KOHVIlÄHKeRKOHVIlÄHKeRKärdla linna leht Talv 2008

Linnapea mõtted aastavahetuse eel

K ärdla areneb ja muutub ajas nii, nagu muutuvad olud meie ümber. Meie arengut

mõjutavad näiteks Läänemeri, klii-masoojenemine ja maailmamajan-dus. Riigisiseselt mõjutavad meid seadusandlus ja eelarvepoliitika, piirkondlikult Hiiumaa looduslik keskkond ja naabervallad ning lo-kaalselt meie linna elukeskkond.

Selles muutuvas maailmas ole-me teinud otsuseid eksistentsi kü-simustes – normaalse toimimise ja arengu küsimustes. Nendest otsus-test on tulenenud meie isekorral-dusvõime.

Kas me oleme saanud sellega hakkama? Kas me oleme suutnud mõjutada protsesse elu- ja sotsiaal-valdkonnas, majanduses, tehnilises ja looduslikus keskkonnas?

Need on küsimused, mis tekivad alati aastavahetuse lähenedes.

Linna võib kirjeldada ühtaegu töö, tarbimise, suhtluse, mängu, loovuse, põnevuse ja igavuse ko-hana. Seda kohta raamib üleüldine linnamiljöö, mida omakorda ilmes-tavad omapärased hooned, üritu-sed ja heakord või looduslähedane korratus.

Millisena on jäänud meelde 2008. aasta?Eelkõige kindlasti Kärdla linna 70 aasta juubeli ja Eesti Vabariigi 90. aastapäevana.

Linnamiljöö arengu seisukohalt on olnud olulised mitmed objektid: valmis said Kärdlat läbiva riigimaa-nteelõigu ehitustööd; avati kaks lin-narahvale olulist kaubanduskes-kust: Tormi Konsum ja Hiiumaa Selver; Hiiumaa Haigla sai korra-liku helikopteriplatsi ning alusta-ti haigla hoone juurdeehitusega; uuendati perearstikeskust; avati autoülevaatuspunkt Vabaduse tä-naval; ettevõte M ja P Nurst ehitas tehasele laienduse; ühisgümnaa-

siumi teabemaja valmimisega said läbi koolihoonete ehitused; puuete-ga laste- ja noortekeskus sai uued siseruumid; alustati veevärgi ehitu-se teise etapiga ning puhta ja ilusa ilme on saanud paljud eramajad.

Mööduva juubeliaasta on põne-vaks teinud linna elanikud. Sel-le kinnituseks väärivad meenuta-mist paljud olulised sündmused: Eesti Vabariigi 90 ja Kärdla linna 70 aasta juubelile pühendatud ak-tused; ridamisi foto- ja kunstinäi-tusi nii Kärdlas, Tallinnas Riigiko-gu saalis kui ka Tampere linnas; noortefoorumid „Ankur“ ja „Õnn elada maal“; suure menuga lavas-tatud muusikal „Oklahoma“; laste-festival; autoralli Kärdla tänavatel; emadepäeva aktus; suve alguse tä-histamine Ave juures; Hiiumaa lau-lu- ja tantsupäev Kärdla laululaval; jaanipäev; babtistikoguduste suve-päevad; kohvikutepäev; Palladium Cup ja Kärdla ratsupäev; rukkilille-mängud; Eesti koolispordiliidu su-vepäevad „Meri ja Päike“; valmis sai Kärdla raamat „Sisepeegeldus“ ja hulgaliselt teisi õnnestunud oma-vahelist suhtlust ja koostööd aren-davaid üritusi ning koosviibimisi.

Siinkohal tahan tänada eraldi Teid, kes Te olete palju vaeva näi-nud ja need olulised asjad meie-ni toonud: Hiiumaa Haigla peaarst dr Genaadi Aavik; Kärdla raamatu koostaja Toomas Kokovkin, kunst-nik Mae Kiviloo, teksti autor Vaa-po Vaher ja küljendaja Mart Mõ-niste; autoralli etapp Kärdlas, Enn

Remmelg; muusikal „Oklahoma“, Koit Randus ja Tiina Kaev; näitus-te korraldajad Ott Lambing ja Hel-gi Põllo; lastefestivali korraldaja Tuuli Tammla; kohvikute päev, Ere Naat ja Ly Kaups; suve alguse tä-histamise ja luuleõhtute korral-daja Ave Alavainu; Kärdla ratsu-päevade korraldaja Jaanus Berk-mann; mitmetel aktustel meeleolu-ka kava kokku pannud Timo Lige ja Kärdla kultuurimaja pere eesotsas Kairi Palliga.

T änan ka kõiki Teid, kes siin ülesmärkimata on jäänud lihtsalt seepärast, et selleks

tuleks kirja panna peaaegu kogu linna elanikeregister, alates kooli-õpilastest ja lõpetades aktiivsete eakatega.

Kui kõigele sellele hinnang anda, siis võime kindlalt öelda, et oleme üheskoos loonud meeleoluka ja are-neva linnamiljöö. See läheb väga hästi kokku Eesti Vabariigi juube-liaasta hüüdlausega: „Üheskoos ehitatud riik“ – või Kärdla linn.

Seda artiklit kirjutades varjuta-vad mind ka teistsugused tunded, ja kahjuks on need kurvad. Tulin just mahapõlenud laululava juu-rest... Sellised sündmused on suu-reks kurvastuseks kogu linnale ja tundub, nagu paljud pingutused oleksid olnud asjatud. Maailmama-janduse halvad mõjud ja sõnumid eelarvepoliitikast süvendavad olu-korra tõsidust veelgi.

Tean, et järgmine aasta saab ole-ma raske, kuid vaadates tagasi sel-lele lahkuvale aastale – rõõmule, mida olete suutnud anda ja entu-siasmile, millega on olukordi lahen-datud – olen kindel, et Kärdla linn tuleb raskustest välja just tänu Tei-le, austatud Kärdla linna rahvas.

Soovin Teile ilusat jõuluaega, rõõ-muküllast aastavahetust ning tegu-derohket ja edukat 2009. aastat.

ANTON KALJULA

Mittetulemiseks poleks põhjust! 5.–7. detsembril PÖFF taas Kärdlas

Jõulukingid ikkakodulinna laadalt

Paar nädalat tagasi kirju-tati Eesti Ekspressi terav-meelsuste leheküljel, et hiidlastel jälle meelehärmi kui palju – PÖFF sel aas-tal ka Kuressaares! Aga ei pole mitte! Milleks meile meelehärm, kui filmide ni-mekiri on niivõrd esmaklas-siline ning peale visuaal-se elamuse võib PÖFFi ajal Kärdla kultuurikeskuses ka meeldejääva maitseelamu-se osaliseks saada.

KinosaalisKokku näidatakse Kärdla kultuu-rikeskuses kaheksat filmi, sealhul-gas kaks filmi laste- ja noorteprog-rammist Just Film ja kuus PÖFFi põhiprogrammist. Esindatud on Saksamaa, Gruusia, Taani, Argen-tina, Hiina, Slovakkia, Iisraeli ja Is-landi kinokunst.

