lehekuu 2015

Pelgulinna oma leht. Pausidega aastast 1993.

1

Pelgulinna Seltsi rahvas on pikalt eeltööd teinud ja saanud kokku põneva programmi . Vabatahtlik töö on raske, aga rõõm seda suurem, kui kõik on OK ja sa ise saad nautida oma töö tulemust koos teistega.

Tänavu möödub 145 aastat Pelgulinna ja kogu Tallinna ajalugu mõjutanud Balti jaama avamisest . Nii on kõik huvilised oodatud laupäeval, 23. mail kell 11.00 Balti jaamast algavale Jaak Juske ajalootuurile, mis keskpäeval läheb Mööblimaja parklast sujuvalt üle asumipäeva meeleolukaks ava rongkäiguks, mis kulgeb sinka-vonka läbi Pelgulinna, tükati lagunenud asfaldiga kaetud tänavate Ristiku Põhikooli õuele välja.

Pelgulinna päeva avamine toimub kell 13 Ristiku Põhikooli hoovis. Pika päeva sisustavad esinejate-rohke kontsert, laat, vanade fotode näitus, töötoad, loterii ekskursioonid, erinevad mängud ja töötoad lastele , kohvikud, omavahelised ootamatud kohtumised ja jutuajamised ning kõige lõpuks öökino. Võimalik on külastada ka Peeteli kirikut ja torni ning Eesti Filmiarhiivi. Kõige selle keskel toimetab Tarabella oma (koera ) tegemisi.Pühapäev, 24. mai on aga seekord tervenisti hoovikohvikute pä-

ralt, mis on avatud kella 12.oo-16.00.. Kuna eelmisel aastal oli huvi hoovikohvikute järgi väga suur, otsustasime nüüd anda rahvale Pelgulinna põnevate hoovidega tutvumiseks rohkem aega. Iga hoov üllatab oma eripäraga, sest ikka tahetakse ju olla naabrist parem!

Pelgulinna päevad on kohaliku seltsi jaoks vaid üks mitmest suuremast ettevõtmisest. Traditsiooniks on saanud Muhemängud septembris-oktoobris Pelgulinna Gümnaasiumi hoovis. Eelmisel aastal toimus esmakordselt Jõuluootus Pelgulinnas, kus põhite-gelaseks oli tõeline Jõuluvana oma kinkekotiga Pelgulinna heade laste jaoks ja kuna meil on ainult head lapsed – siis kinke said kõik, oli ka kuum supp, pisike käsitöölaat ja Pelgulinna Gümnaa-siumi laste kontsert. Pidu toimus Pelgulinna ristteel – Maisi putka taga – Kolde puiestee ja Ristiku uulitsa nurgal. Sooviksime väga sinna istutada ka Pelgulinna jõulupuu.

Lisaks oleme võtnud rohkearvuliselt osa kevadistest Põhja-Tallinna koristustalgutest Stroomi rannas ja kaasa rääkinud Stroomi metsa kaitseala moodustamisel. Liitusime ka Eesti Vabariik 100 asumilii-kumisega ja osaleme ürituste kavandamisel.

Väga populaarsed on teeõhtud eakatele, mis toimuvad regulaar-selt iga kuu Pelgulinna Rahvamajas ja mille külastatavus kasvab pidevalt. Tundub, et varsti võib Rahvamaja saal kitsaks jääda! On ju tore kohtuda sõpradega meeldivas seltskonnas, lisaks kontsert, sõnavõtud ja teetassi kõrvale ka midagi magusat. Sageli on see paljudele ainuke koht, kuhu tullakse. Liikumispuudega inimesed tuuakse kohale Põhja-Tallinna sotsiaalosakonna autoga ja vahel tuleb teha mitu sõitu, et kõik ikka kohale jõuaksid. Üle Eesti on tuntuks saanud Pelgulinna Seltsidaamid oma aktiivse tegutse-misega. Tundub, et abistades teist inimest abistad ka ennast, nii säilib elulust ja saad tunda rõõm oma tegudest. Edu neile prouade-le ja härrale!

Nii et Tallinna vanim asumiselts elab ja õitseb. Pelgulinn on pealin-na asumiliikumise kaardil tugevalt esindatud.Hei pelgulinski, nii et võta kaasa pere, sõbrad ja tuttavad ning kohtume Pelgulinna päeval ja hoovikohvikutes!

Pelgulinna Seltsi eestvedajaPille-Maris Arro

HEI –HEI Pelgulinn!Pelgulinna asumipidu kestab seekord kaks päeva jutti

2

Pelgulinna Päeva ajakava23.mail 2015

11:00 Jaak Juske ajalootuur mööda Telliskivi tänavat (algus Balti jaama kõrval asuva vana veduri juurest)

12:00Pelgulinna Päeva avarongkäik algusega Mööblimaja eest

13:00Asumipäeva avamine Ristiku Põhikooli hoovis

PROGRAMMIS: tegevused lastele, laat, suvelillede müük, kohvikud, loterii, vana-de fotode näitus, taiji harjutused (Kolde tänaval), Jaak Juske Pel-gulinna jalutuskäik (algus Maisiputka juurest), Öökino, üllatused.Saab mudida, ronida, joonistada, palli taguda jpm!

13:00-15:00 avatud Peeteli kirik ja avatud Eesti Filmi-muuseum Ristiku uulitsa lõpus

Pelgulinna päevade ajal on avatud ka Pelgulinna piiripunkt – vana veetorn Telliskivi tänaval, kus toimub EKA ehte- ja sepakunsti tudengite tööde näitus.

Pelgulinna Avatud Hoovid24.mail 2015

Desiree tantsuneiud käivad tantsimas kaks korda nädalas Pelgulinna Rahvamajas. Lisaks tantsule teevad tüdrukud juhendaja hoo-lika pilgu all ka akrobaatikat, improvisat-siooni ja spagaate. Sügisest ootab Desiree juurde uusi huvilisi juba 5ndast eluaas-tast! Rohkem infot: desireestuudio.eu

SwimpsSwimps on muhe ühemehebänd, mis on tegutsenud umbes kaks aastat. Kasutades erine-vaid tehnilisi vidinaid, loob Swimps instrumentaalmuusika ja vokaaliga lahedaid kõlasid. Swimpsi lugude seas on nii mõnusat kulgemismuusikat kui ka hoogsaid reggae-rütme, mis kedagi külmaks ei jäta.

