TALV 2013

Reklaamlehe kujundas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond

Projektijuht: Artur Jurin, tel 680 4517artur.jurin@lehed.eeEttevõtlusleht

www.keelekoda.eeTõlkebüroo Keelekoda

keelekoda@keelekoda.ee • P. Süda 11-12, Tallinn 10118 • 667 9955 • 501 5525

. .

. .

. .

. .. .

. .

. .

~

~

ˇ

( )

www.keelekoda.eeTõlkebüroo Keelekoda

keelekoda@keelekoda.ee • P. Süda 11-12, Tallinn 10118 • 667 9955 • 501 5525

. .

. .

. .

. .. .

. .

. .

~

~

ˇ

( )

www.keelekoda.eeTõlkebüroo Keelekoda

keelekoda@keelekoda.ee • P. Süda 11-12, Tallinn 10118 • 667 9955 • 501 5525

. .

. .

. .

. .. .

. .

. .

~

~

ˇ

( )

Tõlkimine • Toimetamine • Küljendamine • Kirjastamine

Tõlkebüroo Keelekodakeelekoda@keelekoda.ee

P. Süda 11-12, Tallinn 10118667 9955 • 501 5525

Iga täht, iga sõna, iga mõte on oluline.

2 | Ettevõtlusleht

Osaühingu asutamise kiirus ja lihtsus kergendab äri alustamistFüüsiline isik võib osakapitali kohe sisse maksmata osa-ühingu asutada siis, kui tule-vane tegevusvaldkond ei nõua kapitalimahutusi.

Signe Kalberg

Sissemakseta osaühing ei ole uus äriühingu liik ja äriseadus-tik ütleb, et sellele kohaldub osaühingu kohta sätestatu, kuid teatavate erinevustega. Kui osaühingu tavapärase asu-tamise puhul kohustub osanik tasuma sissemakse enne osa-ühingu äriregistrisse kand-mist, siis sissemakseta asuta-mise korral kohustub osanik tasuma sissemakse hiljemalt

asutamislepingus märgitud ajaks.Osakapitali sissemakse tege-mise aja võib ka asutamisle-pinguga kindlaks määramata jätta, kuid see ei tähenda, et osanikud oleksid sissemakse tegemisest täiesti vabastatud. Kuni sissemaksete tasumi-seni vastutavad osanikud osa-ühingu ees kogu oma varaga selles ulatuses, mille nad on lubanud asutamislepinguga sissemakseks tasuda.

Sissemakset tegemata on osa-ühingut hea ja mugav asutada isikutel, kes soovivad tegeleda äritegevusega, mis ei nõua ettevõtluse alustamiseks suuri

investeeringuid. Samal ajal tuleb sel moel asutatud osa-ühingu omanikel või omanikul meeles pidada, et asjaolu, kas osaühing on asutatud sisse-makset tegemata, saavad võla-usaldajad kontrollida äriregist-ris osaühingu registrikaardilt. Sissemaksete puudumine võib mõjutada krediidi andmist või vajalike lepingute sõlmimist. Osaühingu võlausaldajad pea-vad arvestama, et kui osanik ei ole sissemakset teinud ja osa-ühingul tekivad makserasku-sed, siis saab sissemakse tege-mist nõuda ainult osaühing ja võlausaldajatel puudub osanike sissemakse tegemise nõudeõi-gus.

Osaühing – Eestis kõige levinum ettevõtlusvorm

•• Osaühingu eelised on lihtne ja kiire registreerimine ning suhteliselt väike nõutud osa-kapital (2500 eurot). Pole ka osanike isiklikku varalist vas-tutust osaühingu kohustuste eest.•• Osaühingut saab asutada kas elektrooniliselt e-ärire-

gistri ettevõtjaportaalis või notari kaudu.•• Elektrooniliselt saab asu-tada ka osakapitali sissemak-seta osaühingut.•• Elektroonilise registreeri-mise korral kulub ettevõtte loomiseks kuni paar tundi, kuid ajakuluks võiks arves-tada siiski ühe tööpäeva.•• Kui registreerida ettevõte notari abiga, valmistab notar

Mida tuleb teha pärast osaühingu registreerimist? Olenevalt ettevõtte tegevus-alast ja suurusest tuleb võtta ette veel hulk samme. •• Esmalt tuleb avada osa-ühingule pangakonto, kuhu kantakse ettevõtte osaka-pital, mille olete ettevõtet asutades kandnud kohtu deposiitkontole või panga e-stardikontole. Ettevõtte äri-registrikoodita ei ole võimalik pangakontot avada.•• Kui alustate tegevust eri-nõuetega tegevusalal, tuleb taotleda tegevusluba või lit-sentsi.•• Kui ettevõtte planeeritav aastakäive ületab 16 000 eurot, tuleb end maksu- ja tolliametis käibemaksuko-hustuslaseks registreerida.•• Kui palgatakse töötajad, tuleb nad haigekassas arvele võtta.•• Töötajaid palgates tuleb osaühingu tegevuse alusta-misest teavitada tööinspekt-siooni. •• Kõik Eestis registreeritud ettevõtjad on raamatupida-miskohustuslased ning pea-vad oma raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama Eesti raamatupidamise sea-duse järgi. •• Õpetused algajale ettevõt-jale ja vajalike dokumentide ja lepingute põhjad on saadaval www.aktiva.eeAllikas: www.eesti.ee

Foto: Rene Suurkaev

ette osaühingu asutamise avalduse, asutamislepingu ja põhikirja.•• Osaühingu registreerimine notari kaudu võtab kaks-kolm päeva.•• Osaühingut asutades tuleb tasuda riigilõiv 140,60 eurot, elektrooniliselt kiirmenetlu-sega aga 185,34 eurot.•• Riigilõivu on hiljem võima-lik kanda loodud osaühingu

asutamiskuludesse.•• Kui kasutada osaühingu loomiseks notari abi, lisandub notaritasu.•• Osaühingu asutamistoimin-gute notaritasu vahemik on 6–958 eurot. Täpne tasu suu-rus sõltub osakapitali suuru-sest ja asutajate arvust. Nota-ritasule lisandub käibemaks.•• Osaühingu sissemakse võib olla nii rahaline kui ka mitte-

rahaline, sel juhul on osaka-pitali sissemakseks näiteks seadmed, arvutid või muu rahaliselt hinnatav vara.•• Kui osaühingu mitteraha-line sissemakse ületab 50% kogu osakapitalist või on suu-rem kui 2500 eurot, peab sis-semakse väärtuse hindamist kontrollima audiitor.Allikas: www.rup.ee; www.raamatupidaja.ee

Osaühingu asutamiseks ei pea kodust lahkuma, vajalikud toimingud võivad võtta

aega paarist tunnist kuni ühe päevani.

