INTERVJUU: KARIN TÕUGU. LK 7Kinnisvaraturg areneb mõõdukalt kasvavas tempos. lk 2Notari nõuanne: pärimisest ja võlgadest. lk 3Uhke kinnisvaraeksperiment: unistamenõukaaegse pumbamaja põnevaks linnavillaks. lk 7

3. APRILL 2013

TEEMALEHT

lk 2

2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 3. ApRiLL 2013

Eesti kinnisvaraturg areneb mõõdukalt kasvavas tempos Eesti Kinnisvarafirmade Liidu aseesimees

TURUKOMMENTAAR. Viimase kahe aasta vältel on kinnisvaraturul olnud näha elavnemist. Ostjaskond on hästi vastu võtnud kuni 25 korteriga väikekorterelamuid.

Elukondliku kinnisvara käi-bed on hoogu kogunud – 2012 oli aktiivne aasta. Elukondliku arendustegevuse poolelt on ost-jaskond hästi vastu võtnud ku-ni 25 korteriga väikekorterela-muid – suuremaid elukondlikke projekte on alustatud üksikuid. Arvata on, et osa suuremahuli-si arendusi stardib tänavu.

Järelturul on hästi müü-nud arhitektuuriliselt, vormilt ja teostuselt väärtuslik kinnis-vara, mida on heaperemeheli-kult hoitud. Siin on olnud ka mõõdukas hinnatõus ja arvata võib, et see jätkub.

Majade rahulik turgEhitusmaterjalide ja -tööde vii-maste aastate pidev hinnatõus toob uusarenduste turule sa-muti hinnatõusu, sest arendus-tegevus muul viisil jätkusuut-lik pole. Kindlasti tuleb märki-da, et turu oluline elavnemine on toimunud Tallinnas, teistes piirkondades on nn uus algus olnud küllaltki raske tulema.

Tagasi vaadates on näha, et soodsaim aeg kinnisvara-ostuks oli 2009. aasta teine ja 2010. aasta esimene pool – sealt edasi on olnud väike, kuid pi-dev hinnatõus.

Eraisikute laenumahud on pöördunud kasvule. Praegusel

krediidivõtjal on põhjust rõõ-mu tunda madala euribori üle, kuid kaugemas perspektiivis ei tasuks arvata, et see nii jääbki. Ka keskmise palga ja keskmise ruutmeetrihinna suhet võrrel-des on jätkuvalt sobiv aeg ko-du ostmiseks.

Enamik Tallinna korteritega seotud tehinguid tehakse hin-navahemikus 800–2000 eurot m2 kohta. Hinna kõrgemas ot-sas on enamasti tegu süda- ja kesklinnakorterite ning uuskor-terelamutega. Madalamast ot-sast leiame nn mägede turu.

Vahemikus 1300–1700 eu-rot m2 toimuvad tehingud järel-müügis oleva varaga, mis asub enamasti kesklinnas ja kesklin-na äärealadel, mitte mägedel. Üle kahe tuhande euro m2 koh-ta on tehingute arv juba märk-sa tagasihoidlikum.

Turul oli 2012. aasta teisel poolel näha trendi, kus üürikor-terite nõudluse tekkimisel kas-vasid jõudsalt ka hinnad. Kasv on nüüdseks peatunud ja koha-ti üürihinnad alanenud.

Noorte puhul on vähene-nud kinnisvara omamise soov ja võimalus. Kiiresti elukoha muutmist nõuda võivad plaanid töökoha ja asukohariigi osas ei anna kinnisvara ostuks kind-lust.

Majade ja maade turg ei ole veel aktiivsust üles näidanud.

ri näol) on teinud jõulise hüp-pe. Siit võib lihtsustatult te-ha järelduse: kuna raha kulub enam igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, jääb vaba ra-ha aina vähemaks – teatavas-ti pole palgatõus suuri hüppeid teinud.

Energiasäästust on saanud teema igapäevaelus. On hea mõelda, et kui suudaks kinnis-vara üldkulude pealt rohkem kokku hoida, suureneks ka os-tuvõime.

Kui eluaseme üldkulud oleksid energiasäästlikumad, tekiks võimalus osta sellevõrra hinnalisemat kinnisvara. Aina enam käib jutt A-klassi ja ma-dalenergiamajade arendamise ning ehitamise teemadel. Esi-mesi selliseid tooteid on turul juba ka pakkuda.

Panusta kinnisvarassePankades on endiselt suurtes summades hoiuseid, mis oota-vad võimalust investeeringu-teks, sest intress hoiustelt on äärmiselt madal. Taaskord või-malus mõelda oma säästude paigutamisest kinnisvarasse, et need teenima panna.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti nn uus kinnisvaraturg areneb ja toimib praeguses ma-jandusolukorras edasi mõõdu-kalt kasvavas tempos. Möödu-nud paaril aastal on eelkõige te-gevuste aktiivsuse kasvu olnud näha Tallinnas.

