Nr. 3

september

2005

Hea lugeja,Taas on käes sügis, tibude lugemise aeg. Taas on käes aeg valida uued kohaliku elu eestveda-

jad - omavalitsus. Sellega seoses lõpetab praeguses koosseisus tegevuse ka Kultuuri- ja spordiko-misjon, kes on kolme aasta jooksul muuhulgas andnud välja Nissi Valla Teatajat.

Komisjoni esimehena tahan siinkohal tänada Nissi valla volikogu, kes on leidnud rahalisi vahen-deid lehe väljaandmiseks, komisjoni liikmeid: Aita Oravat, Merike Paltsi, Margit Kullot, Triin Edovaldi,Tanel Ehrpaisi ja Sten Klemmi, kes on lehe väljaandmisele andnud omalt poolt suure panuse.Samuti tänud Merike Kiiselile, Mare Rabile, Kaie Saarele ja teistele, kes on „toitnud” lehte huvitava-te artiklitega.

Seekordses lehes avaldame valimisnimekirjad, kuid komisjoni otsusel on välja jäetud valimis-propaganda, kuna iga kandidaadi valimislubaduste avaldamisega muutuks ajalehe formaat ajakir-jaks. Seega jäägu see iga kandidaadi või nimekirja enda otsustada, milliste vahenditega ja kuidastoimetada oma sõnum valijani.

Loodetavasti jätkub lehe ilmumine ka järgmise volikogu kooseisu ajal. Selleks jõudu-jaksu soo-vides.

VAIDO HOLM

Oli hea aeg, aga läheb paremaks

Austatud lugejaKäesoleva valimisperioodi viimases Nissi Valla Teataja numbris

teeksin lühida vahekokkuvõtte valla kõige suuremate ehitusprojekti-de arengust. Jutt tuleb koolimajadega seotud projektidest, mis val-lale pikka aega suurimaks mureks olnud. Oli ju Turba kool ilmaspordihooneta justkui lombakas ning Nissi kooli hoone on küll ilusja armas, aga nii väike, vana ja väeti, et oma koormat enam kauakanda ei suuda.

Turba Raamatukogu – 80– olnust ja olevast

Pean raamatut sillaks inimeste vahel. Ja raamat on omakordaseotud raamatukoguga. Inimene-raamat- raamatukogu.

1925 aastal registreeriti enamus Eesti raamatukogudest avali-ke raamatukogude nimekirja. Nii ka Turba raamatukogu. Algseltasus raamatukogu Turba kultuurimaja II korrusel, hiljem I korrusel.

1992 aastal sai raamatukogu uued ruumid Turba Lasteaia ühtetiiba. Senise 38m² asemel tervelt 133m². Suur, avar ja valge- lausarõõm. Nüüd 13 aastat hiljem tundub, et hakkab jälle kitsaks jää-ma. Pidevalt saame juurde uusi raamatuid, on arvutid. Karm jaühtlasi kurb tõde on see, et umbes sama palju kui aastas uusiraamatuid juurde tuleb, peame vanemat kirjandust kustutama. Jasee on minu arvates kõigi meie raamatukogude probleem.

Sisetööst. Oli aeg, kus pidime tegema 5-6 leheküljelisi pers-pektiivplaane ja kvartaliplaane. Õnneks on see minevik. Järele onjäänud aruandlus, ilma milleta ei saa- see on ju töö tulemusteanalüüs ja arvnäitajad. Nüüd on kõige pakilisem sisetöös raama-tute sisestamine elektronkataloogi URRAM, et saaks hakataelektroonilisel teel laenutama.

Üritustest. Minu esimene suurem üritus oli M.Underi luuleõh-tu, mis toimus ETT kaminasaalis. Kuna see läks korda, siis olijulgust edasi toimetada. Kirjanikest on Turbas käinud HermanSergo, Raimond Kaugver, Helle Laas, Virve Osila ja noorsookirja-nik Aidi Vallik. Näitlejatest on käinud Margus Lepa ja Salme Reek.Veel on toimunud mõned loengud (I.Mõis, M.Tilk). Huvitavad onolnud õhtud, kus jutuvestjaks on olnud Einar Kraut. Tublit töödteeb õpiring “Maailm meis ja meie maailmas”. 3-4 aastat järjesttoimusid regulaarsed luuleõhtud. Aga nende aeg sai ümber. Headluuletuste lugejad olid Ain Karutoom ja Ott Pilipenko. Peale 1994aastal Rootsis Strömstadis stažeerimist toimusid mitmed Root-siga seotud üritused koostöös Eesti- Rootsi Seltsi eestvedajaAnne Kuusega. Töö lastega oli kõige aktiivsem koostöös õpetajaEva Pillerpauga. Teadmisi muusikast on jaganud meile Tiina-ReetKoppelmaa.

Lugejad. Lugejad on mul toredad. Neid , keda kiita, on jär-jest. Kõige pikema staaþiga lugeja on Peeter Kulli. Hea lugeja onHarry-Hugo Lipu. Tubli lugeja ja kõige korrektsem tähtaegadestkinnipidaja on Enn Sinioja. Lastest on head lugejad Kelli Kadakja Laura Lilleorg.

Raamatukogu tänukirja said järgmised lugejad: Helme Smir-nova, Viive Karutoom, Taimi Maidra, Marje Mäemets, ReetVelleste, Marge Kold, Heino Ots.

Lastest: Kristina Turi ja Keiti Liivas.Raamatutel on alati aega ja lubavad end külastada nii öösel kui

päeval. Päevast päeva küsitakse neilt nõu ning tõtt selgitavad nadilma häbenemise ja meelitusteta. /Seneca/

Kui lõpetad hea raamatu, siis tundub, nagu lahkuksid sõbrast. /Voltaire/

Minu tänud kuuluvad eelkõige raamatukogu lugejatele. Hea koos-töö on Nissi Vallavalitsusega. Suurt tänu väärivad Raamatukogu

Tänukiri VIIVEKARUTOOMILE.

Nõukogu liikmed Endel-HeikkiRoosimaa ja Kaja Kiis – nad onhakkajad, abivalmid ja nad on kahead lugejad. Tänan sponsoritUrmas Taali. Tänan RändiPahlbergi, kes kujundas raama-tukogu logo ja Kaja Kiisi, kes olivoldiku koostaja . Tänu VirvePiilbergile oli lastele vaatami-seks “Mõmminäitus”. Tänugamõtlen kolleegidele ja lasteaia-töötajate toele. Tänuvõlgu olenveel paljudele ja ärgu pahanda-gu need, keda ma pole nimeta-nud.

Uusi lugejaid ootabraamatukogu pikisilmi!

Turba Raamatukogujuhataja AITA ORAV

Möödunud kolm aastat olidvallale head aastad.