Tasakaalus Tulemuskaar-di abil mõtestatakse orga-nisatsiooni missioon ja strateegia lahti mitme-külgseteks tulemusnäi-tajateks.

tarmo täht ChRiStiAnSEn ConSulting oÜ JuhAtuSE liigE

Edukaks tegutsemiseks ja kon-kurentsis püsimiseks praeguses kiiresti muutuvas maailmas on ettevõtetel võimalik kasutada oma toimivuse parendamiseks mitmeid lähenemisviise, meeto-deid ja juhtimisvahendeid.

Siinkohas võiks esile tõsta tasakaalus tulemuskaardi (ingl Balanced Scorecard) meetodit, mis on juhtidele abiks muutmaks ettevõtte eesmärgid ja stratee-gia praktilisteks lahendusteks ja konkreetseteks tegudeks. tasa-kaalus tulemuskaart toimib oma-laadse informatsioonikeskuse ja mootorina, mis ühendab tervi-kuks kõik ettevõttes toimuvad protsessid.

Vastavalt olemasolevale aru-andlussüsteemile ning olukorrale

Ettevõtte juhtimine tasakaalus tulemuskaardi abil

ettevõttes kavandab Christiansen Consulting OÜ koostöös ettevõt-tega tulemuskaardi mudeli, kasu-tades selleks QPR ScoreCard® tarkvara, mis aitab tulemuskaa-rti automatiseerida ning jagada ettevõtte töötajatega. Sellise lahenduse väljatöötamiseks ei pea enam kulutama kuudepik-kuseid koolitusi, sest toimimise juhtimist saab üsna kiiresti juu-rutada. Tavaliselt saab ettevõte hakata live-režiimis töötama vähem kui ühe nädala jooksul.

kasulik meetod Elisa Eesti AS-i projektijuht Kris-tel Leisalu: „Kuna olime juba otsustanud QPR Processguide®-i kui eelistatud protsessijuhtimise

programmi kasutamise kasuks, oli loomulik, et kaasasime ka QPR ScoreCard®-i (tasakaalus tulemus-kaardi tarkvara rakenduse), saa-des niimoodi täieliku lahenduse, mis annab võimaluse ühendada tulemusjuhtimine protsessidega. tasakaalus tulemuskaardi kasuta-mine on tõestanud oma väärtust meie jaoks eelkõige seetõttu, et see toetab ettevõttesisest kom-munikatsiooni ja aitab luua ühist nägemust ning ühtset arusaama. Meie strateegilised mõõdikud on nähtavad ning neid kuvatakse igapäevaselt Elisa SisetV-s”.

Martti Kuldma, Elisa Eesti AS-i teenuste ja protsesside vald-konna juht, rõhutas oma tagasi-sides olulisimate eduteguritena juhtkonna pühendumist, ühiseid eesmärke, õigesti valitud mõõdi-kuid, sisemise kommunikatsiooni ja automatiseerimise olulisust.

Coffee IN AS-i juhatuse liikme Arvi Vaaderpassi hinnangul teeb tasakaalus tulemuskaardi kasu-tamine ettevõtte eesmärkide kommunikeerimise ettevõttes lihtsamaks ning eesmärkide pidev monitoorimine tõstab töötajates huvi ettevõtte heakäigu vastu.

Samuti saab töötaja hinnata enda rolli ettevõtte edukuse tagamisel, sest tasakaalus tulemuskaart on üks osa ka töötajate motivatsioo-nisüsteemist.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tasakaalus tulemuskaart varus-tab juhid mõjusa vahendiga, mis võimaldab juhtida ettevõ-tet konkurentsivõimelisema tuleviku suunas. tänapäeva kompleksses ärikeskkonnas on igal äriettevõttel eluliselt tähtis täpselt mõista oma eesmärke ja nende saavutamise teid. tasakaa-lus tulemuskaardi abil mõtesta-takse organisatsiooni missioon ja strateegia lahti mitmekülgseteks tulemusnäitajateks, mis on alu-seks strateegilisele mõõtmis- ja juhtimissüsteemile ning on ühe-selt mõistetavad organisatsiooni kõikidel tasanditel.

tarmo täht

www.christiansen.ee

jens@christiansen.ee - tarmo@christiansen.ee

Tel: +372 6405 123

“90% ettevõtetest ei suuda oma strateegiaid ellu viia”

“90 % tavatöötajatest ei saa aru oma firma strateegiast”

“70 % firmadest ei seo keskastme juhtide tegevust strateegiaga”

informatsioon ei ole õigeaegselt kättesaadav ◄

häid töötajaid on raske leida ◄

► aega on alati vähe

► raha ei ole kunagi piisavalt

► töötajad ei seo end ettevõtte eesmärkidega

Ettevõtlusleht | 3

Suurepärased seminarivõimalused Sagadi mõisas500 aastat külalislahkustKaunist Sagadi mõisakompleksi peetakse sageli kõige mõisaliku-maks mõisaks Eestis! Siin ootavad korrapärased valgete kaaristutega hooned suure keskväljaku ümber, uhke 18. sajandi mõisahäärber, mõisahärra igavest armastust sümboliseeriv tiik ning unikaalne mõisapark.

Sagadi mõisa ajalugu ulatub 15. sajandisse ja sajandeid on legendaarne olnud baltisaksa mõi-sate külalislahkus. Ka täna ootab Sagadi mõis külalisi nautima kosu-tavat puhkust ja läbi viima töiseid seminare.