Varasemaid aegu meenu-tades peaks 6–8 kuuga laiene-ma aktiivsem tegevus ka mu-jale Eestisse. Vaatame, kas ka seekord nii läheb.

Võib arvata, et kevadel algab ka siin vilkam tegevus. Palju-de järelmüügis olevate ja viima-se 5–10 aasta jooksul ehitatud majade hinnad on uue ehitami-sest soodsamad. Lisaks saab jä-relmüügimajade puhul enamas-ti kaasa palju kodutehnikat ja mööblit. Eramukruntide turg on veel tagasihoidlik.

Turuvedurit veab TallinnÄrikinnisvaras on viimaste aas-tate trendiks rahavoo-objekti-de ost. Praegu on ostusoovi-jaid rohkem kui pakutavat va-ra. Siinkohal on tähtsaim pa-kutava vara asukoht, heakord ja olemasolevate üürilepingu-te tingimused. Ostjateks on nii kodu- kui ka välismaised inves-torid.

Tuleb tunnistada, et teenin-duse/vahenduse vallas pole vii-mased 10–15 aastat suuri muu-datusi toonud. Maaklerite ta-se on paranenud, kuid teenus-te põhjalikku arendust pole nä-ha olnud.

Arenema peaks hakkama kompleksteenuste pakkumine, kus klient saaks kinnisvarabü-roost pelgalt kinnisvara vahen-dusteenusest enamat. Lähiaas-tad peaksid tooma muutusi.

Vaadates majanduses ja ini-meste elus toimuvat laiemalt, tuleb tunnistada, et elukalli-duse tõus (igapäevaste esma-tarbekaupade, kütuse ja elekt-Teemalehe toimetaja: Rain Uusen

rain.uusen@postimees.ee; tel 666 2194Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188Tartu: Mari-Liis Aasmäe, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395Ehitusreklaam ja kuulutused:Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391

Kujundaja/küljendaja: Andres Didrik

Kui eluaseme üldkulud oleksid energiasäästlikumad, tekiks võimalus osta sellevõrra hinnalisemat kinnisvara.

Turu oluline elavnemine on toimunud Tallinnas, teistes

piirkondades on nn uus algus olnud küllaltki raske tulema.

Kinnisvaratehingud

Ost-müük (märts 2013)

Harju maakond 1154 (+8)* tehingutsh Tallinna linn 795 (-2)* tehingutHiiu maakond 37 (+3)* tehingutIda-Viru maakond 242 (-5)* tehingutJõgeva maakond 99 (+9)* tehingutJärva maakond 82 (+20)* tehingutLääne maakond 84 (+13)* tehingutLääne-Viru maakond 136 (+28)* tehingutPõlva maakond 68 (+7)* tehingutPärnu maakond 160 (-2)* tehingutRapla maakond 79 (0)* tehingutSaare maakond 122 (-214)* tehingutTartu maakond 286 (+17)* tehingutValga maakond 73 (+19)* tehingutViljandi maakond 87 (-1)* tehingutVõru maakond 62 (-31)* tehingut

KOKKU 2771 (-129)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2012. aasta sama perioodiga

: -

Müügipakkumiste arv / korterid

Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokkuCity24 1481 5028 11 600Soov.ee 609 1428 5045Kv.ee 1468 4300 11 842

Müügipakkumiste arv / majad

Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokkuCity24 1494 659 5635Soov.ee 600 249 2914Kv.ee 1879 558 7083

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + TallinnAndmed seisuga 1. aprill 2013 kell 9.40

11 protsenti uuringus osalenud 800 inimesest plaanib lähema 2–3 aasta jooksul osta kinnisvara. Loe ka uudist lk 4.

Eesti Kinnisvarafirmade

SÜNDINUD!

TÄHT ON

/ FI U väärtus 0 17 W/W m2K

su gda

de

bn

adSÜNDINUD!

TÄHT O

SÜNDI

TÄHT ON

LAMMI KIVIMAJA Ehitus lihtne kui Lego kokkupanek

Küsi lisainfot: tel 641 5444, 509 2616, 503 4533 • www.mendali.ee

M1 / FI – U-väärtus 0,17 W/m2K, tipptootel juba 0,11 W/m2K; heliisolatsioon 51 dBA(Rw)

LAMMI KIVIMAJAD – see on 50aastane kogemus. Ainulaadne plokiservade teemantlihv tagab veatu ja täpse ploki ühilduvuse koos ideaalse sise- ja välispinnaga, mis on kohe pärast paigaldust valmis viimistluseks. Lammi plokkide tehniline lahendus välistab ehituslikud vead ega lase kunagi tekkida külmasildasid. Patenteeritud avade tegemise süsteem lubab teha kohapeal samadest plokkidest avade ületusi pikkusega kuni 5 meetrit. Lammi tagab parima sisekliima, mis vastab klassile M1, heli isolatsiooni ja tule-ohutuse, kuna Lammi süsteem loob betoonpinna nii sise- kui ka välisseinas. Valides Lammi, ehitate te Põhjamaade parima võimaliku lahendusega.

na i

mmi

as. e

PARIM mis VÕIMALIK

postimees, 3. ApRiLL 2013 kinnisvara ja ehitus || 3

Kui pärida on vaid võlad ...PÄRIMINE. Kiri notarilt, mis toob teate kellegi maise tee lõppemisest, ei tee alati kirja saajast miljunääri, nagu Jaan Tätte laulus – rikkaks saamise asemel võivad oodata hoopis kohustused ja võlad.