Festivali avafilm „Vikerkaare-tegija“ on üks esimestest taasise-seisvunud Gruusia pinnal filmitud täispikkadest mängufilmidest, kus astub üles terve rida Gruusia kino-tähti ning kõrvalrolli teeb eestlane Toomas Urb. Tähelepanelik kuula-ja võib filmis kuulda ka Arvo Pärdi muusikat.

Kärdlas linastub Argentina kaas-aegse kino ühe tähtsaima režissöö-ri Pablo Trapero 2008. aasta mängu-film „Lõvikoobas“, mille keskseteks teemadeks on vahemaa – nii selli-ne vahemaa, mida filmis tähistavad vanglamüürid, kui ka vahemaa kui teekond, mille inimene muutudes läbib – ning üksindus.

Esimest korda on võimalus Kärd-la PÖFFi ajal vaadata dokumen-taalfilmi – Slovakkia dokkpärl „Ar-mastus on pime“ räägib pimedate armastusest, mille kohta on filmi arvustanud Kaarel Kuurmaa kirju-tanud: „Selles filmis nähtud lugude järgi tundub, et läheduse vajadus pimeda inimese maailmas on veel palju kordi teravam ja olulisem kui nägijatel. Miljonimängu küsimus

võiks olla, et kui vanalt saab pime laps oma esimese jalutuskepi. Sui-sa zen-budistlikuna võib aga kõlada küsimus, et mida näevad pimedad pimekohtingul.“

Väljaspool kinosaaliSelle aasta teema Kärdlas on PÖFF/BÖFF: spetsiaalselt festivali ajaks avatakse Kärdla kultuurikes-kuse sammassaalis filmiklubi köök, mille menüüs on gurmeeroad Hiiu-maa rannaniitudel kasvanud liha-veisest (boeuf ehk böff). Filmiklu-bis saavad kokku suurepärane toit ja väärtfilmid ehk toidu- ja filmigur-maanlus.

Laupäeval, 6. detsembril viib tippkokk Ants Uustalu, kes on pal-judele tuntud ETV Hommikutele-visioonist, läbi BÖFFi meistriklassi ja õpetab kokandusehuvilisi valmis-tama lihaveisest roogi. Sama päeva õhtul enne filmi „Lõvikoobas“ kel-laviietee, kus tutvustatakse ja pa-kutakse hõrke jaapani teesorte.

Jätkub eelmistel aastatel menu-kaks saanud filmiklubi traditsioon – reede ja laupäeva õhtul toimuvad

diskussioonid. Festivali avaõhtul on jutuajamisel nimeks: „Maitsev film ja ilus söök”. Filmi- ja toidu-gurmaanluse üle filosofeerib kino-mees ja toidunautija Hardi Volmer. Laupäevase filmiklubi teemaks on Ladina-Ameerika kultuur ja ühis-kond, külalisteks Brasiilias elanud Tallinna ülikooli Brasiilia uurin-gute doktorant Mele Pesti ja Eesti Humanitaarinstituudi antropoloo-gia õppekava juht Argentinast pä-rit Lorenzo Cañás Bottos. Ladina-Ameerika diskussiooni kõrvale võib ampsata Ants Uustalu poolt valmis-tatud suupisted.

Kärdla PÖFFil teevad 5.detsemb-ril muusikat Pirjo Levandi ja Kristo Käo, kavas Argetina muusika. Lau-päeval astub üles ülimalt positiiv-se ja hoogsa muusikaga Tartu bänd Wrupk Urei.

Festivali korraldab MTÜ Arhipe-laag koostöös Kärdla linnaga. Fes-tivali toetavad Hiiumaa Omavalit-suste Liit, Kultuurkapital, Hasart-mängumaksu Nõukogu ja EASi Ko-haliku omaalgatuse programm.

J ärjekorras üheksanda käsitöö jõululaada ettevalmistused on täies hoos. 12. ja 13. detsemb-

ril kell 10.00 avab Kärdla kultuuri-keskus taas oma uksed kõigile laa-dakülalistele. Mõlemal päeval saab täistundidel näha ja kuulda taidlus-kollektiivide etteasteid. Kultuurika-va on sel aastal hästi kirev ja täis toredaid üllatusi, näiteks tantsulist vahepala pakuvad Pühalepa Lusti-lised ja muusikalist külakosti toob Meeli Lassi ansambel Amabile. Hiiu Pagar küpsetab spetsiaalselt laada jaoks maitsvaid laada- ja jõu-lusaiu, selle kõrvale pakuvad head kohvi Hiiu Piigad oma laadakohvi-kus. Isetegemise rõõmu pakuvad mitmed töötoad, kätt saab proovida näiteks klaasitöökojas. Reedel saab laadamelu nautida kella seitsme-ni õhtul, kuid laupäevased viima-sed ostud peavad olema sooritatud juba kella kolmeks – pärast mõnus koju sauna ostetu üle mõtisklema minna.

Kärdla linnapea

Käsitöökonkursile esitatud töid hinnatakse sel aastal koguni kol-mes kategoorias. Rahalised pree-miad ootavad huvitavaid hiiu tikan-diga tooteid, uusi Hiiumaa meeneid ja uusi kingitusi. Konkursitöid oota-me Kärdla kultuurikeskusesse töö-päeviti kella üheksast viieni. Sama-del aegadel saavad käsitöömeistrid teatada müügipinna soovist ning end jõululaadale registreerida. Võib tulla kohale, kuid võib helista-da ka telefonil 463 2192.

Tule laadale, võta sõbrad ja sugu-lased ka kaasa, sest koos on lahe jõulukraami osta, töötubades meisterdada ja kohvikus uudiseid vahetada!

Käsitöölaada toimkonna nimel

LIA ROSENBERGMTÜ Arhipelaag projektijuht

Nagu eelmistelgi aastatel on ka tänavu kõigile huvilistele avatud erinevad töötoad.Foto autor: Tuuli Tammla

Pole vaja kaugele minna –Tuuru aadress on Vabrikuväljak 1

Eakatel tegemist jätkub

Sünnipäevajutt, mis peaks kajõuluvanale meeldima

H iljuti tähistasime Kärdla Ühisgümnaasiumi 178. sün-nipäeva. Kool on oma pika

eluea jooksul olnud mitmes erine-vas majas – oma kümmekond maja Kärdlas võivad end pidada kooli-majaks. Koolil on olnud halvemaid ja paremaid aegu. Nii nagu ikka. Tänavust sünnipäeva tähistasime ajal, mis Kärdla kooli jaoks on kind-lasti heade hulgast.