Asume vaid tunnise autosõidu kaugusel tallinnast, lahemaa rah-vuspargis. loodusrajad, mere-rand, maalilised külad ja mõisad on kõik käeulatuses.

Privaatne tööõhkkondLooduslikult kaunis ümbrus ning erakordne mõisaõhustik tagavad tööle parimad tulemused! Meele-olukate seminaride ja konverent-side läbiviimiseks on Sagadis pak-kuda nii ajaloolise kui ka moodsa miljööga ruume.

Pidulik härrastemaja saal mahutab kuni 100 inimest. Väik-semateks rühmatöödeks sobivad ka eksklusiivsed mõisahäärberi

Meie närime sellest läbi!Staria OÜ pakub ettevõtetele raamatupidamisteenuseid.• jooksev raamatupidamine• deklaratsioonide ja aruannete esitamine• eelmiste perioodide korrastamine• aastaaruannete koostamine

Meie raamatupidamisteenuse hind põhineb fi kseeritud kuutasul.Küsi julgelt pakkumist info@staria.ee

Alustavale ettevõttele esimesed 3 kuud raamatupidamisteenus TASUTA

Staria aitab ellu viia uusi äriprojekte• käivitame alustavaid ettevõtteid• otsime koostööpartnereid• aitame leida fi nantseeringuid• teeme tihedat koostööd Soome ettevõtjatega

Lisainfo telefonil 5322 5397 www.staria.ee

Staria OÜ Narva mnt 63 10152 Tallinn

Oled raamatupidamisega hädas?

salongid ning eriline, riigikogu mööbliga seminariruum.

Avarad, ajakohased ja võima-lusterohked seminariruumid asu-vad ka looduskoolis, hotellis ning hostelis. Ruumid on varustatud tänapäevase konverentsitehni-kaga ja traadita internetiga.

Põnevad tegevusedteadmisi, põnevust, suurepärast lõõgastust ning meeleolukat vaheldust seminaripäeva paku-vad nii mõisaloo kui ka loodu-sega seotud programmid-mees-konnamängud. otsime kadunud ajalooaardeid, põikame filmimaa-ilma, maitseme mõisanapse või mängime kogu mõisa peale! Kõiki programme saab tellida vaid Saga-dis. Eesti ainsa metsamuuseumi külastus saab lisaväärtust ehedat käsitööd pakkuva muuseumipoe näol.

kosutav PuhkusHubases hotellis on 28 avarat tuba, millest kümne toa päikse-lised terrassid avanevad siseõue roosiaeda. Sauna ja kaminasaa-liga hostel asub ajaloohõngulises endises mõisavalitseja elumajas.

Sagadi à la carte restoran või-dab te südame metsaandidest ja ulukilihast valmistatud rooga-

dega. Meie toidud on inspiree-ritud loodusest ja eelistatult kasutatakse kohalikku toorainet.

Sagadi mõisa hotellile ja res-toranile on omistatud ökomärgis Roheline Võti.

Pidulik mõisaõhustikhärrastemaja muinasjutuline interjöör on kauniks taustaks pidulikele vastuvõttudele ja ban-kettidele. Kuni 150 osavõtjagaüritused sobivad siseruumi-desse, suurema arvu inimeste puhul on võimalik kasutada mõi-saparki. Peo ettevalmistusel on abiks meie kogenud ja sõbrali-kud töötajad. Suurema ürituse korral on kogu mõisakompleks vaid teie seltskonna päralt!

tere tulemast sagadi mõisa!

sagadi küla, vihula valdlääne-virumaatelefon +372 676 7888sagadi@rmk.eewww.sagadi.ee

Fotod: Sagadi mõis

Sagadi mõis

Viinakelder Saal

Mõisa köögis valmivad road on inspireeritud loodusest

Looduslikult kaunis ümbrus ning erakordne mõisaõhustik tagavad tööle parimad tulemused

4 | Ettevõtlusleht

Lisaks palju erinevaid kohvisorte, teed, kakaod, puhastustarvikud, kohvimasinad jpm.

Aeropress

Myespresso kapslimasin

Tipcup teetass

Bambusteed

Wilfa kohviveski

Myespresso kapslimasin

teetassteetass

29,90

BambusteedBambusteed

Wilfa kohviveskiWilfa kohviveskiWilfa kohviveski

74,90

BambusteedBambusteedBambusteed

10,90hinnad al.

Lisaks palju erinevaid kohvisorte, teed, kakaod, puhastustarvikud, kohvimasinad jpm.68,90

Co�ee Bean OÜ, Tallinn 10150, Koidula 38, tel. 6 721 623, info@co�eebean.ee, www.co�eebean.ee

Hinnad on käibemaksuga.

29,90

Rendime Vaksali Peoruumi erinevate pidude ja tähtpäevade

pidamiseks.

Ruumid mahutavad kuni 100 pidulist.

Asume aadressil Kopli 4 - Vanalinna vahetus läheduses

Hind alates 130 EUR

Rendiaeg õhtust hommikuni.

Broneerimiseks helista tel. 530 20 930

www.peokeskused.ee

VAKSALI PEORUUM

Sinu pidu, meie

ruumid!

Viimsi Kirbuturg kutsub kauplema!

Kas riidekapid on täis tarbetuid riideid?Köögikappides valitseb ruumipuudus?Rendi endale nädalaks laud ja stange ning too oma kaubad meile müüki.Ise kohapeal müüma ei pea. Meie

müüme Sinu kauba Sinu eest.

Müügikoha hind veebruari lõpuni 25 EUR nädal

Oleme avatud E-R 10-18, L 10-15, P suletudAsume aadressil Rohuneeme tee 12, Viimsi

Lisainfo tel. 530 20 930

www.kirbukad.ee

Kulusid kavandades tuleb ettevõtjal mõelda ka kohali-kele maksudele ja seadusega kehtestatud tasudele.