Pärandi vastuvõtmisega lähe-vad pärijale üle kõik päranda-ja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemu-selt on lahutamatult seotud pä-randaja isikuga või mis seadu-sest tulenevalt ei saa ühelt isi-kult teisele üle minna (ettevõt-te juhatuse liikme positsioon, töölepingujärgsed töötaja ko-hustused, pärandaja kui kasu-tusvaldaja õigused jms).

Pärijal ei ole võimalik päri-miseks valida vaid teatud konk-reetseid esemeid pärandvara hulgast ega omandada õigusi il-ma kohustuste üleminekuta. Nii näiteks selleks, et omandada pä-rijana eluasemelaenuga ostetud kinnisvara, millega seotud lae-nukohustused ei ole täidetud, läheb pärijale üle ka eluaseme-laenuleping koos sellest tulene-va laenumaksete tegemise ko-hustusega.

Pärijast saab pärandaja ase-mel kohustuse võlgnik. Päri-ja võlgneb ja vastutab. Päritud kohustused ja võlad tuleb hal-vemal juhul tasuda oma vara ar-vel, paremal juhul saab võlgade eest vastutada vaid pärandva-raga ning pärija kanda jäävad üksnes pärandi vormistamise-ga seotud kulud.

Kohustuste täitmineÜldpõhimõttena vastutab päri-ja pärandvaral lasuvate kohus-tuste eest piiramatult ehk nii pärandvaraga (esemed, mille omandas pärimise teel) kui ka

isikliku varaga ehk selle vara-ga, mis pärijale pärandi saami-sel kuulus, kui ka varaga, mille pärija edaspidi omandab (töö-tasud, tulud ettevõtlusest, kin-gitud esemed jm).

Vastutust pärandil lasuvate kohustuste eest võib aga piira-ta pärandi ulatuseni (hoida n-ö kaks varamassi lahus, välista-da pärija isiklik vara vastutu-sest pärandaja kohustuste eest). Selleks näeb kehtiva pärimissea-duse § 130 lg 3 ette, et pärija ei pea täitma pärandaja kohustu-si oma vara arvelt, kui pärija on pärimismenetluse käigus nõud-nud pärandvara inventuuri tege-mist ning pärast seda on täit-nud kohustused seaduses sä-testatud korras, välja on kuulu-tatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppe-nud pankrotti välja kuulutama-ta, raugemise tõttu.

Pärandvara inventuuri tege-mine tähendab pärandisse kuu-luvate õiguste ja kohustuste väl-jaselgitamist ning pärandvara nimekirja koostamist kohtutäi-turi poolt. Inventuuri läbiviimi-se nõue tuleb esitada pärimisas-ja menetlevale notarile.

Tähtis on siinjuures, et in-ventuuri läbiviimise nõue oleks esitatud õigeaegselt – seda saab esitada pärandi vastuvõtmisel, enne pärandi vastuvõtmist ning kolme kuu jooksul pärast seda, kui pärija sai teada või oleks pidanud teada saama asjaolu-dest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa päranda-

tud varaesemete üleandmise ko-hustused.

Kui pärija täidab kohustused muus järjekorras või eelistab ko-hustuse täitmisel üht võlausal-dajat teisele, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele teki-tatud kahju eest.

Õigel ajal õiges kohasKui pärandvarast ei jätku kõi-gi esimeses ja teises järjekor-ras täidetavate nõuete rahulda-miseks ning pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma va-ra arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse

pärandvara pankroti väljakuu-lutamiseks. Pankrotimenetlu-se käigus realiseeritakse päran-dajale kuulunud vara pärandaja võlgade katteks.

Juhul kui pärandvarast ei piisa ka pankrotimenetluse lä-biviimisega seotud kulude kat-miseks, võidakse pankrotime-netlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemisega.

Kui võlad on ilmselged ja pärijale on teada, et vara pole või vara on vähem kui võlgu ja vara hulgas ei ole ühtegi eset, mille saamiseks on pärija val-mis kandma pärandaja võlad ka oma vara arvel, ei pruugi pärija pärandit üldse vastu võtta, vaid võib pärandist loobuda.

Pärandist loobumine on või-malik kolme kuu jooksul arva-tes päevast, kui pärija sai teada pärandaja surmast ja oma päri-misõigusest.

