EESTI KONKURENTSIVÕIME ÜLEVAADE

2015

Jaanika Meriküll, Birgit Strikholm, Natalja Viilmann

Esitluse teemad

• Reaalne vahetuskurss ja suhtelised hinnad

• Eesti majandus üleilmastuvas majanduskeskkonnas

– Eesti ekspordi näitajad

• Eesti eksportivate ettevõtete tootlikkus rahvusvahelises võrdluses

Konkurentsivõime käsitlus

• Suutlikkus tagada oma rahvale elustandardite pikaajaline kasv

SKP ühe elaniku kohta; tootlikkus;

rikkus; heaolu; rahulolu; õnnelikkus

• Konkurentsivõime suhteline tugevnemine

Sisemaiste hindade alanemine ja kulude vähenemine teiste riikide suhtes

Ekspordi turuosa suurenemine

SKP elaniku kohta teistest kiirem pikaajaline kasv

Hinnangute positsiooni paranemine edetabelites3

HINNAPÕHISED KONKURENTSIVÕIME NÄITAJAD

Euro kurss muutus 2014. aastal väga ulatuslikult

Euro kursi kõikumine mõjutab kaubandustingimusi

• Euro kallines 2014. aastal EA+19 korvi suhtes Eesti jaoks 0,8%. Aasta viimases kvartalis euro odavnes• Euro kallinemine suurema valikuga (EA+39) korvi suhtes hoogustus. Vene sihtturg sisuliselt kadus ära

Euro nominaalne vahetuskurss Eesti kaubanduspartnerite valuutakorvide suhtes

Allikas: Euroopa Keskpank

96

97

98

99

100

101

102

103

104

105

106

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Nominaalse vahetuskursi indeks (01.2004=100)

NHKI vs EA NHKI vs EA+19 NHKI vs EA+39

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

2013 2014

Vahetuskursside aastane muut kuude lõikes

NHKI vs EA NHKI vs EA+19 NHKI vs EA+39

NHKI – nominaalne harmoneeritud konkurentsivõime indikaator (NEER)

Reaalkursi langus toetas Eesti eksportijate kauplemist paljudel turgudel• Reaalkurss odavnes 2014. aastal euroalasse kuuluvate partnerite korvi (EA) suhtes 0,3% • Eesti suhtelised hinnad tõusid EA+19 korvi suhtes keskmiselt 0,5%, kuid alanesid IV kvartalis aastavõrdluses 0,5% • Reaalkurss kallines suurema valikuga (EA+39) korvi suhtes 1,3%

Eesti vääringu reaalkurss THI baasil kaubanduspartnerite valuutakorvide suhtes

Allikas: Euroopa Keskpank

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

2013 2014

Vahetuskursside aastane muut kuude lõikes

HKI vs EA HKI vs EA+19 HKI vs EA+39

95

100

105

110

115

120

125

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Reaalse vahetuskursi indeks (01.2004=100)

HKI vs EA HKI vs EA+19 HKI vs EA+39

HKI - harmoneeritud konkurentsivõime indikaator (REER)

Reaalkursi tugevnemine vähendas hinnaeeliseid

8

• SKP deflaatori baasil koostatud reaalkurss tugevnes Eestis 2014. aasta kolme kvartali jooksul aastavõrdluses 3,7%, tööjõu ühikukulu baasil 7,9%

• Kahe näitaja erinevus näitab, et tööjõu kallinemist on keerulisem lõpphinda üle kanda ning kasumite osakaal on vähenenud

Eesti vääringu reaalkursi muutus EA+20 korvi suhtes THI, SKP deflaatori ja tööjõu ühikukulu (ULC) baasilAllikas: Euroopa Keskpank

90

100

110

120

130

140

150

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Reaalse vahetuskursi indeks (I kv 2004=100)