Signe Kalberg

Tegevust alustanud ja palga-tööjõudu kasutav ettevõtja ei pääse ainult tulu-, sotsiaal- või käibemaksu tasumisega. Kui näiteks onu Mati kavatseb hakata riigile kuuluva maantee ääres söögikohta pidama ning panna selle kohta üles ka rek-laamid ja teeviidad, tuleb tal enne uste avamist veel mõni ametiasutus üles otsida. Seda tuleb teha ka siis, kui onu Mati tahab peale maitsva söögi pak-kuda külastajatele ka muusikat.

Paigaldad reklaami – maksaAlustuseks võiks onu Mati

istuda arvuti taha ja klõpsata maksu- ja tolliameti veebile-hele: http://www.emta.ee/index.php?id=1721, kus on avaldatud linnade ja valdade maksumäärused. Nimelt on igal valla- või linnavolikogul koha-like maksude seaduse alusel õigus anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. Onu Matit peaks eelkõige huvitama reklaamimaks vallas, mille ter-ritooriumil ta oma söögikoha kavatseb avada.

Kohalikud maksud torkavad näpud ettevõtja rahakotti

Ega neid kohalikke maksu-sid polegi palju kehtestatud. Reklaamimaksu on kehtesta-nud peamiselt linnad, kuid ka osa valdu on seda võimalust kasutanud. Näiteks Ülenurme vallavolikogu on kehtestanud välireklaami paigaldamise ees-kirja ja reklaamimaksu. Rek-laamimaksumäärus on vastu võetud ka Viimsi vallal, reklaa-mimaks on kehtestatud näiteks Saku ja Saarepeedi, Ridala ja Rae vallal. Pöide ja Palupera vald on kehtestanud reklaami ja kuulutuste paigaldamise ja maksustamise korra. See on ka mõistetav: tiheda liiklusega teede äärde soovitakse rajada teenindusettevõtteid ja püsti-tada neile reklaamtahvleid.

Kuivõrd kohalike maksude seadus sätestab, et kehtesta-tud maksumäärad avaldatakse peale Riigi Teataja ja valdade veebilehtede ka maksu-ja tolli-ameti kodulehel, siis peaks keh-tivate kohalike maksude kohta teavet saama kolmest kohast. Kõige lihtsam on ettevõtjal mui-dugi otse vallast uurida, milliste kohalike maksudega võiks tege-mist tulla ja ehk kehtib temale ka maksuvabastus.

Kui KOV on kehtestanud sea-dusega kooskõlas oleva maksu-määruse, tuleb maksta reklaa-mimaksu vastava omavalitsuse

maksumääruses ettenähtud ulatuses ja korras: kohalike maksude seadus annab mak-sustamisperioodi (mis üldjuhul on maksustamisaasta), maksu kogumise sagedus sõltub sea-duses ja maksumääruses keh-testatud korrast.

Maaomaniku nõusolekOnu Mati on saanud vallast nõusoleku paigaldada välirek-laam pool kilomeetrit enne oma söögikohta. Tal tuleb aga üles otsida ka maaomanik, kelle maale see välireklaam püsti pannakse. Kuna onu Mati soo-vib üles panna ka söögikohta ja parklat tähistava märgi, peab ta pöörduma maanteeameti poole ja uurima veidi teesea-dust. Sest riigimaanteede kor-ral on nii liiklusmärkide kui ka liiklusväliste teabevahendite (reklaamtahvlite) paigaldami-seks vaja maanteeameti luba. Riigimaantee teekaitsevööndi laius on 50 meetrit mõlemal pool äärmise sõiduraja telge.

Maanteeameti liikluskorral-duse osakonna juhataja Aare Pain ütles, et teeseaduse § 36 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on keelatud teel ja tee kaitse-vööndis tee omaniku nõus-olekuta ehitada hooneid või rajatisi ning rajada istandikke. Detailplaneeringu koostamise

tatud detailplaneering. Samuti on keelatud ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta.

Kuigi onu Mati soovis, et enne söögikohta võiks olla kii-rust piirav märk, et sõidukiju-hid saaksid õigel ajal parklasse sõita, ei olnud tema soov maan-teeameti arvates põhjendatud. Pain selgitas, et söögikoha raja-misega ei tohi halvendada tee

liiklustingimusi. Seega ei ole põhjendatud keelumärkide 351 „Suurim kiirus” (70 km/h) paigaldamine.

Kuid maanteeamet andis nõusoleku paigaldada tee äärde söögikohta tähistav märk. Eesti standard EVS 613 „Liiklusmär-gid ja nende kasutamine” näeb ette toitlustuskoha tähistami-seks kaks teeninduskohamärki: teeninduskohamärk 725 „Res-toran” osutab restoranile ja tee-ninduskohamärk 726 „Kohvik”

Kuigi see viit asub teekaitsevööndis, on maanteeamet sellise ülespanekuks vaevalt loa andnud.

Riigimaanteede korral on nii liiklusmärkide kui ka liiklusväliste teabevahendite paigaldamiseks vaja maanteeameti luba.

kohustusega aladel võib hoo-neid ehitada teekaitsevöön-disse juhul, kui seda lubab kohaliku omavalitsuse kehtes-

Ettevõtlusleht | 5

kohvikule või kiirtoitlustusko-hale.

Seaduse mittejärgijat ootab trahvKui paigaldada näiteks sada meetrit enne toitlustuskohta mõlemast sõidusuunast näh-tavad teeninduskohamärgid koos lisateatetahvliga (kokku kaks komplekti), võib nende valmistamine ja paigaldamine maksma minna u 350–500 eurot. Konkreetse hinnapak-

kumuse annavad märkide valmistajad-paigaldajad, maanteeamet ei valmista ega paigalda liiklusmärke. „Liiklus-väliste teabevahendite (reklaa-mide) maksumus sõltub väga paljudest asjaoludest: näiteks nende mõõtmed, kujundus, paigalduskoht, maa omaniku ja kohaliku omavalitsuse tin-gimused ja tasud jms,” lisas Pain. Olenevalt konkreetsest taotlusest võib liiklusmärkide ja liiklusväliste teabevahendite (reklaamtahvlite) kohta otsuse saamiseks aega kuluda alates paarist tööpäevast kuni paari nädalani. Üldjuhul peab tee-omanik ka kohale sõitma.