Pärandist loobumise aval-dus vormistatakse notari juures. Loobumisel peab arvestama, et pärimisõigus läheb üle loobuja lastele ja nende alanejatele ning kui neid ei ole või nad ka pä-randist loobuvad, siis päranda-ja vanematele ja nende alaneja-tele ning nende pärijateks mitte-teostumisel vanavanemate ala-nejatele.

Arvestades kehtiva pärimis-seadusega pärandi vastuvõtmi-sele ja pärandist loobumisele kehtestatud reegleid ning pä-randil lasuvate kohustuste eest vastutuse piiramiseks ette näh-tud reegleid, eelkõige inventuu-ri läbiviimise nõude esitamiseks sätestatud tingimusi, tuleb päri-misõigusega isikul, kui ta üldse pärida ei taha või ei soovi oma varaga vastutada võõraste võl-gade eest, olla aktiivne ning tul-la õigeaegselt notari juurde do-kumente vormistama.

ja võlausaldajate nõuete rahul-damiseks.

Pärimisseadus näeb ette, et pärast inventuuri tegemist tu-leb pärandvaraga seotud kohus-tused täita järgmiselt: esimeses järjekorras tasutakse päranda-ja matuse, tema perekonnaliik-mete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri te-gemise kulud.

Teises järjekorras rahulda-takse pärandaja võlausaldaja-te nõuded ning kolmandas jär-jekorras, kui pärimine toimub testamendi või pärimislepingu alusel, nendega ette nähtud tea-

Pärandist loobumise avaldus vormistatakse notari

juures. Loobumisel peab arvestama, et pärimisõigus

läheb üle loobuja lastele.

Notarilt saabuv kiri sugulase ootamatu surma ja pärimise as-jus ei pruugi alati kauaoodatud rikkust tuua. Võlgade pärimi-se korral on võimalus ka pärandist loobuda, kuid tegutseda tuleb kiiresti, mitte oodata probleemi iseeneslik-ku kadumist. : /

isikliku varaga ehk selle vara-ga, mis pärijale pärandi saami-sel kuulus, kui ka varaga, mille pärija edaspidi omandab (töö-tasud, tulud ettevõtlusest, kin-gitud esemed jm).

Tallinna notar

4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 3. ApRiLL 2013

Ehituskevade toob täna algav ehitusmess «Eesti ehitab 2013»3.–6. aprillini toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses 17. rahvusvaheline ehitusmess «Eesti ehitab 2013», mis käivi-tab kevadise ehitushooaja.Messi temaatika haarab kõiki ehitusturuga seotud valdkondi. Messikeskuse neljas paviljonis ja avaväljakutel osaleb viimas-te aastate esinduslikuma välja-panekuga üle 250 ettevõtte ja organisatsiooni seitsmest rii-gist. Messi teabeprogramm pa-kub mitmeid nii erialaseid kui ka laiemat huvi pälvivaid semi-nare, näiteks toimub reedel tööinspektsiooni infotund töö-lepingute problemaatikast. Info messi kohta on kättesaadav internetist aadressil www.fair.ee/eestiehitab.

Eesti Arhitektide Liit kuulutas välja parima eramu konkursiEesti Arhitektide Liit kuulutas välja konkursid «Eramu pree-mia 2008–2012» ja «Väikeob-jekti preemia 2010–2012». Konkursside eesmärgiks on tunnustada huvitavamaid era-muid ja väikeobjekte, mis on nimetatud ajavahemikus val-minud. Mõlema konkursi pree-miafondi suuruseks on 4000 eurot. Võistlusobjektide esitamise tähtaeg on 22. aprill 2013 kell 16 ning võitjate väljakuuluta-mine koos näituse avamise ja kataloogi esitlusega toimub 26. septembril 2013 arhitek-tuurimuuseumis.Konkursil osalemiseks ja kon-kursitingimustega tutvumi-seks vaata www.arhliit.ee.

«Kinnisvara tegu 2012» laureaat on Tallinna linnaplaneerimise ametEesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas 14. märtsil toimunud kinnisvarakonve-rentsil välja «Kinnisvara tegu 2012» laureaadi, kelleks on Tallinna linnaplaneerimise amet ja seda Tallinna uue ehi-tusmääruse eest.«Põhjuseks, miks Tallinna lin-na ehitusmäärus teiste nomi-nentide seas enam hääli sai ja laureaadiks osutus, on kinnis-varaarendajaid seni ahistanud detailplaneeringute menetlus-tähtaegade kohati vägagi eba-mõistlik pikkus,» märkis EK-FLi tegevdirektor Tõnis Rüü-tel. Ühe peamise muudatuse-na ei nõua uus ehitusmäärus enam detailplaneeringu eskiisi koostamist.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit hoiatab: turul on buumi ilmingudEesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFLi) tellitud uuringust järel-dub, et ehkki inimeste usk kinnisvara ostmise soodsu-sesse kahaneb, plaanib üha rohkem inimesi kinnisvara soetada, mis viitab buumi al-getele turul. Uuringu kohaselt on lähema 2–3 aasta jooksul kinnisvara osta plaanivate ini-meste hulk kasvanud vaid kol-me kuuga 8 protsendilt 11 protsendile. EKFLi tegevdirek-tori Tõnis Rüütli sõnul on te-gemist murettekitavalt vastu-oluliste sõnumitega. «Alla 30-aastastest noortest 29 protsenti plaanib lähiaastatel kinnisvara soetada – tege-mist on selgelt ohumärgiga,» lausus Rüütel.