2003. aasta algul oli vastvalitud volikogu üsnamurelik. Turba Gümnaasiumi ehitus oli poolepeal, maja karp oli valmis, vald oli ehitusele kulu-tanud 2,4 milj krooni, riigilt oli saadud 4,5 miljonit.Ka 2003. aastaks oli riiklikust investeeringuteprogrammist eraldatud 2,5 miljonit, aga siiski oliveel puudu ca 6 milj krooni. See pole muidugi kesteab mis suur summa, kuid selle summa laenu-ga katmine oleks tunduvalt vähendanud lootusijärgmise ja suurema unistuse – Nissi kooli uuemaja ehitamise – suhtes.

Kuid suvel kerkis riikliku poliitika saginast uusrahajagamise idee – 21. sajandi kooli programm– mis meile vägagi soodsaks kujunes. Program-mi tingimuste järgi tehti rahaeraldisi vaid neile ob-jektidele, mis selle rahasüstiga kiiresti valmis olivõimalik ehitada. Nissi valla senised pingutusedvõimla ehitusel kandsid vilja: töö oli pooleli, ehita-ja oli valmis jätkama ja ootas vaid finantseerimist.Ning 2004. aasta suveks oli spordihoone valmis.

Nissi kooli uue hoone ehitus seisab ees. Jubaammu enne kui Eesti Euroopa Liidu liikmeks sai,käisid suured ettevalmistused kõige selle hea japarema (põhiliselt raha) vastuvõtuks, mis EL-stsuurte koormatena tulema pidi hakkama. Kuigikohalike omavalitsuste osas olid need kuuldu-sed üldiselt tugevasti liialdatud (lõviosa vahendi-test on riigi ja tema asutuste kasutada ja käsuta-da), oleme meie õnnelike erandite hulka sattu-nud. 2004. aasta algusest alates töötas vallavalit-sus selle nimel, et Nissi kooli uue hoone ehitustEuroopa Liidu Struktuurifondidest rahastada.2004. aasta oktoobriks kandis töö vilja ning NissiPõhikooli uue hoone ehitus arvati Vabariigi Valit-suse 27. oktoobri 2004 korraldusega nr.783-k Eestiriikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondi-de kasutuselevõtuks meetme 4.6 «Kohaliksotsiaal-majanduslik areng» osa 4.6.1 «Kohali-ku füüsilise elukeskkonna arendamine» kohali-ku omavalitsuse investeeringutoetuse kava (KOIT-kava) eelistusnimekirja. Nissi kooli ehituseks onseal ette nähtud 25,4 miljonit krooni.

Praeguseks on koostatud ja vastu võetud koolimaaüksuse detailplaneering, valminud on kooli-hoone ehitusprojekt ning välja on kuulutatud ava-

tud riigihangeehitaja valimi-seks. Pakkumis-te esitamise täht-päev on 28. sep-tember ning koolpeab valmima 30. septembriks 2006.

Ehitusfirmade pakkumistest selgub ka ehitu-se maksumus, mis eeldatavasti on tunduvalt suu-rem, kui KOIT-kavast saadav 25,4 miljonit. Ei olepääsu üsna suure laenu võtmisest. Laenuotsuson oma tegevust lõpetava volikogu koosseisu vii-mane kaalukam (ehk isegi kaalukaim) otsus.Soovin volikogule selleks tarkust ja otsustavust.

Lõpetuseks veidi pipart muidunii magusa jutu sisse.

Järgmine, 16. oktoobril valitav volikogu pan-nakse eelpool nimetatud otsusega komplitseeri-tud seisukorda. Ei ole kahtlust, et Nissi kooli ehi-tus on absoluutselt vältimatu vajadus ning ehita-ma peab. Ometi suurendab võetav laen vallaeel-arve kulusid ca 1 milj krooni võrra aastas, misteeb vallaeelarve tuntavalt pingelisemaks. Muidu-gi, ka tulud suurenevad aastast aastasse järje-kindlalt (kuigi mitte nii suurte hüpetega), aga suu-renevad ka vallarahva ootused ja soovid. Nii võibjärgmisel paaril aastal tekkida olukord, et voliko-gus ei vaieldagi nagu seni kirglikult selle üle, kel-lele kui palju vahendeid anda, vaid hoopis, kellekulusid vähendada. See on hoopis valusam võit-lus.

Mida kriitilisem on olukord, seda tähtsam on,et volikogu liikmed esindaksid võimalikult palju-sid vallaelanikke. Et otsustajaid oleks võimalikultpalju. Et iga kodanik aitaks välja valida inimesed,kes istuvad ümber volikogu laua ja otsustavadvallale olulisi asju.

Kutsun kõiki üles 16. oktoobril valimistel kaa-sa lööma. Andke oma hääl inimesele, keda jakelle arvamusi te usaldate. Keegi ei saa seda teieeest teha. Ning kes ei viitsi valida, ärgu viitsigupärast ka suud pruukida, kui miski meele järgi eiole.

PEEDO KESSEL

LK. 2 SEPTEMBER

III KVARTALIJUUBILARID

Teil läbi käidud õitsvad kevadrajadja kätte jõudnud küpse suve tee.Ees ootavad veel sügiskuldsed ajad,et jätkuks reipust, tervist, õnne kauaks veel!

Südamlikud õnnitlused!-96- Alide Kenapea Turbast - 07.aug.-94- Leili Kütsar Tabara külast - 06.aug.

Anette Karo Lehetust - 25.aug.-92- Hilda Ausing Jaanika külast - 27.juulil

Emilie Tamm Lepaste külast - 28.juulilMaria Pavlova Riisiperest - 19.aug.Helmi Minn Riisiperest - 28.aug.

-90- Nikolai Käsk Riisiperest - 15.juulil-87- Hilja Söötre Turbast - 22.aug.-86- Salme Lehis Munalaskmest - 22.sept.-85- Sulo Kaikkonen Riisiperest - 08.juulil

Ene Reinsalu Riisiperest - 08.aug.Endel Mets Turbast - 23.sept.Helje Spuhl Ürjaste külast - 27.sept.

-84- Selma Lehtme Nurme külast - 16.juulilZinaida Lall Riisiperest - 30.sept.

-83- Ester Vesiloo Turbast - 04.juulilJulius Kruup Turbast - 12.juulilVambola Lindal Turbast - 25.aug.Erna Sarik Riisiperest - 19.sept.Anna Bürkland Turbast - 25.sept.

-82- Erna Kalinin Turbast - 30.juulilSalme-Marita Sassi Riisiperest- 10.sept.Agnes Saliste Turbast - 18.sept.

-81- Enda Raudla Riisiperest - 06.juulilHelmi-Hermilde Avik Turbast - 16.aug.