Onu Matit huvitas, kui palju tuleks tal rahakotti kergendada, kui ta seadust ei järgiks. Paini sõnul on teeseaduses sätes-tatud, et teele või teekaitse-vööndisse tee omaniku või teekaitsevööndi maa omaniku nõusolekuta paigaldatud liik-lusvälise teabevahendi peab teabevahendi omanik tee oma-niku või teekaitsevööndi maa omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. „Samuti on tee-seaduses kirjas, et teeomanik ja politseiasutus võivad oma ametiisiku poolt tehtud ettekir-jutuse täitmata jätmise korral rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on ühel korral 2000 eurot ning kokku 6400 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimi-seks,” ütles ta.

Muusika eest tuleb makstaEnne kui onu Mati oma söögi-kohas raadio lahti keerab, tuleb tal suhelda Eesti autorite ühin-guga (EAÜ). „Toitlustusette-võtte haldaja peab juhul, kui ta esitab oma toitlustusettevõttes autoriõigusega kaitstud muusi-

kateoseid kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil, saama selleks loa ja maksma tasu,” ütles Eesti autorite ühingu jurist Anne-Ly Hussar.

EAÜ ongi mõeldud selleks, et olla vahendaja ettevõtjate – kes soovivad oma toitlustus-, tee-nindus- või majutusettevõttes esitada muusikateoseid – ja muusikateoste autorite (või nende õiguste omajate – päri-jate, muusikakirjastajate) vahel. EAÜ annab toitlustusettevõte-tele ja teistele üldsuse jaoks avatud kohtade haldajatele loa muusikateoseid avalikult esitada, sõlmides nendega lit-sentsilepingu. Kui suured on EAÜ rakendatavad litsentsitasu määrad toitlustus-, majutus- ja kaubandusettevõtetes muu-sikateoste avaliku esitamise

eest, on üleval EAÜ kodulehel (http://www.eau.org/).

Kui palju siis peaks üks väike toitlustusettevõte EAÜ-le muu-sikateoste esitamise õiguse eest litsentsitasu maksma? Tavaliselt esitatakse muusikateoseid toit-lustusettevõttes mingite tehni-liste vahendite kaudu (näiteks CD-lt, raadiost, telerist või internetist) ja lihtsalt taustaks.

Hussari sõnul oleneb sel-lise mehaanilise taustmuusika eest EAÜ-le makstava summa suurus toitlustuskohas olevate kohtade arvust. „Näiteks kui toitlustusettevõttes on kuni 20 istekohta, siis tuleb mehaani-lise taustmuusika eest maksta EAÜ-le litsentsitasu koos käibe-maksuga 15,35 eurot,” selgitas Hussar.

Samuti peaks toitlustuset-

tevõtja teadma, et ka muusika-teoste esitajatel ja fonogrammi-tootjatel on õigus saada tasu, kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi kasutatakse üld-susele suunamiseks (vt AutÕS §72). See tähendab, et seaduse järgi ei ole toitlustusettevõttel vaja saada esitajate ja fono-

grammitootjate luba fono-grammi üldsusele suunami-seks, vaid tal tuleb maksta neile ainult tasu. Tasu peab neile maksma ka siis, kui toitlus-tusettevõttes ei panda otseselt fonogrammi CD-mängijasse, vaid tehakse lahti raadio või teler, sest paljud muusikateosed tulevad seal just fonogrammilt. Seda tasu koguvad Eesti fono-grammitootjate ühing (EFÜ) ja Eesti esitajate liit (EEL), kusjuu-res nimetatud organisatsioonid on omavahel kokku leppinud, et toitlustusettevõtetelt kogub seda tasu EFÜ.

EFÜ kodulehel (www.efy.ee) on vastavad tariifid ära toodud. Eelnimetatud kuni 20 isteko-haga toitlustusettevõte peaks maksma EFÜ-le 8,82 eurot (7,35 eurot + käibemaks) kuus.

Fotod: Signe Kalberg

Teekaitsevööndisse jäävad märgid peavad saama maanteeametilt kooskõlastuse.

EAÜ ongi mõel-dud selleks, et olla vahendaja ette-võtjate ja muusi-kateoste autorite või nende õiguste omajate – pärijate, muusikakirjastajate vahel.

Paik maailma äärel...

• seminarid• koolitused• vastuvõtudjatoitlustus

kuni50inimesele• majutuskuni35inimesele• hubanemaja• hoolivteenindus• personaalsedpakkumised

Altmõisa külalistemaja LäänemaalInfo ja broneeriminetel 472 4680e-post info@altmoisa.eewww.altmoisa.ee

6 | Ettevõtlusleht

Majandustarkvara RAPID - LIHTNE JA SOODNE!

* kiirelt õpitav ja lihtne kasutada, sisaldab eestikeelset spikrit ja tuge* andmevahetus internetipankadega paari hiireklikiga* tehinguid kajastavad dokumendid (arved, lepingud, sertifikaadid jt) võimalik salvestada otse RAPIDisse* avatud tarkvara, mis suudab suhelda teiste süsteemidega (e-arved, krediidiinfo, äriregister jt)* soodne hind ja paindlikud maksetingimused

TT Tarkvaratelefon 635 6660, rapid@tttarkvara.ee www.tttarkvara.ee

Nordis OÜ on Tallinnas asuv perefi rma. Meie peamiseks tegevusvaldkonnaks on käsitööd nõudvate teenuste osutamine. Kui teil on vaja midagi komplekteerida, pakkida, ümbrikustada või postitada, oleme meie just teile sobiv ettevõte. E-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele pakume kogu teenuste ahelat alates arvete printimisest, tellimuste töötlemisest, postitusest nii Eestis kui ka Skandinaavias, kuni tagastatud kaupade käsitlemise ja klienditeeninduseni välja.

