Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, 3 kuud 2014

Rahandusministeerium23.04.2014

• 2014. aasta esimese kolme kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 1,84 mld eurot ehk 22,9% plaanitust. – Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 12,2% rohkem. – Maksulaekumised kasvasid 9,8% võrra 1,54 mld euroni– Mittemaksuliste tulusid laekus 311 mln eurot ehk 22,4%

eelarvest.

• Märtsi lõpuks tehti riigieelarvest kulusid kokku 1,89 miljardit eurot ehk 23,2% plaanitust.– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 12,2% rohkem.– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 511 mln eurot, tööjõu- ja

majandamiskuludeks 290 mln eurot ja investeeringuteks 59 mln eurot.

• Valitsussektori eelarvepositsioon oli veebruari lõpuks 97,8 mln euroga (0,5% SKPst) puudujäägis. – Aasta varem oli samal ajal puudujääk 138,2 mln eurot.

Lühikokkuvõte

MAJANDUSÜLEVAADE

• Geopoliitiline kriis on aeglustanud majandususalduse kasvu ELis, Eestis majandususaldus veebruaris ja märtsis kergelt langes;

• Eestis indlustunne ehituses ja teeninduses märtsis paranes ning tööstuses ja tarbijatel halvenes;

• Palgatulu kiire kasv jätkub Maksuameti andmetel eelmise aasta teise poolega samas tempost (8%);

• Jaemüügi kasvutempo veebruaris aeglustus (reaalkasv 4%);

• Inflatsioon alanes märtsis 0,2%ni elektri odavnemise ning langevate impordihindade tõttu; euroalal alanes inflatsioon 0,5%ni;

• Kaupade ekspordi ja impordi langus pidurdus veebruaris 4%ni.

Lühikokkuvõte

5 9 5 9 5 9 5 9 5 9 5 9 5 960

70

80

90

100

110

120

EL27

Eesti

Läti

Leedu

Majandususalduse tõus on ELis peatunud

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

-80

-60

-40

-20

0

20

40

Tööstus

Teenindus

Tarbijad

Kaubandus

Ehitus

Geopoliitiline olukord pärsib kindlustunnet

COM

3 kuu keskmine

2003

II

III

IV

2004

II

III

IV

2005

II

III

IV

2006

II

III

IV

2007

II

III

IV

2008

II

III

IV

2009

II

III

IV

2010

II

III

IV

2011

II

III

IV

2012

II

III

IV

2013

II

III

IV

2014*

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

-60

-45

-30

-15

0

15

30

45

60

SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeksTöötleva tööstuse toodanguindeks EhitusmahuindeksKaupade eksport

Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

200472005720067200772008720097201072011720127201372014-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

Palgatulu 3kk (ps)

Hõive 3kk

Palk 3kk

Hõive kasv püsib 0,7% ja palga kasv 7,3% juures

MTA

% v.e.a. 3kk

Palgatulu ja jaemüügi kasvud lähenevad

SA, MTA

% v.e.a., 3 kuu keskmine

200472005720067200772008720097201072011720127201372014

-30

-20

-10

0

10

20

30

Jaemüük (nominaalne)

EMTA palgatulu

20036 11 4 9 2 7 12 5 10 3 820086 11 4 9 2 7 12 5 10 3 820136 11-50

0

50

100

150

200

250

Liising

Tarbimislaenud

Eluasemelaenud

Eraisikute laenujääk jaanuaris vähenesMln € v.e.p. 3k keskmine

EP

Elektrituru avanemise mõju taandumine alandas inflatsiooni

2009

02030405060708091011122010

02030405060708091011122011

02030405060708091011122012

02030405060708091011122013

02030405060708091011122014

0203

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

Ülejäänud Transport (sh kütus)

Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas

Toit THI

%

Kaupade ekspordi langus pidurdus veebruaris 4%ni

2010

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

2011

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

2012

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

2013

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

2014

02

-15

0

15

30

45

60

75

90

Kaupade eksport kokku

Eksport ilma min kütusteta

Tööstustoodangu ekspordiindeks

3 kk, %

RIIGIEELARVE TULUD

Kolme kuuga laekus tulusid 1,8 miljardit eurot (22,9% eelarvest) Laekumine kasvas 12,2% v.e.a