HKI THI baasil HKI SKP defl baasil HKI ULC baasil

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2011 2012 2013 2014

Reaalse vahetuskursi a/a muut kvartalite kaupa

HKI THI baasil HKI SKP defl baasil HKI ULC baasil

Reaalkursi kallinemine ei tähendanud ekspordi turuosa vähenemist

9

• Reaalkursi muutuste ja ekspordi dünaamika seost ei tohi ignoreerida• Väga suurt mõju on siiski avaldanud hinnavälised tegurid

Euroopa Liidu riikide reaalkursi näitajad THI baasil ja ekspordi turuosa kasvAllikas: Euroopa Keskpank

BE

BG

CZ

DK

DE

EE

IE ELES

FR

ITCY LV

LT

LU

HU

MTNL

AT

PLPT

RO

SI

SK

FI

SE

UK-2

-1

0

1

2

3

4

5

-5 -3 -1 1 3 5 7 9

RE

ER

ikeskm

ine k

asv, %

Ekspordi turuosa aasta keskmine kasvumäär, %

Euroopa liidu riigid (EL-27) aastatel 1995-2013

EESTI EKSPORDI KONKURENTSIVÕIME

Eesti majanduse avatus on suur

11Kaupade ja teenuste eksport osakaaluna SKPst jooksevhindades 2013. aastalAllikas: Eurostat

• Kaupade ja teenuste eksport moodustas 2013. aastal 86% SKPst; Eesti on Euroopa Liidu riikide seas seitsmes

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

160%

180%

LU IE* SK HU MT NL EE LV BE CZ SI BG LT AT DK CH DE PL SE CY HR RO PT FI NO ES UK IT EL FR

Eksport Import

Ekspordi kasvu mõjutavad nii eksporditavate koguste kui ka ekspordihindade muutused

• Kaubaekspordi maht suurenes 2014. aasta kolme kvartali jooksul 0,5%, kuid hinnad alanesid keskmiselt 1,4%• Teenuste maht kasvas aastaga 4% ja hinnad tõusid 3,3%

12Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kumulatiivne kasv (2004=100)Allikas: statistikaamet

100

150

200

250

300

350Kaubad

Jooksevhindades Püsivhindades Hinnaindeks

100

120

140

160

180

200

Teenused

Jooksevhindades Püsivhindades Hinnaindeks

Eesti ekspordi turuosa kasvas kolmeteistkümne aastaga maailma ekspordis jooksevhindades 2,1 korda

• Eesti ekspordi turuosa maailma ekspordis oli 2013. aastal vaid 1,1 promilli

13Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa kasv (2000=100)Allikad: IMF, Maailmapank, WTO

100

120

140

160

180

200

220

240

260

280

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Eesti ekspordi turuosa jooksevhindades, 2000 = 100

maailmas kokku ELs Põhjamaades

100

120

140

160

180

200

220

240

260

280

300

20002001200220032004200520062007200820092010201120122013

Eesti ekspordi turuosa püsivhindades, 2000=100

Turuosa Maailma ekspordi maht

Eesti reaaleksport

Ekspordi kvaliteedi kasv on oluline hinnaväline tegur

• Eesti asub selgelt ülevalpool 45°-joont, mis annab aluse rääkida palju kiiremast liikumisest teiste riikidega võrreldes

14Euroopa Liidu riikide ekspordi kvaliteedi keskmine tase teiste riikide suhtesAllikas: H. Vandenbussche (2014), Euroopa Komisjon

Ekspordivoogusid saab kujutada võrgustikuna

Allikas: Hausmann, Hwang and Rodrik (2007) -> Hidalgo, Klinger, Barábasi, Hausmann (2007)

Euroopa Liidu riikide võrdluses asetub Eesti ekspordi keerukuse puhul kõrgemal kui tootlikkuse puhul