Mis seda kinnitab?Esiteks: Meie kooli ruumid pole ku-nagi olnud nii ilusad ja nii heas kor-ras, kui nad praegu on. On tõsiselt tähelepanuvääriv, millise järjekind-lusega on kolm järjestikust linnavo-likogu pidanud kõige tähtsamaks kooli kordategemist, sõltumata sel-lest, millised erakonnad on valit-semise vastutust kandnud. Ja kõik valitsused eesotsas erinevate lin-napeadega on väga tähtsaks pida-nud kooli vajadusi. Direktorina on mul ikka väga uhke näidata oma maja külalistele – ja neid on viimas-tel aastatel olnud üsna palju – kõi-ke seda toredust, mida meie lapsed kasutada saavad. Kärdla linna ini-mesed võivad oma volitatud esin-dajate üle uhked olla. Vähemalt sel-les osas, mis kooli edendamist puu-dutab.

Teiseks: Ilus maja loob eeldused heaks tööks. Koolijuhi magistritöö järelmina kokkulepitud sihid 2010. aastani on olnud kooli tegevuse alu-seks alates 2004/2005 õppeaastast. Areng on toimunud paremuse suu-nas, õpilaste-õpetajate-lastevane-mate rahulolu kooliga on küsitlus-te põhjal järeldades aasta-aastalt

kasvanud. Toona püstitatud ees-märgid on osutunud meie koolile sobivaks. Selle kinnituseks on kaks koolis läbi viidud uuringut, mille tulemused sel aastal avalikkusse jõudsid.

K õigepealt osales meie kool Tallinna Ülikooli poolt 2006. aastal läbiviidud uuringus.

Uuringu tulemusena jagunevad Eestimaa koolid kolme rühma : 1) edukad – soojad – elujõulised (23%,); 2) keskmise edukusega – külmad – ellujääjad (52%); 3) vähe-edukad – soojad – heitunud (25%)

Kärdla Ühisgümnaasium kuulub loetelus toodud esimesse rühma.

Meie edukust kinnitas ka rah-vusvaheline PISA uuring, mille käi-gus korraldatud test näitas, et meie kooli õpilaste poolt omandatu tase on Eesti keskmisest tasemest kõr-gemal, Hiiumaa keskmist ületame nii matemaatikas kui ka lugemises.

J a veel – tulenevalt põhikoo-li- ja gümnaasiumiseadusest oli möödunud õppeaasta meie

kooli peeglisse vaatamisse aasta. Ametlikult nimetatakse seda sise-hindamiseks.

S ihtasutuse nõukogu on 2009. aastaks püstitanud Tuuru te-gevuseesmärgiks ettevõtluse

arengu toetamise Hiiu maakonnas, et hoida kõrgel ettevõtlusaktiivsust, suurendada ettevõtete koostöö-võimekust ja ekspordipotentsiaali. Eesmärk on parandada üleüldist ettevõtluskeskkonda, arendada eri-nevate ühenduste, organisatsiooni-de, ettevõtete ja kohalike omavalit-sustevahelist koostööd.

Sellest tulenevalt valmistatakse ette Hiiumaa tööstusklastri (töös-tusettevõtete koostöövõrgustik) arendamise strateegia ja tegevus-kava, sealhulgas koostatakse plas-titööstuse kompetentsikeskuse eeluuring. Uurimisobjektiks on ka Hiiumaa logistikakeskuse loomise võimalus ja rannikute majandami-se kompetentsikeskus, mis on suu-natud Hiiumaa traditsioonilistes valdkondades tegutsevate ettevõte-te arengu ja kasvu toetamisele. Ka-vandatavate tegevuste tulemuse-na peab paranema ettevõtete loo-dav lisandväärtus ning suurenema teadmistemahukus ja konkurentsi-võime.

Sihtasutus Tuuru planeerib tu-leval aastal ka mitmeid väikepro-jekte ettevõtete ja mittetulundus-ühenduste konkurentsivõime tu-gevdamiseks. Näideteks võiks olla ettevõtjate logistikamessi külasta-mine, naisettevõtjate õppereis Ah-venamaale, mittetulundusühen-duste koolitusprojektid nende kan-depinna ja sektoritevahelise koos-töö tugevdamiseks. Tuleval aastal avaneb hiidlastel võimalus taotle-

da vahendeid meie oma n-ö Leader programmist ehk siis MTÜ Hiidlas-te Koostöökogu hakkab ellu viima Hiiumaa integreeritud arengustra-teegiat 2013. aastani ja MTÜ Hiiu-kala koostab aasta jooksul kalan-duspiirkonna strateegia. Need kõik on meie saare tegusate inimeste arendamisvõimalused.

Tuuru konsultandid külastavad aasta jooksul kõiki omavalitsusi, et uurida, kuidas läheb arengukavade täitmine: kas kõik planeeritu läheb ootuspäraselt. Kas majanduslikult keerulisel ajal saaks lisa-abinõusid käiku lasta? Tuuru on kohustatud koostöös omavalitsustega koguma ja avalikustama oma veebis infor-matsiooni avaliku raha eest teosta-tavate projektide kohta.

J ärgmisel, 2009. aastal on jät-kuvalt prioriteediks paranda-da hiidlaste võimalusi osaleda

vabahariduslikel, täiend- ja ümber-koolitustel.

Tuuru osaleb Eesti Vabaharidus-liidu poolt koordineeritavas ja Eu-roopa Sotsiaalfondist rahastatud programmis „Täiskasvanute kooli-tus vabahariduslikes koolituskes-kustes 2008 – 2012”. Programmi toel pakutakse osalustasuta võõr-keelte algtasemete koolitusi (ingli-se, rootsi ja hispaania keel); arvuti-kasutamise põhioskusi, eraldi gru-pid on vanemaealistele töötavatele inimestele; reisijuhtide ja omakul-tuuri tutvustavaid koolitusi; käsi-tööoskusi arendavaid koolitusi. On kindel, et planeeritud koolitused toetavad töötavate inimeste konku-

Mõtisklusi vanast ja uuest ajastPaar aastat tagasi olin veel veendunud, et pärast üheksandat klas-si mind Hiiu saarel kooliajal liikumas ei näe. Oli kindel plaan ära min-na – ei teadnud, kuhu ja mida õppima, aga ära. Nüüd olen aga just vastupidi siin. Gümnaasium oli mu sihiks niikuinii ja haridus sõltub sellest, kui palju ise õpid. Kindlasti oleks kuskil mujal veidi huvita-vam. Vähemalt alguses. Ikkagi täiesti uus koht, kool ja inimesed, aga praegu tean, et ei tahagi muud. Siin Hiiumaal on mulle kõige täht-samad inimesed, Kärdla Ühisgümnaasiumiga olen rahul ja kodu on mulle suhteliselt lähedal, mis on samuti hea. Ma ju ei ela kodus. Elan Kärdlas õpilaskodus. Ka mul tuleb vahel koduigatsus peale, hooli-mata sellest, et ma ei ole kusagil kaugel-kaugel ära. Oma kodus on ju alati kõige parem.

