Õpitrepp talv 2010

  • View
    231

  • Download
    11

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Ajakiri täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest

Text of Õpitrepp talv 2010

  • AjAkiri tiskAsvAnute ppimisest jA petAmisest Talv 2010

    opitrepp

    AAstA ppijA egon erkmAnnnipernaadist iseppija ammutab nd teadmisi kahes krgkoolis korraga

    piiri tAhA linde vAAtlemArahvusvaheline piring annab vimaluse huvialaga sgavuti minna

    e-sAjAnd rohkem kui 9000 kursust kasutab e-pet krvuti tavappega

  • Tiskasvanud ppija ndala avaritus Plvamaal Moostes

    TN-i avaritusel kuulutati vlja tnavused tunnustatud. Pildil vasakult: Egon Erkmann, Heinar Einla, Mall Kpp, haridus- ja teadusminister Tnis Lukas, Jaanus Jrva, Andrus Saare, Elvira Sidorova ja Agor Tettermann. Vaata ka lk 1119.

    Plva folklooriansambli Kokirjas naised, neiud ja lapsed.

    Mooste vallavanem lo Needo muutub kassi tarkuseteri kuulates mtlikuks.

    Snades on vgi: klalistele nidati ehedat folkloori.

    Mooste folgikotta oli kogunenud ligi 400 inimest.

    Laval kpsetatud karaskit said kik mekkida.

    Folklooriprofessor lo Valk kuulab thelepanelikult maakassi Kata ja linnakassi Lisette nuandeid.

    Fotod: ETKA Andras

  • Sisukord

    Toimetaja: Agne Narusk, tel 680 4511, e-post: agne.narusk@epl.eeAjakirja koostas: Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond, Narva mnt 13, 10151 Tallinn Esikaane foto: Terje LeppVljaandja: ETKA Andras koosts haridus- ja teadusministeeriumiga EL struktuurifondi Euroopa Sotsiaalfondi programmi Tiskasvanuhariduse populariseerimine raamesAjakirja saamiseks palume prduda: tel 621 1671, e-post: andras@andras.ee Veebiversiooni loe ja kommenteeri: www.andras.ee/opitrepp

    pitrepi jrgmine number ilmub 15. mrtsil 2011

    Poisid kivad lasteaias hes keeleringis, tdrukud kahes. Poisse enamasti thtpeva puhul lavale dek-lameerima ei stita (erand kinnitab reeglit). Phikoo-list langeb siiani poisse vlja rohkem kui tdrukuid, gmnaasiumiklassides on viimaseid alati rohkem, likoolis enamasti samuti.

    Noored krgharidusega naised ei taha maale ela-ma minna, sest sealt ei leia vrilist vastassoost te-gelast, kellega sobivusel pere luua. petajana tta-val neidisel pole aga pealinnaski lootust ringkonnast abikaasat leida.

    Eestis on naised aktiivsemad ppijad kui mehed, nitab statistika. Eelmisel aastal osales elukestvas ppes mehi 7,6 protsenti, naiste osalusprotsent oli 13,3. Kusjuures, aasta varasema ajaga vrreldes oli meeste osalus pea protsendi vrra tusnud.

    Phjuseid, miks see kik nii on, kiakse vlja mit-meid. Meeste vajadus peret toita, naistekeskne koo-liharidus jt. (nagu naistel oleks teisti). Aga vibolla on asi selles, et aktiivsed naised ei mrka mehi, kes seletamise asemel tegutsevad? See riukalik mte tikkus phe siis, kui lugesin selle aasta tunnustatute nimekirja. Teatavasti valitakse igal aastal oktoob-ris, siis, kui toimub tiskasvanud ppija ndal, vlja need, keda ppijate, koolitajate ning nende toetajate seast esile tsta.

    Mehed! Kik laureaadid olid sel aastal mehed. Ka aasta koolitussbralikuma omavalitsuse tiitli sai vald, kus vallavanemaks mees. ksnes pihimulis-te organisatsioonide esindajatena psesid esiritta naised. Kes tles, et mehed ei osale kiges selles, mis seostub snaga ppimine? Lugege nende meeste lugusid. Neil on, millest rkida.

    Agne Narusk

    Kes tles, et mehed ei pi?