• Kiirem kasv eeldab tempokamat liikumist keerukamate eksporttoodete suunas

16Allikas: Euroopa Keskpank, CompNet

BG

CZ

DKDE

EE

IE

EL

ES

FRIT

CYLV LT

HUMT

NL

AT

PL

PTRO

SI

SK

FI

SE

UK

25000

30000

35000

40000

45000

50000

55000

60000

65000

10000 20000 30000 40000 50000 60000 70000 80000 90000 100000 110000 120000

eksp

ord

ikee

ruku

sein

dek

sE

XP

Y

2011. aa

stal

keskmine tootlikkus (jooksevhindades, USA dollarites) 2011. aastal

Ekspordi lisandväärtus on olulineOECD näide: iPod

Hiina ekspordib Ameerika Ühendriikidesse Apple iPodi maksumusega 299 dollarit

Selle lisandväärtus jaguneb järgmiselt:– 75 dollarit kasum -> USA (Apple)– 73 dollarit erinevad kulud -> USA (Apple)– 14 dollarit 16 koostisosa -> muud USA firmad– 75 dollarit seadmed -> Jaapan (Toshiba)– 60 dollarit 400 koostisosa -> muud riigid– 2 dollarit (0,7% lõpphinnast) jääb Hiinasse

Allikas: N. Yamano, "Current developments and future expansions of the TiVA“ -> Personal Computing Industry Center, University of California Irvine

Tuluteenimist mõjutavad ka investeeringute piiriülene liikumine ja töökohtade loomine

• Eesti on saanud suurel määral välisotseinvesteeringuid• Ligi kolmandik Eesti ettevõtetes hõivatutest töötab välisomandisse kuuluvas ettevõttes

18Allikas: Eurostat

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

LU EE CZ HU PL SK IE SE RO DK NO AT UK LV BE NL MT* FI LT BG SI HR ES FR PT DE IT CY

Välisomandisse kuuluvate ettevõtete hõive osatähtsus kogu hõives

Vahekokkuvõte

• Eesti hinnapõhine konkurentsivõime tugevnes 2014. aastal nii euroala kui ka paljude teiste riikide turgudel. Konkurentsivõime nõrgenes aga Venemaal, kus kohalik hinnakasv ei suutnud kompenseerida rubla kursi langust

• Aastatel 2000–2013 kasvas Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa maailma ekspordis jooksevhindades 2,1 korda, püsivhindades 1,5 korda

• Eesti ekspordi kasvu määravad üha enam hinnavälised tegurid

• Eesti ekspordi kvaliteet on aastatega tõusnud, sealjuures paljude teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kiiremini. Kvaliteedi tõus annab võimaluse tõsta hinda konkurentsivõimet ohustamata

• Ekspordi keerukuse näitaja aitab samuti selgitada hinnaväliste tegurite tähtsust. Eesti puhul viitab see näitaja keskmisest kiirema majanduskasvu võimalikkusele

EESTI EKSPORTIVATE ETTEVÕTETE TOOTLIKKUS RAHVUSVAHELISES VÕRDLUSES

Taust ja struktuur

• Ilmumas alapeatükina EKP toimetises Berthou et al. (2015) „A New Dataset of European Firms’ Exports and Productivity Distributions“

• 14 Euroopa riigi, sh Eesti mikroandmed Euroopa Keskpanga võrgustikust CompNet

• Alapeatüki eesmärk on võrrelda, kui palju on eksportivad ettevõtted mitteeksportivatest tootlikumad, kui palju kõrgemat palka nad maksavad ning kui palju on nad suuremad -> ekspordipreemiad

– Ekspordipreemiad enne ja pärast kriisi

– Ekspordipreemiad ekspordi staatuse kaupa: püsivalt eksportivad, ekspordiga alustavad ja eksporti lõpetavad ettevõtted

– Eksportivate ettevõtete osakaal tootlikkuse rühmades

Mis on ekspordipreemia ja miks seda uurida?