-80- Lembit Kessel Turbast - 26.juulilVoldemar Uusen Turbast - 29.juulil

-75- Elga Veersalu Turbast - 15.juulilMeinhard Silla Turbast - 15.juulilOlga Kessel Turbast - 25.aug.Aino Soomann Turbast - 11.sept.Armilde Põldveer Nurme külast - 16.sept.Jelena Klimberg Turbast - 23.sept.Arnold Silde Turbast - 26.sept.

-70- Valdur Kedelauk Riisiperest - 03.juulilMaria Moðina Turbast - 03.juulilHeino Aasoja Ürjaste külast - 30.juulilEne-Rosilda Korm Riisiperest - 01.aug.Aino Teras Ellamaalt - 18.aug.Linda-Astrid Palmiste Munalaskmest

- 27.aug.Õie Liik Riisiperest - 08.sept.Linda Vackermann Madila külast

- 16.sept.Lilian Hansen Turbast - 19.sept.Elvi Aas Riisiperest - 26.sept.Helju Pappel Turbast - 26.sept.

Vallavalitsuse istungid:Ajavahemikus 1. juunist kuni 1. septembri-

ni 2005. a toimus 10 vallavalitsuse istungit, kusvõeti vastu 88 korraldust.

Lühikokkuvõte olulisemast:suurendati AS Nissi Soojuse aktsiaka-pitali 111 000 krooni võrra;korraldati riigihange koolibussiteenusetellimiseks perioodil 01.09.2005 –31.08.2008, edukaks pakkujaks tunnis-tati FIE Maido Kaljur, kellega sõlmiti le-ping;avaliku konkursi tulemusena kinnitatiametisse Turba Lasteaia juhataja MaieJoaveski ja Nissi Põhikooli direktorAnnely Ajaots;korraldati Turba alevikus puiduimmutus-tehase arseenireostuse kõrvaldamise Ietapi hankelepingu sõlmimiseks riigihan-ke konkurss;kooskõlastati soojuse piirhind Riisipereja Turba alevikes – 740 kr/MWh, millelelisandub käibemaks 5%;Turba Lasteaia kanalisatsiooni ülepum-pamisseadme remondiks eraldati reserv-fondist 41300 kr;Nissi Põhikooli ehitusele omanikujärele-valve tegijaks määrati AS Telora-E;Nissi Põhikooli uue hoone ehitustöö tel-limiseks kuulutati välja avatud pakkumi-sega riigihanke konkurss;korraldati Lehetus Tamme-14 korteri-omandi avalik enampakkumine, korteri-

omand võõrandatakse AS Saidafarmilehinnaga 50 000 kr;kinnitati koolibussi sõidugraafik 2005/2006. õppeaastaks;kuulutati välja avalik konkruss korralda-tud jäätmeveo ainuõiguse andmiseksNissi valla haldusterritooriumil;otsustati 6 maaüksuse tagastamine ja6 maaüksuse erastamine;koolisõitu hüvitati kokku 4342 krooni ula-tuses;sotsiaaltoetusi määrati kokku 50 456krooni ulatuses, lisaks kompenseeritak-se 1. klassi õppima asuvate laste töövi-hikute maksumus summas 300 kr lap-se kohta.

Nissi Vallavolikogu9. juuni 2005 istungil:muudeti Nissi valla ehitusmäärust, muu-datused jõustusid 01.07.2005;kinnitati Nissi valla 2004. aasta majan-dusaasta aruanne;vallavolikogu järgmise koosseisu liikme-te arvuks määrati 15;võeti vastu Nissi valla jäätmekava aasta-teks 2005-2009;kehtestati Nissi valla jäätmehooldusees-kiri;kehtestati Nissi vallas korraldatud jäät-meveole ülemineku kord.

NISSI VALDVALIMISRINGKOND NR 1

KANDIDAATIDE KOONDNIMEKIRI

EESTI KESKERAKONDnr 101 Innar Lilleorgnr 102 Kärt Kerkelnr 103 Aleksander Vinklernr 104 Liivi Pajuvälinr 105 Margus Lepp

EESTIMAA RAHVALIITnr 106 Juhan Särgavanr 107 Väino Heinsaarnr 108 Viktor Juhansonnr 109 Tanel Mangussonnr 110 Jaanus Tedernr 111 Urmas Seppnr 112 Dea Rüübergnr 113 Livio Nimmernr 114 Toivo Jõulunr 115 Tõnu Sal-Sallernr 116 Albert Vinninr 117 Selma Leetmaanr 118 Anne Kuusknr 119 Anu-Mai Kaljumäenr 120 Kaie Kaldanr 121 Ruth Kalmusnr 122 Signe Traksnr 123 Kristi Värvnr 124 Oskar-August Laanekivinr 125 Uno Sassinr 126 Ants Pipar ka Pippar

SOTSIAALDEMOKRAATLIK -ERAKONDnr 127 Mati Rabinr 128 Jüri Legonkovnr 129 Meelis Kiiselnr 130 Jaak Vackermannnr 131 Leonid Fuksnr 132 Milvi Rooslehtnr 133 Rein Lääne

VALIMISLIIT TASAKAALnr 134 Annely Ajaotsnr 135 Vallo Aljasnr 136 Ene Arronr 137 Taavi Ehrpaisnr 138 Vaido Holmnr 139 Lea Jants-Ylönennr 140 Joel Joanr 141 Ain Karutoomnr 142 Peedo Kesselnr 143 Margit Kullonr 144 Olvia Laurnr 145 Ermil Miggurnr 146 Janek Pootsmaanr 147 Tiina Rannakivinr 148 Natalia Seredanr 149 Heli Tammnr 150 Eda Tunnelnr 151 Evi Vendla

SEPTEMBER LK. 3

Turba kool saab sel sügisel a65 aastaseks. See tähendab, etkoolihariduse andmisega alusta-ti siinmail 1940. aastal , praegu-ses Turba Rahvamaja hoones.Kuna kooli 65. aastapäeva puhulilmub ka teemakohane raamat,siis põhjalikumalt saate kooli aja-loost lugeda sealt. Eelnimetatudväljaandest saate lugeda ka in-tervjuusid meie vilistlaste ja õpe-tajatega, jutte meie õpilastelt, keson edukalt esinenud omaloomin-gukonkurssidel, samuti nähaõpilaste kunstitöid. Raamatus onka mitmed fotod õpilastest jaõpetajatest, samuti viimaste aas-tate koolivälistest üritustest. Siin-kohal tahan tänada kooli endisiõpilasi Livio Nimmerit ja AinoNurmet, kooli õpetajaid TiiaOjastet, Nelle Äikest ja EneJuhansoni, tänu kellele see raa-mat valmis. Huvilised saavadraamatu osta Turba postkontorist.