Aasta betoonehitis on Tallinna Lennusadama vesilennukite angaarBetooniühing koostöös Eesti ehitusmaterjalide tootjate liidu-ga kuulutas 14. märtsil aasta be-toonehitiseks 2012 Tallinna Len-nusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide re-konstrueerimise Tallinnas aad-ressil Vesilennuki 6. Vesilennu-kite angaar on tolleaegsesse Miinisadamasse projekteeritud aastatel 1915–1917 ja ehitatud Taani firma Christian & Nielsen poolt. «Õhukene koorik-konst-ruktsioon on selleaegse raudbe-tooni teooria ja praktikasilmapaistvaimaid saavutusi ko-gu maailmas,» selgitatakse pressiteates. «Selles rekonst-rueerimistöös on innovatsiooni rohkem kui paljudes uutes ehi-tistes,» kommenteeris žürii.

Eestis saab eluaseme-laenu naaberriikidest soodsamaltEesti pangad küsivad praegu keskmiselt 2,38-protsendilist eluasemelaenu intressi, mis on lähipiirkonna riikidest üks mada-lamaid. Näiteks Lätis peavad laenuvõtjad maksma keskmi-selt 3,48-protsendilist ning Lee-dus 2,49-protsendilist intressi, teatas kinnisvaravahendusfirma Ober-Haus. Üks kõrgemaid int-resse – 6,62 protsenti – on Poolas. Ober-Hausi juhi Tarmo Kase sõnul on see seotud selle-ga, et Poolas antakse vaid ko-halikus valuutas laene, mitte eu-rodes, nagu anti Eestis ka kroo-niajal. «Eluasemelaenu oluline koostisosa euribor ei püsi iga-vesti nii madalal, kui see on praegu (0,325 protsenti),» hoia-tas Kase.

LÜH

IDA

LT

,

.

L

postimees, 3. ApRiLL 2013 kinnisvara ja ehitus || 5

Ahtri 6a-B2, Tallinn

Tel 600 3737

6 || kinnisvara ja ehitus postimees, 3. ApRiLL 2013

Nõukaaeg moondub tänapäeva

VISIOON JA ARENG. Nõukogulikult modernistliku linnaplaneeringu väärtuslikud, kuid ajahoovustes tuhmunud karbid ja mitmed valdavad (väär)arusaamad ootavad visioonivõistluselt värsket vunki. Miks, selgitab Väike-Õismäe rahvusvahelise visioonivõistluse tingimuste koostaja Karin Tõugu arhitektuuribüroost b210.

Alles hiljuti räägiti Lasnamäe aren-guvõimalustest ja visioonidest, nüüd on kord Väike-Õismäe käes. Kas kõikidele mägedele tuleb lähe-neda erineva visiooniga või peak-sime leidma magalarajoonidele üht-se tulevikunägemuse?Kuigi Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe on ehitatud samal ajajärgul ja sarnastest ideedest lähtuvalt, on praegu tegemist siiski kolme erineva linnaosa-ga nii linnaruumi, identiteedi kui ka elanike poolest.

Ühisosaks on aga ootused elukeskkonnale, millele tuleks vastata iga linnaosa eripäradest lähtuvalt. Kuna rajamise põhi-mõtted olid samad, on ka hil-jem tekkinud probleemid väga sarnased – nii Tallinnas kui ko-gu Eestis, aga ka sarnastes piir-kondades mujal Euroopas või üle maailma. Seega võib n-ö la-henduskäik või meetod olla sa-ma, kuid tulemus ise peab sobi-tuma konkreetse kohaga – vi-sioonivõistluse kontekstis võt-ma arvesse Väike-Õismäe eri-pära.

Eesti Arhitektuurikeskuse välja kuulutatud rahvusvaheline visioo-nivõistlus nimetab teemana nõuko-gude pärandi taaskasutust – sel-gitage täpsemalt, mida see ikkagi tähendab …Suur osa Tallinna elamutest pärineb nõukogude ajast. Ena-masti on need just korterela-mualad ehk hooned koos nen-de vahele jääva avaliku ruumi-ga. Sellega seoses kerkivad laie-mad küsimused kui need, mis ühtainsat kodu või ühistut puu-dutavad – küsimused linnaruu-mi ja selle planeerimise kohta, millele vastuste leidmiseks pea-vad koos töötama nii kohalikud elanikud, arhitektid kui ka po-liitikud.