• … eksportivate ja mitteeksportivate ettevõtete tegevustulemuste erinevus

• Lähtuvalt heterogeensete ettevõtete Melitzi (2003) mudelist peaks rohkematele

turgudele sisenema just tootlikumad ettevõtted

– Rahvusvahelisest avatusest tuleneb agregeeritud tootlikkuse kasv

• Empiiriliselt on eksportivad ettevõtted kodumaistest tootlikumad, maksavad kõrgemat

palka ja lõpetavad väiksema tõenäosusega tegevuse (Wagner (2012))

• Ekspordipreemiad erinevad riigiti märgatavalt, suuremad preemiad on seotud (ISGEP (2008)):

– madalama SKPga elaniku kohta (nõrgad kodumaised ettevõtted, tugev ekspordist õppimise efekt)

– majanduse väiksema avatuse, kaugematele sihtturgudele eksportimise ja kehvema institutsionaalse keskkonnaga (eksportturgudele sisenemise kulud on suuremad)

• Keerukas on hinnata, miks eksportijad on tootlikumad: kas positiivse selektsiooni või eksportimisest õppimise tõttu?

– Wagner (2012): selektsiooni efekt on tugev, eksportimisest õppimise efekt nõrgem

Metoodika

• Ainult kaupade eksport ja töötleva tööstuse ettevõtted

• Periood 2004–2012: enne kriisi 2004–2007 ja pärast kriisi 2008–2012

• Vähemalt 20 töötajaga ettevõtted

– Tagab parema võrreldavuse riikide vahel

– Hispaaniast kõik ettevõtted, sh vähem kui 20 töötajaga

• Eksportiv ettevõte on ületanud Euroopa Liidu sisese INTRASTATi statistilise läve, nt 2012. aastal oli see Eesti jaoks 100 000 eurot, teistes riikides kõrgem/madalam, et tagada sama koguekspordi kaetus (97% väärtusest)

– Väga väikesed eksportijad on võetud kõigis riikides mitteeksportijate alla

• Preemiad on arvutatud kahekohalise EMTAKi koodi tasandil ning võetud riigi keskmine <-> kontrollime tootmise struktuuri

• Jätame välja vähem kui 10 eksportijaga tegevusalad (Eestist koks ja naftatooted, farmaatsia ja metallitootmine)

Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia

• Preemiad keskmiselt 20%, mis on suurem kui varasemate uuringute 10% (ISGEP (2008))

– Kontrollitakse ainult tegevusala, aga mitte ettevõtte suurust ega palka

• Suured erinevused riikide vahel

– KIE riikides on preemiad protsentides suuremad (DeLoecker (2007), Hagemejer and Kolasa (2011), Masso ja Vahter (2014)), eurodes väiksemad

• Eesti eksportiv ettevõte loob lisandväärtust aastas 2500 eurot rohkem kui mitteeksportija

– Preemia vähenes pärast kriisi 25%ni, seotud eksportijate suurema osakaaluga (64% -> 70%)

0.1

.2.3

.4.5

HU LT RO EE SI BE PL IT FR FI PT SK ES* CR

2004-2007, %des 2008-2012, %des

05

10

15

HU LT RO EE SI BE PL IT FR FI PT SK ES* CR

2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur

Palkade ekspordipreemia

• Eksportijad maksavad kuni 30% kõrgemat palka kui mitteeksportivad ettevõtted

• Palkade preemia väiksem kui lisandväärtuse oma

– Kapital saab eksportimisest suurema osa preemiast kui tööjõud

• Eesti eksportijad maksavad umbes 15% kõrgemat palka, nende palgakulud on aastas 1500 eurot suuremad

