevõtete teenuse tarbijadVee-ettevõte Veeteenuse piirkond Kinnistute arv Elanike arv*

AÜ Mareka

AÜ Mareka 48 112AÜ ETA 46 108AÜ Leena 8 19AÜ Laulasmaa 1 2

AÜ TerasAÜ Teras

240 562AÜ Laulasmaa PäikeAÜ Lohusalu

AÜ TM Loodus Tornimäe AÜ TM Loodus Tornimäe 63 147Kokku 406 950

Märkus: *- elanike arv on arvutatud Keila valla leibkonna keskmise suuruse järgi


37 (81)

Lisaks vee-ettevõtetele on vee erikasutusload väljastatud veel neljale mittetulundusühinguleja ühele äriühingule:Tabel 40. Laulasmaa küla vee erikasutajad lisaks vee-ettevõteteleVee erikasutaja Elamupiirkond Kinnistute arv Elanike arv*

AÜ Luule AÜ Luule 75 176AÜ Laheranna 45 105

AÜ Juku AÜ Juku 86 200AÜ KarukellaAÜ Lohusalu AÜ Lohusalu 108 253

AÜ Laulasmaa Miku AÜ Laulasmaa Miku 75 176AÜ EndlaKokku 389 909Laulasmaa Invest OÜ Laulasmaa veekeskus ja konverentsihotell


Laulasmaa külas asub Laulasmaa veekeskus ja konverentsihotell, kus on alalisi elanikkening külalisi kokku ca 300 ja töötajaid ca 100 inimest.Lisaks on Laulasmaal lasteaed-põhikool, kus käib kokku 246 last.

3.3.4.1 VeevarustusPiirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 214 puurkaevu, millest 4 kuuluvad vee-ettevõtetele.Tabel 41. AÜ Mareka puurkaevu andmedPuurkaevu katastri nr: 658 11482Puurkaevu passi nr: 4885/2 106Puurkaevu puurimise aasta: 1980 1990Puurkaevu põhjaveekiht: O-C O-CPuurkaevu sügavus (m): 51 50Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud 50m - ei ole tagatud

Tabel 42. AÜ Teras puurkaevu andmedPuurkaevu katastri nr: 583Puurkaevu passi nr: 2738Puurkaevu puurimise aasta: 1971Puurkaevu põhjaveekiht: V2vrPuurkaevu sügavus (m): 148Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud

Tabel 43. AÜ TM Loodus Tornimäe puurkaevu andmedPuurkaevu katastri nr: 11539Puurkaevu passi nr: 117Puurkaevu puurimise aasta: 1988Puurkaevu põhjaveekiht: C-VPuurkaevu sügavus (m): 148Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud

Lisaks eelpool mainitud puurkaevudele, võetakse vett vee erikasutusloa alusel veel 6puurkaevust, mis kuuluvad A/Ü-tele Luule; Juku; Lohusalu ja Laulasmaa Miku ja OÜ-leLaulasmaa Invest.OÜ Laulasmaa Invest puurkaevust varustatakse veega lisaks Laulasmaa veekeskuse jakonverentsihotellile ka Laulasmaal lasteaed-põhikooli ning Lauresi tee 1 asuvat 15-korterigaelamut.


38 (81)

Tabel 44. OÜ Laulasmaa Invest puurkaevu andmedPuurkaevu katastri nr: 584Puurkaevu passi nr: 5572Puurkaevu puurimise aasta: 1985Puurkaevu põhjaveekiht: V2gdPuurkaevu sügavus (m): 159Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud

Laulasmaa külas tegutsevate vee-ettevõtjatele kuuluvate torustike andmed:- AÜ Mareka torustiku kohta andmed puuduvad. AÜ Mareka veesüsteemist

varustatakse veega 103 kinnistut.- AÜ Teras torustiku pikkus on ca 3.4km millega varustatakse veega 240 kinnistut,

millest 20 kinnistut aastaringselt.- AÜ TM Loodus Tornimäe torustiku pikkus on ca 950m millega varustatakse veega

63 kinnistut.Torustike materjali ja läbimõõdu kohta täpsed andmed puuduvad. Oletatavasti on torustikudterasest.Lisaks asuvad Laulasmaa küla ja osaliselt ka Kloogaranna küla territooriumil kaksarendusala nn Kõltsu I ja Kõltsu II. Mõlemal alal on tänase seisuga välja ehitatudveevarustussüsteem, mis kuulub hetkel arendajale. Lähiajal on kavas mõlema arendusalaveesüsteemide opereerimine üle anda AS-le Lahevesi. Kõltsu I piirkonnas on elamudehitatud ca 50-st kinnistust 20-le, Kõltsu II alal elamutega kinnistud tänase seisuga ei ole.

3.3.4.2 KanalisatsioonLaulasmaa külas rajatud kanalisatsioonisüsteem kuulub OÜ-le Laulasmaa Invest. Süsteemteenindab lisaks Laulasmaa veekeskuse ja konverentsihotellile ka Laulasmaal lasteaed-põhikooli ning Lauresi tee 1 asuvat 15-korteriga elamut.Torustiku pikkus on ca 1,1km. Kokkukogutud reovesi pumbatakse 2003 a rajatudreoveepuhastisse. Reoveepuhastiks on kestusõhutusega aktiivmudapuhasti (aerotank) koosjärelpuhastuse liivafiltri ja biotiigiga. Järelpuhastuseks on pideva läbipesuga liivafilter,jõudlusega 40 m3/h. Mudatöötluses on kasutusel mudatihendaja. Tihendatud muda veetaksevälja.Tabel 45. OÜ Laulasmaa Invest reoveepuhasti andmedRajatud: 2003

Puhastusseade:

kestusõhutusegaaktiivmudapuhasti(aerotank) koosjärelpuhastuse liivafiltri jabiotiigiga

Väljalaskme kood ja suublanimetus: HA009 - Pinnas

3.3.5 Lehola küla

Lehola külas osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Lahevesi.Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Lehola külakaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal, kus põhjaveekihil lasub kuni kahe meetripaksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht (reoaineteinfiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva).Külas on keskkonnaministri poolt kinnitatud Lehola reoveekogumisala.


39 (81)

Tabel 46. Lehola reoveekogumisala andmedKogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp

Lehola 18 ha RKA0370060 450 Alla 2000 ie

Külas elas 2016. aasta novembri seisuga 440 inimest. Ühisveevärgi ningühiskanalisatsiooniga on ühendatud 388 inimest (88%).Asulas on üks suurem ettevõte - auto haagiseid valmistav AS Bestnet. Lisaks on asulaslasteaed-algkool, kus käib 121 last. Nii AS Bestnet kui lasteaed-algkool on liidetud ühisvee-ja – kanalisatsioonisüsteemiga.

3.3.5.1 Lehola küla ühisveevärgi puurkaevud ja pumplaPiirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 11 puurkaevu, millest 2 kuulub AS-leLahevesi ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. AS-leLahevesi kuuluv puurkaev nr 51618 asub Lehola reoveepuhasti territooriumil ja on kasutuseltehnoloogilise vee tarbeks.Ühisveevarustuse puurkaevu vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astme pumplaveevõrku. Veetöötlusjaam rekonstrueeriti 2012 a.Tabel 47. Lehola ühisveevarustuse puurkaevude ja pumpla andmedPuurkaev Lehola 1Puurkaevu katastri nr: 1402Puurkaevu passi nr: 5776Puurkaevu puurimise aasta: 1987Puurkaevu põhjaveekiht: O-C -- Ordoviitsium-KambriumPuurkaevu sügavus (m): 90Lubatud veevõtt (m³/a) 24 000Tegelik veevõtt 2016 (m³/a) 16 902Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatudPumpla ja veetöötlusRajatud:Rekonstrueeritud: 2011Puhastusseade:

tüüp Eura Air 65 Duplexvooluhulk (m3/d) 87,6

II astme pumpla:pumpade arv 2mark Saervooluhulk (m3/h) 11tõstekõrgus (m) 40mahuti(d) (m3) 2x80

Hüdrofoormaht (m3) 0,3

Seisukorra hinnangJuurdepääsutee ja teenindusplats heaHoone heaMahuti(d) heaSeadmed ja torustik heaElekter-automaatika hea

Põhjavesi pumbatakse puurkaevust süvaveepumbaga läbi aeraatorsüsteemirauaeraldusfiltritesse.Põhjavesi aereeritakse õhuga aeraatordegasaator seadmes. Injektoriga enne aeraatorseadetantakse vette õhuhapnikku, mille abil vees lahustunud raud oksüdeeritakse. Liignesüsihappegaas (CO2), väävelvesinik (HS) ja muud põhjaveega kaasatulnud gaasid ning osa


40 (81)

üleliigsest õhust eraldatakse degasaatoris, ülejäänud eraldatakse filterseadmete külgepaigaldatud õhueraldusklappide kaudu. Vees oksüdeeritud raud eraldatakse filterseadmetes.Pärast filterseadmeid juhitakse vesi veereservuaari.Reservuaaridest pumbatakse vesi kahe pumba abil asula veevõrku.

3.3.5.2 Lehola küla ühisveevärgi torustikudAsula veevõrgu pikkus on ca 2,6 km. Torustike materjali ja läbimõõdu kohta täpsed andmedpuuduvad. Oletatavasti on torustikud terasest. Torustike seisukord on halb2016 a toodeti Lehola küla puurkaevust 16 902 m3 vett, millest 5 058 m3 moodustasarvestamata vesi (so 30 %).Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Lehola külaühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogiveekvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli Lehola lasteaed (Lehola tee 20) köök, analüüsiaktikoopia on lisatud peatükki 6. LISAD jaotisesse 6.2.

3.3.5.3 Lehola küla tuletõrjeveevarustusLehola küla tuletõrje veevarustuseks on asulas üks hüdrant, mis asub Kellamäe tee 17juures.

3.3.5.4 Lehola küla ühiskanalisatsiooni ülepumpladLehola küla kanalisatsioon juhitakse puhastisse kolme kanalisatsioonipumpla abil (jooniseltähis LE KPJ-1; -2; -3). Lehola küla reoveepumplate andmed on toodud allolevas tabelis.Tabel 48. Lehola küla kanalisatsiooni ülepumpladPumpla nimi LE KPJ 1 LE KPJ 2 LE KPJ 3Rajamise aegRek. aeg 2012 2012 2012Kuja ulatus (m) 20 20 20

Pumpade andmedKogus (tk) 2 2 2Mark Flygt Flygt FlygtQ (m³/h)

Seisukorra hinnangJuurdepääsutee ja teenindusplats hea hea heaTorustik ja seadmed hea hea heaElekter-autom. hea hea heaMahuti/ teenindusosa hea hea heaMaapealne osa hea hea hea

3.3.5.5 Lehola küla ühiskanalisatsiooni torustikudLehola küla territooriumile jääva ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 4,4 km (sh 0,6km survetorustikku).Isevoolne kanalisatsioonivõrk on ehitatud 1970-ndatel Vasalemma sovhoosi poolt. Andmedtorustike materjalide ja läbimõõtude kohta puuduvad. Torustikud on vanad ja on seetõttutänaseks amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Kanalisatsioonikaevud on valdavaltbetoonrõngastest. Kanalisatsioonikaevud on halvas seisukorras ja on ebatihedad.Survelised kanalisatsioonitorustikud on rekonstrueeritud 2015 aastal ja need on heasseisukorras.


41 (81)

3.3.5.6 Lehola küla ühiskanalisatsiooni reoveepuhastiLehola asulasse on reoveepuhastuseks rajatud aktiivmudapuhasti, mis rekonstrueeriti 2013aastal.Tabel 49. Lehola reoveepuhasti andmedPuhastusjaama nimi Lehola reoveepuhastiKKR kood PUH0371010

Puhastamise aste III bioloogiline + biogeenideärastus

Puhastusseadme tüüp aktiivmudapuhastiFosfori ärastus jahLämmastiku ärastus ei

Reoveesete tahendatud jääkmuda viiakseKlooga reoveepuhastile

Jääkaktiivmuda hulk 30 m3/aPurgimissõlm puudubProj. tootlikus 72 m3/dProj. reostuskoormus 450 ie2016 a tootlikus 31 m3/d2016 a reostuskoormus 388ieKuja (m) 100m - on tagatudRajatud teadmataRekonstrueeritud 2013Seisukorra hinnang:

Juurdepääsutee ja teenindusplats heaHoone heaMahutid heaSeadmed ja torustik heaElekter-automaatika heaBiotiik hea

Heitveesuublaks, vastavalt AS Lahevesi väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/324156),on Lehola oja (suubla kood VEE1100300). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatudsaasteaine kogused ning Lehola küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused2016 aastal on toodud allolevas tabelis.Tabel 50. Lehola puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogused ja saasteainesisaldusedAnalüüsi kuupäev 14.09.2016


Tulemus(mg/l)

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25 11Hõljuvaine 35 16Üldlämmastik (Nüld) 60 13Üldfosfor (Püld) 2 0,36

3.3.6 Tuulna küla

Tuulna külas elas 2016. aasta novembri seisuga 341 inimest.Tuulna külas asub on keskkonnaministri poolt kinnitatud Tuulna reoveekogumisala, misulatub veidi ka Illurma külasse (ca 12ha so ca11%).Tabel 51. Tuulna reoveekogumisala andmed


Tuulna 105 ha RKA0370590 1000 Alla 2000 ie


42 (81)

Tuulna külas osutab ühisveevärgi teenust 2 vee-ettevõtet: AÜ Oomega -T ja AÜ Astangu.Ühisveevärgi teenusega liitunud elanike arv on toodud vee-ettevõtete kaupa allolevastabelis:Tabel 52. Tuulna küla vee-ettevõtjadVee-ettevõtja Veeteenuse piirkond Kinnistute arv Elanike arv*AÜ Oomega -T Oomega-T 40 94AÜ Astangu Astangu 43 101Kokku 83 195


Lisaks vee-ettevõtetele on vee erikasutusload väljastatud veel kahele mittetulundusühingule:Tabel 53. Tuulna küla vee erikasutajad lisaks vee-ettevõteteleVee erikasutaja Teeninduspiirkond Kinnistute arv Elanike arv*

SÜ Metsapiiga

Epp-1

130 304Epp-2LaherannaMetsapiiga

AÜ Pauli Pauli 44 103Kokku 257 601


3.3.6.1 VeevarustusPiirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 66 puurkaevu, neist 2 kuuluvad vee-ettevõtetele.Tabel 54. AÜ Oomega-T puurkaevu andmedPuurkaevu katastri nr: 11406Puurkaevu passi nr: 16Puurkaevu puurimise aasta: 1987Puurkaevu põhjaveekiht: V2vrPuurkaevu sügavus (m): 135Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud

Tabel 55. AÜ Astangu puurkaevu andmedPuurkaevu katastri nr: 339Puurkaevu passi nr: 11Puurkaevu puurimise aasta: 1983Puurkaevu põhjaveekiht: O-CPuurkaevu sügavus (m): 52Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud

Lisaks eelpool mainitud puurkaevudele, võetakse vett vee erikasutusloa alusel veel kahestpuurkaevust, mis kuuluvad SÜ-le Metsapiiga ja AÜ-le Pauli.Tabel 56. SÜ Metsapiiga puurkaevu andmedPuurkaevu katastri nr: 4636Puurkaevu passi nr: 6246Puurkaevu puurimise aasta: 1990Puurkaevu põhjaveekiht: V2vrPuurkaevu sügavus (m): 130


43 (81)

Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud

Tabel 57. AÜ Pauli puurkaevu andmedPuurkaevu katastri nr: 669Puurkaevu passi nr: 5691Puurkaevu puurimise aasta: 1986Puurkaevu põhjaveekiht: O-CPuurkaevu sügavus (m): 55Puurkaevu sanitaarkaitseala: 30m - tagatud

Tuulna külas tegutsevate vee-ettevõtjatele kuuluvate torustike andmed:- AÜ Oomega-T torustiku pikkus on ca 1.4 km millega varustatakse

veega 40 kinnistut.- AÜ Astangu torustiku pikkus on ca 900m millega varustatakse veega aasta ringselt

43 kinnistut.- Torustike pikkus SÜ-s Metsapiiga on ca 900m.