• kaupade komplekteerimine, pakkimine, postitus • kaupade müügieelne ettevalmistus• veebikauplustele tellimuste töötlus, klienditeenindus,

tagastuste käsitlemine• printimine, ümbrikustamine, postitus• teenused postimüügi ettevõtetele• andmesisestus

MEIE TEENUSED:

Rohkem infot meie toodete ja teenuste kohta leiate koduleheküljel www.nordis.ee

Võtke ühendust juba täna!

Nordis OÜLaki 30, TallinnTel. +372 58 040 666 E-mail: info@nordis.ee www.nordis.ee

Teie usaldusväärne partner,

KÕIK PAKKIMISEST, KOMPLEKTEERIMISEST JA POSTITUSEST REITING KOOLITUSKALENDER

Aeg Kursus Koht Maht

Ettevõtlus11.02.2013 Ettevõtluskoolitus Tallinnas

koos äriplaani koostamise ja kaitsmisega

Tallinn 160 tundi

11.02.2013 Ettevõtluskoolitus koos raamatupidamise algõppega

Tallinn 220 tundi

18.02.2013 Ettevõtluskoolitus koos raamatupidamise algõppega

Tartu 210 tundi

26.02.2013 Ettevõtluskoolitus Tartus koos äriplaani koostamise ja kaitsmisega

Tartu 166 tundi

Turundus11.02.2013 20.03.2013

Ettevõtte veebilehe planeerimine ja loomine

Tartu 12 tundi

19.02.2013 Fototöötlusprogrammi Photoshop algkursus

Tallinn 30 tundi

19.02.2013 Turundusplaani koostamine Tartu 16 tundi

Juhtimine

12.02.2013 25.03.2013

Pearaamatupidajate-finantsjuhtide täienduskursus

Tartu 48 tundi

18.03.2013 Inglise ärikeel juhtidele Tartu 40 tundi

www.reiting.eeRegistreeru koolitusele

koolitus@reiting.ee või telefonil 5332 6481

ajakohane majandustark-vara võimaldab raamatu-Pidajal hoida kokku kuni 80% tööaega.

terje Prakstt tarkvara oÜ juhataja

The Economist kirjutab, et käimas on tööstusrevolutsiooni kolmas laine. (Paul Markillie, 21. aprill 2012 „A third industrial revolu-tion”.) Esimene laine tõi kaasa tootmise mehhaniseerimise aurumasina abil. Teise lainega algas masstootmine ja seda kõigepealt just autotööstuses. Kolmanda laine märksõnad on

Huvitavate muutuste etapp majandustarkvarasrobotiseerimine ja automatisee-rimine. Tehnoloogia abil tehakse üha rohkem hulk tööd, mida seni on teinud inimene. Järjest suu-reneva konkurentsi tingimustes peavad ettevõtted muutuma efektiivsemaks ja tehnoloogia on üks koht, mille abil efektiiv-sust tõsta. Automatiseerimine ei toimu mitte ainult tööstuses, vaid efektiivsust otsitakse ettevõtlu-ses laiemalt. nõnda on olulises muutuste etapis ka ettevõtete majandusarvestus ja majandus-tarkvara.

efektiivne tarkvaraMoodne majandustarkvara muu-dab raamatupidamise operatiiv-

semaks ja võimaldab raama-tupidaja tööajast hoida kokku kuni 80%.

Kakskümmend aastat tagasi kasutati ettevõtte raamatupidamises tarkvara ainult üksikute töömahuka-mate arvestuste automatisee-rimiseks. Kümme aastat tagasi oli majandustarkvara lihtsalt ettevõtte raamatupidamise süsteem, kust trükiti klienti-dele arveid, peeti töötasu- ja laoarvestust ning koostati deklaratsioone maksuametile.

tänapäeval luuakse majan-dustehinguid kajastavad dokumendid ainult süstee-mis ja sellega kaasnevad kohe

Majandustarkvara RAPiD impordib ettevõtte inter-netipangast tehingud paari hiireklikiga.

Ajakohane majandustark-vara (sealhulgas ka RAPiD) on avatud süsteem, millega saab integreerida internetipanga, ettevõtte veebipoe, tarnija väljastatud arved (e-arved), maksuameti ja teiste partne-rite süsteemid.

PilvetarkvaraMajandustarkvara tehnilisi arengusuundasid on rohkem kui kunagi varem.

Kümme aastat tagasi pai-galdati raamatupidamistark-vara töökoha arvutisse või arvutivõrgu serverisse. Täna-päeval on lisaks võimalused paigaldada tarkvara interne-tipilve, et kasutada seda töö-kohtadel kas laua-, süle- või tahvelarvutil ja nutitelefonil. Ühtlasi tähendab see paind-likku lähenemist tööajale ja -kohale. uued arengud paku-vad võimalusi muuta ettevõtte töö veel efektiivsemaks!

Kõigi nende suundadega oleme arvestanud ja arves-tame tulevikus majandus-tarkvara RAPiD arendamisel. Kasutades tarkvara kogu funktsionaalsust, annab majandustarkvara RAPiD väärtuslikku teavet, et toe-tada juhte otsuste tegemisel ja annab seeläbi kasutajale majanduses konkurentsiee-lise.

automaatsed raamatupidamiskan-ded. Majandustarkvaras RAPiD on juba nüüd võimalik saavutada olu-kord, kus 95% majandustehingu-test kirjendab raamatupidamisre-gistrites end ise. Dokumendi looja, kas ettevõtte klienditeenindaja, müügijuht, ostujuht või sekretär, ei pea tundma raamatupidamise tõdesid. Raamatupidaja pole enam teiste töötajate loodud andmete sisestaja, vaid finantsandmete tõl-gendaja ja hinnangute andja. Raa-matupidajast saab äri edendaja.

Efektiivne tarkvara tähendab ka lihtsat ja kasutajasõbralikku liidest. RAPiD-i majandustark-vara muudab raamatupidamise lihtsaks!

integreeriv tarkvaraMajandustarkvara saab ettevõtte äri keskuseks, sidudes omava-hel äri erinevad valdkonnad ja keskkonnad. Kõik tehinguinfot tootvad rakendused integreeri-takse majandustarkvaraga. liht-

saks näiteks on internetipangad. tänapäeval pole mõeldav, et raamatupidaja kulutaks tunde käsitsi sadade pangakontol raha sissetulekut või väljaminekut kajastavate dokumentide sises-tamiseks majandustarkvarasse.