Väike-Õismäele keskenduv Tallinna arhitektuuribiennaa-li visioonivõistlus ärgitab mõt-lema just sellele suuremale lin-naosa üldpildile, mis jõuab kau-gemale üksiku maja renovee-rimisest või hoovi korrastami-sest. Terviklahendus võib tähen-dada näiteks seda, et tingima-ta ei pea kõike uutmoodi tege-ma, vaid pakub võimalusi, kui-das nutikalt taaskasutada ja mi-da taasväärtustada.

Milliseid nõukogude pärandi osi teie kindlasti säilitaksite, ennistaksite, väärtustaksite – mis on see osa pärandist magalarajoonides, mis peaks olema vaba okupatsiooni-taagast ja suhestuma meiega kui lahendus, hea disain, eeskuju vms positiivne?Linnaruumi puhul räägime eel-kõige modernismist, mitte oku-patsioonist.

Modernistlik linnaplaneeri-mine sai 1960ndatel valdavaks nii Ida- kui Lääne-Euroopas – selle põhimõtted ja ka hiljem

kaasnenud probleemid on tut-tavad kogu maailmas.

Ühest küljest tähendas näi-teks paneelide ja tüüplahendus-te masstootmine suurt ajavõi-tu ja kokkuhoidu teravas elu-ruumide puuduses, teisalt jäid mitmed lisafunktsioonid selle-sama kiirustamise ja ressursi-nappuse tõttu välja ehitamata. Tekkis elamuala, mis oli koduks enneolematult arvukale elanik-konnale, kuid pakkus palju vä-hem keskkonna ja tegevusvõi-maluste mitmekesisust kui näi-teks kesklinn.

Probleemide tõttu on aga varju jäänud modernistlike kor-terelamualade väärtused, mil-lest võib esile tõsta näiteks va-baplaneeringulise lahenduse – majade ümber on palju ühist ruumi.

Kui seda nutikamalt disai-nida, oleks seal koht igaühele: mängivatele lastele, raamatu või ajalehe lugejale, jalutajale, vaat-lejale jne. Selle ruumi suur väär-tus on võrdsus – see ei ole kom-mertsruum, kus aja veetmiseks peab millegi eest maksma, see on kõigile avatud ruum. Eesku-juks võib tuua näiteks Õismäe keskpunkti ehk tiigi koos sel-le ümber kuuluva väikese par-gialaga.

professionaalidele ja tudengitele, aga kollektiividena võivad osale-da kõik, kui vähemalt üks mees-konna liige on arhitekt või arhi-tektuuri üliõpilane.

Võistlusele esitatud töö-dest on kavas teha Väike-Õis-mäel näitus, mis on osa Tallin-na arhitektuuribiennaali põhi-programmist. Näituse avamise-ga kaasneb laiem diskussioon, millest on oodatud osa võtma kõik huvilised.

Kuna visioonivõistlus on rahvusva-heline, siis millistest riikidest võiks tulla üllatavaid ideid ja ettepane-kuid ehk kus on sarnaste, pärandi ümbersõnastamise ja magalarajoo-nide tulevikunägemuse küsimuste-ga juba tegeletud?Lahendused sõltuvad eelkõige konkreetse arhitekti lähene-misnurgast ja töömeetoditest. Aga kui näidete põhjal paral-leele tuua, siis Saksamaal on väga palju tegeletud küll just pragmaatilise poole pealt pa-neelelamualade renoveerimi-sega. Lisaks soojustamisele ja fassaadi kordategemisele on ka näiteid hoonete suuremahulis-test ümberehitustest, kus tüüp-ne elamu on muudetud täiesti uueks nii välisilmelt kui kor-terite poolest. Näiteks on mõ-nest paneelmajast saanud hoo-pis ridaelamu, sest elanike arv on vähenenud.

Modernistlike elamualade uuendamisega on tegeletud ka meile väga lähedal – Soomes, kus on hiljutisel võistlusel otsi-tud lahendusi kestliku elukesk-

konna kujundamiseks. Näite-na ühest lähimast suurlinnast – Moskvas tegelevad arhitek-tuurikooli Strelka üliõpilased paneel elamualadega just kon-serveerimise vaatenurgast, üks sellistest piirkondadest on esita-tud isegi UNESCO maailmapä-randi nimistusse kandmiseks.

Teema aktuaalsust näitab seegi, et modernismipärandi taaselustamisega tegelevad mit-med riigid üle maailma. Arhi-tektuur on väga globaalne eri-ala ning võistluse kohta on kü-simusi esitatud ka näiteks Itaa-liast, Iirimaalt ja Tšiilist.

Septembris toimuv Tallinna arhi-tektuuribiennaal vaatab nõukogu-de pärandile otsa laiemalt, ka Väi-ke-Õismäest väljapoole. Kas teie eesmärgiks on veenda inimesi, et hakakem ometi oma elukeskkon-da armastama, sõltumata sellest, millise perioodi vältel see on loo-dud või milliste emotsioonidega seostub?Just, üks eesmärk on kindlasti tuua esile nõukogudeaegse ar-hitektuuri väärtusi, sest eelmi-se sajandi alguse ja varasema aja arhitektuuri oleme harjunud väärtusliku pärandina nägema, kuid nõukogudeaegne arhitek-tuur tekitab sageli pigem nega-tiivseid emotsioone ning selle eest hoolitsemine ja selle säi-litamine ei ole nii iseenesest-mõistetav.