Torustike materjali ja läbimõõdu kohta täpsed andmed puuduvad. Oletatavasti on torustikudterasest.

3.3.7 Kulna küla

Kulna külas elas 2016. aasta novembri seisuga 240 inimest. Külas on üks kompaktneelamupiirkond – Tammermaa elamurajoon, kus elab üle 90% Kulna küla elanikest. Lisaks onkülas mõned üksikud eraldiseisvad majapidamised.Joogiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise teenust osutab AS Keila Vesi (vt kapeatükk 2.3.2 Haldusleping Keila linnaga).

3.3.7.1 VeevarustusTammemäe elamurajooni veega varustamiseks on loodud ühendus Keila linnaühisveevarustussüsteemiga. Torustiku pikkus on ca 3.6 km. Torustik kuulub AS-le Keila Vesi.

3.3.7.2 KanalisatsioonTammemäe elamurajooni kanalisatsioon juhitakse Keila linna ühiskanalisatsioonisüsteemi.Selleks on rajatud 3.1 km isevoolseid torustikke, 1.3 km survetorustikke ja 2 reoveepumplat.Torustik ja pumplad kuuluvad AS-le Keila Vesi.

3.3.8 Lohusalu küla

Lohusalu külas osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Lahevesi.Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Lohusalu külanõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetripaksune moreenikiht või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetripaksune liiva- või kruusakiht (reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva).Küla jääb keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud Lohusalu reoveekogumisalasse.Tabel 58. Lohusalu reoveekogumisala andmed


Lohusalu 38 ha RKA0370577 750 Alla 2000 ie

Külas elas 2016. aasta novembri seisuga 199 inimest. Ühisveevärki ühendatud 103 inimest(52%) ning kanalisatsiooni teenust kasutab 11 inimest (6%).


44 (81)

Poolsaare tipus asub Lohusalu sadam koos sauna ja restoraniga.

3.3.8.1 Lohusalu küla ühisveevärgi puurkaevud ja pumplaPiirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 33 puurkaevu, millest 1 kuulub AS-leLahevesi, üks AS-le Lohusalu Sadam ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamisevõi ettevõtte tarbeks.Ühisveevarustuse puurkaevu vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astme pumplaveevõrku. Veetöötlusjaam rekonstrueeriti 2011 a.Tabel 59. Lohusalu ühisveevarustuse puurkaevude ja pumpla andmedPuurkaev LohusaluPuurkaevu katastri nr: 582Puurkaevu passi nr: 2206Puurkaevu puurimise aasta: 1968Puurkaevu põhjaveekiht: C-V -- Kambrium-VendPuurkaevu sügavus (m): 110Lubatud veevõtt (m³/a) 26 500Tegelik veevõtt 2016 (m³/a) 11 045Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatudPumpla ja veetöötlusRajatud:Rekonstrueeritud: 2011Puhastusseade:

tüüp Eura Air 65 Duplexvooluhulk (m3/d) 65

II astme pumpla:pumpade arv 2mark Saervooluhulk (m3/h) 6,5tõstekõrgus (m) 40mahuti(d) (m3) 2x80

Hüdrofoormaht (m3) 0,3

Seisukorra hinnangJuurdepääsutee ja teenindusplats heaHoone heaMahuti(d) heaSeadmed ja torustik heaElekter-automaatika hea

Põhjavesi pumbatakse puurkaevust süvaveepumbaga läbi aeraatorsüsteemirauaeraldusfiltritesse.Põhjavesi aereeritakse õhuga aeraatordegasaator seadmes. Injektoriga enne aeraatorseadetantakse vette õhuhapnikku, mille abil vees lahustunud raud oksüdeeritakse. Liignesüsihappegaas (CO2), väävelvesinik (HS) ja muud põhjaveega kaasatulnud gaasid ning osaüleliigsest õhust eraldatakse degasaatoris, ülejäänud eraldatakse filterseadmete külgepaigaldatud õhueraldusklappide kaudu. Vees oksüdeeritud raud eraldatakse filterseadmetes.Pärast filterseadmeid juhitakse vesi veereservuaari.Reservuaaridest pumbatakse vesi kahe pumba abil asula veevõrku.

3.3.8.2 Lohusalu küla ühisveevärgi torustikudAsula veevõrgu pikkus on ca 7,6 km, valdavalt on torustiku seisukord rahuldav.2016 a toodeti Lohusalu küla puurkaevust 11 045 m3 vett, millest 7 481 m3 moodustasarvestamata vesi (so 68 %).


45 (81)

Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Lohusaluküla ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogiveekvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli kortermaja, aadressiga Lohusalu 4. Analüüsiaktikoopia on lisatud peatükki 6. LISAD jaotisesse 6.2.

3.3.8.3 Lohusalu küla tuletõrjeveevarustusLohusalu küla tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrandi ja loodusliku veevõtukohabaasil. Hüdrant asub Rannuka tee 5 juures ning veevõtukoht asub Lohusalu sadama juures.

3.3.8.4 Lohusalu küla kanalisatsioonLohusalu külas on ühiskanalisatsioon rajatud vaid ühele korterelamule ja ühele eramule.Reovesi pumbati reoveepuhastile, mida käesoleval ajal enam ei kasutata. Reoveepumplatöötab kogumismahutina, millest toimub väljavedu Keila-Joa reoveepuhasti purgimissõlme.Kasutatava reoveetorustiku pikkus on ca 200m.

3.3.9 Kloogaranna küla

Kloogaranna külas elas 2016. aasta novembri seisuga 181 inimest. Külas on mitukompaktset elamupiirkonda ja mõned üksikud eraldiseisvad majapidamised. Lisaks tegutsebkülas riiklik noortelaager, kus on ca 160 majutuskohta, toitlustus ja konverentsikeskus.Külas ei ole tänase seisuga määratud vee-ettevõtjat.

3.3.9.1 VeevarustusPiirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 39 puurkaevu, millest kahest toimubveevõtt vee erikasutusloa alusel. Vee erakasutusload on väljastatud Eesti NoorsootööKeskusele, mis haldab Kloogaranna noortelaagrit ning MTÜ-le Ranna Kinnistud, mis haldabMTÜ-usse Ranna Kinnistud ja Lahepere Kinnistud kuuluvaid kinnistuid, kokku 48 tk.Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise tarbeks.MTÜ Ranna Kinnistud territooriumile on rajatud puurkaev ja ca 1.6km veetorustikkevarustamaks veega 86 kinnistut. Andmed torustiku kohta on puudulikud (rajamise aeg,läbimõõdud, kvaliteet, materjal).Tabel 60. Eesti Noorsootöö Keskuse puurkaevu andmedPuurkaevu katastri nr: 600Puurkaevu passi nr: 1886Puurkaevu puurimise aasta: 1967Puurkaevu põhjaveekiht: V2vrPuurkaevu sügavus (m): 110Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m – ei ole tagatud

Tabel 61. MTÜ Ranna Kinnistud puurkaevu andmedPuurkaevu katastri nr: 16071Puurkaevu passi nr: 6889Puurkaevu puurimise aasta: 2002Puurkaevu põhjaveekiht: V2vrPuurkaevu sügavus (m): 110Puurkaevu sanitaarkaitseala: 10m – on tagatud

MTÜ Ranna Kinnistud torustiku pikkus on ca 800m, millega varustatakse veega 48 kinnistut.


46 (81)

Lisaks asuvad Kloogaranna küla ja osaliselt ka Laulasmaa küla territooriumil kaksarendusala nn Kõltsu I ja Kõltsu II. Mõlemal alal on tänase seisuga välja ehitatudveevarustussüsteem, mis kuulub hetkel arendajale. Lähiajal on kavas mõlema arendusalaveesüsteemide opereerimine üle anda AS-le Lahevesi. Kõltsu I piirkonnas on elamudehitatud ca 50-st kinnistust ca 20-le, Kõltsu II alal elamutega kinnistud tänase seisuga ei ole.

3.3.10 Meremõisa küla

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Meremõisaküla nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal kus põhjaveekihil lasub 2–10meetri paksune moreenikiht või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetripaksune liiva- või kruusakiht (reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva).Külas elas 2016. aasta novembri seisuga 160 inimest. Meremõisa puhkealal on ca 70kinnistut, mis kõik on varustatud MTÜ-le Meremõisa kuuluva ja AS Lahevesi poolt hallatavaühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Lisaks omab ühisveevarustussüsteemi AÜ TornimäeEva, kus saavad vett 60 kinnistut, selle veesüsteemi haldamisega tegeleb aiandusühistu.

3.3.10.1 Meremõisa küla ühisveevärgi puurkaevud ja pumpladPiirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 24 puurkaevu, millest 3 kuuluvadMeremõisa puhkeala ja üks AÜ Tornimäe Eva veevarustussüsteemi. Ülejäänud puurkaevuon kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks.Meremõisa puhkeala kolmest puurkaevust kasutatakse ühte, millest pumbatav vesi juhitakseläbi puhastusseadmete ja II astme pumpla veevõrku.Tabel 30. Meremõisa puhkeala puurkaevude andmedPuurkaev Keila-Joa

puhkeala 3Meremõisa puhkeala 1

(reservis)Meremõisa puhkeala 2

(reservis)Puurkaevu katastri nr: 662 606 639Puurkaevu passi nr: 5121 A-124-B 3799Puurkaevu puurimise aasta: 1982 1961 1974

Puurkaevu põhjaveekiht: C-V -- Kambrium-Vend C-V -- Kambrium-Vend C-V -- Kambrium-Vend

Puurkaevu sügavus (m): 153 140 165Lubatud veevõtt (m³/a) 8 800 2 400 2 400Tegelik veevõtt 2016 (apr-dets)(m³/a) 7 655 - -

Puurkaevu sanitaarkaitseala: 30m - on tagatud 50m - on tagatud 50m - ei ole tagatudPumpla ja veetöötlusRajatud:Rekonstrueeritud: 2011 2011 2011Puhastusseade:tüüpvooluhulk (m3/d)II astme pumpla:pumpade arv 2markvooluhulk (m3/h)tõstekõrgus (m)mahuti(d) (m3)Hüdrofoormaht (m3) 15

Seisukorra hinnangJuurdepääsutee jateenindusplats hea

Hoone heaMahuti(d) rahuldav


47 (81)

Puurkaev Keila-Joapuhkeala 3

Meremõisa puhkeala 1(reservis)

Meremõisa puhkeala 2(reservis)

Seadmed ja torustik rahuldavElekter-automaatika rahuldav

Tabel 31. A/Ü Tornimäe Eva puurkaevu andmedPuurkaevu katastri nr: 663Puurkaevu passi nr: 5290Puurkaevu puurimise aasta: 1983Puurkaevu põhjaveekiht: C-VPuurkaevu sügavus (m): 145Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m – ei ole tagatud

3.3.10.2 Meremõisa küla ühisveevärgi torustikudMeremõisa puhkeala veevõrgu pikkus on ca 5,5 km, valdavalt on torustiku seisukordrahuldav. 2016 a 9 kuuga (apr. – dets.) toodeti Meremõisa küla puhkeala puurkaevust 7 655m3 vett, millest 4 105 m3 moodustas arvestamata vesi (so 54 %).Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Lohusaluküla ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogiveekvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli Näkineiu teel asuv valvuri hoone, analüüsiaktikoopia on lisatud peatükki 6. LISAD jaotisesse 6.2.AÜ-le Tornimäe Eva kuuluva veevõrgu pikkus on ca 1 km.

3.3.10.3 Meremõisa küla tuletõrjeveevarustusMeremõisa küla puhkeala tuletõrje veevarustus on lahendatud tuletõrjehüdrantide baasil.Piirkonnas asub 3 tuletõrjehüdranti.