    Toimetajalt

    Pevakorras lk 47 pirndamise phited said kaante vahele Tipptegijad rgivad noortele ettevtlusest Narvas kivad lapsed likoolis Euroopa Liidu kodanikud tunnevad oma igusi Idee: jtad kooli pooleli, maksad seni pitu kinni Terve Eesti pakub avatud koolitusi he lausega Teema: ttu vajab ettevtluse vallas phjalikku koolitust

    Tkoolitus lk 8 Tandjad hindavad ttaja valmisolekut ppida, lejnus jvad tagasihoidlikuks

    Vimalus lk 910 Enesetiendus Euroopas on lihtsamast lihtsam

    Tunnustus lk 1119 Kige thtsam on ppija. Tema lugu lkkab liikuma ka teised Aasta ppija: edukat vikeettevtjat tabas kirglik pituhin Aasta koolitaja eripreemia: pilt snnib inimese peas, mitte kaameras Aasta ppija eripreemia: Iraagi missioon sundis elu uuesti alustama Aasta koolitaja: sdemed lendavad keevitades ja koolitades Aasta koolitussbralikum organisatsioon: Vastse-Kuuste naised tegid koolitusteks oma klubi Aasta koolitussbralikum omavalitsus: Siin ei helistata koolikella, kuid tunnid toimuvad siiski

    21. sajand lk 2021 E-pe see on tiesti tavaline tnapevane pe

    Aeg maha lk 2223 Enda vajadustest lhtumine aitab lbiplemisest hoiduda

    Statistika lk 23 Tiskasvanuharidus arvudes

    Seda ja teist lk 2425 Lugeja kiri: veel kord ppija ravikindlustusest Tkoolitus: ksimused, mida tintervjuul ei tohi esitada Uurimus: enne otsuse langetamist on mistlik magada Nuanne: telefonikne, mis aega ei raiska

    Tiskasvanud ppija ndal pildis lk 26 ja sisekaaned

  • 4 Pevakorras

    he lausega: Haapsalu kutsehariduskes-kuses lpetas esimene lend roo-katuste valmistajaid, kellel on olemas nii vajalikud teadmised kui ka kogemused, et majale see kena katus peale panna.

    Tarbijaveeb www.minuraha.ee on sobiv koht selleks, et end tarbijana harida: lihtsate elulis-te nidete ja nuannete abil on vlja toodud see, millele peaks teenust valides thelepanu p-rama.

    Loomakaitse selts on valmis igas vanuses lastele pakkuma koolitust lemmiklooma pidamise ja httasattunu abistamise tee-madel, kui petajad-lapsevane-mad selleks soovi avaldavad, on kirjas www.loomakaitse.ee

    Enam kui 70 sotsiaalvaldkon-nas tegutseva MT esindajad osalevad kmne kuu pikkuses koolituste sarjas, et saada tead-misi meediaga suhtlemiseks, sotsiaalkampaaniate korralda-miseks, projektitaotluste esita-misest ning vimalikest rahas-tamisallikatest.

    Noor teenindaja 2010 kon-kursil oktoobri lpus hinnati esi-koha vriliseks Kairi Normak Haapsalu kutsehariduskesku-sest, parim noorkokk 2010 on sama kooli pilane Krestina un.

    India firma iDuple kavatseb luua odava tahvelarvuti, mis on meldud ksnes internetis ki-miseks, mistagi oleks tahvli korralikuks tks vaja pidevat internetihendust.

    Novembrist ilmub Eestis ajakiri Imeline Teadus, see on Phjamaade autoriteetseim il-lustreeritud populaarteaduslik ajakiri teemavalikuga paleon-toloogiast kosmoselendudeni, meditsiinilistest lbimurretest uusimate keskkonnauuringuteni (vt. www.imelineteadus.ee).

    Kord kuus astub videoloengus gmnaa-siumipilaste ette oma ala tipptegija, et rkida ettevtlusega seotud teema-del avaloengu Ettevtluse roll Eestis septembri alguses pidasid niteks ma-jandus- ja kommunikatsiooniminister Ju-han Parts (pildil) ning majandusteadlane Andres Arrak.

    hiskond vajab aktiivseid ja ettevtlik-ke noori, kellest viksid saada meie hom-sed mblivabrikandid, IT-rimehed, riski-kapitalistid jne. Keskkooliaastad on parim aeg, millal ettevtlusega lhemalt tutvust teha viks, tles Juhan Parts.