Millised on koolielu viimasedsuuremad uudised?

Suurimaks sündmuseks olimuidugi kauaoodatud spordi-hoone avamine 30. mail 2004.a. Nüüd on ka meie kooli õpi-lastel igati kaasaegsed spor-timis- ja pesemistingimused.Tänu uuele spordihoonele onmeie kooli spordielu tunduvaltelavamaks ja mitmekesise-maks muutunud. Peale palli-mängude platsi on hoones kaas-aegne jõusaal, noortetuba, tervi-setuba ja muud vajalikud ruumid.Spordialadest on esikohal ker-gejõustik (treenerid EsterLegonkov ja Kristjan Küttis), korv-pall (treener Ago Kliimson KeilaKorvpallikoolist) ja lauatennis(treener Harri Klemm).

Ära ei saa märkimata jättaülimalt edukat tänavust õppe-aastat, mil kaks õpilast (AnderoNimmer ja Ellu Eller) lõpetasidkooli kuldmedaliga ja kuus õpi-last (Merle Jürismaa, Kristel Me-riküla, Martin Pajur, RuthRumask, Mikk Viese, SusannTamm) hõbemedaliga. Sellistmedalitesadu ei ole kooli ajaloosenne olnud. Selles arvestusesolime vabariigi edukamaid maa-koole. Igal aastal täienevad koo-

TURBA KOOL 65 (1940–2005)

li vilistlaste read ja meil on põh-just uhked olla oma vilistlaste üle.On ju vilistlased need, kes pal-juski kooli mainet loovad. Nagueelpool mainitud raamatust lu-geda võite, võib meie kooli vilist-lasi leida töötamas kõige erine-vamatel elualadel. Ka kohalikuselus löövad kooli endised õpila-sed aktiivselt kaasa. Nissi valla-vanem on Peedo Kessel, TurbaLasteaia juhataja Maie Joaves-ki, Turba Raamatukogu juhatajaAita Orav, Turba Gümnaasiumistöötavad Tiia Ojaste, Piret Tamm,Tiiu Pajur, Mari-Anne Haas, NelleÄike, Kristel Kadak, Kristi Värv jaallakirjutanu, Nissi PõhikoolisAin Karutoom. Turba kauplusetööd juhib Õie Tõnsing, Kaie Kal-da on Turba Postkontori juhata-ja, Eneli Estaal Nissi valla kons-taabel jne.

Turba kool elab oma igapäe-

vast elu oma rõõmude ja mure-dega. Kooli külastades hakkabnüüd kohe silma uus ja uhkespordihoone. Samuti märkatekooli külastades , et endine in-ternaadihoone (nüüd õpivad sealalgklasside õpilased) ja kooligarderoobid vajavad hädastikapitaalremonti, kooli peahoonefassaad korrastamist ja akendevahetamist. Kui kõik plaanipä-raselt läheb, siis Nissi valla aren-gukava kohaselt peaksid kaneed „pisivead” järgnevatel aas-tatel parandatud saadud.

Aga koolist teeb kooli siiskikoolipere: õpilased, õpetajad,koolitöötajad.

Ja inimestega on meil veda-nud. Meie koolis on väga paljutublisid tüdrukuid ja poisse, keshästi õpivad ja aktiivselt kooliklassivälises tegevuses (isete-gevuses, spordis jne.) kaasa

löövad. Meil on ühtne ühisteeesmärkide nimel töötav õpeta-jate meeskond. Meie õpetajad onerialase kõrgharidusega omaala tõelised professionaalid,seda näitavad ka õpilaste õppe-tulemused. Viiele kooli õpetaja-le on atesteerimiskomisjonomistatud vanemõpetaja nime-tuse (Piret Tamm, Kaja Kiis, TiiuPajur, Merike Palts, Iveta Jüris-son).

Kooli õpilased ja õpetajadosalevad aktiivselt klassiväliseselus. Õpilasomavalitsus annabvälja koolilehte „Kruvikeeraja”.Igal aastal toimuvad juba tradit-siooniks saanud üritused nagu”rebaste ristimine”, õpetajatepäeva tähistamine, väikeste jasuurte jõulupeod, abiturientidejõululõuna koos õpetajatega, ro-ckipidu, vabariigi aastapäevalepühendatud viktoriin, klassideva-

helised võistlused erinevatel ise-tegevus- ja spordialadel jne.Suurt tähelepanu pöörame koos-tööle Nissi Põhikooliga:

eelmisel õppeaastal toimu-sid mitmed erinevate klassideühisüritused, igal aastal veeda-vad Nissi kooli 9.klassi õpilasedühe õppepäeva Turba koolis, hil-juti toimus 2-päevane Nissi jaTurba õpetajate ühiskoolitusTurbas, oktoobris saame kokkuNissis, jne. Juba 8-ndat aastatosalevad kooli õpilased Euroo-pa Liidu haridusprojektisComenius koos eakaaslastegaInglismaalt, Saksamaalt, Unga-rist ja Küproselt. Kahel aastal onkooli õpilased külastanud meiesõpruskooli Inglismaal, selleaasta oktoobris sõidame Küpro-sele, järgmisel aastal Saksa-maale.

Eakate endiste ja praegusteõpetajatega saame juba aastaidkokku jõulueelsel ajal, et koosjõulutoite nautida, jõuluvanaoodata ja tööaastaid Turba koo-lis meenutada. Ka tegevõpetaja-tel on välja kujunenud omad tra-ditsioonilised ühisüritused. Nii,et nagu näete, elab Turba kooligati sisutihedat elu.

Mida soovida Turba koolilesünnipäeva puhul. Kui ma luge-sin eelpool nimetatud raamatustvilistlaste antud vastuseid, siisläksid väga hinge I lennu lõpeta-nud Ene Puusempi sõnad. Lõ-petaksin Ene sõnadega: Soovin,et Turba Gümnaasium tähistaksnooruslikult ka oma 100. sünni-päeva. Et õpilased ja õpetajadoleksid oma kooli patrioodid, etõpilastel oleks põhjust vaadataoma õpetajate poole austuse jatänutundega…. Et õpetajad võik-sid tunda nende kätte usaldatudnoorte inimeste arenemise jakäekäigu üle heameelt… . Omaelu tuleb ju üles ehitada võimali-kult kõige hea ja positiivsega.

VIKTOR JUHANSONTurba Gümnaasiumi

direktor

ESF meede 1.3 projekt Lääne Harjumaa puudega inimeste tööalane ja sotsiaalne rehabilisatsioonArge Lärm projektijuhtMaret MikkerKernu ja Nissi valla tugiisik

Märtsis 2005 alustas tööd Lääne Harjumaa puue-tega inimeste tööhõive ja rehabilitatsiooni tingimusteparandamiseks mõeldud pprojekt. Peamiselt on pro-jekti kaasatud tööealised puudega või pikaajalise töö-puudusega inimesed.Samuti on projekt toeks puude-ga inimeste perekondadele, et nõustada jag õpetadaorienteeruma sotsiaalteenuste maailmas.