3.3.10.4 Meremõisa küla kanalisatsioonMTÜ-le Meremõisa kuuluva ja AS Lahevesi poolt hallatava kanalisatsiooni isevoolsetorustiku pikkus on ca 3.5 km ning survetorustiku pikkus 3.5km. Süsteemi kuulub veel ka 5ühiskanalisatsioonipumplat ja 3 pumplat, mis teenindavad 1-2 majapidamist. Kokkukogutudreovesi suunatakse reoveepuhastisse „Keila-Joa puhkeala“, mille suublaks on Neeme kraav(suubla kood VEE1400089). Vee erikasutusloaga (L.VV/327507) keskkonda viidavad lubatudsaasteaine kogused ning reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2016 aastalon toodud allolevas tabelis.Tabel 32. Keila-Joa puhkeala puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogused jasaasteaine sisaldusedAnalüüsi kuupäev 20.06.2016 30.09.2016 02.12.2016


Tulemus(mg/l)

Tulemus(mg/l)

Tulemus(mg/l)

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25 16 13 7Hõljuvaine 35 19 10 4Üldlämmastik (Nüld) 60 17 21 23Üldfosfor (Püld) 2 4,0 5,1 5,7

Nagu näha, ületab üldfosfori sisaldus vee erikasutusloas etteantud piirmäära. Fosforiülenormatiivne sisaldus on kergesti likvideeritav keemilise sadestamise abil ning see sõltubvee viibeajast tiigis. Vee-ettevõttel on tänaseks koostatud tegevuskava, kuidas üldfosforisisaldus heitvees vähendada, see näeb ette raudsulfaati doseerimisseadmete paigaldust


48 (81)

ning biotiikide veetaseme tõstmist. Need tööd kajastuvad reoveepuhasti hoolduskuludes javiiakse ellu 2017a I pooles.

3.3.11 Valkse küla

Valkse külas elas 2016. aasta novembri seisuga 90 inimest. Käesoleval hetkel puudub külaskompaktne elurajoon. Külas asub taastusravi ja õendusega tegelev Benita Kodu, kus asubeakate kodu (140 kohta), ravikeskus ja hotell (43 tuba).Joogiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise teenust osutab AS Keila Vesi (vt kapeatükk 2.3.2 Haldusleping Keila linnaga).

3.3.11.1 VeevarustusBenita Kodu majutus-ja tervishoiuteenustekeskuse veega varustamiseks on loodud ühendusKeila linna ühisveevarustussüsteemiga. Torustiku pikkus on ca 1.6 km.

3.3.11.2 KanalisatsioonBenita Kodu majutus-ja tervishoiuteenustekeskusele kanalisatsiooniteenuse osutamiseks onloodud ühendus Keila linna ühisveevarustussüsteemiga. Selle tarvis on rajatudreoveepumpla koos 0.6km survetorustiku ja ca 1 km isevoolse torustikuga.

3.3.12 Käesalu küla

Käesalu külas elas 2016. aasta novembri seisuga 75 inimest. Külas on kaks kompaktsetelamupiirkonda Põhja- ja Lõuna-Käesalu, Lisaks on külas mõned üksikud majapidamised.Külas ei ole tänase seisuga määratud vee-ettevõtjat. Kuid AÜ-le Käesalu (Lõuna-Käesalu)on väljastatud vee erikasutusluba.

3.3.12.1 VeevarustusPiirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 19 puurkaevu, millest ühest toimub veevõttvee erikasutusloa alusel. Vee erikasutusluba on väljastatud AÜ-le Käesalu.AÜ Käesalu territooriumile on rajatud puurkaev ja ca 1.5km veetorustikke varustamaksveega 45 kinnistut. Andmed torustiku kohta on puudulikud (rajamise aeg, läbimõõdud,kvaliteet, materjal).Tabel 65. AÜ Käesalu puurkaevu andmedPuurkaevu katastri nr: 529Puurkaevu passi nr: 2Puurkaevu puurimise aasta: 1987Puurkaevu põhjaveekiht: C-VPuurkaevu sügavus (m): 130Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m – ei ole tagatud

3.3.13 Kersalu küla

Külas elas 2016. aasta novembri seisuga 68 inimest. Asulas on üksikud majapidamised jaaiandusühistu Aida, kuhu kuulub 86 kinnistut.Külas ei ole tänase seisuga määratud vee-ettevõtjat, kuid aiandusühistule on väljastatud veeerikasutusluba.


49 (81)

3.3.13.1 VeevarustusPiirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 11 puurkaevu, millest ühest toimub veevõttvee erikasutusloa alusel. Vee erikasutusluba on väljastatud AÜ-le Aida. Ülejäänudpuurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise tarbeks.AÜ Aida territooriumile on rajatud puurkaev ja ca 1.6km veetorustikke varustamaks veegaaastaringselt 86 kinnistut. Andmed torustiku kohta on puudulikud (rajamise aeg, läbimõõdud,kvaliteet, materjal).Tabel 33. AÜ Aida puurkaevu andmedPuurkaevu katastri nr: 1139Puurkaevu passi nr: 5913Puurkaevu puurimise aasta: 1988Puurkaevu põhjaveekiht: Cm-VPuurkaevu sügavus (m): 117Puurkaevu sanitaarkaitseala: 30m – ei ole tagatud

3.4 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted

AS Lahevesi osutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid Keila valla haldusterritooriumil AS-leLahevesi kinnitatud piirkondades: Klooga, Keila-Joa, Karjaküla, Lehola, Lohusalu jaMeremõisa asulates (vee-ettevõtja määramise Keila Vallavolikogu otsused on toodudpeatükis 6. LISAD jaotises 6.1.). AS Lahevesi asutati 31.03.2008, see on 100% Keila vallaomanduses olev ettevõte.Kui ettevõtte algne tegevus oli keskendunud ainult Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisele siis täna haldab Lahevesi AS Keila valla kinnisvaraobjekte,korraldab Keila valla kalmistute tegevust, hooldab valla avalikult kasutatavaid teid ningvälisvalgustust ning pakub transporditeenuseid.Ettevõtet üldisemal tasandil juhib Keila Vallavolikogu poolt määratud viieliikmeline nõukogu.AS Lahevesi igapäevategevust koordineerib ettevõtte tegevjuht, kes on ka ainus juhatuseliige.

Skeem 1. AS Lahevesi struktuur

Juhatuse liige

Raamatupidaja

Klienditeenindaja

Võrkude spetsialist

Veevärgi lukksepp/traktorist

Veevärgi lukksepp

Pumplate japuhastitespetsialist

Operaator 2tk

Haldusspetsialist

Haldustöötaja 2tk


50 (81)

Ülaltoodud struktuuris on sinistes kastides toodud peamiselt veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenusega tegelevad töötajad, beežides haldusega tegelevad töötajad ning rohelisteskastides perspektiivsed klientide arvu lisandumisega juurdevõetavad töötajad.Lähtuvalt tegevuspiirkonna väiksusest ning sellest tulenevast klientide ja rahaliste vahenditepiiratusest ei ole AS Lahevesi struktuuri ka tulevikus planeeritud oluliselt muuta ningtäisfunktsionaalset vee-ettevõtet, kes suudaks kõikide oma varade haldamisega ilmaallhanketa hakkama saada, ei ole ette näha. AS Lahevesi struktuuri moodustamisel onlähtutud eeldusest, et meeskond peab tagama klientide teenindamise ning avariidelokaliseerimise, kusjuures enamus hooldus- ja remonttöödest ostetakse sisse teenusena.2016. aastal kehtivad AS Lahevesi opereerimispiirkonnas järgmised vee- jakanalisatsiooniteenuse hinnad min on kooskõlastatud Konkurentsiametiga (ilmakäibemaksuta):- veevarustus 1,23 €/m3;- reovee ärajuhtimine 1,95 €/m3

Abonenttasu ei rakendata.Nimetatud hinnad kehtivad kõikides AS Lahevesi poolt opereeritavates asulates. Samutikehtivad samad veevarustuse ning reovee ärajuhtimise hinnad nii juriidilistele kuieraisikutele.Ettevõtte müügitulud kujunevad peamiselt veekogumise, -töötluse ja -varustuse ningkanalisatsiooni ja heitveekäitluse tuludest ning teede ja tänavate hoolduse, remondi ningrajatiste hooldustööde tuludest ning vähesel määral veel ka transporditeenusest ning muudeteenuste tuludest.

4 ÜVK ARENDAMINE

Keila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on:- ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu jätkamine ja eelduste loomine

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks jaelukvaliteedi tõstmiseks Keila vallas;

- kaasa aidata Keila valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeliväljatöötamisele;

- perspektiivse ühisveevärgi, -kanalisatsioonisüsteemide üldskeemide koostamine;- veevarustuse, kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude

ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine;- arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle

realiseerimisetappide koostamine.

4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused

Käesolev arendamise kava on valminud vee-ettevõtja, Keila Vallavalitsuse töötajate ja töötäitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendusveevarustuse, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide kompleksseksarendamiseks Keila valla reoveekogumisalades ja tiheasustusalades;

Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisetegevused jaotatud etappideks, tulenevalt vee-ettevõtte ja valla majanduslikestvõimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab vee-ettevõtetele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva


51 (81)

etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine ja rekonstrueerimine eelnevateetappidega;

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatudolemasolevad ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemid milledele onlisatud kavandatud süsteemilaiendused. Joonistele on kantud ka rekonstrueerimistvajavad objektid ja torustikud;

Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt Keilavalla reoveekogumisaladele ja tiheasustusaladele;

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba väljaarendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad(süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegelevad valla pooltmääratud vee-ettevõtjad;

Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid(ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel(määratud üldplaneeringus) Keila Vallavalitsuse poolt väljastatavateprojekteerimistingimuste ning vee-ettevõtjate poolt väljastatavate tehniliste tingimustealusel;

Keila valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel onarvestatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide japrobleemidega;

Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eestiveemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemidsh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldadakompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalalpaiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides;

Arendamise kavas on ette nähtud, et aastatel 2017-2029 teostatakse Keila vallaasulate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine SA KIKühtekuuluvusfondi ja keskkonnaprogrammi toetuse abiga;

Vastavalt meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tingimused juhendmaterjalileLisa 2 on kõik investeeringuliigid jagatud sobiva majanduslikult kasuliku eluea järgi:

Võrgud ja torustikud 40 aastat; Reservuaarid ja mahutid 40 aastat; Masinad ja seadmed 15 aastat; Tootmishooned 40 aastat.

Käesoleva arendamise kava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:

keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tulebvältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikuleja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;

majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikeseajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- jarajamistöid kõigi asulate territooriumitel;

sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestadaelanikkonna huviga vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveeteenuste vastu,elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte majandamisega.

Keila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste planeeritavad arendustegevused onjagatud kolme etappi:

ÜVK arendamise I etapp – lähiajalised investeeringud, aastatel 2017-2018; ÜVK arendamise II etapp - lühiajalised investeeringud, aastatel 2019-2020;


52 (81)

ÜVK arendamise III etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2021-2029.Kogu valla kavandatud ÜVK investeeringud on jagatud projektidesse, milledele on antudoma number ja nimi. Valla ÜVK investeeringuprojektide nimekiri koos ajakavaga on toodudallolevas tabelis (eelnimetatule lisandub lõplikus investeeringute vajaduses üksnes ASLahevesi olemasolevate seadmete asendusinvesteeringud, vastavalt viimasteamortiseerumisele):Tabel 34. Keila valla ÜVK arendamise projektide loeteluÜVK AK

etapp Proj. nr Projekti nimi Teostamisaeg

I

PR-1 Karjaküla aleviku ÜVK torustike rekonstrueerimine 2017PR-2 Lohusalu veetorustiku rajamine 2017PR-3 Keila-Joa aleviku ÜVK torustike rajamine 2018

PR-4 Laulasmaa-Käesalu küla ÜVK süsteemide rajamine ja Keila-Joa RVP laiendus 2018-20

IIPR-5 Lohusalu ajutise reoveepuhasti paigaldamine 2019PR-6 Klooga aleviku ÜVK süsteemide rek ja rajamine 2019-2020PR-7 Lehola aleviku ÜVK süsteemide rekonstrueerimine 2019-2020

III

PR-8 Keila-Joa veetöötlusjaama laiendamine 2021-2029PR-9 Lohusalu küla ÜVK süsteemide rek ja rajamine 2029PR-10 Klooga aleviku ÜVK süsteemide laiendamine 2021-2029

PR-11 Kloogaranna-Tuulna-Illurma küla ÜVK süsteemide rajamineja Klooga RVP laiendus 2021-2029

Neis piirkondades, kuhu pole veel ÜVK arendamisega jõutud, kuid maaomanikul on soov,kas rajada uus elamu või rekonstrueerida suvila aastaringseks elamiseks mõeldud elamuks,tohib ühisveevarustuse puudumise korral rajada ajutise puurkaevu, miskaudu võetakse vettkas Kvaternaari või Ordoviitsiumi põhjaveekihist ning ühiskanalisatsiooni puudumise korraltuleb paigaldada ajutine vettpidav kogumismahuti. Sellise veevarustus- jakanalisatsioonilahenduse korral on tegemist ajutiste lahendustega ning kui ÜVK süsteemlaieneb selle piirkonnani, tuleb ajutised lahendused likvideerida ning liituda ÜVK süsteemiga.

4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine

Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud allolevastabelis esitatud hindadest.Tabel 35. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamismaksumuse arvutamisel aluseks võetudmaterjali ja töö ühikhinnadInvesteering Mõõtühik Ühikhind , €VeevarustusVeetorustiku rekonstrueerimine m 70Veetorustiku rajamine m 67Veetorustiku rajamine (pae pinnas) m 114KanalisatsioonKanalisatsiooni isevoolutorustiku rekonstrueerimine m 75Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) m 128Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 71Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) m 121Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 60Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) m 102Kanalisatsioonipumpla rajamine kpl 25 000Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) m 160


53 (81)

Vaakumkanalisatsioonijaama rajamine kpl 350 000

Ühikmaksumus sisaldab endas kõiki objektide rajamise kulusid, sh:- Projektijuhtimine;- Uuringute koostamine;- Projekti koostamine;- Materjali maksumus;- Rajamise maksumus;- Omanikujärelevalve.

Keila-Joa, Laulasmaa-Käesalu ja Kloogaranna-Tuulna-Illurma piirkonnad paiknevad õhukesepinnakattega alal, kus lubjakivi sügavus maapinnast jääb valdavalt 0,2…1,0 m sügavusele,seega on neisse piirkondadesse arvestatud, et torustike ja pumplate rajamine on 1,7 kordakallim.