Väike-Õismäe rahvusvahelist visioonivõistlust korraldab Eesti Arhitektuurikeskus koostöös Tallinna linnaga.

Probleemide tõttu on varju jäänud moder-nistlike korterelamu-alade väärtused, mil-lest võib esile tõsta näiteks vabaplanee-ringulise lahenduse – majade ümber on palju ühist ruumi, sel-gitab Tallinna arhitek-tuuribiennaali kaas-kuraator ja Väike-Õismäe rahvusvahe-lise visioonivõistluse tingimuste koostaja Karin Tõugu arhitek-tuuribüroost b210. : ,

Füüsilise ruumi kõrval võib esile tõsta ka ideid. Indivi-duaalsust ja erinevusi arvesta-des saaks tänapäeva kollektiiv-sus toimida uues kuues, vastu-pidi nõukogude aja sunniviisili-sele koostegemisele. Tähtis on, et me ei unustaks end üksinda ära oma korteris, vaid tahaksi-me koos tegutseda ja jagada se-da ruumi, mis on meie korte-ri ümber.

Mis on see, milleni te sisuliselt või vormiliselt visioonivõistluse kaudu jõuda tahaksite – ideaaltulemus?Visioonivõistlus on üks mee-tod, kuidas alustada diskus-siooni nii suurel teemal nagu Väike-Õismäe või nõukogude aja linnaruum. Võistluse ees-märk on koguda võimalikult lai valik mõtteid kogenud as-jatundjatelt, neid avalikkusele tutvustada ning nende põhjal edasi arutada. Ootame võistle-jailt ideid, mis ärgitaksid kaasa mõtlema. Ükski arhitekt üksi ei suuda välja pakkuda valmisla-hendust, kuid üheskoos kohali-ke elanike ja omavalitsusega on võimalik mõtet täiustada ning luua nägemus tulevikust, kuhu kõik saavad panustada.

Kas saan õigesti aru, et isegi kui mul pole arhitektuuri või linnakesk-konna ehitamise teadmisi ja koge-musi, võin visioonivõistlusest eks-pertidega samaväärselt osa võtta, jagada oma ideid ja soov unelmaid elanikuna?

Visioonivõistlus on suuna-tud ruumiga tegelevate erialade

Küsimustele linnaruumi ja selle planeerimise kohta peavad vastuste leidmiseks töötama koos nii kohalikud elanikud, arhitektid kui ka poliitikud.

teemalehetoimetaja

postimees, 3. ApRiLL 2013 kinnisvara ja ehitus || 7

Linnavilla pumbamajast?OMAPÄRANE KINNISVARA. Lasnamäel aadressil Punane tn 11a müüakse endisaegset pumplat hinnaga 40 000 eurot – kas sellest võiks saada kodu?

Eksperimendi ideeks on teha pargi keskel paiknevast pump-last moodne linnavilla. Pump-la eripäraks on tema ajalooline hoonemaht – kõrged paksud ki-vimüürid. Selliseid kivimüüre enam tänapäevastele hoonetele ei tehta – eksponeerimist vääri-vad need müürid oma robustsu-ses, ajastute kihid lisavad pro-jektile nüansi, mida uutes hoo-netes ei kohta.

Vana pumpla tugevuseks on tema kõrgus – hoones on kaks korrust, millest mõlemad on 80 ruutmeetri suurused. Hoo-ne kõrgus lubab aga selle mahu sisse paigutada kolm korrust.

Rekonstrueerimise käigus on tavapärane ka hoone mahu suurendamine kuni kolmandiku võrra (selle jaoks piisab ehitus-loast, puudub vajadus planeerin-gu järele) – seda tasub pumba-jaama juures samuti teha.

Niiviisi on võimalik küllalt-ki pimedale (pumbajaama ak-nad on väikesed) ruumile lisa-da avaram uus hooneosa. Kui muuta pumbajaam kahekord-sest hoonest kolmekordseks ning lisada juurdeehitus, saab sellest laheda linnavilla, kus ruumi üle 300 m2.

Objekti spetsiifilisuseks on tema asumine avalikus ruumis – keset üldkasutatavat parki. Hoo-net ümbritsev krunt (342 m2)

arhitekt

on liiga väike, et luua aiaga pii-savalt privaatsust. Hoone väike aed saab olla teenindava iseloo-muga, kus paikneksid ka autod.

Elanike privaatsus tuleb ta-gada hoone funktsionaalse jao-tusega. Pakume seetõttu välja la-henduse, kus privaatsemad elu-ruumid asuvad kõrgemal, maa-pinnal on üldkasutatav ruum – näiteks kodukontor (või tööko-da). Privaatse aia asemel on hoo-nel teisel korrusel suur terrass, mis vaatab eemale kõrvaloleva-test paneelmajadest ja on suuna-tud õhtupäikesesse ning kõrval-oleva lasteaia rohelusse.