Projekti raames on võimalik saada abi rehabi-litatsiooniplaani tegemiseks jag rehabilitatasiooni tee-nuse saamiseks.Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk onaidata puudega inimesel toime tulla ühiskonnas jagaidata tema perekonda psühhosotsiaalsel taastumi-sel.

Väga tähtis on puudega inimeste tööhõive, mispraegust tööpuudust arvestades on ülimalt raske et-tevõtmine projektis töötavatele inimestele.Otsitakse

Informatsiooni Nissis käivituvaprojekti kohta küsige:

Projekti käivitumise korral toimub töö RiisipereKultuurimajasAnnely Üksik 60873441Kaie Saar 6087 208Evi Vendla 6087276

ESF/TTA meede 1.3 projekt “Lääne-Harjumaa puue-tega inimeste tööalane ja sotsiaalne rehabilitatsioon“

Puuetega inimestel ja nende perekondadel palumeühendust võtta elukohajärgse projekti tugiisikul

Keila linn Arge Lärm 53304969Paldiski linn Arge Lärm 53304969Keila vald Heldin-Maris Elmik 5240471Saue vald Sirli Sõstar-Peerna 5188761Saue vald Ulvi Seermaa 5087872Saue linn Ulvi Seermaa 5087872Vasalemma vald Krista Ventsel 5263197Padise vald Krista Ventsel 5263197Saku vald Vaike Pähn 5588244Kernu vald Maret Mikker 55613003Nissi vald Maret Mikker 55613003

tööd ja töökohti Lääne Harjumaa jag Tallinna ettevõ-tetest. Korraldatakse puudega inimeste CV, kaas- jamotivatsioonikirja koostamise koolitusi. Toimuvadpsühholoogi ja juhtumikorraldaja nõustamistunnid.

Projektiga on liitunud 120 klienti erinevatest LääneHarjumaa piirkodadest.

Otseselt Nissi vallast on liitunud 6 inimest.Kliendidon käinud tööpraktikal Keila Sotsiaalkeskuses, kuson võimalus kohtuda Harjumaa Tööhõiveamti puuete-ga inimeste juhtumikorralda Anne Martiniga.Samason toimunud mitu sportlikku üritust Keila Tervisekes-kuses, kus on räägitud nii invaabivahenditest kui ter-vislikust toitumisest.

Ootame kõigi puudega ja pikaajalise tööpuuduse-ga tööealiste inimeste ja nende lähedaste aktiivsetosavõttu.

PALVE !Kui teie tutvusringkonnas on inimesi, kellele see

projekt võib osutada abi, et toime tulla oma lähedasevõi iseendaga, siis teavitage jagaidake neid!

LK. 4 SEPTEMBER

NISSI PÕHIKOOLI1.KLASS KLASSIJUHATAJA

LIIVI TAMMEMÄE1. Anita Aboltõn2. Anna-Liis Grossberg3. Lisanna Jõgi4. Mari Kaljur5. Karini Kenzap6. Inge-Liine Korm7. Kaisa Käsper8. Triinu Oder9. Katarina Osnatð

10. Martin Petoffer11. Eero Pärila12. Hannaliina Rakovits‘13. Elisavete Zavertailo14. Aile Vester

TURBA GÜMNAASIUMI1.KLASS KLASSIJUHATAJA

MARI-ANNE HAAS1. Kristiine Eliise Kadakas2. Henri Kraavi3. Anz‘elika Koptei4. Erika Kuldla5. Heini Libert6. Mari-Liis Luhtaru7. Maria Mihejeva8. Kerstin Nurme9. Caroline Männik

10. Merily Petersoo11. Elise Pärnpuu12.Reelika Rebane13.Märt Reinboom14.Jaan Saar15.Kalvi Silla16.Linda Emilie Teetlok17.Helmi Vainlu18.Madis Ülevainu19.Marko Allese20.Arbo Mordaðov

Riisipere Kultuurimaja taidlejadpuhkasid sellel suvel tantsides ja lauldes

Nii käis Memmede rühm ja naisrühm“Roosi “ koos Kernu Rahvamaja taidleja-tega Slovakkias Euroopa traditsioone tut-vustamas. Nautisime võrratut ilu. Käisimekoobastes ja mägedes.

Tore esinemine ja meeldejääv reis anna-vad kauaks kõneainet.

Oh need ilusad Tatrad.Kammerkoori seob 12 aasta pikkune sõp-

rus Marktoberdorfi St.Magnus kooriga.Suur kohtumisrõõm ning meeldejäävad

päevad peredes. Millise täpsusega olid päe-vad ettevalmistatud. Külalislahkus, mis õhkuskõiges ja kõikjal. Koor laulis Alpipeol ning ju-malateenistusel pühapäeval. Koorile oli seesuur tunnustus. Kuulata St.Magnus koori oliimeline. Vanus on meie omast kõrgem, kuid

valitud repertuaar ning esituslaad andsid võluja sära.

Suur tänu kõigile, kes oma nappidest taga-varadest ja kokkuhoiust suutsid esinemistest-reisidest osa võtta ja sellega väikese killukeseNissi valla elus-olust ja kultuurist nii Slovak-kiasse kui Saksamaale jätsid.

Vähem tähtis ei olnud “Laululusti” külakostKanepi rahvaleÄärmiselt soojad päevad and-sid võimaluse nautida. Eestimaa ilusaid paikukodukohast eemal. Annavad sooja ka talvistelpikkadel talveõhtutel.Kõige suurem tänu kuulub juhendajatele,kes oma talvise tööga jõudsid saavutatud

eesmärgini!Ees on uus hooaeg ja ootamas uued esi-

nemised ja reisid!EVI VENDLA

Tee tööd, siis saadmalevasse

Nissi valla töölaager toimus tänavu 6.-17. juunini. Töödoli mitmesugust: koolide ümbruse koristamine, abitööd las-teaedades, kiriku ja surnuaia puhastamine jne. Huvitava-mateks töödeks olid Valgejärve loodusõpperajale laudrajaehitamine; noorte metsakultuuride, mis on istutatud endis-tele põllumaadele Russalu külas, rohimine ning Nurme mõi-sapargi ja mõisahoone korrastamine. Töölaagri juhtideksolid sel aastal Regina Multram Turbas, Anne Kamm Lehe-tus ning Natalia Sereda Nissis.