4.3 Vee-ettevõtluse areng

Keila valla haldusterritooriumil osutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid 6 vee-ettevõtjat, neist5 on aiandusühistud ja üks vallale kuuluv ettevõte - AS Lahevesi.AS-le Lahevesi tegevuspiirkondadeks on Klooga, Keila-Joa, Karjaküla, Lehola, Lohusalu jaMeremõisa asulad. Peale kogu käesolevas ÜVK arendamise kavas kavandatudinvesteeringute realiseerumist laieneb AS-i Lahevesi teeninduspiirkond ka Laulasmaa,Käesalu, Kloogaranna, Tuulna ja Illurma asulatesse sh ka olemasolevate aiandusühistutestvee-ettevõtjate teenindusaladele. Lähiajal on kavas AS-le Lahevesi üle anda ka nn Kõltsu I jaKõltsu II arendusala veesüsteemide opereerimine. Kõltsu I piirkonnas on elamud ehitatud ca50-st kinnistust 20-le, Kõltsu II alal elamutega kinnistud tänase seisuga ei ole. Joonistel(toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.6) on märgitud nii olemasolevad kui ka perspektiivsedvee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad.Käesolev arendamise kava jääb peale Keila Vallavolikogu poolt kinnitamistraamdokumendiks veevarustuse, kanalisatsiooni ja tuletõrjevee alasele tegevusele, millegamääratletakse nimetatud valdkondade arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud jainvesteeringud ning finantseerimise katteallikad eesmärgiga ehitada kaasaja nõuetelevastavad vee- ja kanalisatsiooni, tuletõrjevee- ning pinnase- ja pinnavee käitlemisetehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed.Torude rekonstrueerimine ja rajamine on otstarbekas ühildada teede ehitusega. Seega onotstarbekas vee-ettevõtjal ja Keila Vallavalitsusel torustike- ja teedeehituse/-rekonstrueerimise projektid kooskõlastada ja need ühildada. Uute torustike rajamine jarekonstrueerimine vähendab avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni javeekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kunakulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks japuhastamiseks.

4.3.1 Perspektiivsed reoveekogumisalad

Keila valla territooriumile jääb 8 kinnitatud reoveekogumisala:Tabel 36. Kinnitatud reoveekogumisalad Keila vallasNimetus Pindala (ha) Koormus (ie)Türisalu 197,5 3 250Tuulna 105 1 000Laulasmaa 249,8 4 621Klooga 61 1 050Lohusalu 38 750Lehola 18 450Karjaküla 21 350Keila 450 13 550


54 (81)

Käesoleva arendamise kavaga on kavandatud muuta ühte olemasolevat reoveekogumisala.Reoveekogumisalade muutmise ja moodustamise ettepanekute koostamisel on arvestatudVabariigi Valitsuse määrusega nr 57: Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid (vv19.03.2009), kus on kirjas tingimused, et:

1. reoveekogumisala määratakse asulale elanike arvuga üle 50 inimese;2. määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha;3. reoveekogumisala määratakse lähtudes reostuskoormusest ja piirkonna põhjavee

kaitstusest:- Kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala

moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20ie;- Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala

moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie;- Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala

moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie.Laiendatav reoveekogumisala pindala on 183 ha ning koormus 2 149ie. Ala jääb suhteliseltvõrdsetes osades kaitsmata, nõrgalt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladele.Allolevates tabelites on toodud ülevaade muudetavast reoveekogumisalast.Tabel 37. Muudetav reoveekogumisala Keila vallasReoveekogumisala Tuulna

Kinnitatudreoveekogumisala

Pindala (ha) 105Koormus (ie) 1 000Koormus (ie/1ha) 9,5

Reoveekogumisalalaiendamise ettepanek

Pindala (ha) 183Koormus (ie) 2 149Koormus (ie/1ha) 11,7

Ala põhjaveekaitstus Kaitsmata (ca 36% kogu alast), nõrgalt kaitstud (ca 34%kogu alast) ja keskmiselt kaitstud (ca 30% kogu alast)

RKA moodustamise kriteerium. Koormus(ie/1ha) 10-15

Muudetava reoveekogumisala piirid on katud ka joonistele.

4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos

Perspektiivse veetarbimise ja reoveekoguste prognoosi koostamisel on lähtutud järgmistestarvutuslikest algandmetest:- keskmise leibkonna suurus Keila vallas on 2.34 inimest;- elaniku ühikuline veetarve/reoveekogus jääb asula piires muutumatuks uute

piirkondades on kasutatud valla keskmist ühiktarbimist (veetarve 74 l/d, kanalisatsioon69 l/d);

- asutuste ja ettevõtete veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatus;- perspektiivse veevõrgu arvutusliku lekke % määramisel on võetud uute torustike lekke

määraks 10% võrku juhitavast veest. Vanade torustike leke % on jäetud samaksolemasoleva seisuga;

- perspektiivse kanalisatsioonivõrgu arvutusliku infiltratsioonivee % määramisel onvõetud uute torustike infiltratsiooni määraks 10% puhastile juhitavast veest. Vanadetorustike infiltratsiooni % on jäetud samaks olemasoleva seisuga.

Asulapõhine arvestamata vee osakaal on etappide järgselt järgmine:Tabel 38. Asulapõhine elaniku ühikuline veetarbimineAsula Elaniku

ühikveetarbimine (m3/d)Elaniku ühikuline

reoveekogus (m3/d)Klooga alevik 0,091 0,112Keila-Joa alevik 0,057 0,056


55 (81)

Türisalu küla 0,081 0,071Karjaküla alevik 0,084 0,085Laulasmaa-Käesalu küla 0,074* 0,069*Lehola küla 0,074 0,073Kloogaranna-Tuulna-Illurma küla 0,074* 0,069*Lohusalu küla 0,081 0,041Meremõisa küla 0,048 0,045Märkus: *-Arvutuslik valla keskmine

Tabel 39. Arvestamata vee osakaal võrku juhitavast veest ja infiltratsioon

AsulaArvestamata vee osakaal Infiltratsioonvee osakaal

Olemas-olev I etapp II etapp III etapp Olemas-

olev I etapp II etapp III etapp

Klooga alevik 36% 36% 10% 10% 30% 30% 10% 10%Keila-Joa alevik 19% 19% 19% 19% 10% 10% 10% 10%Türisalu küla 19% 19% 19% 10% 10% 10% 10%Karjaküla alevik 8% 8% 8% 8% 30% 10% 10% 10%Laulasmaa-Käesalu küla 10% 10% 10% 10% 10% 10%Lehola küla 30% 30% 10% 10% 40% 40% 10% 10%Kloogaranna-Tuulna-Illurma küla 10% 10%

Lohusalu küla 68% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10%Meremõisa küla 54% 54% 54% 54% 30% 30% 30% 30%


56 (81)

Tabel 40. Perspektiivse veevajaduse prognoos

Asula

Olemasolev peale I etappi peale II etappi peale III etappi

Liitunudelanike

arv

Veetarve (m3/d) Arvesta-mata vesi

(m3/d)

Võrkujuhitav

vooluhulk(m3/d)

Liitunudelanike

arv

Veetarve (m3/d) Arvesta-matavesi

(m3/d)

Võrkujuhitav

vooluhulk(m3/d)

Liitunudelanike

arv


(m3/d)

Võrkujuhitav

vooluhulk(m3/d)

Liitunudelanike

arv


(m3/d)

Võrkujuhitav

vooluhulk(m3/d)

Era Jur. Kokku Era Jur. Kokku Era Jur. Kokku Era Jur. Kokku

Klooga alevik 838 76 3 79 45 124 838 76 3 79 45 124 981 89 3 92 10 102 1 051 96 3 98 11 109Keila-Joa alevik 545 31 4 35 10 51 735 42 4 46 11 57 735 42 4 46 11 57 735 42 4 46 11 57Türisalu küla 74 6 0 6 2 682 216 0 216 52 268 2 682 216 0 216 52 268 2 682 216 0 216 52 268Karjaküla alevik 242 20 48 69 6 74 242 20 48 69 6 74 242 20 48 69 6 74 242 20 48 69 6 74Laulasmaa-Käesalu küla 0 0 0 0 0 0 3 482 256 2 258 29 286 3 482 256 15 271 30 302 3 482 256 15 271 30 302

Lehola küla 388 29 4 32 14 46 388 29 4 32 14 46 400 30 4 33 4 37 400 30 4 33 4 37Kloogaranna-Tuulna-Illurmaküla

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 115 156 9 165 18 183

Lohusalu küla 120 10 0 10 20 30 143 12 0 12 1 13 143 12 0 12 1 13 239 19 0 19 2 22Meremõisa küla 260 12 1 13 15 28 260 12 1 13 15 28 260 12 1 13 15 28 260 12 1 13 15 28Kõltsu piirkond 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 47 3 0 3 0 4 346 25 0 25 3 28Kokku 2 467 184 59 244 110 354 8 770 664 61 724 173 897 8 971 681 75 755 130 886 11 552 873 84 957 152 1 109

Tabel 41. Perspektiivse kanalisatsioonikoguse prognoos

Asula

Olemasolev peale I etappi peale II etappi peale III etappi

Liitunudelanike

arv

Reoveekogus (m3/d)Inf

(m3/d)

Puhastilejuhitav

vooluhulk(m3/d)

Liitunudelanike

arv


(m3/d)

Puhastilejuhitav

vooluhulk(m3/d)

Liitunudelanike

arv


(m3/d)

Puhastilejuhitav

vooluhulk(m3/d)

Liitunudelanike

arv


(m3/d)

Puhastilejuhitav

vooluhulk(m3/d)

Era Jur. Kokku Era Jur. Kokku Era Jur. Kokku Era Jur. Kokku

Klooga alevik 599 67 1 69 29 98 599 67 1 69 29 98 934 105 3 107 12 119 1 004 113 3 115 13 128Keila-Joa alevik 545 31 3 34 4 38 735 41 3 45 5 50 735 41 3 45 5 50 735 41 3 45 5 50Türisalu küla 84 6 0 6 1 7 2 692 191 0 191 21 212 2 692 191 0 191 21 212 2 692 191 0 191 21 212Karjaküla alevik 228 19 7 26 11 37 228 19 7 26 3 29 228 19 7 26 3 29 228 19 7 26 3 29Laulasmaa-Käesalu küla 0 0 0 0 0 0 3 482 240 2 242 27 269 3 482 240 2 242 27 269 3 482 240 2 242 27 269

Lehola küla 388 28 3 31 21 52 388 28 3 31 21 52 404 29 3 33 4 36 404 29 3 33 4 36Kloogaranna-Tuulna-Illurmaküla

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 115 146 9 156 17 173

Lohusalu küla 35 1 0 1 0 2 35 1 0 1 0 2 35 1 0 1 0 2 140 6 0 6 1 6Meremõisa küla 260 12 1 12 5 18 260 12 1 12 5 18 260 12 1 12 5 18 260 12 1 12 5 18Kokku 2 139 165 15 180 71 251 8 419 601 17 618 112 729 8 770 640 18 657 77 734 11 060 798 27 825 96 921


57 (81)

4.5 Töömahtude loendid

Arendamise kava sisaldab ÜVK süsteemi väljaehitamise töömahtude loendeid, mis ontoodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.3 Investeeringute mahud ja maksumused. Need oninformatiivse iseloomuga ja kuuluvad täpsustamisele järgmistes projekteerimisestaadiumites.Rajatavate torustike pikkuste mõõtmisel on arvestatud vaid tänava peatorustiku pikkusega, stlõik mis on tänavatorustiku ja liitumispunkti vahel, tabelis olevas torustiku pikkustes eikajastu.Torustike (sh ka pumplate) rekonstrueerimise all on mõeldud nende torustike rajamist,millega ei kaasne vee- või kanalisatsiooniteenuse laiendamise võimalus.

4.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade

4.6.1 Klooga alevik

Klooga aleviku ühisvee ja –kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine onplaneeritud peamiselt valla ÜVK arendamise II ehitusetappi ja vähesel määral ka III etappi:II etapis (aastatel 2019-2020, projekt nr PR-6) on kavas rekonstrueerida Klooga alevikusveetorustikke ja laiendada kanalisatsioonivõrku asula raudteest lõunapoolsesse piirkonda.Sellega seoses luuakse veega liitumise võimalus 50 eramule ja 2 korrusmajale (ca 143inimest) ning kanalisatsiooniga liitumise võimalus 84 eramule ja 8 kortermajale (ca 335inimest).Torustike rekonstrueerimise käigus rajatakse torustikud avalikule maale, rajatakse uuedliitumispunktid ning paigaldatakse veetorustikule tuletõrjehüdrandid.Lisaks torustike rajamisele rekonstrueeritakse ka Klooga reoveepuhasti. Sisuliselt tähendabsee olemasoleva puhasti asendamist. Puhasti tuleb valla ÜVK arendamise II etapisplaneerida nii, et seda oleks võimalik lihtsalt laiendada ka III etapis Klooga reoveepuhastissejõudva kanalisatsioonikoguste puhastamiseks. Olemasolev reoveepuhasti kuulublammutamisele.Alloleval skeemil on toodud võimalik lahendus rekonstrueeritava Klooga reoveepuhastitehnoloogilise skeemi kohta. Rekonstrueeritava puhasti puhastusseadmed peavad olemamaa-alused või pealt kinnised mahutid ning paiknema kinnises hoones, selleks, et nõutavreoveepuhasti kuja jääks 100m. Rekonstrueeritavale reoveepuhasti juurde rajatakse kapurgimissõlm.