Heidy Tamme Pelgulinna Päeva õhtune kontsertkava algab Pelgulinnas elava armastatud laulja Heidy Tamme etteastega, kus kõlavad tema tuntud ja igihaljad laulud. Vanemale põlvkonnale pakub see kindlasti rännakut nooruspõlvemaadele, noorematel on hea võimalus tuttavlike palade saatel mõnusalt aega veeta. Üks on kindel, Heidy maheda lauluhäälega saab Pelgulinna kontsert alles tõelise hoo sisse! Heidy Tammet saadab pianist Vladimir Krieger.

Eesti Ukuleleorkester Ennäe imet – Eesti Ukuleleorkester!

Pelgulinn on hea energia ja sünergiaga kant. Selle üks kinnitusi on Eesti Ukule-leorkester, mis alustas tegutsemist alles läinud sügisel Pelgulinna Rahvamajas, ent on juba andnud rea edukaid kontserte ning kasvanud kümneliikmeliseks. Ukulele on Havailt tuttav maheda moega instrument, mis on maailmas ammu populaarne, kuid Eestis alles oma väärilist kohta leidmas. Pisike neljakeelne pill loob

Pelgulinna Rahvamaja naisrahvatantsurühm ning segarahvatantsurühmad „Tontar“/ „Kelmiküla“

KONTSERDIL Risiku põhikooli hoovis astuvad üles:Pelgulinna Rahvamaja nais- ja segarahvatantsurühmadEesti UkuleleorkesterMustlas- ja kõhutantsijad tantsutrupist ZahiraDesiree tantsustuudioHEIDY TAMME

Desiree

Heidy Tamme Foto: Kalev Lilleorg

Eesti Ukuleleorkester

oma helgete helidega erilise, sõbraliku õhustiku, mistõttu on meie kontsertidel harva näha morni ilme ja murekurdudega kuulajaid. Eesti Ukuleleorkestri repertuaaris on armastatud meloodiad Eestist ja laiast ilmast. Orkestris on mitu head lauljat, mistõttu ukulele kõlab peamiselt laulude saateks. Kollektiivi kümne liikme seas on inimesi väga erinevatelt elualadelt, kuid üks on ühine – elurõõm, mida me tahame ukulele saatel kuulajateni kanda. Oleme iga oma esinemise üle uhked ja elevil!

Juhendaja Eerika Põlendiku käe all on Pelgulinna Rahvamajas hoolsalt tantse harjutanud ja lihvinud naisrahvatantsu-rühm ja segatantsurühm …., kes ka sel kevadelgi astuvad oma lustlike tantsudega üles Pelgulinna Päeval.

Anna-Liisa NiinemetsGevin NiglasThe BracketsSwimpsMinor DetailsRight Might Beebilõust & Big Morajt

Kolde pst.46Hoovikohvik (soolased ja magusad suupisted)

Auna 3Hoovikohvik käsitöö õlle ja kirbukaga

Roo 5hoovikohvik ja kirbuks

Heina 8„Grill ja chill“, käsitöö õlu ja palju muud

Härjapea 25 „Pirukas“ – hoovikohvik ja kirbukas

Kolde pst. 41„ 41Kohvik“- hoovikohvik

Pebre 8Flo Kasearu Majamuuseum

Ristiku 79 „Agar-agar“ hoovikohvik

Rohu 14 „Kimp“ lilleseade töötuba, müügil õue- ja

potitaimed

Maisi 29„Värsked õied“ hoovikohvik koos hoovikont-

sertiga, mis algab kell 14.00

Nabra 2/3 „Nabermanni“ hoovikohvik , käsitöö õlu jm.

Ristiku/Timuti nurgal „Ristikheina kohvik“

Ristiku/Kolde pst. nurgal „Ristikheina kiosk“

Õle 9a„Kirbukas“

Auna 6NUKU teatrikohvik

Kõrre 14 Rukki 24

The Brackets Kuidas kõlab psühhedeelne funk-soul muusika aastal 2015? Vastus on The Brackets! Kuigi bändiliikmed ise ei ole sellega päris nõus, on just (psühhedeelne) funk-soul see, milleks muusikakriitikud bändi loomingut peavad.The Brackets (e.k. „sulud“) koosneb viiest muusikat armastavast noorest: Maria Merisalu (vokaal ja laulusõnad), Mihkel Haugas (kitarr), Joel Võsu (trummid), Roland Palkov (bass) ning Eero Tölpt (klahvid). 2014. a lõpus andis ansambel välja oma esimesed kaks singlit: “Change

Minor Details Minor Details on alternatiivse pop-rocki kollektiiv Tallinnast, mis sai esimest korda kokku 2013. a augustis. Koosseisu kuulu-vad Imre Miilberg (vokaalid/kitarr), Tarvo Tammeoks (soolokitarr/taustvokaal), Mikk Leonhard Kerner (trummid) ja Mikk Andresen (bass).Bändi põhilisteks mõjutajateks võib pidada Foo Fightersit, Biffy Clyrot, Kings Of Leoni ja Red Hot Chili Peppersit. 2014. a maikuus andis Minor Details välja oma esimese salvestise –neljaloolise EP “Major Problems” ning 2015. a jaanuaris avaldas bänd oma esi-mese videosingli “Save The Failures”.

Right Might Neljaliikmelise bändi Right Mighti koosseis sai tuttavaks 2004. a kui bändiliikmed Renet Järv (soolokitarr, klahvpillid), Karl Erik Tass (soolokitarr, vokaal), Karl-Erik Lett (vokaal, basskitarr) ja Andreas Kübar (löökpillid) läksid Tallinna Reaalkooli esi-messe klassi. Alles möödunud aastal tekkis poistel idee teha oma bänd ning ühiselt lõkke ääres tekkinud meeleolumuusika sai tasapisi oma kindlamad vormid. Right Might peab oma trumbiks head isekliimat ning koos tehakse muusikat ja nauditakse seltskonda ka nüüd, kui gümnaasium on poiste kooliteed lahku viinud.