Peale tööd ehk 5.-6. juulil oli kõigil töötegijatel võimalus osa-leda jalgrattamatkal Russallu. Matka käigus sai ujuda, mängi-da, taime ja metsatarkust koguda. Lisaks sellele valmis matkakäigus ka töömaleva lipu kavand kokkutuleku tarvis. Matka õn-nestumise eest on tänusõnad ära teeninud Taavi Ehrpais ja Me-rike Marran.

Eesti Õpilasmaleva kokkutulek, mis toimus seekord KundaLammasmäel 16.-18. augustini, tähistas töö lõppemist ning üht-lasi ka pidu. Nissi valda esindas kokkutulekul 15noort. Võima-lusi puhkamiseks pakuti Lammasmäel spordist kuni kontserti-deni, samuti sai kaasa lüüa isetegevusprogrammides ja töötu-bades. Õhtuid jäi lõpetama öödisko. Lisaks meeldivale võima-lusele aega veeta, said noored võimaluse ka ennast ja omakodukohta reklaamida.

Suur tänu kõigile osalejatele, tööandjatele ning toetajatelening tuletaks tulevastele töölaagris osalejatele meelde, et töö-malev ei tähenda pelgalt rahateenimisvõimalust. Töömalev tä-hendab ka hulgaliselt uusi sõpru, omanäolist meelelahutust jahulgaliselt kauneid suvemälestusi.

NATALIA SEREDA, Nissi Noortekeskus

Seaduslikultasjalikuks„Seaduslikult asjalikuks“

on Nissi Noortekeskuse uueprojekti nimetus, mis on suu-natud noortele vanuses 14-21 a.

Nissi vallas on palju noori,kuid nad ei oska ega tea kui-das saaks neid endid puudu-tavates küsimustes või üldsevalda puudutavates küsimus-tes kaasa rääkida. Projektieesmärgiks ongi viia nooredkurssi neid puudutava seadus-andlusega, noortepoliitikaga jaselle valdkonna edendamisevõimalustega, selgitada kaasa-rääkimisvõimalusi koduvallasja olla aluseks noorteühendu-sele.

Projekti raames külastatak-se Nissi Vallavalitsust ja HarjuMaavalitsust, tutvutakse nendetegevusega ning seejärel viiak-se noorte seas läbi küsitlus,mis selgitab välja noorte hetke-olukorra, nende soovid ja va-jadused.

Tule ja saa asjalikuksProjekti meeskonna

liige, ERMIL MIGGUR

Ansambel Laululust Kanepis.

SEPTEMBER LK. 5

Juhtus nii, et pärast Eesti Rahvus-meeskoori kontserti Nissi kirikus sattusi-me kiriku väravas kokku Tuuliku talu pe-remehe Olev Põldmaga, kes päris, kasma ei tahaks tema vastselt restaureeri-tud veskist valla lehe jaoks pilti teha. Mui-dugi tahtsin.

Läksingi siis paari päeva pärast Ella-maale Tuulikule ning tõepoolest, 1851.aastal ehitatud mandri-Eesti ainuke säi-linud pukk-tuulik on saanud uue kuue.

OÜ Rändmeister restaureerimisbri-gaadi meister, kes parasjagu tööriistukokku pakkis, kinnitas, et veski omanikuja Muinsuskaitseameti koostöös teosta-tud restaureerimise esimese etapi töödon lõpetatud ning tuulik on nüüd seisus,kus vihm ega muud ilmastikumõjurid tedaenam ei kahjusta.

Loodetavasti avanevad peagi uuedvõimalused töödega jätkata, sest meistrisõnul on tuuliku mehhanismid säilinudküllalt hästi, võimaldamaks veski taasta-da endisel kujul ning töötavana.

Jõudu!PEEDO KESSEL

Umbes poolteist sajandit tagasi oli siin rabaja talumeeste heinamaad. Vesi loksus põlvini,kured ja haned kaagutasid enne äralendu. Vesioli kuni põldudeni, kus praegu asub kauplus.

See oli umbes 1890. aasta keskel kui hakatiehitama Tallinn–Haapsalu raudteed. See kestiskaua, sest ehitati ju käsitsi, meeste jõul. Suuredsügavad kraavid kaevati kahele poole raudtee-tammi ja vesi juhiti jõgedesse. Raudtee alus täi-deti, täidis veeti valmis tehtud raudteed mööda.Kui taudtee tegemine möödus praegusest Turbast,ehitati töölistele ööbimiseks raudtee äärde kasar-mu. See on praegune raudteejaama kõrval asuvhoone, mida tol ajal nimetati “valgeks kasarmuks”.Kui oli juba maja, siis oli vaja ka kruusateed pealeraudteed. See polnud ka võimatu, sest Tallinn-Haapsalu maanteele oli umbes üks kilomeeter.Tee ehitati kahe talu piiri vahele, kus enne oli puu-aed ja kuhu kanti kive põllult aia peale. Põllud olidkuni praeguse parkimisplatsini. Kiviaed aeti hiljemlaiali, kahele poole kaevati kraavid – need täidetikividega ja oligi tee varsti valmis. Kruusaauk tehtipraeguse kaupluse parkimisplatsi kohta. Tee ehi-tamise töö tehti käsitsi ja hobusega. Raudtee jaHaapsalu maantee vahel oligi valmis maantee,mida praegu nimetatakse Jaama teeks.

Varbola puupäevadeltrotsisid skulptorid vihma

Kui varasematel aastatel on Varbola linnusel peetavatelrahvusvahelistel puupäevadel neljal päeval kaaslaseks ol-nud päikesepaiste, siis juubelieelsel aastal otsustas ilma-taat nii skulptorid kui korraldajad proovile panna. Halasta-matu kaaslasena kimbutas 37 linnusesse tulnud kunstnik-ku kõigil neljal päeval vihm. Aga egas end sellest häiridalastud. Riburadamisi kerkis iga päevaga skulptuur-skulp-tuuri järel ning augustikuu 13. kuupäevaks oli linnus täitu-nud 60 vahva skulptuuriga.

Üheksandat aastat peetavatel puupäevadel on kõikidel kor-dadel puule uut elu sisse puhunud Taavi Ehrpais, kes isa Too-mase algatatud üritusesse nagu loomulikkusega sulas. Silmaon hakanud Taavi tööde lihtsus- nendes on kodusoojust ja mui-dugi metsmehele omast metsanduslikku lähenemist, väljendubsee siis jahimehe või metsaomaniku hingena. Taavit võib pida-da nii üksiküritajaks kui ka meeskonnatöötajaks . Koos oma vallamehe Aivar Künnapuuga on aastate jooksul meisterdatud uh-ked koduväravad, kaev ja puhkekoht. Sel aastal saadi koosühele poole samuti koduaeda sobiva puhkenurgaga, millel saa-vad lapsed kiikuda ning lihtsalt jalga puhata. Tegemisse haaratika Aivari poeg Arvi. Üksi valmis aga mehe käe all saarest val-mistatud taies „Stomotoloogi leivaisad“, mis ilutseb nüüdsestaga Taavi abikaasa Ülle soovil Sauel, kus viimatimainitu ham-baarstina töötab.