    Ministeerium, Eesti Kaubandus-Tstuskoda, EAS ja Junior Achievement mtlesid heskoos interneti teel edasta-tavate loengute sarja vlja selleks, et pak-kuda vaheldust tavaprasesse koolitundi ja tuua ettevtluse tipptegijad keskkooli-pilastele lhemale. Eelkige on loengud

    Tipptegijad rgivad noortele ettevtlusest

    meldud just neile gmnasistidele, kes valikainena oma ppekavasse majandus- ja ettevtlusppe on lisanud. Loengud toimuvad iga kuu teise ndala teisipeval, detsembrikuu teema on Kuidas saada et-tevtjaks?

    Loenguid jlgida ja hiljem kuulata saab interneti aadressil: www.mkm.ee/videod/

    ppimine vlismaal kogub populaar-sust ning pilased prduvad ha enam karjrispetsialistide poole pirn-net puudutavate ksimustega. SA Innove karjriteenuste arenduskeskus andis vlja metoodilise materjali pirnde va-ralaegas, et toetada karjrispetsialiste nustamises ja info andmises.

    pirnde varalaegas juhatab kasuta-ja sammhaaval lbi kikidest info vahen-damise ja nustamisprotsessi etappidest. Ksitletakse nii pirndele eelnevat, selleaegset kui ka jrgnevat nustamist. Metoodiline materjal saadetakse igas maakonnas asuvate teavitamis- ja nus-tamiskeskuste karjrispetsialistidele. Kigile huvilistele on trkise elektrooniline versioon kttesaadav portaalis Rajaleidja: www.rajaleidja.ee/varalaegas.

    pirnne on ppimise eesmrgil hest riigist teise siirdumine, kusjuures ppimi-ne ei pea tingimata toimuma koolipingis ega kindla ppekava alusel. Karjritee-nuste arenduskeskuse poolt 2010. aasta

    pirndamise phited said kaante vahele

    alguses lbi viidud uuringus hindasid enam kui pooled karjrispetsialistid sihtrhma huvi pirnde vastu ha kasvavaks. pi- ja trnde temaatikaga peab vajalikuks olla kursis 91% uuringus osalenutest.

    Foto: Rauno Volmar

    Foto: Arno Mikkor

  • 5

    Terve Eesti SA korraldab aeg-ajalt ka avatud koolitusi, mis thendab, et osa-leda vib tasuta igaks. Kaks suurt teemat on HI-viirus ja aids ning laste seksuaalsus. Et koolitused on rmiselt populaarsed, tuleb end aegsasti kodulehel registreeri-da. Sel neljapeval, 18. novembril toimub Tallinnas koolitus teemal Lapse areng tiskasvanute maailmas, seda, kas veel kohti on (ning muudki vajalikku), saab uu-rida interneti aadressil: http://terve-ees-ti.ee/koolitused/koolituste-teemad/ vi ksida telefonil 664 5076.

    Kui tudengid lhevad likoolist ra, kuna neile makstakse ettevtetes krget palka, teeme siis hariduse poo-lelijtmise tasuliseks, tles infoteh-noloogia ja telekommunikatsiooni liidu president Taavi Kotka. Selle abil saaks vhendada nende lipilaste hulka, kes jtavad krgkoolis pingud pooleli, phjendas Kotka konverentsil Visioo-nist lahendusteni esinedes, kirjutas ripev.

    Narvas alustas kuu aja eest oma nel-jandat hooaega lastelikool, ava-loengu pidas akadeemik ja lastelikooli patroon Ene Ergma. Sgissemestril on plaanis viis loengut Narvas ja neli loengut Tallinnas, kevadel jtkuvad loengud Nar-vas ning jutakse ka Tartu laste juurde. Marju Lauristin, Birute Klaas ja Maaja Vadi on vaid mned nimed auvrsete loengu-pidajate seast, kes laste ette astuvad.

    Eesti esimene lastelikool asutati Tar-tu likooli Narva kolledi juurde kolm aas-tat tagasi, likoo