Lõpetasin Lauka Põhikooli kiituskirjaga. Oli neid, kes ütlesid, et olen rumal, kui siia jään, et lasen võimalused käest. Ei ole tegelikult nii. Ma saan siin tegeleda sellega, millega tahan – muusikaga. Saan siin koolis edukalt keskhariduse omandada, kui ilusti püüan. Ma ei kahetse, et siia jäin. Õpetajad siin, KÜG-s, räägivad kogu aeg sellest, et kindlasti on raske harjuda veidi teistsuguse õppesüsteemiga. Ei ole ju enam nii nagu põhikoolis, et on neli veerandit ja aastahinded, vaid on tsükliõpe. Mind see muutus ei häiri. Me saame oma kokku-võtvad hinded erineval ajal, muud ei midagi. Põhimõtteliselt on kõik sama. Meilt lihtsalt oodatakse veel rohkem, sest oleme nüüd ju veel suuremad.

Kooli tulles oli kooliärevus sees küll, hoolimata sellest, et olin ikka oma Hiiumaal. Uus ju seegi koht, uued inimesed ja uued õpeta-jad. Algul oli isegi veidi raske harjuda, just uute inimestega, aga ma usun, et see on igal pool nii. Praeguseks on kõik juba tavaliseks saa-nud. Ma ei igatse Lauka kooli tagasi, ei mõtle, et tahaksin ikka veel seal õppida. Aga oma endisi klassikaaslasi igatsen küll. Nad on kõik mul südames. Kärdla kool on nüüd minu kool, aga minu inimesed on siiski need, kes olid minuga Laukal.

Kool väsitab. On alati väsitanud, ükskõik, kas siis siin või Lau-kal. Ja sellepärast tundub vahel, et aeg venib meeletult. Hakka-sin ükspäev mõtlema, et olen siin koolis juba peaaegu pool aas-tat käinud, mis tähendab 1/6 kogu ajast, mis mul siin käia on. Nii-pidi vaadates liigub aeg jällegi kiiresti. Pole enam kaugel see hetk, kui peab täiesti teistsugusesse ellu astuma. Ootan seda huviga.Arvan, et kellele meeldib Hiiumaal olla ja kes soovib siin keskhari-dust omandada, sellele sobib Kärdla Ühisgümnaasium suurepära-selt. Keskhariduse omandamiseks ei ole tarvis kodusaarelt lahkuda, siin on selleks piisavalt head võimalused.

Liisa Otsak

M eie armsas kodulinnas Kärdlas elab ja teeb oma igapäevaseid toimetusi

umbes 700 pensionäri. Kuigi nen-de hulgas on inimesi, kelle jalg ko-dulävelt enam kaugemale ei jõua, on valdav osa siiski tegusad inime-sed. Eakate hulgas on üksjagu neid, kes veel tööl käivad ja teisi aitavad. Hoopis rohkem aga neid, kes lin-na ühiskondlikus elus jõudumööda kaasa löövad. Kõige rohkem kohta-me eakaid aga tänavail ja kauplus-tes. On ju paljude kohus perele lõu-na- ja õhtusöök teha ning see lauale panna, kui teised pereliikmed töölt või koolist koju jõuavad.

Eakate huvitegevus on koondu-nud Kärdla päevakeskusse, kus te-gutsevad üheksa ringi või huvigrup-pi. Nende juhendajad, nagu Evald Teras, Laine Mägi, Anne Rajang, Elve Murro, Otto Mägi ja Heinrich Kõrv, on pensionäride endi hulgast. Kord kuus toimuvates infotundides käivad eakatele kordamööda kõne-lemas linnapea Anton Kaljula ja vo-likogu esimees Ivo Eesmaa.

Linna pensionäridele on korral-datud ka muid üritusi peale päeva-

Väljavõte kooli sisehindamise nõustaja, Riikliku Eksamikesku-se sisehindamise osakonna juha-taja Marika Pettai tagasiside aru-andest:

„Kool ei ole seadnud tulemustele konkreetseid mõõdetavaid eesmär-ke, arengustrateegia eesmärgid on seotud pigem mõtteviisis muutu-sega, milleks on rakendatud erine-vaid lähenemisviise ning mis lõpp-kokkuvõttes on andnud häid tule-musi. Esile tõstmist väärib see, et keskendutud on just kooli põhiprot-sessile, milleks on õpilase areng.“

S eega – et meil hästi läheb, ei ole vaid meie soovmõtlemi-ne. See lihtsalt ongi nii.

Olles seadnud pikaajalised sihid eelkõige arenguks soodsa keskkon-na loomisele, oleme koos sellega saavutanud ka korralikud õpitule-mused, peamised huvirühmad on kooliga rahul ning põhjust rõõmus-tada on meilgi, kes me päev päe-va kõrval oma tööd siin majas tee-me ja selle läbi iga päev midagi uut avastame. Nii maailmas enda üm-ber kui meie endi sees.

Ja lõpetuseks midagi päris isik-likku. Mina olen oma jõulukingi juba tuhandekordselt kätte saanud. Sest iga päev, mil mul on võimalus olla Kärdla Ühisgümnaasiumi direktor, on nagu kingitus. Kallis kingitus.

Tänan Teid selle eest!Kõiki: õpilasi, õpetajaid, Kärdlainimesi, poliitikuid, ametnikke –kõiki, kes kooli heale käekäigule kaasa on aidanud!

IVO EESMAA

Kärdla Ühisgümnaasiumi direktor

keskuses toimuva. Nii on sel aastal käidud ekskursioonidel Lääne- ja Viljandimaal ning Tallinna Botaani-kaaias. Igal kevadel, suvel ja sügisel korraldavad eakad ühe peo. Just on tulemas jõulupidu, kus vanaemade-le ja vanaisadele tulevad seekord esinema noorema rahva taidluskol-lektiivid. Jõulupidu toimub 16. det-sembril kultuurikeskuses.

Hiljaaegu pidas Hiiumaa pensio-näride ühenduse Kärdla organisat-sioon oma aruande- ja valimiskoos-olekut. Aruande tehtust esitas seni-ne pensionäride nõukogu esimees Agnessa Saar. Valiti uus 9-liikmeli-ne nõukogu, kuhu kuuluvad Mare Karavin, Anne Rajang, Milvi Ja-lakas, Ly Stomma, Urve Merendi, Elve Murro, Agnessa Saar, Lembit Sauer ja Leo Kaldma.

Kuna Agnessa Saar oli vahetult enne seda valitud Hiiumaa Pensio-näride Ühenduse nõukogu esime-heks, siis linnanõukogu etteotsa va-liti pensionäride noorema põlvkon-na esindaja Ly Stomma. Ja nii ongi õige.

ENDEL SAAR

Pensionäride aruandekoosolekut juhtisid Elve Murro (vasakult), Anne Rajang ja Agnessa Saar. Foto autor: Endel Saar

rentsis püsimist ja innustavad end täiendama.

Kommertskoolitusi (osalusta-su eest) pakutakse edasijõudnute-le võõrkeelte ja arvutioskuste alal; toiduhügieenikoolitusi, majandus-alaseid ja teisi koolitusi tulenevalt hetkevajadustest.