Taavi ja Aivari tööd on leidnud koha ümbruskonna valdades,nii Nissis, Kernus kui Märjamaal.

Selle aastastel puupäevadel oli väliskülalistest vaid soomla-sed Markku Tuominen, Kauko Kovalainen ja Leo Venelainen.Eestlasi oli kohale tulnud igast Eestimaa nurgast. Päevad kul-gesid vihma trotsides kiirelt.

„ Tegijate seas on ju palju endisi metsamehi- mis see vihmikka meestele teeb, „ sõnas Järvamaalt tulnud lastele kõiksuguvahvaid atraktsioone meisterdav Endel Konsa.

Hiidlane Ivo Mänd on Varbola puupäevad ristinud Skulptoritelaulupeoks. Seda need tõesti on- viisiveeretajaks puule uut kujuandavad mehed- naised-lapsed saagidega.

Nii head koostööd kui on puunikerdajate ja korraldustoim-konna vahel, kohaletulnud mujal kogenud pole.

„ Meid koheldakse kui kuningaid: kõhud söödetakse täis, näi-datakse rahvakunsti, pannakse tantsu lööma ja isegi pesu pes-takse puhtaks. Elu nagu viie tärni hotellis“ võttis skulptorite tänukokku laulupeo dirigent Ivo Mänd.

Päevade kulminatsiooniks kujunes skulptuuride oksjon. Kõi-ge rohkem pakkumisi, 26, oli Viljandimaalt Suure-Jaani lähistelelava meistri Enrico Peldi tööle „Vanakuradi vanaema“. Peaaegusamaväärseks üksteise ületrumpamiseks läks Tartu kunstiüli-õpilase Martti Kalamehe massiivne õuelamp „Süda“, mis nüüd-sest naabermaakonnas Rapla haldushoones koha leidis.

Vaatamata kehvale ilmale läksid üheksandad rahvusvaheli-sed puupäevad korda. Taas saadakse kokku 2006 aastal 2.-5augustini juubeliüritusel.

Ürituse korraldajaiks on RMK ja Varbola KHS.

PIRET LINNAMÄGI

16.oktoobril 2005.a.kell 9.00-15.00

Riisipere Kultuurimajajuures

SÜGISLAATregistreerimine ja info tel.58050167

Ellamaa Elektrijaam.

Minu isa oli ostnud talu mõisa ääremaale ja ehitanud uued aidad, elumaja oli mõisa pooltennem. Kuna noorel peremehel polnud nii palju vara, et jätkuks kolme aita varandust, andis taühe aida kasutada raudteetöölistele laoruumiks. Sinna toodi toiduaineid ja isa ise oli kauba va-hendaja. Isa käest osteti piima ja kartuleid raudteetööliste tarbeks. Nii sai noor talumees oma taluparemale järjele.

Kuna rabas töödeldi turvast , siis hakkas vesi pisi-tasa vähenema ja raba kuivama. Raba oli niisuur- see ulatas Nissist, Lehetust Ellamaale ja Soonistesse välja. Rabast hakati lõikama käsitsimootorpressidega kütteturvast. Ellamaale ehitati suur barakk, kus oli kontoriruum ja hiljem katööliste öömaja, mis praegu kannab Ellamaa Külaarenduskeskuse nime. Oli tahtmine olnud kajõujaam sinna ehitada, aga turba vedamine üle Haapsalu maantee oli seganud. Nii hakatigi ehita-ma elektrijõujaama Turbasse, mis valmis 1923. aasta suvel. Nimeks sai Ellamaa Elektrijaam.

Turba hakkas kasvama. Ehitati inseneridele kaks maja ja kontorihoone, kus praegu asubsidejaoskond. Ka väike velskripunkt ehitati, selles asub praegu hambaravi. Üle raudtee ehitatirabatööliste elamud, need olid kerged barakkehitised postide otsas. Mõeldud olid need suvelelamiseks, sest töö kestis kevadest sügiseni.

Järgneb Mälestused kirja pannud 21.01. 2005 LINDA TOOMANN

Materjali kogunud AITA ORAV

Kuidas tekkis Turba asulaAlgus isa jutustuse järgi

Pildil peremees ja restaureerimist juhtinudmeister.

LK. 6 SEPTEMBER

Meie väike rahvas, kes onleidnud elupaiga siin, Baltimere kallastel kümmekondtuhat aastat tagasi on usinaltharinud põldu, püüdnudkala, pidanud mesilasi, küt-tinud loomi.

Lähinaabrid Pihkva järvetagant rääkinud imelugusidEestlastest – nad on nii rikkad,et veavad talvel saanidegalund. Ettevõtlik vaim ja põlv-kondade pikkune soov iseenda ümber ilu teha on pide-valt jätnud mulje meie maapäratust rikkusest. Seeläbi onmeist suuremad naabrid ikkaja jälle soovinud seda paikavalitseda. Praktiliselt uskuma-tul viisil, veretult uuesti vabakssaamine oli hetk, mille õigestiära tunnetasid tolle aja kange-lased. Rahvas hoidis hinge kin-ni. „Nii lihtsalt see küll ei lõpe!”,oli arvajaid. Kuid samas puh-kes laviinina koos tegeminsetahe ühise eesmärgi nimel jasündiski TaasiseseisvunudEesti!

Niisamuti meie väikesesvallas. Neid, kes unistasid Tur-ba spordihoone või Nissi uuepõhikooli hoone ehitamisestleidus igas poesabas, peol jakoosviibimisel, kuid alati jäi ta-kistuseks valla õhuke rahakottja erimeelsused rahava pooltvalitute vahel. Alles selle järelkui need unistused koondusidühisemaks, suuremaks soo-viks, selle nimel asusid koos-tööd tegema Nissi ja Turba ris-kijulgemad kodanikud, muutusmeie vajadus ja soov nii sel-geks, et valitsevad jõud pida-sid otstarbekaks meid toetamaasuda.

Siinkohal pean oma kohu-seks tänada Enn Kasemaad,Orm Valtsonit, Andre Seppa,Villu Reiljanit, Taavi Veskimä-

Tähistasime taasiseseisvumispäeva

ge ja muidugi Nissi valla ela-nikke, kes oma toetusegameie kohalikule arengule jaiseseisvusele uskumatult suu-re panuse andsid.