Beebilõust&BigMoraBeebilõust a.k.a Andrus Elbing on Saare-maalt pärit räppar, keda on kirjeldatud ka kui „mees nagu getofilmist“. Vaatamata karmile minevikule on Elbing harvakohta-va sisemise põlemisega osav sõnaseadja. Käesoleval aastal ilmus Beebilõustal uus album “RESOTSIALISEERUMINE X VALGE LIPP”, mis on toorem, jõulisem, kaasaaeg-sem kui kunagi varem.

Zahira Stuudio kõhu- ja mustlastantsijad vastavad, miks nad tantsivad

Liina: „Sest kõhutants on üks naiseliku-maid tantse, olemise viise, mida tean.“

Marion: „Tantsimine on tore ja lõbus, seab enesele väljakutseid“

Gevin Niglas Gevin Niglas on 16-aastane noormees siit samast Pelgulinnast ja „Eesti otsib superstaari“ fännidele tuttav 2015. a hooaja saatest. Gevin armastab muu-sikaga tegeleda – peamiselt laulmise, kitarri- ja klaverimänguga, vabal ajal kirjutab ka laule. Tulevikus tahaks ta läbi lüüa soololauljana nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Anna-Liisa Niinemets 13-aastane Anna-Liisa õpib Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusika-matemaatika klassis ning on olnud pelgulinlane 8 aastat. Laulmise ja muusikaga on ta tege-lenud juba lasteaiast saati ning osalenud ka paljude lauluringide tegevuses, nt GA Muusikakooli laulustuudios, GA Vokaalan-samblis, Pelgulinna rahvamaja soololaulus ning nüüd huvialakoolis Meero Muusik pop-laulu individuaaltunnis. Lisaks tege-leb Anna-Liisa alates esimest klassist lau-lude kirjutamisega. Kahel viimasel aastal on ta osalenud oma kirjutatud lauludega kooli lauluvõistlusel Hõbehääl, mille sellel aastal võitis. Lisaks laulmisele ja klaverile on ta iseseisvalt hakanud tegelema ki-tarriõpingutega ning äsja ostis omale ka ukulele. Tema muusikalistel tegemistel saab silma peal hoida Soundcloudis ning Youtube’is.

3

The Brackets

Minor Details

Right Might

Gevin Niglas

Zahira Stuudio

Anna-Liisa Niinemets

Beebilõust

Saima Kallau sai tänavu vabariigi aas-tapäeval Põhja-Tallinna kõrgeima tun-nustuse Põhjatähe. Saima on töötanud tantsupedagoogi ja kultuuriametnikuna alates 1955. aastast. Täna pensionipõlve pidav vanaproua on ka üks Tallinna vanima asumiühenduse Pelgulinna Seltsi asutajatest ja eestvedaja tänaseni.

Kust sa pärit oled?

Olen Kelmiküla tüdruk. Sündisin Tehnika tänavas raudtee majas. Siis saime aga kolmetoalise korteri Paldiski maanteel raudteele kuulunud uues majas. Nõuko-gude võim võttis selle maja ära, aga uut korterit vastu ei andnud. Nii rändasime pool aastat mööda Tallinna. Saksa ajal saime uue korteri raudtee uutes maja-des Koplis. 1941. aastal vaheta raudteel töötanud ema selle korteri vastu Kopli kaubajaama kõrval asuvas Heina tänava majas. Seal elan tänagi.

Nii et oled terve elu elanud Põhja-Tallinnas. Kas mäletad ka 1944. aasta märtsipommitamist?

Jah, olime Timuti tänava alguses naabritel külas, kui anti õhuhäire. Millegipärast oli toona teadmine, et see on õppehäire. Kui aga undamine ja mürin väga suureks läksid, varjusime meie maja keldrisse. Paks betoonlagi kaitses meid.

Lähikonnas sai suuremaid purustusi tänase Kolde lasteaia kvartal. Mäletan, et Kopli kaubamajas seisis laskemoona vedav ešelon, mis süttis. Üks julge koha-lik mees ronis vedurisse ja juhtis rongi elumajadest eemale Timuti ja Kõrre tänava vahelisele alale, mis oli toona

Pelgulinna Seltsi juhatuse liikmed Pille-Maris Arro, Arvo Kull ja Saima Kallau 2007. aastal.

veel valdavalt hoonestamata. Seal siis see rong põles ja prõksus. Ainuke maja, mis purustusi sai, oli Heina tänava ääres asuv tööstushoone, toonane saeveski.

Tuleme nüüd uuemasse aega. Kuidas sai alguse Pelgulinna Selts?Olime nõukogude ajal harjunud, et abi-vajajaid toetatakse, aidatakse. Ja siis oli järsku see kõik läinud. Nii tekkis 1990. aastate alguses mõte luua kohalike asutuste juhte koondav direktorite nõu-kogu. Kõige rohkem aitas meid mööb-limaja direktor Uno Kallas. Andis meile ruumi, kõik, mida oli vaja. Direktorite nõukogust ei tulnud aga kokkuvõttes midagi välja. Siis hakkasime mõtlema piirkondliku seltsi loomise peale.

Asumiseltsi käivitamisel oli väga palju abi Pelgulinnast pärit Enn Sarvest. Asutamis-koosolek toimus 1992. aasta veebruaris rahvamajas. Saal oli rahvast täis.

Millega selts oma algusaastatel tegeles? Mille eest seisite?

Toona oli mõte, et Pelgulinn võiks olla omaette linnaosa. Aga noh niivõrd väike asum ei kandnud ikka linnaosa rolli välja. Toetasime Kelmiküla liitmist Pelgulinna ja Põhja-Tallinnaga. Toona tahtis Kelmiküla enda alla Kesklinn. Siis jäigi linnaosa piiriks Paldiski maantee.

Väga oluline oli toona sotsiaalabi. Inimesed olid hädas, kuidas edasi elada. Toodi konteineritäis humanitaarabi. Juhatuse liikmete vahel jagasime tänavad ära, kes kus abi jagab.