0.1

.2.3

.4

HU LT RO EE PL SI FR IT BE SK PT FI ES* CR

2004-2007, %des 2008-2012, %des

02

46

81

0

HU LT RO EE PL SI FR IT BE SK PT FI ES* CR

2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur

Suuruse (töötajate arvu) ekspordipreemia

• Preemiate suurus kõige suurem

– Eksportijad keskmiselt kaks korda suuremad kui mitteeksportivad ettevõtted

• KIE riigid ei eristu

• Eesti eksportijad on kodumaistega võrreldes suhteliselt väikesemad

– Vaid 50% suuremad

– Eestis on vähe väga suuri üle 250 töötajaga ettevõtteid

0.5

11

.52

HU FI FR SK BE PL LT RO SI PT IT EE ES* CR

2004-2007, %des 2008-2012, %des

05

01

00

150

200

HU FI FR SK BE PL LT RO SI PT IT EE ES* CR

2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur

Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia ekspordistaatuse kaupa aastatel 2004–2012

• Suured eksportijad on kõige tootlikumad

• Tegevusala sees ei ole uued eksportijad mitteeksportijatest märgatavalt tootlikumad

– Erandid: LT, HU, RO, SK, SI, ES

• Püsivalt eksportivad ettevõtted on kõrgeima tootlikkusega

• Eestis erineb uute ja lõpetavate eksportijate tootlikkus sama tegevusala mitteeksportijatest vähe

• Preemiad ei tulene selektsioonist

• Riigi tasandil on uute eksportijate tootlikkus siiski 25% kõrgem -> ekspordiga alustatakse tootlikematel tegevusaladel

– püsivalt eksportijad = 111

– ekspordi alustajad = 011

– eksporti lõpetavad = 110

0.2

.4.6

.81

0.2

.4.6

.81

EESTI LEEDU

SOOME

10 suurimat eksportijat Püsivalt eksportijad Eksportijad kokku

Ekspordi alustajad Eksporti lõpetavad

Eksportivate ettevõtete osakaal tootlikkuse rühmades

aastatel 2004–2012

• 1– esimene tootlikkuse detsiil, 2 – teine tootlikkuse detsiil jne

• Rohkem eksportijaid kõrgema tootlikkusega rühmades (Melitz(2003))

• Seos tootlikkuse ja eksportimise vahel nõrgem Soomes, tugevam Leedus

– Leedus on eksportivate ettevõtete osakaal väiksem, eriti madala tootlikkusega rühmades

• Eestis on seos tootlikkuse ja eksportimise vahel pigem tugev

– 46% ettevõtetest ekspordivad madalaimas ja 82% kõrgeimas tootlikkuse detsiilis

0.2

.4.6

.80

.2.4

.6.8

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

EESTI LEEDU

SOOME

Eksp

ort

ijate

osa

kaa

l

Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia ning riigi sissetuleku tase ja majanduse avatus aastatel 2004–2012

• Eesti ekspordipreemiad on suuremad madalama sissetulekutaseme tõttu ning väiksemad eksportijate suure osakaalu tõttu

29

BE

CR

EE

FI

FR

HU

IT

LT

PL

PT

RO

SK

SI

1020

3040

50

Pre

emia

tööj

õuto

otlik

kuse

s %

des

0 20 40 60 80Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2008 (r=-0.580**)

BE

CR

EE

FI

FR

HU

IT

LT

PL

PT

RO

SK

SI

1020

3040

50

Pre

emia

tööj

õuto

otlik

kuse

s %

des

.3 .4 .5 .6 .7 .8Keskmine eksportivate ettevõtete osakaal, 2008 (r=-0.703***)

BE

CR

EE

FI

FR

HU

IT

LT

PL

PT

RO

SK

SI

1020

3040

50

Pre

emia

tööj

õuto

otlik

kuse

s %

des

.3 .4 .5 .6Keskmine ekspordi osakaal müügitulus, 2008 (r=0.472)

Viimase osa kokkuvõte

• Eesti eksportijad on teiste riikidega võrreldes väiksemad, aga tootlikkuse ja palkade ekspordipreemiad on suured

– Eesti eksportiva ettevõtte tootlikkus on keskmiselt 25% kõrgem kui mitteeksportiva ettevõtte oma

– Eesti eksportiv ettevõte maksab keskmiselt 15% kõrgemat palka kui mitteeksportiv ettevõte