58 (81)

Joonis 6. Klooga reoveepuhasti tehnoloogiline skeem

Valla ÜVK arendamise III etapis (aastatel 2021-2029, projekt nr PR-10) on kavas Kloogaasulas laiendada ÜVK süsteemi raudteest põhjapoolsele alale, luues ÜVK-ga liitumisevõimaluse 30 eramule (ca 70 inimest).Valla ÜVK arendamise III etapis (aastatel 2021-2029, projekt nr PR-11) on kavas Kloogaasulas välja ehitada ühtne ÜVK süsteem ka Kloogaranna-Tuulna-Illurma külades (ca 2 115inimest). Sellest piirkonnast kokkukogutav kanalisatsioon juhitakse Klooga reoveepuhastile,hinnanguline keskmine kanalisatsiooni kogus 173 m3/d. Seetõttu tuleb laiendada ka Kloogareoveepuhastit.Allolevas tabelis on toodud tulevikus Klooga reoveepuhastisse juhitav arvutuslik vooluhulk.Tabel 42. Klooga reoveepuhasti perspektiivne vajalik reostuskoormus ja vooluhulkEtapp Asula Reostus-

koormus (ie)Puhastile juhitavvooluhulk (m3/d)

Olemasolev Klooga alevik 599 98Lisanduv peale valla ÜVKarendamise II etappi Klooga alevik 335 21

Klooga reoveepuhasti reostuskoormus peale II etappi 934 119

Lisanduv peale valla ÜVKarendamise III etappi

Klooga alevik 70 9Kloogaranna-Tuulna-Illurma külad 2 115 173

Klooga reoveepuhasti reostuskoormus peale III etappi 3 119 301

Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Klooga alevikus planeeritud ÜVKsüsteemide rekonstrueerimise ja rajamise investeeringumahud.Tabel 43. Klooga aleviku ÜVK arendamise mahud

Tegevus Ühik Valla ÜVK arendamise:I etapp II etapp III etapp

Veetorustiku rek. m 5 799 106Veetorustiku rajamine m 232 2 742Veetorustiku rajamine (pae pinnas) mVeehaarde laiendamine/rajamine kplKanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m 464Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) mKanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 4 155 1 027Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) mKanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 1 518 347Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) mKanalisatsioonipumpla rajamine kpl 3 1


59 (81)


Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) mVaakumkanalisatsioonijaama rajamine kplKanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine* kpl 1Kanalisatsioonipuhasti rajamine kpl

Märkus: *- mahtude ja investeeringu tabelites sisaldub Klooga reoveepuhasti laiendamise ja isevoolse kollektorirekonstrueerimise maksumus Kloogaranna-Tuulna-Illurma külade kanalisatsioonisüsteemi maksumuses

4.6.2 Keila-Joa alevik

Keila-Joa aleviku ühisvee ja –kanalisatsioonivõrgu laiendamine on planeeritud valla ÜVKarendamise I ehitusetappi, III etapis on ettenähtud olemasoleva veepuhastusjaamalaiendamine.Valla ÜVK arendamise I etapis (aastal 2018, projekt nr PR-3) on kavas Keila-Joa alevikusrajada vee- ja kanalisatsioonitorustikud asula nn suvilapiirkonda, kus tänase seisuga ÜVKsüsteem puudub. Sellega seoses luuakse vee- ja kanalisatsiooniga liitumise võimalus 81eramule (ca 190 inimest). Ühtlasi rajatakse Jõeääre teele liitumispunktid Harku valla Türisaluküla Keila-Joa aleviku ÜVK süsteemiga liitumiseks (vt ka peatükk 2.3.1 Haldusleping Harkuvallaga). Vastavalt Harku valla ÜVK arendamise kavale aastateks 2016-2027, rajatakseTürisalu küla ÜVK süsteem lühiajaliste investeeringutena aastatel 2016-2019. Türisalu külaston plaanis liita Keila-Joa ÜVK süsteemiga ca 2 608 elanikku.Valla ÜVK arendamise I etapis (aastatel 2018-2020, projekt nr PR-4) on kavas välja ehitadaühtne ÜVK süsteem ka Laulasmaa-Käesalu külades (ca 3 482 inimest). Sellest piirkonnastkokkukogutav kanalisatsioon juhitakse Keila-Joa reoveepuhastile, hinnanguline keskminekanalisatsiooni kogus Laulasmaa-Käesalu piirkonnast on 269 m3/d.Allolevas tabelis on toodud tulevikus Keila-Joa veepuhastusjaama vajalik arvutuslikvooluhulk.Tabel 44. Keila-Joa veepuhastusjaama perspektiivne vajalik vooluhulk ja jagunemine KOV-dejärgi

KOV Asula Ol.olev(Q, m3/d)

Perspektiivnejuurdekasv (Q, m3/d)

Perspektiivnekokku (Q, m3/d) Osakaal

Keila vald Keila -Joa alevik 44 13 57 18%Harku vald Türisalu küla 7 261 268 82%

KOKKU 51 274 326

Olemasoleva Keila-Joa veepuhastusjaama projekttootlikus on hetkel 230 m3/d, pealeTürisalu küla ja Keila-Joa kogu suvila-ala liitumist veesüsteemiga on kogu süsteemiarvutuslik veevajadus 326 m3/d. Kuna kogu elanikkonna liitumine ühisveevarustusega eitoimu koheselt, siis pole vaja ka veepuhastusjaama võimsust kohe tõsta. Puhastusseadmetelisamisega jaama võimsuse tõstmine on kavandatud ÜVK arendamise III etappi.Allolevas tabelis on toodud tulevikus Keila-Joa reoveepuhasti arvutuslik reostuskoormus.Tabel 45. Keila-Joa reoveepuhasti perspektiivne vajalik reostuskoormus ja jagunemine KOV-dejärgi

KOV AsulaOl.olev

(ie)Perspektiivne

juurdekasv (ie) Perspektiivnekokku (ie) Osakaal

elanikud elanikud asutused

Keila valdKeila -Joa alevik 545 190 735

61%Laulasmaa-Käesalu küla 3 482 25 3 507Kokku 545 3 671 25 4 242

Harku vald Türisalu küla 84 2 608 2 692 39%KOKKU 629 6 280 25 6934


60 (81)

Olemasoleva Keila-Joa reoveepuhasti projekttootlikus on hetkel 2000 ie. Seega on vajalikenne Laulasmaa-Käesalu küla ja Türisalu küla Keila-Joa aleviku kanalisatsioonisüsteemigaliitmist, laiendada ka nii Keila-Joa reoveepuhastit. Koos reoveepuhasti laiendamisega tulebrekonstrueerida ka puhasti süvamerelask ja ühtlasi viia see vähemalt 5m sügavusele merre.Merelasu pikkuseks tuleb siis hinnanguliselt 600m. Investeeringute arvutustabelis onarvestatud, et Harku vald kaasfinantseerib puhasti laiendamise kulusid proportsionaalseltreostuskoormuse osakaalule. Arvestatud on ka, et Harku vald osales 2014 a olemasolevapuhati rekonstrueerimises 50 % osalusega (so 1000 ie).Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Keila-Joa alevikus planeeritudÜVK süsteemide rekonstrueerimise ja rajamise investeeringumahud.Tabel 46. Keila-Joa aleviku ÜVK arendamise mahud


Veetorustiku rek. mVeetorustiku rajamine mVeetorustiku rajamine (pae pinnas) m 1 721Veehaarde laiendamine/rajamine kpl 1Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. mKanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) mKanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine mKanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) m 1 528Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine mKanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) mKanalisatsioonipumpla rajamine kplVaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) mVaakumkanalisatsioonijaama rajamine kplKanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine* kplKanalisatsioonipuhasti rajamine kpl

Märkus: *- mahtude ja investeeringu tabelites sisaldub Keila-Joa reoveepuhasti laiendamise ja isevoolse kollektorirekonstrueerimise maksumus Laulasmaa-Käesalu külade kanalisatsioonisüsteemi maksumuses

4.6.3 Karjaküla alevik

Karjaküla alevikus on pea-aegu kõigile reoveekogumisalas olevatele kinnistutele ÜVKliitumispunktid loodud, mistõttu on asula ÜVK arendamine sisuliselt ÜVK süsteemiderekonstrueerimine.Aleviku ÜVK arendamine on kavandatud valla ÜVK arendamise I ehitusetappi (aastal 2017,projekt nr PR-1). Torustike rekonstrueerimise käigus rajatakse torustikud avalikule maale,rekonstrueeritakse liitumispunktid ning paigaldatakse veetorustikule tuletõrjehüdrandid. Uusiliitujaid kavandatav tegevus kaasa ei too.Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Karjaküla alevikus planeeritudÜVK süsteemide rekonstrueerimise investeeringumahud.Tabel 47. Karjaküla aleviku ÜVK arendamise mahud


Veetorustiku rek. m 3 611Veetorustiku rajamine mVeetorustiku rajamine (pae pinnas) mVeehaarde laiendamine/rajamine kplKanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m 2 720Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) mKanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine mKanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) mKanalisatsiooni survetorustiku rajamine mKanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) m


61 (81)


Kanalisatsioonipumpla rajamine kplVaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) mVaakumkanalisatsioonijaama rajamine kplKanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine kplKanalisatsioonipuhasti rajamine kpl

4.6.4 Laulasmaa-Käesalu küla

Laulasmaa ja Käesalu külades on plaanitud ehitada välja ühtne vee- jakanalisatsioonisüsteem, mistõttu käsitletakse nende asulate ÜVK arendamist koos.2016 a koostas OÜ Alkranel projekti „Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna jaTuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavadtegevused“ raames keskkonnamõju hindamise, kus kaaluti põhjalikult muuhulgas kaLaulasmaa-Käesalu külade kanalisatsiooni käitlemise võimalusi. Välja oli pakutud 6alternatiivi:1. Kogu ala reovee puhastamine uues "Lokaalses reoveepuhastis", suublaks Lahepere

laht;2. Kogu ala reovee puhastamine Paldiski reoveepuhastis, suublaks Paldiski laht;3. Kogu ala reovee puhastamine laiendatavas Keila-Joa reoveepuhastis, suublaks

Lohusalu laht;4. Kogu ala reovee puhastamine Klooga reoveepuhastis, suublaks Klooga järv.5. Kloogaranna-Tuulna-Illurma reovee puhastamine Klooga reoveepuhastis, suublaks

Klooga järv ja Laulasmaa-Käesalu jaoks uue reoveepuhasti rajamine, suublaksLahepere laht;

6. Kloogaranna-Tuulna-Illurma reovee puhastamine Klooga, suublaks Klooga järv jaLaulasmaa-Käesalu puhastamine laiendatavas Keila-Joa reoveepuhastis, suublaksLohusalu laht.

Neist 3 (alt. 2 - 4) tunnistati erinevatel põhjustel ebareaalseteks. Alternatiividele 1, 5 ja 6teostati keskkonnamõjude hinnang, kus hinnati projekti elluviimisega avalduvat mõju Natura2000 aladele, pinnasele ja põhjaveele, pinnaveele, elustikule, maastikuilmele jamaakasutusele, inimese heaolule ja tervisele, sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ningvarale, kultuuripärandile ja hinnati jäätmekäitluse mõjusid. Alternatiivide koondvõrdlusesosutus eelistatuimaks alternatiiviks nr 6.Piirkonna ÜVK arendamine on kavandatud alustada valla ÜVK arendamise I ehitusetapisning see kestab II ehitusetapi lõpuni (aastatel 2018-2020, projekt nr PR-4). Projektigaluuakse vee- ja kanalisatsiooniga liitumise võimalus 1 488 eramule (ca 3 482 inimest). Lisakson arvestatud, et süsteemiga liitub Laulasmaa kool ja Laulasmaa SPA.Piirkonna veega varustamiseks rajatakse Laulasmaale Posti teest lõuna suunas asuvale riigireservmaale (piiriettepanek AT030321073) veehaare ja veetöötlusjaam-pumpla. Rajatavaveetöötlusjaama põhinäitajad on järgmised:- veetöötlusjaama tootlikkus - 440 m3/d- reservuaaride maht – 2 x 175 m3

- veetöötlusjaama tüüp – kaheastmeline- paigaldatavad veetöötlussüsteemid:- raua ja mangaani eraldus (35 m3/h)- desinfektsioonisüsteem juhusliku mikrobioloogilise reostuse likvideerimiseks, (NaOCl

doseerimine)- radionukliidide (Ra-226, Ra-228) eraldus (vajadusel).


62 (81)

Veepuhastusseadmetega samasse hoonesse paigaldatakse ka II astme pumbad. Pumbadvalitakse nii, et oleks tagatud nõutav tulekustutusvooluhulk (15 l/s) ja veesurve võrgus (10m)ka maksimaalse tarbimistunni ajal (Qmax=40m3/h; Qmax+tuli=94 m3/h; H=33m).Laulasmaa-Käesalu küla kokkukogutav kanalisatsioon on kavas juhtida Keila-Joareoveepuhastile, hinnanguline keskmine kanalisatsiooni kogus Laulasmaa-Käesalupiirkonnast on 269 m3/d.Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Laulasmaa-Käesalu külasplaneeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise investeeringumahud.Tabel 48. Laulasmaa-Käesalu küla ÜVK arendamise mahud


Veetorustiku rek. mVeetorustiku rajamine mVeetorustiku rajamine (pae pinnas) m 41 492Veehaarde laiendamine/rajamine kpl 1Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. mKanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) m 861Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine mKanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) m 31 439Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine mKanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) m 10 280Kanalisatsioonipumpla rajamine kpl 21Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) m 9 539Vaakumkanalisatsioonijaama rajamine kpl 1Kanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine* kpl 1Kanalisatsioonipuhasti rajamine kpl

Märkus: *- so Keila-Joa reoveepuhasti laiendamine

4.6.4.1 Kõltsu piirkondLaulasmaa ja Kloogaranna külade piiril asuvad kaks arendusala nn Kõltsu I ja Kõltsu II.Kummaski neis on arendaja poolt rajatud veevarustussüsteem koos lokaalsete puurkaev-pumplatega. Kõltsu I arendusalal on 50 kinnistut, kus tänase seisuga on hoonestatud ca 20,Kõltsu II alas on 98 kinnistut ja hoonestatud kinnistud puuduvad. Arendajad on avaldanudsoovi anda veevarustussüsteem üle Keila valla vee-ettevõtjale AS-le Lahevesi. Sellisel juhulliidetakse alad Laulasmaa-Käesalu küla veevarustussüsteemiga. Käesolevas arendamisekavas on arvestatud, et liitumine toimub ÜVK arendamise II etapis. Prognoositav elanike arvpiirkondadest on liitumisel 47 inimest (arvestuslik keskmine tarbimine Qkesk=4m3/d) ning IIIetapi lõpuks 347 inimest (arvestuslik keskmine tarbimine Qkesk=28m3/d).

4.6.5 Kloogaranna-Tuulna-Illurma külad

Kloogaranna, Tuulna ja Illurma külades on plaanitud ehitada välja ühtne vee- jakanalisatsioonisüsteem, mistõttu käsitletakse nende asulate ÜVK arendamist koos.2016 a koostas OÜ Alkranel projekti „Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna jaTuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavadtegevused“ raames keskkonnamõju hindamise, kus kaaluti põhjalikult muuhulgas kaKloogaranna-Tuulna-Illurma külade kanalisatsiooni käitlemise võimalusi. Välja oli pakutud 6alternatiivi:

1. Kogu ala reovee puhastamine uues "Lokaalses reoveepuhastis", suublaks Laheperelaht;

2. Kogu ala reovee puhastamine Paldiski reoveepuhastis, suublaks Paldiski laht;


63 (81)

3. Kogu ala reovee puhastamine laiendatavas Keila-Joa reoveepuhastis, suublaksLohusalu laht;

4. Kogu ala reovee puhastamine Klooga reoveepuhastis, suublaks Klooga järv.5. Kloogaranna-Tuulna-Illurma reovee puhastamine Klooga reoveepuhastis, suublaks

Klooga järv ja Laulasmaa-Käesalu jaoks uue reoveepuhasti rajamine, suublaksLahepere laht;

6. Kloogaranna-Tuulna-Illurma reovee puhastamine Klooga, suublaks Klooga järv jaLaulasmaa-Käesalu puhastamine laiendatavas Keila-Joa reoveepuhastis, suublaksLohusalu laht.