JÄTKUB VIIMASEL LEHEKÜLJEL

Saima Kallau – tantsupedagoog ja Pelgulinna Seltsi hing

Ruth: „Hakkasin tantsima seepärast, et oma sisemine karu üles leida ja ära dresseerida“Tiina: „Mustlastantsus saab hing väga ilu-sal kombel välja kooruda ja täies ulatuses tiibu sirutada“Riina: „Tantsin seepärast, et ilma tantsi-miseta ei suudagi enam elada“

of Vibrations” ja “How to Feel”. Viimane oli ka Raadio 2 nädala demo. Üsna pea saavad fännid kuulata ka stuudioversiooni lugudest “Finally Be Free” ja “I’ve Been Searching”, mida bänd hiljuti lindistamas käis. Oodata on ka videot!The Bracketsit saab tänavu live’is kuulata mitmel festivalil, nt maikuus Kalamaja ja Pelgulinna päevadel ning suvekuudeks on plaanitud väike tuur.The Brackets internetis: facebook.com/daBrackets; soundcloud.com/the-brac-kets-music

Pelgulinna sünnitusmaja

Einoh, täitsa hullumaja!

Politsei

Randa

Ristiku tn kool, peamine Pelgulinna Päeva sündmuste toimumise koht!

Polikliinik

Trollipark

Peeteli kirik

Umbes siin oli

natuke vanasti sild

Filmi-arhiiv

1

6

8

10

17

15

12

13

5

2

KAARDI SELETUS

Rongkäigu teekond

1. Kolde pst.46 – Hoovikohvik (nii soolased kui magusad suupisted)2. Auna 3 – Hoovikohvik käsitöö õlle ja kirbukaga3. Roo 5 – hoovikohvik ja kirbuks4. Heina 8 – „Grill ja chill“, käsitöö õlu ja palju

muud5. Härjapea 25 – „Pirukas“ – hoovikohvik ja kirbu-

kas6. Kolde pst. 41 –„ 41Kohvik“- hoovikohvik7. Pebre 8 - Flo Kasearu Majamuuseum8. Ristiku 79 – „Agar-agar“ hoovikohvik9. Rohu 14 – „Kimp“ lilleseade töötuba, müügil

õue- ja potitaimed10. Maisi 29 – „Värsked õied“ hoovikohvik koos

hoovikontsertiga, mis algab kell 14.0011. Nabra 2/3 – „Nabermanni“ hoovikohvik , käsi-

töö õlu jm.12. Ristiku/Timuti nurgal – „Ristikheina kohvik“13. Ristiku/Kolde pst. nurgal – „Ristikheina kiosk“14. Õle 9a – „Kirbukas“15. Auna 6 – NUKU teatrikohvik16. Kõrre 14 17. Rukki 2418. Telliskivi 15 – Hea toidu kodu19. Telliskivi 51 – Shvips20. Telliskivi 2 – Kolm Sibulat

Kalamaja päevad

Nukufilm

Mööbli-maja

Kassisaba päevade asukoht

Uue Maailma päevad siin all

Mööblim

aja

juurest algab Pelgu-

linna Päeva rongkäik

Rahvamaja

Rõivas

Loomelinnak

Polikliinik

Gümnaasium

3

7

9

18

20

1911

14

5

4

Head Pelgulinna päevalised, tulge kohale jala või jalgrattaga, nii on ruumi rohkem ja tuju hea ka neil, kelle hoovivärav muidu kinni pargitaks.

6

• KÕHUTANTS• MUSTLASTANTS• SHINDO• KATARIINA ENERGIATREENING• DESIRE` SHOWTANTSUTRUPP VÄIKESTELE

TÜDRUKUTELE• TANTSUTRUPP DESIRE` NOORTELE• UKULELE ANSAMBEL TÄISKASVANUTELE• QIGONGI TERVISEVÕIMLEMINE EAKATELE• ÕMBLUSKURSUS• MASINKUDUMISE KURSUS• MASINTIKKIMISE KURSUS

Kursus on mõeldud 7.-12. aastastele kunstihuvilistele lastele. Joonistatakse ja maalitakse kodulinna kaunites ja huvitavates kohtades. Kursus toimub kolmel korral nädalas-esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel.

Kursuse tasu on 30 eurot. Üks päev 5 eurot. Tasu hulka on arvatud töövahendid ja ühiskülastuse pääsmed.Kogunemine esimesel päeval Pelgulinna Rahvamajas Telliskivi 56 kell 12.00.Registreerimine kuni 1.juunini tel. 53303390; 6733 965; E- post: pelgulinn56@gmail.com

Kunstikursus lõpeb ühise piknikuga!

Info ja registreerimine:Tel 6733965, 53303390Pelgulinn56@gmail.comwww.pelgulinn56.ee

Telliskivi 56, 10611 Tallinn tel/faks (0) 6733 965

e-post:pelgulinn56@hot.eereg nr 75016148

a/a 10220015470013 Eesti Ühispank

Tallinna kõnniteede liikumis-takistused 2011-2014

Ühel sombusel märtsikuu hommikul võtsin ette tee Tallinna Puuetega Inimeste kotta Endla tänaval. Minuga samaaegselt saabus maja ette üks mikrobuss, millest ratastoo-liga väljasõitev meesterahvas osutub Jüri Järveks, kellega paari minuti pärast taas avaras kontoriruumis kohtume. Ees ootab juba sujuvalt mööda kontorit ringi vurav ja alati muheda olekuga Villu Urban, mõle-mad mehed esindavad Tallinna Liikumis-puudega Inimeste ühingut, mille juhatuse esimees ongi Jüri. Need mehed on koos teiste vabatahtlike juhatuse liikmetega Kristo Priksi ja Arko Vooliga, viimase nelja aastaga Tallinna linnatänavatel märki-misväärse töö ära teinud. Võtnud nendega laua taha istet, laseb Jüri jutupaelad valla ja räägibki kõigest lähemalt.

Tallinna Liikumispuudega Inimeste ühingu liikmed on ratastoolidega erinevates Tallinna piirkondades viimase nelja aasta jooksul läbi sõitnud sadu kilomeetreid ja need ära kaardistanud. Põhjust ei pruugi terve jalakäija kohe tabadagi, kuid tegemist on väga vajaliku ja tänuväärt ettevõtmisega kõigi jaoks.

Algatus tuli liikumispuuetega inimeste endi poolt aastal 2011. Kuna nemad ise sõidavad teid igapäevaselt ratastoolis läbi, märkavad nad ka kõige paremini tee lä-bimist takistavaid pisitakistusi: äärekivid, nihkunud luugid, lagunenud tee, lahtised vihmaveerennid jne. Kirjutades oma esi-mest rahastusprojekti antud ettevõtmise-le, märkisid nad ka sinna ära, et praegune tänavate olukord ei ole ebamugav mitte ainult liikumispuuetega inimestele, vaid ka kõigile teistele – lastevankritega jalu-tajad, jalgrataste ja rulluiskudega sõitjad, vanurid, kellel on liikumisraskused.