2012 2013 20140

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

1,800

2,000

0.0%

5.0%

10.0%

15.0%

20.0%

25.0%

1,062.3 1,162.3 1,253.2

232.6242.1

289.1459.5 232.6

311.8

24.3%

21.9%22.9%

maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)

mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem skaala)

Maksulaekumised kasvasid 9,8% võrraEelarve 2014

(tuhat EUR)3 kuud 2014 (tuhat EUR)

3 kuudv.e.a.

Eelarve 2014 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 625 147 1 542 365 9,8% 23,3%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 1 253 248 7,8% 22,9%

Füüsilise isiku tulumaks 331 150 19 014 38,4% 5,7%

Juriidilise isiku tulumaks 325 870 81 975 10,7% 25,2%

Sotsiaalmaks 2 245 740 545 025 8,2% 24,3%

Raskeveokimaks 4 200 1 027 4,4% 24,5%

Käibemaks 1 672 900 402 592 7,0% 24,1%

Aktsiisid kokku 836 850 190 510 5,4% 22,8%

Alkoholiaktsiis 225 000 50 112 6,9% 22,3%

Tubakaaktsiis 175 400 38 228 14,4% 21,8%

Kütuseaktsiis 402 000 92 597 2,4% 23,0%

Pakendiaktsiis 250 34 -49,2% 13,4%

Elektriaktsiis 34 200 9 540 -3,6% 27,9%

Hasartmängumaks 22 000 5 879 7,7% 26,7%

Tollimaks 28 700 7 225 -2,6% 25,2%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 289 093 19,4% 25,0%

Töötuskindlustusmakse 177 705 42 164 -6,3% 23,7%

Kogumispensionimakse 137 800 25 661 20,2% 18,6%

KOV tulumaks 783 232 193 898 10,5% 24,8%

Maamaks 59 000 27 371 - 46,4%

Mittemaksulisi tulusid laekus märtsis 41,9 mln € (3% eelarvest). Kolme kuuga on laekunud 311,8 mln € ehk 22,4%

eelarves kavandatust, mida on 34% enam kui möödunud aastal.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

50

100

150

200

250

300

350

81,8

188,1

41,9

Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt Varade müük

Finantstulud Muud 2013 laekumine 2012 laekumine

mln EUR

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kuludeks kasutati 3 kuuga 23,2% plaanitust

• 2014. aasta kolme esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest kuludeks 1,89 miljardit eurot ehk 12,2% enam kui aasta varem.

Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2013-2014

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 21,7%

• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati kolme esimese kuuga kokku ligi 290 mln eurot ehk 24,1% eelarvest (mullu 258 mln ja 2012.aastal 226 mln eurot).

• Kasv võrreldes sama perioodiga 2013. aastal tuleneb Kaitseministeeriumi valitsemisalast, kelle kulud kokku on tõusnud 13 mln. Samuti on kulude kasv seotud Sotsiaalministeeriumi metoodilise muudatusega. Ilma nimetatud mõjudeta oleks kasv 7,6 mln ehk 3%.

• Tööjõukuludeks kasutati kolme kuuga ligi 160 mln eurot ehk 24% eelarvest

• Majandamiskulusid tehti aga ligi 130 mln eurot ehk 19% plaanitust.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

140,000,000

160,000,000

86,521,104100,615,294 97,042,033

0 0 0 0 0 0 0 0 0

Tegevuskulude võrdlus kuude lõikes, 2012-2014

2014 2012 2013

Peamised sotsiaalkulud (3. kuu) I

3 kuud (mln eur) Märts (mln eur) Plaanitust

Ravikindlustus 216,4 71,1 24,1%Pensionikulu 362,8 120,6 23,9%Peretoetused 25,2 8,4 24,3%Vanemahüvitis 40,4 13,5 23,6%Puuetega inimeste igakuulised toetused 14,4 4,9 24,1%