Iseseisvuspäeval kokkusaades Turba Gümnaasiumistaadionil sai igaühele selgekskui rikas on meie rahvas tege-likult! Igaüks võis veendudameie meie külluslikus vaimku-ses koha peal. Rahvatantsijad,rahvalauljad, moosekandidandsid oma sisemist ilu näida-tes parima, et esile tuleksidNissi Meelismaitse toiduhõrgu-

Turba SpordipäevAugustikuu tihedas peograafikus leidis 13. augustil aset sel-

leaastane Turba Spordipäev. Vihmane päev algas laste seiklus-rajaga, kus Tarvo Jõeste valvsa pilgu all ronisid köie all ja pealnii väikesed lapsed, kui teismelised. Üritus jätkus võrkpalliturnii-riga, kus osalesid võistkonnad Keilast, Sauelt, Kullamaalt ningkaks võistkonda koduvallast. Võitjaks osutus Kullamaa, kelle koo-seisu kuulus ka Kullamaalt pärit Eesti koondise liige RoometPriimägi. Järgnes „Ümber Turba jooks” lastele ja täiskasvanui-le. Laste jooksu võitis Krister Pikk. Auhinna said nelja erinevavanuserühma kolm parimat poissi tüdrukut. Täiskasvanute ar-vestuses võttis viimasel sirgel Ain Kilgi eest esikoha Lauri Tan-ner, naiste arvestuses lõpetas esimesena Johanna Sepp. Eel-viimane ala „Viimase mehe jooks” toimus taaskord eesti pari-mate keskmaajooksjate osavõtul. Rohke publiku silme all toi-mus tõsine mõõduvõtt, millest väljus võitjana eesti mitmekord-ne meister Margus Pirksaar. Pärast võistluspäeva astus lavaleTanel Padar ja ansambel The SUN. Vaatamata pilvisele ilmalevõitis Tanel kohaletulnud inimeste südamed. Vaheajal toimustraditsiooniline „Turbakotimehe” finaal, kus kaks kanget, LauriTanner ja Urmas Sepp võistlesid turbakottide tassimises. Selleaasta Kotimehe tiitli pälvis Urmas Sepp.

Tahaks siinkohal tänada kõiki ürituse toetajaid, keda oli selaastal rekordarv – 42, samuti korraldustoimkonda: Heli Tamme,Maire Kesselit, Ain Karutoomi, Jüri Kaerpõldu, Aleksei Serstnjovi,Tarvo Jõestet, Peedo Kesselit, Igor Nozdrenkot. Teiega oli lõ-bus ja kohtume järgnevatel üritustel.

VAIDO HOLMPildil: „Viimase mehe” jooksu osalejad

Ellamaakoolimaja saab

75Kõik, kes me oleme siinsaanud kooliharidust,

olnud raamatukogu lugejaks,käinud kino- või peoõhtul,

tuleme kokku1.oktoobril kell 13.00.Võtame kaasa fotod,meenutused, midagi

suupärast.

KOHTUMISENI VANASARMSAS KOOLIMAJAS !

MEIE HULGASTON LAHKUNUD:

JUTA TARTES TurbastHELDUR JALAKAS Turbast

ÕIE VILL RiisiperestTAAVI KEMP Munalaskmest

RAIVO VALBET TurbastLINDA VOODLA Odulemmast

DAYLO HANSAR NurmestLEIDA LEHEROO Madilast

MATI KUMMEL LehetustHEINO TRUULEHT TurbastVIIVE TIMUSK Kivitammist

MAGDA-LOVISE SOOSAAR Riisiperest

KULTUURITEATEDHooaja avaüritusena 24.septembril

kell 19.00 Estraadietendus “Päevapiltnik”Salong-Teatri esituses.Peaosas Dajan Ahmet.

Pääse eelmüügist 40 krooni, õpilastele japensionäridele 30 krooni!

Kohapeal 50 ja 40 krooni (kui jätkub!)

Ringide alustavad tegevust tööd septembri lõpus ja oktoobri-kuu alguses.

Uus ring on lastele lauluring “Laulurõõm” (juhendaja I.Jürisson)!

Teised ringid: beebikool (juhendaja K. Jõeste), lastele kantri-ja seltskonnatantsu õpetus (juhendaja H. Kruusement), lastelenäitering (juhendaja A. Kuusk), naiskoor “Nelli” (juhendaja T.Kangron), memmede tantsurühm “Haspel” (juhendaja I.Bärenklau), naistele kantritantsuõpetus (juhendaja H.Kruusemnt), naistele võimlemine (juhendaja A. Kuusk).

Avatuks jäävad Mini Noortekas, Päevakeskus pensionäridele.Tegutseb pensionäride ühendus “Turbasammal”, Nissi Valla

Invaühing, Nissi Kiriku poolt pühapäevased jumalateenistused.Tegutseb naisansambel “Cantus”, tantsurühm “Shal-lal-la”

ja “Line-Stile”, täiskasvanute näitering (juhendaja I. Bärenklau).

Ringide ajad ja hinnad saate alates24.septembrist kultuurimajast või

Nissi valla koduleheküljelt!

tised, armastusega hoitud lem-mikloomad ja metsailu jahitro-feede kujul. Meie ümber on et-tevõtjad, kelle toel vallarahvausin ja leidlik vaim võis kor-raks kokku saada!

Iga pidu saab otsa, jälleootavad meid igapäevased toi-metused, muretsemist ja hooltmeie tegemised, toetuse kogu-mist uued eesmärgid.

JUHAN SÄRGAVA,vallavolikogu esimees

ÕNNITLEME!

Mirell Printsi ja Peeter Ramotitpoeg Richardipoeg Richardipoeg Richardipoeg Richardipoeg Richardi

Lea Jants-Ylöneni ja Heikki Ilmari Ylönenitütar Sanna Elisabeth Armildatütar Sanna Elisabeth Armildatütar Sanna Elisabeth Armildatütar Sanna Elisabeth Armildatütar Sanna Elisabeth Armilda

Elen ja Tarvo Turipoeg Kris-Janipoeg Kris-Janipoeg Kris-Janipoeg Kris-Janipoeg Kris-Jani

Kadri Kägu ja Karl Niinemaadtütar Käditütar Käditütar Käditütar Käditütar Kädi

Heidi Reinut ja Rainer Tõrukestpoeg Karl-Kristjanipoeg Karl-Kristjanipoeg Karl-Kristjanipoeg Karl-Kristjanipoeg Karl-Kristjani

Jelena Osnatðitütar Polinatütar Polinatütar Polinatütar Polinatütar Polina

Enely Estaali ja Hannes Kullamäedpoeg Rasmusepoeg Rasmusepoeg Rasmusepoeg Rasmusepoeg Rasmuse

sünni puhul.