Esimesena valisid nad läbisõitmiseks üsna väikese piirkonna - sadama ja tihe-da liiklusega kesklinna ala. Ette võeti kõik kõnniteed, ülekäigukohad, fikseeriti kõik nendega seotud takistused. Peale igat läbisõitu esitati linnale vastavad rapor-tid. „Õnneks on koostöö sujunud kenasti, linna ametnikud on tänulikud tehtud töö eest ja võtavad tähelepanekuid ja ettepanekuid arvesse, nii mõnedki kohad on kommunaalameti poolt juba korda saadud. Töö jätkub Tallinna Liikumispuu-dega Inimeste Ühingu poolt ja Tallinna

Linna rahastusel. Meie rõõmuks on läbi sõidetud ka suur osa Pelgulinnast. Pelgulinn on väga huvitav koht, siin on nii pikalt mõnusalt läbitavaid alasid, kui väga keerulise läbi-tavusega teid ja halvas seisus ristmikke. Nähes tõestusmaterjali Paldiski mnt ja Sõle tänava ristmiku praegusest olukor-rast, ehmus isegi kommunaalameti esin-daja. Kommunaalameti juhataja lubas, et nad võtavad selle võimalikult ruttu käsile, seal on kõnnitee servad kohati 15 cm kõrged ja isegi rattaga on raske neid ületada, rääkimata siis ratastoolist või lapsevankrist. Samas nägemispuuetega inimeste jaoks on kõnniteeserva tunne-tamine väga oluline, mida kõrgem, seda parem. Kuldne kesktee on Tallinna linna normi järgi 2-3 cm, kõik mis läheb üle 3 cm, on ratastoolis liiklejale raske ületada ja on ohtlik. Ratastooliga kõnniteeserva ületamisel saab määravaks ka sentimee-ter liiga palju, sest alla sõites võib toolist lihtsalt välja kukkuda, rääkimata üles sõitmisest.

Teine huvitav teelõik on kindlasti Sõle tänava ja Paldiski mnt viadukti vaheline vasakpoolne kõnnitee, kus trolliliinide postid on keset kitsast kõnniteed, kuid tõeline takistusriba algab siis, kui jõuad keset kõnniteed kasvavate puudeni, mis kasvavad majadele nii lähedal, et sealt kõrvalt lihtsalt mööda ei mahugi. Üheks ohukohaks on ka majade keldritesse viivad ukseavad, mis on kui augud keset teed, kuhu on eriti pimedas oht sisse sõita ka jalgratturil. Lisaks Paldiski mnt ja Sõle ristmikule plaanib kommunaalamet lähi-ajal ette võtta ka sünnitusmaja ja haigla juures mõned kõrged äärekivid, kus käib rohkem puudega inimesi ja ka vanureid.

Rääkides piirkonna headest külgedest, siis Pelgulinna süda ise on võrdlemisi hästi läbitav, kõik teed, mis on viimasel ajal renoveeritud, seal on arvestatud meie-poolseid ettepanekuid. Telliskivi tänav on väga ilusti korda tehtud ja parandatud. Kalamajas Soo ja Salme tänavatel tehti ka palju lõike korda. “

Meeste sõnul on olukord järjest paremaks läinud, põhiline, et pisiparanduste oluli-sust ei alahinnataks. Samal ajal kui ühest kohast parandad, teisest kohast kulub. Võrreldes Tallinna kesklinna põhjanaabrite Helsingiga, on Jüri kindel arvamus see, et Tallinna teedel on mugavam ja kindlam liigelda.

Oma ettevõtmise ühe lisaboonusena toob Jüri välja ka järgmise: „Tavaolukorras sa ei ukerda tooliga linna läbi, aga selle töö juures on hea see, et tegelikult näed linna ka.“2011. ja 2012. aastal tehtud kaartide eest tunnustati Tallinna Liikumispuuetega Ini-meste Ühingut vabatahtliku töö tulemuse-na valminud parima ArcGIS online kaardi loomise eest, kust on võimalik jooksvalt ülevaadet saada tänavate olukorrast kaar-distamise ajal. Sinna märgitakse ära nii uued läbisõidetud teelõigud kui ka paran-damist vajavad ja juba parandatud kohad. Lisaks leiab sealt ka kaardistamise alale jäänud invaparkimiskohad ja täpsustused.

Seega kasutamiseks nii tavakodanikele kui ka ametnikele juhtnööride saamiseks. Kogu tehtud töö on leitav internetist http://www.liikumisvabadus.invainfo.ee/?go=webmap

Kuna kõik on pidevas muutumises, ei ole kaarti hetkel paberkujul välja antud, välja arvatud üks kord spetsiaalselt turistide jaoks mõeldud kaart liikumispuuetega inimestele, mis hõlmas nii kesklinna, vanalinnaosa, sadama piirkonda kui ka Haabersti kanti. Soovin meestele Pelgulinna rahva poolt edu igati tubli ja vajaliku tegevuse jätka-misel ja sujuvat koostööd Tallinna linnaga, sest need on inimesed, kes tahavad reaalselt linnas midagi ära teha ja seda teevadki!

http://liikumisvabadus.invainfo.ee/ Tere tulemast liikumisvabadusse!

Kaisa Vajak

Pelgulinna Rahvamaja kutsub sügisel 2015 järgmistesse RINGIDESSE ja KURSUSTELE

Pelgulinna RahvamajaLASTE SUVINE KUNSTIKURSUS 8.-19.06 2015

NUKU teater kolib aastaks ajaks

oma etendustegevuse Auna ja

Aru tänava nurgal asuvasse hoo-

nesse. Samas majas tegutsevad

Konkurentsiamet ja Sertifitsee-

rimiskeskus.Teatri kolimise põhjuseks on

vanalinna teatrimaja kõrval

algava ehitustööd uue

saali jaoks. Etendused

Auna tänaval algavad

5. septembril 2015 ja

toimuvad seal kuni

maini 2016.

lehekuu 2015

7

Õle tänaval 1930. aastate alguses. Toona oli Õle, vana nimega Grigori tänav Pelgulinna peatänav, kustkaudu käis ka bussiühendus kesklinnaga.