2009. aastal loodame alustada sotsiaalvaldkonna töötajate täiend-õppega ja toetada kultuuritöötaja-te täiendamist. Taotlus on esita-tud Kesk-Läänemere Interreg IV A programmi ja loodame, et saabub positiivne rahastamisotsus.

Töötute koolitusi pakutakse Töö-turuameti konkreetsel tellimusel ja hangetes osalemise kaudu. Aasta alguses ootame ettevõtete finants-juhte ja raamatupidajaid traditsioo-nilistele seminaridele. 15. jaanuaril toimub hiidlastele tuttava lektori, Tõnis Jakobi eestvedamisel semi-nar maksumuudatustest ja 9. veeb-ruaril Enn Isandaga aastaaruande koostamise seminar.

Armas linnarahvas ja koostöö-partnerid, soovime Teile kaunist aasta lõppu ja sisukaid kohtumisi uuel aastal!

AIVI TELVIKSA Tuuru juhataja

KÄRDLA NUKUTEATER 10Säravaid killukesi nukumüsteeriumist Kärdlas

Unistuste täitumist, mu kodulinn!On aeg, mil loodus vajub talveunne ja inimeste hinge poeb jõulu-ootus. See oli vist eelmisel sajandil, mil viimati jõuluvanale kirjuta-sin. Tegelikult meenub esmalt hoopis see, kuidas vanema õena akna alla lumele salaja päkapiku jälgi tegin, et näha venna siirast rõõmu – Näe! Päkapikud on olemas!

Me kõik vajame helesiniseid unistusi, mis kannavad meid hom-sesse päeva, ja usku soovide täitumisse. Keegi on kuskil öelnud, et unistamisel on tervendav mõju. See on inimkonna privileeg. Oleks meil siis ometi julgust seda rohkem kasutada.

Unistada saab ka meenutades minevikku. Sulen silmad. Jalutan mööda Kärdla vaikseid tänavaid ning naudin iga hetke. Sammud vii-vad mind otse mereranda, kohta, kus oli minu mängumaa. Meie kut-susime seda Tankisillaks, kus kõverate mändide all mängisime ora-vaid ja nõidasid. Nüüd jõudsin Röösna metsa. Sammaldunud kraa-vis, mis ei olnud suurest teest kaugel, pidasime klassiõega maha ühe vinge nukuetenduse vahtkummist loomadega. Kahju ainult, et hil-jem ema käest kõverate sukavarraste pärast tõreleda sain. Siis veel Lepakoppel, kuhu ikka ja jälle ära eksisime, et puuõõnte sisse pei-tu pugeda, kevadel ülaseid noppida ja hapusid jäneseoblikaid süüa. Peatun nüüd Nuutri jõe kaldal. Kadestasin ikka seda, kuidas mõnel veab, et elab nii lähedal liuväljale. Meil räägiti kodus ikka sellest, et merele minna on ohtlik. Kiusatus oli küll, kuid jäätunud laineharjade pärast ei saanud nagunii suurt hoogu sisse. Mõtterännak katkeb…

Minu kolmeaastane tütreke murrab parajasti saiakontsust tüki-kesi ja üritab neid partideni visata. Mõni jääb lumisele jõekaldale pi-dama. Väike tegelane on nõus edasi liikuma alles pärast seda, kui ta on veendunud, et iga part tükikese saab. Kuidas meiega on? Kas me märkame teist oma kõrval? Kas me tunneme lähedaste soove ja unistusi?

Mina ütlen alati uhkusega, et olen läbi ja lõhki pealinna tüdruk: tulen Kärdlast. Pärast kümmet aastat Tartu ja Tallinna elu olen taas jõudnud tagasi koju. Sinna, kust algavad minu unistused ja nüüd minu pisitütre omad.

Soovin ka Sulle unistuste täitumist, mu kodulinn!

Margit Kagadze

Iga nädal on Sind kultuurikeskuses liikumas näha.Mis Sulle seostub lausega „Aasta 2008 ja Kärdla kultuurikeskus“?

Nii, kui Lea Sibul-Poola Kärdlas-se elama tuli, hakkas tema nuk-kude ja etenduste juurde lapsi nagu magnetiga tõmbama. Vähe sellest, et ta ise teatrit tegi, nii et „silmist pritsib“ (nagu tõelisele sibulale kohane) – ta nakatas sel-le tahtmisega ka hulgaliselt lapsi, noori, isegi täiskasvanuid.

„No nii väikeses ja madalas majas on küll võimatu teatrit teha,“ üt-lesid mõnedki, kui Vabaduse tn 3 nn korstnamajja esimesed oma ruumid saime. Muidugi ei olnud see võimatu Lea puhul. Kõik toi-mis. Ja alati sai öelda, et saal oli publikut puupüsti täis.

Kord imestasid Viljandi ja Kehra nukuteatri esindajad siiralt, mis imenipiga suudab Lea Kärdla nukuteatrisse lavastama meeli-tada Jaan Urveti või Helle Laa-

si, dekoratsioone konstrueeri-ma-maalima Mart Aia, õppepäe-vi läbi viima Ferdinand Veikese. Vaat, see ongi tegelikult üks ime-värk, millega ainult Lea hakkama saab...

Suure entusiasmi ja pühendumi-sega on Lea ka ise käinud nuku-tegemise kursusi juhendamas mitmetel Hiiumaa lasteüritustel, aga ta on juhendanud näiteks ka Kuressaare lasteaednikke ja Tar-tu kunstikooli tudengeid. Lea on öelnud, et talle võib kas või öösel kell kolm helistada, kui kellelgi on nukuteatrit vaja.

Tavaline elupilt: Lea kütab kütab-koristab-sätib-parandab. Proovi-ajaks on kõik hakkamas.

Lea kihutab teatriasju ajades mööda Kärdlat nagu Kunksmoor. Ainult et luua asemel on tal jalgratas.

Suhtumine rahasse: midagi peab ju ka odav või hoopis ilma rahata olema. Laste pealt pole õige tee-nida, arvab Lea.

Imetlusväärne elupilt: uskuma-tu järjekindlusega toimuvad lau-päevased etendused, noorte nu-kunäitlejate koolitused, valmivad uute lavastuste nukud.

Lea eriline õnnehetk: kui hästi mängis täna Triin – pisarad tulid lausa silma! Või: mul oli täna to-hutu õnn leida uue lavastuse ku-ningannale just õiget tooni riide-tükk!

Loominguline elupilt: meisterdame öö läbi Leaga suuri torbiknukke, et järgmisel hommikul Tallinna vanalinnapäevadel rongkäigus osaleda.

M ille poolest on meie teatrile erilised aastad 1999, 2001, 2003, 2005, 2007? Need on

ju SUURE SIRMIKU aastad! Jah, Kärdla nukufestivalid on nüüd juba üle Eesti tuntud traditsiooniks saa-nud – need toimuvad üle aasta sü-giseti.