Uued arengud pakuvadvõimalusi muuta ettevõttetöö veel efektiivsemaks.

Ettevõtlusleht | 7

Rohkem hinnatakse otseselt rahalisi soodustusi kui mingite asjade tasuta või soodustingimustel saamist.

Kristiina Viiron

Tööotsijad soovivad uuest töö-kohast tööandja pakutavaid soodustusi ja hüvesid, selgub tööandjate keskliidu, targa töö ühingu ja CV-Online’i korralda-tud küsitlusest „Töötajate ja töö-otsijate palgauuring, sügis 2012”.

Reaalne elu on oodatust natuke tagasihoidlikum, s.t tööandjad pakuvad soodustusi ja hüvesid küll, aga ootused on veelgi suuremad. Ainult ühes kategoorias edestas reaalne elu ootusi: ametitelefoni kasuta-mise puhul. Ligi pooled küsit-lusele vastanud said telefoni kasutamise kohta vastata: „Jah, seda pakutakse minu praegusel töökohal.” Ent vaevalt kolman-dik pidas telefoni kasutamise võimalust tööle kandideerides väga oluliseks.

Kõige rohkem – ligi 2/3 – ootab tööandjalt erialase täien-duskoolituse võimalust, see või-malus oma praegusel töökohal on kolmandikul. Üle poole vas-tanuid ootab uuelt tööandjalt ka rahalisi preemiaid ja lisatasusid, olemas on see hüve vähem kui veerandil.

Üsna väiksed on käärid ole-masoleva ja oodatu vahel ameti-auto või isikliku auto kasutamise

Tööle kandideerijad ootavad tööandjalt mitmesuguseid hoovakesi

puhul. Rohkem kui kolmandik eeldab seda tööandjalt, veerandil vastanutel on see võimalus tööl olemas.

Ootused on suuredPeale loetletud soodustuste ja hüvede oodatakse tööandjalt sel-liseid hoovakesi: tasemehariduse kulude katmine, esimeste haigus-päevade hüvitamine, lisapuhkus keskmise palga säilitamisega, tööandja pension, tööle ja töölt koju sõidu korraldamise võima-lus, tasuta või soodustingimus-tel sportimisvõimalused. Viimati märgitud võimalust nimetab ole-masolevaks soodustuseks umbes viiendik vastanuid ja sama palju vastajaid peab seda ka tööle kan-dideerides väga oluliseks.

Teiste loetletud soodustuste olemasolu saab kinnitada vaid mõni üksik protsent vastajaid, eriti vähe on näiteks tööandja pensioni. Nimetatakse veel niisuguseid soodustusi, nagu organisatsiooni toodete ja tee-nuste saamine ning tasuta või soodustingimustel lõunasöök. Jällegi on üsna vähe neid, kes neid võimalusi kinnitavad, aga väga oluliseks neid kandideeri-des ka ei peeta.

Tööandjate palgauuringu juht Kadri Seeder peab positiivseks seda, et töötajad hindavad kõr-gelt enesetäiendamisega seotud soodustusi. Teiste soodustuste puhul on näha, et rohkem hin-natakse otseselt rahalisi soodus-tusi kui mingite asjade tasuta või soodustingimustel saamist.

„Mingid soodustused, näiteks ametitelefon, on ilmselt paljudel ametikohtadel elementaarne,” tähendas ta.

Kui vaadata oodatud soodus-tusi selle järgi, kes neid praegusel ametikohal saavad ja kes mitte, on näha, et valdavalt hindasid vastajad ka praegusel ametiko-hal saadavaid soodustusi tööle kandideerides oluliseks või väga oluliseks. „Selle põhjal võib ole-tada, et soodustuste paketid on koostatud üsna hästi lähtuvalt töötajate ootustest,” märkis Seeder, et tööandja teab, mida töötajad tahaksid.

Oluline on meeldiv tööõhkkondTöötingimuste puhul ületab ole-masolev mitmel puhul isegi töö-

tajate ootused. Näiteks peaaegu kõik vastanud (mõni protsent alla 100) kinnitab, et saab palka ametlikult. Rohkem kui 80% eel-dab seda väga olulise asjaoluna ka uuelt töökohalt.

Tavapärast kaheksatunnist tööaega kinnitab üle poolte vas-tanuid, väga oluliseks uuel kohal peab seda mõnevõrra vähem inimesi, umbes kolmandik. Ka töökoha kodulähedust kinnitab olemasoleva tingimusena roh-kem vastanuid, kui on neid, kes seda kandideerides väga tähtsaks peavad.

Ligi 40% inimesi tõdeb, et töötab meeldiva õhkkonnaga paigas. Eriti oluliseks peetakse seda asjaolu tööle kandideerides – õhkkonda peab väga oluliseks 80% vastanuid.

Pooltel vastanutel on olemas korralik töökeskkond (valgustus, ruumid, temperatuur) ja seda peetakse ka tööle kandideerides väga oluliseks (üle 70% eeldab seda).

Huvitav on, et jõukohase töö tegemist kinnitavad vähem kui pooled (u 40%), u 65% ootab seda ka uuelt töökohalt. Väga kõrgelt hinnatakse karjääri ja tööalase arengu võimalusi, ent neid, kes seda võimalust kinnitada saa-nuks, on hoopis vähe, 15% ringis.

Samuti uuriti ametialade lõikes pakutavaid töötasusid (netosummana) ja oodatavaid töötasusid. Kadri Seeder märkis, et paljude ametialade puhul olid pakutavad ja oodatavad tööta-sud väga sarnased. Küsitlus andis ilmselt vastuse ka paljuräägitud küsimusele, miks on naiste pal-gad väiksemad kui meestel.