Projekteerides paigutasime alumisele korrusele trepihalli (jalgrataste hoidmise koht, pa-nipaik) ja tööruumid (vastuvõ-turuum, koosolekuruum, bü-rootuba, WC, garderoob). Tei-sele korrusele asetasime elu-ruumid (köök, elutuba-söögitu-ba, saun-majandusruumid) ning väliterrassi. Ülemine korrus jäi kolme magamisruumi (ja kahe vannitoa) päralt, teiselt korru-selt ulatuks kolmandale korru-sele ka suur õhuruum.

Objekt sobib perekonnale, kes peab väikest ettevõtet või töötab suurel määral kodus. Asukoht osutub tugevuseks sportida armastavatele inimes-tele – Pae pargi lähedus tagab sportimismugavuse, mis kesk-linnas jääb kättesaamatuks. Asukoht sobib ka inimesele, kelle töö sõltub autoga liikle-misest. Leiame, et pumbajaa-ma edasi arendades on võima-lik saada eripärane linlik ela-mine, mis trumpab olemasole-va taristuga üle äärelinna ela-mismudeli.

Kinnisvarafirmade kommentaarid

PeeP sOOMan (PinDi kinnisvara)Meelelahutuseks on selline projekt kindlasti huvitav ja põnev, ent praktikas siiski pigem ebaotstarbekas tegevus. Esimeseks tõsiseks takistuseks oleks ilmselt maa sihtotstarbe muutmine. Teiseks võib la-guneva hoone elamuks/büroopinnaks muutmine olla kallim uue hoone ehitamisest. Kui isegi suudetakse läbida juriidiline kadalipp ning lõpuks on plaan teostatud, on järgmine terav küsimus vara väärtus järelturul - tõenäoliselt ei ole sellisele tootele ostjaid palju ning selle realiseerimine võib olla vajadusel äärmiselt keeruline.

MarGit siLD (uus Maa kinnisvaraBÜrOO)Inimese fantaasial pole piire ja nii võibki asjale loominguliselt lähenedes kena kodu saada, otsides endale elamispinda mitte uuselamute seast, vaid hoopis sirvides äripindade kuulutusi. Endine kauplus, garaaž või kaarhall võib saada uue otstarbe ja pärast uuenduskuuri muutuda erili-seks elamispinnaks. Üks mu välismaalasest klient ostis unikaalse tõlla-kuuri, et rajada sinna oma kodu ning rakendada fantaasiat.Lennukate ideede kõrval tuleb siiski vaadata ka asja tehnilist poolt ehk lisaks ehitustehnilistele küsimustele uurida, kas juriidiliselt on mitte-eluruumi üldse võimalik eluruumiks muuta ning saada sinna ka kasu-tusluba. Samuti ei pruugi saada luba soovitud ümberehitustele (sh nt akende lisamine vms). Seega enne, kui tormata odava hinnaga põne-vat objekti ostma, tasuks põhjalikult uurida selle tausta ning hinnata, kui palju kõik need ehituslikud ja ka asjaajamisega seotud sammud maksma lähevad. Tulemus võib muidugi olla vaeva väärt!

erki nOOrak (Punane 11a kinnistu MaakLer, kaanOn kinnisvara)Olen eelnevalt sellist tüüpi eriliste ehitistega kokku puutunud pea kümnel korral. Üks oli väga sarnane antud pumbamajaga, millesse tehti elumaja ja mida kasutatakse tänaseni eluruumina. Samuti pakkus põ-neva lahenduse fotostuudio ja eluruumide paigutamine endisesse väe-tisehoidlasse. Tean ka endise vesiveski ruume, kus praegu inimesed mugavalt sees elavad. Seni huvi tundnud isikud on kõik soovinud omandada hoonet poole odavamalt, mistõttu on kinnistu endiselt müügis. Ostuhuvilised juhivad tähelepanu, et hoone vajab väga kapi-taalseid ehitustöid, vaja on osta vajalikud liitumised tehnovõrkudega ning väljaehitamist vajab juurdepääs ja parkla. Antud objekt võib sobi-da kas elamuks või äripinnaks. Praegune omanik sooviks teha sinna kolm korterit. Linnaosa valitsuse arvates võib teha ka väikese ärihoo-ne. Kindlasti ei saa hoonesse planeerida alkoholipoodi ega kasiinot. Uus omanik peab kindlasti arvestama, et hoonet ei saa laiemaks ehitada.

Punane

Punane

Pae

Pae

Punane 11

Pumpla

Nõukogudeaegne pumpla Lasnamäel ootab julgeid ja rahakaid end uueks looma. : (), ()

Linnavilla pumbamajast?

8 || kinnisvara ja ehitus postimees, 3. ApRiLL 2013