Ardo Ingari kogust.

Pelgulinna ajalugu saab taas kaante vahele

Kui kõik läheb plaanipäraselt, näeb järgmisel aastal trükivalgust Pelgulinna ajaloost rääkiv raamat.

Robert Nermani koostatud Pelgulin-na ajaloo ilmumisest möödas juba üle paarikümne aasta. Kuna seda väga nõutud raamatut on ühe raskem leida, otsustas Pelgulinna Selts võtta ette asumi ajaloost rääkiva uue raamatu väljaandmise. Raamatu koostajaks on Jaak Juske, kes nii internetis kui ajalehes Pelgulinna ajaloost kirjutanud, lisaks on ta kaardistanud kõigi meie asumi majade ja tänavate lood.

NUKU teater kolib aastaks ajaks

oma etendustegevuse Auna ja

Aru tänava nurgal asuvasse hoo-

nesse. Samas majas tegutsevad

Konkurentsiamet ja Sertifitsee-

rimiskeskus.Teatri kolimise põhjuseks on

vanalinna teatrimaja kõrval

algava ehitustööd uue

saali jaoks. Etendused

Auna tänaval algavad

5. septembril 2015 ja

toimuvad seal kuni

maini 2016.

NUKU teater kolib

aastaks Pelgulinna

Jaak Juske sõnul on Pelgulinna elanik-kond sel sajandil tublisti uuenenud. „Ja inimestel on huvi oma kodukoha ajaloo vastu. Nii on uue Pelgulinna ajalooraamatu koostamine hädavajalik. Lisaks tuleb pan-na kirja ka viimase 20 aasta olulisemad sündmused siinkandis,“ rääkis Juske.

Raamatu käsikiri peab olema valmis selle aasta lõpuks. Ilmumine jääb seega 2016. aastasse.

Raamatu koostamisele saavad kaasaaidata kõik tänased ja kunagised pelgulinlased. Kõik mälestuskillud või vanad fotod Pelgu-linnast on väga oodatud. Need võib saata aadressile jaakjuske@gmail.com

NUKUl on äärmiselt

hea meel kolida nõnda

meeldivasse kogukonda -

väga paljud teatritöötajad

elavad just Pelgulinnas, seega

on tegemist tuttava paigaga.

Pelgukatega tutvumiseks tuleb

teater Pelgulinna Päevale ning

korraldab 6. septembril ka suure

hooaja avamise ning perepäeva.

Septembrikuu mängukava-

ga saab teatri kodulehel juba

tutvuda. Ootame pelgukaid

teatrisse!

Igaüks võib olla elupäästja Eelmisel aastal toimus Põhja-Tallinnas 298 tulekahju, millest 131 korral käidi prügi, lõket või grilli kustutamas. Eluhoo-nete tulekahjusid oli 52, milles hukkus 4 inimest. Ligikaudu 60 000 elanikuga linnaosa kohta on seda liiga palju. Käisime Lilleküla päästekomandos, mille väljasõidupiirkonnaks on Pelgulinn ning uurisime Lilleküla päästekomando pealikult Kristian Sirbilt, kas ja kuidas igaüks saab anda oma panuse tulekahjude ennetamisse. Öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles. Mis sinu kogemus selle vanarahva tarkuse peale ütleb? Kristian Sirp: Jah öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles, kuid tegelikult lahtiste silmadega enda ümber vaadates võime näha õnnetuste põhjustajaid – katkine küttekolle, ülekoormatud elektrisüsteem, ebasobivale alusele paigaldatud küünlad, suitsetamine eluruumides, lõkke jätmine järelvaleta – need kõik on võimalikud ohuallikad, mis räägivad sellest, et siit võib tulekahju alguse saada. Miks inimesed siis midagi ette ei võta? Kristian Sirp: Enamasti arvatakse, et mi-nuga ei juhtu midagi, et olen selle katkise ahjuga juba tükk aega elanud ja midagi ei ole juhtunud. Ja võib tõesti nii minna, et ei juhtugi midagi, aga samas on risk olemas. Mõnikord jääb inimestel ka teadlikkusest puudu ja selles valdkonnas on Päästeamet viimastel aastatel jõuliselt edasi liikunud, tõstmaks kodanike teadlikkust. Kuidas siis inimeste teadlikkust tõsta? Kristian Sirp: Igal aastal käib Lilleküla päästekomandos mitmed sajad lapsed, samuti käivad päästjad ise lasteaedades lastele tuleohtudest rääkimas. Seda kõike eesmärgiga, et meie järgmine põlvkond peab juba täiesti iseenesestmõistetavaks, et suitsuandur paigaldatakse sellepärast,

Lilleküla komando päästja Pelgulinna elanik Tarmo Hiiesalu tutvustab väikesele huvilisele päästevarustust

et see võib päästa eelkõige inimelu, aga mitte trahvi saamise hirmus nagu see praegusel hetkel suuresti on. Täiskasvanute teadlikkuse suuren-damiseks käivad päästjad juba teist aastat inimesi nende kodudes nõusta-mas. Inimesi nõustatakse tuleohutuse küsimustes just nende individuaalsetest vajadustest lähtuvalt. Nõustamise käigus selgitatakse inimesele, kuidas konkreetse tuleohutusnõude täitmine on seotud tema ohutuse ja turvalisusega ning mil viisil nõuete mittetäitmine seab ohtu tema ja ta lähedaste elu ning vara. Kui inimene soovib, et te tuleksite ja tema koduse tuleohutuse üle vaataksite, siis mis ta peab tegema? Kristian Sirp: Päästeametil on sel aastal plaanis külastada ja nõustada15000 ma-japidamist. Oma soovist saab teada anda meie infotelefonil 1524 ning siis juba vaa-datakse, millise komando väljasõidupiir-konda see majapidamine jääb. Pelgulinnas käib tuleohutusealast kodunõustamist tegemas Lilleküla päästekomando. 15000 on suur arv, aga teisipidi siiski ainult väike osa Eestimaa kodudest. Mida inimesed ise saavad veel teha, et oma kodu ja koduümbrus tuleohutumaks muuta? Kristian Sirp: Päästeamet, päästekomando päästjad tõesti igasse kodusse ei jõua ning siin saab appi tulla igaüks, kes hoolib oma kogukonnast. Selleks, et olla elupäästja ei pea alati põlevasse majja tormama vaid piisab kui panna tähele oma ümbritsevat keskkonda ning inimesi. Alustuseks võiks kindlaks teha, kas teie ja teie naabrite suitsuandurid on töökorras ning maja juures olevad lõkkeplatsid ja puuriidad on ohutus kauguses üksteisest ja majast. Ku-lupõlengute vältimiseks tuleb hoida korras maja ümbrus, ning vajadusel likvideerida muu tuleohtlik praht. Korterelamutes tuleb jälgida, et evakuatsiooniteed vabalt läbitavad, vajadusel vabastada eseme-test, mis seda blokeerivad. Ettevaatlik