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

0

50,000,000

100,000,000

150,000,000

200,000,000

250,000,000

300,000,000

350,000,000

400,000,000 Periood: 2009-2014. a märts

2009 2010 2011 2012 2013 2014

Peamised sotsiaalkulud (3. kuu) II

3 kuud (mln eur) Märts (mln eur) Plaanitust

Erijuhtude sotsiaalmaks 20,4 7,1 23,7%

Töötutoetus 2,5 0,9 24,6%

II sammas 79,3 27,4 20,4%

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas0

10,000,000

20,000,000

30,000,000

40,000,000

50,000,000

60,000,000

70,000,000

80,000,000

90,000,000Periood: 2009-2014. a märts

2009 2010 2011 2012 2013 2014

Investeeringud

Esimeses kvartalis suunati investeeringutesse 75 mln eurot, 8 % eelarvest.

Mõnevõrra on aktiviseerunud riigiasutuste investeerimistegevus. Investeeringutoetuste arvel on investeeringud jäänud eelmise kuu tasemele.

Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on investeeringute tegemise tempo selgelt aeglasem välisvahendite investeeringutesse suunamise arvel. Üldjuhul on tagasihoidlik aasta algus ootuspärane, suuremad väljamaksed toimuvad tavapäraselt aasta teisel poolel.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2013 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95

2014 31 23 22 0 0 0 0 0 0 0 0 0

% kogumahust 2013 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14%

% kogumahust 2014 4% 3% 3% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0%

5152535455565758595

1%

3%

5%

7%

9%

11%

13%

15%

22

53

41 39 40 43

6167

79 75 78

95

3123 22

3%

8%

6% 6% 6%6%

9%10%

11% 11%11%

14%

4%3% 3%

Välistoetuste väljamaksed oli märtsis protsentuaalselt suurimad

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas (2014. aasta riigieelarve täitmine)

* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

HTM KKM PÕM MKM SiM (re-

gionaal)

SiM (julge-olek)

SOM ülejäänud kokku*

0

50,000,000

100,000,000

150,000,000

200,000,000

250,000,000

300,000,000

0

5

10

15

20

25

30

148,823,735.0157,034,964.0250,930,678.0200,054,011.066,157,112.019,363,011.0

44,531,435.0

12,271,134.0

20,229,077.025,836,608.3

67,301,192.7

40,685,434.7

11,688,770.34,376,993.15,725,111.42,934,507.8

13.6

16.5

26.8

20.3

17.7

22.6

12.9

23.9

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

31.03.2014 seisuga on protsentuaalselt enam kasutatud maaelu ja kalanduse välistoetused

(2014. aasta riigieelarve täitmine)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõlluma-janduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi0

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

0

10

20

30

40

50

60

591,727,506.0

138,515,203.0112,415,475.0

36,051,848.016,224,940.0 4,231,108.0

99,501,175.166,727,459.4

466,995.0 9,470,720.0 1,390,383.0 1,220,963.0

16.8

48.2

0.4

26.3

8.6

28.9

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 19,9% aastaks planeeritust

• Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti seisuga 31.03.14 19,9% protsenti plaanitust ehk 178,8 miljonit eurot. Seda on 8,4 miljolit eurot rohkem kui aasta varem, mis peamiselt tuleneb MAKi (kasv 5,0 miloni eurot) ja muude välistoetuste (kasv 6,8 miljoni eurot) väljamaksete arvelt.

• Struktuuritoetuste 2007-2013 arvel on seisuga 31.03.14 tehtud väljamakseid 99,5 miljonit eurot, ehk 19,8% planeeritust (2013. aastal –107,2 miljonit eurot).

• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) on välja makstud 66,7 miljonit eurot, ehk 52,3% planeeritust (2013. aastal – 60,0 miljonit eurot). PÕM prognoosib MAKi eelarve üetaitmine.

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (0,4%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 miljoni eurot).

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 1,4 miljonit eurot ehk 8,6% planeeritust. Tagasihoidliku kasutamise põhjuseks on see et projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.

• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 1,2 miljonit eurot, ehk 28,9% planeeritust.

• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 2,7 miljonit eurot, ehk 21,6% planneritust.

Välistoetuste kasutamine programmperioodil

Struktuuritoetused.• Vaadates programmperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste kasutamist

tervikuna, on 31.03.14 seisuga projekte heaks kiidetud 97,4% ja väljamakseid tehtud 79,4% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (3,4 miljardit eurost).

• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime 2014. aasta 31. jaanuari seisuga Euroopa Komisjoni poolt Eestile teostatud struktuuritoetuste väljamaksete tempolt teisel kohal (70,65%), eespool on Portugal (71,17%) ja meile järgneb Soome (68,20%).

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused.• Maaelu arengukava 2007-2013 toetuste kasutamise osas, on märtsikuu lõpu

seisuga projekte heaks kiidetud 105,1% ja väljamakseid tehtud 90,9% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (723,7 miljonit eurot). Heaks kiidetud projektide maht ületab perioodiks määratud vahendid, mis on seotud vabanevate vahendite kasutamisega ning uueks perioodiks ületulevate kohustustega.

• Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 (EFF) rakenduskava toetuste kasutamisel vastavalt 102,4% ja 63,0% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 miljonit eurot). Heaks kiidetud projektide maht ületab perioodiks määratud vahendid seoses vabanevate vahendite kasutamise võimalusega.

Välistoetuste kasutamine programmperioodil

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009-2014). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 11,9% perioodiks määratud vahenditest (45 miljoni euro) . Tagasihoidlikud väljamaksed on ootuspäärane olukord, kuna taotlusvoorud on küll valdavalt läbi viidud, aga projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.

Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007-2012). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 65,8% perioodiks määratud vahenditest (ca 28 miljoni euro).

Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007-2013). Projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid tehtud 61,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (50,7 miljoni eurost).

Haigekassa

Haigekassa 2 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 11,9 mln eurot. Tulusid on laekunud 138,2 mln eurot ehk 15,3% aasta eelarvest. Kulusid on tehtud 152 mln eurot ehk 16,8% aasta eelarvest.

Tulude maht on võrreldes 2013. aasta sama perioodiga suurenenud 10,1 mln eurot ehk 7,9% ning kulud on kasvanud 13,5 mln eurot ehk 9,8%.

Tervishoiuteenuste kulud olid veebruari lõpu seisuga 110,7 mln eurot ehk 16,7% eelarvest, sealhulgas eriarstiabi kulu 88,9 mln, üldarstiabi 13,6 mln, õendusabi 3,8 mln, hambaravi 3,5 mln ja haiguste ennetamise kulud 0,9 mln eurot.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

-30,000,000

-20,000,000

-10,000,000

0

10,000,000

20,000,000

2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Töötukassa

• 2014. aasta kahe kuu tekkepõhine ülejääk on 9,2 mln eurot ehk 16,8% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2014.a tulem 2,9 mln eurot (45,4%) suurem.

• Käeoleva aasta kahe kuu tulud on 33,5 mln eurot ehk 16,6% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 1,8 mln eurot (5,5%) suurem.

Kuised tulemid 2011-2014

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 0

2,000,000

4,000,000

6,000,000

8,000,000

10,000,000

12,000,000

14,000,000

16,000,000

0

2,000,000

4,000,000

6,000,000

8,000,000

10,000,000

12,000,000

2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht ulatus märtsi lõpuks 1,4 miljardi euroni

• 2014. aasta märtsi lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,4 mld eurot.

Sellest likviidsusreservis oli 1,03 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36 miljardit eurot.

• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht vähenenud 25 mln eurot ehk 1,8%.

Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012 - 2014

• 2014. aasta veebruari lõpus oli valitsussektori eelarve puudujäägis 97,8 miljonit eurot (0,5% SKPst).

• Sealjuures oli keskvalitsus puudujäägis 95,7 miljoni euroga ja sotsiaalkindlustusfondid 0,6 miljoni euroga, kohalike omavalitsuste puudujääk ulatus aga 1,5 miljoni euroni.