Neist 3 (alt. 2 - 4) tunnistati erinevatel põhjustel ebareaalseteks. Alternatiividele 1, 5 ja 6teostati keskkonnamõjude hinnang, kus hinnati projekti elluviimisega avalduvat mõju Natura2000 aladele, pinnasele ja põhjaveele, pinnaveele, elustikule, maastikuilmele jamaakasutusele, inimese heaolule ja tervisele, sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ningvarale, kultuuripärandile ja hinnati jäätmekäitluse mõjusid. Alternatiivide koondvõrdlusesosutus eelistatuimaks alternatiiviks nr 6.Piirkonna ÜVK arendamine on kavandatud valla ÜVK arendamise III ehitusetappi (aastatel2021-2029, projekt nr PR-11). Projektiga luuakse vee- ja kanalisatsiooniga liitumise võimalus904 eramule (ca 2 115 inimest). Lisaks on arvestatud, et süsteemiga liitub Kloogarannanoortelaager.Piirkonna veega varustamiseks rajatakse Kloogaranna külasse, Joa tee 19 kinnistule(29501:001:0371) veehaare ja veetöötlusjaam-pumpla. Piirkonna muutliku maapinna reljeefitõttu tuleb veesüsteem rajada kahe survetsoonina: Kloogaranna survetsoon ja Tuulna/Illurmasurvetsoon. Mõlema survetsooni jaoks tuleb üks veetöötlusjaam ja II astme pumpla.Rajatava veetöötlusjaama põhinäitajad on järgmised:- veetöötlusjaama tootlikkus - 268 m3/d- reservuaaride maht – 2 x 150 m3

- veetöötlusjaama tüüp – kaheastmeline- paigaldatavad veetöötlussüsteemid:- raua ja mangaani eraldus (20 m3/h)- desinfektsioonisüsteem juhusliku mikrobioloogilise reostuse likvideerimiseks, (NaOCl

doseerimine)- radionukliidide (Ra-226, Ra-228) eraldus (vajadusel).

Veepuhastusseadmetega samasse hoonesse paigaldatakse ka mõlema survetsooni II astmepumbad. Pumbad valitakse nii, et oleks tagatud nõutav tulekustutusvooluhulk (15 l/s) javeesurve võrgus (10m) ka maksimaalse tarbimistunni ajal (Kloogaranna ss: Qmax=10m3/h,H=29m; Tuulna-Illurma ss: Qmax=21m3/h, H=42m; Tuletõrje: Qtuli=54 m3/h, H=42m).Kloogaranna-Tuulna-Illurma küla kokkukogutav kanalisatsioon on kavas juhtida Kloogareoveepuhastile, hinnanguline keskmine kanalisatsiooni kogus Kloogaranna-Tuulna-Illurmapiirkonnast on 173 m3/d.Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Kloogaranna-Tuulna-Illurma külasplaneeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise investeeringumahud.Tabel 49. Kloogaranna-Tuulna-Illurma küla ÜVK arendamise mahud


Veetorustiku rek. mVeetorustiku rajamine mVeetorustiku rajamine (pae pinnas) m 31 239Veehaarde laiendamine/rajamine kpl 1Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m 149Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) mKanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m


64 (81)


Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) m 19 259Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine mKanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) m 10 102Kanalisatsioonipumpla rajamine kpl 24Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) m 6 924Vaakumkanalisatsioonijaama rajamine kpl 1Kanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine* kpl 1Kanalisatsioonipuhasti rajamine kpl

Märkus: *- so Klooga reoveepuhasti laiendamine

4.6.6 Lehola küla

Lehola külas on pea-aegu kõigile reoveekogumisalas olevatele kinnistutele ÜVKliitumispunktid loodud, mistõttu on küla ÜVK arendamine sisuliselt ÜVK süsteemiderekonstrueerimine.Küla ÜVK arendamine on kavandatud valla ÜVK arendamise II ehitusetappi (aastatel 2019-2020, projekt nr PR-7). Torustike rekonstrueerimise käigus rajatakse torustikud avalikulemaale, rekonstrueeritakse liitumispunktid ning paigaldatakse veetorustikuletuletõrjehüdrandid. Torustike rekonstrueerimisega seoses luuakse veega liitumise võimalus 5eramule (ca 12 inimest) ning kanalisatsiooniga liitumise võimalus 7 eramule (ca 16 inimest).Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Lehola külas planeeritud ÜVKsüsteemide rekonstrueerimise investeeringumahud.Tabel 50. Lehola küla ÜVK arendamise mahud


Veetorustiku rek. m 2 742Veetorustiku rajamine m 46Veetorustiku rajamine (pae pinnas) mVeehaarde laiendamine/rajamine kplKanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m 1 825Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) mKanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 125Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) mKanalisatsiooni survetorustiku rajamine mKanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) mKanalisatsioonipumpla rajamine kplVaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) mVaakumkanalisatsioonijaama rajamine kplKanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine kplKanalisatsioonipuhasti rajamine kpl

4.6.7 Lohusalu küla

Lohusalu küla ühisvee ja –kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine on jagatudvalla ÜVK arendamise kõigi kolme ehitusetapi peale.I etapis (aastal 2017, projekt nr PR-2) on kavas rekonstrueerida Lohusalu külasveetorustikke, millega seoses luuakse veega liitumise võimalus 10 eramule (ca 23 inimest).II etapis (aastal 2019, projekt nr PR-5) paigaldatakse olemasoleva ühiskanalisatsioonikogumiskaevu asemele kompaktne reoveepuhasti. Puhasti vajalik reostuskoormus on 35ie.III etapis (aastal 2029, projekt nr PR-9) on kavandatus asulas ÜVK süsteemide laiendamine,millega seoses luuakse veega liitumise võimalus 33 eramule ja ühele kortermajale (ca 96


65 (81)

inimest) ning kanalisatsiooniga liitumise võimalus 25 eramule ja 3 kortermajale (ca 105inimest). Lisaks rajatakse uus reoveepuhasti, mille vajalik reostuskoormus on 140 ie.Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Lohusalu külas planeeritud ÜVKsüsteemide rekonstrueerimise investeeringumahud.Tabel 51. Lohusalu küla ÜVK arendamise mahud


Veetorustiku rek. m 598Veetorustiku rajamine m 1 519Veetorustiku rajamine (pae pinnas) mVeehaarde laiendamine/rajamine kplKanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. mKanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) mKanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 1 360Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) mKanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 1 072Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) mKanalisatsioonipumpla rajamine kpl 3Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) mVaakumkanalisatsioonijaama rajamine kplKanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine* kplKanalisatsioonipuhasti rajamine kpl 1 1

4.6.8 Valkse küla

Valkse külla on planeeritud rajada ühisvee- ja kanalisatsioon ca 69 eramukinnistule, kusarvestades Keila valla leibkonna keskmist suurust, hakkab elama ca 157 inimest. Osa uutestelurajoonidest ühendatakse olemasoleva Benita Maja ÜVK süsteemiga, mis omakorda onühendatud Keila linna ÜVK süsteemiga. Uute elamualade ÜVK arendamine hakkab toimumaarendaja poolt.Valkse küla uute elamualade veevarustus ühendatakse olemasoleva Keila linnaveevarustussüsteemiga. Valkse külla on kavandatud arendajate poolt rajada 4 508mveetorustikke. Tulekustutusvee saamiseks paigaldatakse veevõrgule hüdrandid.Valkse küla uute elamualade kanalisatsioon juhitakse olemasolevasse Keila linnaühiskanalisatsioonisüsteemi. Valkse külla on kavandatud arendajate poolt rajada 3 009misevoolset ja 1 500m kanalisatsioonitorustikku.

4.6.9 ÜVK arendamise kokkuvõte

Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise esmaseks prioriteediks on KarjakülaÜVK torustike rekonstrueerimine ja Keila-Joa ning Laulasmaa-Käesalu piirkondadele ÜVKsüsteemi välja ehitamine. I etapi realiseeritakse ca 53% kogu valla ÜVK arendamisekavandatud mahust.II etapis võetakse ette Klooga ja Lehola asulate ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine. IIetapp moodustab ca 8% kogu valla ÜVK arendamise kavandatud mahust.III etappi on jäetud jätkuprojektide viimased osad, kus peamiselt jätkub ÜVK süsteemidelaiendamine. Laiendamise peamiseks eesmärgiks on reoveekogumisaladel kõigilekinnistutele ÜVK süsteemiga liitumisvõimaluse tagamine.Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud rajada või parendada kogu Keila vallaühisveevarustussüsteemi järgmiselt:- Torustike rek./rajamine – ca 92 km;- Veehaarde-veetöötlusjaama rajamine – 3 tk;


66 (81)

- Liitumisvõimalus on loodud ca 8 739 inimesele.Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud rajada või parendada kogu Keila vallaühiskanalisatsioonisüsteemi järgmiselt:- Torustike rek./rajamine – ca 104 km (isevoolne ca 64 km; surveline ca 23 km, vaakum

ca 17km);- Pumplate rajamine – 52 tk;- Vaakumjaamade rajamine – 2 tk;- Reoveepuhastite rek. ja laiendus – 2 tk;- Reoveepuhasti rajamine – 1 tk;- Liitumisvõimalus on loodud ca 8 921 inimesele.


67 (81)

Tabel 52. ÜVK arendamise ehitusmahtude koondtabel

Tegevus Ühik Klooga Keila-Joa Karjaküla Laulasmaa-Käesalu Lehola Kloogaranna-

Tuulna-Illurma Lohusalu KokkuII etapp III etapp I etapp III etapp I etapp I etapp II etapp III etapp I etapp II etapp III etapp I etapp II etapp III etapp Kokku

Veetorustiku rek. m 5 799 106 3 611 2 742 598 4 209 8 541 106 12 856Veetorustiku rajamine m 232 2 742 46 1 519 0 278 4 261 4 539Veetorustiku rajamine (pae pinnas) m 1 721 41 492 31 239 43 213 0 31 239 74 452Veehaarde laiendamine/rajamine kpl 1 1 1 1 0 2 3Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m 464 2 720 1 825 149 2 720 2 289 149 5 158Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) m 861Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 4 155 1 027 125 1 360 0 4 280 2 387 6 667Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) m 1 528 31 439 19 259 32 967 0 19 259 52 226Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 1 518 347 1 072 0 1 518 1 419 2 937Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) m 10 280 10 102 10 280 0 10 102 20 382Kanalisatsioonipumpla rajamine kpl 3 1 21 24 3 21 3 28 52Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) m 9 539 6 924 9 539 0 6 924 16 463Vaakumkanalisatsioonijaama rajamine kpl 1 1 1 0 1 2Kanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine kpl 1 1 1 1 1 1 3Kanalisatsioonipuhasti rajamine kpl 1 1 0 1 1 2


68 (81)

5 FINANTSANALÜÜS

Käesolev finantsanalüüs on koostatud Keila valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajatisteprojektile, kus piirkonnas opereerib AS Lahevesi. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (edaspidiÜVK) arendamise projekt viiakse ellu aastatel 2017-2029. aastal ning analüüsiperiood on 12aastat. ÜVK investeeringute maksumuseks on 29 229 043 eurot, millest lühiajaline ÜVKprogramm viiakse ellu aastatel 2018-2020 summas 17 838 417 eurot ja pikaajalineprogramm summas 11 390 626 eurot aastatel 2021-2029.ÜVK investeeringutele koostati finantsanalüüs lähtudes Keskkonnaministeeriumi pooltkehtestatud eeskirjast „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend“.ÜVK investeeringute finantsanalüüs sisaldab projekti tulude ja kulude prognoosimist aastatel2017-2029.Tabel 53. ÜVK investeeringute finantsanalüüsi tulemusedÜVK investeeringute ajaldatudnüüdispuhasväärtus NPV -23 582 037 eurot

ÜVK investeeringute sisemine tasuvuslävi IRR -16,7%ÜVK investeeringute keskmine tegevusrentaablus 21%ÜVK investeeringute keskmine puhasrentaablus 2%

ÜVK investeeringute finantsanalüüsi põhjal võib väita, et Keila valla ÜVK vajabfinantseerimiseks kindlasti välisabi. Selleks sobivad nii Eesti siseriiklikud fondid (SAKeskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogramm) kui ka Euroopa Liidu vahendid.