– Preemiad on pärast kriisi vähenenud, arvatavasti eksportijate suurema osakaalu tõttu

• Eesti ekspordiga alustavate ja eksporti lõpetavate ettevõtete tootlikkus ei erine märgatavalt sama sektori mitteeksportivate ettevõtete omast

– Ekspordiga alustavad ettevõtted tulevad tootlikumatelt tegevusaladelt, riigi tasandil on uute eksportijate tootlikkus siiski 25% kõrgem

• Eestis on kõrgem tootlikkus seotud tugevalt eksportijate suurema osakaaluga

TÄNAME KUULAMAST!

KÜSIMUSED, KOMMENTAARID…

LISASLAIDID

Export premia in TFP0

.2.4

.6

HU LT SI BE RO IT PT FI EE PL FR SK ES* CR

2004-2007, %des 2008-2012, %des

-10

12

3

HU LT SI BE RO IT PT FI EE PL FR SK ES* CR

2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur

The role of industry structure in country-level premias

• If country-level premias are higher than the industry-level premias -> export is concentrated to high-productivity sectors

• SK!!!

• Crisis:

– within-industry drop in exporters’ productivity in FI

– shifts in export structure in LT, SI

– shifts in within-industry productivity in RO, ES

0.1

.2.3

.4.5

0.1

.2.3

.4.5

0.1

.2.3

.4.5

0.1

.2.3

.4.5

2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012

2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012

2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012

2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012

BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND

FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA

POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA

SLOVENIA SPAIN*

Average premia in industry Average premia in country

Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain

Export premia by status – at country level0

.51

1.5

0.5

11.

50

.51

1.5

0.5

11.

5

BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND

FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA

POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA

SLOVENIA SPAIN*

Top 10 exporters Permanent exporters Exporters

New Exiters

Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain

Export premia by exporting status - TFP0

.51

0.5

10

.51

0.5

1

BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND

FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA

POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA

SLOVENIA SPAIN*

Top 10 exporters Permanent exporters Exporters

New Exiters

Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain

Share of exporters – manufacturing only

Sample: All firms

Country Nb. Exporters Nb. Firms % exporters% exporters

(Reference paper)Reference paper

BELGIUM 3469 13934 24.9% 23.7% Amiti et al. (2012)

ESTONIA 1280 4613 27.7% 23.9% Masso and Vahter (2014)

FINLAND 2368 12923 18.3%

ITALY 47151 99593 47.3%

LATVIA 1060 2140 49.5%

PORTUGAL 9308 33641 27.7%

SLOVENIA 2763 5327 51.9% 45.8% De Loecker (2007)

SPAIN 5953 67656 8.8%

Sample: More than 20 employees

Country Nb. Exporters Nb. Firms % exporters% exporters

(Reference paper)Reference paper

BELGIUM 2395 3849 62.2% 80.3% ISGEP (2008)*

ESTONIA 714 956 74.7%

FINLAND 1400 2333 60.0%

FRANCE 10477 18631 56.2% 67.3% Mayer and Ottaviano (2007)

ITALY 22650 30967 73.1% 69.3% ISGEP (2008)*

LATVIA 831 1081 76.9%

POLAND 9286 15192 61.1%

SLOVAKIA 2078 2548 81.6%

SLOVENIA 1031 1217 84.8% 81.3% ISGEP (2008)*

Distribution of employment by firm size (Benatti et al. (2014))

38

Labour productivity kernels, normalised to country GDP per capita. 20E sample; Manufacturing sector; Average over 2006-2012 (Lopez-Garcia (2015))

0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5

x 104

0

0.5

1

1.5

2

2.5

x 10-4

rescaled labour productivity

dens

ity

Kernel density

CROATIA

ESTONIA

HUNGARY

LITHUANIA

MALTA

POLAND

ROMANIA

SLOVAKIA

SLOVENIA