Ja igal kevadel on Kärdla nuku-teater esinenud rahvusvahelisel nukufestivalil, mida korraldab Vil-jandi nukuteater.

Kärdla nukuteatrit on kutsutud ka raja taha: Soome (4 korda), Nor-rasse, Rootsi, Gotlandile, Saksa-maale.

Aastate jooksul on kogunenud kuupmeetrite viisi lavadekoratsioo-ne ja mitmesuguseid rekvisiite. Oli ülev hetk, kui Kärdla Linnavalitsus võimaldas Leal oma teatrinukku-de eksponeerimiseks Kõrgessaare mnt 2 eraldi ruumid avada.

Sirvides meie nukuteatri külalis-raamatu lehekülgi, tulevad meelde liigutavad etendused Beslani laste-le, Tuglase Seltsile Soomest, Koht-la-Järve keelelaagri õpilastele, mit-metele välismaistele suvekülaliste-le.

2008. aasta novembris täitub kümme aastat MTÜ Kärdla Nu-kuteater loomisest. Tegelikult tegi Lea nukuteatrit juba ka eelnevad viis aastat Kärdla lasteraamatuko-gu juures.

Üldiselt on ju nii, et kui ütled Kärdla nukuteater, siis mõtled Lead. Kui kuuled nime Lea Sibul, siis mõtled Kärdla nukuteatrit.

Viimasel ajal on aga Piret Põllu oma nn poistebrigaadiga (tõsi, paar tublit piigat on ikka ka) ilma tege-ma hakanud. See annab lootust, et meie teatril on tulevikku. Elagu Kärdla Nukuteater! Hurraa!

Killukesed pani kirja

KERSTI OJASALU,Lea kaasteeline Kärdla nukuteatrisMARI – Kultuurikeskuse noorte

näiteringi juhendaja: „Minul oli tegu niinimetatud „esi-

meste erilistega“, kellega sai osa-letud kooliteatrite mõõduvõtmisel. Agne võitis vabariiklikul riigifesti-valil ühe näitlejapreemiatest. See innustas ja innustab ka praegu nii mind kui ka uusi näitlejahakatisi. Mina ise – pärast sellist koostege-mist ja -olemist, üksteise tundma-õppimist erinevates olukordades, läheks Kerli, Kersti, Agne ja Antiga koos luurele küll!“

DAIMAR, ERIK, KRISTJAN – tegi-jad õpetaja Arvo Risti kaberingis:

„Kabeturniirid on need, mis meeldivad. Erik käis kabevõistlus-tel Paides, seal läks normaalselt. Kristjan on koguni Tallinnas võist-lemas käinud.“

ELISABETH, KRISLIN, MAARJA – tantsutüdrukud Tiina tantsijate suurest hulgast:

„Koolitants ja Tiina tantsukont-sert olid kõige vägevamad. Kooli-tantsuga pääsesime Tallinnasse. Tiina on lõbus ja tore ja ei pahanda ja küsib meie arvamust ka.“

MATTIAS – rahvatantsupoiss, kes tantsib Kristiina käe all laste rah-vatantsurühmas:

„Rahvatants on täitsa tore. Tun-nid on kaks korda nädalas. Aga kul-tuurimajas käime kooliürituste pä-rast ka. Ma ei tea, miks koolipeod alati siin on. Oli printsi ja print-sessi valimine, kus ma osalesin ja playbox’is sain publiku eripreemia. Mõlemal korral oli tantsuoskusest kasu.“

TAANIEL – laulu- ja tantsupoiss: „Õpetaja Kristiina rahvatantsu-

ga käisime „Kohvilähkri lustipeol“. Õpetaja Rita juures laulan juba kol-mandat aastat. Miks? Sest mulle lihtsalt meeldib. Kevadel oli laulu-võistlus ka, kus ma sain oma vanu-segrupis edasi terve Hiiumaa võist-lusele. Minu suured õed laulavad Rita lastekooris siin kultuurikesku-ses, vend Taavet tantsib ka rahva-tantsurühmas.“

ANETT, JARELI – tantsijad Lembe tantsutrupist Grand:

„Meil oli palju esinemisi, oli koo-litants, kus pääsesime Salmesse (Kultuurikeskus Tallinnas). Kooli-tantsu pärast harjutame praegugi. Lembe on ka tore ja tants viib paha tuju ära.“

MAIMO – osaleb eakate aeroobi-kas ja naiskooris „Heliko“:

„Võimlemas käin Lia juures, sest mul hakkas kodus kiigatoolist kah-ju, inimene peab ju liikuma. Ja lii-kumine mulle meeldib. Laulan ka ja olen eluaeg laulnud, juba siis, kui suur segakoor oli. Nüüd pole mehi enam laulmas. Midagi pole teha. Koos Aunega saab laulda ikka, ol-gugi et ainult naiskooris.“

AGNES-ISABELLE, INGEL-ANN, KATARIINA, JOHANNA, KRISTINA, JAANIKA – pisikesed maalikunst-nikud õpetaja Aadi kunstiringis:

„Meile meeldib joonistada ja siin on hästi rahulik. Aadi on ka tore. Siin on huvitav ja saab nalja, ai-nult poisid karjuvad natuke palju. Siin on sellepärast ka hea, et kodus saab paber otsa. Me käisime Soe-ras ka joonistamas.“

TIINA – tantsuõpetaja: „Meelde tuleb kindlasti „Oklaho-

ma“, mida ma aitasin Koit Randu-sel lavastada. Täiskasvanud näit-lejad käivad jälle koos, saab näha, mida nad tänavu plaanivad. Suurte Tibi Tiina Tantsutüdrukutega käisi-me Belgias Eestimaad esindamas. See oli meie esimene välisreis ja meile suureks auks ning tunnustu-seks.“

MILVI, LEA – naisvõimlejad: „Meile meeldib siin Helle-Mare

juures võimlemas käia. Tantsima me ometi ei hakka, aga siin, kaks korda nädalas, lihtsalt meeldib käia.“

KAISA – neidude rahvatantsurüh-mast „Hiiu Piigad“:

„Suvel käisime Soomes rahva-tantsufestivalil. See oli väga tore. Tantsimas käime, sest proovis saa-me jälle kokku ja lõbus on koos tant-sida. Õpetaja Kristiina on ka hästi tore, hea õpetaja, oskab meile kõik selgeks õpetada.“

AADI – tantsumees segarahva-tantsurühmast „Taidelaid“:

„Käin tantsuringis Helle-Mare õpetusi kuulamas. See proovis ole-mine on üks pingete maandamise koht, kus igapäevamured saab nur-ka visata ja ise teise maailma su-kelduda. Tantsurõõm on see, mis mind siin hoiab. Suvel käisime Ser-bias kultuurifestivalil. Näitasime eesti rahvatantsu rahvusvahelise-le seltskonnale. Terve aasta oleme juba ka järgmise aasta tantsu- ja laulupeo tantse lihvinud.“