5.1 Veetarbimine ja reovete puhastamine

Vooluhulkade prognoosi aluseks on 2015. aasta tegelik tarbimine ning pumbatud veemahtning puhastatud reoveekogus. Elanikkonnale müüdud veekoguste alusel on Keila vallainimeste veetarve ca 75 l/in/päevas. Perspektiivsed veekogused on saadud eeldadesühiktarbimise jäämist samale tasemel st 75 l/in päevas. Reovee hulka mõõdetaksetarbijatele müüdud veekoguste järgi ning arvestades liitunute arvu.Tabel 54. Vee tarbimise prognoos Keila vallas aastatel 2016-2029

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2024 2025 2026 2027 2028 2029Elanike tarbiminebaasstsenaarium l/in/päevas 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75

Elanike veetarbimine 1000m3 67,1 67,1 67,1 67,1 102,5 137,8 243,9 243,9 243,9 243,9 243,9 243,9

Elanike kanalisatsioonitarbimine 1000 m3 58,2 58,2 58,2 58,2 94,2 130,3 238,5 238,5 238,5 238,5 238,5 238,5

Ettevõtete ja asutuseveetarbimine 1000 m3 21,65 21,65 21,65 21,65 27,38 27,38 27,38 27,38 27,38 27,38 27,38 27,38

Ettevõtete ja asutuste kanalitarbimine 1000 m3 5,35 5,35 5,35 5,35 6,57 6,57 6,57 6,57 6,57 6,57 6,57 6,57

Veetarbimine kokku 1000 m3 88,7 88,7 88,7 88,7 129,8 165,2 271,3 271,3 271,3 271,3 271,3 271,3

Kanalisatsiooni tarbiminekokku 1000 m3 63,5 63,5 63,5 63,5 100,8 136,9 245,0 245,0 245,0 245,0 245,0 245,0

Veekaod, mittearvestuslikvesi ja VPJ omatarve % 43 43 43 43 20 20 20 20 20 20 20 20

Kanalisatsiooni infiltratsioonja sademevesi % 44 44 44 44 22 22 22 22 22 22 22 22

Veetootmine kokku 1000 m3 126,8 126,8 126,8 126,8 155,8 198,2 325,6 325,6 325,6 325,6 325,6 325,6

Puhastile suunatud reovesikokku 1000 m3 91,6 91,6 91,6 91,6 123,0 167,0 299,0 299,0 299,0 299,0 299,0 299,0


69 (81)

5.2 Finantsanalüüsi eesmärgid

Finantsanalüüsi eesmärkideks on:1. hinnata Keila valla ÜVK investeeringute ekspluatatsioonikulusid ning nende muutust

tulenevalt planeeritud investeeringutest;2. prognoosida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad kuni 2028 aastani, mis

võimaldavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikku pakkumise Keilavallas ja arvestavad Konkurentsiameti metoodikaga;

3. prognoosida veetarbimise ja –tootmise tegevusmahud tulevikus;4. leida sobivaim finantseerimise struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

väljaarendamiseks;5. prognoosida perioodi 2017-2029 vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest

saadavad rahavood ning nende tulu-kulu suhted;6. leida investeeringute sisemine tulumäär (IRR) ja puhasnüüdisväärtus (NPV)

diskonteermismeetodi abil arvestades perioodi 2017-2029.

5.3 Finantsprognoosi lähtekohad ja eeldused

5.3.1 Metoodika

Käesoleva finants- ja majandusanalüüsi koostamisel on konsultant järginudKeskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud juhendmaterjale Ühisveevärgi arengukavadekoostamisele ning Euroopa Liidu ja SA KIK juhendmaterjale veemajandusel alaste projektidehindamisel.Finantsanalüüsi peamine eesmärk välja arvutada projekti finantstulemuste näitajadinfrastruktuuri omaniku vaatepunktist lähtudes. Kasutatav meetod on diskonteeritudrahavoogude analüüs. Metoodika kohaselt arvestatakse ainult rahavooge, st. ainult projektitulemusel väljamakstud või vastuvõetud rahasummasid. Diskonteeritud rahavoogudeanalüüs ei hõlma selliseid mitterahalisi elemente nagu amortisatsioon, ettenägematutekulude reserv, sihtfinantseerimise arvestus.

Rahavooge arvestatakse nende ilmnemise aastal ning antud prgonoosiperioodi 2019-2029jooksul. Kui projekti majanduslikult kasulik eluiga ületab toodud võrdlusperioodi, võetaksearvesse ka jääkväärtust. Jääkväärtuse arvutamisel võetakse pika kasuliku elueagainfrastruktuuri investeeringute puhul projekti jääkväärtus võrdseks projekti käigus soetatudvarade jääkmaksumusega võrdlusperioodi lõpuks.Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud avalikele infokogudest (statistikaametiandmebaas, rahvastikuregister, vmt.) või haldusüksuses kehtivatest arengukavadest (Keilavalla arengukava).Etapid finantsanalüüsi teostamiseks on alljärgnevad:

1. Investeeringute prognoosis kajastatakse projektiga seotud investeeringuidvastavalt nende tegelikule ja eeldatavale elluviimisajale. Investeeringud sisaldavadpõhivarainvesteeringuid ja –jääkmaksumust.

2. Opereerimistulude ja –kulude prognoos kajastab rahavoopõhiselt projektisissetulekuid ja väljaminekuid võrdlusperioodi jooksul. Mitterahalisi liikumisi, nagunäiteks amortisatsiooni arvestus, prognoosis ei kajastata.

3. Investeeringute ning opereerimistulude ja –kulude prognooside põhjalgenereeritakse investeeringu rahavood. Investeeringu rahavoo alusel arvutataksevälja investeeringu sisemine tasuvusmäär ja puhasnüüdisväärtus (IRR ja NPV).

Käesolev finantsanalüüs on koostatud nominaalhindades ehk inflatsiooniga korrigeeritulttuhandetes eurodes.


70 (81)

5.3.2 Ajahorisont

Ajahorisont on maksimaalne periood aastates, millede kohta esitatakse finantsprognoosid.Keskkonnaministeeriumi juhendile koostatakse ÜVK finantsanalüüs 12 aasta pikkusearvestusperioodi kohta.ÜVK lühiajaliste investeeringute elluviimise periood on 2018-2020. Lühiajalise projektiprognoositud maksumus on 17 838 417 eurot. Pikaajalise ÜVK investeeringuteelluviimise periood on 2021-2029 prognoositud maksumusega 11 390 626 eurot.

5.3.3 Makromajanduslikud eeldused

Makromajanduslike eeldused on võetud Struktuurifondide kodulehel avaldatud pikaajalisestprognoosist. Alates 2017. aastast korrigeeritakse kõiki kulusid tarbijahinnaindeksiga(edaspidi THI) näitajaga. Ka tööjõukulusid korrigeeritakse THI näitajaga, kunaKonkurentsiamet lubab vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamisel kasutada ainult THI-gakorrigeerimist.Nimetatud andmed võetakse Struktuurifondide veebilehel avaldatud 2016. aasta suvisestmajandusprognoosist aastateks 2016-20294.Tabel 55. Makromajanduslike näitajate prognoos

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027SKP reaalkasv 1,3% 2,5% 3,0% 2,8% 2,7% 2,5% 2,1% 2,1% 2,0% 2,0% 1,9% 1,7%THI 0,2% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6%Palga reaalkasv 6,7% 5,5% 5,5% 5,3% 5,0% 5,4% 5,4% 5,4% 5,4% 5,4% 5,3% 5,3%

5.3.4 Diskontomäär

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna(WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend2016.a kaalutud keskmise kapitali hinna leidmiseks (kehtib alates 27.06.2016; „käskkiri nr1.1-2/16-009“, mis on avalikustatud KA veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324.Nimetatud juhendi punkti 4 tabelis 7 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC)vee-ettevõtjatele 5,45%, mille kujunemise aluseid kajastab alljärgnev tabel 5.Tabel 56. WACC määr vee-ettevõtjale

Vee-ettevõtjadNominaalne riskivaba 10-aSaksamaa võlakirja tulusus 1,47

Eesti riigiriski preemia 0,78Ettevõtja võlakapitali riskipreemia 1,30Võlakapitali hind 3,55Nominaalne riskivaba 10-aSaksamaa võlakirja tulusus 1,47

Eesti riigiriski preemia 0,78Tururiski preemia (McKinsey) 5,00Beeta (võimenduseta) 0,510Beeta (võimendusega) 1,020Omakapitali hind 7,35Võla- ja omakapitali osakaal 0,5Võla- ja omakapitali osakaal 0,5WACC 5,45%

Allikas: Konkurentsiamet

4 http://www.fin.ee/?id=263


71 (81)

5.3.5 ÜVK investeeringute jääkväärtus

Investeeringu jääkväärtuse leidmisel on aluseks Veemajanduse meetme määruse juhendissätestatud varade kasulik eluiga alljärgnevalt:- võrgud ja torustikud – 40 aastat,- reservuaarid ja mahutid – 40 aastat,- masinad ja seadmed – 15 aastat,- tootmishooned – 40 aastat.

Tulenevalt investeeringute kasulikust elueast on investeeringute jääkväärtusanalüüsiperioodi lõpuks 6,436 eurot.

5.4 ÜVK investeeringute tulud

ÜVK investeeringud genereerivad tulu vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügist. Müügituludeprognoosimisel on aluseks võetud järgmised baasandmed:- piirkonna elanike arvu prognoos;- teeninduspiirkonna elanike prognoos;- vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide prognoos;- vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise prognoos.

5.5 Tariifiprognoos

Vastavalt Konkurentsiameti otsusele nr 9.1-3/14-017 kehtivad alates 01. jaanuarist 2015.a.AS Lahevesi tegevuspiirkonnas alljärgnevad vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad:- vesi 1,23€/m³ (koos käibemaksuga 1,476€/m³)- reovee ärajuhtimine ja puhastamine 1,95€/m³ (koos käibemaksuga 1,34 €/3).

Piirkonna hinna prognoosimise aluseks võetakse Konkurentsiameti poolt kinnitatudmetoodika, kuna Keila valla piirkonna vee- ja kanalisatsiooni hind kuulub regulaatori pooltkooskõlastatavate piirkondade hulka (üle 2000 ie).Veeteenuse hindadesse lülitatakse alljärgnevad kulud:

1. tegevuskulud;2. kapitalikulu;3. põhjendatud tulukus.

Konkurentsiameti juhendi kohaselt veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjaloleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtubKA reguleeritava vara leidmisel, vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetudlaenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvatatagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara5.Tariifi prognoos võtab arvesse AS Lahevesi investeeringute omaosaluse Türisalu projektis.Alates 2019. aastast prognoosib konsultant veeteenuse hinda vastavalt konkurentsiametimetoodikale. Tariifiprognoos on toodud alljärgnevas tabelis.Tabel 57. Tariifiprognoos

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2027 2028 2029Elanikud ja asutusedVesi 1,23 1,23 1,22 1,33 1,40 1,47 1,54 1,62 1,70 1,71 1,76 1,76 1,86Kanalisatsioon 1,95 1,95 2,71 2,85 2,99 3,14 3,20 3,27 3,33 3,36 3,37 3,37 3,37Kokku 3,18 3,18 3,94 4,18 4,39 4,61 4,75 4,89 5,03 5,07 5,13 5,13 5,23Teenuse kulukus % 1,72 1,67 2,02 2,09 2,14 2,19 2,20 2,20 2,21 2,17 2,14 2,09 2,08Teenuse kulukuse % 2,19 2,71 3,26 3,37 3,45 3,53 3,55 3,56 3,57 3,51 3,46 3,37 3,35

5 http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=18324


72 (81)

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2027 2028 2029pensionär

ÜVK investeeringute tulud on toodud alljärgnevas tabelis.Tabel 58. ÜVK investeeringute tulud1000 EUR 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Tulu veemüügist 109,1 109,1 108,6 118,4 182 243 310 383 462 464,0 477,5 477,5 504,7Tulu heitveevastuvõtust 124,4 123,8 172,2 180,8 301 430 553 682 816 824,3 825,8 825,8 825,8

Muud tulud 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1Tulud vee- jakanaliteenusteltkokku 1000EUR

249 248 296 314 498 688 878 1080 1293 1303 1318 1318 1346

Märkus: Muude kulude alla kajastatakse liitumistasud ja purgimisteenuse tulud.

5.6 ÜVK investeeringute kulud

Uute infrastruktuuri osadega seotud kulud arvutatud vastavalt tehnilise inseneri poolt antudandmetele.Tegevuskulud on jagatud kahte gruppi:- Muutuvkulud- Püsikulud

5.6.1 Muutuvkulud

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi muutuvkuludeks on:- Elektrikulu;- Ressursimaks ja saastetasu.

Muutuvkulude arvutamisel on aluseks veetoodang ning reoveepuhastile suunatavreoveekogus. Veetoodang erineb müüdud veekogusest mittearvestusliku veehulga võrra.Mittearvestuslik vesi on tingitud peamiselt:- Veetorustike, siiberkaevude ja muude veesüsteemi osade leketest;- Veetöötlusseadmete ja –filtrite tagasipesuveest;

Käesoleva ÜVK investeeringute raames langeb mittearvestusliku vee osakaal 43%-20%juurde.Reoveepuhastile suunatav reoveekogus erineb tarbijatelt vastuvõetud reovee kogusestpeamiselt järgmistel põhjustel:- Sadevee kanalisatsiooni puudumisest tingitud sademevete juhtimine kanalisatsiooni;- Torustike leketest tingitud pinnasevete infiltreerumisest.

Käesoleva ÜVK investeeringute raames langeb infiltratsiooni osakaal 44%-22% juurde.Elektrikulu on jagatud vastavalt kuluallikale järgmiselt:

- Kulu vee pumpamisele;- Kulu reovee pumpamisele ja puhastamisele;

Vee ja reovee pumpamisele ja puhastamisele arvestatud 0,21 eur/m3 2016.a. hindades.Elektrikulu analüüsiperioodil on korrigeeritud tarbijahinnaindeksiga (THI).Ressursimaks on reguleeritud VV määrusega nr. 171 “Vee erikasutusõiguse tasumääradveevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ § 1 sätestatud vee erikasutusõigusetasumääradest.


73 (81)

AS Lahevesi puurkaevud pumpavat vett peamiselt ordoviitsium-kambriumi kihist. Keskminetasumäär on 0,1 eur/m3 2016. aastal.AS Lahevesi kasutab kemikaale reovee puhastusprotsessis muda veetustamiseks ningfosfori sadestamiseks. Kemikaalikulu prognoositud 2017. aastaks 2000 eurot.

5.6.2 Püsikulud

Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi püsikuludeks on:- Tööjõukulu;- Halduskulu;- Hoolduskulu.

Tööjõukulude baaskuluks on AS Lahevesi vee- ja kanalisatsiooniteenusega seotud töötajate2016. aasta kulu, mis vastavalt 99 tuh. eurot aastas. Pealse ÜVK I etapi elluviimistprognoositakse tööjõukulude kasvu 2 kordseks. Edaspidi korrigeeritakse tööjõukulu THI-ga.ÜVK investeeringute käigus rekonstrueeritava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni korrashoiuks,korraliseks hoolduseks ja –remondiks vajalikud hoolduskulud jooksvates hindades ontehnilise eksperdi hinnangul järgmised:- Torustikud ja ehitised – 0,25% soetamismaksumusest;- Masinad ja seadmed – 1%.