peaks olema ka lahtise tulega. Piisab juba pisiasjadest, hoidmaks ära suuremat kahju teket. Kui palju väljasõite teil on?

Kristian Sirp: Aastate lõikes on keskmisel 1900 väljasõitu, mis teeb keskmiselt 5 väljasõitu 24 tunnise vahetuse vältel. Meie väljasõidupiirkond on väga vaheldusrikas – mitmekordsed paneelelamud, eramud, tööstushooned, kaubanduskeskused, spordikompleksid jne.

Kas Lilleküla päästekomando ka Pelgulinna kogukonnaga sidet hoiab?

Kristian Sirp: Lisaks Pelgulinnale on meie väljasõidupiirkonnad ka enamus Kristiine ja Haabersti linnaosast, osaliselt Kesklinn, Mustamäe ja lisaks kolmandik Harku vallast – kokku ligikaudu 50 km2. Kõigi piirkondadega väga tihedat kontakti hoida on muidugi keeruline, aga me tuleme üri-tustele kui meid kutsutakse – linnaosade avalikud üritused, käime lähiümbruse lasteaedades lastele tuleohutuse alast infot jagamas ja koolid käivad meie juures komandos. Samuti kutsume juba mitmen-dat aastat järjest sügisel huvilisi endale komandosse külla lahtiste uste päevale.

Lilleküla päästekomando pealiku Kristian Sirbiga vestles Jaanika Palm

Tarabella 1927

Mul tegelt nimeks pandi Bellama olin kutsikas, ma polnud koerkõik hoidsid siis mind hästi hellaltmul nende süles oli soe

Ma närisin, mis ette juhtusja lõpuks sain ma hambad uuedmu perenaine Olga nõudis puhtustja Oskar tegi tara suure

Nüüd olen juba päris suurmind teised koerad narrivadka kirbud on mind hakanuuud vaid Tarabellaks kutsuma

Miks olema pean tara tagama tahaks joosta teistega.Kui närin selle tara mahasiis naudin elu täiega!

Samoot Sooda

8

SEB 10052031153003, MTÜ Pelgulinna SeltsTallinn , Õle 1www.pelgulinna selts.eeKontakt: Pille-Maris Arrotel: 5163235

Ajalehe trükkis AS Printall; tiraaž: 1500

HÄMARIK Rehepapi tallist Juurus

JIMMY

TÄNAME PELGULINNA PÄEVADE TOETAJAID:

“Üks küsimus pelgulinlastele”Pelgulinna leht alustab uue artiklisarjaga “Üks küsimus pelgulinlastele”. Igas artiklis uurime juhuslikult valitud pel-gulinlaste käest, mida nad arvavad mõne aktuaalse või muidu kaaspelgulinlasi huvitava teema kohta.

Avaartiklis uurime, mis on kohalike arvates Pelgulinna peamine väärtus, miks siin hea elada on ja mida saaks paremaks muuta?

Üksmeelselt leiab enamik vastajad, et Pelgulinna peamised väärtused elukesk-konnana on rahulik ja roheline keskkond. Oluliseks peetakse mere lähedust. Urmas (20) Roo tänavalt märgib, et saab lähedal jooksmas ja rattaga sõitmas käia. Samuti on lähedal Telliskivi loomelinnak ja kesklinn. Age (31) Heina tänavalt peab elukeskkonda siin mõnusaks, sest lapse-käruga on piisavalt jalutamise võimalusi, lähedal on oma saiakiosk ja kohvik - kõik eluks vajalik käe-jala juures.

Valve (70) Orase tänavalt on Pelgulin-nas elanud üle 30 aasta, sest koht on talle üks väga armas ja kodune kant. Ta on kasvatanud siin üles oma lap-sed, lapselapsed ja nüüd vaatab juba lapselapselapse järele. Ka Valve arvates peitub Pelgulinna võlu roheluses ja mere läheduses.

Kui Pelgulinna parimad omadused olid enamiku vastajate meelest sarnased, siis neid asju, mis elukeskkonda Pel-gulinnas häirivad või mille olemas-olust siin puudust tuntakse, on väga erinevaid. Eriti teeb elanikele muret vandalism. Piret (23) Orase tänavalt on seda isiklikult kogenud, kui tema auto kodutänavas alles hiljuti sihilikult ära rikuti. Urmas arvab, et et vandalismi tase on just viimasel ajal uuesti tõus-nud piirkonda tekkinud narkomaanide näol.

Sergei (39) räägib, et Pelgulinnas võiks rohkem lapsi väljas olla, kuid selleks oleks vaja rohkem mänguväl-jakuid, kus nad aega veeta saaksid. Vilma (71) tunneb puudust kohalikust ujulast või spordisaalist.

Katri (35) Ristiku tänavalt räägib, et suureks probleemiks on raskete sõidukite liikumine. Tänava ääres asuvad puumajad vibreerivad iga kord, kui liinubuss mööda sõidab ja see on inimesi isegi mujale kolima pannud. Samuti on tänav väga kitsas ja põhjustab seetõttu tiheasustatud alale omaseid parkimisprobleeme.

Kes soovib Pelgulinna plusside ja miinuste kohta samuti sõna sekka öelda, võib seda teha Pelgulinna Seltsi Facebookilehel!