KAIRIT – line-tantsu harrastaja: „Line-tantsus käin Tiina juures,

sest on hea koos midagi teha. See seltskond hingab ühes rütmis ja on lihtsalt mõnus.“

HELI – rahvatantsija naisrühmast „Kohvilähkrid“:

„Kultuurikeskusega seostuvad eelkõige tantsuproovid. Koos tant-sinud oleme juba palju aastaid ja, nagu ikka, Kultuurikeskuse rühma-na osaleme linna üritustel: jaanitu-li, „Kohvilähkri lustipidu“ ja nõn-da edasi. Tänavu esindasime Ees-timaad ja sealhulgas Kärdla linna Serbias rahvusvahelisel festivalil. Koos segarühmaga ja pillitüdruku-tega hoidsime oma meelest Hiiu-maa kultuurilatti (rehavart) kõrgel. Praegu aga nühime tantsusamme järgmise aasta suure peo jaoks. Meie õpetaja Helle-Mare on üks peo üldjuhte ja eks ta meie tantsija-te abiga oma tööd saabki teha.“

KERLI – noor maalikunstnik: „Osalen Oti maaliateljee töös.

See on tore ja mulle meeldib maa-lida. Ja eks Ott õpetab ja juhendab ka. Sel aastal oli meil maalilaager Kõpus, seal RMK majas, ja loodu-ses sai maalida. Meie pildid on tä-navu käinud ka Soomes näitusel. Peale selle on Hiiumaal mitmel näi-tusel meie maalijate pilte üleval ol-nud.“

AINO – tantsutädi „Kohvitantade“ hulgast:

„Käin siin majas, sest tahan end kehaliselt liigutada, tantsimine on minu hobi olnud lapsepõlvest saa-dik. „Kohvitantad“ käisid tänavu kevadel Lätis rahvusvahelisel see-nioritantsufestivalil. Oli vahva ja ta-haks veel minna. Kultuurimajas ta-han ikka käia, teisiti pole mõeldav-gi. Ille on meie juhendaja ja oleme õnnelikud, et ta meil olemas on.“

Väljavõtted Kärdla nukuteatri külalisteraamatust. Fotol: Lea Sibul-Poola

Muuseumiaasta tuules

Raamatukogu areneb koos lugejagaL astele on aasta viimane kuu,

jõulukuu, kõige põnevam ja ootusrikkam, just sel ajal

hakkavad liikuma jõuluvana väike-sed abilised – päkapikud. Raamatu-kogus on jõulukuu ikka olnud kui-dagi eriline. Eks me kõik hakka jõu-luvana tulekuks valmistuma ja uusi salme otsima, et neid siis lastelegi soovitada. Kuid see on ka aeg, mil mõtted kipuvad vägisi mööduvale aastale ja kordaminekutele.

Mida uut tõi raamatukogule 2008. aasta?

Kõigepealt tuleb meelde serveri vahetus. Tänu uuele serverile oli või-malus raamatukogu elektroonilisse programmi lisada RIKSWEBi luge-jamoodul, tänu millele on raamatu-

ta on meil planeeritud kalevivabri-ku juubelile. 30. aprillil on esimene suurem vabrikupäev. Juuni alguses korraldame tegevusnädala, mille teema on „Lapsed ja kalevivabrik“. Tahame uuendada ka kalevivabri-ku püsiekspositsiooni ja teha lisaks mitu selle teemaga seotud näitust. 16. juulil on Hiiu Folgi raames muu-seumis taas pärimustuba. 18. juu-lil toimub kalevivabriku ja käsitöö teemapäev. Näitame kalevivabriku vaipasid ja Kadri Kuusk tutvustab samast ainesest inspireeritud loo-mingut. Tema tööde näituse avame juba juunis. Detsembris loodame avada näituse kirikukelladest ning teise näituse tikanditest Hiiumaal. Neile lisaks pakume pedagoogili-si programme tikanditest ja kella-dest. Mõtleme uuesti kokku kutsu-

K Ä R D L AKULTUURIKESKUSE poolaasta kava

5. – 7. detsember 2008 PÖFF

10. detsember 2008 Tiina ja Kristiina tantsu-laste jõulukontsert

12. –13.detsemberTalvine käsitöölaat

1. jaanuar 2009Aastavahetuse pidu

23. jaanuar 2009Tantsuansambli Sõleke ja Tiina tantsustuudio etendus “Mari ja Tiina”

6. veebruar 2009Maakondlik koolitantsuvoor

17. – 19. aprill 2009Ülevabariigiline Kooliteater 2009 keskastme riigifestival

30. aprill 2009Isetegijate kevadkontsert

Vaata ka: www.rookopli.ee

Reede, 5.1212:00 Leroy*19:00 Vikerkaaretegija

Laupäev, 6.1215:00 Diskoussid*18:00 Lõvikoobas22:00 Usaldades armastust

Pühapäev, 7.1217:00 Armastus on pime19:00 Sidrunipuu21:30 Valgete ööde pulmad

* Just Film, laste- ja noorte-programm

kogu lugejatel võimalus koduar-vutis vaadata oma laenutusi, soovi korral pikendada laenutustähtaega ja reserveerida teda huvitav raa-mat. RIKSWEBi abil saab teha ot-singuid raamatukogu fondis olevast kirjandusest, saada lühiülevaade raamatutest ja vabadest eksemp-laridest. Samuti näeb infot ajakirja-de ja ajalehtede kohta. Valides me-nüüst „uudiskirjandus“, saab vaa-data kogus olevat uudiskirjanduse loetelu. Andmebaasi sisenemiseks tarvilikku parooli ja juhiseid, kuidas seda teha, saab raamatukogust.

Teine uuendus on see, et nüüd saavad raamatukogu lugejad raa-matuid laenutada lisaks lugejapile-tile ka ID-kaardiga.

Lugemissaalis on endiselt või-malus tutvuda nii üldsusele vähem tuttavate, kui ka aastatega lemmi-kuteks saanud ajakirjadega. Alates augustist on võimalus laenutada ka muusika CD-plaate ja videofilme eesti filmiklassikast ning National Geographic’u loodusfilme.

R aamatukogu lugejad on sel aastal kohtunud huvitava-te kirjanikega: Heiki Vile-

pi, Erik Tohvri (Hans-Erik Laan-salu), Viiu Härm-Rummo, Paul-Ee-rik Rummo, Esta Aksli, Kaido Lii-va, Peeter Sauteri, Maarja Kangro, Leelo Tungla, Jaan Pehkiga. Külas on käinud kirjanduse referent Mai-re Liivamets ja araabia maade ha-ridus- ja kultuurielu on tutvustanud Kattri Ezzoubi.

Huvitavaid sündmusi on aset leidnud veelgi ning kindlasti on neid oodata ka tuleval aastal, hoid-ke meie tegemistel ja ka kodulehel (www.kardla.lib.ee) silma peal, et oleksite oma raamatukogu pakuta-vaga kursis.