„Ma ei oleks uskunud, et prak-tiliselt kõikide ametialade lõikes on naiste palgaootused madala-mad meeste omadest,” osutas Seeder. „Lisaks on selgelt näha ka tööde valikute osas, et naised soovivad töötada rohkem n-ö pehmematel erialadel ja mehed kõvadel erialadel. Kui mehed isegi märkisid, et nad sooviks mõnel pehmel erialal töötada, siis sooviks nad seda juhina teha. See info on oluline palgalõhe põhjuste analüüsimisel.”

Käärid ootuste ja tegelikkuse vahelNiisugune töötajate ja tööot-sijate küsitlus oli esmakordne

ning ajendatud Kadri Seederi sõnul tööandjate tõdemusest, et ettevõtete palgauuringutes esile toodud palgad ei vasta teinekord tööle kandideerijate palgaoo-tustele. „Põhjus võib olla selles, et kui värvatakse hõives olevat inimest, siis ta on valmis töö-kohta vahetama, kui pakutava töö tingimused on paremad. Seega on tööandjate jaoks ühelt poolt oluline teada, millised on palgatasemed konkureerivates ettevõtetes, aga teisalt ka milli-sed on töötajate ja tööotsijate palgaootused,” selgitas Seeder, miks tööandjate keskliit küsit-luse korraldas. „Nii saame võr-relda, millistes valdkondades on pakutavad töötasud ja oodatavad töötasud enam-vähem vastavu-ses ja millistes valdkondades on palgasurve suurem.”

Uuringust selgus, et kääre tegelikkuse ja ootuste vahel esineb näiteks ehituses ja tööstuses. Neis sektorites on ameteid, mille reaalne palk on märksa väiksem kui soovitud palk. Näiteks kraana, tõstuki jm seadmete juhid teenivad netopalka 513–850 eurot, kuid sooviksid saada 1000–1625 eurot. Samasugune lõhe reaal-suse ja soovitu vahel ilmnes ka üldehitajate ning keevitajate ja leeklõikajate puhul. Küsit-luse järgi teenivad üldehitajad 538–812 eurot, kuid sooviksid teenida 800–1381 eurot. Kee-vitajate ja leeklõikajate palk on 757–997 eurot, soovitud palk aga 1150–1650 eurot.

Meile ei meeldi, kui meile tahe-takse midagi müüa. Meile ei meeldi, kui meile üritatakse midagi pähe määrida. Küll aga meeldib meile osta.Kuidas teha kodulehte mis müüb, aga ei ole pealetükkiv ega liiga agressiivne? Milline on hea kodu-leht?••1•• avalehel anna suurelt ja lühidalt teada, millega on teguloetud sekundite jooksul ja sil-matorkavalt tuleb esitada disaini ja tekstiga, mis lehega on tegu, miks ma peaksin siin peatuma ja mis on pakutav kasu ning väärtu-sed, mida külastaja saab. ••2•• Too avalehel silmatorka-valt välja teie unikaalsus••3•• Püstita oma kodulehele konkreetne eesmärk ning tunne hästi oma sihtgruppi••4•• suuna külastajaid tegema enim soovitud tegevustSee tähendab, et kodulehel suunatakse külastajaid sujuvalt

Kuidas teha kodulehte nii, et ettevõte teeniks sellelt tulu?ja läbivalt tegema sinu poolt soovitud tegevust või tegevusi, sealjuures mitte pealekäivalt, vaid kliendi kasu rõhutades.••5•• Toote müügitekst olgu emotsionaalne ja põhjalikPakkumine sisaldab sinu toodete või teenuste kohta põhjalikku informatsiooni, kuid mitte ainult parameetreid, vaid rõhk on võrd-leval ja väärtusepõhisel infol. ••6•• määra selge müügitee-kond kuni ostu sooritamiseniMüük kodulehel ehk teekond ostu sooritamiseni toimub külas-taja jaoks intuitiivselt ja muga-valt. Külastaja ei pea nuputama, kust ta leiab selle toote üles. ••7•• Tee oma kontakti leht kordaKodulehe külastaja peab leidma kiiresti ka teie kontaktandmed. lisa peamenüüsse kontakt ning samuti jaluses peaks leiduma kontaktisiku telefon või e-posti aadress.

••8•• Näidake kodulehel oma klientide tagasisidetIgaüks tahab veenduda, et ta ei ole ainuke rumal, kes teilt ostab. Usalduse kasvatamisele tuleb igati kasuks, kui teie koduleht sisaldab klientide tagasisidet nii kirjas, pildis kui videona. ••9•• Näidake, mida olete saa-vutanud ja kes on teie tuntumad kliendid••10•• Vältige oma kodulehel kellasid ja vilesid••11•• lisades regulaarselt väärt sisu saad palju tasuta liiklustneed ettevõtted, kes peavad blogi saavad tuhandeid kordi rohkem tasuta veebiliiklust, kui need, kellel on koduleht kontakti ja toote infoga. ••12•• 9 korda paku väärtust ja 1 kord küsi müükihea koduleht on see, kus ma ei tunne, et mulle üritatakse midagi pähe määrida Kui aitad tasuta

nõu ja jõuga oma potentsiaalset sihtgruppi, siis õigel ajal, õiges kohas võid õigele inimesele või ettevõttele teha õige müügipak-kumise.

Collectiv Koolituskeskuses õpetatakse veebiturunduse alaseid koolitusi – kodulehe ja e-poe tegemine, interne-titurundus ning veebidisain. Väikeettevõtjate seas on eriti hinnatud just viie päevane ettevõtluskoolitus alustavale veebiturundajale, kus teema-deks kodulehe lähteülesande, veebiturunduse strateegia ja tegevusplaani koostamine ning oma kodulehe loomine.

Merlis Jusupov on koolitaja veebiturunduse ja kodulehe tegemise teemadel. Rohkem väärt artikleid ja koolitusi leiad www.kodulehekoolitused.ee või www.facebook.com/kodu-lehekoolitusedmerlis Jusupov

Allikas: Töötajate ja tööotsijate palgauuring, sügis 2012.

Tõlketeenusehind alates

10 € lehekülg