ÜVK projekti hoolduskulud on planeeritud investeerimisperioodile ehk alates 2019. aastast.Esimestel investeeringujärgsetel aastatel on hoolduskulud väiksemad kui prognoositudmaksimaalne kulu, kuna investeeringud on veel uued ja hoolduskulud ei esine esimestelaastatel täismahus. 2016. aastal olid hoolduskulud 15 tuhat eurot. Hoolduskulusidkorrigeeritakse THI kasvuga.Majanduskuludes on koondatud side ja valve kulud ja küte kokku 23 tuhat eurot 2014. aastahindades. Halduskulud ja muud kulud on 31 tuhat eurot. Majanduskulud ja muud kulud onkorrigeeritud THI kasvuga.Tabel 59. Tegevuskulude prognoos

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029Elekter 33 33 34 35 118 156 196 238 283 290 297 305 313 321Keskkonnatasud 17 19 21 23 30 41 52 63 75 77 79 81 83 85Kemikaalid 2 2 2 2 3 4 5 7 8 8 8 8 9 9Tööjõukulu 99 99 102 105 215 220 226 232 238 244 250 257 263 270Hoolduskulu 15 15 15 45 61 66 71 76 81 86 91 96 102 109Majanduskulud 23 23 23 23 23 47 47 47 47 47 47 47 47 47Muud halduskulud 31 31 32 32 33 68 70 72 74 76 78 80 82 84Kulud kokku 220 222 229 295 484 602 667 734 804 827 850 874 899 925

5.7 Finantsanalüüsi tulemused

Tabel 60. Keila valla ÜVK investeeringute opereerimise tulud-kulud1000 EUR 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Tulud vee- jakanal.teenuselt kokku 249 248 296 314 498 688 878 1080 1293 1303 1318 1318 1346 1362

Elekter 33 33 34 35 118 156 196 238 283 290 297 305 313 321Keskkonnatasud 17 19 21 23 30 41 52 63 75 77 79 81 83 85Kemikaalid 2 2 2 2 3 4 5 7 8 8 8 8 9 9Tööjõukulu 99 99 102 105 215 220 226 232 238 244 250 257 263 270Hoolduskulu 15 15 15 63 80 85 90 96 101 107 113 118 125 132Majanduskulud 23 23 23 23 23 23 47 47 47 47 47 47 47 47Muud halduskulud 31 31 31 32 32 33 68 70 72 74 76 78 80 82Kulud kokku 220 222 228 282 502 563 684 752 823 846 870 894 919 946Tegevuskasum 29 26 68 32 -3 125 194 328 470 457 449 424 426 416


74 (81)

5.7.1 Tegevusrentaablus

Tegevusrentaablus näitab ühe opereerimiseks kulutatava euro tootlust. Lihtsustatult näitabsee veemajanduse puhast rahavoogu, mida on võimalik kasutada laenuteenindamiseks ninginvesteeringuteks. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi ÜVK juhendile peab tegevusrentaablusolema vähemalt 30%. Samas Konkurentsiameti hinnametoodika ei luba kehtestadakõrgemat hinda kui nende poolt kinnitatud hinnametoodika. Konsultant võtab aluseksKonkurentsiameti hinnametoodika.Keila valla ÜVK investeeringute keskmine tegevusrentaablus on 21%, kuid tuleb arvestada,et operaatoritasu on kujundatud selliselt, et see katab ka ära ÜVK investeeringutekapitalikulu. Tegevusrentaablus on toodud alljärgnevas tabelis.Tabel 61. Tegevusrentaablus

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029Tegevus-rentaablus 12% 10% 23% 0% -1% 10% 22% 30% 36% 35% 34% 32% 32%

5.7.2 Puhasrentaablus

Puhasrentaablus näitab ettevõtluse toimimise kasumlikkust. Vastavalt ÜVK eeskirjadelepeavad kõik kulud olema kaetud tariifidest ning kogu veevarustuse ja kanalisatsioonipikaajalise ja jätkuva toimimise tagamiseks on oluline pikaajalises perspektiivis vähemalt 0 %puhasrentaablus. Keila valla ÜVK investeeringute keskmine puhasrentaablus on 2%.Puhasrentaablus on toodud alljärgnevas tabelis.Tabel 62. Puhasrentaablus

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029Puhas-rentaablus 8% 7% -1% -44% -36% -17% 0% 12% 20% 19% 17% 15% 14%

ÜVK investeeringute elluviimise tulemusel ning prognoositud tariifide kehtestamisel on Keilavalla ÜVK investeeringute opereerimistulu positiivne, samuti on ÜVK investeeringutetegevusrentaablus ja puhasrentaablus positiivne kogu analüüsiperioodil välja arvatud 2020-2021 kui on viidud ellu I ÜVK etapp ja kulum kasvab oluliselt. ÜVK investeeringutetasuvusnäitajad IRR ja NPV on negatiivsed. ÜVK investeeringud vajavad elluviimisekstagastamatut abi investeeringute tegemisel, kuid samas on tagatud opereerimisejätkusuutlikkus. Keila valla ÜVK investeeringute IRR on vastavalt -16,7% ja NPV -23,682 mlneurot.Tabel 63. ÜVK investeeringu tulusus

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029Tulud vee- ja kanal.teenuste müügist 249 248 296 314 498 688 878 1080 1293 1303 1318 1318 1346

Sissetulekud kokku 249 248 296 314 498 688 878 1080 1293 1303 1318 1318 1346

Tegevuskulud kokku 220 222 228 282 502 563 684 752 823 846 870 894 919Investeeringukulu kokku 0 1917 8859 9617 6026 1217 1217 1217 1217 1217 1217 1217 1217

Väljaminekud kokku 220 2139 9086 9900 6528 1780 1901 1969 2040 2063 2087 2111 2136

Neto rahavoog 29 -1891 -8791 -9585 -6030 -1092 -1023 -889 -747 -760 -768 -793 -791Investeeringu siseminetulumäär (FRR/C) -16,7%

Investeeringupuhasnüüdisväärtus(FNPV/C)

-23 582


6 LISAD

6.1 Vee-ettevõtjate määramise otsused


6.2 Veeanalüüside tulemusedInvesteeringute maksumused


6.3 Joonised

VK-0 TingmärgidVK-1 Keila-Joa aleviku ÜVK süsteemide asendiplaanVK-1a Keila-Joa alevik-Türisalu küla ÜVK süsteemide asendiplaanVK-2 Meremõisa küla ÜVK süsteemide asendiplaanVK-3 Lohusalu küla ÜVK süsteemide asendiplaanVK-4 Laulasmaa küla põhjaosa ÜVK süsteemide asendiplaanVK-5 Laulasmaa küla lõunaosa ÜVK süsteemide asendiplaanVK-6 Käesalu küla ÜVK süsteemide asendiplaanVK-7 Tuulna küla kesk- ja idapoolse osa ning Illurma küla ÜVK süsteemide asendiplaanVK-8 Kloogaranna küla ja Tuulna küla läänepoolse osa ÜVK süsteemide asendiplaanVK-9 Kersalu küla ÜVK süsteemide asendiplaanVK-10 Klooga aleviku lääneosa ÜVK süsteemide asendiplaanVK-11 Klooga aleviku idaosa ÜVK süsteemide asendiplaanVK-12 Karjaküla aleviku ÜVK süsteemide asendiplaanVK-13 Lehola küla ÜVK süsteemide asendiplaanVK-14 Valkse küla ja Kulna küla ÜVK süsteemide asendiplaan


6.4 Kooskõlastused


Tabel 64. Kooskõlastuste tabelKoos-

kõlastajaKooskõlastusekuupäev ja nr Kooskõlastuse täielik ärakiri

Tervise-amet

27.02.2017

Projekti nimetus ja kaasnevat dokumentatsiooni identifitseerivad andmed:Keila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029.Taotluse kuupäev ja number:16.02.2017 nr 9.2-5/1120Tellija:Keila VallavalitsusProjekteerija:Heka Projekt OÜProjekti hindas:Põhja talituse juhtivinspektor Heleri SoolmannKeila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal.Projekti hindamisel leiti:Keila vallas kasutatakse ühisveevarustuses põhjavett Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist ja Ordoviitsiumi-Kambriumipõhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas.Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte tüübist tulenevalt kuulub Keila vald kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladehulka. Vaid Kloogaranna küla asub suures osas keskmiselt kaitstud alal. Seega on moodustatud reoveekogumisalad, kus kogutaksereovesi kokku ning puhastatakse kohapeal või suunatakse lähipiirkonnas asuvasse vastavasse puhastisse.Keila vallas tegutseb 7 vee-ettevõtjat: AS Lahevesi (vallale kuuluv ettevõte), AÜ Mareka, AÜ Teras, AÜ TM Loodus, AÜ Astangu jaAÜ Oomega-T. Vastavalt Keila linna ja valla vahelise halduslepingus sõlmitule osutab AS Keila Vesi täiendavalt joogiveegavarustamise ja reovee ärajuhtimise teenust osades piirkondades.ÜVK-süsteemid on rajatud Klooga, Keila-Joa, Karjaküla, Lehola, Kulna, Meremõisa ja Valkse piirkondades. Laulasmaa, Tuulna,Kloogaranna, Lohusalu, Käesalu ja Kersalu küladesse on rajatud vaid veevarustuse süsteemid. Kloogaranna ja Käesalu küladespole vee-ettevõtjat määratud. Veetorustikud on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist Karjaküla ja Lehola piirkondades.

Nr 9.2-5/1120 Sademevee kanalisatsioon on välja ehitatud uutes elurajoonides (nt Kulna külas Tammermaa rajoonis). Samuti on üksikud lokaalsedsüsteemid suuremate ettevõtete juures. Põhiliselt juhitakse sademevesi kraavidesse. Kuna kõvakattega pinnad, kust vesi ärajuhitakse, ei ole suured, siis ei ole sademevesi siiani suuri probleeme tekitanud.Keila valla ÜVK arendustegevused on jagatud kolme etappi: I etapp (2017-2018), II etapp (2019-2020), III etapp (2021-2029). Ietapis on ettenähtud ÜVK torustike rekonstrueerimine Karjakülas ning uute torustike rajamine Lohusalu ja Keila-Joa piirkonnas.Laulasmaa-Käesalu piirkonnas rajatakse ÜVK süsteem ning Keila-Joa piirkonnas laiendatakse reoveepumplat.II etapis on planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimine Klooga ja Lehola piirkonnas. III etapis on ettenähtud Keila-Joaveetöötlusjaama laiendamine ning ÜVK süsteemide rajamine Kloogaranna-Tuulna-Illurma ja Lohusala piirkondadesse – needpiirkonnad paiknevad õhukese pinnakattega alal, mistõttu on torustike ja pumplate rajamine arvestuslikult 1,7 korda kallim.AS Lahevesi loob Laulasmaa ja Türisalu külas ÜVK-teenusega liitumisvõimaluse ca 6500 inimesele, kuid kuna paljudliitumisvõimaluse saajatest elavad piirkonnas vaid suvel, siis on eeldatud reaalset ÜVK-teenusega liitumist järk-järguliselt. Peale


Koos-kõlastaja

Kooskõlastusekuupäev ja nr Kooskõlastuse täielik ärakiri

kogu käesoleva ÜVK arendamise kavas kavandatud investeeringute realiseerumist laieneb AS-i Lahevesi teeninduspiirkond kaKäesalu, Kloogaranna, Tuulna ja Illurma asulatesse, sh ka olemasolevate aiandusühistutest vee-ettevõtjate teenindusaladele.Projekti hindamise alus:-Rahvatervise seadus § 4 lg 1, 3;-Veeseadus § 13, 28;-Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“;-Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjaveekvaliteedi- ja kontrollinõuded.Hinnang:Keila valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 on kooskõlastatud.

(allkirjastatud digitaalselt)Natalja ŠubinaDirektor


Koos-kõlastaja

Kooskõlastusekuupäev ja nr Kooskõlastuse täielik ärakiri Töö koostaja märkused

Keskkonna-amet

21.02.2017

Esitasite 16.02.2017 Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Keila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arendamise kava aastateks 2017-2029 (registreeritudKeskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.02.2017 nr 14-3/17/2718). Tulenevaltühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 4 lg 24 tuleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti jaTerviseametiga.Keskkonnaamet tutvus eelnimetatud dokumendiga ning võttes aluseks ÜVVKS § 4 lg 24 ningtuginedes Keskkonnaameti peadirektori 18.07.2016 käskkirja nr 1-1/16/287 “Regioonidepõhimääruste kinnitamine” lisa 3 “Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus” punktidele 2.2 ja3.5.8, kooskõlastab Keskkonnaamet Keila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaaastateks 2017-2029.Samas juhime tähelepanu alljärgnevale:1. Kehtivaid vee erikasutuslube käsitlevas peatükis 2.1.4, tabelis nr 2 märgitud BREMKinnisvarahoolduse OÜ vee erikasutusloa nr L.VV/321443 kehtivus lõpeb Keskkonnalubadeinfosüsteemi andmetel 30.06.2017.

Lisatud märkus tabel nr 2juurde vee erikasutusloapikendamise kohta

2. Tabelis nr 3 märgitud Lohusalu AÜ puurkaevu, katastrinumbriga 11543, põhjaveekihiks on EestiLooduse Infosüsteemi andmetel O-C (Ordoviitsium-Kambrium).

Tabel nr 3 on parandatud

nr 14-3/17/2718-2

3. Tabelis nr 3 märkida AS Lahevesi puurkaevu, katastrinumbriga 51874, põhjaveekihi koodiksV2vr (Voronka) asemel C-V (Kambrium-Vendi).4. Tabelis nr 3 märgitud AS Lahevesi puurkaevu, katastrinumbriga 1402, lubatud veevõtuks onKeskkonnalubade infosüsteemi andmetel 24 000 m3/a.5. Tabelis nr 3 märgitud AÜ Mareka puurkaevu, katastrinumbriga 11482, põhjaveekihiks on EestiLooduse Infosüsteemi kohaselt O-C (Ordoviitsium-Kambrium).6. Tabelis nr 3 puudub MTÜ Ranna Kinnistud veevõtt puurkaevust katastrinumbriga 16071,põhjaveekihist C-V (Kambrium-Vendi), lubatud veevõtuga 9000 m3/a.7. Tabelis nr 65 „AÜ Käesalu puurkaevu andmed“ asendada puurkaevu põhjaveekihi kood V2vrpõhjaveekihi koodiga C-V. Tabel nr 65 on parandatud

Lugupidamisega(allkirjastatud digitaalselt)Rein Urmankeskkonnakasutuse juhtivspetsialistPõhja regioon

Documents

KEILA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA …...Survekanalisatsioonitrassi teostusjoonis, 2016;-REIB OÜ töö nr TX-1167: Keila- Joa Sanatoorne Internaatkool. Kanalisatsiooni- ja veetrassi inventariseerimine,