Detsember on raamatukogus vii-visevaba kuu. Tooge julgesti tähtaja ületanud raamatud veel selle aasta sees tagasi – hea võimalus minna uude aastasse ilma võlatundeta!

Rõõmsaid lumiseid jõule ja head uut algavat aastat soovib Kärdla Linnaraamatukogu kollektiiv!

MARIKA VÕSAMAAKärdla Linnraamatukogu juhatajaAve Alavainu ja Leelo Tungal

13. novembril 2008

P ole ammu muuseumis käi-nud? Ah, et igav ja mõttetu koht? Piletiraha küsivad kah,

ei tea, mille eest... Selline lausete kombinatsioon on vahest enami-ke inimeste peadest läbi käinud, ka muuseumitöötajate endi omadest.Muuseum ei ole lihtsalt üks laohoo-ne, kus sees veidike väärtuslikumad asjad kui ehitusmaterjal või pudu-

kaubad. Muuseum ei saa olla staa-tiline, ajas muutumatu. Muuseum ei või olla ükskõikne oma publiku vajaduste suhtes. Muuseum ei või mööda minna tänapäevast. Ja nüüd võib igaüks veel omalt poolt lauseid juurde mõelda ning neid minna va-bal hetkel ja viisakas vormis Hiiu-maa muuseumi peavarahoidjale Helgi Põllole ütlema, sest just tema on tulevase aasta ehk muuseumi-aasta koordinaator Lääne-, Saare-, Pärnu- ja Hiiumaal.

V ahetult enne muuseumiaas-ta esimesele konverentsi-le „Muutuv muuseum“ põ-

rutamist jagas Helgi Põllo ka Koh-vilähkri lugejatega, mis järgmisel aastal Hiiumaa Pikas Majas toimu-ma hakkab: „Terve järgmine aas-

da n-ö rahvakultuuri õpiringi, kus tegeleme mitmete rahvariide ja pä-rimuse teemadega.“

J a nüüd mõelge, mis konkreet-selt teid huvitaks, pange see kas või postkaardile või e-mai-

li kirja ning saatke Helgile – sest ega muuseum saa ju ilma publiku-ta edasi kimada! 2009. aasta on ma-jandusraskuste- ja muuseumiaasta käsikäes, anname oma parima, et muuseum ikka püsima jääks ning ei juhtuks see, mis juhtus näiteks raamatukogudega mõnes USA osa-riigis – need suleti, et riigieelarvet muuks otstarbeks kasutada... Kas saaks üldse midagi jaburamat juh-tuda?

KRISTEL ALGVERETallinna ülikooli antropoloogiatudeng

Aasta 2009 on Eestis kuulutatud muu-seumiaastaks. Aasta eesmärgiks on pöö-rata tähelepanu meid ümbritsevale kul-tuuripärandile läbi muuseumide vaate-nurga: tutvustada Eesti ligi 250 muuseumi tegevust, nendes tehtavat tööd kultuuri-pärandi säilitamisel, hoidmisel ja tutvus-tamisel, samuti tuua nähtavale muuseu-mides oma igapäevast tööd tegevad ini-mesed, väärtustada enam kui 200 aasta jooksul tehtut. Muuseumiaasta on oma tegevustes nooruslik, jõuline, positiivne ja tulevikku suunatud, samas elutark ja ko-gemustele toetuv; mõeldud on nii suur-tele kui väikestele, nii omadele kui võõ-rastele.

ANTON PÄRNMuuseumiaasta 2009 toimkonna esimees

Helgi Põllo. Foto autor: Tuuli Tammla

Foto

: Mar

ika

Võs

amaa

Toimetaja: Kristel AlgvereKorrektor: Ann MetslangKujundaja: Krista SaarePäise kujundaja: Valdek Alber

KÄRDLA PÖFFi PROGRAMMlisaks fi lmidele!

Reede, 5. detsember

21 : 00 – 24 : 00 Avatud PÖFF/BÖFF fi lmiklubi köök – menüüs boeuf-gurmeeroad Hiiumaa rannaniitudel kasvanud li-haveisest. Köögis toimetab kokk Heli Hahndorf

21 : 00 Filmiklubi jutuõhtu “Maitsev fi lm ja ilus söök”. Filmi- ja toidugurmaanluse üle fi losofeerib kinomees jatoidunautija Hardi Volmer.

22 : 30 Pirjo Levandi (laul) ja Kristo Käo (kitarr)tundelise argentiina muusika kavaga

Laupäev, 6. detsember

12 : 00 BÖFFi meistriklass* tippkokk Ants Uustalu juhendamisel. Meistriklassis valmivad tartarsteek ehk böff, loomaliha-carpaccio ja härjaribi.

Osavõtutasu: 150 kr. Eelregistreerimine kuni 4. detsembrini: lia@arhipelaag.ee, tel 520 7457

17 : 00 – 01 : 00 Avatud PÖFF/BÖFF fi lmiklubi köök. Laual Ants Uustalu valitud palad.

17 : 00 Kellaviietee fi lmiklubis. Filmilainele häälestumine hõrgu jaapani tee abil.

20 : 00 Filmiklubi jutuõhtu “Argentina fookuses”. Argentinast ja Ladina-Ameerika kultuurist räägivad Argentina antropoloogiaprofessor Lorenzo Cañás Bottos (Tallinna Ülikool) ja Brasiilia uuringute doktorant Mele Pesti (Tallinna Ülikool).

24 : 00 Rõõmsat muusikat mängib Wrupk Urei (Tartu)

Piletiinfo:

Just Film 25 krooni Põhiprogramm 35 krooniPass 195 krooni EMT Topeltpluss sooduspilet,ainult EMT Topeltpluss kupongiga 25 krooni

Piletid müügil Kärdla kultuurikeskuses E – R 9 – 17Tel 463 2192

* Kõik peale BÖFFi meistriklassi, mis toimub Kärdla Ühisgümnaasiumi õppeköögis, leiab aset Kärdla Kultuurikeskuses

Talv 2008

Detsember1.–5. kooli kaunistamise

võistlus17. algklasside jõulupidu

18. vanema astme jõulupidu19. jõulukontsert kirikus 10.00

19. õpilaste jõulukontsertkultuurikeskuses 19.00

Veebruartalveprintsi ja -printsessi

valimine13. sõbrapäeva roosikuller

17. teatrietendus algklassidele20. teatrietendus algklassidele23. vabariigi aastapäeva aktus

20. stiilipäevSINI-MUST-VALGE23.–27. projektinädal

Märts06. naistepäeva üllatus

13. emakeele päev

Aprill12. abiturientide pidulik

vastuvõtt, tutipäev

Mailinna koristamine

11. emadepäeva kontsert9. klasside autopesu,

parimate õpilaste ja sportlaste vastuvõtt

Juuni3. kooliaasta lõpuaktus

19. põhikooli lõpuaktus 17.0020. gümnaasiumi lõpuaktus

17.00

KärdlaÜhisgümnaasium

koolielumelukoolielumelu