Peeteli koguduse minevikust ja olevikust

19. detsembri 1938 ajaleht „Uus Eesti“ teatas Pealinna uudiste rubriigis pealkirja „Peeteli kirik õnnistati“ all, et Pelgu-linn sai pühakoja. Ajaleht kirjutas toona järgmist: “Tallinna linn sai pühapäeval juurde pühitsetud jumalakoja Peeteli kiriku näol. Kiriku õnnistamisteenistusest võtsid osa Wabariigi Walitsuse esindajana haridusminister kol. A. Jaakson, piiskop H. B .Rahamägi, Tallinna praost H. Kubu, koguduse nõukogu ja juhatuse tegele-jad, palju kutsutud külalisi ja koguduse liikmeid. Ruumikas kirik oli inimestest täitunud viimase kohani. Koguduse esimees Juursalu avaldas oma sõnavõtus tänu Wabariigi Presidendile K. Pätsile, Walitsusele Walitsusele ja kõigile neile, kes kaasa on aidanud kiriku ehitamisele.“

Peeteli kiriku ehitajaks oli Pelgulinna rah-vas ja Peeteli kogudus, mis oli asutatud li-gikaudu kümme aastat varem, Jüripäeval, 23.aprillil 1927. Seega olid oma sünnilt nii Peeteli kogudus kui kirik Eesti Vabariigi aegne Eesti Evangeelse Luteri kiriku ja Pelgulinna kogukonna lapsed. Kirik sündis

nii koguduse liikmete kui kõigi pelgulin-laste tarvis ja täitis selleks kutsutuna oma misjoniülesannet Tallinna äärelinnas. Ja teeb seda väikese vaheajaga tänini. Peeteli tegevuse ja misjoni võib võtta lühidalt kokku järgmisesse: olla ligimese kõrval kohas kuhu ta Jumala tahtel on sündinud, olla avatud ustega ja palvetada, hoolida ja armastada oma lähikondlasi, eelkõige Pelgulinnas ja Tallinnas, aga ka kaugemal olijaid ja külalisi kõikjalt. See ongi kiriku roll nii avaramas plaanis kogu ühiskonnas kui ka Peeteli kiriku olemuseks – anda kõigile teada Jumala hoolitsusest ja kinnitada kõigile, et nende eest palveta-takse pidades jumalateenistusi ja palvusi. Täna on Peeteli koguduses jumalateenis-tusliku elu kõrval tegev sotsiaalkeskus ja koguduse elu rikastavad mitmekülgne muusikatöö, kontserdid, kord nädalas toimuv memmedele mõeldud memme-deõhtu, pühapäeviti on avatud lastetuba. Leeritöö korraldamisel lähtutakse eelkõige leerilaste võimalustest ja soovidest. Läbi aastate on teenitud ligimest ka väljaspool linnaosa piire koos kaplanitega misjoni-põllul.

Hiljuti, 19. aprillil, tähistas kogudus oma 88. sünnipäeva ja peeti seoses

JÄTKUB LK3 LUGU

Seisime selle eest, et Telliskivi tänavas asuv rahvamaja jääks ikka pelgulinlastele. Kirik taotles hoonet tagasi. Kohus tagastamis-taotlust ei toetanud.

Võitlesime Stroomi metsa jalgpallistaadioni ja hiljem sõidutee ehitamise vastu. Et mets võetaks kaitse alla. Kardan, et läbimurde plaan on ikka mõne ametniku sahtlis alles.

Olime vabastatud vangide Pelgulinna elamise suunamise vastu. Toona suunati nad kõik elama Rohu tänavasse. Lõpuks saavutasime selle, et korteri Pelgulinnas said vaid need, kes siitkandist pärit.

Probleemiks olid toona ka lahtised õlle-müügikohad. Iga Heina tänavasse suubuva tänava otsa pidi selline õllepaak tulema.

Sellele plaanile saime kiiresti kriipsu peale.Pelgulinna leht ilmus regulaarselt oktoobrist 1993 kuni detsembrini 1996. Ja siis veel paar numbrit 1998. aastal. Algselt polnud meid kaastöölisi, aga õige pea need tekkisid.

Oluline oli 1990. aastatel ka töö kohalikus valimiskomisjonis, sest kohalikel valimistel tahtsid saada kandideerimisõiguse mitmed inimesed, kes ei elanud Tallinnas või ei osanud eesti keelt.

Moodustasime ka kohaliku Kodukaitse. Patrullisime koos politseinikuga. Meil oli oma kinnine ruum Orase tänava majava-litsuse hoones. Seal olid meil ka vajalikud sidevahendid.

Esimene Pelgulinna päeva korraldas

selts maikuus 1993. See toimus Ristiku Põhikooli saalis. Rääkisime Pelgulinna minevikust, olevikust ja tulevikust. Hiljem korraldasime Pelgulinna päeva koos rahvamaja inimestega. Asumipäeva peeti järgmistel aastatel Telliskivi tänava ääres täna tühjana seisval kinnistul, kus toona turg oli.

Milline on sinu kui põlise pelgulinlase soov tänastele ja tulevastele pelgulin-lastele?

Paljud noored, pered leiavad siia endale väga hea kodu. Noored on kõige tähtsam, et Pelgulinn ei kaoks. Et Pelgulinn poleks magala, vaid kodu.

Jaak Juske

Heina tänavalt

veteranipäevaga tänu- ja mäles-tusteenistus kaitseväe ja kaitselii-du veteranide auks ja teenistuses langenute mälestuseks. Jumalatee-nistusele järgnes kontsert Tallinna Muusikakeskkooli laulueriala õpilasete esituses.

Läinud aastal lisandus kogudusetöösse tütarkirikuna kuulutuspunkt Harku-järvel. Peeteli Harkujärve filiaal pakub ümberkaudsetele elanikele lisaks usu-listele funktsioonidele ka kultuurilisi, hariduslikke ja sotsiaalseid võimalusi, tehes tihedat koostööd vallavalitsuse ja kohaliku kooliga, olles nõnda oma-laadi kogukonnakeskuseks.

Pelgulinna kiriku perspektiiviks on jätkuvalt kanda endas pelgulinlaste jaoks kodukiriku soojust ja olla oma Pelgulinna kohta kõrge kirikutorniga kõigile kutseks ning teenäitajaks koju. Ning seista Pelgulinna teiste asutuste: koolide, sünnitusmaja, Mereväebaasi ja paljude teiste hulgas Pelgulinna ühe sümbolina nii kodukandi inimese kui külalise südames ja silma ees.

Alo Martinson